32002R1050

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1050/2002,

13. juuni 2002,

millega kehtestatakse Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 2479/2001 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu Taiwanist pärinevate ning CN-koodi ex85239000 (TARICi kood 85239000*10) alla kuuluvate salvestatavate laserketaste (edaspidi "CD-R-d") impordi suhtes.

(2) Tuleks meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahjuanalüüsi seisukohalt oluliste suundumuste kontrollimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1997 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusperiood").

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Vastavalt algmääruse artikli 6 lõike 5 sätetele anti isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, selleks võimalus.

(4) Komisjon jätkas lõplike otsuste tegemiseks vajaliku teabe otsimist ja kontrollimist.

(5) Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad.

(6) Lisaks sellele anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(8) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist taotlesid kaks Taiwani äriühingut, Nan Ya Plastics Corporation, Taipei, ja Rimma International Inc., Taipei, uue eksportiva tootja staatust ning taotlesid, et neid ei koheldaks teisiti kui uurimise raames koostööd teinud äriühinguid. Kuna dumpingut käsitleva uurimise käigus kasutati valimi moodustamist, ei saa käesoleva menetluse puhul algatada algmääruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud uute eksportijate kontrollimist individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks. Kõnealuste taotluste ja nimetatud äriühingute esitatud täiendavate tõendite kontrollimisel selgus, et ainult üks neist, s.o Nan Ya Plastics Corporation vastas kõigile algmääruse artikli 11 lõike 4 nõuetele, mida oleks muidu kohaldatud, st et:

- ta ei eksportinud vaatlusalust toodet ühendusse uurimisperioodi jooksul,

- ta ei ole seotud ühegi Taiwani eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid,

- ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse.

Seoses sellega lisati kõnealuse uue eksportiva tootja ja valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute võrdse kohtlemise tagamiseks Nan Ya Plastics Corporation nende äriühingute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud kaalutud keskmist tollimaksumäära.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(9) Arvestades salvestatavate laserketaste (CD-Rd) ja uurimisega hõlmamata korduvalt salvestatavate laserketaste (edaspidi "CD-RWd") sarnast üldilmet, taotles kaebuse esitaja, s.o Euroopa salvestatavate laserketaste tootjate komitee (CECMA), et kehtestatud tollimaksude nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb vahet teha vaatlusaluse toote (CD-R) ja CD-RWde vahel.

(10) Tavaliselt on ketta liik märgitud kettale endale või pakendile. Seetõttu ei ole mingid erilised lisatäpsustused vajalikud. Kui tõesti juhtub, et selline täpsustus puudub, osutab ketta trükivaba poole värv toote liigile. CD-Rde trükivaba pool on kas eredavärviline (näiteks helesinine tsüaniin, roheline, kollane või roheline/kollane ftalotsüaniin, hõbedane, kuldne) või tumesinist asovärvi. CD-RWd on tumehallid ja võrreldes CD-Rdega on nende peegelduvus väike.

(11) CD-Rd, mille läbimõõt on väiksem kui tavapärane 12 cm, kuuluvad vaatlusaluse toote kirjelduse alla. 8 cm läbimõõduga CD-Rde mälumaht või mänguaja kestus on väiksem kui tavapärasel 12 cm läbimõõduga CD-Rdel. Mõned 8 cm läbimõõduga CD-Rd on kohandatud visiitkaardi suurusele, kuid nende omadused on hoolimata ketta erinevast kujust samad kui 12 cm läbimõõduga CD-Rdel. Kõiki väiksemaid CD-Rde liike saab kasutada mis tahes personaalarvutis samal viisil kui 12 cm läbimõõduga CD-Re. Seetõttu hõlmas uurimine nii 8 cm läbimõõduga CD-Re kui ka visiitkaardikujulisi CD-Re ja meetmed kehtestati mõlema liigi suhtes.

(12) Kuid CD-Rdest tuleks eristada nn minidisc-kettaid. Kuigi minidisc-ketas on salvestatav optiline toode, mille puhul kasutatakse sama lasertehnoloogiat nagu CD-Ri puhul, on see kustutatav ja alati kõvas ümbrises nagu 3,5tollised disketid. Minidisc-kettale kirjutamiseks/sellelt lugemiseks on vaja eriseadmeid (minidisc-ketta salvestaja või mängija), mis ei ole personaalarvuti osa. Füüsiliste omaduste erinevusi ja täielikult erinevaid sihtturge silmas pidades ei hõlma vastuvõetud meetmed minidisc-kettaid.

(13) Mõned isikud väitsid, et ajutises määruses esitatud vaatlusaluse toote määratluses ei võetud arvesse asjaolu, et turul on täheldatud mitmeid erinevaid CD-Rde pakendiliike. Pakendamist, sellega seotud tootmiskulusid ja ühenduse tootmisharu toodangu ja Taiwanist pärineva impordi vahelist võrdlust käsitletakse käesoleva määruse jaotise G "Kahju" punkti 2 alapunktis b "Hinna allalöömine" ja punkti 3 alapunktis a "Tootmiskulud ja tasuvus". Tuleks märkida, et pakend on oluline tegur ainult hinnavõrdluse analüüsimisel, mitte vaatlusaluse toote määratlemisel.

(14) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 9 ja 10 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

2. Samasugune toode

(15) Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 11 esitatud samasuguse toote määratlus.

D. VALIMI MOODUSTAMINE

(16) Taiwani eksportivaid tootjaid hõlmava valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtki märkust ja seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 12–18 esitatud järeldused heaks.

E. DUMPING

1. Normaalväärtus

(17) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist taotles üks eksportiv tootja, et temaga siseturul seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud arvestataks maha tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel kasutatavatest üldistest müügi-, üld- ja halduskuludest. Nimetatud eksportiv tootja väitis, et temaga seotud äriühing loodi elektroonilise kaubanduse jaoks, millega kaasnevad suured müügi-, üld- ja halduskulud ning mis tegeleb vaatlusaluse toote müügiga üksnes ajutiselt, et parandada oma finantsolukorda. Eksportiv tootja väitis, et enamik temaga seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest ei ole seotud vaatlusaluse toote müügiga. Samadel põhjustel taotles ta ka seda, et komisjon ei võtaks dumpingu arvutamisel mingil juhul arvesse kõnealuse seotud äriühingu omamaist müüki.

(18) Taotlus mitte võtta arvesse seotud äriühingu omamaist müüki ega müügi-, üld- ja halduskulusid lükati tagasi, kuna selle kinnitatuseks ei esitatud kontrollitud teavet. Kuid komisjon nõustus jätma normaalväärtuse arvutamisel välja teatavad müügi-, üld- ja halduskulude summad, mille puhul oli selge, et need ei ole seotud vaatlusaluse toote omamaise müügiga.

(19) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et komisjon ei oleks tohtinud omistada vaatlusalusele tootele kõiki intressikulusid, vaid üksnes need, mis on seotud käimasoleva äritegevusega. Nad väitsid, et pika- ja lühiajalised investeeringud moodustavad osa vara kogumaksumusest ning vajavad rahastamist, mistõttu nendega kaasnevad intressikulud, mis ei ole seotud vaatlusaluse toote tootmise ega müügiga.

(20) Selle väitega nõustuti, sest ilmnes, et teatavad rahastamiskulud ei olnud seotud vaatlusaluse toote tootmist ja müüki käsitleva äritegevusega. Seepärast vaadati läbi müügi-, üld- ja halduskulud enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

2. Ekspordihind

(21) Seoses ekspordihinna määramisega ei esitatud ühtki väidet. Seega kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 26 sätestatud järeldused heaks.

3. Võrdlus

(22) Kolm eksportivat tootjat väitsid, et nii arvestusliku normaalväärtuse kui tegelikel hindadel põhineva normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei kohelnud komisjon normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel pakkimiskulusid ühtmoodi. Nende väitel ei olnud asjakohane, et komisjon tegi pakkimiskulude osas kohanduse hindadel põhineva normaalväärtuse puhul, kuid ei teinud seda arvestusliku normaalväärtuse puhul.

(23) Kõnealused kolm eksportivat toojat väitsid ka seda, et pakkimiskulude osas tuleb teha kohandus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile f siis, kui normaalvääruse ja ekspordihinnaga otseselt seotud pakkimiskulud üksteisest erinevad. Nad väitsid, et kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel üksikute eksporditehingute hindadega võrdles komisjon üksikuid ekspordihindu, milles sisaldusid üksiktehingu pakkimiskulud, arvestusliku normaalväärtusega, milles sisaldusid sama tooteliigi kaalutud keskmise ekspordiks pakkimise kulud. Seepärast taotlesid nimetatud kolm eksportivat tootjat pakkimiskulude mahaarvamist kõigist ekspordihindadest ja arvestuslikust normaalväärtusest samal alusel.

(24) Seoses väitega, et kohanduse tegemine pakkimiskulude osas on kohustuslik, leitakse, et algmääruse artikli 2 lõikele 10 vastav kohandus tehakse ainult siis, kui tegurite (näiteks pakendi) vahelised erinevused on sellised, mis ei võimalda õiglaselt võrrelda normaalväärtust ja ekspordihinda. Käesoleval juhul põhines arvestuslik normaalväärtus tegelikult eksporditud tooteliigi tootmiskuludel, mis sisaldasid pakkimiskulusid, ja seetõttu ei olnud ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel pakkimiskulude erinevusi.

(25) Kuid nõustuti väitega, mille kohaselt tuleb võrrelda üksikuid pakkimiskulusid sisaldavaid üksikuid ekspordihindu arvestusliku normaalväärtusega, milles sisalduvad tooteliigi kaalutud keskmise ekspordiks pakkimise kulud. Kõigi nelja eksportiva tootja puhul, kes olid eksportinud tooteliike, mille puhul oli vaja arvestuslikku normaalväärtust, vaadati normaalväärtuse arvutamise viis läbi nii, et võeti arvesse ekspordiks pakkimise kulusid nii toote- kui ka pakendiliigi osas.

(26) Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võtnud kontrollkäigu ajal tehtud dumpinguarvutuste puhul arvesse teatavaid ekspordimüügiga seotud pakendiliikide muudatusi.

(27) Sellega väitega nõustuti ja asjaomaseid pakendiliike käsitlevaid andmeid muudeti.

4. Dumpingumarginaalid

(28) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et komisjon ei oleks tohtinud kehtestada dumpingumarginaale nii, et kaalutud keskmise normaalväärtuse tooteliiki võrreldi kõigi üksikute eksporditehingute hindadega, sest nende arvates olid komisjoni põhjendused kõnealuse meetodi kasutamise kohta ebapiisavad. Kuigi nimetatud kaks äriühingut möönsid, et ekspordihinnad olid uurimisperioodi eri aegadel oluliselt erinevad, väitsid nad, et samal ajal langesid ka maailmaturuhinnad, sh normaalväärtused, ja ekspordihinnad ning seetõttu ei tohiks ekspordihindade erinevusi arvesse võtta. Samuti tegid nad ettepaneku võrrelda selle asemel normaalväärtust ja ekspordihinda tehingute kaupa.

(29) Nende väidetega ei nõustutud. Võrdlemise kohta tehingute kaupa märgitakse, et nimetatud metoodikat ei kasutata ühenduses seetõttu, et võrdluseks vajalike üksiktehingute valimist peetakse liiga ebapraktiliseks ja suvaliseks, vähemalt näiteks käesoleval juhul, kui on tegemist tuhandete ekspordi- ja omamaiste tehingutega. Seepärast leiti, et võrdlemine tehingute kaupa ei ole asjakohane alternatiivne võrdlusmeetod.

(30) Selleks et kasutada kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse asemel kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute hindade omavahelist võrdlust, peab olema jõutud järeldusele, et ekspordihinnad on eri ostjate, piirkondade või ajavahemike puhul märgatavalt erinevad ning et kaks teist algmääruse artikli 2 lõikes 11 esitatud võrdlusmeetodit ei kajasta dumpingu täit ulatust. Esimese nõude osas leiti, et ekspordihinnad olid uurimisperioodi teisel poolel oluliselt madalamad kui esimesel poolel ning ükski asjaomane eksportiv tootja ei vaidlustanud seda järeldust. Nad vaidlustasid küll selle, kas hinnaerinevuse puhul oli tegemist suundumusega, mis oli väidetavalt tingitud maailmaturuhindade, sh sealsete normaalväärtuste langusest. Leiti, et ekspordihindade languse puhul oli tegemist suundumusega kahel põhjusel: esiteks seetõttu, et langus jätkus kogu uurimisperioodi teise poole jooksul ja teiseks seepärast, et hinnalangus oli väga suur, ulatudes mõnel juhul kuni 50 %ni. Väidet, et ekspordihindade erinevused olid tingitud maailmaturuhindade ja sealsete normaalväärtuste suundumustest, ei peetud oluliseks, kuna ühendusse suunduva ekspordi hindu on vaja asjakohaselt analüüsida. Märgiti ka seda, et algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt peab esitama ekspordihindade struktuuri, mitte seda selgitama.

(31) Seoses nõudega, et ainult kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemine kõigi üksikute eksporditehingute hindadega kajastab dumpingu täielikku ulatust, on asjakohane märkida, et kõnealuse metoodika kohaldamisel saadi oluliselt suurem dumpingumarginaal kui siis, kui kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmiste ekspordihindadega, mille puhul ei võetud arvesse ühendusse suunduva ekspordi hindade märgatavat langust uurimisperioodi teise poole jooksul. Järelikult kui ei oleks võrreldud kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute eksporditehingute hindadega, oleks uurimisperioodi teisel poolel toimunud märgatavalt suurem või sihtotstarbelisem dumping jäänud märkamata, kui oleks võrreldud kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmisi ekspordihindu. Samuti oli asjakohane, et kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute hindade võrdlemisel põhinevates dumpinguarvutustes kajastus asjaolu, et uurimisperioodi teisel poolel olid ekspordihinnad madalamad kui tootmiskulud ja seega ilmnes dumpingu turuvallutuslik olemus.

(32) Samad kaks eksportivat tootjat osutasid WTO vaekogu ja apellatsioonikogu aruannetele India voodipesu käsitleva juhtumi kohta, mida on käsitlenud WTO vaidluste lahendamise organ, ning väitsid, et kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute võrdlusel põhinevate dumpingumarginaalide arvutamisel ei tohi negatiivseid dumpingumarginaale nulliga võrdsustada.

(33) Seoses asjaomase WTO vaidluste lahendamise organi käsitletud juhtumiga märgitakse, et vaekogu ja apellatsioonikogu kohaldatud metoodika erines käesolevas uurimises kasutatavast metoodikast. WTO vaidluste lahendamise organ ei ole vastu võtnud mingit soovitust kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute võrdlemise kohta. Seoses nulliga võrdsustamisega märgitakse igal juhul, et kui sellist meetodit ei kasutataks, saadaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute omavahelisel võrdlemisel tooteliikide kaupa ning kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemisel tooteliikide kaupa ühesugune dumpingumarginaal. Sel juhul muutuks ülearuseks algmääruse artikli 2 lõike 11 viimases lauses esitatud metoodika, mille kohaselt võrreldakse kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute eksporditehingutega. Lisaks sellele võimaldab nulliga võrdsustamine vältida sihtotstarbelise dumpingu korral seda, et dumpinguhinnaga müügi positiivne dumpingumarginaal jääb negatiivsete dumpingumarginaalide tõttu märkamata. Seepärast ei saa nõustuda väitega, et kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute eksporditehingute võrdlemise korral ei ole nulliga võrdsustamine lubatud.

(34) Dumpingumarginaalid määrati kindlaks ajutise määruse põhjendustes 28–33 sätestatud viisil. Kui võrreldi iga tooteliigi asjakohaselt parandatud kaalutud keskmist normaalväärtust, kahe valimisse kuuluva äriühingu iga tooteliigi kaalutud keskmist ekspordihinda tehasest hankimise tasandil ja kolme muu valimisse kuuluva äriühingu kõigi üksikute eksporditehingute hindu tehasest hankimise tasandil, ilmnes dumpingu olemasolu kõigi uurimisaluste valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul.

(35) Pärast eespool esitatud järelduste kohaselt arvutustesse tehtud muudatusi muudeti pisut ka uuritavate äriühingute dumpingumarginaale. Selline muutmine ei ole mõjutanud ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29 esitatud metoodika valikut, mis käesolevaga heaks kiidetakse. Sellest tulenevalt vaadati läbi ka valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal vastavalt ajutise määruse artikli 9 lõikele 6. Läbivaadatud arvutused on mõjutanud ka koostööd mitteteinud äriühingute suhtes kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

– Auvistar Industry Co. | 17,7 % |

– Princo Corporation | 29,9 % |

– Prodisc Technology Inc. | 17,7 % |

– Ritek Corporation | 17,7 % |

– Unidisc Technology Co. | 17,7 % |

– Valimisse mittekuuluvad koostööd teinud äriühingud | 19,2 % |

– Koostööd mitteteinud äriühingud | 38,5 %. |

F. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(36) Ühenduse tootmisharu kohta ei ole uut teavet ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 35–38 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

G. KAHJU

1. Ühenduse tarbimine

(37) Uue teabe puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 40 kirjeldatud esialgsed järeldused ühenduse tarbimise kohta.

2. Vaatlusalune import

a) Taiwanist pärineva impordi maht, hind ja turuosa

(38) Kuna Taiwanist pärinevate CD-Rde impordi mahu, hinna ja turuosa kohta ei ole uut teavet, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 41–43 kirjeldatud järeldused heaks.

b) Hinna allalöömine

(39) Mõned isikud tundsid huvi, kas pakendit on võetud nõuetekohaselt arvesse hinna allalöömise arvutustes. Üht konkreetset väidet, et Taiwani eksportivad tootjad pakuvad suuremas valikus pakendeid kui ühenduse tootmisharu, käsitletakse käesoleva määruse jaotise G "Kahju" punkti 3 alapunktis a "Tootmiskulud ja tasuvus".

(40) Hinna allalöömise osas tuleks märkida, et võrreldi ainult selliste ühenduse toomisharu toodetud ning Taiwanis toodetud ja sealt imporditud CD-Rde müügihindu ühenduse turul, millel on ühesugused põhiomadused (salvestatud andmeliigid, mälumaht, peegelduv kiht ning see, kas CD-Rl oli trükikiri või mitte) ja ühesugune pakend.

(41) Väideti, et Taiwanist ühendusse imporditud CD-Re ja ühenduse tootmisharu toodetud CD-Re ei saa võrrelda, sest nende marginimed on erinevad. Selle väite kohaselt on ühenduse tootmisharu toode, mis on harilikult marginimega varustatud, hinnalt kallim kui marginimeta Taiwani toode.

(42) Uurimine näitas, et marginimi mõjutab tarbijaid ainult ühesuguse müügihinna korral, nii et kui tarbijad ei soovi maksta kõrgemat hinda margitoote eest, võivad nad otsustada selle kasuks, kui hind on ühesugune.

(43) Ühenduse tootjad müüvad nii marginimega kui ka marginimeta tooteid, kuigi isegi viimati nimetatud tooted on tavaliselt varustatud nõuetekohase marginime ja jaemüüja nimega. Uurimisest ei ilmnenud jaemüüjatele suunatud marginimega ja marginimeta toodete hindade vahelist erinevust. Lisaks sellele tegutsesid Taiwani eksportivad tootjad samamoodi, müües oma marginime või kliendi nimega varustatud tooteid. Marginime all turustatavad tooted, mida klient peab ühenduse tooteks, on sageli valmistatud Taiwanis.

(44) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 44–47 kirjeldatud esialgsed järeldused hinna allalöömise ja 29 % suuruse keskmise allalöömismarginaali kohta.

3. Ühenduse tootmisharu olukord

a) Tootmiskulud ja tasuvus

(45) Väideti, et Taiwani eksportivate tootjate pakendivalik on suurem kui ühenduse tootmisharul ja et ajutises määruses ei selgitatud piisavalt pakendi mõju tootmiskuludele.

(46) Kuigi uurimisest ilmnes, et on suur hulk erinevaid pakendiliike, mida ajakohastatakse korrapäraselt seoses turustamiseks tehtavate jõupingutustega, võib siiski eristada järgmisi põhiliike. Need liigitatakse vastavalt uurimisperioodil suurenenud tootmiskuludele, kusjuures sulgudes esitatud arv näitab kulude indekseeritud erinevust. Vastupidiselt väitele, et Taiwani eksportivad tootjad pakuvad suuremat pakendivalikut kui ühenduse tootmisharu, kinnitatakse, et mõlemad eespool nimetatud tarnijarühmad pakuvad ühenduse turul ühesuguseid pakendiliike, kusjuures valiku teevad samad sõltumatud kliendid ehk jaemüüjad.

(47) lahtiselt turustavaid CD-Re (100) [3] veetakse tavaliselt plastikspindlitel, millele on laotud CD-Rd. CD-Rdega täidetud spindel on enamasti tsellofaani pakitud. Lahtiselt turustatavad tooted võival olla ka lihtsalt tsellofaani pakituna virnas, ilma aluseta.

(48) CD-Re võidakse müüa ka nn koogikarpides (144), mida võib kirjeldada spindlitena, mille peale kruvitakse plastikkaas nii, et saadakse suletud konteinerilaadne toode.

(49) Uurimisperioodi jooksul oli kõige laiemalt levinud pakkimisviisiks lame ümbris (nn juveelikarp), mille juurde kuulub brošüür (200). Seda kasutati ka kõige sagedamini registreeritud muusika-CDde müügil. Hilisem nähtus on õhuke ümbris (174), mis erineb tavapärasest ümbrisest selle poolest, et must alus, mille külge CD-R kinnitatakse, moodustab ka ümbrise tagakaane. Tulemuseks on ümbris, mille paksus on umbes pool esialgse ümbrise paksusest.

b) Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(50) Keskmised kulutused ühe töötaja kohta ja tootlikkus arvutati ümber, et võtta arvesse ühenduse tootmisharu 1997. aasta tööhõivenäitajatesse ühe töötaja kohta tehtud parandusi. Kõnealune tootja oli esitanud aasta lõpul valitsenud olukorda käsitlevad näitajad (sh praktikandid) silmas pidades tulevast tootmisvõimsust, mitte aga täistööajaga töötajaid käsitlevad aasta keskmised näitajad.

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (= uurimis-periood) |

Tööhõive | 427 | 623 | 877 | 1037 |

Indeks | 100 | 146 | 205 | 243 |

Keskmised kulutused ühe töötaja kohta (tuhandetes eurodes) | 25,0 | 27,7 | 31,5 | 30,7 |

Indeks | 100 | 111 | 126 | 123 |

Tootlikkus (CD-Re ühe töötaja kohta) | 45300 | 137500 | 240000 | 311200 |

Indeks | 100 | 304 | 530 | 687 |

(51) keskmine töötasu töötaja kohta suurenes vaatlusperioodi jooksul 23 % võrra, mis on kooskõlas tavapärase palkade indekseerimisega vastavalt elukallidusele, koolituskuludele ja lisaseadmetega töötamiseks vajalike uute spetsialiseeritud töötajate palkamisele. Aastatel 1999–2000 toimunud languse põhjuseks võib olla asjaolu, et uued töötajad palgati põhiliselt pakkimisosakondadesse, kus keskmine töötasu on madalam ja ülekaalus on ajutine tööjõud, kuna sealseks tegevuseks on vaja tehniliselt vähem kvalifitseeritud töötajaid.

(52) Ühe töötaja kohta arvestatud keskmiste kulude suurenemiseks määrati lõplikult 23 %, millega asendatakse ajutise määruse põhjenduses 64 nimetatud 39 % suurune näitaja.

4. Järeldus kahju kohta

(53) Ajutisele määrusele viidates meenutatakse, et vaatlusperioodi jooksul suurenes märgatavalt Taiwanist pärineva odava impordi maht. Selle turuosa suurenes 6,3 %lt 60,1 %ni ja impordihind langes keskmiselt 73 %. Ühenduse turul valitses Taiwanist pärinev import, mis mahu ja turuosa osas sai oluliselt rohkem kasu ühenduse nõudluse suurenemisest CD-Rde järele kui ühenduse tootmisharu.

(54) Impordimahtude suurenemine ja müügihindade langus olid eriti märgatavad ajavahemikul 1999. aastast kuni uurimisperioodini. Kõnealune import lõi ühenduse tootmisharu hindu uurimisperioodi jooksul alla keskmiselt 29 % võrra ja põhjustas müügihindade languse ühenduse turu. Taiwani eksportivate tootjate dumpingu suurus leiti olevat märkimisväärne. Ühtki muud omamaiseid hindu mõjutavat tegurit ei tuvastatud.

(55) Mõnede ühenduse tootmisharu olukorda puudutavate majandusnäitajate, näiteks CD-Rde toodangu, paigaldatud tootmisvõimsuse, müügimahu, rahavoo, tööhõive ja tootlikkuse puhul ilmnesid vaatlusperioodil positiivsed arengutendentsid. Kuid suhtelises mõttes olid nimetatud arengutendentsid võrreldes kiiresti laieneva turuga oodatust tagasihoidlikumad. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes kuni 1999. aastani, kuid vähenes uurimisperioodi jooksul 86 %ni. Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad langesid vaatlusperioodi jooksul märgatavalt.

(56) Algselt kuulus ühenduse tootmisharule 1998. aastal 16,8 % turuosast, kuid märkimisväärne osa sellest kaotati Taiwani importijatele ja uurimisperioodil oli turuosa suuruseks 12,6 %. Kuna ühenduse tootmisharul oli raskusi saavutada laieneval turul kavandatud müüki, suurenesid laovarud uurimisperioodil märgatavalt. Investeeringute negatiivse tasuvuse tõttu uurimisperioodil pidi ühenduse tootmisharu uued investeerimisotsused enamasti edasi lükkama või tühistama.

(57) Hoolimata keskmise töötasu suurenemisest ühe töötaja kohta saavutas ühenduse tootmisharu 1999. aastal tasuvuse tänu üldiste tootmiskulude vähendamisele. Kuid kulude edasisest vähendamisest ei piisanud selleks, et korvata müügihindade olulist langust, mille tulemusena tekkis uurimisperioodil finantskahju.

(58) Uurimisest selgus, et ühenduse tootmisharul ei võimaldatud osa saada ühenduse turu kasvust, et langevate müügihindade tõttu vähendati oluliselt CD-Rdega seotud investeerimisprogramme, et Taiwani eksportivad tootjad lõid ühenduse tootmisharu müügihindu alla keskmiselt 29 % võrra ning et ühenduse tootmisharule tekitati uurimisperioodil finantskahju ja tal oli raskusi täiendavate rahastamisvõimaluste leidmisel.

(59) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 66–71 esitatud esialgsed järeldused heaks.

H. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(60) Väideti, et ühenduse tootmisharu toodangu, müügi ja turuosa ebapiisava kasvu põhjuseks ei ole mitte Taiwanist pärinev import, vaid selle tootmisvõimsuse kõrge rakendusaste ajavahemikul 1999. aastast kuni uurimisperioodini, mis ei võimaldanud ühenduse tootmisharul suurendada müüki ega saavutada täiendavat turuosa.

(61) Tuleks meenutada, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 91,8 %lt 1999. aastal 86,3 %ni uurimisperioodil. Nagu ajutise määruse põhjenduses 55 on mainitud, suurenesid ka laovarud 1999. aasta lõpuks märkimisväärselt ja veelgi rohkem uurimisperioodi lõpuks. Uurimisperioodil ületas CD-Rde toodang müügi umbes 40 miljoni ühiku võrra, mille tulemusena moodustasid laovarud aasta lõpuks rohkem kui 20 % CD-Rde aastatoodangust. See näitab selgelt, et ühenduse tootmisharu kasvu puudumise põhjuseks ei saa olla tootmisvõimsuse rakendusaste.

(62) Lisaks sellele väideti, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks oli selle suutmatus kohaneda maailmaturuhindadega. Väideti ka seda, et hinnasurve oli tingitud maailmas valitsevast ületootmisest. Seoses sellega väideti, et eriti madala hinnataseme tõttu ei ole viimasel ajal CD-Rde tootmisvõimsusesse täiendavalt investeeritud.

(63) Huvitatud isikud ei esitanud ühtki tõendit kinnitamaks väidet, et maailmas on üks või mitu CD-Rde müügil kasutatavat võrdlushinda. Kõnealuse väite hindamisel tuleks märkida ka seda, et uurimisest selgus, et sõltuvalt eksporditurust saab CD-Re müüa eri pakendites. Nagu märgitud käesoleva määruse põhjendustes 39–44, on pakendil oluline mõju tootmiskuludele ja seega võib nimetatud asjaoluga seletada seda, miks üldine hinnatase võib sõltuvalt pakendiliigist ja sihtturust olla märgatavalt erinev. Sellest tulenevalt ei ole võimalik põhjendatult analüüsida maailmaturuhindu, kuna puuduvad üksikasjalikud andmed CD-Rde tootevaliku kohta sihtturgude kaupa. Lisaks sellele avaldas asjaolu, et Taiwani eksportivad tootjad kehtestasid ühenduse turul nende tootmiskuludest madalamad impordihinnad, survet ühenduse hinnatasemele, mida ühenduse tootmisharu suutis uurimisperioodil järgida ainult kahjumiga müües.

(64) Nagu käesoleva määruse põhjenduses 58 on nimetatud, vähendas ühenduse tootmisharu ühenduse turu müügihindade languse tõttu märgatavalt investeeringuid. Seevastu jätkasid kogu maailmas tegutsevad Taiwani eksportivad tootjad tootmisrajatiste laiendamist ebasoodsast hinnaperspektiivist hoolimata. Kättesaadava teabe kohaselt ületas Taiwani tootmisvõimsus uurimisperioodil maailmaturu prognoositud kogunõudluse, mis võrreldes 1999. aastaga suurenes 84 %. Taiwani tootjate võimsuse sellise suurenemise põhjal võib oletada, et nad ise on aidanud kaasa ületootmise tekkimisele. Lisaks osutab Taiwani tootmisvõimsuse suurenemine sellele, et väide, nagu ei oleks CD-Rde tootmisvõimsusesse tehtud investeeringuid, ei ole põhjendatud.

(65) Kõnealuste faktide ja kaalutluste põhjal lükatakse eespool esitatud väited tagasi.

2. CD-Rde import muudest riikidest

(66) Muudest riikidest pärineva impordi turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 78,8 %lt 21,3 %ni. Suurimad ühendusse eksportijad on Jaapan ja Singapur, kelle turuosad olid uurimisperioodil vastavalt 9,5 % ja 2,7 %.

(67) Leiti, et Jaapanist ühendusse saabunud impordi hind vähenes vaatlusperioodi jooksul rohkem kui Taiwanist pärineva impordi hind. Kui aastatel 1997–1999 oli Jaapanist pärineva impordi hind kuni 53 % kõrgem Taiwanist pärineva impordi hinnast, siis uurimisperioodil oli see ainult 26 % kõrgem. Seetõttu väideti, et Jaapanist ühendusse saabuva impordi hindade järsem langus vaatlusperioodil on kaasa aidanud hindade allasurumisele ühenduse turul.

(68) Meenutatakse, et Jaapani hinnad on vaatlusperioodi jooksul olnud alati oluliselt kõrgemad kui Taiwani eksportivate tootjate hinnad. Kuigi Jaapanist pärineva impordi kogused suurenesid vaatlusperioodi jooksul 53 miljonilt CD-Rlt 192 miljoni CD-Rni, vähenes Jaapani turuosa ühenduse turul 33 %lt 9,5 %ni. Seega oli nende mõju turul palju väiksem kui Taiwanist pärinevatel odava dumpinguhinnaga CD-Rdel.

(69) Taiwani eksport Jaapanisse ulatus uurimisperioodil 87 miljoni CD-Rni ja ühe CD-Ri keskmine ekspordihind oli 0,42 eurot, mis on 26 % kõrgem Taiwanist ühendusse suunatud ekspordi hinnast. Nimetatud hind vastab täpselt Jaapanist ühendusse imporditavate CD-Rde keskmisele hinnale. Seepärast tundub, et ühenduse turul kohaldatav Taiwani hinnatase on eriti madal.

(70) Singapurist imporditi ühendusse CD-Re hindadega, mis on madalamad Taiwanist pärineva impordi hindadest, kuid nende turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 14,2 %lt 2,7 %ni. Kättesaadav teave näitab ka seda, et Singapuri turul valitseb omamaise toodangu ja ühendusse suunatud ekspordi osas üks CD-Rde tootja ning et see äriühing on seotud teise ühenduses asuva CD-Rde tootjaga. Vaatlusperioodil müüsid mõlemad CD-Re kolmandale ühenduses asuvale sõsarettevõttele, kes turustas CD-Re marginime all. Selle põhjal ei ole võimalik väita, et Singapuri põhilise eksportiva tootja ühendusse suunatud müük oleks toimunud kooskõlas tavapäraste kaubandustingimustega.

(71) Meenutatakse, et uurimisperioodil kuulus Taiwanist pärinevale odavale dumpinguhinnaga impordile 60 % ühenduse turust. Jaapani turuosa vähenemist ja Jaapanist ühendusse saabuva impordi hinnataset silmas pidades leitakse, et Jaapanist pärinev import on üksnes vähesel määral aidanud kaasa ühenduse turul valitsevale hinnasurvele.

3. Mastaabisääst

(72) Ajutise määruse põhjenduses 56 nimetatud mastaabisäästu kohta paluti lisaselgitust ja väideti eelkõige seda, et Taiwani eksportivate tootjate tootmiskulud CD-Ri kohta olid väiksemad kui ühenduse tootmisharul seetõttu, et nende äriühingud on keskmiselt suuremad. Seega võib Taiwani eksportivate tootjate saavutatud mastaabisäästuga selgitada Taiwani ja ühenduse toodetud CD-Rde vahelist hinnaerinevust.

(73) Tehti kindlaks, et valimisse kuuluvate Taiwani eksportivate tootjate tehase keskmine tootmisvõimsus oli uurimisperioodil 530 miljonit CD-Ri aastas, kui ühenduse tootmisharu keskmine aasta tootmisvõimsus oli 40 miljonit CD-Ri. Kuid kõikidesse äriühingutesse paigaldatud tootmisliinid on valmistanud samad Saksa, Šveitsi või Jaapani äriühingud ning need on võrreldava suurusega. Taiwani eksportivad tootjad on lihtsalt paigaldanud keskmiselt rohkem tootmisliine kui ühenduse tootjad. Seetõttu leitakse, et selliste püsikuludega ei oleks olnud võimalik saavutada mastaabisäästu.

(74) Kuid märkimist väärib asjaolu, et tootmiskulude määravaks teguriks on CD-Rde arv, mida on võimalik toota ühel konkreetsel tootmisliinil teatava ajavahemiku jooksul. Seadmete soetusmaksumus püsis vaatlusperioodi jooksul suhteliselt stabiilne, kuid keskmine tööjõudlus suurenes 10lt CD-Rlt minutis 1997. aastal 25 CD-Rni minutis 2000. aastal. Selline efektiivsuse kasv võimaldas ühenduse tootmisharul vähendada tootmiskulusid.

(75) Oli tüüpiline, et ühes ja samas äriühingus olid kasutusel eri põlvkondade seadmed, millest uuemate investeeringute tööjõudlus oli suurem ning vanemad olid kas osaliselt või täielikult kasutuselt kõrvaldatud. Seadmete teoreetiline maksimaalne majanduslik eluiga on viis aastat, kuid tegelikult on see isegi tõenäoliselt lühem. Sama kehtib nii Taiwani eksportivate tootjate kui ka ühenduse tootmisharu puhul. 2000. aastal ostetud tootmisliinil on võimalik toota keskmiselt 1 miljon CD-Ri kuus, samal ajal kui 1997. aastal paigaldatud tootmisliini ühe kuu tootmisvõimsus on 400000 CD-Ri.

(76) Taiwani eksportivad tootjad ei esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks mastaabisäästu või määraks kindlaks selle suuruse, st et rohkema arvuga tootmisliinidega tehasel on suurem tootmisvõimsus ja madalamad tootmiskulud ühe CD-Ri kohta. Leiti, et Taiwani eksportivad tootjad ei ole kasu saanud näiteks tooraine ostukuludega seotud erilistest eelistest, samuti ei ole nad väitnud selliste eeliste olemasolu.

(77) Igal juhul tuleb rõhutada seda, et kui tootmiskulud ühe CD-Ri kohta ongi väiksemad, ei õigusta need Taiwani eksportijate dumpingut. Seetõttu ei muuda väidetav mastaabisääst põhjuslikku seost Taiwanist dumpinguhinnaga imporditud CD-Rde ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(78) Kokkuvõtlikult kinnitatakse, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks oli vaatlusalune dumpinguhinnaga import. Olulist kahju iseloomustab asjaolu, et ühenduse tootmisharul ei võimaldatud osa saada ühenduse turu kasvust, et langevate müügihindade tõttu vähendati oluliselt CD-Rdega seotud investeerimisprogramme, et Taiwanist pärinev odav dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu müügihindu alla keskmiselt 29 % võrra ning et ühenduse tootmisharule tekitati uurimisperioodil finantskahju ja tal oli raskusi täiendavate rahastamisvõimaluste leidmisel.

(79) Ajutise määruse põhjendustes 77–94 kirjeldatud tegurite mõju kohta ei esitatud ühtki täiendavat väidet. Seepärast leitakse, et ühenduse tarbimise arengutendentsid, muudest kolmandatest riikidest pärinev import, ühenduse tootmisharu eksporditegevus, ühenduse tootmisharusse CD-Rde ostmine kolmandatest riikidest ja kõrgtehnoloogiale kohandamine ei ole praktiliselt mõjutanud ühenduse tootmisharu negatiivseid arengutendentse seoses tootmisvõimsuse rakendusastme, laovarude, müügihindade, turuosa, tasuvuse, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võimega.

Arvestades analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud neid dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga. Leitakse ka seda, et Taiwanist pärinevate CD-Rde impordil oli märkimisväärne negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja et muude tegurite, eelkõige kolmandatest riikidest, sh Jaapanist, pärineva impordi mõju ei olnud selline, et see oleks muutnud järeldust Taiwanist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju vahelise selge ja märkimisväärse põhjusliku seose kohta.

I. ÜHENDUSE HUVID

1. Ühenduse tootmisharu huvid

(80) Ühenduse tootmisharu huvide kohta ei ole uut teavet ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 98–100 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

2. Importijate huvid

(81) Väidetavalt viitab asjaolu, et koostööd teinud Taiwani CD-Rde tootjad ei suutnud katta üldkulusid uurimisperioodi jooksul madalate turuhindade suhtes kohaldatud tavapärase kasumimarginaali abil, sellele, et Taiwanist pärinev import ei põhjustanud hindade allasurumist. Kõnealune asjaolu näitab ka seda, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei ole importijate huvides.

(82) Kuid nimetatud väite kinnituseks ei esitatud ühtki tõendit ja kättesaadavate andmete uus kontrollimine kinnitas, et Taiwanist pärinevate CD-Rde impordi suurenev maht ja alanevad hinnad on surunud alla ühenduse turuhinnad. Uurimine näitas, et tavapärasest kasumimarginaalist, mida koostööd teinud importijad said odavatelt CD-Rdelt, ei piisanud üldkulude katmiseks, mille tulemuseks oli kahjum uurimisperioodi jooksul. Peale selle alanesid turuhinnad sellise kiirusega, et importijad sattusid olukorda, kus transiitkauba väärtus vähenes kiiresti ja ostuhind oli aeg-ajalt kõrgem kui lõplik müügihind.

(83) Samuti tuleks märkida seda, et ükski importija ei soovinud vaidlustada komisjoni esialgseid järeldusi. Leitakse, et ühenduse turu tõhusad kaubandustingimused teenivad importijate huve, kuna nende abil taastatakse ühenduse turul piisav müügihinna tase.

(84) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 101 ja 102 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

3. Kasutajate ja tarbijate huvid

(85) Kasutajate ja tarbijate huvide kohta ei ole uut teavet ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 103–105 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

4. Järeldus ühenduse huvide kohta

(86) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 107 kirjeldatud esialgne järeldus, st et ühenduse huvidest lähtuvalt ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

J. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(87) Väideti, et ajutise määruse põhjenduses 110 nimetatud 8 % suurune maksude-eelne kasumimarginaal, mida kasutatakse mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel, on põhjendamatult kõrge.

(88) Kõnealune marginaal, mida oleks võimalik saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, põhines hinnangul selle kohta, mil määral võivad Taiwani eksportijate poolt ühenduse turule dumpinguhinnaga toodud CD-Rd mõjutada ühenduse tootmisharu müügihindu, samuti kolmandatest riikidest pärineva dumpinguhinnata impordi hinnataset ja ühenduse tootmisharus tehtavate investeeringute finantseerimiskulude katmiseks vajalikku tasuvust. Nimetatud analüüsi põhjal otsustati, et 8 % suurune maksude-eelne kasumimarginaal on põhjendatud.

(89) Igal juhul tuleks märkida, et lõplikud dumpinguvastased meetmed põhinevad väiksema tollimaksu kohaldamist käsitleva reegli kohastel dumpingumarginaalidel.

2. Lõplikud dumpinguvastased meetmed

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär |

Taiwan | Acer Media Technology Inc. | 19,2 % |

Auvistar Industry Co. Ltd | 17,7 % |

Digital Storage Technology Co. | 19,2 % |

Gigastore Corporation | 19,2 % |

Lead Data Inc. | 19,2 % |

Megamedia Corporation | 19,2 % |

Nan Ya Plastics Corporation | 19,2 % |

Postech Corporation | 19,2 % |

Princo Corporation | 29,9 % |

Prodisc Technology Inc. | 17,7 % |

Ritek Corporation | 17,7 % |

Unidisc Technology Inc. | 17,7 % |

Kõik teised äriühingud | 38,5 %; |

(90) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selle toote impordi puhul, mis pärineb asjaomasest riigist ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditava toote suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(91) Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile [4] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon käesolevat määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid;

(92) kuna uurimise käigus kasutati valimi moodustamist, ei saa käesoleva menetluse puhul algatada algmääruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud uute eksportijate kontrollimist individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks. Kõigi uute oluliste Taiwani eksportivate tootjate ja valimiväliste koostööd teinud ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks ette näha, et kõnealuste ettevõtjate suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu kohaldatakse ka kõigi uute Taiwani eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse muul juhul algmääruse artikli 11 lõiget 4.

3. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(93) Eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalide ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust silmas pidades peetakse vajalikuks, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses, kui see on ajutise tollimaksuga võrdne või sellest väiksem. Vastasel korral tuleks lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu määr,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Taiwanist pärinevate ja praegu CN-koodi ex85239000 (TARICi kood 85239000*10) alla kuuluvate salvestatavate laserketaste impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse järgmiste äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär | TARICi lisakood |

Taiwan | Acer Media Technology Inc., 29 Jianguo E. Road, Gueishan, Taoyuan 333, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A298 |

Auvistar Industry Co. Ltd, 21, Tung-Yuan Road, Chung-Li Industrial Park, Taiwan R.O.C. | 17,7 % | A299 |

Digital Storage Technology Co., Ltd, nr 42, Kung 4 Rd, Linkou 2nd Industrial Park, Taipei Hsien, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A300 |

Gigastore Corporation, 2, Kuang Fu South Rd, Hsinchu Industrial Park, Hsinchu, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A301 |

Lead Data Inc., nr 23, Kon Yeh 5th Rd, Hsinchu Industrial Park Fu Kou Hsiang, Hsinchu Hsien, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A302 |

Megamedia Corporation, nr 13, Kung Chien Rd, Chi-Tu District, Keelung, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A303 |

Nan Ya Plastics Corporation, 201, Tung Hwa N. Road, Taipei, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A361 |

Postech Corporation, nr 42, Kuang Fu South Road, Hsinchu Industrial Park, Hsinchu Hsien, Taiwan R.O.C. | 19,2 % | A304 |

Princo Corporation, nr 6, Creation 4th Rd, Science-based Industrial Park, Hsinchu, Taiwan R.O.C. | 29,9 % | A305 |

Prodisc Technology Inc., nr 13, Wu-Chuan 7th Rd, Wu-Ku Industrial District, Wu-Ku County, Taipei, Taiwan R.O.C. | 17,7 % | A306 |

Ritek Corporation, nr 42, Kuanfu N. Road, Hsinchu Industrial Park, Taiwan 30316 R.O.C. | 17,7 % | A307 |

Unidisc Technology Co., Ltd, 4F, nr 543, Chung-Cheng Rd., Hsin-Tien, Taipei, Taiwan R.O.C. | 17,7 % | A308 |

Kõik teised äriühingud | 38,5 % | A999. |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Kui uus Taiwani eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

- ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2000) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid,

- ta ei ole seotud ühegi Taiwani eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid,

- ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse,

võib nõukogu ettepaneku põhjal, mille komisjon esitab pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, lihthäälteenamusega muuta artikli 1 lõiget 2 ja lisada uue eksportiva tootja nende äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis loetletud kaalutud keskmist tollimaksumäära.

Artikkel 3

Ajutise määruse alusel Taiwanist pärineva impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse lõplikult kehtestatud tollimaksu ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära, vabastatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. juuni 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Rajoy Brey

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 334, 18.12.2001, lk 8.

[3] Põhiindeks = 100

[4] Euroopa Ühenduste KomisjonKaubanduse peadirektoraatDirektoraat BB-1049 Brüssel

--------------------------------------------------