32000D0821

Nõukogu otsus,

20. detsember 2000,

Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus — arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001—2005)

(2000/821/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon korraldas 6.–8. aprillini 1998 Birminghamis koostöös tolleaegse eesistujariigiga üleeuroopalise audiovisuaalsektorit käsitleva konverentsi "Digitaalajastu väljakutsed ja võimalused". Nõupidamiste käigus selgus, et on vaja tõhusat programmi Euroopa audiovisuaaltööstuse toetamiseks eelkõige Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise valdkonnas. Lisaks sellele aitab audiovisuaalsektori töö digitaalajastul kaasa uute töökohtade loomisele eelkõige seoses audiovisuaalsete materjalide tootmise ja levitamisega.

(2) 28. mail 1998. aastal rõhutas nõukogu üleeuroopalise audiovisuaalsektorit käsitleva konverentsi tulemusi heaks kiites, kuivõrd soovitav on toetada tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa päritoluga audiovisuaalprogrammide tööstuse arengut, võttes eelkõige arvesse Euroopa kultuurilist mitmekülgsust ja väikeste keelealade eripära.

(3) Audiovisuaalpoliitika kõrgetasemelise töörühma 26. oktoobri 1998. aasta aruandes "Digitaalajastu: Euroopa audiovisuaalpoliitika" tunnistatakse vajadust tugevdada toetusmeetmeid kinematograafia- ja audiovisuaaltööstusele eelkõige sellega, et programmi MEDIA toetatakse kõnealuse tööstusharu suurusele ja strateegilisele tähtsusele vastavate vahenditega.

(4) Euroopa päritoluga audiovisuaalmaterjalide tootmise, levitamise ja kättesaadavusega seotud väljakutsed olid peamised teemad audiovisuaalpoliitikat käsitleval foorumil "Euroopa päritoluga materjalid digitaalsel aastatuhandel", mille eesistujariik korraldas koostöös komisjoniga 10. ja 11. septembril 1999 Helsingis.

(5) Euroopa Parlamendile ja ministrite nõukogule saadetud teatises "Audiovisuaalpoliitika: järgmised etapid" tunnistab komisjon, et Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja suurendada üldsuse toetust eelkõige ühenduse tasandil.

(6) Rohelises raamatus "Telekommunikatsiooni-, meedia- ja infotehnoloogiasektorite lähenemine ja selle mõju õigusnormide väljatöötamisele" rõhutatakse ohtu, et digitaal- ja analoogtelevisioonis on vähe kvaliteetset materjali.

(7) Komisjonis toimunud rohelise raamatu avaliku arutelu käigus rõhutati, et tuleb luua raamistik, mis toetaks nii tavapäraste kui ka uute meediavahendite jaoks mõeldud Euroopa päritoluga audiovisuaalsete materjalide levitamist ja nende müügi edendamist digitaalkeskkonnas.

(8) Oma 27. septembri 1999. aasta järeldustes lähenemist käsitleva rohelise raamatu [1] avaliku arutelu tulemuste kohta tegi nõukogu komisjonile ettepaneku võtta nimetatud tulemusi arvesse meetmete kavandamisel Euroopa audiovisuaaltööstuse, sealhulgas multimeediatööstuse tugevdamiseks.

(9) Oma 14. detsembri 1999. aasta teatises "Ühenduse audiovisuaalpoliitika põhimõtted ja suunised digitaalajastul" määratles komisjon oma audiovisuaalsektori prioriteedid ajavahemikul 2000—2005.

(10) Komisjon rakendas nõukogu otsusega 90/685/EMÜ [2] vastuvõetud "Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi (MEDIA) (1991–1995)", mis sisaldas eelkõige Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise toetamiseks kavandatud meetmeid.

(11) Lisaks rohelisele raamatule "Strateegilised võimalused Euroopa programmitööstuse tugevdamiseks Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika kontekstis" tegi komisjon 1995. aasta novembris nõukogule ettepaneku teha otsus, millega loodaks filmi- ja teletoodangu edendamiseks Euroopa tagatisfond [3] ning Euroopa Parlament andis sellele soodsa hinnangu 22. oktoobril 1996. [4]

(12) Ühenduse strateegia Euroopa audiovisuaaltööstuse arendamiseks ja tugevdamiseks kinnitati nõukogu otsustega 95/563/EÜ [5] ja 95/564/EÜ [6] vastu võetud programmi MEDIA II (1996—2000) raames. Programmi käigus omandatud kogemuste põhjal on otstarbekas tagada selle jätkumine, võttes arvesse saavutatud tulemusi.

(13) Oma aruandes programmi MEDIA II (1996—2000) raames ajavahemikul 1. jaanuar 1996 kuni 30. juuni 1998 saavutatud tulemuste kohta tõdes komisjon, et programm vastab põhimõttele, mille kohaselt ühenduse abi toetab siseriiklikku abi, sest MEDIA II sekkumisvaldkond täiendab valdkondi, millese tavapäraselt sekkutakse siseriiklike toetusmehhanismidega.

(14) Audiovisuaalsektori kultuuriaspekte on vaja võtta arvesse vastavalt asutamislepingu artikli 151 lõikele 4.

(15) Vastavalt nõukogu poolt komisjonile antud läbirääkimisvolitustele peaks Euroopa Liit saabuvate Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimiste käigus mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooruga sarnaselt tagama, et ühendusel ja selle liikmesriikidel säilib võimalus hoida alal ja arendada oma suutlikkust määratleda ja rakendada oma kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat selleks, et säilitada kultuuriline mitmekesisus.

(16) Sama lähenemisviisi kohaselt tunnistas Euroopa Parlament oma 18. novembri 1999. aasta resolutsioonis Euroopa audiovisuaalsektori erilist rolli kultuurilise mitmekesisuse, elujõulise majanduse ja sõnavabaduse säilitamisel, kinnitas veelkord mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus audiovisuaalpoliitika vallas määratletud tegutsemisvabaduse põhimõtet ja jäi seisukohale, et teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) eeskirjad kultuuriteenuste kohta eelkõige audiovisuaalsektoris ei tohiks seada ohtu WTO osalisriikide kultuurilist mitmekesisust ja iseseisvust.

(17) Ühenduse meetmete lisaväärtuse suurendamiseks tuleb tagada ühenduse tasandi meetmete ja siseriikliku toetuse vormide vastastikune täiendavus.

(18) Eelkõige Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamise huvides on vaja tagada käesoleva otsuse ja audiovisuaalsektori toetamise siseriiklike meetmetega seotud komisjoni toimingute vaheline järjepidevus, et siseriikliku poliitika raames saaks piisavalt arendada liikmesriikide tootmispotentsiaali. Lisaks sellele saab ühenduse toetust ühitada igasuguse riikliku toetusega.

(19) Euroopa audiovisuaalsektori turu tekkimise tõttu on vaja arendada ja toota Euroopa päritoluga teoseid, st liikmesriikidest pärinevaid teoseid ja teoseid, mis pärinevad Euroopa kolmandatest riikidest, kes osalevad programmis MEDIA Plus või kelle koostööraamistik vastab nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivis 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) [7] sätestatud tingimustele.

(20) Digitaalrevolutsiooni tõttu muutuvad Euroopa päritoluga audiovisuaalteosed paari järgmise aasta jooksul tänu audiovisuaalmaterjalide uutele edastamismoodustele hõlpsamini kättesaadavaks ja nende levik väljaspool oma päritoluriiki paraneb.

(21) Audiovisuaalprogrammide tööstuse konkurentsivõime sõltub uute tehnoloogiate kasutamisest programmide arendamise, tootmise ja levitamise etappidel. Seetõttu on otstarbekas tagada sobiv ja tulemuslik koordineerimine uute tehnoloogiate suhtes võetud meetmete, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 182/1999/EÜ [8] vastu võetud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnika arengu ja tutvustamise viienda raamprogrammi (1998—2002), tulevase kuuenda raamprogrammi ja mitmekeelse tootmise uute võimaluste vahel, et kindlustada ühtsus nimetatud programmide raames võetavate meetmetega, keskendudes eelkõige audiovisuaalsektori turul tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele ja võimalustele.

(22) Euroopa päritolu audiovisuaalsete projektide toetamiseks uurib komisjon täiendava rahastamise võimalusi muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu eelkõige e-Euroopa ja Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungjärgu otsustel põhinevate algatuste, näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi (EIF) ja teadusuuringute raamprogrammide raames. Audiovisuaalsektori spetsialistidele tuleks teatada erinevatest toetusmeetmetest, mis on nende jaoks Euroopa Liidu raames kättesaadavad.

(23) Vastavalt Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungjärgu otsustele peavad nõukogu ja komisjon enne 2000. aasta lõppu andma aru EIP ja EIF rahastamisvahendite jätkuvast kontrollimisest, et suunata rahastamine ettevõtluse alustajatele, kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele ja mikroettevõtetele ning muudele EIP ja EIF poolt kavandatud riskikapitali algatustele ja tagatismehhanismidele. Seoses sellega tuleks erilist tähelepanu pöörata audiovisuaaltööstusele, et parandada selle juurdepääsu kapitaliturgudele ja suurendada konkurentsivõimet.

(24) Euroopa Ülemkogule esitatud aruandes pealkirjaga "Töövõimalused ja infoühiskond" osutas komisjon märkimisväärsetele uute töökohtade loomise võimalustele uues audiovisuaalteenuste valdkonnas.

(25) Teatises ühenduse tööhõivetoetuse poliitika kohta tunnistas komisjon programmi MEDIA II positiivset mõju tööhõivele audiovisuaalsektoris.

(26) Seetõttu on otstarbekas kaasa aidata Euroopa audiovisuaaltööstusse tehtavate investeeringute arengule ja kutsuda liikmesriike üles julgustama eri vahenditega uute töökohtade loomist kõnealuses tööstusharus.

(27) Programm MEDIA Plus peaks võimaldama ettevõtlust ja investeeringuid soosiva keskkonna loomist, et tagada Euroopa audiovisuaalsektori koht ülemaailmses majanduses ja toetada tõhusalt kultuurilist mitmekesisust.

(28) Hinnata tuleks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panust audiovisuaalsektori arengusse.

(29) Euroopa päritoluga kinematograafiateoste levitamise ja nende müügi edendamise tingimusi Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel on vaja parandada. Tuleks julgustada koostööd rahvusvaheliste ja siseriiklike levitajate, kinoomanike ja tootjate vahel; julgustada tuleks ka levitajate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vaheliste koostöövõrkude loomist ning toetada üleeuroopalisi programmimeetmeid edendavaid kooskõlastatud meetmeid.

(30) Euroopa päritoluga teoste televisiooni kaudu edastamise väljavaateid Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel on vaja parandada. Võttes arvesse televisioonikanalite võimalikku otsustavat rolli Euroopa päritoluga teoste levitamisel ja seda, kuivõrd vähe aega nende kanalite kavadest on pühendatud sellistele teostele, on oluline, et Euroopa päritoluga ringhäälinguorganisatsioonid (nagu on määratletud direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 2) toetaksid programmide edastamist Euroopas teistes liikmesriikides toodetud teoste ostmisega.

(31) Tuleb hõlbustada sõltumatute Euroopa tootjate ja levitajate juurdepääsu turule ning aidata kaasa nii Euroopa päritoluga teoste kui ka ettevõtjate edendamisele audiovisuaalsektoris.

(32) Üldsuse juurdepääsu Euroopa audiovisuaalsele kultuuripärandile tuleks parandada eelkõige üleeuroopalise digiteerimise ja võrkude loomise abil.

(33) Euroopa päritoluga materjalide valdajaid tuleks julgustada oma kataloogide, sealhulgas arhiivide ja filmipärandi digiteerimisel ja võrku paigutamisel.

(34) Arendamise, levitamise ja müügi edendamise toetamise puhul tuleks arvesse võtta struktuurilisi eesmärke, näiteks audiovisuaaltoodete madala tootmisvõimsusega ja/või piiratud keelelise või geograafilise ruumiga riikide või piirkondade arengupotentsiaali ja/või sõltumatu Euroopa sektori, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut.

(35) Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riike ning Küprost, Maltat, Türgit ja neid EFTA riike, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, käsitletakse ühenduse programmide võimalike osalistena lähtuvalt täiendavatest assigneeringutest ja vastavalt kõnealuste riikidega kokkulepitavale korrale.

(36) Muud Euroopa riigid, mis on piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osalisriigid, moodustavad Euroopa audiovisuaalruumi lahutamatu osa ja seetõttu peaks neil olema võimalik osaleda käesolevas programmis lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja vastavalt huvitatud poolte vahel kehtestatavale korrale. Kõnealustel riikidel peaks soovi korral ja eelarvelisi kaalutlusi või nende audiovisuaaltööstuse prioriteete arvesse võttes olema võimalik osaleda käesolevas programmis ja kasutada pisut rohkem piiratud koostöö vorme lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja vastavalt huvitatud poolte vahel kokkulepitavale erikorrale.

(37) Enne programmi avamist kolmandatele Euroopa riikidele tuleb kontrollida nende siseriiklike õigusaktide vastavust acquis'le, eelkõige nõukogu direktiivile 89/552/EMÜ.

(38) Vastastikustele tasakaalustatud huvidele toetuv koostöö väljaspool Euroopat asuvate kolmandate riikidega võib aidata Euroopa audiovisuaalsektoril luua lisaväärtusi Euroopa päritoluga teoste müügi edendamise, turulepääsu, turustamise, levitamise ja kasutamise näol kõnealustes riikides. Kolmandate riikide kaasamine tõstab teadlikkust Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest ja edendab ühiste demokraatlike väärtuste levikut. Sellist koostööd tuleb arendada täiendavate eraldiste ja huvitatud poolte vahel sõlmitavate kokkulepete põhjal.

(39) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [9] punktis 34 määratletud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(40) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele1999/468/EÜ,millegakehtestataksekomisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused, [10]

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi koostamine ja eesmärgid

1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2005 luuakse programm Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks ühenduses ja väljaspool seda, eesmärgiga tugevdada Euroopa audiovisuaaltööstust.

2. Programmi eesmärgid on:

a) Euroopa audiovisuaalsektori — sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate — konkurentsivõime parandamine Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel sellega, et toetatakse Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamist, levitamist ja nende müügi edendamist, võttes arvesse uusi tehnoloogiaid;

b) Euroopa päritoluga teoste piiriülese liikumise tõhustamisele kaasa aitavate sektorite tugevdamine;

c) keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse austamine ja edendamine Euroopas;

d) Euroopa päritoluga audiovisuaalpärandi esiletõstmine eelkõige digiteerimise ja võrkude loomise abil;

e) audiovisuaaltoodete madala tootmisvõimsusega ja/või piiratud keelelise või geograafilise ruumiga riikide või piirkondade audiovisuaalse sektori arendamine ning koostöövõrkude ja piiriülese koostöö tugevdamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel;

f) uut liiki audiovisuaaltoodete levitamine uute tehnoloogiate abil.

Loetletud eesmärgid viiakse ellu lisas sätestatud üksikasjaliku korra kohaselt.

Artikkel 2

Programmi arengualased erieesmärgid

Programmi arengualased erieesmärgid on järgmised:

a) edendada rahalise toe pakkumise abil sõltumatute ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele mõeldud tootmisprojektide (kinos või televisioonis esitatavad mängufilmid, loomingulised dokumentaalfilmid, televisioonis või kinos esitatavad animafilmid, audiovisuaal- või kinematograafiapärandit kasutavad teosed) arendamist;

b) edendada rahalise toe pakkumise abil selliste tootmisprojektide arendamist, mille loomisel, tootmisel ja levitamisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid.

Artikkel 3

Programmi turustamis- ja levitamisalased erieesmärgid

Programmi turustamis- ja levitamisalased erieesmärgid on järgmised:

a) tugevdada Euroopa filmitööstuse turustussektorit, julgustades turustajaid investeerima teistest Euroopa riikidest pärit kinofilmide tootmisse, omandamisse, turustamisse ja müügi edendamisse;

b) toetada teistest Euroopa riikidest pärit filmide laiemat riikidevahelist levitamist Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel, soodustades nende turustamist ja esitamist kinodes, julgustades selleks muu hulgas kooskõlastatud turustusstrateegiate loomist;

c) tugevdada isiklikuks kasutamiseks mõeldud vahendite abil toimuvat Euroopa päritoluga teoste turustamist sellega, et turustajaid julgustatakse investeerima digitaaltehnoloogiasse ja teistest Euroopa riikidest pärit teoste müügi edendamisse;

d) edendada sõltumatute ettevõtete toodetud Euroopa televisiooniprogrammide liikumist nii ühenduses kui ka väljaspool ühendust sellega, et julgustatakse koostööd ühest küljest ringhäälinguorganisatsioonide ja teisest küljest sõltumatute Euroopa turustajate ja tootjate vahel;

e) soodustada uute meediakanalite jaoks mõeldud Euroopa päritoluga teoste digitaalsete kataloogide loomist;

f) toetada Euroopa päritoluga audiovisuaal- ja kinematograafiateoste keelelist mitmekesisust.

Artikkel 4

Programmi müügi edendamise ja turulepääsu alased erieesmärgid

Programmi müügi edendamise ja turulepääsu alased eesmärgid on järgmised:

a) soodustada ja julgustada Euroopa päritoluga audiovisuaal- ja kinematograafiateoste müügi edendamist Euroopas ja mujal maailmas peetavatel messidel, laatadel ja audiovisuaalse temaatikaga festivalidel, kuivõrd sellistel üritustel on oluline roll Euroopa päritoluga teoste müügi edendamisel ja spetsialistidevaheliste koostöövõrkude loomisel;

b) julgustada Euroopa ettevõtjate vaheliste koostöövõrkude loomist, toetades liikmesriigi avalik-õiguslike või eraõiguslike müügiedendamisasutuste ühistegutsemist Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel.

Artikkel 5

Finantssätted

1. Ühenduse toetuse saajad leiavad ise märkimisväärse osa rahalistest vahenditest, mille hulka võib kuuluda ka muu riiklik rahastamine. Ühenduse toetus ei tohi ületada 50 % tegevuskuludest. Ainult lisas sätestatud juhtudel võib nimetatud osa ulatuda kuni 60 protsendini tegevuskuludest.

2. Programmi rakendamise lähtesummaks artikli 1 lõikes 1 märgitud ajavahemikus määratakse 350 miljonit eurot. Nimetatud summa suunav jaotus sektorite vahel on sätestatud lisa punktis 1.5. Iga-aastased vahendid määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.

3. Ilma et see piiraks nende lepingute ja konventsioonide kohaldamist, mille osaline ühendus on, peavad programmiga ettenähtud soodustusi saavad ettevõtted kuuluma praegu ja ka edaspidi liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu.

Artikkel 6

Rahaline toetus

Programmi raames võib rahalist toetust anda teatavatel tingimustel tagasimakstavate ettemaksetena või subsiidiumidena, nagu on määratletud lisas. Programmikohased tagasimaksed koos programmide MEDIA (1991—1995) ja MEDIA II (1996—2000) raames aset leidnud toimingute kohaste tagasimaksetega eraldatakse programmi MEDIA Plus vajaduste tarbeks.

Artikkel 7

Otsuse rakendamine

1. Otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad allpool loetletud küsimusi, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

a) kõigi lisas kirjeldatud meetmete üldsuunised;

b) projektikonkursside sisu, projektide valimise kriteeriumide ja korra määratlus;

c) küsimused, mis käsitlevad programmi rahaliste vahendite sisemist jaotust aastate kaupa, sealhulgas jaotus arendamise, müügi edendamise ja turustamise meetmete vahel;

d) meetmete järelevalve ja hindamise kord;

e) võimalikud ettepanekud ühenduse rahaliste vahendite eraldamiseks suurusjärgus üle 200000 euro arendustöö puhul, üle 300000 euro turustamise puhul ja üle 200000 euro toetusesaaja kohta aastas müügi edendamise puhul. Komitee võib nimetatud piirmäärad kogemusi silmas pidades läbi vaadata;

f) artiklis 10 sätestatud katseprojektide valik.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad muid küsimusi, võetakse vastu artikli 8 lõikes 3 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Seda menetlust kasutatakse ka tehnilise abi büroo lõpliku valiku jaoks.

3. Tehnilise abi suhtes kohaldatakse finantsmääruse kohaselt vastu võetud sätteid.

4. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt ja aegsasti käesoleva otsuse rakendamisest, eelkõige olemasolevate vahendite kasutamisest.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et programmi rakendamismeetmed ja muud audiovisuaalvaldkonda mõjutavad ühenduse põhimõtted, programmid ja meetmed on järjepidevad ja üksteist vastastikku täiendavad.

2. Komisjon tagab, et käesolev programm ja ühenduse ning kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö raames teostatavad audiovisuaalvaldkonna programmid ja meetmed on omavahel tõhusalt seotud.

Artikkel 10

Katseprojektid

1. Kogu programmi kestuse jooksul teostatakse katseprojekte, mille eesmärk on parandada juurdepääsu Euroopa päritoluga audiovisuaalteostele ja kasutada võimalusi, mida pakub uute ja uuenduslike tehnoloogiate, sealhulgas digiteerimise ja uute levitamismeetodite areng ja kasutuselevõtmine.

2. Rakendatavate katseprojektide valimise puhul annavad komisjonile nõu tehnikale spetsialiseerunud nõuanderühmad, mille koosseisu kuuluvad liikmesriikide määratud eksperdid. Komiteele esitatakse regulaarselt ja artikli 8 lõikes 2 osutatud korras võimalike projektide nimekiri.

Artikkel 11

Programmi avamine kolmandatele riikidele

1. Kõnealuses programmis võivad osaleda assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid vastavalt tingimustele, mis on ühenduse programmides osalemise kohta sätestatud assotsieerumislepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või tuleb sõlmida.

2. Programmid on osalemiseks avatud Küprosele, Maltale, Türgile ja neile EFTA riikidele, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, lähtuvalt täiendavatest assigneeringutest ja vastavalt kõnealuste riikidega kokkulepitavale korrale.

3. Programm on osalemiseks avatud lõigetes 1 ja 2 nimetamata riikidele, kes on piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osalisriigid, lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja vastavalt huvitatud poolte vahel kehtestatavale korrale.

4. Enne programmi avamist lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kolmandatele Euroopa riikidele tuleb kontrollida nende siseriiklike õigusaktide vastavust acquis'le, sealhulgas nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ artikli 6 lõike 1 sätetele.

5. Programm avatakse koostööks ka teistele kolmandatele riikidele lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja huvitatud poolte vaheliste kokkulepetega kehtestatava erikorra põhjal, mis hõlmab ka kulude jaotamist kokkulepitud korras. Lõikes 3 nimetatud kolmandad Euroopa riigid, kes ei soovi programmis osaleda täies ulatuses, võivad osaleda programmikohases koostöös käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Artikkel 12

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse põhjal võetud meetmete suhtes kohaldatakse eelhindamist ning hilisemat järelevalvet ja järelhindamist. See kindlustab juurdepääsu programmile ja selle rakendamise läbipaistvuse.

2. Pärast projektide elluviimist annab komisjon hinnangu nende elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas algsed eesmärgid on saavutatud.

3. Komisjon esitab kaks aastat pärast programmi rakendamise algust ja pärast küsimuse arutamist artiklis 8 ettenähtud komitees Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele saavutatud tulemustele tugineva hindamisaruande programmi mõju ja tulemuslikkuse kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral muudatusettepanekud.

4. Pärast programmi lõpetamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande käesoleva programmi rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2001.

Brüssel, 20. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

É. Guigou

[1] EÜT C 283, 6.10.1999, lk 1.

[2] EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37.

[3] EÜT C 41, 13.2.1996, lk 8.

[4] EÜT C 347, 18.11.1996, lk 33.

[5] EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25.

[6] EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33.

[7] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).

[8] EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1.

[9] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

1. RAKENDATAVAD MEETMED

1.1. Audiovisuaalteoste arendamise sektoris

Selleks et reageerida tootmisstruktuuride ja projektide mitmekesisust kajastavatele äristrateegiatele, on programmi meetmete eesmärk anda rahalist abi audiovisuaalsektori ettevõtjatele, kes esitavad:

a) ettepanekud töötada välja projektipaketid suurema investeerimisvõimega ettevõtjate jaoks või

b) ettepanekud töötada välja projektipaketid väiksema investeerimisvõimega ettevõtjate jaoks või

c) projektipõhiselt tehtud ettepanekud audiovisuaalteoste väljatöötamiseks.

Valikukriteeriumide puhul võetakse arvesse peamiselt projektide üleeuroopalist ja ülemaailmset ulatust ja eelkõige nende:

- tootmispotentsiaali,

- sobivust piiriüleseks kasutamiseks ja kavandatud turustus- ja levitamisstrateegiaid,

- kvaliteeti ja originaalsust.

Arengutoetust antakse tingimustel, et projektile antud toetus reinvesteeritakse pärast tootmisfaasi algust uute tootmisprojektide arendamisse.

Toetuse piirmäär on tavaliselt 50 % projekti kuludest, kuid seda võib tõsta 60 protsendini selliste projektide puhul, mis aitavad esile tõsta Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Artiklis 12 ettenähtud aruandes hindab komisjon käesolevas lisas nimetatud süsteemide võrreldavaid tulemusi, võttes arvesse programmi eesmärke. Komisjon esitab komiteele artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras vajalikud ettepanekud ülejäänud programmi rakenduseeskirjade kohta.

1.2. Turustamise ja levitamise sektor

1.2.1. Filmide levitamine

Artiklis 3 loetletud eesmärkide saavutamiseks kohaldatakse järgmisi tegevusliike:

a) teatavatel tingimustel tagasimakstavatel ettemaksetel põhinev toetuskava ettevõtjatele, kes tegelevad Euroopa päritoluga kinematograafiateoste turustamisega väljaspool nende tootmisriiki. Kõnealuse kava eesmärk on:

- soodustada Euroopa turustajate koostöövõrkude loomist koos rahvusvaheliste tootjate ja turustajatega, et edendada Euroopa turu jaoks mõeldud ühisstrateegiaid,

- julgustada turustajaid investeerima eelkõige Euroopa päritolu filmide müügi edendamisse ja piisavasse levitamisse,

- toetada Euroopa filmitootmise (dubleerimine, subtiitrimine, mitmekeelne tootmine ja rahvusvahelised heliribad) mitmekeelelisust. Teoste keelelise mitmekesisuse rahastamiseks mõeldud toetusi antakse subsiidiumidena;

Toetusesaajate valimise kriteeriumide hulka võivad kuuluda sätted, mille põhjal eristada projekte vastavalt nende eelarvekategooriale. Erilist tähelepanu pööratakse filmidele, mis tõstavad esile Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;

b) Euroopa turustajate "automaatse" toetamise süsteem vastavalt programmi osalisriikides teistest Euroopa riikidest pärit filmide vaatamiseks müüdud piletite arvule kuni kindlaksmääratud piirmäärani, mida kohandatakse iga riigi puhul. Turustajad võivad selliselt saadud toetust kasutada ainult selleks, et investeerida:

- teiste Euroopa riikide filmide kaastootmisesse,

- teiste Euroopa riikide filmide levitamisõiguse omandamisse näiteks minimaalsete tagatiste abil,

- teiste Euroopa riikide filmide toimetamiskulud (koopiate valmistamine, dubleerimine ja subtiitrimine), müügiedendamiskulud ja reklaamikulud.

Reinvesteerimise kord piirdub tavaliselt 50 protsendiga projekti kuludest, kuid seda võib tõsta 60 protsendini, eriti kui tegemist on investeeringutega tootmisfaasi ja filmidesse, millel on oma roll Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse esiletõstmisel;

c) süsteem, mis aitab kinofilmide rahvusvahelisele turustamisele spetsialiseerunud Euroopa ettevõtjaid (müügiagente) vastavalt nende tegevusele turul vähemalt ühe aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul. Müügiesindajad võivad seda liiki abi kasutada selleks, et investeerida uute teoste omandamisse (minimaalsed tagatised) või kuludesse, mis tulenevad uute Euroopa päritoluga teoste müügi edendamisest Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel;

d) toetus, mille abil julgustatakse ettevõtjaid näitama esilinastustega tegelevates kinodes minimaalse näitamisaja jooksul märkimisväärset osa teistest Euroopa riikidest pärit filme. Toetuse saamise eelduseks on Euroopa päritoluga filmide miinimumhulga näitamine. Toetuse ulatuse puhul võib kindlaksmääratud ülempiirini arvesse võtta vaatlusaja jooksul teistest Euroopa riikidest pärit filmide seanssidele müüdud piletite arvu.

Toetust võib anda ka Euroopa ettevõtjate koostöövõrkude loomiseks ja liitmiseks, mille abil teostatakse selliste programmide loomist julgustavaid ühiskavu.

Toetust võib kasutada haridusalase tegevuse arendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks noorte kinokülastajate seas.

Kinodele ja võrkude loomiseks antava toetuse puhul võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse tasakaalustatud geograafilist jaotust.

1.2.2. Euroopa päritoluga teoste levitamine väljaspool andmevõrke (off-line)

See tähendab Euroopa päritoluga teoste levitamist isiklikuks kasutamiseks mõeldud vahendite abil.

Automaatne toetus: toimetamise ja turustamisega tegelejate automaatse toetamise süsteem, millega edendatakse Euroopa päritoluga kinematograafia- ja audiovisuaalteoste, välja arvatud mängude, levikut isiklikuks kasutamiseks mõeldud vahendite (näiteks videokassettide ja DVD-de) abil vastavalt turul toimetulekule vähemalt ühe aasta pikkuse vaatlusperioodi ajal. Turul toimetuleku hindamisel võidakse võtta arvesse eri riikide turgudele iseloomulikke omadusi neid vastavalt kaaludes. Turustajad võivad selliselt saadud toetust kasutada ainult selleks, et investeerida:

a) teistest Euroopa riikidest pärit uute digitaalsete teoste toimetamise ja turustamise kulude katteks või

b) teistest Euroopa riikidest pärit uute mittedigitaalsete teoste müügi edendamise kulude katteks.

Käesolev süsteem on mõeldud selleks, et:

a) soodustada uute tehnoloogiate kasutamist isiklikuks kasutamiseks mõeldud Euroopa päritoluga teoste tootmisel (kõigi Euroopa turustajate jaoks mõeldud digitaaloriginaalide tootmine);

b) julgustada eelkõige turustajaid investeerima teistest Euroopa riikidest pärit filmide ja audiovisuaalteoste müügi edendamisse ja piisavasse turustamisse;

c) toetada Euroopa päritoluga toodangu keelelist mitmekesisust (dubleerimine, subtiitrimine ja mitmekeelne tootmine).

1.2.3. Teleringhääling

Julgustada sõltumatuid tootjaid tootma teoseid (mängufilme, dokumentaalfilme, animafilme), mille puhul kaasatakse vähemalt kaks ringhäälinguorganisatsiooni (soovitavalt peaks neid olema isegi rohkem) mitmes sellises riigis, mis osalevad programmis või teevad selle raames koostööd ja kuuluvad erinevatesse keelepiirkondadesse.

Toetusesaajate valimise kriteeriumide hulka võivad kuuluda sätted, mille põhjal eristada projekte vastavalt nende eelarvekategooriale ja liigile. Erilist tähelepanu pööratakse audiovisuaalteostele, mis pakuvad huvi seoses Euroopa kultuuripärandi ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse esiletoomisega.

Teoste keelelise mitmekesisuse (sealhulgas filmimuusika ja heliefektide tootmise) rahastamiseks mõeldud toetusi antakse subsiidiumidena.

1.2.4. Euroopa päritoluga teoste levitamine andmevõrkudes (on-line)

See tähendab Euroopa päritoluga teoste turustamist andmevõrkudes perspektiivsete turustussüsteemide ja uute meediakanalite kaudu (nt Internet, tellitav videoteenus). Eesmärk on julgustada Euroopa audiovisuaaltööstust kohanema digitaaltehnoloogia arenguga, eelkõige seoses perspektiivsete on-line turustusteenustega.

Teoste digiteerimise ja digitaalsete müügiedendamis- ja reklaammaterjalide loomise abil tuleks julgustada Euroopa ettevõtjaid (on-line juurdepääsu pakkujad, teatavale teemale pühendatud kanalid jne) looma uute meediakanalite vahendusel kasutatavaid digitaalseid katalooge Euroopa päritoluga teoste kohta.

1.3. Müügi edendamine

1.3.1. Müügi edendamine ja erialastele turgudele pääsemine

Programmi meetmete eesmärk on:

a) parandada tingimusi, mis reguleerivad spetsialistide juurdepääsu Euroopas ja mujal maailmas toimuvatele messidele ja audiovisuaalsektori erialastele turgudele ning konkreetsete tehnilise ja finantsabi kavade kaudu ka sellistele üritustele nagu:

- peamised Euroopa ja rahvusvahelised filmiturud,

- peamised Euroopa ja rahvusvahelised teleprogrammide turud,

- temaatilised turud, eelkõige sellised, kus tegeldakse animafilmide, dokumentaalfilmide, multimeedia ja uute tehnoloogiatega;

b) julgustada spetsialistidele mõeldud Euroopa päritoluga programmide kataloogide andmebaasi ja/või andmebaaside võrgu loomist;

c) julgustada võimaluse korral kinematograafiateoste müügi edendamise toetamist kõnealuste teoste tootmisfaasist alates.

Selleks julgustab komisjon ettevõtjate koostöövõrkude loomist üleeuroopalisel tasandil eelkõige sellega, et toetab ühisalgatusi, millesse on kaasatud liikmesriikide avalik-õiguslikud või eraõiguslikud müügiedendamisasutused.

Toetus piirdub tavaliselt 50 protsendiga projekti kuludest, kuid seda võib tõsta 60 protsendini selliste projektide puhul, mis aitavad esile tõsta Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

1.3.2. Festivalid

Programmi meetmete eesmärk on:

a) toetada partnerluse korras organiseeritud audiovisuaalsektori festivale, kus näidatavatest filmidest märkimisväärse osa moodustavad Euroopa päritoluga filmid;

b) julgustada Euroopat käsitlevaid koostööprojekte, mis hõlmavad ühise tegevusprogrammi alusel vähemalt kaheksa programmis osaleva või selle raames koostööd tegeva riigi audiovisuaalsektoris toimuvaid üritusi, mille eesmärk on edendada Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste müüki ja nende liikumist.

Erilist tähelepanu pööratakse festivalidele, mis aitavad edendada madala audiovisuaalteoste tootmisvõimsusega liikmesriikidest või piirkondadest pärit teoste või noorte Euroopa režissööride teoste müüki ja mille põhimõtete hulka kuulub näidatud Euroopa päritoluga teoste müügi aktiivne edendamine ja turustamise soodustamine.

Eelistatakse selliste koostöövõrkude projekte, mis toetavad püsivat üritustevahelist koostööd.

Toetus piirdub tavaliselt 50 protsendiga projekti kuludest, kuid seda võib tõsta 60 protsendini selliste projektide puhul, mis aitavad esile tõsta Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

1.3.3. Euroopa päritoluga teoste müügi edendamise meetmed

Julgustada kutsetöötajaid võtma tihedas koostöös liikmesriikidega laiale üldsusele mõeldud meetmeid, mis edendavad Euroopa päritoluga filmide ja audiovisuaaltoodangu müüki.

1.4. Katseprojektid

Katseprojektid, mille eesmärgid on määratletud artiklis 10, võivad esiletõstmiseks, koostöövõrgustike loomiseks ja müügi edendamiseks keskenduda muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a) kinematograafiapärand;

b) Euroopa päritoluga audiovisuaalprogrammide arhiivid;

c) Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste kataloogid;

d) Euroopa päritoluga teoste digitaalne levitamine näiteks arenenud turustusteenuste abil.

Katseprojektid annavad võimaluse vahetada kogemusi; nende tulemused avaldatakse laialdaselt, et soodustada parimate lahenduste levikut.

Kui programmi on rakendatud kaks aastat, kontrollib komisjon katseprojektide tulemusi ja teeb ettepanekuid programmi muutmiseks.

1.5. Vahendite jaotus

Kasutusel olevad vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele suunistele:

Arendustegevus | vähemalt 20 % |

Turustamine | vähemalt 57,5 % |

Müügi edendamine | ligikaudu 8,5 % |

Katseprojektid | ligikaudu 5 % |

Horisontaalkulud | vähemalt 9 % |

Kõik protsendimäärad on soovituslikud ja artiklis 8 sätestatud komitee võib neid muuta artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

2. RAKENDAMISKORD

2.1. Lähenemisviis

Programmi rakendamisel tagab komisjon artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide järgimise.

Komisjon, keda abistab artiklis 8 ettenähtud komitee, teeb programmi rakendamisel tihedat koostööd liikmesriikidega. Ta konsulteerib ka asjaomaste koostööpartneritega ja tagab, et kutsetöötajate osalemine programmis peegeldab Euroopa kultuurilist mitmekesisust.

2.2. Rahastamine

2.2.1. Ühenduse toetus

Ühenduse toetus ei ole suurem kui 50 % meetmete lõppmaksumusest (välja arvatud käesolevas lisas selgelt sätestatud juhtudel, mille suhtes kohaldatakse 60 % suurust piirmäära) ja seda antakse teatavatel tingimustel tagasimakstavate ettemaksetena või subsiidiumidena. Isegi siis, kui toetusesaaja katab osa kuludest enne valiku tegemist, on toetuskõlblikud ainult otseselt toetatava meetme täideviimisega seotud kulud. Teoste mitmekeelsuse puhul antakse ühenduse toetust subsiidiumidena.

2.2.2. Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

Enne kui ühenduse toetuse saamistaotlus kinnitatakse, kontrollib komisjon seda hoolega, et veenduda, kas see vastab käesolevale otsusele ja käesoleva punkti alapunktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Ühenduse toetuse saamistaotlused peavad sisaldama järgmist:

a) rahastamiskava, milles esitatakse kõik projekti rahastamise komponendid, sealhulgas ühenduselt taotletav rahaline toetus;

b) tööde esialgne ajakava;

c) muu asjaomane teave, mida komisjon nõuab.

2.2.3. Finantssätted ja kontroll

Komisjon näeb ette eeskirjad käesoleva otsuse kohaselt võetud meetmetega seotud kohustuste ja maksete kohta vastavalt finantsmääruste asjaomastele sätetele.

Ta tagab eelkõige, et kasutatud haldus- ja finantsmenetlused oleksid kooskõlas seatud eesmärkide ning audiovisuaaltööstuse tavade ja huvidega.

2.3. Rakendamine

2.3.1. Programmi rakendab komisjon. Selleks võib ta kasutada selliste sõltumatute konsultantide ja tehnilise abi büroode abi, kes valitakse pärast hankekonkurssi, lähtudes nende asjatundlikkusest asjaomases sektoris, programmi MEDIA II raames omandatud kogemustest või muudest kõnealuses valdkonnas omandatud kogemustest. Tehnilist abi rahastatakse programmi eelarvest. Komisjon võib artikli 8 lõikes 2 osutatud korras sõlmida partnerlepinguid erialaste asutustega, kaasa arvatud nendega, mis on loodud muude Euroopa algatuste, näiteks audiovisuaalse Eureka, Eurimagesi ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse raames, et rakendada programmi müügiedendamisvaldkonna eesmärkidele vastavaid ühismeetmeid.

Komisjon valib lõplikult välja programmi toetusesaajad ja otsustab antava rahalise toetuse üle vastavalt artiklile 8, lähtudes tehnilise abi büroode tehtud eeltööst. Ta esitab oma otsuste põhjendused ühenduse toetuse taotlejatele ja tagab programmi rakendamise läbipaistvuse.

Selleks et programm ellu viia ja eelkõige et hinnata programmi rahastamist ja loodud koostöövõrke kasutavaid projekte, kasutatakse selliste arendamise, tootmise, turustamise ja müügiedendamisvaldkonnas tegutsevate sõltumatute audiovisuaalsektori spetsialistide abi, kes oskavad vajaduse korral õigusi teostada, seda eelkõige uues digitaalses keskkonnas.

2.3.2. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et anda teavet programmi raames pakutavate võimaluste kohta ja tagada sellega programmi tutvustamine. Lisaks sellele annab komisjon Interneti vahendusel ulatuslikku teavet Euroopa Liidu poliitika raames kättesaadava toetuse süsteemi kohta, mis on audiovisuaalsektori puhul oluline.

Eelkõige astuvad komisjon ja liikmesriigid vajalikke samme seeläbi, et jätkavad MEDIA-infopunktide ja harukontorite võrgu tegevust ja tagavad nende erialaste oskuste edendamise, et:

a) teavitada audiovisuaalsektori spetsialiste Euroopa Liidu poliitika raames kasutatavatest eri toetuste süsteemidest;

b) programmi reklaamida ja selle olemasolust teavitada;

c) toetada spetsialistide maksimaalset osalemist programmi töös;

d) abistada spetsialiste projektikonkurssidele projektide esitamisel;

e) soodustada spetsialistide piiriülest koostööd;

f) ühendada liikmesriikide eri toetusorganeid selleks, et tagada programmi meetmete ja liikmesriikide toetusmeetmete vastastikune täiendavus.

--------------------------------------------------