32004D0191

Nõukogu otsus,

23. veebruar 2004,

millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord

(2004/191/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes kohtunud Euroopa Ülemkogu kinnitas soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja migratsioonipoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui ka migratsioonivoogude tõhusam juhtimine. Neid eesmärke kinnitati 14. ja 15. detsembril 2001 Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu ning 21. ja 22. juunil 2002 Sevillas kogunenud Euroopa Ülemkogu poolt. Eriti rõhutati vajadust võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, sealhulgas vajadust võtta asjakohased meetmed ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasipöördumise soodustamiseks.

(2) Direktiivi 2001/40/EÜ [1] kohaldamise tagajärjeks võib olla rahaline tasakaalustamatus siis, kui väljasaatmise otsust ei ole elluviiva liikmesriigi jõupingutustest hoolimata võimalik teostada asjaomase kolmanda riigi kodaniku või kolmanda osapoole kulul. Seetõttu tuleks vastu võtta liikmesriikide kahepoolse kompenseerimise asjakohased kriteeriumid ja praktiline kord.

(3) Käesolev otsus peaks samuti olema aluseks Schengeni konventsiooni artikli 24 sätete rakendamiseks vajalike kriteeriumide ja praktilise korra sätestamisel.

(4) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt täita kavandatud meetme eesmärki, milleks on liikmesriikide vahelisest kolmandate riikide kodanike väljasaatmist käsitlevast koostööst tulenevate finantskohustuste jagamine väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise puhul, ning see on oma mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(5) Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püütakse käesoleva otsusega tagada väljasaatmisel ja tagasisaatmisel täielik inimväärikuse austamine, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklites 1, 18 ja 19.

(6) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kuna käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete alusel sel määral, kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumil lühiajalise viibimise tingimusi Schengeni acquis' sätete alusel, peab Taani vastavalt eespool nimetatud protokolli artiklile 5 otsustama kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.

(7) Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud nende kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega käsitleva lepingu [2] tähenduses sel määral, kuivõrd seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumil lühiajalise viibimise tingimusi Schengeni acquis' nende sätete alusel, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (mis käsitleb teatavaid kõnealuse lepingu rakendamiseeskirju) [3] artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.

(8) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Käesolev otsus ei mõjuta Ühendkuningriiki sel määral, mil sellega rakendatakse direktiivi 2001/40/EÜ artikli 7 kohaselt Schengeni konventsiooni artikli 24 sätteid.

(9) Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ning ilma et see piiraks selle protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10) Käesolev direktiiv kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis'l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega sätestatakse asjakohased kriteeriumid ning praktiline kord selleks, et kompenseerida direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tulenev rahaline tasakaalustamatus juhul, kui väljasaatmist ei ole võimalik teostada asjaomase kolmanda riigi kodaniku(kodanike) kulul.

Artikkel 2

1. Otsuse teinud liikmesriik kompenseerib otsust täitvale liikmesriigile direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse juhul, kui väljasaatmist ei ole võimalik teostada asjaomase kolmanda riigi kodaniku (kodanike) kulul.

Otsust täitev liikmesriik esitab otsuse teinud liikmesriigile üldise teabe väljaviimistoimingutega seotud eeldatavate kulude kohta.

2. Hüvitamine toimub otsust täitva liikmesriigi taotlusel tegelike miinimumkulude alusel ja järgmiste põhimõtete alusel:

a) veokulud. Veokulud hõlmavad lennupiletite tegelikke kulusid asjaomase lennu toimumise ajal kohaldatava IATA ametliku tariifi piires. Maismaad või merd pidi auto, rongi või laevaga tehtavate vedude tegelike kulude osas võib taotleda kulude hüvitamist vastava vahemaa eest otsuse jõustamise ajal makstava teise klassi rongi- või laevapileti alusel;

b) halduskulud. Halduskulud hõlmavad viisamaksude ja tagasisõidul vormistatavate reisidokumentide (reisiload) väljastamise tegelikke kulusid;

c) saatjate päevaraha. Need määratakse kindlaks kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega;

d) saatjate majutuskulud. Majutuskulud hõlmavad tegelikke kulusid, mis tekivad saatjate kolmanda riigi transiidialas viibimise ajal ning oma ülesande täitmiseks hädavajaliku võimalikult lühikese viibimise ajal päritoluriigis. Hüvitamise tingimuseks on, et ühe tagasipöörduja kohta tohib olla kuni kaks saatjat, välja arvatud juhul, kui otsust täitva liikmesriigi hinnangu põhjal ja otsuse teinud liikmesriigi nõusolekul on vaja rohkem saatjaid;

e) tagasipöörduja majutuskulud. Need majutuskulud hõlmavad tagasipöörduja sobivas majutuskohas viibimise tegelikke kulusid otsust täitva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt. Majutuskulud hüvitatakse kuni kolme kuu osas. Kui tagasipöörduja kavandatud viibimisaeg kestab kauem kui kolm kuud, lepivad otsust täitev liikmesriik ja otsuse teinud liikmesriik kokku lisakuludes;

f) ravikulud. Need kulud hõlmavad tagasipöördujale ja tema saatjale hädaolukorras antava meditsiinilise abi tegelikke kulusid, sealhulgas vältimatu haiglaravi kulusid.

Vajaduse korral konsulteerib otsust täitev liikmesriik otsuse teinud liikmesriigiga ning lepib kokku kuludes, mis ületavad käesolevas lõikes sätestatud kulusid ületavate või täiendavate kulude osas.

Artikkel 3

1. Hüvitistaotlused esitatakse kirjalikult ning neile peavad olema lisatud dokumendid korvatavate kulude kohta.

2. Hüvitistaotlusi on võimalik teha üksnes väljasaatmise otsuste puhul, mis tehakse pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Hüvitamist ei ole võimalik taotleda selliste väljasaatmise otsuste osas, mille tegemisest on täitmise hetkel möödunud rohkem kui neli aastat.

3. Hüvitistaotluse, mis on esitatud rohkem kui aasta pärast otsuse täitmist, võib tagasi lükata.

4. Iga liikmesriik loob käesoleva otsuse rakendamiseks riikliku kontaktpunkti ning edastab asjaomase teabe teistele liikmesriikidele.

Kõik hüvitistaotlused saadetakse otsust täitva liikmesriigi kontaktpunkti poolt otsuse teinud liikmesriigi kontaktpunktile, mis teavitab omakorda otsust täitvat liikmesriiki taotluse vastuvõtmisest.

5. Otsuse teinud liikmesriigi kontaktpunkt edastab kuni kolme kuu jooksul otsust täitva liikmesriigi kontaktpunktile taotluse heakskiitmisest või tagasilükkamisest. Selline teavitamine toimub kirjalikult ning taotluse tagasilükkamise korral tuleb ära märkida vastavad põhjused.

6. Väljamaksed tehakse kuni kolme kuu jooksul pärast seda, kui otsuse teinud liikmesriigi kontaktpunkt on selle heaks kiitnud.

7. Otsust täitva liikmesriigi kontaktpunkti ja otsuse teinud liikmesriigi kontaktpunkti teavitatakse hüvitamisest ja sellest keeldumisest.

Artikkel 4

1. Käesoleva otsuse ja direktiivi 2001/40/EÜ ladusa rakendamise kontrollimiseks esitab iga siseriiklik kontaktpunkt korrapäraselt teavet eelkõige järgmise kohta: direktiivi 2001/40/EÜ alusel võetud rakendusmeetmete koguarv, mis hüvitati kooskõlas käesoleva direktiiviga, ning tagasilükatud hüvitistaotluste koguarv ning tagasilükkamise põhjused.

2. Selline teave võib samuti sisaldada soovitusi eesmärgiga parandada käesoleva otsuse kriteeriume ja praktilist korda.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. veebruar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34.

[2] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[3] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

--------------------------------------------------