32001R0883

Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2001,

24. aprill 2001,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000, [2] eriti selle artikli 1 lõiget 3, artiklit 46, artikli 59 lõiget 3, artikli 60 lõiget 4, artikli 61 lõiget 4, artikli 63 lõiget 8, artikli 64 lõiget 5 ja artikli 68 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII jaotises sätestatakse kolmandate riikidega kauplemise üldeeskirjad ja viidatakse komisjoni poolt vastuvõetavatele ülejäänud üksikasjalikele rakenduseeskirjadele.

(2) Senini sisaldusid kõnealused eeskirjad mitmetes ühenduse määrustes. Nii ühenduse ettevõtjate kui ühenduse eeskirjade kohaldamise eest vastutavate asutuste huvides tuleks kõik kõnealused sätted koondada ühte õigusakti ning järgmised komisjoni määrused, mis käsitlevad nüüdsest käesoleva määrusega hõlmatud teemasid, tuleks kehtetuks tunnistada: 27. novembri 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 3388/81, milles sätestatakse veinisektori impordi- ja ekspordilitsentside üksikasjalikud erieeskirjad, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2739/1999; [4] 27. novembri 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 3389/81, milles sätestatakse veinisektori eksporditoetuste üksikasjalikud eeskirjad, [5] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2730/95; [6] 18. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3590/85 veini, viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordil nõutava tõendi ja analüüsiaruande kohta, [7] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 960/98; [8] 11. juuli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1685/95, mis käsitleb veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise korda ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3388/81, milles sätestatakse veinisektori impordi- ja ekspordilitsentside üksikasjalikud erieeskirjad, [9] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2512/2000; [10] 18. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1281/1999, milles sätestatakse viinamarjamahla ja -virde piirihinna korralduse üksikasjalikud rakenduseeskirjad. [11]

(3) Käesolev määrus peaks sisaldama praeguseid eeskirju, mida on kohandatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 uutele nõuetele. Samuti tuleks kõnealuseid eeskirju lihtsustada ja muuta need ühtsemaks ning täita teatavad lüngad.

(4) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1291/2000 sätestatakse põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad. [12] Neid eeskirju tuleks täiendada veinisektori erieeskirjadega, eelkõige taotluste esitamise ning litsentsitaotlustes ja litsentsidel esitatava teabe osas.

(5) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 59 lõike 1 alusel tuleb ühendusse importimisel esitada impordilitsents. Eksporditoetuse saamise tingimuseks tuleks seada ekspordilitsentsi esitamine.

(6) Pika veo käigus ja eelkõige asjaomaste toodete peale- ja mahalaadimise ajal toimunud alkoholisisalduse muutumise arvessevõtmiseks tuleks lubada lisahälvet, mis ületab komisjoni 17. septembri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2676/90 (milles määratakse kindlaks veini ühenduse analüüsimeetodid, [13] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1622/2000 [14]) alusel kasutatava analüüsimeetodiga ettenähtud vea ülemmäära.

(7) Impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks tuleb litsentsides esitada teatav miinimumteave. Seepärast on oluline, et litsentse väljastav pädev ametiasutus saaks asjaomaselt poolelt teavet toote päritolu- või sihtriigi kohta. Importijatel ja eksportijatel tuleks lubada taotleda teatavatel tingimustel päritolu- või sihtriigi muutmist.

(8) Kogemused on näidanud, et tuleks lubada koondada ühele litsentsile ühise tollitariifistiku alamrubriigid, mis käsitlevad kontsentreeritud viinamarjamahla ja viinamarjavirret, kontsentreerimata viinamarjamahla ja viinamarjavirret ning värsketest viinamarjadest valmistatud veini.

(9) Litsentside kehtivusaeg peaks kajastama rahvusvahelises kaubanduses tavapäraselt rakendatavat korda ja tarneperioode. Ekspordilitsentside puhul peaks kõnealune ajavahemik olema lühem, et vältida ekspordilitsentsi taotlustega seotud spekulatsioone.

(10) Määruse (EMÜ) nr 1493/1999 artikli 59 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatakse, et litsentsi saamiseks tuleb esitada tagatis, millest jäädakse täielikult või osaliselt ilma, kui tehing ei toimu või kui see toimub ainult osaliselt. Tuleks määrata kindlaks tagatise summa.

(11) Võimaldamaks komisjonil saada üldpilti kaubanduse suundumustest, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile korrapäraselt teabe toodetest ja kogustest, mille kohta nad on välja andnud impordi- või ekspordilitsentse. On soovitatav, et kõnealune teave edastataks iga nädal ja ühtses vormis. Veinituru nõuetekohase korralduse tagamiseks peaksid liikmesriigid komisjonile viivitamata teatama, kui kogused, mille kohta on esitatud impordilitsentsi taotlused, näivad põhjustavat turuhäireid.

(12) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 63 lõikes 7 sätestatakse, et ekspordilitsentsidega tagatakse nende kohustuste täitmine, mis tulenevad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguai voorus sõlmitud ekspordikoguseid käsitlevatest kokkulepetest. Seepärast tuleks sätestada taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise täpsed eeskirjad.

(13) Veinisektori ekspordilitsentside väljaandmise eeskirjade kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et ekspordiks saadaolevad kogused tuleks veiniaasta peale pare- mini ära jaotada, et vältida nende enneaegset ammendumist. Igal veiniaastal saadolev üldkogus tuleks jaotada kahekuulistele ajavahemikele ja iga ajavahemiku suhtes tuleks kohaldada haldusmeetmeid, millega nähakse eelkõige ette ühel ajavahemikul kasutamatajäänud koguste ülekandmine järgmisesse ajavahemikku.

(14) Iga veiniaasta alguses oleks vaja järelemõtlemisaega, et hinnata toetuste asjakohase määra kindlaksmääramiseks turuolukorda. Sellest tulenevalt ei tohiks ekspordilitsentsi taotlusi esitada ühelgi aastal enne 16. septembrit.

(15) Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandussaaduste eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, [15] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 90/2001 [16]) artiklis 4 sätestatakse võimalus laiendada ekspordilitsentside kehtivust muudele kui litsentsis märgitud toodetele, tingimusel et kõnealused tooted kuuluvad samasse kindlaksmääratavasse tootekategooriasse või -rühma. Proportsionaalsuse huvides tuleks veinisektoris samuti kasutusele võtta määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 4 sätestatud tooterühmad, et vältida ülemääraseid karistusi.

(16) Komisjonil peaks olema võimalus kohandada vastavalt tootekategooriale ja sihtkohttsoonile erimeetmeid, mida ta võib võtta selleks, et tagada iga ajavahemiku puhul saadaoleva koguse järgimine. Lisaks sellele tuleks kogus, mida eksportija võib taotleda, piirata igal ajavahemikul saadaoleva kogusega, et takistada teatavatel eksportijatel esitada spekulatiivseid taotlusi kogustele, mis ületavad oluliselt nende vajadusi, ning vältida kahju, mida sellised taotlused põhjustaksid eksportijatele, kes esitavad taotluse neile vajaliku koguse kohta.

(17) Ekspordilitsentse käsitlevad otsused tuleks teatavaks teha üksnes pärast järelemõtlemisaega. Kõnealune järelemõtlemisaeg peaks andma komisjonile võimaluse hinnata taotletud koguseid ja nendega kaasnevaid kulutusi ning võtta vajaduse korral vastu asjaomaste taotluste suhtes rakendatavaid erimeetmeid.

(18) Kõnealuse korra nõuetekohase toimimise tagamiseks ja spekulatsioonide vältimiseks ei tohiks litsentsid olla loovutatavad.

(19) Kõnealuse korra juhtimiseks peaks komisjonil olema täpne teave esitatud litsentsitaotluste ning väljaantud litsentside kasutamise kohta. Asjaajamise tõhususe huvides tuleks liikmesriikide ja komisjoni vahelises teabevahetuses kasutada tüüpvormi.

(20) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 60 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui mahlade ja virrete tollimaksude kohaldamine sõltub toote impordihinnast, kontrollitakse selle hinna suuruse õigsuse kontrollimiseks iga partiid või kasutatakse kauba kindlat väärtust importimisel. Praegune viinamarjamahlade ja -virrete ühendusse importimise kord ei võimalda arvutada kauba tüüpilist kindlat väärtust importimisel, mille abil kontrollida tegeliku impordihinna suurust, eelkõige seetõttu, et impordi maht ja sagedus on ebakorrapärane ning impordikohad ja toodete päritolu vahelduvad. Antud asjaoludel tuleks kõnealuse hinna kontrollimiseks kontrollida iga partiid.

(21) Impordihind, mille alusel importtooted ühises tollitariifistikus liigitatakse, peab olema võrdne kõnealuste toodete FOB-hinnaga, millele on lisatud kindlustus- ja veokulud ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohani.

(22) Toetused tuleks määrata kindlaks korrapäraste ajavahemike järel. Rahvusvahelise kaubanduse hinnasuundumuste osas saadud kogemused näitavad, et on asjakohane määrata toetused kindlaks vähemalt kord aastas.

(23) Tuleks võtta meetmeid, tagamaks, et toetuse saamise nõuetelele vastavatel lauaveinidel on selle tootmispiirkonna lauaveinide kvaliteediomadused, kust vein on pärit, ja liikmesriigid peaksid võtma kõik kontrolli tegemiseks vajalikud meetmed.

(24) Toetuse saamiseks tuleks eksportijatelt nõuda tõendit selle kohta, et asjaomased tooted vastavad ühenduse kvaliteedistandardile, ning liikmesriigi pädeva ametiasutuse teavitamist nii asjaomase veini päritolust kui kogustest. Selleks peaksid eksportijad märkima muu hulgas komisjoni 26. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2238/93 (veinisektori toodete veo saatedokumentide ning asjakohaste registrite pidamise kohta, [17] muudetud määrusega (EÜ) nr 1592/1999 [18]) ettenähtud kaubaveo saatedokumentide numbrid ja kuupäevad. Määruse (EMÜ) nr 2238/93 artikli 4 alusel võivad liikmesriigid siiski sätestada, et teatavatel juhtudel ei ole nimetatud dokumenti teatavate toodete puhul vaja koostada. Seepärast on tõhusa järelevalve tagamiseks vaja sätestada, et liikmesriigid ei või kohaldada kõnealust sätet toetustesüsteemi kontekstis.

(25) Toetuse saamise nõuetele vastavate pardavarutarnete korral laevadele ja õhusõidukitele ei ole vajalike dokumentide õigeaegne hankimine alati lihtne, seda eriti liikmesriikides, mis ei tooda, sest tarnekuupäevi on raske eelnevalt kindlaks teha. Selliste lauaveinide üksiktarnete väikseid koguseid silmas pidades võib nõutavate tõendite esitamisest saada ebaproportsionaalselt suur koormus nende ettevõtjate jaoks, kes ei kasuta menetlusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 26 või nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruses (EMÜ) nr 565/80 põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste ettemaksete kohta, [19] muudetud määrusega (EMÜ) nr 2026/83. [20]

(26) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõikes 1 sätestatakse, et kõnealuse artikliga hõlmatud importtoodetele peaks olema lisatud tõend ja analüüsiaruanne, mille on välja andnud selle kolmanda riigi poolt määratud asutus või talitus, kust tooted on pärit. Tuleks sätestada analüüsiaruannet käsitlevad nõuded.

(27) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel tuleks näha ette tõendist ja analüüsiaruandest loobumine toodete puhul, mida imporditakse kolmandatest riikidest piiratud kogustes ja pakituna väikemahutitesse. Kontrolli lihtsustamiseks võib koguse puhul esitatud nõudeid käsitada täidetuna importimisel sellistest kolmandatest riikidest, mille aastane kogueksport ühendusse on juba väga väike. Sel juhul peavad veinid kaubandushäirete vältimiseks olema nii pärit kui imporditud kõnealustest riikidest.

(28) Ühtlustamise huvides peaks vabastus nõudest esitada ühendusse imporditavate veinisektori toodete puhul tõend ja analüüsiaruanne olema kooskõlas vabastust käsitlevate tollieeskirjadega ja veinipartiide saatedokumentide suhtes ühenduses kohaldatava korraga.

(29) Mõned kolmandad riigid, mille asutused või talitused rakendavad oma riigi veinitootjate kontrollimiseks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõike 1 punktis a nimetatud tõhusat süsteemi, on väljendanud huvi võimaluse suhtes lubada tootjatel endil koostada tõendeid ja analüüsiaruandeid. Selleks, et lihtsustada kauplemist kõnealuste kolmandate riikidega, eeldades et kõnealused riigid on sõlminud ühendusega kokkuleppeid, mis sisaldavad pettuse vältimiseks tehtavat tihedamat koostööd käsitlevaid klausleid ja kohustust säilitada ühendusega head kaubandussuhted, on asjakohane lubada, nii nagu seda on juba tehtud ühendusest pärit veinide puhul, käsitada asjaomastel asutustel tootjate endi poolt välja antud dokumente asjaomase kolmanda riigi nimetatud asutuse või talituse poolt välja antud dokumentidena, tingimusel et kõnealused asutused annavad asjakohased tagatised ja kontrollivad nõuetekohaselt selliste dokumentide väljaandmist. Algusest peale tuleks sätestada, et kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes katseperioodi jooksul, et kontrollida uue süsteemi tõhusust.

(30) Kolmandates riikides tõendite ja analüüsiaruannete koostamiseks volitatud asutuste ja laboratooriumite nimede ja aadresside loetelud tuleks avaldada nii, et ühenduse asutused, kes teostavad järelevalvet veinitoodete impordi üle, saaksid vajaduse korral teha nõutavat kontrollimist.

(31) Liikmesriikide pädevate asutuste tehtava kontrollimise hõlbustamiseks tuleks sätestada nõutava tõendi ja analüüsiaruande vorm ja vajaduse korral sisu ning nende kasutamise tingimused.

(32) Pettuse vältimiseks tuleks kontrollida iga imporditud tootepartii tõendit ja vajaduse korral analüüsiaruannet. Selleks peavad kõnealused dokumendid olema kaasas iga partiiga kuni selle paigutamiseni ühenduse kontrolli alla.

(33) Kaubandustavade arvessevõtmiseks tuleks pädevale asutusele anda veinipartii jagamisel volitus lasta oma järelevalve all koostada tõendi ja analüüsiaruande väljavõte, mis lisatakse igale jagamise tulemusel saadud uuele partiile.

(34) Pidades silmas vajadust tagada kiire ja tõhus tarbijate kaitse, on oluline näha ette võimalus peatada pettuse või tarbija tervise ohustamise korral kõnealuse uue korra kohaldamine enne katseperioodi lõppu.

(35) Samuti tuleks sätestada lihtsad eeskirjad dokumentide kohta, mis tuleb esitada importimisel kolmandast riigist, mis ei ole veinitoote päritoluriik, kui kõnelust toodet ei ole oluliselt töödeldud.

(36) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklist 45 ilmneb, et veinisektori tooteid võib pakkuda ühenduses otsetarbimiseks, kui nende valmistamisel on kasutatud ühenduses lubatud veinivalmistustavasid. Peale selle, kui imporditud toodet on rikastatud, hapestatud või selle happesust on vähendatud, tuleks sätestada, et kõnealune toode võidakse ühenduses otsesetarbimiseks heaks kiita üksnes juhul, kui järgitakse selle ühenduse viinamarjakasvatusvööndi jaoks kindlaksmääratud piiranguid, mille looduslikud tootmistingimused vastavad imporditud toote päritolupiirkonna tingimustele.

(37) Eksportijate ja asutuste ülesande lihtsustamiseks tuleks nõuda, et dokumenti V I 1 tuleks lisada märge selle kohta, et liköörveinidele ja destilleerimiseks kangendatud veinidele lisatud alkohol on veinialkohol, selle asemel et koostada eraldi dokument. Samal põhjusel tuleks lubada kasutada dokumenti V I 1 päritolunimetussertifikaadina, mida nõutakse, importides veine, mille suhtes kohaldatakse tollimaksude vähendamist. Mõnede veinide puhul tõendit ja analüüsiaruannet siiski ei nõuta, tingimusel et esitatakse päritolunimetussertifikaat. Tuleks lubada kasutada dokumenti V I 1 nimetatud liköörveinide päritolunimetuse tõendamiseks, ilma et analüüsiaruandega seotud osa tuleks täita.

(38) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõike 1 punkti b alusel ei tohi ühendusse importida kolmandast riigist pärit ja otsetarbimiseks ettenähtud veine (v.a vahuveinid ja liköörveinid), kui nende üldalkoholisisaldus mahuprotsentides või nende üldhappesus ei vasta teatavatele piirväärtustele. Kõnealuse määruse artikli 68 lõike 2 punktiga a nähakse siiski ette erandid juhuks, kui geograafilise tähisega veinil on erilised kvaliteediomadused.

(39) Teatavate Ungarist ja Šveitsist pärit veinide puhul, millel on eriline kvaliteet ja mida valmistatakse piiratud kogustes, ületatakse maksimaalset üldalkoholisisaldust või ei saavutata minimaalset üldhappesust traditsiooniliste tootmismeetodite tõttu. Tuleks lubada turustada kõnealuseid veine ühenduse turul. Selleks et tagada enne selle õiguse saamist kohaldatavate nõuete täitmine, tuleks siiski nõuda päritoluriigi ametiasutuse kinnitust käesoleva määrusega kehtestatud impordidokumendil.

(40) Veininimetuste kontrolli ja vastastikust kaitset käsitlevate kokkulepete sõlmimisel Euroopa Ühenduse ja Ungari ning Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahel [21] kohustus ühendus kehtestama piiramata ajaks erandi Ungari veinide suhtes ja sama erandi teatavate Rumeeniast pärit kvaliteetveinide suhtes.

(41) Mõnede määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisas loetletud toodete määratlusi saab kasutada üksnes ühenduses saadud toodete puhul. Seepärast on vaja määratleda vastavad kolmandatest riikidest pärit tooted. Kõnealuste kolmandatest riikidest pärit ja käesolevas määruses käsitletavate toodete määratlused peaksid olema võimalikult sarnased ühenduse toodete määratlustega.

(42) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1608/2000 (milles sätestatakse kuni määruse (EÜ) nr 1493/1999 lõplike rakendusmeetmete kehtestamiseni kohaldatavad üleminekumeetmed, [22] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 731/2001 [23]) nähti ette teatavate käesoleva määrusega hõlmatud teemadega seotud sätete kohaldamine kuni 31. jaanuarini 2001. Sellest tulenevalt tuleks käesolevat määrust kohaldada kõnealuste sätetega hõlmatud toodetega kauplemise katkemise vältimiseks alates 1. veebruarist 2001.

(43) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

IMPORDI- JA EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 1

Ühised rakenduseeskirjad

Määruses (EÜ) nr 1291/2000 sätestatud põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi ühiseid üksikasjalikke rakenduseeskirju kohaldatakse käesolevas peatükis nimetatud litsentside suhtes.

Artikkel 2

Litsentsil esitatav teave

1. Kui koondnomenklatuuri koodis täpsustatakse toote alkoholisisaldus, lubatakse litsentsi kasutamisel kõnealusest sisaldusest 0,4 mahuprotsendi suurust hälvet.

Impordi- ja ekspordilitsentsi lahtrisse 20 tehakse üks järgmistest kannetest:

- "Tolerancia de 0,4 % vol"

- "Tolerance 0,4 % vol"

- "Toleranz 0,4 % vol"

- "Ανοχή 0,4 % vol"

- "Tolerance of 0,4 % vol"

- "Tolérance de 0,4 % vol"

- "Tolleranza di 0,4 % vol"

- "Tolerantie van 0,4 % vol"

- "Tolerância de 0,4 % vol"

- "Sallittu poikkeama 0,4 til- %"

- "Tolerans 0,4 vol %."

2. Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 8 märgitakse päritoluriik.

Ekspordilitsentsi taotluse ja ekspordilitsentsi lahtrisse 7 märgitakse sihtriik või käesoleva määruse artikli 9 lõikes 6 osutatud sihtkohttsoon. Sihtkohttsooni märkimisel tuleb teha rist lahtrisse "kohustuslik: jah". Sihtriigi märkimisel tuleb teha rist lahtrisse "kohustuslik: ei". Lisaks sellele tehakse ekspordilitsentsi taotluse ja ekspordilitsentsi lahtrisse 20 märge: "tsoon X kohustuslik". Asjaomase poole taotlusel võib sihtriigi asendada mõne muu samasse sihtkohttsooni kuuluva riigiga.

3. Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 14 märgitakse lisateave veini või virde värvi kohta: "valge" või "punane/roosa".

4. Taotlejad võivad kanda ühele impordilitsentsi taotlusele mitme tariifikvoodi alla kuuluvad tooted, täites taotluse lahtrid 15 ja 16 järgmiselt:

- lahter 15: toote kirjeldus vastavalt koondnomenklatuurile,

- lahter 16: CN-koodid.

Taotluses märgitud tootekirjeldused ja CN-koodid märgitakse ka impordilitsentsile.

Artikkel 3

Kehtivusaeg

1. Impordilitsentsid kehtivad alates komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 1 määratletud väljaandmise kuupäevast kuni sellele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2. Ekspordilitsentsid kehtivad alates komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud väljaandmise kuupäevast kuni sellele järgneva teise kuu lõpuni, kuid mitte mingil juhul kauem kui jooksva GATT aasta 31. augustini.

Artikkel 4

Tagatised

1. Impordilitsentside tagatis on:

- kontsentreeritud viinamarjamahla ja virrete puhul: 2,5 eurot hektoliitri kohta,

- muu viinamarjamahla ja virrete puhul: 1,25 eurot hektoliitri kohta,

- veini ja kangendatud veini puhul: 1,25 eurot hektoliitri kohta,

- vahuveinide ja liköörveinide puhul: 2,5 eurot hektoliitri kohta.

2. Ekspordilitsentside tagatis on CN-koodide 20096011, 20096019, 20096051, 20096071, ja 22043096 alla kuuluvate toodete puhul 8 eurot hektoliitri kohta ja kõikide muude toodete puhul 2,5 eurot hektoliitri kohta.

Artikkel 5

Impordilitsentse käsitleva teabe edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile igal neljapäeval või, kui neljapäev on riigipüha, sellele järgneval esimesel tööpäeval I lisas esitatud näidise abil koondnomenklatuuri koodide ja ühenduse väliskaubandusstatistika jaoks kehtestatud riikide koodide kaupa teabe nende toodete koguste ja päritoluriikide kohta, mille jaoks on eelmisel nädalal välja antud impordilitsentsid.

Kui kogused, mille kohta liikmesriikides on esitatud impordilitsentsi taotlused, näivad põhjustavat turu häireid, peab asjaomane liikmesriik teatama sellest kohe komisjonile ja edastama teabe kõnealuste koguste kohta tootetüüpide kaupa.

II PEATÜKK

EKSPORDILITSENTSIDE ERIKORD GATTi LEPINGUTE RAAMES

Artikkel 6

Eesmärk

Vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingule, edaspidi "leping", sätestatakse käesolevas peatükis toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside suhtes kohaldatavad täiendavad eeskirjad.

Artikkel 7

Üldkoguse jaotamine aasta peale ja taotluste esitamine

1. Iga GATT aasta puhul saadaolev üldkogus jaotatakse kuueks osaks. Ekspordilitsentsi taotlusi võib esitada järgmiste koguste jaoks:

- 25 % üldkogusest kuni 15. novembrini,

- 25 % üldkogusest kuni 15. jaanuarini,

- 15 % üldkogusest kuni 15. märtsini,

- 15 % üldkogusest kuni 30. aprillini,

- 10 % üldkogusest kuni 30. juunini,

- 10 % üldkogusest kuni 31. augustini.

2. Ühel ajavahemikul kasutamata jäänud kogused kantakse automaatselt edasi järgmisesse ajavahemikku sama aasta jooksul.

3. Esimest ajavahemikku käsitlevaid ekspordilitsentsi taotlusi võib esitada alates iga aasta 16. septembrist.

Artikkel 8

Tootekategooriad ja -rühmad

1. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 14 teises lõigus osutatud tootekategooriad on loetletud käesoleva määruse II lisas.

2. Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu teises taandes osutatud tooterühmad, mis võib kanda määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 14 neljanda lõigu kohaselt litsentsile ja litsentsitaotlusele, on loetletud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 9

Ekspordilitsentsi taotlused

1. Ekspordilitsentsi taotlusi võib esitada pädevale asutusele alates kolmapäevast kuni järgmise teisipäeva kella 13ni.

2. Ühe eksportija poolt lõikes 1 nimetatud ajavahemiku puhul esitatud ekspordilitsentsi taotlused ei või ületada 30000 hektoliitrit lõikes 6 nimetatud sihtkohttsooni kohta. Sama tsooni käsitlevad taotlused tuleb edastada pädevale asutusele koos.

Kui eksportija esitab ühe tsooni kohta taotlused suuremale üldkogusele kui 30000 hektoliitrit, lükkab taotlused saanud asutus kõik asjaomased taotlused tagasi.

Kui tsooni puhul veel kasutamata üldkogus on alla 30000 hektoliitri, vähendab asutus, millele taotlused on esitatud, kõnealust kogust ületavate eksportijate taotlusi, et viia need vastavusse saadaoleva kogusega.

3. Ekspordilitsentsid antakse välja lõikes 1 osutatud teisipäevale järgneval esmaspäeval või, kui esmaspäev on riigipüha, järgmisel tööpäeval, tingimusel et komisjon ei ole vahepeal võtnud erimeetmeid.

4. Kui kogused, mille jaoks on taotletud litsentse ja millest on artikli 12 lõike 1 kohaselt komisjonile kindlaksmääratud kuupäeval teatatud, ületavad artikli 7 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku puhul veel kasutamata kogust, kehtestab komisjon kõikide kõnealuste taotluste suhtes kohaldatava heakskiiduprotsendi ja peatab litsentsitaotluste esitamise kuni järgmise ajavahemiku alguseni.

5. Kui taotletud litsentside väljaandmisega kaasneb lepingu alusel koostatud veinisektori eelarve enneaegse ammendumise oht, võib komisjon võtta vastu menetluses olevad taotlused või lükata tagasi taotlused, mille kohta ekspordilitsentse ei ole veel välja antud, ja peatada taotluste esitamine kuni kümneks tööpäevaks, kuigi määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 75 sätestatud korras võib teha otsuse peatamist pikendada.

Kui taotletud litsentside väljaandmisega kaasneb lepingu alusel koostatud veinisektori eelarve ületamise oht, võib komisjon kehtestada kõikide menetluses olevate taotluste suhtes kohaldatava heakskiiduprotsendi ja peatada taotluste esitamine kuni veiniaasta lõpuni.

6. Lõigetes 4 ja 5 sätestatud meetmeid võib kohandada vastavalt tootekategooriale ja sihtkohttsoonile. Sihtkohttsoonid on järgmised:

- 1. tsoon: Aafrika,

- 2. tsoon: Aasia ja Okeaania,

- 3. tsoon: Ida-Euroopa, k.a Sõltumatute Riikide Ühendus,

- 4. tsoon: Lääne-Euroopa.

Sihtkohttsoonidesse kuuluvad riigid on loetletud IV lisas.

7. Taotletud koguse eraldamisest keeldumise või selle vähendamise korral vabastatakse artikli 4 lõikes 2 nimetatud tagatis rahuldamata jäänud koguste osas viivitamata.

8. Juhul kui kehtestatud ühtne heakskiiduprotsent on väiksem kui 85 %, antakse erandina lõikest 3 litsentsid välja kolmandal tööpäeval pärast kõnealuse protsendi avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Eksportijad võivad oma taotlused enne litsentside väljaandmist tagasi võtta, millisel juhul vabastatakse käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud tagatis viivitamata, või litsentsi vastu võtta, millisel juhul võib selle kohe välja anda.

Artikkel 10

Litsentside loovutamine

Väljaantud ekspordilitsentsid ei ole loovutatavad.

Artikkel 11

Lubatud hälve

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud hälbe piires eksporditud lisakoguste puhul ei anta toetust.

Litsentsi lahtrisse 22 tuleb teha vähemalt üks järgmistest kannetest:

- Restitución válida para… (cantidad por la que se haya expedido el certificado) como máximo

- Restitutionen omfatter højst… (den mængde, licensen er udstedt for)

- Erstattung gültig für höchstens… (Menge, für die die Lizenz erteilt wurde)

- Επιοτροφή που ιοχύει για … (ποσότητα για την οποία εκδίδεται το πιοτοποιητικό) κατ’ ανώτατο όριο

- Refund valid for not more than… (quantity for which licence is issued)

- Restitution valable pour… (quantité pour laquelle le certificat est délivré) au maximum

- Restituzione valida al massimo per… (quantitativo per il quale è rilasciato il titolo)

- Restitutie voor ten hoogste… (hoeveelheid waarvoor het certificaat is afgegeven)

- Restituição válida para… (quantidade em relação à qual é emitido o certificado), no máximo

- Vientituki voimassa enintään… (määrä, jolle todistus on annettu) osalta

- Bidrag som gäller för högst… (kvantitet för vilken licensen skall utfärdas).

Artikkel 12

Teabe edastamine liikmesriikide poolt

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal kolmapäeval või, kui kolmapäev on riigipüha, sellele järgneval tööpäeval teabe:

a) eelmise nädala kolmapäeva ja käesoleva nädala teisipäeva vahel esitatud toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside taotluste või nende puudumise kohta;

b) koguste kohta, mille jaoks on antud välja ekspordilitsentsid eelmisel esmaspäeval või artikli 9 lõikes 8 osutatud ajavahemiku jooksul;

c) koguste kohta, mille puhul on litsentsitaotlused vastavalt artikli 9 lõikele 8 eelmise nädala jooksul tagasi võetud.

Edastatavas teabes täpsustatakse ka artikli 9 lõikes 6 nimetatud sihtkohttsoon.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva eelmise kuu kohta:

a) kogused, mille puhul on litsentsid välja antud, kuid mida ei ole kasutatud, ning artikli 9 lõikes 6 osutatud sihtkohttsooni;

b) kogused, mille puhul on antud määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 1 teise lõigu alusel toetust ilma litsentsita.

Edastatavas teabes täpsustatakse lõikes 1 nimetatud kogused ja toetuse määr.

3. Lõike 1 alusel edastatavas teabes täpsustatakse:

a) põllumajandustoodete eksporditoetusi käsitleva nomenklatuuri iga 11numbrilise tootekoodi puhul kogus hektoliitrites. Juhul kui litsents antakse välja rohkem kui ühe samasse II lisas osutatud kategooriasse kuuluva 11numbrilise koodi puhul, esitatakse kategooria number;

b) iga koodiga seotud kogus, jagatuna sihtkohtade kaupa, kui toetuse määr on eri sihtkohtade puhul erinev;

c) lõike 1 punktiga c hõlmatud koguste suhtes kohaldatav toetuse määr.

Kui litsentsi taotlemise ajal toetuse määra muudetakse, tuleb taotlused jagada ajavahemike kaupa, mille jooksul kehtivad erinevad toetuse määrad.

4. Kõigi lõigete 1, 2 ja 3 kohaste teatiste, s.h tühiteatiste edastamisel kasutatakse V lisas esitatud näidist.

Artikkel 13

Komisjoni otsused

1. Juhul kui artikli 12 lõike 2 punkti a kohase teabe põhjal muutub piisav kogus taas kättesaadavaks, võib komisjon lubada uuesti ekspordilitsentsi taotluste esitamist.

2. Komisjon teatab liikmesriikidele kord kuus, millisel määral on GATTi lepinguga ettenähtud aastase kohustustasemena täpsustatud kogused ja kulutused jooksval GATTi aastal ära kasutatud ja vastava aja saabudes nende ammendumisest.

III PEATÜKK

VIINAMARJMAHLA JA -VIRDE PIIRIHINDA KÄSITLEV KORD

Artikkel 14

Kontrollimine partiide kaupa

1. Ühise tollitariifistiku I lisa kolmanda osa I jaotise 2. lisas loetletud CN-koodide 200960 ja 220430 alla kuuluvate toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse piirihinnakorda, kontrollitakse tegeliku impordihinna kindlakstegemiseks iga partiid.

2. "Partii" tähendab kaupa, mille kohta on esitatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon. Iga deklaratsioon võib hõlmata üksnes sama päritoluga tooteid, mis kuuluvad ühe kaupade koondnomenklatuuri koodi alla.

Artikkel 15

Kontrollimine

1. Impordihind, mille alusel artiklis 14 nimetatud tooted ühises tollitariifistikus liigitatakse, peab olema võrdne nimetatud toodete FOB-hinnaga nende päritoluriigis, millele on lisatud kindlustus- ja veokulud ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohani.

2. Kui impordihinda ei saa määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 1 alusel, liigitatakse artiklis 14 nimetatud tooted ühises tollitariifistikus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 [24] artiklite 30 ja 31 kohaselt kindlaksmääratud tolliväärtuse alusel.

IV PEATÜKK

VEINISEKTORI EKSPORDITOETUSED

Artikkel 16

Sagedus

Veinisektori eksporditoetused vaadatakse korrapäraselt üle vähemalt üks kord veiniaasta jooksul.

Artikkel 17

Litsentsi käsitlevad nõuded

Välja arvatud määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 36 osutatud eriotstarbeliste tarnete ja määruse (EÜ) nr 1291/2000 III lisa punktis K osutatud tarnekoguste puhul tuleb toetuse saamiseks esitada tõendusmaterjal selle kohta, et tooted on eksporditud ekspordilitsentsi alusel.

Artikkel 18

Tõendusmaterjalid

1. Toetuse saamiseks tuleb tõendada, et eksporditud toodetega oli eksportimisel kaasas tootjaliikmesriigi või eksportiva liikmesriigi ametiasutuse poolt välja antud analüüsitõend selle kohta, et kõnealused tooted vastavad ühenduse asjaomaste toodete kvaliteedistandarditele või selliste standardite puudumisel eksportivas liikmesriigis kohaldatavatele riiklikele standarditele.

Lauaveinide või liköörveinide (v.a mpv-liköörveinide) puhul lisatakse täiendav tõendusmaterjal selle kohta, et eksportiva liikmesriigi määratud degusteerimiskomisjon on veini heaks kiitnud. Juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole tootja, tuleb esitada tõendusmaterjal ka selle kohta, et kõnealune vein on ühenduse lauavein või liköörvein.

Esimeses lõigus nimetatud tõendis peab olema vähemalt järgmine teave:

a) lauaveini ja liköörveini (v.a mpv-liköörveini) puhul:

- värv,

- üldalkoholisisaldus mahuprotsentides,

- tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides,

- üldhappesus,

- vajaduse korral märge selle kohta, et tegemist on määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 28 lõikes 1 osutatud veiniga, mis ületab tavaliselt toodetud kogust, või kõnealuse veini kogusega, kui eksporditakse kupaažimise või segamise teel saadud veini;

b) kontsentreeritud viinamarjavirde puhul määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisa punktis 6 osutatud meetodil kasutatud refraktomeetri näidud temperatuuril 20 °C.

2. Eksportijatel on kohustus teatada liikmesriigi pädevale asutusele:

a) kupaažimisel saadud veinide puhul kasutatud veini päritolu ja kogused;

b) kaubaveo saatedokumentide numbrid ja kuupäevad.

3. Kui toetust taotletakse lauaveini jaoks, mis on saadud määruse (EÜ) nr 1622/2000 II jaotise V peatükis määratletud kupaažimisel või segades lauaveine, mille suhtes kohaldatakse eri toetusemäärasid, arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt kupaažitud või segatud lauveinide kogustega.

Artikkel 19

Liikmesriikide tehtavad kontrollid

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 18 lõike 1 teises taandes osutatud heakskiidu annavad piirkondlikud komiteed, kes tõendavad, et veinil on selle tootmispiirkonna lauaveinide kvaliteediomadused, kust vein on pärit.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et teha artiklites 17 ja 18 osutatud kontrolle. Artiklit 18, välja arvatud lõike 2 punkt b, ei kohaldata siiski määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud lauaveinitarnete puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklis 26 või määruses (EMÜ) nr 565/80 osutatud menetlust.

3. Artikli 18 lõike 2 punkti b kohaldamisel ei või eksportivad liikmesriigid kasutada määruse (EMÜ) nr 2238/93 artikli 4 lõikes 2 sätestatud võimalusi.

V PEATÜKK

VEINI, VIINAMARJAMAHLA JA -VIRDE IMPORTIMISEGA SEOTUD TÕENDID JA ANALÜÜSIARUANDED

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 20

Nõutavad dokumendid

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud tõend ja analüüsiaruanne moodustavad ühtse dokumendi, mille:

a) tõendi osa koostab selle kolmanda riigi asutus, kust tooted on pärit;

b) analüüsiaruande osa koostab selle kolmanda riigi poolt tunnustatud ametlik laboratoorium, kust tooted on pärit.

Artikkel 21

Analüüsiaruande sisu

Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet:

a) käärivate veinide ja viinamarjavirrete puhul:

- üldalkoholisisaldus mahuprotsentides,

- tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

b) viinamarjavirde ja -mahla puhul tihedus;

c) veinide, viinamarjavirde ja -mahla puhul:

- kuivekstrakti üldsisaldus,

- üldhappesus,

- lenduvate hapete sisaldus,

- sidrunhappe sisaldus,

- vääveldioksiidi üldsisaldus,

- eri sortide ristamisel saadud sortide esinemine (otseselt tooja hübriidid või muud sordid, mis ei kuulu Vitis vinifera sortide hulka).

Artikkel 22

Erandid

1. Tõendit ja analüüsiaruannet ei ole vaja esitada kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis tulevad asjaomasest kolmandast riigist kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 100 liitrit.

2. Lisaks sellele ei tule tõendit ja analüüsiaruannet esitada:

a) nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 [25] artiklis 45 määratletud tähenduses reisijate isiklikus pagasis oleva tootekoguse kohta, mis ei ole suurem kui 30 liitrit reisija kohta;

b) määruse (EMÜ) nr 918/83 artiklis 29 määratletud tähenduses ühelt üksikisikult teisele saadetava kuni 30liitrise veinikoguse kohta;

c) kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites oleva veini ja viinamarjamahla kohta, mis on pärit ja mis tuleb kolmandatest riikidest, mille aastane import ühendusse on alla 1000 hektoliitri. Asjaomased riigid on loetletud käesoleva määruse VI lisas;

d) veini ja viinamarjamahla kohta, mis moodustab osa kolivate üksikisikute varast;

e) määruse (EMÜ) nr 918/83 asjakohastes sätetes määratletud messide jaoks ettenähtud veini ja viinamarjamahla kohta, tingimusel et kõnealused tooted on pakendatud kuni kaheliitristesse ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutitesse;

f) kuni ühe hektoliitri suuruste veini-, viinamarjavirde- ja viinamarjamahlakoguste kohta, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

g) diplomaatiliste, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud veini ja viinamarjamahla kohta, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

h) veini ja viinamarjamahla kohta, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

3. Lõikes 1 nimetatud erandjuhtum ei tohi esineda koos lõikes 2 nimetatud erandjuhtumiga.

Artikkel 23

Väljaarvamine

Käesolevat peatükki ei kohaldata päritolunimetussertifikaadiga "Bobergi" liköörveinide suhtes.

2. jagu

Täidetavad nõuded ning veini, viinamarjamahla ja -virde impordil kasutatava tõendi ja analüüsiaruande koostamise üksikasjalikud eeskirjad

Artikkel 24

Dokument V I 1

1. Iga ühendusse importimiseks ettenähtud partiid käsitlev tõend ja analüüsiaruanne koostatakse ühtse dokumendina V I 1. "Partii" tähendab ühelt kaubasaatjalt ühele kaubasaajale saadetud tootekogust.

Kõnealune dokument koostatakse VII lisas esitatud näidisele ja VIII lisas sätestatud tehnilistele nõuetele vastaval vormil V I 1. Sellele kirjutavad alla artiklis 29 osutatud ametiasutuse ja heakskiidetud laboratooriumi ametnikud.

2. Kui asjaomane toode ei ole ette nähtud otsetarbimiseks, ei tule vormi V I 1 analüüsiaruande osa täita.

Kuni 60liitristesse ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites oleva veini puhul, mis on pärit IX lisas nimetatud kolmandast riigist, mis on esitanud ühenduses heakskiidetud eritagatised, tuleb vormi V I 1 analüüsiaruande osas esitada üksnes järgmine teave:

- tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides,

- üldhappesus,

- vääveldioksiidi üldsisaldus.

Artikkel 25

Dokumentide kirjeldus

1. Vorm V I 1 sisaldab trükitud või käsitsi kirjutatud originaaleksemplari ja selle läbi kopeeri saadud koopiat nimetatud järjestuses. Vorm V I 2 sisaldab originaaleksemplari ja selle kahte koopiat nimetatud järjestuses. Vorm V I 2 on X lisas esitatud näidise kohaselt koostatud väljavõte, mis sisaldab dokumendis V I 1 või mõnes muus väljavõttes V I 2 esinevat teavet ning millele on löödud ühenduse tolliasutuse tempel.

Nii originaaleksemplar kui koopia peavad olema tootega kaasas. Vormid V I 1 ja V I 2 tuleb täita kas trükikirjas või käsitsi või mõnda muud asjaomase ametiasutuse poolt tunnustatud tehnilist vahendit kasutades. Vormi käsitsi täitmise korral tuleb sissekanded teha tindi ja trükitähtedega. Kraapida ja üle kirjutada on keelatud. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral vajalikud andmed. Iga sel viisil tehtud muudatus peab olema selle tegija poolt heaks kiidetud ja kandma ametiasutuse, laboratooriumi või tolliasutuse templit.

2. Dokumentidel V I 1 ja väljavõtetel V I 2 on seerianumber, mille dokumentide V I 1 puhul on andnud ametiasutus, mille ametnik kirjutab tõendile alla, ja väljavõtete V I 2 puhul tolliasutus, mis lööb neile templi vastavalt artikli 28 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 26

Lihtsustatud kord

1. Dokumente V I 1, mille on koostanud nende IX lisas loetletud kolmandate riikide veinitootjad, kes on esitanud ühenduses heakskiidetud eritagatised, käsitatakse artiklis 29 osutatud loetelus nimetatud asutuste ja laboratooriumite poolt koostatud tõendite või analüüsiaruannetena, tingimusel et kõnealuste kolmandate riikide pädevad asutused on andnud tootjatele individuaalse heakskiidu ja kontrollivad nende tegevust.

2. Lõikes 1 nimetatud heakskiidetud tootjad kasutavad vormi V I 1, märkides lahtrisse 10 neile heakskiidu andnud kolmanda riigi ametiasutuse nime ja aadressi. Lisaks sellele kannavad tootjad vormi:

- lahtrisse 1 oma nime ja aadressi ning registreerimisnumbri IX lisas nimetatud kolmandas riigis,

- lahtrisse 11 vähemalt artikli 24 lõikes 2 nimetatud üksikasjad.

Tootjad kirjutavad alla lahtrites 10 ja 11 ettenähtud kohta, kriipsutades läbi sõnad "ametniku nimi ja ametinimetus".

Sel juhul ei nõuta templi löömist ega laboratooriumi nime ja aadressi märkimist.

Artikkel 27

Erandid

1. Artikli 24 lõike 2 ja artikli 26 kohaldamine võidakse peatada, kui leitakse, et kõnealuste meetmete reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid on võltsitud nii, et see ohustab tarbijate tervist, või et kõnealused tooted on valmistatud ühenduses lubamata veinivalmistustavade kohaselt.

2. Artikli 24 lõiget 2 ja artiklit 26 kohaldatakse kuni Ameerika Ühendriikidega veinikaubanduslepingu sõlmimise osas peetavatel läbirääkimistel sõlmitava lepingu jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2003.

Artikkel 28

Kasutamine

1. Dokumendi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplar ja koopia antakse neis käsitletud partii vabasse ringlusse laskmiseks nõutavate tolliformaalsuste täitmisel selle liikmesriigi pädevale ametiasustusele, kus kõnealused tolliformaalsused täidetakse.

Kõnealune ametiasutus täidab vajaduse korral dokumendi V I 1 või väljavõtte V I 2 tagakülje. Ametiasutus tagastab originaaleksemplari asjaomasele isikule ja säilitab koopia vähemalt viis aastat.

2. Kui kogu partii saadetakse edasi enne selle vabasse ringlusse lubamist, annab uus kaubasaatja partiid kontrollivale tolliasutusele kõnealust partiid käsitleva dokumendi V I 1 või väljavõtte V I 2 ning vajaduse korral hiljem täidetud vormi V I 2.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas dokumenti V I 1 ja vormi V I 2 kantud üksikasjad või väljavõttesse V I 2 ja hiljem koostatud vormi V I 2 kantud üksikasjad on kooskõlas ning lööb viimati nimetud vormi templi, mis muudab kõnealuse vormi väljavõttega V I 2 samaväärseks, ja täidab eelneva dokumendi või väljavõtte samal viisil. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte ja dokumendi V I 1 või eelneva väljavõtte V I 2 originaaleksemplari uuele kaubasaatjale ja säilitab kõnealuse dokumendi või eelneva väljavõtte koopia vähemalt viis aastat.

Vormi V I 2 ei tule siiski täita, kui tootepartii reeksporditakse kolmandasse riiki.

3. Kui partii jagatakse enne vabasse ringlusse lubamist osadeks, annab asjaomane isik kõnealust partiid kontrollivale tolliasutusele jagatavat partiid käsitleva dokumendi V I 1 või väljavõtte V I 2 originaaleksemplari ja koopia ning hiljem iga uue partii kohta täidetud vormi V I 2 originaaleksemplari ja kaks koopiat.

Kõnealune ametiasutus kontrollib, kas dokumenti V I 1 või väljavõttesse V I 2 kantud üksikasjad vastavad iga uue partii puhul hiljem koostatud vormi V I 2 üksikasjadele ning lööb viimati nimetud vormi templi, mis muudab kõnealuse vormi väljavõttega V I 2 samaväärseks, ja täidab samal viisil dokumendi V I 1või väljavõtte V I 2 tagakülje, mille põhjal nimetatud väljavõte koostati. Kõnealune ametiasutus tagastab väljavõtte V I 2 ja dokumendi V I 1 või varem koostatud väljavõtte V I 2 asjaomasele isikule ja säilitab kõnealuste dokumentide koopiad vähemalt viis aastat.

Artikkel 29

Pädevate asutuste loetelu

1. Komisjon koostab ja ajakohastab loetelud, mis sisaldavad asutuste ja laboratooriumite nimesid ja aadresse ning kolmandate riikide pädevate asutuste teadete põhjal dokumentide V I 1 koostamiseks volitatud veinitootjate nimesid ja aadresse. Komisjon avaldab kõnealused loetelud Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

2. Lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide pädevate asutuste teated sisaldavad:

a) dokumentide V I 1 koostamiseks heakskiidetud või määratud ametiasutuste ja laboratooriumite nimesid ja aadresse;

b) dokumentide V I 1 koostamiseks volitatud veinitootjate nimesid, aadresse ja ametlikke registreerimisnumbreid.

Loetelusse märgitakse üksnes need esimeses lõigu punktis a nimetatud asutused ja laboratooriumid, mida asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on volitanud esitama nõudmise korral komisjonile ja liikmesriikidele dokumendis esinevate andmete hindamiseks vajalikku teavet.

3. Kõnealuseid loetelusid ajakohastatakse eriti asutuste või laboratooriumite aadressi- ja/või nimemuutuste arvessevõtmiseks.

Artikkel 30

Kaudne import

Kui vein eksporditakse kolmandast riigist, mille territooriumil see on valmistatud (edaspidi "päritoluriik"), teise kolmandasse riiki (edaspidi "eksportiv riik"), kust vein eksporditakse seejärel edasi ühendusse, võib eksportiva riigi pädev asutus koostada päritoluriigi pädeva asutuse poolt koostatud dokumendi V I 1 või mõne võrdväärse dokumendi põhjal asjaomase veini kohta dokumendi V I 1, ilma et ta peaks veini täiendavalt analüüsima, kui asjaomane vein:

a) on päritoluriigis juba villitud ja märgistatud ning seda ei muudeta; või

b) eksporditakse päritoluriigist vaadis ning villitakse ja märgistatakse eksportivas riigis ilma edasise töötlemiseta.

Eksportiva riigi pädev asutus tõendab dokumendil V I 1, et tegemist on esimeses lõigus nimetatud veiniga, mis vastab kõnealuses lõigus sätestatud tingimustele.

Artikkel 31

Veinivalmistustavade vastavus

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 45 ja artikli 46 lõike 1 punktide a, b ja c sätetele ning nende rakendussätetele võib kolmandatest riikidest pärit tooteid pakkuda või tarnida otsetarbimiseks üksnes juhul, kui need on valmistatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa punktides C, D ja E nimetatud veinivalmistustavasid kasutades kooskõlas selle ühenduse viinamarjakasvatusvööndi jaoks kehtestatud piirangutega, kus looduslikud tootmistingimused vastavad selle tootmispiirkonna tingimustele, kust tooted on pärit.

Tootmistingimuste vastavust hinnatakse asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse ettepanekute põhjal määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 75 sätestatud korras.

2. Kui liikmesriigi pädev asutus kahtlustab, et kolmandast riigist pärit toode ei vasta lõikele 1, teatab ta sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 32

Erieeskirjad teatavate veinide kohta

1. Liköörveinide ja destilleerimiseks kangendatud veinide puhul tunnistatakse dokument V I 1 kehtivaks üksnes juhul, kui artiklis 29 nimetatud ametiasutus on kandnud lahtrisse 15 järgmise teksti:

"on tõendatud, et sellele veinile lisatud alkohol on veinialkohol."

Kandele lisatakse järgmine:

a) väljaandva asutuse nimi ja aadress;

b) kõnealuse asutuse ametniku allkiri;

c) kõnealuse asutuse tempel.

2. Veinide puhul, mille suhtes kohaldatakse ühendusse importimisel alandatud tollitariife, võib dokumenti V I 1 kasutada sellise korra puhul ettenähtud päritolunimetussertifikaadina, kui asjaomane ametiasutus on kandnud lahtrisse 15 järgmise teksti:

"on tõendatud, et käesolevas dokumendis nimetatud vein on toodetud … viinamarjakasvatuspiirkonnas ja lahtris 6 esitatud päritolunimetus on antud sellele päritoluriigi sätete kohaselt."

Sellele kandele lisatakse lõikega 1 ettenähtud teave.

VI PEATÜKK

TEATAVATE IMPORTVEINIDE MÄÄRATLUST KÄSITLEVAD ERANDID

Artikkel 33

1. Ühendusse võib otsetarbimiseks importida järgmiseid veine:

a) Ungarist pärit veinid, mille üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 15, mida ei ole rikastatud ja mille nimetuses kasutatakse:

i) märget "Tokaji Aszu" või "Tokaji Aszu-eszencia" või "Tokaji Eszencia" või "Tokaji Szamorodni"; või

ii) märget "Kueloenleges Minoeségue bor" (kõrgema kvaliteediga vein), millele on lisatud geograafiline tähis ja üks järgmistest märgetest:

- "késöl szüretelésü bor",

- "válogatott szüretelésü bor",

- "töppedt szölöböl készült bor",

- "aszubor";

b) Šveitsist pärit veinid, mis on võrreldavad mpv-kvaliteetveinidega, mis on kohustuslikus korras tähistatud geograafilise tähisega, ja mille üldhappesisaldus viinhappes väljendatuna on alla 4,5, kuid üle 3 grammi liitri kohta ja mis on vähemalt 85 % ulatuses saadud ühest või mitmest järgnevalt nimetatud viinamarjasordist:

- Chasselas,

- Müller-Thurgau,

- Sylvaner,

- Pinot noir,

- Merlot;

c) Rumeeniast pärit veinid, mille üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 15, mida ei ole rikastatud, mis kannavad tähistust "VSOC" või "Vinuri de calitate superioara cu denumire de origine si trepte de calitate" ja ühte järgmistest geograafilistest tähistest:

- Cernavoda,

- Cotnari,

- Medgidia,

- Murfatlar,

- Nazarcea,

- Pietroasa.

2. Lõike 1 punktide a, b ja c kohaldamisel kannab käesolevas määruses nimetatud dokumendi V I 1 koostamiseks volitatud päritoluriigi ametiasutus kõnealuse dokumendi lahtrisse 15 järgmise teksti:

"Kinnitan, et käesolev vein vastab määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 68 lõike 1 punkti b alapunkti i alapunktis ii ja määruses (EÜ) nr 883/2001 sätestatud tingimustele."

Asjaomane ametiasutus lisab selle kande kinnitamiseks oma templi.

VII PEATÜKK

TEATAVATE KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT VEINISEKTORI TOODETE MÄÄRATLUSED

Artikkel 34

Määratlused

Järgmiste kolmandatest riikidest pärit ja CN-koodide alla 2009 ja 2004 kuuluvate veinisektori toodete määratlused on esitatud XI lisas:

a) värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel;

b) kontsentreeritud viinamarjavirre;

c) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;

d) liköörvein;

e) vahuvein;

f) gaseeritud vahuvein;

g) poolvahuvein;

h) gaseeritud poolvahuvein;

i) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 3388/81, (EMÜ) nr 3389/81, (EMÜ) nr 3590/85, (EÜ) nr 1685/95 ja (EÜ) nr 1281/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. veebruarist 2001.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2.

[3] EÜT L 341, 28.11.1981, lk 19.

[4] EÜT L 328, 22.12.1999, lk 60.

[5] EÜT L 341, 28.11.1981, lk 24.

[6] EÜT L 284, 28.11.1995, lk 6.

[7] EÜT L 343, 20.12.1985, lk 20.

[8] EÜT L 135, 8.5.1998, lk 4.

[9] EÜT L 161, 12.7.1995, lk 2.

[10] EÜT L 289, 16.11.2000, lk 21.

[11] EÜT L 153, 19.6.1999, lk 38.

[12] EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

[13] EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1.

[14] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1.

[15] EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

[16] EÜT L 14, 18.1.2001, lk 22.

[17] EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10.

[18] EÜT L 188, 21.7.1999, lk 33.

[19] EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5.

[20] EÜT L 199, 22.7.1983, lk 12.

[21] EÜT L 337, 31.12.1993, lk 94 ja 178.

[22] EÜT L 185, 25.7.2000, lk 24.

[23] EÜT L 102, 12.4.2001, lk 33.

[24] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[25] EÜT L 105, 23.4.1983, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 8 lõikes 1 nimetatud tooterühmad

Kood | Kategooria |

200960119100200960199100200960519100200960719100220430929100220430969100 | 1 |

220430949100220430989100 | 2 |

220421799910220429629910220429649910220429659910 | 3 |

220421799100220429629100220429649100220429659100 | 4.1 |

220421809100220429719100220429729100220429759100 | 4.2 |

220421799200220429629200220429649200220429659200 | 5.1 |

220421809200220429719200220429729200220429759200 | 5.2 |

220421839100220429839100 | 6.1 |

220421849100220429849100 | 6.2 |

220421949910220421989910220429949910220429989910 | 7 |

220421949100220421989100220429949100220429989100 | 8 |

--------------------------------------------------

III LISA

Artikli 8 lõikes 2 nimetatud tooterühmad

Põllumajandustoodete eksporditoetusi käsitleva nomenklatuuri kood | Rühm |

200960119100200960199100200960519100200960719100 | A |

220430929100220430969100 | B |

220429949910220429989910 | C |

220421799100220421799200220421799910220421839100 | D |

220421809100220421809200220421849100 | E |

220429629100220429629200220429629910220429649100220429649200220429649910220429659100220429659200220429659910220429839100 | F |

220429719100220429719200220429729100220429729200220429759100220429759200220429849100 | G |

220421949910220421989910 | H |

220429949910220429989910 | I |

220421949100220421989100 | J |

220429949100220429989100 | K |

--------------------------------------------------

IV LISA

Loetelu riikidest artikli 9 lõikes 6 nimetatud sihtkohttsoonide kaupa

1. tsoon: Aafrika

Angola, Benin, Botswana, Briti India ookeani ala, Burkina Faso, Burundi, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Komoorid, Kongo (Brazzaville), Côte d’Ivoire, Djibouti, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kenya, Lesotho, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauritaania, Mauritius, Mayotte, Mosambiik, Namiibia, Niger, Nigeeria, Rwanda, Saint Helena ja sõltkonnad, São Tomé ja Principe, Senegal, Seišellid, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Svaasimaa, Tansaania, Togo, Uganda, Sambia, Zimbabwe.

2. tsoon: Aasia ja Okeaania

Afganistan, Ameerika Okeaania, Austraalia Okeaania, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Brunei, Kambodža, Hiina, Mikroneesia Liiduriigid, Fidži, Prantsuse Polüneesia, Hongkong, India, Indoneesia, Iraan, Iraak, Jaapan, Jordaania, Kiribati, Kuveit, Laos, Liibanon, Macau, Malaisia, Maldiivid, Marshalli Saared, Mongoolia, Myanmar, Nauru, Nepal, Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad, Uus-Meremaa, Uus-Meremaa Okeaania, Põhja-Korea, Põhja-Mariaanid, Omaan, Pakistan, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Pitcairn, Katar, Samoa, Saudi Araabia, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Süüria, Taiwan, Tai, Tonga, Tuvalu, Araabia Ühendemiraadid, Vanuatu, Vietnam, Wallis ja Futuna, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jeemen.

3. tsoon: Ida-Euroopa ja Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid

Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Tšehhi Vabariik, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Venemaa, Slovakkia, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan.

4. tsoon: Lääne-Euroopa

Andorra, Ceuta ja Melilla, Gibraltar, Fääri saared, Island, Liechtenstein, Malta, Norra, San Marino, Vatikan.

--------------------------------------------------

V LISA

Artikli 12 lõikes 4 nimetatud teabe edastamine

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VI LISA

Artiklis 22 nimetatud riikide loetelu

- Kanada

- Iraan

- Liibanon

- Hiina Rahvavabariik

- Taiwan

- India

- Boliivia

- San Marino Vabariik

--------------------------------------------------

VII LISA

Artikli 24 lõikes 1 nimetatud dokument V I 1

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VIII LISA

Artiklites 24 ja 25 nimetatud vormide V I 1 ja V I 2 tehnilised eeskirjad

A. Vormide trükkimine

1. Vormide suurus peab olema umbes 210 × 297 mm.

2. Kasutada tuleb valget kirjutuspaberit, mis kaalub vähemalt 40 g/m2.

3. Igal vormil peab olema trükkija nimi ja aadress või tähis.

4. Vormid tuleb trükkida ühes ühenduse ametlikus keeles; vormide V I 2 puhul määrab vormidel kasutatava keele selle liikmesriigi pädev asutus, kus lüüakse vormidele tempel.

B. Vormide täitmine

1. Vormid tuleb täita selles keeles, milles nad on trükitud.

2. Igal vormil peab olema seerianumber, mille on andnud:

- vormide V I 1 puhul ametiasutus, kus kirjutatakse alla tõendi osale,

- vormide V I 2 puhul ametiasutus, kus lüüakse vormidele tempel.

3. Tootekirjeldus tuleb kanda vormi V I 1 lahtrisse 6 ja väljavõtte V I 2 lahtrisse 5 vastavalt määruse (EMÜ) nr 2392/89 artiklile 32.

--------------------------------------------------

IX LISA

Artikli 24 lõikes 2 ja artiklis 26 nimetatud riikide loetelu

- Austraalia

- Ameerika Ühendriigid

--------------------------------------------------

X LISA

Artikli 25 lõikes 1 nimetatud dokument V I 2

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

XI LISA

Artiklis 34 nimetatud määratlused

Käesolevas määruses esitatud importi käsitlevate sätete kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, kuid alla 15 mahuprotsendi, ja

- mis on saadud, lisades veini destilleerimisel saadud toodet eranditult kolmandas päritoluriigis lubatud veiniviinamarjasortidest saadud käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti;

b) kontsentreeritud viinamarjavirre – karamellimata viinamarjavirre:

- mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub kolmanda päritoluriigi sätete kohaselt lubatud mis tahes meetodil, mis ei ole ühenduse eeskirjadega keelatud, välja arvatud otsese kuumuse abil selliselt, et määruse (EMÜ) nr 1622/2000 XVIII lisas kirjeldatud meetodil kasutatud refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 50,9 %,

- mis on saadud eranditult kolmandas päritoluriigis lubatud veiniviinamarjasortidest ning

- mis on saadud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides vastab kolmandas päritoluriigis otsetarbimiseks ettenähtud veini valmistamiseks sätestatud miinimumile; kõnealune alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8,5 mahuprotsendi.

Kontsentreeritud viinamarjavirde tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti;

c) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre – vedel karamellimata toode:

i) mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub kolmanda päritoluriigi sätete kohaselt lubatud mis tahes meetodil, mis ei ole ühenduse eeskirjadega keelatud, välja arvatud otsese kuumuse abil selliselt, et määruse (EÜ) nr 1622/2000 XVIII lisas kirjeldatud meetodil kasutatud refraktomeetri näit temperatuuril 20 oC ei ole alla 61,7 %;

ii) mis on läbinud happesuse vähendamiseks ja muude koostisosade kui suhkru kõrvaldamiseks töötluse, mis on lubatud kolmanda päritoluriigi sätete kohaselt ja mis ei ole ühenduse eeskirjadega keelatud;

iii) millel on järgmised omadused:

- pH tase ei ole 25o Brix juures üle 5,

- optiline tihedus 425 nm juures 1 cm paksusel ei ületa 25o Brix juures kontsentreeritud viinamarjavirde puhul 0,100,

- sahharoosisisaldus ei ole kindlaksmääratava analüüsimeetodiga täheldatav,

- Folin-Ciocalteau indeks ei ületa 25o Brix juures 6,

- tiitritav happesus ei ületa 15 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- vääveldioksiidisisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- katioonide kogusisaldus ei ületa 8 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- elektrijuhtivus ei ületa 25o Brix ja 20 oC juures 120 μS/cm,

- hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- mesoinositooli olemasolu;

iv) mis on saadud eranditult kolmandas päritoluriigis lubatud veiniviinamarjasortidest ning

v) mis on saadud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides vastab kolmandas päritoluriigis otsetarbimiseks ettenähtud veini valmistamiseks sätestatud miinimumile; kõnealune alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8,5 mahuprotsendi.

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti;

d) liköörvein – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, kuid alla 22 mahuprotsendi, ja üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti ning

- mis on saadud liköörveini valmistavas kolmandas päritoluriigis lubatud viinamarjasordist pärit käärivast viinamarjavirdest või veinist või kõnealuste toodete segust, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti ja millele on lisatud:

i) üksikult või seguna veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, ning mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, ja veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii) vajaduse korral koos ühe või mitme järgmise tootega:

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- ühe punktis i nimetatud toote ja viinamarjavirde või kääriva viinamarjavirde segu.

Teatavate kvaliteetliköörveinide puhul, mille tootmistingimused on tunnistatud samaväärseteks mpv-kvaliteetveinide tootmistingimustega ja mis on kantud vastuvõetavasse loetellu, võib:

- üldalkoholisisaldus olla siiski alla 17,5, kuid mitte alla 15 mahuprotsendi, kui see on enne 1. jaanuari 1985 kohaldatud kolmanda päritoluriigi asjakohastes õigusaktides selgelt sätestatud,

- vein olla siiski saadud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 12, kuid mitte alla 10,5 mahuprotsendi;

e) vahuvein – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti,

- mis on saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde või veini esimesel või teisel kääritamisel ning

- mille pakendi avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 oC on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

f) gaseeritud vahuvein – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti,

- mis on saadud veinist,

- mille pakendi avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel, ning

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 oC on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

g) poolvahuvein – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti,

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 oC on sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, aga mitte üle 2,5 baari;

h) gaseeritud poolvahuvein – toode:

- mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti,

- mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 oC on täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, aga mitte üle 2,5 baari;

i) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein – toode:

- mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti,

- mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 12 mahuprotsenti,

- mis on valmistatud kolmandas päritoluriigis kõnealuses riigis lubatud veiniviinamarjasortide viinamarjadest, mis on korjatud kõnealuses riigis,

- mida on vajaduse korral laagerdatud.

--------------------------------------------------