32003R0960

Nõukogu määrus (EÜ) nr 960/2003,

2. juuni 2003,

millega kehtestatakse Indiast pärit salvestatavate laserketaste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Käesolev menetlus

(1) Komisjon teatas 17. mail 2002 Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandes [2] subsiidiumidevastase menetluse algatamisest Indiast pärit salvestatavate laserketaste (CD-R-kettad) impordi suhtes ühendusse ning alustas asjakohast uurimist.

(2) Samal kuupäeval teatati Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandes [3] samaaegse dumpinguvastase menetluse algatamisest sama toote impordi suhtes kõnealusest riigist.

(3) Menetlus alustati kaebuse põhjal, mille esitas 2002. aasta aprillis Euroopa CD-R-ketaste tootjate komitee (Committee of European CD-R Manufacturers, CECMA) tootjate nimel, kes esindavad suuremat osa ühenduse CD-R-ketaste toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid kõnealuse toote subsideerimise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(4) Komisjon teavitas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjaid ja muid teadaolevaid ühenduse tootjaid, eksportivat tootjat, importijaid, teadaolevaid asjaga seotud kasutajate ühendusi ning India esindajaid. Huvitatud pooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5) India valitsus, ainus uurimisajal Indias tegutsenud eksportiv tootja ning kaebuse esitanud ja muud ühenduse tootjad, importijad, tarbijaühing ja tarnijad esitasid kirjalikult oma seisukohad. Rahuldati kõigi ettenähtud tähtaja jooksul ärakuulamist taotlenud ja seda põhjendanud osapoolte taotlused.

(6) Teatavad osapooled väitsid, et kaebuse esitanud ühenduse tootjad ei täitnud nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (algmäärus) artikli 10 lõikes 8 esitatud nõudeid, ning et uurimise algatamine ei olnud põhjendatud. Sellega seoses tuleks märkida, et uurimise algatamise tingimused, eelkõige artikli 10 lõikes 8 nimetatud 25- ja 50-protsendise läviväärtuse kohta, olid täidetud ning seega oli uurimise algatamine põhjendatud.

(7) Väideti, et ühte kaebuse esitanud ühenduste tootjatest ei oleks pidanud kaebuse esitanud ühenduse tootjate esindavuse määramisel arvestama, sest kõnealune ettevõte oli väidetavalt kaotanud õiguse kõnealuse toote tootmiseks intellektuaalomandiõigusega seotud põhjustel.

(8) Tuleks märkida, et kõnealune ettevõte tootis ja müüs uurimisajal tõepoolest kõnealust toodet ühenduse turul ning tegi käesolevas uurimises koostööd. Kõnealuse tootja osalemisest kohtumenetluses ei tulene automaatselt tema väljaarvamine ühenduse tootmisharu määratlusest. Lisaks sellele selgus, et kõnealune ettevõte oli tema litsentsi tühistamise aluseks oleva kohtuotsuse edasi kaevanud. Kuna lõplikku otsust ei olnud vastu võetud, ei olnud võimalik järeldada, et tootja on lõplikult kaotanud õiguse toota CD-R-kettaid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(9) Komisjon otsis ja kontrollis kõigile teadaolevatele osapooltele saadetud küsimustiku abil kõiki andmeid, mida ta subsiidiumide, kahju ja ühenduse huvi kindlaksmääramiseks vajalikuks pidas. Sellega seoses tegi komisjon kontrollkäigud New Delhis asuva India valitsuse ja järgmiste ettevõtete valdustesse:

a) eksportiv tootja Indias

- Moser Baer India Ltd, New Delhi, India;

b) ühenduse tootjad

- Computer Support Italcard S.R.L., Milaano, Itaalia

- C.D.A Datenträger Albrechts GmbH, Albrechts, Saksamaa

- CPO Magnetic Products B.V., Oosterhout, Holland

- Fuji Magnetics G.m.b.H., Kleve, Saksamaa

- Mitsui Advanced Media S.A., Ensisheim, Prantsusmaa

- MPO Media S.A.S, Averton, Prantsusmaa

- TDK Recording Media Europe S.A., Bascharage, Luksemburg

- Prime Disc Technologies GmbH, Wiesbaden, Saksamaa

- IMAG Optical Storage Ltd, Limerick, Iirimaa

- Multimedia Info-Tech Ltd, Belfast, Põhja-Iirimaa;

c) ühenduse tarnijad

- Bayer AG, Leverkusen, Saksamaa

- Steag Hamatech, Sternenfels, Saksamaa.

(10) Subsideerimist ja kahju käsitlenud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2002 (Uurimisperiood). Kahjuhindamise seisukohalt oluliste suundumuste kontrollimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1998 kuni uurimisaja lõpuni (vaatlusalune aeg).

2. Ajutised meetmed

(11) Tulenevalt teatavate subsideerimisega seotud küsimuste täiendava uurimise vajadusest ei kehtestatud Indiast pärit CD-R-ketastele ajutist tasakaalustavat tollimaksu.

3. Järgnev menetlus

(12) Kõiki osapooli teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Osapoolte esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi, ning kus asjakohane, muudeti vastavalt lõplikke järeldusi.

4. Taivanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kehtivad meetmed

(13) Nõukogu kehtestas juunis 2002 oma määrusega (EÜ) nr 1050/2002 [4] Taivanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMAVÄÄRNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(14) Vaatlusalune toode on sama mis Taivani kohases dumpinguvastases menetluses käsitletav toode, st praegu CN-koodi ex85239000 alla kuuluvad CD-R-kettad.

(15) CD-R on polükarbonaadist ketas, mis on kaetud värvikihiga, peegeldava materjali kihiga, näiteks kuld või hõbe, ning kaitsekihiga. Sellisele kettale on võimalik salvestada ainult üks kord ning seepärast nimetatakse seda "WORM" (Write Once Read Many) tüüpi kettaks. Selline ketas on mõeldud digitaalsete andmete või muusika optiliseks salvestamiseks. Salvestamine toimub CD-R-salvestusseadmes ketta värvikihile suunatava infrapuna-laserkiirega.

CD-R-kettaid saab eristada salvestatud andmete liigi (andmete CD-R või muusika CD-R), salvestusmahu, peegelduva metallikihi (tavaliselt hõbe) ja pealetrüki olemasolu alusel.

Kõnealune toode on müügil erineva kvaliteediga ja seda turustatakse erinevat tüüpi pakendites, millest levinuimad on ühte CD-R-ketast sisaldavad tavalised või õhukesed pöördkaanega karbid, 10–100 CD-R-ketast sisaldavad kuumkahandatud kilekattega pakendid, 10–100 CD-R-ketast sisaldavad kõrge kaanega karbid ning ühte CD-Rketast sisaldavad tsellofaanist, papist või paberist ümbrikud jne.

Kuigi müügilolevate CD-R-ketaste erinevate tüüpide kasutusotstarve ja kvaliteet võivad olla erinevad, ei erine nende põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused oluliselt. Seepärast võib neid käesolevas uurimises käsitleda ühe tootena.

2. Samaväärne toode

(16) Uurimisel selgus, et India siseturul toodetud ja müüdud CD-R-ketaste põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve on kõnealusest riigist ühendusse eksporditud ketastega võrreldes samaväärsed. Ka kaebuse esitanud ja muude ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turul müüdud CD-R-ketaste põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve on kõnealusest riigist ühendusse eksporditud ketastega võrreldes samaväärsed.

(17) Seetõttu käsitatakse India siseturul müüdud ja ühendusse eksporditud CD-R-kettaid ning ühenduses toodetud ja müüdud CD-R-kettaid samaväärse tootena algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

C. SUBSIIDIUMID

1. Sissejuhatus

(18) Komisjon uuris kaebuses sisaldunud teabe ja komisjoni küsimustikele saadud vastuste põhjal järgmiseid kavasid, mis väidetavalt hõlmasid ekspordisubsiidiumide andmist:

i) - tulumaksuvabastuse kava;

ii) - eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava.

(19) Peale nimetatud kahe kava on kaebuses loetletud veel kolm kava: imporditollimaksude hüvituskava, kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ja eellitsentside kava subsiidiumide võimaliku allikana CD-R-ketaste India eksportivatele tootjatele. Uurimisel siiski selgus, et Indias tegutseb ainult üks ekspordisuunitlusega üksusena tegutsev CD-R-ketaste eksportiv tootja. Kõnealune eksportiv tootja tegi uurimises täielikku koostööd, ja ei ole saanud kasu ühestki muust kavast kui põhjenduses 16 nimetatud kavad. Tal puudub vajadus muude kavade kasutamiseks, sest tal on võimalik saada samaväärsed soodustused ekspordisuunitlusega üksuste kava alusel. Seetõttu nimetatud kavasid kõnealuses uurimises laiemalt ei käsitletud.

Tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

Kehtiv eksportkauba tootmise eritsoonide/ ekspordisuunitlusega üksuste kava põhineb väliskaubanduse (arendamise ja korrastamise) seadusel nr 22/1992, mis jõustus 7. augustil 1992 (väliskaubandusseadus). Väliskaubandusseaduse paragrahvis 5 volitatakse India valitsust väljastama ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadeandeid. Nende teadeannete kokkuvõte esitatakse ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevates dokumentides, mida annab iga viie aasta järel välja kaubandusministeerium ning mida uuendatakse igal aastal. Üheks kõnealuse uurimise uurimisaja asjaomaseks ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaks dokumendiks on ajavahemiku 1.4.1997 – 31.3.2002 kohane viie aasta plaan. Lisaks on India valitsus kehtestanud ekspordi- ja impordimenetluste käsiraamatuga (1. köide) India väliskaubanduspoliitikat reguleeriva korra ajavahemikule 1.4.1997 – 31.3.2002.

Tulumaksuvabastuse kava

a) Õiguslik alus

(20) Tulumaksuvabastuse kava õiguslikuks aluseks on 1961. aasta tulumaksuseadus. Kõnealuses seaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega, on sätestatud maksude kogumise, samuti erinevate taotletavate vabastuste ja mahaarvamiste alused. Ettevõtted võivad muude vabastuste hulgas taotleda kõnealuse seaduse paragrahvides 10A, 10B ja 80HHC sätestatud vabastusi, mis võimaldavad ekspordist saadud müügikasumi vabastamist tulumaksust.

b) Abikõlblikkus

(21) Seaduse paragrahvile 10A vastavat vabastust võivad taotleda eksportkauba tootmise eritsoonides tegutsevad ettevõtted. Seaduse paragrahvile 10B vastavat vabastust võivad taotleda ekspordisuunitlusega üksused. Seaduse paragrahvile 80HHC vastavat vabastust võivad taotleda kõik kaupu eksportivad ettevõtted.

c) Praktiline rakendamine

(22) Kõnealuste maksumahaarvamiste/-vabastuste saamiseks peab ettevõte esitama vastava taotluse oma maksudeklaratsiooni esitamisel maksuorganile maksuaasta lõpus. Maksuaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Maksudeklaratsiooni peab maksuametile esitama hiljemalt järgnevaks 30. novembriks. Lõpliku otsuse tegemiseks ametiasutuste poolt võib kuluda kuni kolm aastat alates maksudeklaratsiooni esitamisest. Ettevõte võib taotleda ainult ühte eespool nimetatud kolmes paragrahvis sätestatud mahaarvamistest.

d) Järeldus tulumaksuvabastuse kava kohta

(23) Ekspordisubsiidiume käsitleva näidisloetelu (algmääruse I lisa) jaotises e osutatakse osale "spetsiaalselt ekspordiga seotud … täielik või osaline vabastus otsestest maksudest" kui ekspordisubsiidiume sisaldavale. Tulumaksuvabastuse kava alusel annab India valitsus ettevõttele rahalist toetust, loobudes valitsuse tulust otseste maksudena, mis nõutaks sisse ettevõtte tulumaksumaksuvabastuse taotluse puudumisel. Rahaline toetus avaldub selle saaja tulumaksukohustuse vähenemisena.

(24) Kõnealune subsiidium sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, sest sellega vabastatakse maksust ainult ekspordist saadud müügitulud, ning seetõttu loetakse seda erisubsiidiumiks.

e) Subsiidiumi suuruse arvutamine

(25) Uuritud ettevõte toodab CD-R-kettaid ekspordisuunitlusega üksuses. Seega võib kõnealune ettevõte taotleda paragrahvi 10B alusel tulumaksuvabastust ekspordisuunitlusega üksuse eksportmüügikasumi osas. Kuigi ettevõte lisas oma maksudeklaratsioonile paragrahvi 10B kohase vabastuse arvutuse, ei taotlenud ta paragrahvile 10B vastavat tulumaksuvabastust, sest tema tuludeklaratsiooni kohaselt ei saanud ettevõte tervikuna uurimisajal maksustatavat kasumit. Märgiti, et lisaks ekspordisuunitlusega üksusele on ettevõttel muud üksused, mis toodavad teistsuguseid tooteid. Ettevõtte esitatud tuludeklaratsioonis sisalduvatest tulumaksuarvutustest ja lisatud andmetest selgus, et ettevõte on oluliselt suurendanud põhivara amortisatsiooni, paigutades vara ümber väiksema amortisatsioonimääraga klassist (masinad) eelmisele aastale vastavas maksuarvutuses märgatavalt kõrgema amortisatsioonimääraga klassi (valuvormid) uurimisajale vastavas maksuarvutuses.

(26) Komisjon leidis, et põhivara ümberklassifitseerimise seaduslikkus on küsitav, sest ettevõte on seda teinud ainult maksustamisega seotud eesmärgil, ning ei ole teinud seda oma raamatupidamisdokumentides, mis näib olevat seadusega nõutud. Nii raamatupidamises kohaldatav India äriühingute seadus kui maksustamisel kohaldatav India tulumaksuseadus näevad tõepoolest ette ühesuguse amortisatsioonimäära klassile, millesse vara maksustamisega seotud eesmärgil ümber klassifitseeriti. Seetõttu nõudis komisjon India maksuorganilt ja ettevõttelt selgitusi. India maksuorgan ei suutnud esitada olukorda selgitavat vastust. Ettevõte esialgse väite kohaselt oli muudatus vajalik eelmistel aastatel teatavate varade maksustamisega seotud eesmärgil klassifitseerimisel tehtud vea parandamiseks. Kuid pärast uurimistulemuste avaldamist väitis ettevõte, et varade klassi oli muudetud maksukonsultantide ettepanekul, ning et muudatuse eesmärgiks oli vähendada maksustatavat kasumit tulumaksu maksmise vältimiseks.

(27) Näib siiski, et ettevõttel oleks olnud võimalik saada varade ümberklassifitseerimisest tulenenud rahalist kasu ka India tulumaksuseaduse paragrahvi 10B sätete alusel. Lisaks sellele on kasu, mida ettevõtte oleks saanud paragrahvi 10B alusel ja küsitava vara ümberklassifitseerimiseta võrdne varade küsitavast ümberklassifitseerimisest tulenevast tulumaksuga seotud kasust.

(28) Eespool kirjeldatud olukorra kohaselt ei saanud ettevõte sellel etapil uurimisajal paragrahvi 10B kohasest tasakaalustatavast subsiidiumist otsest kasu. Käesolev otsus põhineb teadmisel, et subsiidiumi saab lugeda tasakaalustavaks ainult juhul, kui ettevõte on seda tegelikult saanud või on tehtud otsus selle andmise kohta.

(29) Eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused

a) Õiguslik alus

(30) 1965. aastal kasutusele võetud eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava on ekspordi- ja impordipoliitika vahend, mis hõlmab ekspordiga seotud soodustusi. Uurimisajal reguleeriti kõnealust kava tolliameti teadeannetega nr 53/97 ja 133/94. Kavasid kirjeldatakse üksikasjalikult ajavahemikule 1997–2002 vastava ekspordi- ja impordipoliitikat käsitleva dokumendi 9. peatükis ja I lisas ning asjakohases menetluste käsiraamatus.

b) Abikõlblikkus

(31) Põhimõtteliselt võib eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava raames rajada ettevõtteid, kes kohustuvad eksportima kogu oma toodangu ja teenused. Kui ettevõttele on omistatud eksportkauba tootmise eritsooni/ekspordisuunitlusega üksuse staatus, on sellel võimalik saada teatud hüvesid. Indias on neli eksportkauba tootmise eritsooni. Ekspordisuunitlusega üksused võivad Indias tegutseda kõikjal. Need on tolliseaduse paragrahv 65 kohaselt tolli järelevalve all olevad üksused. Uuritud eksportivale tootjale on omistatud ekspordisuunitlusega üksuse staatus CD-R-kettaid valmistava tootmisüksuse osas. Kuigi eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava raames tegutsevatelt ettevõtetelt eeldatakse tavaliselt kogu toodangu eksportimist, lubab India valitsus neil teatud tingimustel müüa osa toodangust ka siseturul.

c) Praktiline rakendamine

(32) Ettevõtted, kes soovivad saada ekspordisuunitlusega üksuse staatust või tegutseda eksportkauba tootmise eritsoonis, peavad esitama pädevatele asutustele vastava taotluse. Kõnealune taotlus peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ja vajadust import- ja kodumaiste sisendite järele. Kui asutused kiidavad ettevõtte taotluse heaks, teatatakse ettevõttele heakskiiduga seotud tingimustest. Eksportkauba tootmise eritsooni äriühingud/ekspordisuunitlusega üksused võivad toota mis tahes tooteid. Eksportkaupade tootmise eritsooni/ekspordisuunitlusega üksuse staatust kinnitav leping kehtib viis aastat. Lepingut võib edaspidi sama kehtivusajaga pikendada.

Eksportkauba tootmise eritsooni ettevõtetel/ ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele eelistele:

i) valmistamiseks, tootmiseks, töötlemiseks vajalike või sellega seotud kasutuseks vajalike kaupade (sh kapitalikaup, toormaterjalid ja tarbekaup) vabastamine imporditollimaksust;

ii) kodumaise päritoluga hangitavate kaupade vabastamine aktsiisimaksust;

iii) tulumaksuvabastus kuni aastani 2010 (vt tulumaksuvabastuse kava eespool) tulumaksuseaduse paragrahvide 10A või 10B alusel tavaliselt eksportmüügikasumilt võetava tulumaksu osas;

iv) kohalikult turult hangitud kaupade käibemaksutagastus;

v) võimalus tegutseda 100 %-se väliskapitaliosalusega;

vi) võimalus müüa erandina kogu toodangu eksportimise üldnõude suhtes osa toodangust kohaldatavate maksude tasumisega siseturul.

(33) Ekspordisuunitlusega üksused või eksportkauba tootmise eritsoonides tegutsevad ettevõtted peaksid pidama ettenähtud vormis arvestust kogu asjaomase impordi, imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise ning ekspordi kohta. Kõnealused andmed tuleks esitada perioodiliselt vastavalt esitatavale nõudele pädevatele asutustele.

(34) Lisaks peavad ettevõtted tagama ka minimaalsed valuutatulud ekspordi- ja impordipoliitikaga ettenähtud protsendimäärana ekspordimahust ja ekspordijõudlusest. Eksportkauba tootmise eritsooni ettevõtete/ekspordisuunitlusega üksuste kogu tegevus peab toimuma tolli järelevalve all olevates valdustes.

d) Järeldused eksportkauba tootmise eritsoonide/ ekspordisuunitlusega üksuste kohta

(35) Käesoleva uurimise tulemuste kohaselt kasutati eksportkauba tootmise eritsoonide/ekspordisuunitlusega üksuste kava tooraine ja kapitalikaupade importimiseks ning kaupade hankimiseks siseturult. Leiti, et eksportiv tootja kasutas tooraine ja kapitalikauba tollimaksuvabastusega ning kodumaistest allikatest hangitud kaupade aktsiisimaksuvabastusega seotud soodustusi. Seetõttu uuris komisjon nimetatud soodustuste tasakaalustamise võimalust. Selles seoses hõlmab tooraine ja kapitalikaupade kohane tollimaksuvabastus subsiidiumide andmist, sest kõnealused soodustused on India valitsuse poolt antav rahaline abi, kuna riigil jäävad saamata soodustuste kohaldamiseta laekuvad tulud, ning soodustuste saaja saab nendest kasu. Kuna kõnealuse subsiidiumi andmine sõltub India seaduste kohaselt ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, loetakse seda erisubsiidiumiks ning seega tasakaalustatavaks. Aktsiisimaksuvabastuse osas leiti, et muudelt muude kui ekspordisuunitlusega üksuse hangete eest makstud aktsiisimaks on krediteeritud tagasimaksena (CENVAT) ja seda on kasutatud siseturumüügi aktsiisimaksu tasumiseks. Seega ei jää ekspordisuunitlusega üksuste hangete aktsiisimaksuvabastusega riigil saamata tulusid ning sellest tulenevalt ei saa ekspordisuunitlusega üksus täiendavaid soodustusi.

e) Subsiidiumi suuruse arvutamine

Vabastamine tooraine imporditollimaksust

(36) Kuigi kava raames tegutsevatelt ettevõtetelt eeldatakse tavaliselt kogu toodangu eksportimist, võimaldab kava neil teatud tingimustel müüa osa toodangust ka siseturul. Kontrollkäigu ajal õnnestus ettevõttel tõendada, et kogu imporditollimaksust vabastatud imporditud tooraine oli kas kasutatud eksporditavate kaupade valmistamiseks, või et kõnealust toorainet sisaldavate kaupade müük siseturul oli toimunud vastavalt kehtivatele nõuetele. Eelkõige selgitati välja, et ettevõtte makstud siseturumüügile kohaldatavad maksud katsid kõik siseturul müüdud kaupade tootmisel kasutatud imporditud tooraine kohasele vabastusele vastavad maksud.

(37) Eespool öeldut arvestades jõuti järeldusele, et kõnealusele ettevõttele antud tooraine kohane vabastus imporditollimaksust vastab algmääruse I ja II lisade kriteeriumitele, eelkõige seetõttu, et kõnealusel juhul ei toimunud imporditollimaksu ülemäärast tagastamist. Seetõttu jõuti seisukohale, et uuritud ettevõte ei ole uurimisajal saanud tooraine importimisest kasu, mis õigustaks tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

Vabastamine kapitalikaupade imporditollimaksust

(38) Erinevalt toorainest ei sisaldu kapitalikaubad füüsiliselt valmistoodetes. Arvutustes loetakse maksmata jäänud tollimaks võrdseks igale kapitalikaupade importimisele vastavale toetusele. Sellest tulenevalt arvutati uuritud ettevõtte saadud kasu nii, et jagatakse imporditud kapitalikaupade kohane maksmata tollimaks raamatupidamises kasutatava amortisatsiooniajaga.

(39) Eksportiv tootja väitis, et ettevõtte raamatupidamises kehtestatud 13 aasta pikkune amortisatsiooniaeg vastab ettevõtte tegelikule olukorrale paremini, sest see vastab India äriühingute seadusele ning selle on kindlaks määranud ettevõtte juhid ja audiitorid. Lisaks juhtis eksportiv tootja tähelepanu sellele, et ka muudes subsiidiumidevastastes uurimistes on sellise kasu jaotuse määramise alusena kasutatud raamatupidamises kasutatavat amortisatsiooniarvestuse meetodit. Eksportiv tootja viitas ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni subsiidiume käsitleva mitteametliku ekspertgrupi aruandele, mille kohaselt tuleks põhivara kasutusaja määramisel eelistada maksustamisega seotud amortisatsiooniaegade kasutamisele raamatupidamise andmeid, sest viimased peegeldavad tegelikku olukorda paremini. Eksportiv tootja väitis ka seda, et amortisatsiooniaega ei ole õige kehtestada maksustamisel kasutatud amortisatsiooniaja alusel, sest see põhineb degressiivsel amortisatsiooni arvestamise meetodil aga mitte selleks tavaliselt kasutataval lineaarmeetodil.

(40) Uurimisel siiski selgus, et ettevõttelt asjaomase põhivara amortisatsiooni kohta saadud andmed on vastuolulised. Ettevõtte on maksustamise eesmärgil muutnud kõnealuse põhivara klassifikatsiooni, st põhivara on masinate asemel klassifitseeritud valuvormideks ning amortisatsioon on arvutatud degressiivse amortisatsiooniarvestuse meetodil. Raamatupidamises klassifitseeris ettevõtte kõnealuse põhivara siiski endiselt masinateks, kuigi India äriühingute seaduse ja tulumaksuseaduse kohaselt tuleks nii maksustamise otstarbel kui raamatupidamises kasutada sama klassifikatsiooni. Kui ettevõte oleks klassifitseerinud põhivara valuvormideks ka raamatupidamises, ei oleks olnud võimalik kasutada masinate osas kehtivat 13 aasta pikkust amortisatsiooniaega. Amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetodi kasutamisel oleks amortisatsiooniaja pikkuseks olnud 6 aastat. Kui oleks kasutatud degressiivset amortisatsiooniarvestuse meetodit, nagu tehti raketiste kohases tuludeklaratsiooni korral, oleks esimese kolme aastaga amortiseerunud umbes 80 % kõnealuse põhivara väärtusest.

(41) Kuigi on kokku lepitud, et maksustamises ja raamatupidamises on võimalik kasutada erinevaid amortisatsiooniaegu, ei peeta vastuvõetavaks klassifitseerida põhivara maksustamiseks valuvormideks ja raamatupidamises masinateks. Seega võiks kõnealust põhivara klassifitseerida kas masinateks või valuvormideks, kuid mitte mõlemaks üheaegselt. Seda loogikat on järgitud ka asjakohastes India õigusaktides, mis näevad ette ühtse klassifitseerimise nii maksustamise kui raamatupidamise otstarbel.

(42) Kõnealusel juhul kasutas ettevõte maksustamiseks degressiivset amortisatsiooniarvestuse meetodit, mille tulemuseks oli umbes 80 % põhivarade arvestuslik amortiseerumine esimese kolme aastaga. Seetõttu tuleb hinnata amortisatsiooniaja pikkust juhul, kui ettevõte oleks põhivarad ümber klassifitseerinud ühtselt nii maksustamiseks kui ka raamatupidamises.

(43) Sellega seoses uuriti kahte alternatiivi, mida on lubatud kasutada vastavalt India äriühingute seadusele, st kuue aasta pikkust amortisatsiooniaega amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetodi kasutamisel, ning degressiivse amortisatsiooniarvestuse meetodit, mille korral põhivara väärtusest amortiseeritakse igal aastal 40 % jääkväärtusest. Ettevõte ei teatanud oma eelistusest, vaid jätkas vaidlust 13 aasta pikkuse masinate osas kohaldatud amortisatsiooniaja kasutamiseks.

(44) Selles seoses jõuti järeldusele, et kõige mõistlikum on sobiva amortisatsiooniaja määramiseks arvestada tootmisharu tavapraktikat ja kõnealuse ettevõtte erilist seisundit, mis väljendub suures kasumlikkuses ning kõnealuse tootega seotud pidevates ja suurtes investeeringutes. Uurimise käigus kogutud andmetest ilmneb, et enamus ettevõtteid tegutsevad kahjumiga ja on tegutsenud kahjumiga märkimisväärselt kaua. Selline olukord aeglustab investeerimist ning selle tulemuseks on pikemad amortisatsiooniajad. Kõnealustes kahjumiga töötavates ettevõtetes kasutatav keskmine amortisatsiooniaja pikkus on umbes kuus aastat.

(45) Eksportiva tootja positsioon on keskmise ettevõttega võrreldes väga erinev. Ettevõte on väga kasumlik ning teeb pidevalt suuri investeeringuid, mistõttu on alust oletada, et tema kasutatav amortisatsiooniaeg oleks eespool nimetatud keskmisest tunduvalt lühem. Seetõttu loeti sobivaks kasutada degressiivset amortisatsiooniarvestuse meetodit, mis võimaldab kiiremat amortisatsiooni kui amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod. Tuleb märkida, et jätkuva regulaarse investeerimise tingimustes võimaldab põhjenduses 43 nimetatud India äriühingute seaduses sätestatud degressiivne amortisatsiooniarvestusmeetod kuue aasta pikkuse vaatlusaja korral 30 % kiiremat amortisatsiooni kui amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod. See vastab kuue aasta pikkuse lineaarmeetodiga võrreldes 4,2-le aastale, ning seda lühemat aega kasutati saadud kasu jaotuse kindlaksmääramiseks.

(46) Selliselt uurimisaja kohta arvutatud summat korrigeeriti kavast saadud kogukasu kindlaksmääramiseks uurimisajale vastava intressi liitmisega. Kuna kõnealune subsiidium vastab ühekordsele toetusele, loeti otstarbekaks kohaldada uurimisajal Indias kehtinud pikaajalist turuintressimäära. Subsiidiumi summa on jaotatud ekspordisuunitlusega üksuse ekspordi kogukäibele.

(47) Uuritud ettevõtte poolt uurimisajal saadud vabastusele kapitalikauba imporditollimaksust vastava lõplikuks väärtuseliseks subsiidiumiks määrati 7,3 %.

2. Tasakaalustavate subsiidiumide suurus

(48) Algmääruse kohaselt on tasakaalustatavate subsiidiumide väärtuseline suurus uuritud eksportija puhul 7,3 %. Kuna Indias on nainult üks eksportiv tootja, kehtib see otsus kogu India ekspordile.

Subsiidiumi liik | Ekspordisuunitlusega üksused/eksportkauba tootmise eritsoonid | Tulumaksuvabastus | Kokku |

| 7,3 % | 0 % | 7,3 % |

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

1. Ühenduse toodang

(49) Uurimisajal valmistasid ühenduses CD-R-kettaid järgmised ettevõtted:

- viis kaebuse esitanud tootjat, kes tegid menetlusega koostööd,

- neli tootjat, kes ei kuulunud kaebuse esitanud tootjate hulka, kuid toetasid kaebust ja tegid menetlusega koostööd,

- kaks tootjat, kes ei kuulunud kaebuse esitanud tootjate hulka, kuid toetasid kaebust, aga ei teinud menetlusega piisavat koostööd,

- üks tootja, kes ei kuulunud kaebuse esitanud tootjate hulka, kuid toetas kaebust ning andis komisjonile teatud üldist teavet,

- muud tootjad, kes ei kuulunud kaebuse esitanud tootjate hulka ja ei teinud menetlusega koostööd.

(50) Kuna mitmed kaebuse esitanud tootjate hulka mittekuuluvad ühenduse tootjad tegid uurimisega koostööd, oli komisjonil võimalik nende staatust algmääruse artikli 9 lõike 1 seisukohast täpsemalt uurida. Mõnede koostööd tegevate tootjate (kaasa arvatud mõned, kes esialgu ei kuulunud kaebuse esitajate hulka) kohta selgitati välja, et nad on importinud CD-R-kettaid, kuid mitte ükski neist ei olnud kettaid importinud Indiast. Lisaks oli märgatav osa kõnealustest ostudest tehtud vaid lühiajalise turunõudluse rahuldamiseks uue või täiendava tootmisvõimsuse rajamise ajal ning nende protsentuaalne osakaal uurimisajale vastavast kogumüügist ja omatoodangust oli suhteliselt väike. Seetõttu ei olnud põhjust kõnealuseid ettevõtted ühenduse tootmisharu määratlusest välja arvata.

(51) Eespool nimetatud põhjustel jõuti järeldusele, et kõigi nimetatud ettevõtete valmistatavad CD-R-kettad moodusavad algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ühenduse toodangu.

2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(52) Põhjenduse 49 kohaselt tegid üheksa kaebust toetanud ühenduse tootjat uurimisega täielikku koostööd. Kõnealused tootjad esindasid suuremat osa uurimisajale vastavast CD-R-ketaste ühenduse kogutoodangust, kõnealusel juhul rohkem kui 60 %. Selle põhjal leiti, et need tootjad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses. Edaspidi viidatakse neile kui "ühenduse tootmisharule".

E. KAHJU

1. Ühenduse tarbimine

(53) Ühenduse tarbimise arvutus põhines ühenduse tootmisharus valmistatavate CD-R-ketaste müügimahul, ebapiisavalt koostööd teinud ja seetõttu ühenduse tootmisharu määratlusest välja arvatud kahe ettevõtte müügimahul, ainult üldist teavet esitanud ettevõtte müügimahul, koostööd teinud eksportiva tootja esitatud andmetel, kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kohastel Eurostati andmetel ja muude, koostööd mitte teinud ühenduse tootjate müügimahtude hinnangul, mis põhineb andmetel, mida komisjon hankis kaebuse põhjendatust käsitleva uurimise käigus.

(54) Nende andmete alusel täheldati, et ühenduse tarbimine on 1998. aastast ja uurimisajani tunduvalt suurenenud (1759000 tuhande ühiku võrra). Tarbimine kasvas eriti kiiresti 1998–2000 ja saavutas maksimumi aastal 2001. 2001. aastast uurimisajani tarbimine veidi vähenes. Tarbimise arengu vaatlemisel tuleb arvestada, et CD-R-kettad on suhteliselt uudsed tooted. Laiemale avalikkusele muutusid nad kättesaadavaks alles hiljuti ja nende läbimurre toimus aastatel 1997–1998. Seejärel on nõudmine selle uudse andmekandja järele tähelepanuväärselt kasvanud. See seletab, miks osa näitajatest, muu hulgas tarbimine, on märgatavalt kasvanud.

Ühenduse tarbimine | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

CD-R-kettad (tuh. tk) | 459166 | 1172950 | 2017557 | 2461271 | 2218563 |

Suhtarv | 100 | 255 | 439 | 536 | 483 |

2. CD-R-ketaste import ühendusse

a) Indiast pärit impordi maht ja turuosa

(55) Eurostati andmete põhjal suurenes Indiast pärit impordi maht vaatlusalusel ajal oluliselt. Kui aastatel 1998 ja 1999 oli kõnealune impordimaht veel väheoluline, siis uurimisajal moodustas see juba peaaegu 200 miljonit ühikut. Import kasvas eriti palju ajavahemikus 1999–2000 (26-kordseks), kuigi peab märkima, et Indiast pärit impordi turuosa oli sellel ajal veel miinimumtasemel, ja ajavahemikus 2000–2001 (10-kordseks). Selle tulemusena sai Eurostati andmetel Indiast 2001. aastal ja uurimisajal suuruselt teine kõnealust toodet ühendusse eksportiv riik.

Import | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

CD-R-kettad (tuh. tk) | 1184 | 712 | 18462 | 179904 | 196091 |

Suhtarv | 100 | 60 | 1559 | 15196 | 16563 |

(56) India turuosa kasvas 1998. aastast uurimisajani nullist üheksa protsendini. Turuosa kasv oli eriti märgatav ajavahemikus 2000–2001, kui see kasvas 6 protsendipunkti võrra.

(57) India turuosa kasvu vaatlemisel tuleks arvesse võtta ühenduse tootmisharu turuosa kasvu 1998. aastast uurimisajani. Uurimisajal, kui India turuosa kasvas 9 protsendipunkti võrra, kasvas ühenduse tootmisharu turuosa ainult 3,7 protsendipunkti võrra.

Turuosa | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

CD-R-kettad | 0 % | 0 % | 1 % | 7 % | 9 % |

b) Hindade liikumine

(58) Indiast pärit CD-R-ketaste keskmine impordihind kasvas ajavahemikus 1998–1999 oluliselt. Võttes arvesse väikest ekspordimahtu, ei olnud hinnatõus tõenäoliselt kuigi representatiivne.

(59) Alates 1999. aastast langesid hinnad pidevalt kuni aastani 2001 (77 %) ning tõusid seejärel, kuigi vaid 17 %, 2001. aastast uurimisajani, kui ühiku hind oli umbes 0,33 eurot. Seejärel langesid impordihinnad ajavahemikus 2000–2001 uuesti oluliselt. Samaaegselt toimus Indiast pärit impordimahu samavõrd oluline suurenemine. Hinnad langesid aastast 2000 kuni uurimisaja lõpuni kokku 59 %.

Ühiku hind | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

CD-R-kettad (tuh. tk) | 126 | 1227 | 823 | 285 | 334 |

Suhtarv | 100 | 975 | 654 | 226 | 265 |

Baassuhtarv 2000. aastal 100 | | | 100 | 35 | 41 |

(60) Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et ta oli uurimisajal ainus eksportiv tootja Indias ning et ta alustas CD-R-ketaste tootmist alles 1999. aastal. Seetõttu on komisjoni poolt kasutatavad Eurostati andmed eksitavad ega ole India hinnaliikumise hindamisel õigeks aluseks. Eksportiv tootja väitis ka seda, et kõnealusest lähenemisviisist tuleneb kunstlikult tekitatud 59-protsendine hinnalangus 2000. aastast uurimisajani.

(61) Nagu on juba mainirud põhjenduses 10, hõlmab kahju hindamisega seotud suundumuste analüüs siiski pikemat ajavahemikku kui uurimisperiood (st vaatlusalust aega). Lisaks sellele ilmneb alljärgnevast, et Eurostati andmetest võib järeldada eksportiva tootja esitatud andmetega sarnaseid suundumusi.

(62) Et vältida kahtlusi kasutatud lähenemisviisi suhtes, kontrolliti ka eksportiva tootja esitatud andmeid, mis on esitatud alljärgnevas tabelis suhtarvulisel kujul, arvestades asjaoluga, et andmed põhinevad eelarveaasal, st aprillist märtsini, ja mitte kalendriaastal, st jaanuarist detsembrini.

Suhtarv | Aprill 1997 Märts 1998 | Aprill 1998 Märts 1999 | Aprill 1999 Märts 2000 Majandusaasta 2000 | Aprill 2000 Märts 2001 Majandusaasta 2001 | Uurimisperiood |

Maht | | | 100 | 711 | 2829 |

Turuosa | 0 % | 0 % | 0 % | 5 %–10 % | 10 %–15 % |

Ühiku hind | | | 100 | 38 | 46 |

(63) Nende andmete põhjal suurenes India eksportiva tootja impordimaht märgatavalt, sest see suurenes tootmise alustamisest 1999. aastal uurimisajani 28 korda, tema turuosa kasvas 2000. aastast kuni uurimisajani nullist 10 protsendini ja tema müügihinnad langesid samal ajavahemikul 54 %.

(64) Nimetatud suundumused 2000. aastast uurimisajani on sarnased samale ajavahemikule vastavate Eurostati andmete alusel tehtud järeldustega. Lisaks sellele peab kahjuanalüüs käsitlema kogu riiki ja see ei tohi olla kitsendatud ühe ettevõtte analüüsile. Kuna ei olnud võimalik välistada, et vaatlusalusel ajal on CD-R-kettaid tootnud ja ühendusse importinud ka mõni muu mitteteadaolev India tootja, otsustati kahjuanalüüsiga seotud suundumuste määramise aluseks kasutada Eurostati andmeid. Kahju suhtes tehtud järeldustes on keskendutud siiski ajavahemikule 2000. aastast uurimisajani, st ajavahemikule kui kõnealune tootja tegelikult eksportis. Sellises olukorras ja eespool selgitatud põhjustel otsustas komisjon kahjuanalüüsil toetuda Eurostati andmetele.

c) Hinna allalöömine

(65) Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsiti uurimisajale vastavaid kontrollitud hinnaandmeid. Asjakohased ühenduse tootmisharu müügihinnad on netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused, soodustused ja maksud. Vajadusel on neid hindu korrigeeritud tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. Võrdlusel kasutatud Indiast impordihinnad on samuti netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida on vajadusel korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril.

(66) India eksportiva tootja esitatud taotlusele vastava selgituse kohaselt kinnitatakse kooskõlas eespool mainituga (vt põhjendus 65), et ühenduse müügihindu on vajadusel korrigeeritud autoriõigusega seotud maksude mahaarvamiseks.

(67) Küsimustikule saadud vastuste põhjal on võrdluse eesmärgil võimalik määratleda CD-R-ketaste erinevad tooterühmad, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: salvestusmaht, salvestatavate andmete liik, peegelduskihi tüüp, pealetrükk ja pakend. Analoogselt varasema Taivaniga menetlusega leiti, et CD-R-ketastefüüsikalistel omadustel ei ole otsustavat mõju ketaste müügihinnale, samal ajal kui pakend osutus võrdluse eesmärgil eriti suure mõjuga kriteeriumiks.

(68) Ühenduse tootmisharu müügihindu ja India eksportivate tootjate impordihindu võrreldi ühenduse osas tehasehindade tasemel ja India osas ühenduse piiril kehtivate hindade tasemel hindadega ühenduse turu sõltumatutele klientidele suunatud kaubanduses, vajadusel hindu asjakohaselt korrigeerides.

(69) Nende andmete alusel tehti kindlaks hindade allalöömine Indiast pärit impordi osas. Hindade allalöömine väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu keskmise müügihinna suhtes oli 3,47–66,25 %. Hindade allalöömismarginaali kaalutud keskmine väärtus oli 17,69 %. Lisaks sellele tehti kindlaks ka ühenduse tootmisharule tekitatud kahjust ja allasurutud hindadest põhjustatud oluline turuhinnast madalamate hindadega müük.

(70) India eksportiv tootja väitis, et võrdlust ei teostatud asjakohasel kaubanduslikul tasandil, sest suurem osa tema ühendusse suunatud ekspordist oli seotud müügiga lõppvalmistajatele, samal ajal kui ühenduse tootmisharu on väidetavalt peamiselt orienteeritud lõppkasutajatele ja jaemüüjatele.

(71) Esiteks tuleb märkida, et India ettevõte käsitles mõistet lõppvalmistajad väga laias tähenduses. Näiteks hõlmas kõnealune mõiste ka müüki ettevõtetele, kes valmistavad muid tooteid kui CD-R-kettad ning kes müüvad kõnealuseid CD-R-kettaid oma kaubamärgi all edasi. India ettevõtte poolt kasutatav lõppvalmistaja mõiste ei vasta ühenduse institutsioonides tavaliselt kasutatavale määratlusele. Isegi kui käsitada lõppvalmistajale suunatud müüki India ettevõtte laias tähenduse, oleks hindade allalöömismarginaali kaalutud keskmine väärtus siiski oluline, st umbes 12 %.

3. Ühenduse tootmisharu olukord

a) Sissejuhatav märkus

i) Varasema dumpinguhindadega müügi mõju

Ühenduse tootmisharu taastub siiani Taivanist pärit CD-R-ketaste dumpinguhinnaga müügi tagajärgedest. Kuna määrus (EÜ) nr 1050/2002, [5] millega kehtestati lõplikud meetmed Taivanist pärit impordile, jõustus alles 2002. aasta juunis, ei ole ühenduse tootmisharu veel suutnud kõnealusest dumpinguhindadega müügist taastuda.

ii) CD-R-ketaste tootmise alustamine ühenduses

(72) Nagu on mainitud komisjoni 17. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2479/2001 ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Taivanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes, [6] mis käsitles Taivanist pärit CD-R-kettaid, tekkis uute tootmisettevõtete kasutuselevõtmise esimese laine Euroopas 1997. aasta paiku, mida võib seega lugeda tootmise alustamise aastaks, millega paratamatult kaasnevad kõrged tootmiskulud ühiku kohta ja tootmisvõimsuse madal rakendusaste. Pärast tootmise piisavat laienemist ja tootmiskulude märgatavat langemist olid tootmisharu väljavaated 1999. aastal paljulubavad. See meelitas turule täiendavaid investeeringuid ja uusi ettevõtjaid. Lisaks tuleks meenutada põhjenduses 54 mainitud erandlikku turuolukorda. Ühenduse tarbimine kasvas vaatlusalusel ajal tunduvalt, mis seletab teatud näitajate, näiteks toodangu- või müügimaht, suurt kasvu.

b) Tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

(73) Ühenduse tarbimise kasvu tulemusena suurenes ühenduse tootmisharu CD-R-ketaste tootmine vaatlusalusel ajal pidevalt, suurenedes 1998. aastast uurimisajani keskmiselt 80 miljoni ühiku võrra aastas. Tootmismaht kasvas eriti palju ajavahemikes 1999–2000 (74 %) ja 2000–2001 (30 %), kuid uurimisajal kasv aeglustus (4 %).

(74) Tootmisvõimsuse arenes sarnaselt tootmismahu suundumusega. 1998. aastast uurimisajani tootmisvõimsus viiekordistus. 1998. aastast kuni 1999. aasta lõpuni põhines tootmisvõimsuse kasv peamiselt olulistel investeeringutel seadmetesse ja tootmisvahenditesse, mis tehti pärast tootmise algusjärgule lõppemist ning mis vastasid tarbimise plahvatuslikule kasvule. 2001. aastast alates oli tootmisvõimsuse kasv siiski piiratud ja põhines eelkõige investeeringutel, mis tehti esimese põlvkonna seadmete asendamiseks tõhusamatega.

(75) Kuna tootmismahu ja -võimsuse arengud olid sarnased, suurenes tootmisvõimsuse rakendusaste 1998. aastast uurimisajani vähem kui 3 protsendipunkti võrra.

c) Müügimaht, müügihind ja hinda mõjutavad tegurid, turuosa ja kasv

Müük ühenduses | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Maht (tuh. tk) | 44621 | 124041 | 168594 | 279445 | 296743 |

Suhtarv | 100 | 278 | 378 | 626 | 665 |

Turuosa | 9,7 % | 10,6 % | 8,4 % | 11,4 % | 13,4 % |

Suhtarv | 100 | 109 | 86 | 117 | 138 |

Müügihind (eurot/tuh.tk) | 997 | 941 | 633 | 417 | 406 |

Suhtarv | 100 | 94 | 63 | 42 | 41 |

(76) Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusalusel ajal oluliselt. 1998. aastast kuni uurimisajani kasvas ühenduse tootmisharu müügimaht 6,6 korda ehk umbes 250 miljoni ühiku võrra. Müügimahu kasv peegeldab siiski ühenduse tarbimise arengut, mis suurenes vaatlusalusel ajal 1759 miljoni ühiku võrra. Tuleb siiski märkida, et kuigi müügimaht suurenes aastatel 2000–200166 %, moodustas kasv 2001. aastast uurimisajani ainult 6 %.

(77) Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad vähenesid vaatlusalusel ajal keskmiselt 59 % võrra. Hinnalangus oli eriti märgatav 2000. aastast uurimisajani, kui hinnad langesid 36 % võrra.

(78) Siseturu hindu mõjutavate tegurite hindamisel keskenduti peamiselt 2001. aasta ja uurimisaja vahel ilmnenud nõudluse vähenemisele ning tootmiskuludele. Kuna subsideeritud impordi hinnad olid ühenduse turul väga madalad, ollakse seisukohal, et nõudluse vähenemine iseenesest ei mõjutanud hindu märgatavalt, sest see oli peamiselt põhjustatud Taivanist pärit madalate hindadega impordi vähenemisest dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tagajärjel. Nagu alljärgnevalt selgitatud (vt põhjendus 90), alanesid tootmiskulud 1998. aastast uurimisajani pidevalt. Normaalses turuolukorras mõjutab selline tootmiskulude alanemine otseselt tasuvust. Kõnealusel juhul seda siiski ei toimunud, sest vastavalt põhjendusele 91 oli tasuvus positiivne ainult üks kord 1999. aastal ja püsis uurimisaja lõpuni negatiivne.

(79) Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 1998. aastast uurimisajani 3,7 protsendipunkti võrra ning sellel ajal moodustas ühenduse tootmisharu müük 13,4 % ühenduse tarbimisest.

d) Varud

(80) Ühenduses toodetud CD-R-ketaste varud suurenesid oluliselt 1999. aasta lõpuks ja veelgi enam 2001. aasta lõpuks. Selle põhjuseks oli müügimahu oodatust väiksem kasv. Toodetud CD-R-ketaste varu ulatus uurimisajal 15 %-ni tootmismahust.

Varud | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

tuh. tk | 6976 | 18763 | 64724 | 66956 | 58817 |

Suhtarv | 100 | 269 | 928 | 960 | 843 |

(81) Eksportiv tootja väitis, et komisjoni hinnang varude kohta ei olnud õige, sest andmed sisaldasid kolme Taivani tootjaga seotud ettevõtte laovarusid ning kõnealused ettevõtted olid suurendanud nende poolt toodetud CD-R-ketaste varusid eesmärgiga koguda suures koguses Taivanist imporditavaid CD-R-kettaid enne dumpinguvastaste meetmete rakendamist.

(82) Esiteks tuleks meenutada, et üks India eksportiva tootja poolt nimetatud ettevõtetest ei kuulunud ühenduse tootmisharu määratlusse, sest ta ei teinud uurimises piisavalt koostööd.

(83) Ühel India eksportiva tootja poolt nimetatud kahest ülejäänud ettevõttest olid ettevõtte enda poolt toodetud CD-R-ketaste varud 1998. aastast uurimisajani kõige väiksemad siis, kui ettevõte alustas asjaomase toote ostmist ning ettevõtte osakaal ühenduse tootmisharu koguvarudes oli tähtsusetult väike. Seetõttu ei suurendanud ettevõtte ostud kunstlikult ettevõtte enda toodetud CD-R-ketaste varusid ega mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu varude kohaseid andmeid.

(84) Kolmanda ettevõtte suhtes tuleb märkida, et see tuli turule alles 2000. aastal ja rahuldas nõudmist ostetud toodetega enne oma tootmisvahendite täieliku kasutusvalmiduse saavutamist. Seda kinnitab tõsiasi, et ettevõtte tootmisvõimsuse rakendusaste oli uurimisajal kõige kõrgem siis, kui ta alustas toote ostmist, st tal oli võimalik rahuldada täiendavat nõudlust ainult ostetud toodete abil.

(85) Lisaks väideti, et üks viimati nimetatud kahest ettevõttest oli oma tootmismahtu tahtlikult vähendanud, et katta sellega Taivanist pärit CD-R-ketaste ostu, mis oli tehtud enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(86) Tuleb siiski märkida, et ettevõte alustas ostmist selgelt enne Taivani kohase dumpinguvastase uurimise algatamist (st aastal 2000, kusjuures teadaanne uurimise algatamise kohta avaldati 2001. aastal). Seetõttu on ebatõenäoline, et kõnealuste ostude eesmärgiks oli vältida dumpinguvastase tollimaksu maksmist, ja seda tuleb pigem mõista nii, et ettevõte püüdis nende abil täiendada samaväärse toote tootevalikut. Lisaks sellele vähenesid kõnealused ostud aastatel 2000–2001 üle 25 %.

(87) India eksportiv tootja väitis veel seda, et kuigi ühenduse tootmisharu varud moodustasid uurimisajal 15 % tema CD-R-ketaste toodangust, nimetati komisjoni määruses (EÜ) nr 2479/2001, millega kehtestati meetmed Taivani suhtes, 2000. aasta varude suuruseks 20 %, mis tähendaks varude suurenemist 2000. aastast uurimisajani 25 % võrra.

(88) Sellega seoses peaks märkima, et ehkki olukord paranes veidi 2000. aastast uurimisajani, oli see siiski oluliselt väiksem eksportiva tootja väidetud 25 protsendist, ning lisaks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et kõnealuse kahe uurimise andmed ei ole omavahel võrreldavad, sest nendes ei kasutatud ühenduse tootmisharu sama määratlust.

(89) Arvestades kõiki eespool nimetatud põhjuseid, lükati väited tagasi.

e) Tootmiskulud ja tasuvus

(90) Toodanguühiku kogukulu langes 1998. aastast uurimisajani oluliselt (55 %). Tänu tootmisprotsessi parandamisele ja häälestamisele õnnestus ühenduse tootmisharul jätkuvalt vähendada tootmiskulusid, mille osakaal CD-R-ketaste tootmise kogukuludest moodustas uurimisajal umbes 80 %.

(91) Vaatamata ühenduse tootmisharu jõupingutustele parandada konkurentsivõimet tootmiskulude vähendamise teel, vähenes tasuvus 1998. aastast uurimisajani 9 protsendipunkti võrra. Tasuvus esmalt suurenes aastatel 1998–1999, mil see osutus positiivseks. 2000. aastal vähenes tasuvus uuesti 1998. aastaga samale kahjumitasemele (st 1 %), 2001. aastal langes see veelgi 11 protsendipunkti võrra ning uurimisajal leiti kahjumi suuruseks olevat 11 %. 2000. aastast uurimisajani toimunud oluline kulude vähenemine (30 %) ei olnud seega piisav samaaegse hindade 36 %-se langemise kompenseerimiseks.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tootmiskulud (eküüd/eurot CD kohta) | 1,01 | 0,75 | 0,64 | 0,47 | 0,45 |

Suhtarv | 100 | 75 | 63 | 47 | 45 |

Tasuvus | – 1,11 % | 19,93 % | – 1,03 % | – 12,59 % | – 10,93 % |

f) Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Investeeringud (tuh. eküüd/eurot) | 29410 | 58666 | 34586 | 12710 | 14317 |

Suhtarv | 100 | 199 | 118 | 43 | 49 |

Investeeringutasuvus | – 1 % | 27 % | – 1 % | – 19 % | – 18 % |

Rahavoog (tuh. eküüd/eurot) | 8983 | 38643 | 20510 | 6667 | 6472 |

(92) Peamised investeeringuid tehti 1998. aastal, kui ühenduse tootmisharu oli veel algjärgus, samuti 1999. aastal ja osaliselt 2000. aastal, kui toimus teine investeeringute laine, mis oli põhjustatud kapitalipaigutuse hindamise ajal valitsenud soodsast turuolukorrast.

(93) Turutingimuste järsu muutumise ja eelkõige turu müügihindade langemise tõttu lükati edasi või tühistati mitmed 2000. aastal tehtud investeerimisotsused, kuigi ühenduse tarbimine endiselt kasvas.

(94) India eksportiv tootja väitis, et investeeringuid iseloomustavad andmed ei ole kooskõlas kasvusuundumusega tootmismahu ja tootmisvõimsuse andmetega. Lisaks sellele väitis eksportiv tootja, et investeerimisandmete kohaselt oli uurimisajal tehtud investeeringute suuruseks on ainult 14 miljonit eurot, kuigi ühelt seadmetarnijalt küsimustikule saadud avaliku vastuse kohaselt oli kõnealune tarnija üksinda müünud uurimisajal Euroopa CD-R-ketaste tootjatele seadmeid 17 miljoni euro väärtuses.

(95) Sellega seoses peab meenutama erinevust investeeringute ja tootmismahu muutumise vahel, sest seadmete hankimisest tootmise alustamiseni kulub aega mitu kuud. Lisaks sellele kasvas tootmismaht ka tootmisprotsessi häälestamise ja parandamise, mitte aga ainult uute seadmete tõttu. Tootmisvõimsuse suhtes tuleb märkida, et kahju näitajana on kasutatud tehnilist tootmisvõimsust, mis varieerub aastast aastasse tehniliste probleemide ja/või turunähtustel põhinevate juhtimisotsuste tõttu, ilma et see avaldaks mõju seadmete arvule.

(96) Teiseks näitas tarnija valdustesse tehtud kontrollkäik, et küsimustikule saadetud vastuses sisalduvaid andmeid ei ole võimalik otseselt võrrelda ühenduse tootmisharu investeerimisandmetega, ja et kõnealused andmed on valed, sest esiteks hõlmavad need lisaks ühenduse tootmisharu tootjate ka muid Euroopa kliente ja teiseks hõlmasid need lisaks CD-R-ketaste tootjatele müüki ka muud tüüpi optiliste kettaid tootvatele klientidele.

(97) Investeeringutasuvus väljendatuna ühenduse tootmisharu netokasumi ja selle arvestusliku netoväärtuse vahelise suhtarvuna järgis tasuvuse suundumust ning langes -1 protsendilt 1998. aastal -18 protsendini uurimisajal.

(98) Kuigi ühenduse tootmisharu rahavoog püsis positiivne, ei olnud see siiski piisav amortisatsiooni, väärtuste korrigeerimise ja eraldiste katmiseks. Alates 1999. aastast on rahavoog pidevalt vähenenud.

(99) Uurimisel tehti kindlaks, et majandusliku olukorra ja eelkõige väheneva tasuvuse tõttu muutus ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime vaatlusalusel ajal järjest nõrgemaks.

g) Tööhõive, tootlus ja töötasud

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tööhõive | 409 | 658 | 885 | 967 | 984 |

Suhtarv | 100 | 161 | 216 | 236 | 241 |

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (tuh. eküüd/eurot) | 30 | 33 | 34 | 34 | 39 |

Suhtarv | 100 | 108 | 114 | 114 | 129 |

Tootlus (CD-kettaid töötaja kohta) | 185 | 262 | 338 | 403 | 410 |

Suhtarv | 100 | 141 | 182 | 217 | 221 |

(100) Kõnealuse tootega seotud tööhõive suurenes vaatlusalusel ajal rohkem kui kaks korda. See kaasnes uute tootmisvõimsuste kasutuselevõtuga. Ka tootlus töötaja kohta kasvas pidevalt 1998. aastast uurimisajani, mil see leiti olevat 1998. aastaga võrreldes kahekordistunud. Töötaja keskmine töötasu kasvas vaatlusalusel ajal 29 %.

h) Subsiidiumi suurus

(101) Võttes arvesse Indiast pärit impordi suurt mahtu ja madalaid hindu, ei saa suunatud subsideerimise mõju ühenduse tootmisharule lugeda väheoluliseks.

4. Järeldus kahjude kohta

(102) Vaatlusalusel ajal kasvas Indiast pärit odava hinnaga toodete import oluliselt. Selle turuosa kasvas nullist 9 protsendini, kuigi India impordihinnad tõusid aastatel 1998–1999, langesid nad seejärel uuesti, ehkki mitte 1998. aasta tasemeni. Tuleb märkida, et Indiast pärit impordi kasv ja müügihindade langus olid eriti märgatavad 2000. aastast uurimisajani. Sel ajal suurenes impordimaht kümme korda ja impordihinnad alanesid 59 %, lüües uurimisajal ühenduse tootmisharu müügihinnad (mis olid kahjumlikud) alla umbes 17,7 %.

(103) Ühenduse tootmisharu iseloomustavad teatud majanduslikud näitajad, näiteks CD-R-ketaste tootmismaht, kasutuselevõetud tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, tootmiskulud, tööhõive ja tootlus näitasid vaatlusalusel ajal positiivset arengut. See soodne areng muutus siiski enam kui tühiseks, kui mitmed muud näitajad, näiteks keskmised müügihinnad, varud, investeeringud, tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavoog samal ajal märgatavalt halvenesid.

(104) Suurenenud tootlusega seotud tootmiskulude vähenemine muutis ühenduse tootmisharu 1999. aastal tasuvaks, kuid isegi tootmiskulude jätkuv alanemine ei olnud piisav korvamaks müügihindade märgatavat alanemist, mistõttu uurimisajal saadi olulist rahalist kahju.

(105) Arvestades kõiki eespool nimetatud tegureid ja eelkõige seda, et ühenduse tootmisharul takistati kasu saamast tootmiskulude alanemisest, et CD-R-ketastega seotud investeeringuprogrammi piirati tunduvalt müügihindade alaneva suundumuse tõttu ja et Indias impordihinnad lõid alla ühenduse tootmisharu allasurutud müügihinnad, samuti uurimisajal saadud rahalist kahju, ollakse seisukohal, et ühenduse tootmisharu on saanud olulist kahju.

F. KAHJU PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Sissejuhatus

(106) Algmääruse artikli 8 lõigete 6 ja 7 kohaselt uuriti, kas Indiast pärit CD-R-ketaste subsideeritud import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sel määral, et seda võib lugeda oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid ühenduse tootmisharu samaaegselt kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

(107) Põhjusliku seose analüüsimisel tuleb arvestada, et varasemate järelduste kohaselt oli Taivanist pärit import põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju. Taivani käsitlevas uurimises oli uurimisajaks kalendriaasta 2000 ning Taivanist pärit impordi kohta käivad ajutised meetmed kehtestati 2001. aasta detsembris. Ühenduse turul oli siiski suures mahus Indiast pärit importtooteid 2001. aastal ja uurimisajal, st vahetult pärast Taivani käsitleva menetluse uurimisperioodi. Arvestades eespool öeldut, tuleb käesoleva juhtumi järeldusi vaadelda seondatult Taivani menetluse järeldustega.

2. Subsideeritud impordi mõju

(108) CD-R-ketaste tarbimine ühenduses kasvas vaatlusalusel ajal oluliselt, suurenedes 459 miljonilt CD-R-kettalt 1998. aastal kuni 2218 miljoni kettani uurimisajal. Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas samas tempos, samal ajal kui Indiast pärit subsideeritud import kasvas samal ajal tunduvalt rohkem, jõudes uurimisajal 196 miljoni ühikuni, mis vastab turuosa kasvule nullist 9 protsendini. Samal ajal suurendas ühenduse tootmisharu turuosa ainult 3,7 protsendipunkti võrra, st 9,7 protsendilt 13,4 protsendini, mis vastab 297 miljoni ühiku müügile uurimisajal. Lisaks sellele hõivas Indiast pärit import osa turuosast, mille Taivan oli kaotanud pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist 2001. aasta detsembris.

(109) Ehkki Indiast pärit importtoodete hinnad vaatlusalusel ajal tõusid, tuleb arvestada, et India impordimaht oli väheoluline kuni 2000. aasta lõpuni, kui import hakkas kiiresti kasvama. Alates 2000. aastast, kui Indiast impordimaht moodustas ühenduse tarbimisest esimest korda ühe protsendi, kuni uurimisajani, kui kõnealune import moodustas ühenduse tarbimisest 9 %, on India impordi hinnad langenud 59 %. Eurostati andmetel olid Indiast impordi hinnad 2001. aastal ühenduse tootmisharu müügihindadest 32 % madalamad. Uurimisajal olid hinnad ühenduse tootmisharu müügihinnast veel 18 % madalamad ja hindade allalöömismarginaali kaalutud keskmine oli umbes 17,7 %.

(110) Lisaks sellele tuleb arvestada, et kuigi Indiast impordi hinnad tõusid 2001. aastast uurimisajani 17 %, ei olnud see piisav aastatel 2000–2001 toimunud väga suure hinnalanguse (65 %) kompenseerimaks. Kokkuvõttes näitab hindade üldsuundumus olulist alanemist ning vaatamata ühenduse tarbimise tunduvale kasvule väljendab see turule avalduvat kahjulikku mõju. Lisaks sellele on hinnatõus väheoluline võrreldes impordimahu suurenemisega (mis kasvas 2000. aastast uurimisajani kümnekordseks), mida võimaldasid Indiast pärit impordil saavutada 2000. aasta hinnad. Tänu sellisele hindade muutumisele saavutas Indiast import kahe aastaga ühenduse turul turuosa 9 %.

(111) India eksportiv tootja ei olnud kõnealuse analüüsi tulemustega nõus ning rõhutas, et Indias import muutus oluliseks alles pärast 2000. aastat ja et 2000. aastast uurimisajani suurendas ühenduse tootmisharu oma turuosa 5 protsendipunkti võrra. Eksportiv tootja vaidlustas ka hinnangu, mille kohaselt Indiast pärit impordi hinnad langesid 2000. aastast uurimisajani 59 %, ja väitis, et Eurostati andmetel põhinev hinnang muutis hindade alanemise kunstlikult liiga väikeseks. Samal põhjusel vaidlustas ta ka hinnangu, mille kohaselt India müügihinnad vähenesid aastatel 2000–200165 %.

(112) Kuigi vastab tõele, et ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 2000. aastast uurimisajani 5 protsendipunkti võrra, kasvas India turuosa samal ajal veelgi rohkem, nimelt 8 protsendipunkti võrra. Seoses hinnaga on põhjenduses 63 tõdetud, et ka eksportiva tootja enda esitatud andmetel oli tema hindade langus 2000–2001 ja 2000. aastast uurimisajani lähedane Eurostati andmetele põhinevatele tulemustele. Eksportiva tootja väide lükati tagasi, sest ka ta enda andmete kasutamine ei oleks hindade suundumust märgatavalt muutnud.

(113) Seetõttu jõuti järeldusele, et Indiast ühenduse turule suunatud import surus hindu alates 2000. aastast tunduvalt allapoole ning kõnealune subsideeritud, madala hinnaga impordil oli tekitas olulist kahju ühenduse tootmisharule, mida iseloomustas kahjum ja sellest tulenev investeeringute vähenemine.

3. Muude tegurite mõju

a) Tarbimise areng

(114) Ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel ajal umbes 1759 miljoni ühiku võrra. Tarbimise areng ei ole seega mõjutanud ühenduse tootmisharule tekkinud kahju.

b) Import muudest kolmandatest riikidest

(115) Uuriti ka seda, kas muud tegurid kui Indiast pärit subsideeritud import võisid tervikuna või osaliselt olla põhjuseks ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule, ja eelkõige seda, kas muudest riikidest kui Indiast pärit import oleks võinud mõjutada ühenduse tootmisharu kahjustatud seisundit.

i) Taivan

(116) Muudest riikidest pärit impordi kohta on määruses (EÜ) nr 1050/2002 juba tõdetud, et Taivanist on sarnast toodet dumpinguhinnaga imporditud ja et kõnealune import on aastatel 1997–2000 põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju. Taivanist pärit import suurenes aastatel 2000–2001 veelgi, kuid vähenes veidi 2001. aastast uurimisajani. Taivanist pärit CD-R-ketaste importi käsitleva ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseni viinud dumpinguvastase menetluse uurimisajaks oli aasta 2000, kuid kuna ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestati 2001. aasta detsembris, ei saa välistada võimalust, et kõnealuseid tooteid imporditi Taivanist dumpinguhindadega ka 2001. aasta detsembrini, ning et kõnealune import mõjutas niiviisi osaliselt ühenduse tootmisharule 2000. aastast uurimisaja teatava ajani tekitatud kahju.

(117) Koostööd tegev India eksportiv tootja väitis, et hinna ühenduse turul määravad Taivani tootjad ning et India ettevõte on sunnitud kõnealuse hinnaga kohanema. Indiast pärit impordi hinnad on siiski alanenud sellisel määral, et kõnealune import oli lisaks Taivanist pärit impordiga konkureerimisele suuteline 2000. aastast uurimisajani hõlvama 8 %-se turuosa ning osa Taivani 2001. aastast uurimisajani kaotatud turuosast. Avatud turul, kus hinnad on paindlikud, oli Indiast pärit impordi madalatel hindadel oluline mõju ühendusehinnakujundusele. Seetõttu, kuigi Taivanist pärit import mõjutas ühenduse turgu vaatlusalusel ajal vähemalt 2001. aasta detsembrini, ei olnud selle mõju nii suur, et see oleks katkestanud põhjusliku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(118) Sama ettevõte väitis, et hinnalangus 2001. aastal oli põhjustatud Taivanist pärit CD-R-ketaste väga suurest impordimahust 2001. aasta viimases kvartalis, mida omakorda mõjutas dumpinguvastase tollimaksu kasutuselevõtu tõenäosus Taivanist pärit impordile ja see, et Taivani eksportijad lähetasid suures koguses CD-R-kettaid, mis olid oma madalate tehniliste näitajate tõttu muutumas aegunuiks.

Seda küsimust uuriti Eurostati igakuiste statistiliste andmete alusel.

Eurostati tonnides väljendatud andmete põhjal oli Taivanist pärit igakuise impordi maht 2001. aasta septembrist detsembrini kahekordne võrreldes viie eelmise kuu kuiste impordimahtudega, st 2001. aasta aprillist augustini. Tooteühikutena väljendatud Eurostati andmete põhjal oli Taivanist ühendusse imporditud CD-R-ketaste kogus 2001. aasta septembrist detsembrini 72 % suurem kui 2001. aasta aprillist augustini. Ühiku hind leiti 2001. aasta nelja viimase kuu jooksul olevat siiski keskmiselt 15 % kõrgem kui 2001. aasta aprillist augustini. Ehkki impordimaht 2001. aasta septembrist detsembrini kasvas, toimus import ka kõrgemate hindadega. Mahu kasv 2001. aasta septembrist detsembrini ei katkesta seega põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

Koostööd teinud India tootja väitis samuti, et Taivanist pärit impordi tootevalik on alates 2001. aasta septembrist ootamatult muutunud ja et mahtkauba osakaal oli võrreldes pakitud toodetega üle kahe korra suurenenud, mis tõi kaasa suurema veelgi suurema mahu ja madalamad ühikuhinnad. See väide ei ole siiski põhjendatud, sest sama ettevõte väitis Taivanist pärit impordi kasvamist aeguvate toodete varude realiseerimiseks. Seega oleksid kõnealused tooted pidanud olema valmistatud ja müüdud enne 2001. aasta septembrit, ning kui toodete pakendamise osas on tõepoolest toimunud muutus, on see tõenäoliselt alanud mõni kuu enne 2001. aasta septembrit. Kõige tähtsam on siiski see, et ekspordi struktuuri sellise muutuse kohta ei ole esitatud tõendeid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

ii) Muud kolmandad riigid

(119) Muudest kolmandatest riikidest kui Taivanist ja Indiast pärit impordi maht kasvas 1998. aastast uurimisajani vähe (3 %). Lisaks Indiale ja Taivanile olid muudeks peamisteks eksportivateks riikideks Jaapan, Hongkong, Šveits, Hiina ja Singapur, kelle summaarne turuosa oli uurimisajal ainult 10 %.

(120) Eelkõige Jaapanist pärit import, mis on olnud traditsiooniliselt tähtis, arvestades CD-R-ketaste tootmisprotsessi leiutamist koostöös Philipsiga kahes Jaapani ettevõttes (Sony ja Tai Yuden), vähenes 20 % ning Jaapan jäi uurimisajal ühenduse turul tähtsuselt kolmandaks impordiriigiks. Jaapanist pärit import oli palju väiksem kui Taivanist ja Indiast pärit import.

Import (tuh. tk) | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Taivan (vastavalt määrusele (EÜ) nr 1050/2002) | 111447 | 612539 | 1248133 | 1545258 | 1262327 |

Suhtarv | 100 | 550 | 1120 | 1387 | 1133 |

Muud kolmandad riigid | 227330 | 296673 | 702865 | 220675 | 233546 |

Suhtarv | 100 | 131 | 309 | 97 | 103 |

millest

Jaapan | 80089 | 128640 | 195903 | 59549 | 63916 |

Suhtarv | 100 | 161 | 245 | 74 | 80 |

Hongkong | 2414 | 6536 | 8678 | 29457 | 42210 |

Suhtarv | 100 | 271 | 359 | 1220 | 1748 |

Šveits | 5086 | 8204 | 18139 | 40874 | 39316 |

Suhtarv | 100 | 161 | 357 | 804 | 773 |

Hiina | 845 | 3746 | 12352 | 25208 | 33793 |

Suhtarv | 100 | 443 | 1461 | 2982 | 3998 |

Singapur | 53267 | 71220 | 56863 | 29587 | 20248 |

Suhtarv | 100 | 134 | 107 | 56 | 38 |

(121) Muudest kolmandatest riikidest kui Taivanist ja Indiast pärit impordi turuosa vähenes 39 protsendipunkti 1998. aastast kuni uurimisajani, mil see moodustas 11 %. Seega ei saanud import kõnealustest riikidest katkestada põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

Turuosa | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Taivan (vastavalt määrusele (EÜ) nr 1050/2002) | 24 % | 52 % | 62 % | 63 % | 57 % |

Suhtarv | 100 | 215 | 255 | 259 | 234 |

Muud kolmandad riigid | 50 % | 25 % | 35 % | 9 % | 11 % |

Suhtarv | 100 | 51 | 70 | 18 | 21 |

millest

Jaapan | 17 % | 11 % | 10 % | 2 % | 3 % |

Suhtarv | 100 | 63 | 56 | 14 | 17 |

Hongkong | 1 % | 1 % | 0 % | 1 % | 2 % |

Suhtarv | 100 | 106 | 82 | 228 | 362 |

Šveits | 1 % | 1 % | 1 % | 2 % | 2 % |

Suhtarv | 100 | 63 | 81 | 150 | 160 |

Hiina | 0 % | 0 % | 1 % | 1 % | 2 % |

Suhtarv | 100 | 173 | 333 | 556 | 827 |

Singapur | 12 % | 6 % | 3 % | 1 % | 1 % |

Suhtarv | 100 | 52 | 24 | 10 | 8 |

Dumpinguvastaste meetmetega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad langesid 1998. aastast uurimisajani 22 %, kuigi sellekohane suundumus on riikide osas erinev. Kuigi teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind näib olevat madalam kui India hinnad, on Indiast pärit impordi hinnad muudest kolmandatest riikidest kui Taivanist pärit impordi keskmisest hinnast keskmiselt 34 % madalamad. Vaadeldes täpsemalt Hongkongist, Šveitsist ja Hiinast pärit oleva impordi keskmisi hindu, mis leiti uurimisajal olevat Indiast pärit impordi keskmistest hindadest madalamad, tuleb märkida, et Indiast pärit impordi maht on 5–6 korda suurem kui igast nimetatud kolmest riigist pärit impordi maht. Lisaks tuleb meenutada, et viimati nimetatud riikide turuosa oli kogu vaatlusalusel ajal väike ja igaüks neist hõlmas uurimisajal turuosa 2 %, mis ei ole võrreldes Taivanist ja Indiast pärit impordi turuosaga piisavalt oluline mõjutamaks ühenduse turgu.

Keskmine impordihind (eurot/tuh. tk) | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Taivan (vastavalt määrusele (EÜ) nr 1050/2002) | 563 | 436 | 312 | 246 | 258 |

Suhtarv | 100 | 78 | 55 | 44 | 46 |

Muud kolmandad riigid | 653 | 623 | 210 | 544 | 507 |

Suhtarv | 100 | 95 | 32 | 83 | 78 |

millest

Jaapan | 1196 | 886 | 421 | 1149 | 999 |

Suhtarv | 100 | 74 | 35 | 96 | 84 |

Hongkong | 387 | 606 | 528 | 132 | 146 |

Suhtarv | 100 | 157 | 137 | 34 | 38 |

Šveits | 643 | 538 | 261 | 205 | 212 |

Suhtarv | 100 | 84 | 41 | 32 | 33 |

Hiina | 928 | 694 | 296 | 205 | 218 |

Suhtarv | 100 | 75 | 32 | 22 | 23 |

Singapur | 388 | 353 | 278 | 378 | 511 |

Suhtarv | 100 | 91 | 72 | 98 | 132 |

c) Ühenduse tootmisharu eksporttegevus

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Suhtarv |

Eksport (tuh. tk.) | 5246 | 15332 | 27739 | 28678 | 28180 |

Suhtarv | 100 | 292 | 529 | 547 | 537 |

(122) Ekspordi maht vaatlusalusel ajal suurenes. Alates 2000. aastast on ekspordi maht siiski püsinud stabiilne. Kuna CD-R-ketaste eksport kolmandatesse riikidesse oli ühenduse tootmisharule suhteliselt väheoluliseks tegevuseks (moodustades uurimisajal enda toodetud CD-R-ketaste müügist sõltumatutele ühenduse klientidele 9 %), loetakse eksporttegevuse mõju ühenduse tootmisharule kahjule suurendavana vähetõenäoliseks.

d) Hanked muudest kolmandatest riikidest

(123) Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu ei importinud vaatlusalusel ajal kõnealust toodet Indiast.

(124) Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu hankis vaatlusalusel ajal turunõudluse rahuldamiseks CD-R-kettaid muudest allikatest. 1998. aastal oli hangete osakaal kogumüügist 40 %, kuid vähenes uurimisajal ainult 31 protsendini.

(125) Lisaks leiti, et hangitud CD-R-ketaste maht vähenes võrreldes ühenduse tootmisharu oma tootmismahuga. Kuna ühenduse tootmisharu müüs nii enda toodetud kui hangitud CD-R-kettaid sama hinnaga, ning arvestades tõendite puudumist selle kohta, et ühenduse tootmisharu poolt makstavad hinnad oleksid tootmiskuludest kõrgemad, ei saanud ühenduse tootmisharule tekkinud kahju oluliselt mõjutada asjaolu, et tootmisharu oli varem CD-R-kettaid teatud määral ostnud ja mitte ise tootnud.

(126) Hanked teostati peamiselt tootmisvõimsuse puudujäägi tõttu teatud ajal, eelkõige seetõttu, et üks ühenduse tootmisharu määratlusse kuuluv ettevõte tuli CD-R-ketaste turule alles 2000. aastal ja oli enne oma tootmisettevõtte täielikku käivitamist sunnitud nõudlust rahuldama sisseostetud toodetega. Hankeid võib käsitleda ka aktsionärisuhete tulemusena ühenduse tootmisharusse kuuluvate teatud ettevõtete ja kolmandate riikide ettevõtete vahel.

(127) Eespool kirjeldatud põhjustel ei ole ühenduse tootmisharu poolt muudest riikidest kui Indiast teostatud hanked piisavad katkestamaks põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(128) India eksportiva tootja väite kohaselt on asjaolu, et ühenduse tootmisharu ostis 31 % oma kogumüügist sisse, vastuolus väitega, et ühenduse tootmisharu on elujõuline. Eksportiv tootja tuletas meelde, et Taivani käsitleva dumpinguvastase uurimise kohaselt moodustas sisseostetud toodete osakaal 2000. aastal ainult 22,1 %.

(129) Tuleb siiski meenutada, et käesolevas uurimises ei ole ühenduse tootmisharu ulatus sama mis Taivani käsitlevas uurimises. Käesolevas uurimises kuulusid ühenduse tootmisharu määratlusse kaks ettevõtet, kellel oli aktsionärisuhteid välismaiste ettevõtetega, kuid kes ei kuulunud ühenduse tootmisharusse Taivani käsitlevas uurimises. Lisaks sellele tuleb meenutada, et Taivani käsitlevas uurimises oli sisseostetud toodete osakaal 1998. aastal 44 % ja ajavahemikul 1997–2000 keskmiselt 33 %. Seega olid hangete tase käesolevas uurimises sama suurusjärku kui Taivani käsitlevas uurimises.

(130) Vastavalt eespool kirjeldatule müüdi sisseostetud tooteid igal juhul sama hinnaga kui enda toodetud CD-R-kettad ning see saanud mõjutada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

e) Konkurents muude andmekandjatega

(131) Uurimine näitas, et muude andmekandjate, näiteks DVD- või CD-RW-ketaste poolt põhjustatud konkurents oli uurimisajal veel väga piiratud ega mõjutanud märgatavalt kõnealuse toote müügihindu.

f) Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus

(132) Uuriti ka seda, kas ülemaailmne liigne tootmisvõimsus võis mõjutada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju. Kuigi tunnistatakse, et ülemaailmselt ületas CD-R-ketaste pakkumine uurimisajal nõudlust, tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu oli endiselt suunatud peamiselt ühenduse turgudele, kus tootmisvõimsus oli endiselt nõudlusest väiksem. Seetõttu ei ole tõenäoline, et ülemaailmne liigne tootmisvõimsus põhjustas ühenduse tootmisharule kahju. Kui seda siiski lugeda üheks põhjuseks ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule, tuleb märkida, et uurimise kohaselt esines ülemaailmset liigset tootmisvõimsust juba aastatel 1999–2001, kui India ettevõte tuli turule, võttes kasutusele suure tootmisvõimsuse ja alustades tootmist. Seetõttu halvendas täiendav Indiast pärinev ühenduse turule suunatud import ühenduse turul valitsevat olukorda.

g) Riigiabi tagasimaksmine

(133) India eksportiv tootja on väitnud, et ühe kaebuse esitanud ettevõtte vähene tasuvus võis tuleneda tema kohustusest maksta tagasi riigiabi, mida Saksamaa oli komisjoni 21. juuni 2000. aasta otsuse 2000/796/EÜ kohaselt andnud Thüringeni liidumaal paiknevale ettevõttele CDA Compact Disc Albrechts GmbH. [7] Tuleb siiski märkida, et komisjoni kõnealune otsus ei mõjuta põhjenduses 91 nimetatud ja analüüsil kasutatud andmeid. Riigiabi tagasimaksmise arvestamisel oleks kõnealuse ettevõtte majanduslik olukord veelgi halvem.

h) Kasutustasu

(134) Kasutustasu moodustab osa tootmiskuludest ja mõjutab seega kõigi CD-R-ketaste tootjate tasuvust. Esiteks tuleb siiski märkida, et nii eksportiv tootja kui ühenduse tootmisharu tootjad on saanud patendiomanikelt asjakohased load ja neil tuleb maksta kasutustasu. Sellega iseenesest ei saa seega seletada hinnaerinevusi Indiast pärit CD-R-ketaste ja ühenduse tootmisharu valmistatud ketaste vahel ega ka ühenduse tootmisharule tekitatud kahju. Teiseks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu tasuvus oli 1999. aastal umbes 20 %, ning sel ajal kasutustasusid juba maksti, kuid eksportiv tootja ei olnud eksportimist ühendusse veel alustanud. Seega ei ole kasutustasud saanud sellistena kahju põhjustada. Kasutustasude, nagu ka mis tahes muude CD-R-ketaste tootmisega seotud tootmiskulude korral, oleks subsideeritud impordiga allasurutud hinnad võinud ära hoida kasutustasuga seonduvate kulude ülekandmist ühenduse tootmisharu poolt tarbijatele. Käesoleval juhul oli see siiski kahju tagajärg mitte selle põhjus. Eespool nimetatud põhjustel ei saa lugeda, et kasutustasude maksmine on katkestanud põhjusliku seose subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

i) Muud tegurid

(135) Mõned osapooled väitsid, et kahju võis olla põhjustatud turgu valitseva seisundi väidetavast kuritarvitamisest. See väide ei ole siiski pädevate asutuste teostatud uurimisel põhineva ametliku otsusega kinnitatud ning sellega ei ole seega võimalik nõustuda.

(136) India eksportiv tootja väitis, et CD-R-ketaste tootmine ühenduses ei ole elujõuline kõrgete tootmiskulude ja eelkõige kõrgete tööjõukulude tõttu. Tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu tootmise ühikukulud langesid 1998. aastast uurimisajani 59 % ning et ühenduse tootmisharu oli tasuv 1999. aastal, kui kõnealune India ettevõte veel ei olnud ühenduse turul ja kui ühenduse tootmisharu tootmiskulud olid 68 % kõrgemad kui uurimisajal.

Lisaks tuleb märkida, et tootmisprotsess on nii ühenduses kui Indias samasugune, eelkõige kuna India tootja kasutab Euroopas valmistatud seadmeid ja samuti mõningaid ühendusest imporditud toormaterjale.

Tööjõukulude erinevuste suhtes näitas uurimine, et CD-R-ketaste tootmine on kapitalimahukas, kuid kuna tootmine on täielikult automatiseeritud, ei nõua see palju tööjõudu. Tööjõud on vajalik alles tootmise viimases faasis, st pakkimisel, kuid ka siis piiratud ulatuses. Peale selle tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu tootlus suurenes vaatlusalusel ajal kaks korda.

Lõpuks tuleb arvestada, et mõned Taivani ettevõtted alustasid CD-R-ketaste tootmist ühenduses alles hiljuti, mida võib lugeda märgiks sellest, et tootmine ühenduses on vaatamata tööjõu kuludele elujõuline ja tasuv, kui ühenduse turul taastatakse aus konkurents. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

Kõnealune ettevõte väitis ka seda, et hindade alanemine ühenduse turul oli põhjustatud sellest, et CD-R-ketaste tootmine oli väljaarenenud, mida iseloomustab hindade ja tootmiskulude langemine ja uute konkurentide tulek turule.

Ehkki CD-R-ketaste tootmise arenguetapp võibki osaliselt selgitada hindade alanemist, ilmnes uurimisel, et Indiast pärit madalahinnaline import on märgatavalt mõjutanud turgu, mida iseloomustab läbipaistvus ja hindade paindlikkus.

(137) Koostööd tegev India eksportiv tootja väitis samuti, et ühenduse tootmisharu tuli CD-R-ketaste turule liiga hilja, st ajal, kui müügihinnad juba langesid.

Tuleb märkida, et kõnealune India eksportiv tootja alustas CD-R-ketaste tootmist ühenduse tootmisharust palju hiljem, st sellel oleks pidanud loogiliselt võttes olema turuletulek veelgi raskem ajal, kui hinnad olid juba madalal ja kõik konkurendid olid juba algusjärgu läbinud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(138) Sama India ettevõte väitis, et ühenduse tootmisharu on liiga hajutatud ega ole tootmisettevõtete väiksuse tõttu võimeline saavutama suurtootmise eeliseid. Tuleb siiski märkida, et üks nendest kahest ettevõttest, keda India ettevõte luges suurimaiks ja seega kõige paremini suurtootmise eelistele vastavaiks, toetas kaebust ja tegi uurimisega koostööd ning leiti olevatsaanud kahju nagu teisedki ühenduse tootmisharusse kuuluvad tootjad. Väiteid suurtootmise eeliste kohta ja/või India eksportiva tootja parema võimaluse kohta hankida toorainet, ei olnud tooraine ja/või seadmete tarnijatelt kontrollkäikude ajal saadud andmete alusel võimalik kinnitada. Seetõttu lükati väide suurtootmise eeliste kohta tagasi.

(139) Lisaks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu on endiselt noor, sest nagu määruses (EÜ) nr 2479/2001 tõdetakse, alustas see tootmist alles 1997. aastal. Ühenduse tootmisharu on saanud algusest peale kahju, esmalt eespool mainitud määruses nimetatud Taivanist pärit dumpinguhindadega impordi tõttu, ja seejärel Indiast pärit impordi poolt põhjustatud hindadele avaldatava surve tõttu.

4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(140) Eespool nimetatud põhjustel järeldatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud oluline kahju, mis väljendub müügihindade languses, investeeringute vähenemises, investeeringutasuvuse ja rahavoo alanemises ning märgatavate kahjumitena, on tingitud kõnealusest subsideeritud impordist. Muude tegurite, nagu Taivanist pärit impordi või kõnealuse toote arengujärgu mõju ühenduse tootmisharu müügihindade alanemisele oli ainult osaline ega katkesta põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(141) Arvestades eespool nimetatud analüüsi, milles on asjakohaselt eristatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale subsideeritud impordi kahjustavast mõjust, järeldatakse, et muud tegurid ei lükka ümber tõsiasja, et kõnealust kahju on põhjustanud subsideeritud import.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(142) Uuriti, kas vaatamata kahjulikku subsideerimist kinnitavale järeldusele on olemas kaalukaid põhjendusi, mille alusel saaks otsustada, et meetmete rakendamine ei vasta antud konkreetsel juhul ühenduse huvidele. Sellel eesmärgil kontrolliti vastavalt algmääruse artikli 31 lõikele 1 kõigi esitatud andmete alusel võimalike meetmete ja ka nende rakendamata jätmise mõju kõigile huvide osas, mida kõnealune menetlus mõjutab.

(143) Meetmete rakendamise või rakendamata jätmise tõenäolise mõju hindamiseks küsiti teavet kõigilt huvitatud osapooltelt. Küsimustikud saadeti viiele kaebuse esitanud ühenduse tootjale, 18 muule ettevõttele, keda tegutsevad teadaolevalt tootjatena ühenduses, ühele tarbijaühingule ja üheksale ettevõttele, kes tegutsevad varustavas tööstuses (tarnijatele). Peale viie kaebuse esitanud ühenduse tootja esitasid rahuldava vastuse veel neli muud tootjat. Küsimustikule vastasid neli tarnijat ning tarbijaühing saatis oma ettepanekud.

(144) Kuna importijaid on ühenduses palju, ja et komisjon saaks võtta vastu otsuse valimi moodustamise vajalikkuse kohta, paluti kõiki sõltumatuid importijaid või nende nimel tegutsevaid esindajaid teatada endast 15 päeva jooksul menetluse alustamisest ning esitada põhiandmed oma impordi kohta ühenduse turule ja edasimüügi kohta ühenduse turul. Kaks ettevõtet andis endast teada ja esitas palutud andmed. Nimetatud kahele ettevõttele saadeti küsimustikud. Kumbki nendest siiski küsimustikule vastust ei saatnud.

(145) Ühenduse huvide analüüs teostati nimetatud vastuste ja ettepanekute alusel.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(146) Tuleb arvestada, et ühenduse tootjad olid juba varem saanud märgatavat kahju Taivanist pärit CD-R-ketaste impordi tõttu, nagu on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 1050/2002. 2000. aastal lõpetasid viis Euroopa tootjat täielikult CD-R-ketaste tootmise ja kaks muud tegid sama 2001. aastal.

(147) Ühenduse tootmisharu oli varem elujõuline ja suutis rahuldada suurema osa turu nõudmisest toote järele, mis on suure hulga arvutikasutajate põhiliseks andmekandjaks.

(148) Tuleb samuti märkida, et andmekandjate tootmine on ühendusele tervikuna tehnoloogiliselt tähtsaks valdkonnaks. Ühenduse poolt CD-R-ketaste tootmisel kasutatav tehnoloogia ja omandatud kogemused on loonud baasi edasiseks innovatsiooniks muude andmekandjate valmistamisel ka tulevikus. Elujõulisuse säilitamine CD-R-ketaste turul on ühenduse tootmisharule majanduslikuks baasiks osalemiseks muude andmekandjate kasvaval turul. Kõnealuse toote ja muude andmekandjate, näiteks CD-RW- ja DVD-ketaste, müügi vahel on tõepoolest märkimisväärne sünergia. Seetõttu on ühenduse tootmisharule väga tähtis pakkuda oma klientidele kõnealust toodet ja laiendada oma tootevalikut.

(149) Arvestades ühenduse tootmisharu ja eelkõige sellele tekkinud kahju kohta põhjendustes 102–105 esitatud järeldusi, ollakse seisukohal, et kui kahjuliku subsideerimise vastu ei võeta meetmeid, nõrgeneb ühenduse tootmisharu majanduslik olukord tõenäoliselt jätkuvalt ja tootmine ühenduses väheneb, mistõttu kasutajad/tarbijad muutuvad üha suuremal määral sõltuvaks impordist.

(150) Kui seoses käesoleva menetlusega ei võeta lõplikke meetmeid, halveneb veelgi ühenduse tootmisharu niigi raske olukord, mida iseloomustab kahjum ja investeeringute vähenemine. Meetmete rakendamata jätmine vähendaks ka sama toote Taivanist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete tõhusust. Tootmisharu tegevuse jätkumine on seega arvestatavalt ohus. Kui tootmisharu peab oma tootmise lõpetama, muutub ühendus selles kiiresti arenevas ja tehnoloogiliselt tähtsas valdkonnas peaaegu täiesti sõltuvaks ühendusevälistest tarneallikatest. Tasakaalustavate meetmete eesmärgiks on taastada ühenduse turul aus konkurents, mis on ühenduse tootmisharu huvides, sest tootmisharu on vaatamata saadud kahjule osutunud põhimõtteliselt elujõuliseks.

(151) Ainult tasakaalustavad tollimaksud koos tootmiskulude vähendamiseks tehtavate ühenduse tootmisharu jõupingutustega võimaldavad ühenduse tootmisharul üle saada tekkinud finantskahjust, mis on eelduseks sellele, et ühenduse tootmisharu võib osaleda muude andmekandjate kasvaval turul.

3. Muude ühenduse tootjate huvid

(152) Need kolm ühenduse tootjat, keda ei loetud kuuluvat ühenduse tootmisharusse, pooldasid vaatamata sellele tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.

4. Ühenduse tarnijate huvid

(153) Nagu on selgitatud põhjenduses 143, saatsid üheksa India eksportiva tootja ja/või ühenduse tootmisharu tarnijat komisjonile kirja, milles nad väitsid, et mis tahes meetmed ei vastaks nende huvidele. Meetmete tõenäolise mõju täpsemaks hindamaks kõnealuste tarnijate tegevusele saadeti neile küsimustikud. Ainult neli ettevõtet esitas vastused ning olid tasakaalustavate tollimaksude vastu.

(154) Uurimisel ilmnes siiski, et koostööd tegevate tarnijate käibes oli siiski oluline osakaal Euroopa CD-R-ketaste tootjatel. Seetõttu on tõenäoline, et kui ühenduse tootmisharu jätkuvalt kahaneb ja/või nõrgeneb, mõjutab see negatiivselt tööhõivet ja investeeringuid ühenduse tootmisharus endas, kuid võib lisaks põhjustada tõsiseid tagasilööke tarnijatele, kes varustavad tootmisharu tooraine ja seadmetega. Lisaks näitas uurimine, et Taivanist pärit kõnealuse toote suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel, mis on käesolevas uurimises soovitatud tasakaalustavatest tollimaksudest umbes kaks korda suuremad, ei olnud tarnijatele märgatavat mõju.

(155) Lisaks väitis eksportiv tootja, et subsiidium, mille vastu käesolev määrus on suunatud, olevat olnud kasulik kapitalikauba Euroopa tarnijatele. Kõnealuse ettevõtte väite kohaselt tooks tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine kaasa tellimuste tühistamise, millel oleks tõsised tagajärjed seadmete Euroopa tarnijatele.

(156) Selles suhtes peab meenutama, et kui kõigile asjaomastele osapooltele teatati lõplikust otsusest, ei vaidlustanud ükski koostööd teinud tarnija eespool kirjeldatud otsust, st seda, et CD-R-ketaste Euroopa tootjate osakaal koostööd teinud tarnijate käibest on märgatav ja seda, et ühenduse tootmisharu kahanemine ja/või nõrgenemine võib tekitada tagasilööke ühenduse tootmisharu tooraine- ja seadmetarnijatele. Teisalt, nagu eespool selgitatud, ei ole tasakaalustaval tollimaksul tõenäoliselt märgatavat otsest mõju tarnijate tegevusele.

5. Importijate huvid

(157) Ükski sõltumatu importija uurimisega koostööd ei teinud.

(158) Importijad koostöö puudumisest käesoleval juhul järeldub, et meetmete rakendamisel ei oleks CD-R-ketaste sõltumatutele importijatele ja nendega kauplejatele ühenduses märgatavat mõju.

6. Kasutajate ja tarbijate huvid

(159) CD-R-ketaste suurimate kasutajate hulka kuuluvad ketaste koopiate valmistamisega tegelevad ettevõtted ja lõpptarbijad. Koopiate valmistajad ei ole oma seisukohti käesoleva uurimise raames avaldanud. Seetõttu ollakse seisukohal, et selle võimalikku kulude suurenemist selles sektoris võib kogukuludega võrreldes pidada väheoluliseks.

(160) Meetmete rakendamata jätmine ohustaks tõsiselt ühenduse tootmisharu elujõulisust; tootmisharu kadumine vähendaks pakkumist ja konkurentsi, mis kahjustaks koopiate valmistajaid ja tarbijaid.

(161) Tarbijate osas võeti ühendust Euroopa Tarbijaühendusega (BEUC) ning esitati neile läbivaatamiseks oma ettepanek. Ehkki kõnealune organisatsioon oli tollimaksude kehtestamise vastu, ei esitanud ta tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel Taivanist pärit CD-R-ketaste suhtes oleks olnud suurt mõju tarbijatele. Isegi kõige halvemal juhul, kui tasakaalustavad tollimaksud jääksid täielikult tarbijate maksta, tõuseks Indiast pärit CD-R-ketaste hind vähem kui kolm eurosenti CD-R-ketta kohta. Võttes arvesse ühenduse turul alates 1998. aastast esinenud hinnalangust ning soovitatud meetmete taset, ei ole ka eespool kirjeldatud olukorras ette näha suurt mõju lõppkasutajale.

(162) Tuleks märkida ka seda, et miski ei osuta sellele, nagu takistaks avatud ja ausate turutingimuste taastamine kolmandate riikide tootjaid konkureerimast ühenduse turul või vähendaks kvaliteeti ja pakkumise mitmekesisust. Kuigi vastab tõele, et ühenduse praegune tootmismaht ei ole piisav kõnealuse toote nõudluse rahuldamiseks, kõrvaldaksid tasakaalustavad tollimaksud ainult konkurentsi subsideerimisest tingitud moonutused ega takistaks seega nõudluse rahuldamist kolmandatest riikidest õiglase hinnaga imporditavate toodetega. Kui tasakaalustavate meetmete tase vastab subsiidiumi marginaalile, kuid on madalam kahju täielikuks kõrvaldamiseks vajalikust tasemest, kõrvaldatakse ainult eksportijate hinnaeelise ebaõiglane osa.

(163) Kõnealust toodet võib jätkuvalt importida ka muudest riikidest. Tuleb märkida ka seda, et tasakaalustavate meetmetega hõlmamata riikide turuosa võib tulevikus kasvada, sest subsiidiumita eksportivatel riikidel on varem olnud raskem tarnida CD-R-kettaid ühenduse turule India ja Taivani poolt avaldatud tugeva hinnasurve tõttu. Seetõttu on väga tõenäoline, et ausa konkurentsi taastamisel suurendavad subsiidiumita eksportivad riigid oma turuosa ühenduse turul.

(164) Sellest tuleneb, et meetmete kehtestamine ei mõjuta ebaõiglaselt ei kasutajaid ega tarbijaid.

7. Järeldus ühenduse huvide kohta

(165) Eespool esitatu põhjal järeldati, et lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega.

H. LÕPLIKUD TASAKAALUSTAVAD MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(166) Arvestades järeldusi subsiidiumi, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta, tuleks ühenduse tootmisharule subsideeritud impordist põhjustatud edasise kahju vältimiseks kehtestada lõplikud meetmed.

(167) Lõplike meetmete taseme määramisel on võetud arvesse nii kindlaksmääratud subsiidiumi marginaali kui ka ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust.

(168) Lõplikud meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi poolt tekitatava kahju kõrvaldamiseks nii, et ei ületataks kindlaksmääratud subsiidiumi marginaali. Subsiidiumi kahjuliku mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse arvutamisel arvestati, et ühenduse tootmisharul oleks meetmete abil võimalik katta oma kulud ja saavutada selline maksustamata kogukasum, mida oleks normaalselt võimalik saada samaväärse toote müügist ühenduses tavapärastes konkurentsitingimustes ja subsideeritud impordi puudumisel. Käesolevas arvutuses kasutati sama maksude mahaarvamiseta kasumimarginaali kui Taivani käsitlevas dumpinguvastases menetluses, st 8 % käibest.

(169) Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutustes väljaselgitatud keskmist kaalutud impordihinda ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdavate erinevate mudelite mittekahjustava hinnaga. Ühe mudelile vastava mittekahjustava hinna saamiseks liideti mudeli tootmiskuludele eespool nimetatud 8-protsendine kasumimarginaal. Tootmiskulud on määratud arvutuslikult igale mudelile müügihinna põhjal, millele on liidetud juurde kahjum. Sellest võrdlusest saadud vahe väljendati protsendina impordi CIF-koguhinnast. Kõnealused erinevused olid kõigil juhtudel kindlaksmääratud subsiidiumi marginaalist suuremad.

2. Lõplikud meetmed

(170) Kuna kahju kõrvaldav tase on suurem kui kindlaksmääratud subsiidiumi marginaal, peaksid lõplikud meetmed põhinema viimasel. Kuna koostöö aste oli kõrge, ja et mitte vähendada meetmete tõhusust, tuleks lõpliku tasakaalustava tollimaksu suuruseks India suhtes kehtestada 7,3 %,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Indiast pärit ning praegu CN-koodi ex85239000 (TARIC-kood 8523900010) alla klassifitseeritavate salvestatavate laserketaste (CD-R-ketaste) impordi suhtes kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 7,3 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 2. juuni 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

K. Stefanis

[1] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1973/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 4).

[2] EÜT C 116, 17.5.2002, lk 4.

[3] EÜT C 116, 17.5.2002, lk 2.

[4] EÜT L 160, 18.6.2002, lk 2.

[5] EÜT L 160, 18.6.2002, lk 2.

[6] EÜT L 334, 18.12.2001, lk 8.

[7] EÜT L 318, 16.12.2000, lk 62.

--------------------------------------------------