32002R0753

Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2002,

29. aprill 2002,

milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2585/2001, [2] eriti selle artikleid 53 ja 80,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotise II peatükis ning VII ja VIII lisas sätestatakse teatavate nimetatud määrusega hõlmatud toodete ("veinisektori tooted") kirjeldamise, nimetamise ja esitlemise ning teatavate üksikasjade ja mõistete kaitsmise eeskirjad. Seetõttu tuleks vastu võtta nende sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistada kehtetuks senised veinisektori tooteid käsitlevad õigusaktid, nimelt komisjoni 16. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3201/90, millega kehtestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2001, [4] komisjoni 18. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3901/91, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise teatavad üksikasjalikud eeskirjad, [5] komisjoni 13. märtsi 1995. aasta määrus (EÜ) nr 554/95, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad, [6] muudetud määrusega (EÜ) nr 1915/96, [7] ja komisjoni 24. aprilli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 881/98, milles sätestatakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein) teatavate tüüpide märgistamisel kasutatavate täiendavate traditsiooniliste nimetuste kaitse üksikasjalikud eeskirjad, [8] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1608/2000. [9]

(2) Teatavad toiduainete märgistamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiivis 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [10] viimati muudetud direktiiviga 89/676/EMÜ, [11] nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, [12] viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ, [13] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [14] muudetud komisjoni direktiiviga 2001/101/EÜ. [15] Neid eeskirju kohaldatakse samuti veinisektori toodete suhtes, juhul kui asjaomastes direktiivides ei ole otseselt teisiti sätestatud.

(3) Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega tuleks võtta arvesse veinisektori toodete suhtes kohaldatavate õigusaktide ja samuti eespool nimetatud direktiivides sätestatud eeskirjade kohaldamise kogemust. Eelkõige tuleks eeskirju nii palju kui võimalik lihtsustada ja loetavamaks muuta, samuti toodete mitmekesisust arvesse võttes erinevaid tooterühmasid ühtlustada.

(4) Käesolev määrus peaks järgima määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 47 lõikes 1 sätestatud eesmärke, milleks on tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitse ning siseturu tõrgeteta toimimise ja kvaliteetsete toodete tootmise tagamine. Asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärkide ja asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 kooskõlas sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste arvessevõtmiseks peaks käesolev määrus samuti vastama nimetatud määruse artikli 77 nõuetele.

(5) Märgistamise mõistet tuleks selgitada, et piirata selle kasutamist veinisektori toodete esitlemise nende aspektide suhtes, mis hõlmavad toodete laadi, kvaliteeti või päritolu.

(6) Tarbijate aitamiseks tuleks teatav kohustuslik teave mahutil esitada samas vaateväljas, määrata kindlaks lubatud hälbed tegeliku alkoholisisalduse märkimisel ja võtta arvesse asjaomaste toodete eripära.

(7) Olemasolevad eeskirjad koodide kasutamiseks etikettidel on osutunud kasulikuks ning need tuleks seetõttu alles jätta.

(8) Mõned veinisektori tooted ei pruugi olla ette nähtud vahetult inimtoiduks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema luba nende toodete suhtes märgistamiseeskirju mitte kohaldada, tingimusel et rakendatakse piisavaid kontrollimehhanisme; sama tuleks kohaldada teatavate pudelis laagerdatud mpv-kvaliteetveinide suhtes.

(9) Ühendusest eksporditavate veinisektori toodete puhul võib osutuda vajalikuks, et need peavad vastama kolmandate riikide märgistamiseeskirjadele või et need tuleb varustada nimetatud riikide tarbijatele vajaliku teabega. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik lubada kasutada märgistusel teatavate nimetuste puhul teisi keeli.

(10) Määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ühtlustatakse kõikide veinisektori toodete märgistus vastavalt vahuveinide jaoks juba kehtestatud näidisega ning kasutada lubatakse nimetusi, mis ei ole ühenduse õigusaktidega selgelt määratletud, juhul kui need on täpsed. Käesoleva määruse rakenduseeskirju tuleks seetõttu sama moodi ühtlustada, kasutades selleks vahuveinide jaoks sätestatud näidist, tagades samal ajal, et puudub oht ajada segi neid teisi nimetusi ühenduse õigusaktidega hõlmatud nimetustega ja et selliseid nimetusi võib kasutada üksnes juhul, kui ettevõtjad suudavad kahtluse olemasolu korral nende täpsust tõendada.

(11) Õiguskindluse huvides tuleks olemasolevad mõisted "villija" ja "villimine" muutumatuks jätta ning kasutusele tuleks võtta mõiste "importija".

(12) Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EÜ) nr 1493/1999 hõlmatud tooteid sisaldavate mahutite sulgurites tuleks keelata, et vältida eelkõige saastumisohtu, mis võib tekkida eelkõige juhuslikul kokkupuutel nimetatud toodetega, ja keskkonnareostuse ohtu, mida võib põhjustada sellistes kapslites sisalduv plii.

(13) Teatavate toodete puhul teatavat tüüpi pudelite kasutamine on ühenduses ja kolmandates riikides pikaajaline tava. Kuna nimetatud pudeleid on kasutatud kaua, võib see tekitada tarbijates seose asjaomaste toodete teatavate omaduste või päritoluga. Seepärast tuleks selliseid pudeleid lubada kasutada ainult kõnealuste veinide puhul.

(14) Veinisektori toodete jälgimise ja kontrollimise tagamiseks tuleks teatavad märgistust käsitlevad üksikasjad märkida komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määruses (EÜ) nr 884/2001 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta) [16] sätestatud registritesse ja saatedokumentidesse.

(15) Määrusega (EÜ) nr 1493/1999 nähakse ette teatavate nimetuste kasutamise tingimused. Mõne nimetuse puhul on siseturu ladusaks toimimiseks vaja ühenduse eeskirju. Sellised eeskirjad peaksid üldjuhul põhinema olemasolevatel sätetel. Muude nimetuste puhul peaksid liikmesriigid ise sätestama oma territooriumil valmistatud veini suhtes ühenduse õigusega kooskõlas olevad eeskirjad, et vastav poliitika oleks võimalikult tootjalähedane. Siiski tuleks tagada selliste eeskirjade läbipaistvus.

(16) Villija või kaubasaatja nime või ärinime kohustusliku märkimise ja turustamisega seotud isiku või isikute nime, aadressi ja ameti valikulise märkimise osas peaks siseturu ladusaks toimimiseks ja selleks, et tarbijat mitte segadusse ajada, olema kohustuslik kasutada nimetatud isikute tegevuse märkimisel selliseid mõisteid ja sõnu nagu "viinamarjakasvataja", "koristanud", "veinikaupmees", "turustanud", "importija", "importinud" ja teisi samalaadseid mõisteid ja sõnu.

(17) Viinamarjade mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavad nimetused on hõlmatud ainult nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, [17] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 473/2002 [18]), mis tähendab seda, et neid võib kasutada kõikide veinisektori toodete puhul. Seetõttu ei kohaldata nende nimetuste suhtes käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad tootmismeetodi üksikasju.

(18) Teatavate nimetuste (välja arvatud päritolunimetused) kasutamine ja reguleerimine kvaliteetsete veinisektori toodete kirjeldamisel on ühenduses juba pikaajaline tava. Sellised traditsioonilised väljendid võivad tarbijates tekitada seose mingi tootmis- või laagerdumismeetodi, kvaliteedi, värvuse või veinitüübiga või mingi konkreetse sündmusega veini ajaloost. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste traditsiooniliste väljendite registreerimiseks ja kaitsmiseks sätestada ühtne süsteem.

(19) Lihtsuse ja selguse huvides ning toodete mitmekesisust arvesse võttes tuleks liköörveinide ja poolvahuveinide märgistamist ühtlustada nii palju kui võimalik, kasutades määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinide jaoks sätestatud lähenemisviisi. Teiste veinisektori toodete märgistamist tuleks samamoodi ühtlustada, kuigi nende toodete ja vastavate turgude eripära tingib suurema diferentseerituse, eelkõige kohustusliku teabe osas.

(20) Ühenduse turgudel ringlevate kolmandate riikide veinisektori toodete märgistamise eeskirju tuleks tarbijate eksitamise ning ebaausa konkurentsi vältimiseks samuti nii palju kui võimalik ühtlustada, kasutades selleks ühenduse veinisektori toodete jaoks sätestatud lähenemisviisi. Siiski tuleks tähelepanu pöörata erinevustele kolmandate riikide tootmistingimustes, veinivalmistamise tavades ja õigusaktides.

(21) Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 133 sätestatud korra alusel kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist.

(22) Vahuveinide märgistamise erieeskirjad ja üksikasjalikud eeskirjad on juba määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisas sätestatud. Tuleks siiski sätestada teatavad täiendavad rakenduseeskirjad.

(23) Gaseeritud poolvahuveinide jaoks kehtestatud eeskirjad peaksid võimaluse korral vastama määruses (EÜ) nr 1493/1999 gaseeritud vahuveinide jaoks sätestatud eeskirjadele nii, et oleks arvesse võetud toodete mitmekesisust.

(24) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 80 nähakse ette meetmed, mis tuleb vastu võtta, et hõlbustada üleminekut varasematelt veinisektori õigusaktidelt nimetatud määrusele. Ettevõtjate asjatu koormamise vältimiseks tuleks kehtestada sätted, et tagada vastavalt olemasolevatele eeskirjadele märgistatud toodete jätkuv turustamine ja et vastavalt kõnealustele eeskirjadele trükitud etikette võib kasutada üleminekuaja jooksul.

(25) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 81 tunnistatakse kehtetuks olemasolevad veinisektori suhtes kohaldatavad nõukogu õigusaktid, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatud aspekte käsitlevad õigusaktid. Tõrgeteta ülemineku ja senise korra järjepidevuse võimaldamiseks kuni rakendusmeetmete koostamiseni ja vastuvõtmiseni nähakse määrusega (EÜ) nr 1608/2000 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 699/2002 [19]) ette, et mõned artikliga 81 kehtetuks tunnistatud nõukogu sätted jäävad lühikeseks üleminekuperioodiks jõusse. Käesoleva määrusega olemasolevatesse eeskirjadesse tehtud muudatused tingivad mitmete rakendusmeetmete vastuvõtmise liikmesriikide poolt. Nende meetmete vastuvõtmiseks mõistliku ajavahemiku võimaldamiseks ja selleks, et ettevõtjad saaksid uute eeskirjadega kohaneda, peaksid mõned määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 81 kehtetuks tunnistatud nõukogu sätted jääma jõusse täiendava lühikese üleminekuaja jooksul. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1608/2000 kehtetuks tunnistada.

(26) Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 sätestatud toodete suhtes, ilma et see piiraks teiste toodete suhtes kohaldatavaid nimetatud määruse sätteid, eelkõige artikli 52 lõikeid 2, 3 ja 4 ja VII lisa C osa ja VIII lisa I osa punkti 3.

(27) Veinituru korralduskomitee ei ole oma eesistuja poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 II peatüki V jaotise ja VII ja VIII lisa teatavate toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitsega seotud sätete kohaldamise eeskirjad.

Artikkel 2

Märgistamine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa sissejuhatavas lõigus ja VIII lisa A osa punktis 2 määratletud märgistuse osaks ei ole sõnad, sümbolid ja muud märgid:

a) mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ [20] rakendamiseks võetud liikmesriikide sätete alusel;

b) mis viitavad tootjale või mahuti mahule ja on märgitud kustutamatult otse mahutile;

c) mida kasutatakse villimise kontrollimiseks; siinkohal võivad liikmesriigid kindlaks määrata või heaks kiita oma territooriumil villitud veinide ja viinamarjavirrete villimise kuupäeva märkimise süsteemi;

d) mida kasutatakse toote identifitseerimiseks numberkoodi ja/või masinloetavate sümbolite abil;

e) mida nõutakse liikmesriikide sätete alusel, mis käsitlevad nende toodete kvalitatiivset või kvantitatiivset kontrolli, mida tuleb korrapäraselt ametlikult kontrollida;

f) mis osutavad toote hinnale;

g) mida nõutakse liikmesriikide maksualaste sätete alusel;

h) mis ei ole hõlmatud punktidega a–g, ei ole mingil viisil seotud kõnealuse toote iseloomustusega ning ei ole hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ega käesoleva määrusega.

Artikkel 3

Kohustuslike üksikasjade esitamine

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osas osutatud kohustuslikud üksikasjad koondatakse mahutil samasse vaatevälja ja esitatakse hästi loetavate ja kustutamatute tähtedega, mis on piisavalt suured, et paista silma taustalt, millele need on trükitud, ja mis eristuvad selgesti etiketi muust (tekstilisest või pildilisest) sisust.

Kohustuslikud andmed importija kohta ja partii number võivad asuda väljaspool vaatevälja, kuhu on märgitud ülejäänud kohustuslikud andmed.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 1 kolmandas taandes ja VIII lisa B osa punkti 1 alapunktis d osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse protsendiühikutes kas täis- või poolprotsentides. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks sätestatud lubatud hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus mahuprotsentides erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks standardanalüüsimeetodiga sätestatud lubatud hälbe kohaldamist, ei või mpv-kvaliteetveinide (mida on säilitatud pudelites üle kolme aasta), vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja liköörveinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %. Numbrile järgneb sümbol "% vol" ning sellele võib eelneda "tegelik alkoholisisaldus", "tegelik alkohol" või "alk".

Tegelik alkoholisisaldus märgitakse etiketile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.

Artikkel 4

Etikettidel olevate koodide kasutamine

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodid määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, kaubasaatja või importija peakontor, ning nimetatud määruse VIII lisa D osa punktides 4 ja 5 osutatud koodid määrab kindlaks liikmesriik, kus asub veinivalmistaja või müüja peakontor.

2. Lõikes 1 osutatud koodis märgitakse viide liikmesriigile postilühendina, mis eelneb muudele koodi osadele.

Artikkel 5

Erandid

1. Oma territooriumil toodetud veinide puhul võivad liikmesriigid sätestada määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa G osa punkti 1 märgistamise nõuetest erandid:

a) toodete puhul, mida veetakse sama ettevõtte ühe haldusüksuse või naaberhaldusüksuste territooriumil asuva kahe või enama tööruumi vahel; sellised üksused ei tohi olla suuremad kui statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri III tasemele (NUTS III) vastavad piirkonnad, välja arvatud saareterritooriumid, kus haldusüksus vastab statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri II tasemele (NUTS II);

b) viinamarjavirde ja veini koguste puhul, mis ei ületa 30 liitrit partii kohta ega ole ette nähtud müügiks;

c) viinamarjavirde ja veini koguste puhul, mis on ette nähtud tootjate ja nende töötajate omatarbimiseks.

Lisaks sellele võivad asjaomased liikmesriigid samuti kehtestada täiendavad erandid teatavate käesoleva määruse artikli 29 lõike 1 punkti b teises taandes osutatud ja enne müüki kaua aega pudelites laagerdunud mpv-kvaliteetveinide jaoks, tingimusel et liikmesriigid sätestavad nende toodete suhtes kontrollinõuded ja ringlusesse saatmise eeskirjad.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punktist 1 võivad liikmesriigid juhul, kui asjaomased tooted eksporditakse ja kui kolmanda riigi õigusaktidega seda nõutakse, lubada märkida etiketile andmeid, eelkõige kohustuslikke andmeid, muudes keeltes kui ühenduse ametlikud keeled.

Artikkel 6

Eeskirjad, mida kohaldatakse kõikide märgistuse üksikasjade suhtes

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 3 kohaldamisel võib nimetatud lisaga hõlmatud toodete etiketile märkida täiendavalt muid üksikasju, tingimusel et nende lisamine ei vii eksitusse neid, kellele need on adresseeritud, eelkõige tekitades segadust nimetatud lisa lõike A punktis 1 osutatud kohustuslike või kõnealuse lisa lõike B punktis 1 osutatud valikuliste üksikasjadega.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktis 3 osutatud toodete puhul võib nimetatud määruse artikli 72 lõike 1 alusel määratud asutus, tingimusel et ta tegutseb vastavalt liikmesriigi poolt võetud üldisele menetluskorrale, nõuda villijatelt, kaubasaatjatelt või importijatelt tõendit selle kohta, et kõnealuse toote või selle valmistamiseks kasutatud toote laadi, identsust, kvaliteeti, koostist, lähtekohta ja päritolu käsitlev märge on täpne.

Kui tõendeid nõuab selle liikmesriigi pädev asutus, kus kõnealune villija, kaubasaatja või importija asub, nõuab see asutus tõendeid otse.

Kui tõendeid nõuab mõne teise liikmesriigi pädev asutus, annab see liikmesriik villija, kaubasaatja või importija asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele kõik kõnealuste tõendite muretsemiseks vajalikud andmed, kasutades selleks kahe ametiasutuse vaheliseks otseseks koostööks loodud tavapäraseid kanaleid. Nõude esitanud asutusele teatatakse nõude täitmiseks võetud meetmetest.

Kui pädevad asutused leiavad, et tõendeid ei ole esitatud, käsitatakse asjaomaseid üksikasju määrusele (EÜ) nr 1493/1999 või käesolevale määrusele mittevastavatena.

Artikkel 7

Villija, villimise ja importija määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a) villija – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b) villimine – kõnealuse toote pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60 liitristesse mahutitesse;

c) importija – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 [21] artikli 4 lõike 8 tähenduses.

Artikkel 8

Pliid sisaldavate kapslite või fooliumi kasutamise keelustamine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete sulgurid ei tohi olla pliid sisaldavates kapslites või fooliumis.

Artikkel 9

Teatavat tüüpi pudelite kasutamise piiramine

1. Teatavat tüüpi pudelite kasutamist reguleerivad tingimused on loetletud I lisas.

2. I lisasse lisamiseks peavad pudelite tüübid vastama järgmistele nõuetele:

a) neid on viimase 25 aasta jooksul määratletud tootmispiirkondades või ühenduse piirkondades tegelikult ja tavapäraselt kasutatud;

b) nende kasutamine peab osutama veini teatavatele omadustele või päritolule;

c) seda tüüpi pudeleid ei tohi kasutada teiste ühenduse turul olevate veinide puhul.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) asjaolud, mis põhjendavad vastavat tüüpi pudeli tunnustamise;

b) lõike 2 tingimustele vastavate pudelitüüpide omadused ja veinid, mille jaoks need on ette nähtud.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib teatavaid I lisas loetletud pudelitüüpe kasutada kolmandatest riikidest pärit veinide esitlemiseks, tingimusel et:

a) need riigid on esitanud komisjonile põhjendatud taotluse; ja

b) on täidetud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustega samaväärsed tingimused.

Kolmandad riigid, millel on lubatud konkreetset tüüpi pudeleid kasutada, on loetletud I lisas koos kasutuseeskirjadega.

5. Mõned kolmandates riikides tavapäraselt kasutatavad pudelitüübid, mida ei ole lisatud I lisasse, võivad vastata käesolevas artiklis sätestatud kaitse tingimustele ühenduses turustamisel, kui kohaldatakse vastastikuseid meetmeid.

Esimest lõiku rakendatakse läbirääkimistel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse asjaomaste kolmandate riikidega asutamislepingu artiklis 133 sätestatud korras.

Artikkel 10

Registrid, saatedokumendid ja muud dokumendid

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul, välja arvatud poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid, sisaldab määruse (EÜ) nr 884/2001 artiklis 11 osutatud ettevõtjate poolt peetavasse registrisse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määrusega (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud üksikasjadele ka määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktides 1 ja 2 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul ja poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul sisaldab veinivalmistajate poolt peetavasse registrisse ja muudesse registritesse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määruses (EÜ) nr 884/2001 sätestatud üksikasjadele ka:

- määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul nime, mille all toodet müüakse, ja märget määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 1 alapunktides a ja c osutatud tootetüübile, ning poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul nime, mille all määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punktis 2 osutatud toodet müüakse,

- määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osas osutatud valikulisi üksikasju ning poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktides 1 ja 2 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.

3. II jaotises sisalduvate toodete puhul sisaldab määruse (EÜ) nr 884/2001 artiklis 11 osutatud ettevõtjate poolt peetavasse registrisse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määrusega (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud üksikasjadele ka käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõigetes 1 ja 3 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.

4. Muude isikute kui tootjate või veinivalmistajate poolt peetavatesse registritesse märgitav kirjeldus sisaldab vastavalt vajadusele vähemalt lõigetes 1, 2 või 3 osutatud üksikasju. Vajaduse korral võib lõigetes 1, 2 või 3 osutatud valikulised üksikasjad nendes registrites asendada saatedokumendi või ühenduse õigusaktides ettenähtud dokumentide numbriga ja dokumentide koostamise kuupäevaga.

5. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud toodete ladustamiseks kasutatavad mahutid identifitseeritakse ja nende nominaalmaht märgitakse üles.

Samuti märgitakse asjaomastele mahutitele liikmesriikide poolt sätestatavad asjakohased üksikasjad, et võimaldada kontrolli eest vastutaval asutusel teha kindlaks mahutite sisu, kasutades registreid või neid registreid asendavaid dokumente.

600liitrise või väiksema mahuga mahutite puhul, mis sisaldavad sama toodet ja mida ladustatakse koos samas partiis, võib üksikute mahutite asemel märgistada partii kui terviku, tingimusel et see on teistest partiidest selgelt eraldi.

II JAOTIS

EESKIRJAD VIINAMARJAVIRDE, KÄÄRITATUD VIINAMARJAVIRDE, KONTSENTREERITUD VIINAMARJAVIRDE, KÄÄRIVA TOORVEINI JA ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEINI JAOKS

Artikkel 11

Üldsätted

1. Kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 53 lõike 2 punktiga g hõlmatud tooted või kolmandates riikides valmistatud samad tooted (edaspidi "II jaotise tooted") tuleb märgistada, peab märgistus vastama artiklite 12, 13 ja 14 sätetele.

2. Artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse artiklis 12 osutatud kohustuslike üksikasjade suhtes mutatis mutandis.

3. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osa ja käesoleva määruse artiklit 4 kohaldatakse II jaotise toodete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 12

Kohustuslikud üksikasjad

1. II jaotise toodete etikettidele märgitakse toote müüginimetus, kasutades selleks:

a) määruses (EÜ) nr 1493/1999 määratletud mõistet, mis toodet kõige täpsemalt kirjeldab; või

b) mõisteid, mida ei ole määratletud ühenduse eeskirjadega, kuid mille kasutamine on reguleeritud liikmesriigi või asjaomase kolmanda riigi poolt, tingimusel et nad teavitavad nendest komisjoni, kes võtab nende mõistete avaldamiseks kõik vajalikud meetmed.

2. II jaotise toodete etikettidele märgitakse toote nominaalmaht.

3. II jaotise toodete etikettidele märgitakse:

a) kuni 60liitrise nominaalmahuga mahutite puhul villija nimi või ärinimi ja kohalik haldusüksus ja liikmesriik, kus asub villija peakontor;

b) muude mahutite puhul kaubasaatja nimi või ärinimi ja kohalik haldusüksus ja liikmesriik, kus asub kaubasaatja peakontor;

c) imporditud toodete puhul importija või juhul, kui tooted on villitud ühenduses, villija.

Punktides a, b ja c osutatud üksikasjade puhul kohaldatakse artiklit 15 ühenduses valmistatud toodete suhtes mutatis mutandis ja artikli 34 lõike 1 punkti a kolmandates riikides valmistatud toodete suhtes mutatis mutandis.

4. Viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde puhul märgitakse etiketile tihedus.

Kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini puhul märgitakse etiketile tegelik alkoholisisaldus ja/või üldalkoholisisaldus mahuprotsentides.

Kui on märgitud üldalkoholisisaldus mahuprotsentides, eelkõige kääriva viinamarjavirde puhul, ei tohi see erineda analüüsi teel määratud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %.

Üldalkoholisisaldust väljendavale arvule järgneb sümbol "% vol" ja eelneb mõiste "üldalkoholisisaldus" või "üldalkohol". See arv kirjutatakse etiketile vähemalt sama suures kirjas, kui on sätestatud tegeliku alkoholisisalduse märkimiseks.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul märgitakse etiketile tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides. Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse kas täis- või poolprotsentides. Märgitud alkoholisisaldus ei tohi erineda analüüsi teel määratud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Tegelikku alkoholisisaldust väljendavale arvule järgneb sümbol "% vol" ja selle ette võib kirjutada sõnad "tegelik alkoholisisaldus", "tegelik alkohol" või lühendi "alk".

Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse etiketile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.

5. Kui II jaotise tooteid saadetakse teise liikmesriiki või eksporditakse, märgitakse etiketile:

a) viinamarjavirde puhul, mis on toodetud liikmesriigis, kus viinamarjad on kasvatatud, selle liikmesriigi nimi;

b) käesolevas artiklis osutatud ning ühe ja sama liikmesriigi territooriumil kasvatatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul selle liikmesriigi nimi.

6. Kolmandates riikides valmistatud II jaotise toodete puhul märgitakse etiketile kõnealuse kolmanda riigi nimi.

7. Kahest või enamast liikmesriigist pärit toodete segamise teel valmistatud II jaotise toodete puhul märgitakse etiketile sõnad "segu kahe või enama Euroopa Ühenduse riigi toodetest".

Viinamarjavirde puhul, mida ei valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud, märgitakse etiketile sõnad "virre saadud … aastal … koristatud viinamarjadest".

Veinide puhul, mida ei tehtud veiniks selles liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud, märgitakse etiketile sõnad "vein saadud … aastal … koristatud viinamarjadest".

8. II jaotise toodete etikettidele märgitakse partii number kooskõlas direktiiviga 89/396/EMÜ.

Artikkel 13

Valikulised üksikasjad

1. II jaotise toodete etikettidele võib täiendavalt märkida:

a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti; artiklit 15 kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes mutatis mutandis;

b) toote tüüp vastavalt tootjaliikmesriigi otsusele;

c) konkreetne värvus vastavalt tootjaliikmesriigi otsusele; artiklit 17 kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes mutatis mutandis.

2. II jaotise toodete etikettidele võib täiendavalt märkida muid valikulisi üksikasju; artiklit 6 kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 14

Geograafilise tähise märkimine

1. Otsetarbimiseks ettenähtud käärivat viinamarjavirret ja üleküpsenud viinamarjadest ühenduses valmistatud veini võib kirjeldada geograafilist tähist kasutades. Sellisel juhul koosneb artikli 12 lõikes 1 osutatud müüginimetus:

a) sõnadest "kääriv viinamarjavirre" või "üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein";

b) geograafilise üksuse nimest;

c) traditsioonilisest erinimetusest; kui see nimetus sisaldab müüginimetust, ei tule müüginimetust korrata.

Liikmesriigid määravad kindlaks esimese lõigu punktis c osutatud traditsioonilised erinimetused, mida võib kasutada otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja üleküpsenud viinamarjadest nende territooriumil valmistatud veini puhul.

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklit 51, käesoleva määruse artiklit 28 ja neid määruse (EÜ) nr 1493/1999 ja käesoleva määruse sätteid, mis on seotud geograafilise tähisega lauaveinide nimede kaitsega, kohaldatakse geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja geograafilise tähisega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini suhtes mutatis mutandis.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab nende meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

3. Ühenduses valmistatud ja geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja geograafilise tähisega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini etiketile võib lisada:

a) aastakäigu; artikleid 18 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;

b) ühe või mitme viinamarjasordi nime; artikleid 19 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;

c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;

d) üksikasjad tootmismeetodi kohta; artiklit 22 kohaldatakse mutatis mutandis;

e) täiendavad traditsioonilised nimetused; artikleid 23 ja 24 kohaldatakse mutatis mutandis;

f) ettevõtte nime; artiklit 25 kohaldatakse mutatis mutandis;

g) teabe selle kohta, et toode on villitud tootja ettevõttes, tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes; artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

III JAOTIS

EESKIRJAD LAUAVEINIDE, GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINIDE JA MPV-KVALITEETVEINIDE JAOKS

Artikkel 15

Ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti märkimine

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 3 alapunkti a esimeses taandes sätestatud kohustuslikele märgetele ja VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a esimeses taandes sätestatud valikulistele märgetele lisatakse märge villija, kaubasaatja või turustamisega seotud isikute tegevuse kohta, kasutades sõnu "viinamarjakasvataja", "koristanud", "veinikaupmees", "turustanud", "importija", "importinud" või muid samalaadseid sõnu või väljendeid.

Eelkõige lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad "villija" või "villinud".

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad "villitud … jaoks" või, kui kolmanda isiku nimel villimise läbiviinud isiku nimi, aadress ja amet on märgitud, sõnad "villitud … jaoks … poolt".

Muude mahutite kui pudelite puhul kohaldatakse teist ja kolmandat lõiku. Sõnad "pakendaja" ja "pakendanud" asendatakse siiski vastavalt sõnadega "villija" ja "villinud".

Teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud sõnu või väljendeid ei pea kasutama juhul, kui kasutatakse ühte artiklis 26 ja 33 osutatud märgetest.

Käesolevat lõiget kohaldatakse, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

Kui villimine või kaubasaatmine toimub mõnes teises kohalikus haldusüksuses kui see, kus villija või kaubasaatja asub, või mõnel piirneval alal, lisatakse käesolevas lõigus osutatud üksikasjadele viide kohalikule haldusüksusele, kus tegevus toimus, ja juhul, kui see viiakse läbi mõnes teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud väljendid ei tohi sisaldada mõisteid, mis osutavad põllumajandusettevõttele, välja arvatud juhul, kui asjaomane toode on valmistatud ainult viinamarjadest, mis on koristatud sellesse ettevõttesse kuuluvatest viinamarjaistandustest või mõne sellise mõistega kirjeldatud isikule kuuluvast ettevõttest, ja kui vein on valmistatud selles ettevõttes.

Esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamist asjaomase toote naturaalse alkoholisisalduse tõstmiseks.

Liikmesriigid täpsustavad sellised väljendid, mida kasutatakse nende territooriumil valmistatud veinide puhul, ja määratlevad nende kasutamise tingimused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõigu 3 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab nende meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

3. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud valikulisi üksikasju võib kasutada ainult asjaomase isiku või asjaomaste isikute nõusolekul.

Kui liikmesriigi eeskirjades nõutakse lepingu alusel villija nime, aadressi ja ameti märkimist, esimest lõiku ei kohaldata.

4. Märge villija või kaubasaatja liikmesriigi kohta tehakse etiketile samasuguste ja sama suurte tähtedega kui asjaomaste isikute nime, aadressi ja ameti või ärinime puhul. Liikmesriigi nimi märgitakse:

a) täielikul kujul pärast kohaliku haldusüksuse nime või selle osa;

b) või postilühendina, vajaduse korral koos asjaomase kohaliku haldusüksuse sihtnumbriga.

5. Lauaveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool sõna "lauavein" suurusest.

Geograafilise tähisega lauaveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool geograafilise tähise märkimise puhul kasutatud tähesuurusest.

Mpv-kvaliteetveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool määratletud piirkonna märkimise puhul kasutatud tähesuurusest.

Käesolevat lõiku ei kohaldata juhul, kui kohalik haldusüksus on märgitud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodina.

Artikkel 16

Toote tüübi märkimine

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a teise taande kohaldamisel võib järgmisi nimetusi kasutada ainult lauaveinide, geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide puhul, välja arvatud artikli 39 lõike 1 punktiga b hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetpoolvahuveinide puhul:

a) "sec", "trocken", "secco", "asciutto", "dry", "tør", "ξηρός", "seco", "kuiva", "droog" või "torrt", kui asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ei ületa:

i) 4 grammi liitri kohta; või

ii) 9 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem;

b) "demi-sec", "halbtrocken", "abboccato", "medium dry", "halvtør", "ημίξηρoς", "semiseco", "meio seco", "adamado", "puolikuiva", "halfdroog" või "halvtorrt", kui asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ületab punktis a kehtestatud ülemmäära, kuid ei ole suurem kui:

i) 12 grammi liitri kohta; või

ii) 18 grammi liitri kohta, kui liikmesriik on kehtestanud lõike 2 alusel minimaalse üldhappesuse;

c) "moelleux", "lieblich", "amabile", "medium", "medium sweet", "halvsød", "ημίγλυκος", "semidulce", "meio doce", "puolimakea", "halfzoet" või "halvsftt", kui asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ületab punktis b kehtestatud ülemmäära, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta;

d) "doux", "süss", "dolce", "sweet", "sød", "γλυκός", "dulce", "doce", "makea", "zoet" või "sftt", kui asjaomase veini jääksuhkrusisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta.

2. Liikmesriigid võivad sätestada:

a) lõike 1 punktides a ja b loetletud nimetuste kasutamiseks, et teatavate oma territooriumil valmistatud veinide puhul tuleb täiendava tingimusena kehtestada minimaalse üldhappesus;

b) lõike 1 punktis d loetletud nimetuste kasutamiseks, et teatavate nende territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetveinide puhul tuleb kehtestada minimaalne jääksuhkrusisaldus, mis on vähemalt 35 g liitri kohta.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 2 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 17

Värvust käsitlevad märked

Kui liikmesriigid täpsustavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a kolmanda taande kohaldamiseks selle, kuidas märkida nende territooriumil valmistatud lauaveinide, geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide värvust, määratlevad nad selliste märgete kasutamise tingimused ja teatavad komisjonile kõnealustest meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

IV JAOTIS

EESKIRJAD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINIDE JA MPV-KVALITEETVEINIDE JAOKS

I PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 18

Aastakäigu märkimine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b esimeses taandes osutatud aastakäigu võib märkida geograafilise tähisega lauaveinide või mpv-kvaliteetveinide etiketile, tingimusel et vähemalt 85 % veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest on koristatud kõnealusel aastal, võtmata arvesse mis tahes magustamiseks kasutatud tootekoguseid.

Veinide puhul, mis tavapäraselt valmistatakse talvel koristatud viinamarjadest, märgitakse aastakäigu asemel jooksva turustusaasta alguse aasta.

Artikkel 19

Viinamarjasordi märkimine

1. Geograafilise tähisega lauaveinide või mpv-kvaliteetveinide valmistamisel kasutatud viinamarjasortide nimed või nende sünonüümid võib märkida asjaomase veini etiketile, tingimusel et:

a) kõnealused sordid ja vajaduse korral nende sünonüümid on loetletud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 alusel koostatud viinamarjasortide klassifikatsioonis;

b) kõnealused sordid on asjaomase veini jaoks ette nähtud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa B osa punkti 1 ja käesoleva määruse artikli 28 alusel;

c) sordinimi või mõni selle sünonüüm ei sisalda geograafilist tähist, mida kasutatakse mpv-kvaliteetveini, lauaveini või ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes loetletud imporditud veinide kirjeldamisel, ja juhul, kui sellele on lisatud mõni muu geograafiline nimetus, on sordinimi või selle sünonüüm etiketile märgitud ilma selle geograafilise nimetuseta;

d) juhul, kui on märgitud ainult üks sordinimi või selle sünonüüm, on vähemalt 85 % tootest valmistatud sellest sordist, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused; see sort peab määrama asjaomase veini karakteri; juhul kui kõnealune toode on valmistatud ainult nimetatud sordist, sealhulgas magustamiseks kasutatud mis tahes toodete kogused (v.a puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre), võib märkida, et toode on valmistatud eranditult kõnealusest sordist;

e) kahe või kolme sordi või nende sünonüümide nimetamisel on 100 % asjaomasest tootest valmistatud nendest sortidest, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused; sellisel juhul tuleb sordid märkida kahanevas järjekorras ja sama suurte tähtedega;

f) kolme sordi või nende sünonüümide nimetamisel näidatakse need sordinimed või nende sünonüümid väljaspool vaatevälja, kuhu on märgitud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohustuslikud üksikasjad; need nimed võib märkida kuni 3 mm tähtedega.

2. Erandina lõike 1 punktist c:

a) võivad sordinimi või selle sünonüümid, mis sisaldavad geograafilist tähist, esineda geograafilise tähisega veini etiketil;

b) võib II lisas loetletud sordinimesid ja nende sünonüüme kasutada käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivate siseriiklike ja ühenduse eeskirjade alusel.

3. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile 1. oktoobriks 2002 lõike 2 punktis b osutatud meetmed. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 20

85 % reegel

Artiklit 18 ja artikli 19 lõike 1 punkti d võib kohaldada ühel ajal, tingimusel et vähemalt 85 % segu moodustavast veinist on pärit asjaomase veini kirjelduses näidatud veinisordist ja aastakäigust, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused.

Artikkel 21

Auhinnad ja medalid

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b kolmanda taande kohaldamisel võib saadud auhindu ja medaleid kujutada geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide etikettidel tingimusel, et need on antud asjaomase veini partiile liikmesriigi või kolmanda riigi poolt heakskiidetud konkursil, mis on läbi viidud erapooletult. Liikmesriigid ja kolmandad riigid edastavad komisjonile heakskiidetud konkursside loetelu. Komisjon võtab loetelude avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 22

Tootmismeetodi märkimine

1. Kui liikmesriigid määratlevad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b neljanda taande kohaldamiseks oma riigi territooriumil valmistatud veinide puhul geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide tootmismeetodi märkimise, määravad nad kindlaks ka nende kasutustingimused.

Need märked ei hõlma määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud viiteid viinamarjade mahepõllumajanduslikule tootmisele.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 rakendamiseks võetavatest meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 23

"Teiste traditsiooniliste nimetuste" määratlus

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b viienda taande kohaldamisel tähistab nimetus "teised traditsioonilised nimetused" lisanimetusi, mida tootjaliikmesriigid käesolevas jaotises osutatud veinide puhul tavapäraselt kasutavad, et osutada veini valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, tüübile või kohale või mingile konkreetsele sündmusele, mis on seotud asjaomase veini ajalooga ja mis on määratletud liikmesriikide õigusaktides selle liikmesriigi territooriumilt pärit asjaomaste veinide tähistamiseks.

Artikkel 24

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähistab mõiste "traditsioonilised nimetused" artiklis 23 osutatud täiendavaid traditsioonilisi nimetusi, artiklis 28 osutatud nimetusi ja artikli 14 lõike 1 esimese lõigu punktis c, artiklis 29 ja artikli 38 lõikes 3 osutatud traditsioonilisi erinimetusi.

2. III lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi võib kasutada veinide puhul, millega nad on seotud, ning neid kaitstakse:

a) igasuguse väärkasutamise, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend "liik", "tüüp", "viis", "imitatsioon", "mark" või muu samalaadne väljend;

b) muu lubamatu, vale või eksitava märgistuse eest veini laadi või oluliste omaduste kohta sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;

c) mis tahes muu üldsust eksitada võiva tegevuse, eelkõige sellise eest, mis võib tekitada arusaama, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

3. Etiketil veini kirjeldamiseks kasutatavad kaubamärgid ei tohi sisaldada III lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi, välja arvatud juhul, kui vein vastab sellise traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kaubamärkide puhul, mis on ühenduses heauskselt ja seaduslikult registreeritud või mille suhtes on ühenduses kasutamiseks saadud seaduslikud õigused seetõttu, et kuni käesoleva määruse avaldamise kuupäevani on kaubamärke heauskselt kasutatud (või pärast käesoleva määruse jõustumist III lisasse lisatud traditsiooniliste nimetuste puhul pärast lisamise kuupäeva), ja neid on pärast registreerimist või õiguste saamist tegelikult, seaduslikult ja heauskselt kasutatud. Seda lõiku kohaldatakse ainult liikmesriikides, kus kõnealune kaubamärk on registreeritud või kus on saadud õigus selle kasutamiseks.

Käesolevat lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa F osa ja VIII lisa H osa kohaldamist.

4. Kui käesoleva määruse III lisas loetletud traditsiooniline nimetus langeb samuti mõnda määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osas ja B osa punktides 1 ja 2 osutatud märgistuste kategooriasse, kohaldatakse selle traditsioonilise nimetuse suhtes käesoleva artikli sätteid, mitte IV või V jaotise muid sätteid.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ainult nendes keeltes, milles need on esitatud III lisas.

Iga III lisas loetletud traditsiooniline nimetus seotakse ühe või mitme veinikategooriaga. Need kategooriad on:

a) mpv-kvaliteetliköörveinid ja geograafilise tähisega liköörveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult liköörveinide määratluse suhtes;

b) mpv-kvaliteetvahuveinid (sealhulgas aromaatne mpv-kvaliteetvahuvein); sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide määratluse suhtes;

c) mpv-kvaliteetpoolvahuveinid ja geograafilise tähisega poolvahuveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide määratluse suhtes;

d) eespool nimetatud punktidega a, b või c hõlmamata mpv-kvaliteetveinid ja geograafilise tähisega lauaveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset muude veinide kui liköörveinide, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide määratluse suhtes;

e) geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriv viinamarjavirre; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult kääriva viinamarjavirde määratluse suhtes;

f) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud geograafilise tähisega vein; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini määratluse suhtes.

5. III lisa A osasse lisamiseks peab traditsiooniline nimetus:

a) olema iseenesest eripärane ja liikmesriigi õigusaktides täpselt määratletud;

b) olema piisavalt eristatav ja/või ühenduse turul hea mainega;

c) olema olnud kõnealuses liikmesriigis vähemalt kümme aastat tavapäraselt kasutusel;

d) olema kasutusel ühe või mitme ühenduse veini või ühenduse veinikategooria puhul.

6. III lisa B osasse lisamiseks peavad traditsioonilised nimetused vastama lõikes 5 osutatud tingimustele, neid tuleb kasutada geograafilise tähisega veinide puhul ning need peavad kõnealuse veini identifitseerima veinina, mis on pärit ühenduse territooriumil asuvast piirkonnast või paikkonnast, kus teatav kvaliteet, maine või muud veini karakteristikud, mida traditsioonilise nimetusega väljendatakse, on olulisel määral seostatavad veini geograafilise päritoluga.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) iga traditsioonilise nimetuse tunnustamist õigustavad asjaolud;

b) nende õigusaktides sisalduvad traditsioonilised nimetused, mis vastavad eespool nimetatud nõuetele, ja veinid, mille jaoks need on ette nähtud;

c) kõik traditsioonilised nimetused, mida päritoluriigis enam ei kaitsta.

8. Erandina lõigetest 1–7 võib lubada kasutada teatavaid III lisa A osas loetletud traditsioonilisi nimetusi kolmandatest riikidest pärit geograafilise tähisega veinide etikettidel päritolujärgse kolmanda riigi keeles või mõnes muus keeles, kui selle keele kasutamine on nende nimetuste puhul traditsiooniline, ja tingimusel, et:

a) need riigid on komisjonile esitanud põhjendatud taotluse ja edastanud nimetust käsitlevad õigusaktid; ja

b) lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused on täidetud; ja

c) asjaomaste kolmandate riikide poolt sätestatud tingimused ei vii tarbijat nimetuse osas eksitusse.

Iga traditsioonilise nimetuse puhul on asjaomased kolmandad riigid märgitud III lisa A osas.

9. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punkti 1 kuuenda lõigu ja käesoleva artikli lõike 8 kohaldamiseks loetakse muu keele kui riigi ametliku keele kasutamine traditsiooniliste nimetuste puhul traditsiooniliseks juhul, kui selle keele kasutamine on sätestatud asjaomase riigi õigusaktides ja kui seda keelt on traditsioonilise nimetuse puhul vähemalt 25 aastat pidevalt kasutatud.

10. Käesoleva artikli sätted kohaldatakse ilma, et see piiraks artiklite 28 ja 29 kohaldamist.

Artikkel 25

Ettevõtte nimi

1. Ettevõtte nime võib määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b kuuenda taande alusel kasutada ainult juhul, kui see ettevõte on seotud toote turustamisega ja on oma nime kasutamisega nõus.

Kui see ettevõte on viinamarjaistandus, kus vein on toodetud, võib selle ettevõtte nime kasutada ainult juhul, kui vein on valmistatud eranditult selle ettevõtte viinapuudelt koristatud viinamarjadest ja kui veinivalmistamine toimus selles ettevõttes.

Liikmesriigid täpsustavad oma territooriumil valmistatud veinide puhul selliste nimede kasutamise tingimused.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 26

Märked villimise kohta

1. Liikmesriigid täpsustavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b seitsmenda taande kohaldamiseks oma territooriumil valmistatud veinide jaoks märked, millega tähistatakse seda, et geograafilise tähisega lauaveinid ja mpv-kvaliteetveinid on villitud:

a) tootja ettevõttes; või

b) tootjarühma poolt; või

c) tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes või määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti D alapunktis 3 osutatud mpv-kvaliteetveinide puhul tootmispiirkonna vahetus läheduses.

Liikmesriigid määratlevad selliste märgete kasutamise tingimused.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 27

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted

Käesoleva jaotise eeskirju teatavate valikuliste nimetuste kohta kohaldatakse ilma, et see piiraks liikmesriikide õigust muuta need nimetused kohustuslikuks, keelata nende kasutamine või piirata nende kasutamist nende territooriumilt saadud veinide puhul, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktis 4. Nende valikuliste nimetuste kasutamise piiramisel võivad liikmesriigid võtta kasutusele käesolevas jaotises sätestatud tingimustest rangemad tingimused.

II peatükk

GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINE KÄSITLEVAD EESKIRJAD

Artikkel 28

Geograafiliste tähiste kasutamine

Järgmiselt kirjeldatud lauaveinide puhul:

- "Landwein" Saksamaalt, Austriast ja Itaalia Bolzano provintsist pärit lauaveinide puhul,

- "vin de pays" Prantsusmaalt, Luksemburgist ja Itaalia Valle d'Aosta piirkonnast pärit lauaveinide puhul,

- "indicazione geografica tipica" Itaaliast pärit lauaveinide puhul,

- "vino de la tierra" Hispaaniast pärit lauaveinide puhul,

- "ονομασία κατά παράδοση" (appellation traditionnelle) või "οίνος τοπικός" (vin de pays) Kreekast pärit lauaveinide puhul,

- "vinho regional" Portugalist pärit lauaveinide puhul,

- "regional wine" Ühendkuningriigist pärit lauaveinide puhul, ja

- "landwijn" Madalmaadest pärit lauaveinide puhul,

edastab iga tootjaliikmesriik komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktiga b:

a) loetelu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 51 lõikes 1 osutatud liikmesriigist väiksemate geograafiliste üksuste nimedest, mida on lubatud kasutada, ning nende nimetuste ja geograafiliste üksuste nimede kasutamist reguleerivad sätted;

b) loetellu hiljem tehtud muudatused ja punktis a osutatud sätted.

Esimeses lõigus esitatud nimetuste kasutamist reguleerivate siseriiklike eeskirjadega tuleb sätestada asjaomaste nimetuste sidumine liikmesriigist väiksemate määratletud geograafiliste tähiste kasutamisega ja nende piiramine lauaveinide suhtes, mis vastavad eelkõige veinisordi, mahuprotsentides väljendatud minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja organoleptiliste omaduste hinnangu või märke osas teatavatele tootmistingimustele.

Teises lõigus osutatud eeskirjadega võib siiski lubada nimetuste "ονομασία κατά παράδοση" (appellation traditionelle) või "οίνος τοπικός" (vin de pays) kasutamist koos nimetusega "ρετσίνα", "retsina", ilma et see oleks tingimata seotud määratletud geograafilise tähisega.

Tootjaliikmesriigid võivad võtta oma territooriumil valmistatud veinide puhul nende nimetuste kasutamiseks vastu rangemad eeskirjad.

Komisjon avaldab esimese lõigu alusel neile teatatud geograafiliste üksuste nimed Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

III PEATÜKK

MPV-KVALITEETVEINIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERIEESKIRJAD

Artikkel 29

Traditsioonilised erinimetused

1. Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides lubatud täiendavate nimetuste kasutamist, on VII lisa A osa punkti 2 alapunkti c neljandas alataandes osutatud traditsioonilised erinimetused, tingimusel et ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kõnealuseid veine käsitlevaid sätteid järgitakse, järgmised:

a) Belgias:

- "gecontroleerde oorsprongsbenaming",

- "appellation d'origine contrôlée";

b) Saksamaal:

(koos märkega veini päritolu kohta):

- "Qualitätswein", "Qualitätswein garantierten Ursprungs",

- "Qualitätswein mit Prädikat" pluss "Kabinett", "Spätlese", "Auslese", "Beerenauslese", "Trockenbeerenauslese" või "Eiswein";

c) Kreekas:

- "Ονομασία Προελεύσεως Ελεγχόμενη" ("ΟΠΕ") (appellation d'origine contrôlée),

- "Ονομασία Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος" ("ΟΠΑΠ") (appellation d'origine de qualité supérieure),

kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade "ονομασία προελεύσεως" ja "ελεγχόμενη" või sõnade "ονομασία προελεύσεως" ja "ανωτέρας ποιότητος" vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;

- "Οίνος γλυκός φυσικός" (vin doux naturel),

- "Οίνος φυσικώς γλυκύς" (vin naturellement doux);

d) Hispaanias:

- "Denominación de origen", "Denominación de origen calificada", "D.O.", "D.O.Ca",

need nimetused peavad etiketil olema siiski vahetult määratletud piirkonna all;

- "vino generoso", "vino generoso de licor", "vino dulce natural";

e) Prantsusmaal:

- "appellation d'origine contrôlée", "appellation contrôlée",

kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade "appellation" ja "contrôlée" vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;

- "appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure", "vin doux naturel",

need nimetused võivad esineda akronüümina ainult juhul, kui sellele on lisatud Prantsusmaa poolt iga kategooria jaoks määratletud logo;

f) Itaalias:

- "Denominazione di origine controllata", "Denominazione di origine controllata e garantita", "vino dolce naturale", "D.O.C", "D.O.C.G.",

sõnad "Kontrollierte Ursprungsbezeichnung" võivad esineda Bolzano provintsis valmistatud D.O.C. veinide etiketil ja sõnad "Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung" Bolzano provintsis valmistatud D.O.C.G. veinide etiketil;

g) Luksemburgis:

- "Marque nationale", millele järgneb "Appellation contrôlée" või "Appellation d'origine contrôlée" koos määratletud piirkonna nimega "Moselle luxembourgeoise", "A.O.C.",

sõnad "marque nationale" võib esitada lisaetiketil;

- "vendange tardive", "vin de paille" ja "vin de glace" koos määratletud piirkonna nimega "Moselle luxembourgeoise – Appellation contrôlée";

h) Austrias:

koos märkega veini päritolu kohta:

- "Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer",

- "Qualitätswein",

- "Kabinett" või "Kabinettwein",

- "Qualitätswein besonderer Reife und Leseart" või "Prädikatswein",

- "Spätlese" või "Spätlesewein",

- "Auslese" või "Auslesewein",

- "Beerenauslese" või "Beerenauslesewein",

- "Ausbruch" või "Ausbruchwein",

- "Trockenbeerenauslese" või "Trockenbeerenauslesewein",

- "Eiswein",

- "Strohwein",

- "Schilfwein",

- "Districtus Austria Controllatus" või "DAC";

i) Portugalis:

- "Denominação de origem", "Denominação de origem controlada", "Indicação de proveniência regulamentada", "vinho generoso", "vinho dolce natural", "D.O.", "D.O.C" ja "I.P.R",

nimetust "região demarcada" võib kasutada koos nimetusega "denominação de origem controlada";

j) Ühendkuningriigis:

- "English vineyard quality wine psr" ja "Welsh vineyard quality wine psr".

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa D osa punkti 2 alapunkti c teises taandes osutatud traditsioonilised erinimetused, mida kasutatakse mpv-kvaliteetvahuveinide müüginimetustena, on:

a) Saksamaal:

- "Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs";

b) Kreekas:

- "Ονομασία Προελεύσεως Ελεγχόμενη" ("ΟΠΕ") (appellation d'origine contrôlée),

- "Ονομασία Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος" ("ΟΠΑΠ") (appellation d'origine de qualité supérieure),

kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade "ονομασία προελεύσεως" ja "ελεγχόμενη" või sõnade "ονομασία προελεύσεως" ja "ανωτέρας ποιότητος" vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;

c) Hispaanias:

- "Denominación de origen" ja "Denominación de origen calificada"; "D.O." ja "D.O.Ca",

need nimetused peavad etiketil olema siiski vahetult määratletud piirkonna all;

d) Prantsusmaal:

- "appellation d'origine contrôlée",

- "appellation contrôlée",

kui etiketil, millel on nimetus "appellation contrôlée", on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade "appellation" ja "contrôlée" vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;

- "appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure",

need nimetused võivad esineda akronüümina ainult juhul, kui sellele on lisatud Prantsusmaa poolt iga kategooria jaoks määratletud logo;

e) Itaalias:

- "Denominazione di origine controllata", "Denominazione di origine controllata e garantita", "D.O.C" ja "D.O.C.G.",

sõnad "Kontrollierte Ursprungsbezeichnung" võivad esineda Bolzano provintsis valmistatud D.O.C. veinide etiketil ja sõnad "Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung" Bolzano provintsis valmistatud D.O.C.G. veinide etiketil;

f) Luksemburgis:

- "Marque nationale", millele järgneb "Appellation contrôlée" või "Appellation d'origine contrôlée" koos määratletud piirkonna nimega "Moselle luxembourgeoise" ja "A.O.",

sõnad "marque nationale" võib esitada lisaetiketil;

g) Portugalis:

- "Denominação de origem", "Denominação de origem controlada", "Indicação de proveniência regulamentada", "D.O.", "D.O.C." ja "I.P.R".

Artikkel 30

Erand traditsioonilise erinimetuse kasutamise kohustusest

Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunkti c teisest taandest võib veine, mis kannavad järgmisi määratletud piirkondade nimesid vastavalt ühenduse ja siseriiklikele sätetele, turustada ainult kõnealust nime kasutades:

a) Kreeka:

- "Σάμος" ("Samos");

b) Hispaania:

- "Cava",

- "Jerez", "Xérès" või "Sherry",

- "Manzanilla";

c) Prantsusmaa:

- "Champagne";

d) Itaalia:

- "Asti",

- "Marsala",

- "Franciacorta";

e) Portugal:

- "Madeira" või "Madère",

- "Porto" või "Port".

Artikkel 31

Määratletud piirkonnast väiksem geograafiline üksus

1. Mpv-kvaliteetveinide kirjeldamiseks etiketil vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c esimese taandega käsitatakse nimetusega "määratletud piirkonnast väiksem geograafiline üksus":

a) väikest paikkonda või paikkondade rühma;

b) kohalikku haldusüksust või selle osa;

c) viinamarjakasvatusala alampiirkonna või selle osa.

2. Tootjaliikmesriigid võivad anda mpv-kvaliteetveinile kõnealusest määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nime, tingimusel et:

a) see geograafiline üksus on täpselt määratletud;

b) kõik veini tootmiseks kasutatud viinamarjad on pärit sellest üksusest.

3. Kui mpv-kvaliteetvein on saadud toodetest, mis on valmistatud samas määratletud piirkonnas asuvatest lõikes 1 osutatud eri geograafilistes üksustes koristatud viinamarjadest, võib määratletud piirkonna nimele lisada ainult kõiki asjaomaseid veinitootmispiirkondi hõlmava suurema geograafilise üksuse nime.

Vastavalt artiklile 20 võivad tootjaliikmesriigid siiski lubada mpv-kvaliteetveinide määratluses kasutada:

a) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime, kui veini on magustatud samas määratletud piirkonnas valmistatud tootega, välja arvatud puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;

b) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime, kui vein on saadud viinamarjade, viinamarjavirrete ja kääriva toorveini segust, või kuni 31. augustini 2003 niisugusest geograafilisest üksusest pärit veinide puhul, mille nime kasutatakse sellise toote määratluses, mis on saadud samas määratletud piirkonnas, kuid väljaspool kõnealust üksust, veini nimetuses, ja tootest, mis on pärit samast määratletud piirkonnast, tingimusel et vähemalt 85 % kõnealusest mpv-kvaliteetveinist on saadud sellest geograafilisest üksusest koristatud viinamarjadest, mille nime vein kannab, ning tingimusel, et seoses 31. augustil 2003 lõppeva erandiga oli selline kord lubatud asjaomase liikmesriigi sätetega enne 1. septembrit 1995;

c) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime koos niisuguse kohaliku haldusüksuse, selle osa või ühe kohaliku haldusüksuse nimega, kuhu nimetatud geograafiline üksus ulatub, tingimusel et:

i) niisugune kord on olnud traditsiooniline ja tavapärane ning see on sätestatud asjaomaste liikmesriikide sätetes enne 1. septembrit 1976; ja

ii) kohaliku haldusüksuse, selle osa või ühe niisuguse piirkonna nime, mis esineb koostatavas loetelus, kasutatakse kõiki neid kohalikke haldusüksusi esindava nimena, mille territooriumile see geograafiline üksus ulatub.

Tootjaliikmesriigid koostavad loetelu asjaomaste geograafiliste üksuste tüüpidest ning määratletud piirkondade nimedest, kuhu punktis b sätestatud ja kuni 31. augustini 2003 kohaldatava erandiga hõlmatud geograafilised üksused kuuluvad. Loetelu edastatakse komisjonile.

Tootjaliikmesriigid koostavad punkti c alapunktis ii osutatud kohalike haldusüksuste loetelu ning edastavad selle komisjonile.

Komisjon võtab loetelude avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

4. Lõikes 1 osutatud määratletud piirkonna nime ja geograafilise üksuse nime ei tohi anda:

- veinile, mis on saadud mpv-kvaliteetvahuveini segamisel väljastpoolt seda määratletud piirkonda saadud tootega,

- mpv-kvaliteetvahuveinile, mida on magustatud väljastpoolt seda määratletud piirkonda saadud tootega.

Esimest lõiku ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa D osa punkti 2 alusel koostatavasse loetellu kuuluvate veinide suhtes.

Artikkel 32

Määratletud piirkonnast suurem geograafiline üksus

Kui liikmesriigid koostavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c teise taande kohaldamiseks oma territooriumil valmistatud veinide jaoks määratletud piirkondadest suuremate geograafiliste üksuste loetelu, peavad liikmesriigid määratlema ka nende kasutamise tingimused ja teatama komisjonile võetud meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

Artikkel 33

Villimine määratletud piirkonnas

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c kolmanda taande kohaldamiseks määratlevad liikmesriigid oma territooriumil valmistatud veinide jaoks väljendid, mis osutavad sellele, et vein on villitud määratletud piirkonnas, ning määravad kindlaks nende väljendite kasutamise tingimused.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

3. Lõikes 1 osutatud väljendeid võib kasutada ainult juhul, kui villimine toimus asjaomases määratletud piirkonnas või selle vahetus läheduses asuvates ettevõtetes komisjoni määruse (EÜ) nr 1607/2000 [22] artikli 2 tähenduses.

V JAOTIS

IMPORDITUD TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 34

Üldeeskirjad

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib kolmandatest riikidest pärit veinide etiketile, välja arvatud vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide puhul, ja kolmandates riikides valmistatud II jaotise toodete etiketile lisada järgmised üksikasjad:

a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nimi, aadress ja amet, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud;

b) toote tüüp; artiklit 16 kohaldatakse mutatis mutandis;

c) konkreetne värvus, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud.

Kolmandates riikides valmistatud liköörveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja II jaotise toodete puhul võib kasutada esimese lõigu punktis b sätestatud üksikasju, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud.

2. Kui kõne all on lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud üksikasjad või määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 3 alapunktis b osutatud üksikasjad importija või ühenduses villimise korral villija kohta, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõiget 1, lõike 2 esimest ja teist lõiku, lõike 3 esimest lõiku ja lõiget 4 mutatis mutandis.

Kolmandatest riikidest pärit geograafilise tähiseta toodete puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool sõna "vein" ja sellele järgneva kolmanda riigi nime puhul kasutatavast tähesuurusest.

Kolmandatest riikidest pärit geograafilise tähisega toodete puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool geograafilise tähise puhul kasutatavast tähesuurusest.

Teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata juhul, kui kohalik haldusüksus või selle osa on märgitud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodina.

Artikkel 35

Kolmandate riikide nimed

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis d osutatud päritoluriigi nimele lisatakse:

a) veinide puhul, mis on valmistatud kolmandates riikides kahest või enamast kolmandast riigist pärit veini segamise teel, sõnad "segu väljaspool Euroopa Ühendust asuvatest eri riikide veinidest" või "segu veinidest, mis on pärit …", märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed; või

b) veinide puhul, mis on valmistatud kolmandates riikides mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest, sõnad "vein, mis on saadud … aastal … korjatud viinamarjadest", märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed.

Artikkel 36

Geograafilise tähisega importveinid

1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvast kolmandast riigist imporditud veini, sealhulgas üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini või otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde puhul võib etiketile märkida määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis d osutatud geograafilise piirkonna nime tingimusel, et selle eesmärk on identifitseerida vein kolmanda riigi territooriumilt või mõnest kõnealuse kolmanda riigi piirkonnast või paikkonnast pärit oleva veinina, kui veini konkreetne omadus, maine või mõni muu omadus on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga.

Nende märgete puhul, mille eesmärk on identifitseerida erandlikult vein kogu kolmanda riigi territooriumilt pärit oleva veinina, võib importveini puhul kasutada käesoleva määruse IV lisas osutatud märkeid.

2. Kui lõikes 1 osutatud toode on pärit kolmandast riigist, mis ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, tuleb lisaks nimetatud lõikes sätestatud tingimustele täita ka järgnevad lisatingimused:

a) asjaomane geograafiline tähis peaks osutama täpselt määratletud tootmispiirkonnale, mis on väiksem kui asjaomase kolmanda riigi kogu veinikasvatuspiirkond;

b) kõik veini tootmiseks kasutatud viinamarjad peaksid olema pärit sellest geograafilisest üksusest;

c) tüüpilistele kvaliteedinõuetele vastavavate veinide valmistamiseks kasutatud viinamarjad peaksid olema koristatud selles geograafilises üksuses; ja

d) tähist tuleks kasutada asjaomase kolmanda riigi siseturul oleva veini tähistamiseks, ning see kasutus peaks olema vastava riigi õigusaktidega määratletud.

Asjaomane kolmas riik edastab oma õigusaktid komisjonile. Kui need tingimused on täidetud, lisatakse kolmanda riigi nimi käesoleva määruse V lisa loetellu.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud geograafilised tähised ei tohiks põhjustada segiajamist geograafilise tähisega, mida kasutatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes sisalduvatesse loeteludesse kantud mpv-kvaliteetveinide, lauaveinide või muude importveinide identifitseerimiseks.

Mõningaid esimeses lõigus osutatud kolmanda riigi geograafilisi tähiseid, mis on mpv-kvaliteetveini, lauaveini või imporditud veini geograafiliste tähiste homonüümid, võib kasutada tingimustel, millega tagatakse nende eristamine üksteisest, arvestades vajadust tagada asjassepuutuvate tootjate võrdne kohtlemine ja tarbijate eksitamise vältimine.

Samamoodi võib mõningaid kolmandate riikide nimetusi, mille eesmärk on identifitseerida vein asjaomase kolmanda riigi piirkonnast või paikkonnast pärit oleva veinina, kui veini konkreetne omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga, ja mis on III lisa B osas osutatud traditsiooniliste nimetuste homonüümid, kasutada tingimustel, millega tagatakse nende eristamine üksteisest, arvestades vajadust tagada asjassepuutuvate tootjate võrdne kohtlemine ja tarbijate eksitamise vältimine.

Need tähised, mõisted ja praktilised tingimused on sätestatud VI lisas.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud geograafilisi tähiseid ja traditsioonilisi nimetusi ei või hoolimata sellest, et need on täht-tähelt võttes õiged selles osas, mis puudutab kaupade päritoluterritooriumi, -piirkonda või -paikkonda, kasutada juhul, kui need tekitavad üldsuses vale arusaama, et kaubad on pärit teiselt territooriumilt.

5. Ameerika Ühendriikidest imporditud veini võib identifitseerida osariigi nimega, millele on vajaduse korral lisatud maakonna või veinikasvatuspiirkonna nimi isegi juhul, kui ainult 75 % asjaomasest veinist on valmistatud selles osariigis või maakonnas koristatud viinamarjadest, tingimusel et vein on valmistatud tervenisti Ameerika Ühendriikides koristatud viinamarjadest.

Seda lõiku kohaldatakse siiski ainult kuni Ameerika Ühendriikidega veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimiseks veinivalmistusviiside ja geograafiliste tähiste kaitse osas peetavate läbirääkimiste tulemusel sõlmitava lepingu jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2003.

Artikkel 37

Muud üksikasjad, mida võib lisada geograafilise tähisega importveinide etiketile

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib nende kolmandatest riikidest pärit veinide (v.a vahuveinid ja gaseeritud vahuveinid, kuid k.a üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid) ja kolmandates riikides valmistatud otseselt inimtoiduks ettenähtud käärivate viinamarjavirrete etikettidele, millel on artiklile 36 vastav geograafiline tähis, lisada järgmised üksikasjad:

a) aastakäik; aastakäigu võib lisada tingimusel, et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud ja et vähemalt 85 % veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest, v.a magustamisel kasutatud toodete kogused, on koristatud asjaomasel aastal;

b) ühe või mitme viinamarjasordi nime; neid sordinimesid võib kasutada tingimusel, et:

i) kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud;

ii) sordinimed ja nende sünonüümid vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1227/2000 [23] artikli 20 lõike 3 punktidele a, b ja c; ja

iii) käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punktide c, d, e ja f tingimused on täidetud; artikli 19 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis;

c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;

d) üksikasjad tootmismeetodi kohta, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud;

e) kolmandatest riikidest pärit veinide ja kolmandates riikides valmistatud otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde puhul muud kui III lisas loetletud traditsioonilised nimetused kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega ja III lisas loetletud täiendavad traditsioonilised nimetused, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud vastavalt artiklitele 23 ja 24;

f) ettevõtte nimi, tingimusel et kasutustingimused on asjaomases kolmandas riigis reguleeritud; artikli 25 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis;

g) teave selle kohta, et toode on villitud:

i) tootja põllumajandusettevõttes tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes;

ii) või tootmispiirkonnas, tingimusel et villimine on toimunud asjaomases tootmispiirkonnas või selle piirkonna vahetus läheduses asuvates ettevõtetes ja et kasutustingimused on asjaomase kolmanda riigi poolt reguleeritud.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud üksikasju võib kasutada koos, tingimusel et vähemalt 85 % segus kasutatavatest toodetest on pärit asjaomaste toodete identifitseerimisel kasutatud viinamarjasordist ja aastakäigust, v.a magustamisel kasutatud toodete kogused.

3. Erandina lõike 1 punktist b võib Ameerika Ühendriikidest imporditud veini puhul kasutada veinisordi nime ka siis, kui ainult 75 % kõnealusest veinist on valmistatud nimetatud viinamarjasordist, tingimusel et see sort määrab kõnealuse veini karakteri.

Seda erandit kohaldatakse siiski ainult kuni Ameerika Ühendriikidega veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimiseks veinivalmistusviiside ja geograafiliste tähiste kaitse osas peetavate läbirääkimiste tulemusel sõlmitava lepingu jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2003.

VI JAGU

EESKIRJAD LIKÖÖRVEINIDE, POOLVAHUVEINIDE JA GASEERITUD POOLVAHUVEINIDE JAOKS

Artikkel 38

Kohustuslikud üksikasjad

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 4 kohaldamisel tuleb liköörveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide etikettidele lisada lisaks nimetatud lisa A osa punktis 1 osutatud kohustuslikele üksikasjadele ka järgmised üksikasjad:

a) villija nimi või ärinimi, kohalik haldusüksus ja liikmesriik, või üle 60liitrise nominaalmahuga mahutite puhul kaubasaatja nimi, poolvahuveinide puhul võib villija nime asendada veinivalmistaja nimega;

b) importveini puhul importija nimi või ühenduses villimise korral villija nimi.

Esimeses lõigus sätestatud üksikasjade osas kohaldatakse artiklit 15 mutatis mutandis ühenduses toodete suhtes ja artikli 34 lõike 1 punkti a mutatis mutandis kolmandates riikides valmistatud toodete suhtes.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis g osutatud nimetust "gaseeritud poolvahuvein" kasutatakse etiketil koos nimetatud lisas ettenähtud kohustuslike üksikasjadega. Sellele lisatakse samasuguste ja sama suurte tähtedega sõnad "saadud süsinikdioksiidi lisamise teel", kui nimetusest endast ei ole selgelt arusaadav, et süsinikdioksiidi on lisatud.

Kõik eespool nimetatud üksikasjad on müüginimetusega samal real või vahetult selle all.

3. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 4 kohaldamisel võivad ühenduses toodetud liköörveinid ja poolvahuveinid kanda geograafilist tähist. Sellisel juhul koosneb müüginimetus:

a) nimetusest "liköörvein" või poolvahuvein;

b) geograafilise üksuse nimest;

c) traditsioonilisest erinimetusest; juhul kui see nimetus sisaldab müüginimetust, ei tule müüginimetust korrata.

Liikmesriigid täpsustavad traditsioonilised erinimetused, mida nende territooriumil valmistatud veinide puhul kasutatakse.

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklit 51, käesoleva määruse artiklit 28 ja neid määruse (EÜ) nr 1493/1999 ja käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad geograafilise tähisega lauaveinide nimede kaitset, kohaldatakse mutatis mutandis geograafilise tähisega liköörveinide ja geograafilise tähisega poolvahuveinide suhtes.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 3 rakendamiseks võetavad meetmed. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata III jaotisega hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.

Artikkel 39

Valikulised üksikasjad

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib ühenduse liköörveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide etikettidele lisada järgmised üksikasjad:

a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti; käesoleva määruse artikli 15 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis;

b) toote tüübi vastavalt tootjaliikmesriigi eeskirjadele;

c) konkreetse värvuse vastavalt tootjaliikmesriigi eeskirjadele; artiklit 17 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib ühendusest pärit geograafilise tähisega liköörveinide ja poolvahuveinide etikettidele lisada järgmised üksikasjad:

a) aastakäigu; artikleid 18 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;

b) ühe või mitme viinamarjasordi nime, artikleid 19 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;

c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;

d) üksikasjad tootmismeetodi kohta; artiklit 22 kohaldatakse mutatis mutandis;

e) täiendavad traditsioonilised nimetused; artikleid 23 ja 24 kohaldatakse mutatis mutandis;

f) ettevõtte nime; artiklit 25 kohaldatakse mutatis mutandis;

g) teabe selle kohta, et toode on villitud tootja ettevõttes või tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes; artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Lõiget 1, välja arvatud punkti b, ja lõiget 2 ei kohaldata IV jaotisega hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetpoolvahuveinide suhtes.

Artikkel 40

Nimetuste "liköörvein", "poolvahuvein" ja gaseeritud "poolvahuvein" kasutamise tingimused kolmandatest riikidest pärit veinide puhul

Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa C osa punktist 3 võivad kolmandate riikide veinid kanda nimetust "liköörvein", "poolvahuvein" ja "gaseeritud poolvahuvein" juhul, kui need vastavad vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2001 [24] XI lisa punktides d, g ja h sätestatud nõuetele.

VII JAOTIS

EESKIRJAD VAHUVEINIDE JA GASEERITUD VAHUVEINIDE JAOKS

Artikkel 41

Gaseeritud vahuveinid

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punkti 2 alapunktis f osutatud nimetust"gaseeritud vahuvein" kasutatakse etiketil koos nimetatud lisas ettenähtud kohustuslike andmetega. Sellele lisatakse samasuguste ja sama suurte tähtedega sõnad "saadud süsinikdioksiidi lisamise teel", kui nimetusest endast ei ole selgelt arusaadav, et süsinikdioksiidi on lisatud.

Kõik eespool nimetatud üksikasjad on müüginimetusega samal real või vahetult selle all.

Artikkel 42

"Müüja" määratlus

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 2 teises taandes osutatud müüjana käsitatakse füüsilist või juriidilist isikut, kes ei kuulu määratluse "veinivalmistaja" alla ning kes hoiab oma nime all vahuveine või gaseeritud vahuveine selleks, et need tarbimiseks ringlusesse viia. Seda mõistet kohaldatakse ka eespool nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute rühmade kohta.

2. Artikli 15 lõike 1 esimest lõiku kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punktis 2 osutatud üksikasjade suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 43

Geograafiliste üksuste (v.a määratletud piirkond) märkimine

Liikmesriigist väiksemate geograafiliste üksuste (v.a määratletud piirkonnad) nimed, mida võib kasutada ühendusest pärit vahuveinide etikettidel vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 1 teisele taandele, on loetletud käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 44

Kolmandatest riikidest pärit vahuveinid

Kolmandatest riikidest pärit vahuveinid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 1 kolmandas taandes, on loetletud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 45

Lisasätted

1. Artikleid 23 ja 24 kohaldatakse vahuveinide suhtes mutatis mutandis.

2. Artikli 29 lõiget 2, artiklit 30 ja artikli 31 lõiget 4 kohaldatakse mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 12 alapunkti a teise taande kohaldamisel kohaldatakse artiklit 22 mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes mutatis mutandis.

3. III ja IV jaotise sätteid, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 osutatud sätted, ei kohaldata mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.

Artikkel 46

"Pinot" viinamarjasordid

Mpv-kvaliteetvahuveinide või kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed "Pinot blanc", "Pinot noir", või "Pinot gris" ja samaväärsed nimed teistes ühenduse keeltes asendada sünonüümiga "Pinot".

VIII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Üleminekusätted

1. Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid, mida on kirjeldatud ja esitletud nende turule viimise ajal kehtinud sätete kohaselt, kuid mille kirjeldus ja esitlemine ei vasta käesoleva määruse jõustumise tõttu enam nendele sätetele, võib müügiks hoida, turule viia ja eksportida kuni varude ammendumiseni.

Etikette ja müügipakendite materjali, millel on üksikasjad, mis trükiti kooskõlas ringlusesse laskmise ajal kehtivate sätetega, kuid mis ei vasta käesoleva määruse jõustumise tõttu enam nendele sätetele, võib jätkuvalt kasutada kuni 1. augustini 2003.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 teatavatest sätetest kohaldatakse järgmisi sätteid siiski kuni 31. detsembrini 2002:

a) nõukogu määruse (EMÜ) nr 823/87 [25] artikli 15 lõiked 2 ja 7;

b) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/89 [26];

c) nõukogu määruse (EMÜ) nr 3895/91 [27] artikkel 2;

d) nõukogu määruse (EMÜ) nr 2333/92 [28] artiklid 8, 9 ja 11;

e) nõukogu määruse (EMÜ) nr 822/87 [29] artikkel 72.

Artikkel 48

Kehtetukstunnistamised

1. Määrused (EMÜ) nr 3201/90, (EMÜ) nr 3901/91 ja (EÜ) nr 554/95 tunnistatakse kehtetuks.

2. Määrused (EÜ) nr 881/98 ja (EÜ) nr 1608/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003, välja arvatud artikli 19 lõiget 3, artikli 47 lõiget 2 ja artikli 48 lõiget 2, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

[1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 345, 29.12.2001, lk 10.

[3] EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1.

[4] EÜT L 128, 10.5.2001, lk 54.

[5] EÜT L 368, 31.12.1991, lk 15.

[6] EÜT L 56, 14.3.1995, lk 3.

[7] EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10.

[8] EÜT L 124, 25.4.1998, lk 22.

[9] EÜT L 185, 25.7.2000, lk 24.

[10] EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1.

[11] EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18.

[12] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

[13] EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32.

[14] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

[15] EÜT L 310, 28.11.2001, lk 19.

[16] EÜT L 128, 10.5.2001, lk 32.

[17] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

[18] EÜT L 75, 16.3.2002, lk 21.

[19] EÜT L 109, 25.4.2002, lk 20.

[20] EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

[21] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[22] EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.

[23] EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1.

[24] EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1.

[25] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59.

[26] EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13.

[27] EÜT L 368, 31.12.1991, lk 1.

[28] EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9.

[29] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

Teatud tüüpi pudelite kasutuse piiramine, nagu on osutatud artikli 9 lõikes 1

1. "Flûte d'Alsace":

a) tüüp: sirge silindrilise kereosa ja pika kaelaga klaaspudel, mille mõõdud on umbes järgmised:

kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 5: 1;

silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/3;

b) veinid, mille jaoks seda tüüpi pudelite kasutamine on ette nähtud, on Prantsusmaa territooriumil koristatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul mpv-kvaliteetveinid:

- "Alsace" või "vin d'Alsace", "Alsace Grand Cru",

- "Crépy",

- "Château-Grillet",

- "Côtes de Provence", punane ja roosa,

- "Cassis",

- "Jurançon", "Jurançon sec",

- "Béarn", "Béarn-Bellocq", roosa,

- "Tavel", roosa.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Prantsusmaa territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.

2. "Bocksbeutel" või "Cantil":

a) tüüp: lühikese kaelaga klaaspudel, mis on otsevaates ümmargune, kuid külgvaates lame; põhja ja pudeli ristlõige on kõige kumeramas punktis ellipsikujuline: ellipsikujulise läbilõike pikkade ja lühikeste telgede suhe = umbes 2: 1;

ümara kereosa ja silindrilise kaela suhe = umbes 2,5: 1;

b) seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

i) Saksa mpv-kvaliteetveinid:

- Franken,

- Baden,

- mis on pärit Taubertalist ja Schüpfergrundist,

- mis on pärit Baden-Badeni kohaliku haldusüksuse järgmistest osadest: Neuweier, Steinbach, Umweg ja Varnhalt;

ii) Itaalia mpv-kvaliteetveinid:

- Santa Maddalena (St. Magdalener),

- Valle Isarco (Eisacktaler), mis on valmistatud sortidest "Sylvaner" ja "Müller-Thurgau",

- Terlaner, mis on valmistatud sordist "Pinot bianco",

- Bozner Leiten,

- Alto Adige (Südtiroler), mis on valmistatud sortidest "Riesling", "Müller-Thurgau", "Pinot nero", "Moscato giallo", "Sylvaner", "Lagrein", "Pinot blanco" (Weissburgunder) ja "Moscato rosa" (Rosenmuskateller),

- Greco di Bianco,

- Trentino, mis on valmistatud sordist "Moscato";

iii) Kreeka veinid:

- Agioritiko,

- Rombola Kephalonias,

- Kefalonia saare veinid,

- Parose saare veinid,

- Peloponnesose veinid;

iv) Portugali veinid:

- roosad veinid ja need ülejäänud mpv-kvaliteetveinid ja "vinho regional" veinid, mille puhul on võimalik tõestada, et need on enne mpv-kvaliteetveinideks ja "vinho regional" tüüpi veinideks liigitamist nõuetekohaselt ja traditsiooniliselt esitatud "cantil"-tüüpi pudelites.

3. "Clavelin":

a) tüüp: lühikese kaelaga 0,62-liitrine klaaspudel, millele annab kaelasuunas laienev silindriline kere masaja ilme ja mille mõõdud on umbes järgmised:

kogukõrguse/põhja läbimõõdu suhe = 2,75;

silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/2;

b) seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

Prantsuse mpv-kvaliteetveinid:

- Côte du Jura,

- Arbois,

- L'Etoile,

- Château Chalon.

--------------------------------------------------

II LISA

Loetelu veinisortidest ja nende sünonüümidest, mis sisaldavad geograafilist tähist [1]ja mis võivad vastavalt artikli 19 lõikele 2 esineda veinide etikettidel

Sordinimi või selle sünonüüm | Riigid, mis võivad sordinime või selle sünonüümi kasutada |

Agiorgitiko | Kreeka |

Aglianico | Itaalia, Kreeka |

Aglianicone | Itaalia, Kreeka |

Alicante Bouschet | Kreeka, Itaalia, Portugal, Alžeeria, Tuneesia, Ameerika Ühendriigid |

Alicante Branco | Portugal |

Alicante Henri Bouschet | Prantsusmaa |

Alicante | Itaalia |

Alikant Buse | Jugoslaavia Liitvabariik |

Auxerrois | Austraalia, Kanada, Šveits, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Ühendkuningriik |

Banatski rizling | Jugoslaavia Liitvabariik |

Barbera Bianca | Itaalia |

Barbera | Argentina, Austraalia, Horvaatia, Mehhiko, Sloveenia, Uruguay, Ameerika Ühendriigid, Kreeka, Itaalia |

Barbera Sarda | Itaalia |

Beli burgundec, Weißburgunder, Weißer Burgunder | Sloveenia |

Blauburgunder | Kanada, Tšiili, Itaalia |

Blauer Burgunder, Blauer Spätburgunder, Blauburgunder | Austria |

Blauer Frühburgunder, Frühburgunder | Saksamaa |

Blauer Limberger | Saksamaa |

Blauer Spätburgunder, Spätburgunder | Saksamaa |

Blauer Spätburgunder | Sloveenia |

Bonarda | Itaalia |

Borba | Hispaania |

Bosco | Itaalia |

Bragão | Portugal |

Burgundac beli, Weisse Burgunder | Jugoslaavia Liitvabariik |

Burgundac Crni | Horvaatia |

Burgundac crni, Blauer Burgunder, Spätburgunder | Jugoslaavia Liitvabariik |

Burgundac sivi | Jugoslaavia Liitvabariik |

Burgundac sivi | Horvaatia |

Burgundec bel | Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |

Burgundec crn, Blauburgunder, Blauer Spätburgunder, Spätburgunder | Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |

Burgundec siv | Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |

Calabrese, Nero d'Avola | Itaalia |

Campanário | Portugal |

Canari | Argentina |

Carignan Blanc | Prantsusmaa |

Carignan | Argentina, Horvaatia, Iisrael, Maroko, Uus-Meremaa, Tuneesia, Küpros, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal |

Carignane | Austraalia, Mehhiko, Türgi, Ameerika Ühendriigid |

Carignano | Itaalia |

Chardonnay, Pinot Chardonnay | Argentina, Austraalia, Bulgaaria, Kanada, Šveits, Tšiili, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, India, Iisrael, Moldovo, Mehhiko, Uus-Meremaa, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Tuneesia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Uruguay, Jugoslaavia Liitvabariik, Lõuna-Aafrika, Zimbabwe, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Ühendkuningriik, Hispaania, Portugal, Austria, Belgia |

Chardonnay Musqué | Kanada |

Chelva | Hispaania |

Corinto Nero | Itaalia |

Cserszegi fűszeres | Ungari |

Dornfelder | Kanada, Saksamaa, Madalmaad, Ühendkuningriik, Belgia |

Durasa | Itaalia |

Early Burgundy | Ameerika Ühendriigid |

Findling | Saksamaa, Ühendkuningriik |

Frühburgunder | Madalmaad |

Graciosa | Portugal |

Grauburgunder | Ungari |

Grauer Burgunder, Grauburgunder | Bulgaaria, Kanada, Rumeenia, Saksamaa, Austria |

GrossBurgunder | Rumeenia |

Ioana | Ameerika Ühendriigid |

Izsáki | Ungari |

Kanzler | Saksamaa, Ühendkuningriik |

Kardinal | Bulgaaria |

Kisburgundi kék | Ungari |

Korinthiaki | Kreeka |

Leira | Portugal |

Limberger | Uus-Meremaa, Belgia |

Limnio | Kreeka |

Maceratino | Itaalia |

Monemvasia | Kreeka |

Montepulciano | Itaalia |

Moslavac, Mozler | Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |

Mosler | Sloveenia |

Mouratón | Hispaania |

Müller-Thurgau | Austria, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad, Itaalia, Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Ühendkuningriik, Austraalia, Bulgaaria, Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa, Venemaa |

Nagyburgundi, Burgundi | Ungari |

Olivella Nera | Itaalia |

Orange Muscat | Austraalia, Ameerika Ühendriigid |

Pau Ferro | Portugal |

Pinella | Itaalia |

Portoghese | Itaalia |

Pozsonyi, Pozsonyi Fehér | Ungari |

Raboso | Itaalia |

Rheinriesling | Bulgaaria, Austria |

Riminèse | Prantsusmaa |

Santareno | Portugal |

Schönburger | Kanada, Uus-Meremaa, Saksamaa, Belgia, Ühendkuningriik, Madalmaad |

Sciaccarello | Prantsusmaa |

Spätburgunder | Bulgaaria, Kanada, Tšiili, Ungari, Moldaavia, Rumeenia, Sloveenia, Itaalia, Madalmaad, Ühendkuningriik |

Štajerska Belina | Horvaatia, Sloveenia |

Subirat | Hispaania |

Terrantez do Pico | Portugal |

Tintilla de Rota | Hispaania |

Tinto basto | Hispaania |

Tinto de Pegões | Portugal |

Tocai Friulano, Tocai Italico | Itaalia |

Tokay Pinot gris | Prantsusmaa |

Torrontés riojano | Argentina |

Traminer aromatico, Gewürztraminer | Saksamaa, Austria, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Portugal, Luksemburg, Madalmaad |

Trebbiano | Austraalia, Kanada, Horvaatia, Uruguay, Ameerika Ühendriigid |

Trebbiano Giallo, Trebbiano | Itaalia |

Trigueira | Portugal |

Verdea | Itaalia |

Verdeca | Itaalia |

Verdejo | Hispaania |

Verdelho | Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Portugal |

Verdelho Roxo | Portugal |

Verdelho Tinto | Portugal |

Verdello | Itaalia |

Verdese | Itaalia |

Weißburgunder | Kanada, Ungari, Lõuna-Aafrika, Tšiili, Itaalia, Saksamaa, Austria, Ühendkuningriik |

Weißer Burgunder | Saksamaa, Austraalia, Tšiili, Šveits |

--------------------------------------------------

III LISA

Artiklis 24 osutatud traditsiooniliste nimetuste loetelu

A LOETELU

Traditsiooniline nimetus | Asjaomased veinid | Toote kategooria/kategooriad | Keel | III lisale lisatav kuupäev (v.a käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev) | Asjaomane kolmas riik |

SAKSAMAA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Qualitätswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Qualitätswein garantieren Ursprungs/Q.g.U | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Qualitätswein mit Prädikat/Q.b.A.m.Pr. või Prädikatswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U | Kõik | Mpv-kvaliteetvahuvein | Saksa | | |

Auslese | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Beerenauslese | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Eiswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Kabinett | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Spätlese | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Trockenbeerenauslese | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Artiklis 28 osutatud traditsioonilised nimetused

Landwein | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Badisch Rotgold | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Klassik või Classic | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Ehrentrudis | Baden | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Riesling-Hochgewächs | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Schillerwein | Württemberg | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Weißherbst | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Winzersekt | Kõik | Mpv-kvaliteetvahuvein | Saksa | | |

AUSTRIA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Qualitätswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart või Pärdikatswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Ausbruch või Ausbruchwein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Auslese või Auslesewein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Beerenauslese(wein) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Eiswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Kabinett või Kabinettwein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Schilfwein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Spätlese või Spätlesewein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Strohwein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Trockenbeerenauslese | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Landwein | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Ausstich | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Auswahl | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Bergwein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Klassik või Classic | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Erste Wahl | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Hausmarke | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Heuriger | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Jubiläumswein | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Sturm | Kõik | Geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Saksa | | |

HISPAANIA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Denominacion de origen (DO) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Denominacion de origen calificada (DOCa) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vino dulce natural | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vino generoso | | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vino generoso de licor | | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Vino de la Tierra | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Aloque | DO Valdepeñas | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Añejo | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Clásico | DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Cream | DDOO Jérez-Xerès Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva | Mpv-kvaliteetliköörvein | Inglise | | |

Criadera | DDOO Jérez-Xerès Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Criaderas y Soleras | DDOO Jérez-Xerès Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Crianza | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Dorado | DO Rueda DO Malaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Gran Reserva | Kõik mpv-kvaliteetveinid | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Cava | kvaliteetvahuvein | Hispaania | | |

Noble | Kõik | Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein | Hispaania | | |

Pajarete | DO Málaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Pálido | DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Primero de cosecha | DO Valencia | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Rancio | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Raya | DO Montilla-Moriles | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Reserva | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Sobremadre | DO vinos de Madrid | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Solera | DDOO Jérez-Xerès Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Superior | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Trasañejo | DO Málaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vino Maestro | DO Málaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vendimia inicial | DO Utiel-Requena | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

Viejo | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | | |

Vino de tea | DO La Palma | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | | |

PRANTSUSMAA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Appellation d'origine contrôlée | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Appellation contrôlée | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | | | |

Appellation d'origine Vin Délimité de qualité supérieure | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Vin doux naturel | AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes | Mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Vin de pays | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Prantsuse | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Ambré | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | | |

Château | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Cinquième Cru classé | AOC Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Pessac-Leognan | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Clairet | AOC Bourgogne, AOC Bordeaux | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Clos | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Cru Artisan | AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Cru Bourgeois | AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Cru Classé | AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe Sauternes, Pessac Léognan, Barsac | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Deuxième Cru Classé | AOC Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Pessac-Leognan | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Grand Cru | AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Champagne, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Grand Cru classé | St Emilion Grand Cru | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Hors d'âge | AOC Rivesaltes | Mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Premier Cru | AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beayne, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Premier Cru classé | AOC Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Pessac-Leognan | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Premier Grand Cru classé | St Emilion Grand Cru | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Primeur | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Prantsuse | | |

Quatrième cru classé | AOC Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Pessac-Leognan | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Rancio | AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau | Mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Schillerwein | AOC Alsace | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Sélection de grains nobles | AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l'Aubance, Cadillac | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Sur Lie | AOC Muscadet, Muscadet – Côteaux de la Loire, Muscadet – Côtes de Grandlieu, Muscadet – Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, lauavein GI Vin de pays d'Oc ja Vin de pays des Sables du Golfe du Lion | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Prantsuse | | |

Troisième cru classé | AOC Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Pessac-Leognan | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Tuilé | AOC Rivesaltes | Mpv-kvaliteetliköörvein | Prantsuse | | |

Vendagne tardive | AOC Alsace, Jurançon | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Villages | AOC Anjou, Beaujolais, Côtes de Beaune, Côtes du Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Vin de paille | AOC Côtes du Jura, Arbois, L'Etoile, Hermitage | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

KREEKA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Ονομασία Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (kontrollitud päritolunimetus) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Kreeka | | |

Ονομασία Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (päritolunimetusega kõrgem kvaliteet) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Kreeka | | |

Οίνος γλυκός φυσικός (magus naturaalvein) | Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Cephalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Cephalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνες (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini) | Mpv-kvaliteetliköörvein | Kreeka | | |

Οίνος φυσικώς γλυκύς (magus naturaalvein) | Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δάφνες (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion- Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος (de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (de Santorini) | Mpv-kvaliteetvein | Kreeka | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi) | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Τοπικός Οίνος (kohalik vein) | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Αγρέπαυλη (Agrepavlis) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Αμπέλι (Ampeli) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es)) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Αρχοντικό (Archontiko) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Κάβα (Cava) | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru) | Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat de Rion-Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos) | Mpv-kvaliteetliköörvein | Kreeka | | |

Ειδικά Επιλεγμένος (Grand reserve) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Kreeka | | |

Κάστρο (Kastro) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Κτήμα (Ktima) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Λιαστός (Liastos) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Μετόχι (Metochi) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Μοναστήρι (Monastiri) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Νάμα (Nama) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Ορεινό κτήμα (Orino Ktima) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Πύργος (Pyrgos) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

Επιλογή ή Επιλεγμένος (Reserve) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Kreeka | | |

Παλαιωθείς επιλεγμένος (Old reserve) | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein | Kreeka | | |

Βερντέα (Verntea) | Zakynthos | Geograafilise tähisega lauavein | Kreeka | | |

ITAALIA

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Denominazione di Origine Controllata | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein ja geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Itaalia | | |

Denominazione di Origine Controllata e Garantita | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein ja geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Itaalia | | |

Vino Dolce Naturale | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Indicazione geografica tipica (IGT) | Kõik | Lauavein, poolvahuvein, liköörvein, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Itaalia | | |

Landwein | Bolzano autonoomses provintsis valmistatud geograafilise tähisega veinid | Lauavein, poolvahuvein, liköörvein, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Saksa | | |

Vin de pays | Aosta provintsis valmistatud geograafilise tähisega veinid | Lauavein, poolvahuvein, liköörvein, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega kääriv viinamarjavirre | Prantsuse | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Alberata või vigneti ad alberata | DOC Aversa | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Itaalia | | |

Ambra | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Ambrato | DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Annoso | DOC Controguerra | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Apianum | DOC Fiano di Avellino | Mpv-kvaliteetvein | Ladina | | |

Auslese | DOC Caldaro/Caldaro classico – Alto Adige | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Barco Reale | DOC Barco Reale di Carmigano | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Buttafuoco | DOC Oltrepò Pavese | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Itaalia | | |

Cacc'e mitte | DOC Cacc'e Mitte di Lucera | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Cagnina | DOC Cagnina di Romagna | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Cerasuolo | DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d'Abruzzo | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Chiaretto | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Ciaret | DOC Monferrato | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Château | DOC Aosta piirkonnast | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Prantsuse | | |

Classico | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Itaalia | | |

Dunkel | DOC Alto Adige DOC Trentino | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Fine | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Fior d'Arancio | DOC Colli Euganesi | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Falerio | DOC Falerio dei colli Ascolani | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Flétri | DOC Valle d'Aosta o Vallée d'Aoste | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Garibaldi Dolce (või GD) | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Italia Particolare (või IP) | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Klassisch või Klassisches Ursprungsgebiet | DOC Caldaro DOC Alto Adige (Santa Maddalena e Terlano) | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Kretzer | DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | | |

Lacrima | DOC Lacrima di Morro d'Alba | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

London Particolar (või LP või Inghilterra) | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Occhio di Pernice | DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell'Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant'Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Oro | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Pagadebit | DOC pagadebit di Romagna | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Itaalia | | |

Passito | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Ramie | DOC Pinerolese | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Rebola | DOC Colli di Rimini | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Riserva | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Rubino | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

DOC Rubino di Cantavenna | | |

DOC Teroldego Rotaliano | | |

Sangue di Giuda | DOC Oltrepó Pavese | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Itaalia | | |

Scelto | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Spätlese | DOC ja IGT de Bolzano | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Soleras | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Stravecchio | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Strohwein | DOC ja IGT de Bolzano | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | | |

Superiore | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein | Itaalia | | |

Superiore Old Marsala (või SOM) | DOC Marsala | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Torchiato | DOC Colli di Conegliano | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Vecchio | DOC Rosso Barletta, Agliamico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Vendemmia Tardiva | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Verdolino | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Vermiglio | DOC Colli Etruria | Mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | | |

Vino Fiore | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | | |

Vino Novello või Novello | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

Vivace | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja geograafilise tähisega lauavein | Itaalia | | |

LUKSEMBURG

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Marque nationale | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Prantsuse | | |

Apellation contrôlée | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Prantsuse | | |

Appelation d'origine contrôlée | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Prantsuse | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Vin de pays | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Prantsuse | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Grand premier cru | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Premier cru | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Vin classé | Kõik | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | | |

Château | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Prantsuse | | |

PORTUGAL

Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused

Denominação de origem (DO) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Denominação de origem controlada (DOC) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Indição de provencia regulamentada (IPR) | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Vinho doce natural | Kõik | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Vinho generoso | DO Porto, Madeira, Moscatel de Setubal, Carcavelos | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Artiklis 28 osutatud nimetused

Vinho regional | Kõik | Geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Täiendavad traditsioonilised nimetused

Colheita Seleccionada | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Crusted/Crusting | DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | Inglise | | |

Escolha | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Escuro | DO Madeira | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Fino | DO Porto DO Madeira | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Garrafeira | Kõik | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Lágrima | DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Leve | Estremadura, Ribatejano | Geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

DO Madeira, DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | | |

Nobre | DO Dão | Mpv-kvaliteetvein | Portugali | | |

Reserva | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein ja geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Reserva velha (või grande reserva) | DO Madeira | Mpv-kvaliteetvahuvein Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Solera | DO Madeira | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | | |

Super reserva | Kõik | Mpv-kvaliteetvahuvein | Portugali | | |

Superior | Kõik | Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein ja geograafilise tähisega lauavein | Portugali | | |

Traditsiooniline nimetus | Asjaomane vein | Toote kategooria/kategooriad | Keel | III lisale lisatav tähtpäev (v.a käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev) |

SAKSAMAA | | | | |

Affentaler | Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | |

Hock | Rhein | Geograafilise tähisega lauavein | Saksa | |

Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau | Mpv-kvaliteetvein | |

Liebfrau(en)milch | Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | |

Moseltaler | Mosel-Saar-Ruwer | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | |

AUSTRIA | | | | |

Schilcher | Steiermark | Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein | Saksa | |

HISPAANIA | | | | |

Amontillado | DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | |

Chacoli/Txakolina | DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | |

Fino | DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | |

Fondillon | DO Alicante | Mpv-kvaliteetvein | Hispaania | |

Lágrima | DO Málaga | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | |

Oloroso | DO Málaga DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | |

Palo Cortado | DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles | Mpv-kvaliteetliköörvein | Hispaania | |

PRANTSUSMAA | | | | |

Claret | AOC Bordeaux | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | |

Edelzwicker | AOC Alsace | Mpv-kvaliteetvein | Saksa | |

Passe-tout-grains | AOC Bourgogne | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | |

Vin jaune | AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L'Etoile, Château-Châlon | Mpv-kvaliteetvein | Prantsuse | |

KREEKA | | | | |

Vinsanto | ΟΠΑΠ Santorini | Mpv-kvaliteetliköörvein ja mpv-kvaliteetvein | Kreeka | |

Νυχτέρι | ΟΠΑΠ Santorini | Mpv-kvaliteetvein | Kreeka | |

ITAALIA | | | | |

Amarone | DOC Valpolicella | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Cannellino | DOC Frascati | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Brunello | DOC Brunello de Montalcino | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Est!Est!!Est!!! | DOC Est!Est!!Est!!! di Montefiascone | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetvahuvein | Ladina | |

Falerno | DOC Falerno del Massico | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Governo all'uso toscano | DOCG Chianti ja Chianti Classico | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

IGT Colli della Toscana Centrale | Geograafilise tähisega lauavein | |

Gutturnio | DOC Colli Piacentini | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | |

Lacryma Christi | DOC Vesuvio | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | |

Lambiccato | DOC Castel San Lorenzo | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Morellino | DOC Morellino di Scansano | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Recioto | DOC Valpolicella | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave | Mpv-kvaliteetvahuvein | |

Sciacchetrà (või Sciac-trà) | DOC Cinque Terre DOC Riviera Ligure di Ponente | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Sforzato, Sfurzat | DO Valtellina | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Torcolato | DOC Breganze | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Vergine | DOC Marsala DOC Val di Chiana | Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetliköörvein | Itaalia | |

Vino Nobile | Vino Nobile di Montepulciano | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

Vin santo, Vino Santo või Vinsanto | DOC ja DOCG Bianco dell'Empolese, Bianco della Valdinevole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell'Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San'Antimo, Val d'Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino | Mpv-kvaliteetvein | Itaalia | |

PORTUGAL | | | | |

Canteiro | DO Madeira | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | |

Frasqueira | DO Madeira | Mpv-kvaliteetliköörvein | Portugali | |

Ruby | DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | Inglise | |

Tawny | DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | Inglise | |

Aastakäik, millele on vajaduse korral lisatud sõnad Late Bottle (LBV) või Character | DO Porto | Mpv-kvaliteetliköörvein | Inglise | |

--------------------------------------------------

IV LISA

Artikli 36 lõikes 1 osutatud märked, mille abil identifitseeritakse erandlikult vein kolmandast riigist kui tervikust pärit oleva veinina

(…)

--------------------------------------------------

V LISA

Loetelu artikli 36 lõikes 2 osutatud kolmandatest riikidest, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni

1. Alžeeria

2. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

3. Venemaa

4. San Marino

5. Ukraina

6. Jugoslaavia Liitvabariik

--------------------------------------------------

VI LISA

Artikli 36 lõikes 3 osutatud geograafiliste tähiste homonüümide ja nende praktiliste kasutustingimuste loetelu

(…)

--------------------------------------------------

VII LISA

Artiklis 43 osutatud loetelu geograafiliste üksuste nimedest, mida võib kasutada ühendusest pärit kvaliteetvahuveinide etikettidel

1. Saksamaa:

Rhein-Mosel:

a) Rhein

b) Mosel

Baier:

a) Main

b) Lindau

c) Baieri Doonau

2. Austria:

Steiermark

3. Ühendkuningriik:

a) Inglismaa

b) Wales

--------------------------------------------------

VIII LISA

Artiklis 44 osutatud loetelu kolmandatest riikidest pärit vahuveinidest, mille tootmistingimused on tunnistatud võrdseiks geograafilise üksuse nime kandvate vahuveinide tootmistingimustega

1. Bulgaariast pärit vahuveinid, mida on etiketil kirjeldatud sõnadega "висококачествcно вино с географски произход" (kõrge kvaliteediga geograafilise päritolunimetusega vein) vastavalt Bulgaarias kehtivatele eeskirjadele.

2. Ungarist pärit vahuveinid, mille kohta pädev ametiasutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein vastab selle valmistamiseks lubatud tooraine ja kvaliteedi poolest Ungaris kehtivatele eeskirjadele.

3. Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit vahuveinid, mille kohta pädev ametiasutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein on valmistatud toorainest, mida võib vastavalt Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtivatele eeskirjadele kirjeldada sõnadega "cultivar wine", "wine of origin", "vintage wine" või "superior wine".

4. Ameerika Ühendriikidest pärit vahuveinid, mille kohta pädev ametiasutus või pädeva ametiasutuse poolt tunnustatud tootja on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein on valmistatud toorainest, mida võib vastavalt Ameerika Ühendriikides kehtivatele eeskirjadele kirjeldada sõnadega "appellation of origin" ja sordinimega, välja arvatud Vitis labrusca sordid, või sõnaga "aastakäik".

5. Endise Nõukogude Liidu territooriumilt pärit vahuveinid, mille kohta pädev asutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein vastab selle valmistamiseks lubatud tooraine ja valmistoote kvaliteedi osas selles piirkonnas kehtivatele eeskirjadele.

6. Rumeeniast pärit vahuveinid, mille kohta pädev asutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein vastab selle valmistamiseks lubatud tooraine ja valmistoote kvaliteedi osas Rumeenias kehtivatele eeskirjadele.

--------------------------------------------------