31997R0894

Nõukogu määrus (EÜ) nr 894/97,

29. aprill 1997,

millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu 7. oktoobri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 3094/86, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed, [3] on korduvalt ja oluliselt muudetud; selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida;

(2) mere bioloogiliste loodusvarade kaitse ja kalavarude tasakaalustatud kasutamise tagamiseks nii kalurite kui tarbijate huvides tuleks sätestada kalavarude tehnilised kaitsemeetmed, kus määratletakse muuhulgas võrgusilma suurused, kaaspüügi määrad ja kalade lubatud mõõdud ning teatavates piirkondades, teataval ajavahemikul ja teatavate püünistega kalapüügi kohta kehtivad piirangud;

(3) tuleks leida moodus, kuidas omavahel tasakaalustada tehniliste kaitsemeetmete kohandamine püügipiirkondade erineva iseloomuga ja vajadus kergemini kohaldatavate ühtsete eeskirjade järele;

(4) käesolev määrus peaks sisaldama Skagerrakis ja Kattegatis toimuvat kalastustegevust reguleerivaid eeskirju, mis on kokku lepitud ühenduse, Norra ja Rootsi vahel; võttes arvesse teadusuuringute tulemusi, on vaja kehtestada hooajalised piirangud teatavale kalastustegevusele Skaggerakis ja Kattegatis;

(5) rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon peaks vastu võtma Läänemere kalapüüki käsitlevad majandamismeetmed;

(6) praegu vette tagasiheidetavad suured kalakogused tähendavad lubamatut raiskamist; niisuguse kalapüügi keelamine, kus kasutatakse ebapiisava selektiivsusega püügitehnikat või mis toimub piirkondades, kuhu kogunevad noorkalad, ning võrgusilmade suurendamine ja kalade vette tagasiheitmist soodustavate püüniste kasutamiskeeld on esimene samm kalavarude säilitamise ja nõuetekohase kasutamisega vastuolus olevate püügitavade lõpliku likvideerimise suunas; on vaja juurutada arusaadav kaitse- ja majandamissüsteem, mis vähendaks vette tagasiheidetavate kalade hulka miinimumini;

(7) on asjakohane määratleda teatavate kalaliikide spetsialiseeritud püüki ning kaaspüüki ja kaitsealuseid liike käsitlevad üksikasjad;

(8) mitmed katsed on näidanud, et ruudukujuliste silmadega selektiivakna kasutamine noodapära ees ja selle kohal vähendab märkimisväärselt alamõõduliste kalade püüki;

(9) kalapüük tehnilisel otstarbel on pidev tegevus, mistõttu peavad ka seda reguleerivad tingimused olema stabiilsed;

(10) teatavaid kalaliike, mis on mõeldud ümbertöötamiseks kalajahuks või -õliks, võib püüda väiksema võrgusilmaga võrke kasutades, tingimusel et niisugune püügitegevus ei avalda kahjulikku mõju teistele põhjalähedastele liikidele, eelkõige tursale ja kilttursale;

(11) seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate puhul kasutatakse üha väiksemaid ja väiksemaid võrgusilmi, mis suurendab niisuguse püügi sihtliikide noorkalade suremust;

(12) nimetatud suundumus tuleks kontrolli alla võtta ja passiivpüüniste, nagu seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate võrgusilma suurus tuleks kavandada niisugusena, et sihtliikidest või -liigirühmadest saadaks valikuline saak;

(13) kõnealuste liikide bioloogilised omadused on geograafiliste piirkondade lõikes erinevad; nende erinevuste tõttu on õigustatud erinevates piirkondades erinevate meetmete kohaldamine;

(14) tuleks ette näha piisava kestusega üleminekuperiood, et kaluritel oleks küllaldaselt aega olemasolevaid püüniseid uute nõuetega kohandada;

(15) tuleks määrata koorikloomade ja limuste suuruse mõõtmise viis;

(16) tuleks määratleda 12meremiilises rannikuvööndis toimuva kalapüügi eeskirjad, mida on võimalik rakendada;

(17) sellega seoses tuleks liikmesriikide rannikuvööndites ette näha teatavate noorkalade elualade kaitse, võttes arvesse eri vööndite konkreetseid bioloogilisi tingimusi;

(18) mitteselektiivsete seinnootade kasutamine tuuni ja muude kalade püügil, mille parvedes või parvede lähedal on mereimetajad, võib põhjustada nende imetajate mõttetu saagiks langemise ja surma;

(19) kui seinnoota kasutatakse asjakohaselt ja vastutustundlikult üksnes soovitud sihtliikide püügiks, on see tulemusrikas püügimeetod; niiviisi kasutatuna ei kujuta see ohtu mereimetajate kaitsele;

(20) ÜRO Peaassamblee on 22. detsembril 1989. aastal vastu võtnud resolutsiooni 44/225, mis käsitleb pelaagiliste liikide laiaulatuslikku triivvõrgupüüki ja selle mõju maailma ookeanide ja merede elusressurssidele;

(21) nõukogu on oma otsusega 82/72 EMÜ [4] heaks kiitnud Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitset käsitleva konventsiooni (Berni konventsioon);

(22) ühendus on alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste mereõigust käsitlevale konventsioonile, milles nõutakse rahvusvahelise ühenduse liikmetelt koostööd avamere elusressursside kaitsmisel ja säilitamisel;

(23) triivvõrkude kasutamise kontrollimatu laienemine ja kasv võib kaasa tuua tõsist kahju suureneva püügikoormuse ja muude kui sihtliikide suureneva kaaspüügi näol; seetõttu oleks soovitav triivvõrgupüüki reguleerida;

(24) teadusuuringute võimaldamiseks peaks sätestama, et käesolevat määrust ei kohaldata toimingute puhul, mida on uuringute tegemiseks kasvõi möödaminnes vaja;

(25) kui kalavarude kaitsmine on tõsises ohus, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid;

(26) käesoleva määruse vastuvõtmisel tuleks vältida rangelt kohaliku iseloomuga täiendavate siseriiklike meetmete kehtetuks muutmist või nende kohaldamise takistamist;

(27) seetõttu võib niisuguseid meetmeid jätkuvalt kohaldada või vastu võtta, kui komisjon on kaalunud nende kooskõla ühenduse õigusega ja vastavust ühtse kalanduspoliitika põhimõtetele;

(28) käesolevat määrust tuleks kohaldada, piiramata teatavate siseriiklike meetmete kohaldamist, mis on käesolevas määruses sätestatud miinimumnõuetest rangemad;

(29) vajalikuks võib osutuda uute kiireloomuliste kaitsemeetmete võtmine ja käesoleva määruse üksikajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmine; need meetmed ja eeskirjad tuleks vastu võtta nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3760/92 (millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuuri süsteem) [5] artiklis 18 sätestatud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Piirkondade piiritlemine

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kalapüügi ja lossimise suhtes kõikides liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates merevetes, mis paiknevad ühes järgmistest piirkondadest, välja arvatud artikli 6 lõikes 1, artikli 10 lõikes 17 ja artikli 11 lõikes 3 teisiti sätestatud juhtudel:

Piirkond 1

Kõik veed, mis asuvad põhja ja lääne pool joont, mis läbib punkti 48o põhjalaiust ja 18o läänepikkust ja suundub sealt otse põhja punktini 60o põhjalaiust, sealt otse itta punktini 5o läänepikkust, sealt otse põhja punktini 60o 30′ põhjalaiust, sealt otse itta punktini 4o läänepikkust, sealt otse põhja punktini 64o põhjalaiust ning sealt otse itta Norra rannikuni.

Piirkond 2

Kõik veed, mis asuvad punktist 48o põhjalaiust põhja pool, välja arvatud piirkonna 1 ja ICES III b, III c ja III d rajooni veed.

Piirkond 3

Kõik ICES VIII ja IX alapiirkonda kuuluvad veed.

Piirkond 4

Kõik ICES X alapiirkonda kuuluvad veed.

Piirkond 5

Kõik Kesk-Atlandi idaosa rajoonidesse 34.1.1, 34.1.2 ja 34.1.3 ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalastusvööndi 34 alapiirkonda 34.2.0 (CECAFi piirkond) kuuluvad veed, välja arvatud Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed Kanaari saarte ümbruses.

Piirkond 6

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannikulähedased veed.

Piirkond 7

Kõik Prantsuse Martinique‘i ja Guadeloupe‘i departemangude rannikulähedased veed.

Piirkond 8

Kõik Prantsuse Réunioni departemangu rannikulähedased veed.

2. Käesolevas määruses lühenditega "NAFO", "ICES" ja "FAO" tähistatud geograafilised piirkonnad on Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni määratletud piirkonnad. Neid on kirjeldatud nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määruses (EMÜ) nr 3179/78, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni [6], ning komisjoni teatistes nr 85/K 335/02 [7] ja 85/K 347/05, [8] kui hilisematest muudatustest ei tulene teisiti.

3. Lõikes 1 osutatud piirkonnad võib jagada geograafilisteks piirkondadeks artiklis 18 nimetatud korras, eelkõige selle lõikes 2 märgitud määratluste alusel.

4. Olenemata lõikest 2 piiratakse käesoleva määruse kohaldamisel Kattegat põhjast joonega, mis ulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt edasi Rootsi ranniku lähima punktini, ning lõunast joonega, mis ulatub Hasenore Headist Gniben Pointini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Headist Kullenini.

Skagerrak on piiratud läänest joonega, mis ulatub Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani, ja lõunast joonega, misulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini.

5. Olenemata lõikest 2 hõlmab Põhjameri käesoleva määruse kohaldamisel ICES IV alapiirkonna, sellega külgneva ICES II a rajooni osa, mis asub 64o põhjalaiusest lõunas, ja selle ICES III a rajooni osa, mis ei kuulu lõikes 4 piiritletud Skagerraki alasse.

I JAOTIS

VÕRGUD JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSED

Artikkel 2

Väikseim võrgusilma suurus

1. Üheski I lisas nimetatud piirkonnas või geograafilisel alal, arvestades vajaduse korral ajavahemikku ja mootori võimsust, pole lubatud kasutada traale, ankurdatud põhjanootasid või muid samalaadseid veetavaid võrke, välja arvatud juhul, kui nende võrgusilma suurus võrgu kõige väiksemate silmadega osas on sama suur või suurem, kui on sätestatud kõnealuses lisas, edaspidi "soovitatav väikseim silmasuurus", ja kui selle võrguga püütud ja pardal hoitav saak sisaldab:

- sihtliike I lisas täpsustatud protsentuaalses koguses või rohkem,

- kaitsealuseid liike mitte üle I lisas sätestatud protsentuaalse koguse,

mis on seal ette nähtud soovitatava väikseima silmasuuruse kohta.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust, võib sihtliikide miinimumprotsendi saada kõikide püütud sihtliikide koguste ühendamisel, kui

- need on sihtliigid, mille puhul kaitsealuste liikide maksimumprotsent on 10 %,

- need on sihtliigid, mille suhtes rakendatav soovitatav väikseim silmasuurus on sama suur või väiksem kui kasutatava võrgu silmasuurus,

- kõikide kaitsealuste liikide koguprotsent kõikide sihtliikide kogukaalust ei ole suurem kui 10 %.

Käesolevas määruses käsitletakse kaitsealuste liikidena niisuguseid liike, mille alammõõt on sätestatud II lisas, või mis on nimetatud lisas asjaomase piirkonna lahtris märgitud tärniga.

Käesoleva lõigu sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks lõigetes 2-9 esitatud erisätete kohaldamist.

2. Lõikes 1 esitatud sätted ei kehti tragide kohta. Tragidega kalastamisel on siiski keelatud pardal hoida või maale toimetada rohkem kui 10 % kaitsealuseid liike.

3. I lisas nimetatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvuna kõikide pardal olevate kalade, koorikloomade ja limuste kaalust pärast sorteerimist või lossimisel, võttes arvesse ka ümberlaaditud koguseid.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust, võib tobia püügil võrkudega, mille silmasuurus on alla 16 mm, protsendimäära arvutada enne sorteerimist. Seda sätet ei kohaldata Skagerrakis ja Kattegatis.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme näidisvalimi alusel. Valimite võtmise eeskirjad võib koostada artiklis 18 sätestatud korras.

4. Sorteerimine toimub kohe pärast loomuse pardaletõmbamist. Üle I lisas sätestatud protsendimäära püütud kaitsealused liigid heidetakse kohe merre tagasi.

5. Kui saak on saadud sama kalapüügireisi jooksul, kasutades mitmesuguseid, ise silmasuurusega võrke, või püütud mitmetest piirkondadest või geograafilistelt aladelt või muudes erinevates tingimustes (näiteks eri ajavahemikel), ja kui need erinevad püügitingimused eeldavad I lisas sätestatud väikseima silmasuuruse muutmist (koos vastavate protsendimääradega), arvutatakse protsendimäärad iga erinevates tingimustes püütud saagi osa kohta eraldi.

Kui logiraamatus, mida peetakse vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatav kontrollisüsteem) [9] artiklile 6 ja selle artikli rakenduseeskirjadele, ei ole märgitud teisiti, käsitatakse kõiki loomuseid pardal olevate väikseima silmasuurusega võrkudega püütuna.

6. Loomuste kaalu arvestatakse eluskaalus.

Käesoleva artikli kohaldamisel saadakse terve norra salehomaari kaal tema saba kaalu korrutamisel kolmega.

7. Võrke, mille silmasuurus on väiksem kui vastavalt lõikele 1 kasutatavatel võrkudel, ei tohi pardal hoida, välja arvatud juhul, kui need on nõuetekohaselt soritud ja stauitud, nii et neid ei ole võimalik kohe kasutada. Püügivahendite hoidmise kohta võib koostada erieeskirjad artiklis 18 sätestatud korras.

8. Mootori võimsuse all mõeldakse kõikide mootorite hoorataste toodetud pidevat maksimaalset koguvõimsust, mida saab laeva peajõuseadmele mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste või muude vahendite abil rakendada. Kui mootorisse on paigaldatud reduktor, mõõdetakse võimsust reduktorivõlli ääriku juures.

Mootori jõul töötavate abimasinate arvel ei tehta üldisest võimsusest mahaarvamisi.

Mootori võimsust väljendatakse kilovattides (kW).

Pidevat mootori võimsust määratakse vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni teises, 1981. aasta oktoobris ilmunud väljaandes esitatud rahvusvahelise standardisoovituse ISO 3046/1 nõuetele.

Muudatused neljandas lõigus sätestatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga võetakse vastu artiklis 18 sätestatud korras.

9. On keelatud pardal hoida või kasutada niisuguseid traale, põhjanootasid või muid samalaadseid veetavaid võrke, mille väikseim silmasuurus on 90 mm või suurem ja mille noodapära kitsaima osa ümbermõõdus on üle 100 võrgusilma, arvestamata ühendusi ja palistusi.

Kõikide traalide, põhjanootade või muude samalaadsete veetavate võrkude, mille silmasuurus on üle 100 mm, noodapära ülaossa võib lisada ruudukujuliste silmadega võrgutüki (selektiivaken või -luuk), mis kinnitatakse ühenduste ja palistuste külge ja mille silmasuurus on 90 mm või enam.

"Ruudukujuliste silmadega võrgutükk" on võrgutükk, mis paigutatakse nii, et selle selektiivakna moodustavate võrgusilmade AB-suunad on ühes suunas paralleelsed noodapära, selle täpses tähenduses, pikiteljega ja teises suunas selle pikitelje suhtes täisnurga all. AB-suund on kõrvutiasetsevate võrgusilmade sirgjooneliste ridade suund.

10. a) Seisevvõrke, takervõrke ja abaraid, mille silmasuurus ei vasta V ja VI lisas sätestatud kategooriatele, ei tohi kasutada ega kalalaevade pardal hoida. Abarate puhul on käesolevas määruses osutatud silmasuurus võrgu kõige väiksemate silmadega osa silmasuurus.

b) Kui piirkondades 1 ja 2 on loomust võtnud kalalaevad, mis kasutavad niisuguseid seisevvõrke, takervõrke ja/või abaraid, mis vastavad V lisas sätestatud kategooriatele, ei tohi vastava silmasuuruse kategooria kohta pardal hoitava ühe liigi või liikide kombinatsiooni või liikide rühma protsendimäär olla alla 70 % pardal hoitavast eluskaalu kogusest.

c) Kui piirkonnas 3 on loomust võtnud kalalaevad, mis kasutavad niisuguseid seisevvõrke, takervõrke ja/või abaraid, mis vastavad VI lisas sätestatud kategooriatele, ei tohi vastava silmasuuruse kategooria kohta pardal hoitava ühe liigi või liikide kombinatsiooni või liikide rühma protsendimäär olla alla 70 % pardal hoitavast eluskaalu kogusest.

d) Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

i) seisevvõrgud ehk nakkevõrgud: — püügivahendid, mis koosnevad ühest võrgust ja on mingil viisil põhja kinnitatud;

ii) abarad — põhja kinnitatud püügivahendid, mis koosnevad kahest või enamast ühendatult ja samasuunaliselt sama ülemise selise külge riputatud võrgust.

e) Punkte a, b, c ja d ei kohaldata salmonidae ja agnatha loomuste suhtes.

Käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas võrgusilma suuruse mõõtmise kohta, võetakse vastu artiklis 18 sätestatud korras hiljemalt 31. detsembril 1997.

Artikkel 3

Võrgusilma suuruse määramine

Võrgusilma suuruse määramise tehnilised eeskirjad koostatakse artiklis 18 osutatud korras.

Artikkel 4

Võrkpüüniste tarindid

Keelatud on kasutada vahendeid, mis võiksid võrgu mis tahes osas võrgusilmi ummistada või muul viisil nende suurust oluliselt vähendada.

Nimetatud sättega ei välistata teatavate vahendite kasutamist, mille nimistu ja tehniline kirjeldus koostatakse artiklis 18 sätestatud korras.

II JAOTIS

KALADE, KOORIKLOOMADE JA LIMUSTE ALAMMÕÕT

Artikkel 5

1. Kala, koorikloom või limus on alamõõduline, kui selle mõõtmed on väiksemad II või III lisas asjakohase liigi, piirkonna või teatava geograafilise ala (kui see on piiritletud) kohta sätestatud mõõtmetest. Kui alammõõdu määramiseks on ette nähtud mitu meetodit, loetakse kala, koorikloom või mollusk alammõõdule vastavaks, kui vähemalt üks saadud mõõtmistulemus on vastavast alammõõdust suurem.

2. a) Kala suurust mõõdetakse ninamiku tipust sabauime lõpuni.

b) Norra salehomaari ja homaaride suurust mõõdetakse IV lisas esitatud viisil:

- pearindmikukilbi pikkusena, mida mõõdetakse piki ükskõik kumma silmakoopa tagaosa keskjoonest pearindmikukilbi kaugema servani,

- üldpikkusena, mida mõõdetakse otsaorgi tipust otslüli tagumise servani, harjaseid arvestamata.

Norra salehomaari eraldatud sabade pikkust mõõdetakse saba esimese lüli esimesest äärest otslüli tagumise servani, harjaseid arvestamata. Saba mõõdetakse sirgena ja venitamata.

c) Taskukrabide suurust mõõdetakse IV lisas esitatud viisil:

- pearindmikukilbi pikkusena, mida mõõdetakse piki keskjoont silmakoobaste vahest pearindmikukilbi tagumise servani,

- pearindmikukilbi maksimumlaiusena, mida mõõdetakse risti pearindmikukilbi keskjoonega,

- ükskõik kumma sõra viimase kahe lüli maksimumpikkusena.

d) Roosade ämblikkrabide suurust mõõdetakse IV lisas esitatud viisil, piki keskjoont pearindmikukilbi otsaorkide vahelisest servast pearindmikukilbi tagumise servani.

e) Kahepoolmeliste karploomade suurust mõõdetakse IV lisas esitatud viisil, piki karbi pikimat osa.

f) Peajalgsete suurust mõõdetakse piki selja keskjoont kesta tagumisest otsast kesta eesmise otsani ebakalmaari ja seepia puhul, ja silmade tasandini kaheksajalgade puhul.

3. Alamõõdulisi kalu, koorikloomi ja limuseid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita.

Kõnealust sätet ei kohaldata:

a) kaitsealuste liikide loomuste suhtes, mis on püütud kooskõlas artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud piirangutega, ja mida ei ole lubatud sihtliikidest eraldatud ning inimtoiduna kasutamiseks müüdud, esitletud ega müügiks pakutud;

b) järgmiste liikide suhtes, kui alamõõdulised moodustavad kõige rohkem 10 % nende liikide kogusaagi kaalust:

- mis tahes geograafilisest piirkonnast püütud heeringas,

- Põhjamerest püütud makrell,

- Skagerrakist või Kattegatist püütud liigid, mis on loetletud II ja III lisas;

c) elussöödaks püütud stauriid (Tachurus spp.), makrell (Scomber spp.) ja anšoovis (Engraulis encrasicholus).

Alamõõduliste kalade, koorikloomade ja limuste protsendimäär arvutatakse artikli 2 lõigetes 3 kuni 6 sätestatud korras.

4. Maale on keelatud toimetada homaaride kehast eraldatud sabasid või sõrgu, kui homaarid on püütud III lisas nimetatud piirkondades või geograafilistes piirkondades, kus nende liikide kohta on määratud alammõõdud.

Maale toimetada võib üksnes terveid kammkarpe.

5. II ja III lisas tärniga märgitud liikide alammõõdud kehtestatakse artiklis 18 sätestatud korras.

III JAOTIS

KALAPÜÜGIKEELD

Artikkel 6

Lõhe ja meriforell

1. Lõhet ja meriforelli ei tohi pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb kohe merre tagasi heita, kui need on püütud:

a) liikmesriikide lähtejoontest mõõdetud 12meremiilisest vööndist väljaspool asuvatest vetest piirkondades 1, 2, 3 ja 4;

b) erandina artikli 1 lõikes 1 sätestatust, liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool piirkondades 1, 2, 3 ja 4;

c) traali, põhjanooda või muu veetava võrguga, mille võrgusilma suurus on alla 70 mm.

3. Skagerrakis ja Kattegatis on lõhe ja meriforelli püük keelatud väljaspool lähtejoontest mõõdetud 4meremiilist vööndit.

Artikkel 7

Heeringas

1. Heeringapüük on keelatud iga aasta 15. augustist 30. septembrini järgmisi punkte ühendava joonega piiratud geograafilises piirkonnas:

- Butt of Lewis,

- Cape Wrath,

- 58o 55′ põhjalaiust, 5o 00′ läänepikkust,

- 58o 55′ põhjalaiust, 7o 10′ läänepikkust

- 58o 20′ põhjalaiust, 8o 20′ läänepikkust,

- 57o 40′ põhjalaiust, 8o 20′ läänepikkust,

- punktist 57o 40′ põhjalaiust North Uisti saare läänerannikul kuni piki saare põhjarannikut punktini 57o 40′ 36″ põhjalaiust ja 7o 20′ 39″ läänepikkust,

- 57o 50′ 03″ põhjalaiust, 7o 08′ 06″ läänepikkust,

- piki Lewise saare läänerannikut kirdesse kuni alguspunktini (Butt of Lewis).

2. Pardal on keelatud hoida heeringakogust, mis ületab 5 % lõikes 1 sätestatud ajavahemikul kõnealuselt alalt püütud pardal olevate kalade, koorikloomade ja limuste kogukaalust. Protsendimäär arvutatakse artikli 2 lõigetes 3 kuni 6 sätestatud korras.

3. Heeringapüük on keelatud 1. juulist 31. oktoobrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

- 55o 30′ põhjalaiust Taani läänerannikul,

- 55o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,

- 57o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,

- 57o 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul.

4. Heeringapüük on keelatud vööndis, mis asub 6-12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi idarannikust: 54o 10′ põhjalaiuse ja 54o 45′ põhjalaiuse vahelistest lähtejoontest mõõdetuna 15. augustist 30. septembrini ning 55o 30′ põhjalaiuse ja 55o 45′ põhjalaiuse vahelistest lähtejoontest mõõdetuna 15. augustist 15. septembrini.

5. Heeringapüük on keelatud aasta ringi Iiri meres (ICES VII a rajoonis) merealal, mis asub Šotimaa, Inglismaa ja Walesi lääneranniku ja selle ranniku lähtejoontest 12 meremiili kaugusel asuva joone vahel ning piirneb lõunas laiusega 53o 20′ põhjalaiust ja loodes Mull of Galloway'st (Šotimaa) Point of Ayre'ni (Man'i saar) ulatuva joonega.

6. Heeringapüük on keelatud 21. septembrist 31. detsembrini Iiri mere (ICES VII a rajoonis) osades, mis on piiratud järgmiste koordinaatidega:

a) - 54o 20′ põhjalaiust Man‘i saare idarannikul,

- 54o 20′ põhjalaiust, 3o 40′ läänepikkust,

- 53o 50′ põhjalaiust, 3o 50′ läänepikkust,

- 53o 50′ põhjalaiust, 4o 50′ läänepikkust,

- 4o 50′ läänepikkust Man‘i saare kagurannikul;

b) - 54o 15′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul,

- 54o 15′ põhjalaiust, 5o 15′ läänepikkust,

- 53o 50′ põhjalaiust, 5o 50′ läänepikkust,

- 53o 50′põhjalaiust Iirimaa idarannikul.

Heeringapüük on keelatud aasta ringi Logani lahe vetes ida pool joont, mis ulatub Mull of Loganist, punktist 54o 44′ põhjalaiust ja 4o 59 läänepikkust, kuni Laggantalluch Headi punktini 54o 41′ põhjalaiust ja 4o 58′ läänepikkust.

7. Olenemata lõikest 6 võivad kuni 12,2 meetri pikkused laevad, mille kodusadam asub Iirimaa ja Põhja-Iirimaa idarannikul 53o 00′ põhjalaiuse ja 55o 00′ põhjalaiuse vahel, püüda heeringat lõike 6 punktis b kirjeldatud keelualal. Ainus lubatud püügimeetod on püük triivvõrkudega, mille väikseim silmasuurus on 54 mm.

8. Heeringapüük on keelatud Mull of Kintyre ja Corsewall Pointi vahelisest joonest kirdes asuval merealal 1. jaanuarist 30. aprillini.

9. Käesolevas artiklis kirjeldatud alasid ja ajavahemikke võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 8

Kilu

1. Kilupüük alla 32 mm silmasuurusega traalidega on aasta ringi keelatud Skaggerakis ja Kattegatis.

2. Kilupüük on keelatud:

a) 1. juulist 31. oktoobrini järgmiste puntidega piiratud piirkonnas:

- 55o 30′ põhjalaiust Taani läänerannikul,

- 55o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,

- 57o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,

- 57o 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul;

b) ICES statistilises piirkonnas 39E8 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse nimetatud ICES piirkonnana piirkonda, mis piirneb joonega, mis ulatub Ühendkuningriigi idarannikult piki joont 55o 00′ põhjalaiust otse itta kuni punktini 1o 00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 55o30′ põhjalaiust ja sealt otse läände kuni Ühendkuningriigi rannikuni;

c) Moray Firthi sisevetes punktist 3o 30′ läänepikkust lääne suunas ja Firth of Forthi sisevetes punktist 3o 00′ läänepikkust lääne suunas 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini.

Artikkel 9

Makrell

1. Pardal on keelatud hoida makrelli, mis on püütud järgmiste koordinaatidega piiratud geograafilisest piirkonnast:

- 2o 00′ läänepikkust Inglismaa lõunarannikul,

- 49o 30′ põhjalaiust, 02o 00′ läänepikkust

- 49o 30′ põhjalaiust, 07o 00′ läänepikkust,

- 52o 00′ põhjalaiust, 07o 00′ läänepikkust,

- 52o 00′ põhjalaiust Walesi läänerannikul,

välja arvatud juhul, kui makrelli kaal ei ületa sellest piirkonnast püütud pardal oleva makrelli ja muude liikide kogukaalust 15 %.

2. Lõiget 1 ei kohaldata:

a) laevade suhtes, mis püüavad seisevvõrkude või ridvata õngega;

b) laevade suhtes, mis püüavad põhjatraalide, põhjanootade või muude veetavate võrkudega, tingimusel et nende pardal on kõikide pardal olevate liikide kogukaalust vähemalt 75 %:

- norra salehomaari, kui need laevad kasutavad võrke, mille võrgusilma suurus asjaomaste geograafiliste piirkondade või vööndite kohta on sätestatud I lisas,

- norra salehomaari ja II lisas loetletud liike, kui need laevad kasutavad võrke, mille silmasuurus nende liikide ja asjaomaste geograafiliste piirkondade või vööndite kohta on sätestatud I lisas;

c) laevade suhtes, mis läbivad seda ala, tingimusel et kõik püügivahendid on stauitud vastavalt artikli 2 lõikes 7 sätestatud tingimustele;

d) laevade suhtes, millel ei ole kalapüügivarustust ja millele makrell ümber laaditakse.

3. Kogu pardal olevat makrelli, välja arvatud see, mille kohta on vastavalt järgmistes lõikudes kirjeldatud korrale deklareeritud, et see oli pardal enne laeva sisenemist nimetatud piirkonda, loetakse püütuks lõikes 1 sätestatud piirkonnast.

Niisuguse laeva kapten, mille pardal hoitakse makrelli ja mis kavatseb kalapüügi eesmärgil kõnealusesse piirkonda siseneda, peab teatama liikmesriigi kontrolliasutusele, kelle vööndis ta kavatseb kalastada, sellesse piirkonda saabumise kavatsetava aja ja koha mitte varem kui 36 tundi ja hiljemalt 24 tundi enne laeva sisenemist kõnealusesse piirkonda.

Piirkonda sisenemisel peab ta teatama pädevale kontrolliasutusele pardal olevad ja logiraamatusse märgitud makrellikogused. Kaptenilt võib nõuda logiraamatu ja pardal olevate koguste esitamist kontrollimiseks pädeva kontrolliasutuse määratud ajal ja kohas. Kontrollimise aeg on hiljemalt kuus tundi pärast seda, kui kontrolliasutus sai teate pardal oleva makrellikoguse kohta, ja koht peab olema piirkonda sisenemise kohale nii lähedal kui võimalik.

Kalalaeva kapten, kes kavatseb siseneda kõnealusesse piirkonda makrelli ümberlaadimiseks oma laevale, peab sellest teatama liikmesriigi kontrolliasutusele, kelle vööndis ümberlaadimine toimub, ümberlaadimise kavandatava aja ja koha mitte varem kui 36 tundi ja hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust. Kohe pärast ümberlaadimise lõppu peab kapten teatama pädevale kontrolliasutusele oma laevale ümberlaaditud makrellikoguse.

Pädevad kontrolliasutused on:

- Prantsusmaal:

Mimer, teleks: Pariis 250823,

- Iirimaal:

Department of Marine, teleks: Dublin 91798 MRNE,

- Ühendkuningriigis:

Ministry of Agriculture, Fisheries and Food, teleks: London 21274.

Käesoleva lõike sätteid ei tohi tõlgendada nii, nagu oleks laeval, mis on registreeritud liikmesriigis või sõidab liikmesriigi lipu all, kellel ei ole selle ala kalavarude makrellikvooti või kelle kvoot on täis, lubatud makrelli pardal hoida, kui tegemist ei ole niisuguse makrelliga, mis on saadud kaaspüügina stauriidi- või sardiiniloomustes, ja kui makrelli ei ole üle 10 % pardal oleva makrelli, stauriidi ja sardiinide kogukaalust, välja arvatud juhul, kui kapten suudab tõestada, et makrell on püütud muudest kalavarudest.

IV JAOTIS

TEATAVATE KALAPÜÜGILIIKIDE PIIRANGUD

Artikkel 10

Teatavates geograafilistes piirkondades ja teatavatel ajavahemikel teatavate liikide püügil teatavat tüüpi laevade ja püüniste kasutamise piirangud

1. Seinnooda kasutamine on keelatud:

a) heeringapüügil ICES VII g–k rajoonis ja järgmiselt piiratud geograafilises piirkonnas:

- punktist 52o 30′ põhjalaiust põhja suunas,

- punktist 52o põhjalaiust lõuna suunas,

- Iiri rannikust lääne suunas,

- Ühendkuningriigi rannikust ida suunas;

b) II lisas loetletud liikide püügil asjaomases piirkonnas või geograafilises piirkonnas.

Seinnoodapüügi puhul on keelatud pardal hoida:

- II lisas loetletud liikide kogust, mis ületab 5 % pardal olevate kalade, koorikloomade ja limuste kogukaalust, ja

- heeringakogust, mis ületab 5 % pardal olevate kalade, koorikloomade ja limuste kogukaalust, kui kalastatakse esimese lõigu esimeses taandes kirjeldatud piirkonnas.

Protsendimäärad arvutatakse vastavalt artikli 2 lõigetele 3 kuni 6.

2. a) Laevadel on keelatud pardal hoida või kasutada piimtraale, mille kõikide piimide kogupikkus on üle 24 meetri või mida on võimalik pikendada üle 24 meetri.

b) Piimtraalide kasutamine on keelatud Kattegatis.

3. a) Laevadel, mille kogupikkus on üle kaheksa meetri, on keelatud kalastada piimtraalide või traalnootadega territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud alal, mis ulatub Prantsusmaa rannikust (51o 00′ põhjalaiust põhja suunas), Belgia, Hollandi ja Saksamaa rannikust 12 meremiili kaugusele ning Taani läänerannikust Hirtshalsi majakani.

1. aprillist 30. septembrini laieneb eespool nimetatud ala järgmiste koordinaatidega piiratud geograafilisele piirkonnale:

- punkt 57o 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul,

- 57o 00′ põhjalaiust, 7o 15′ idapikkust,

- 55o 00′ põhjalaiust, 7o 15′ idapikkust,

- 55o 00′ põhjalaiust 7o 00′ idapikkust,

- 54o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,

- 54o 30′ põhjalaiust, 7o 30′ idapikkust,

- 54o 00′ põhjalaiust, 7o 30′ idapikkust,

- 54o 00′ põhjalaiust, 6o 00′ idapikkust,

- 53o 50′ põhjalaiust, 6o 00′ idapikkust,

- 53o 50′ põhjalaiust, 5o 00′ idapikkust,

- 53o 30′ põhjalaiust, 5o 00′ idapikkust,

- 53o 30′ põhjalaiust, 4o 10′ idapikkust,

- 53o 00′ põhjalaiust, 4o 10′ idapikkust,

- punkt 53o 00′ põhjalaiust Madalmaade rannikul.

b) Erandina lõike 3 punktist a on niisugustel laevadel, mille nimed ja tehnilised omadused on esitatud artiklis 18 sätestatud korras koostatavas nimistus, lubatud nimetatud alal piimtraalidega kalastada ajavahemikel, mil piimtraalidega kalastamine on üldiselt keelatud.

Käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud nimistusse võivad kuuluda laevad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

- kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1987,

- välja arvatud koorikloomi püüdvad laevad, ei tohi nende mootori võimsus ületada 221 kW ja vähendatud võimsusega mootorite puhul ei tohi võimsus enne selle vähendamist olla üle 300 kW.

Nimistus oleva laeva võib asendada teise laevaga, mille mootori võimsust ei ole vähendatud, kusjuures mootori võimsus ei ületa 221 kW ning kogupikkus, nagu on määratletud artiklis 13, ei ole üle 24 meetri.

Nimistus oleva laeva mootori võib asendada, tingimusel et asendatava mootori võimsust ei ole vähendatud ja selle võimsus ei ületa 221 kW.

c) Keelatud on kasutada piimtraale, mille kõikide piimide kogupikkus on üle 9 meetri või mida on võimalik pikendada üle 9 meetri, välja arvatud juhul, kui kasutatakse krevetiliste (Crangon spp. ja Pandalus montagui) püügiks mõeldud püüniseid.

Peamiselt krevette (Crangon spp.) püüdvatel laevadel on siiski lubatud kasutada piimtraale, mille kõikide piimide kogupikkus on üle 9 meetri, kui püütakse merikeelt, tingimusel et need laevad on kantud iga-aastaselt koostatavatesse nimistutesse.

d) Olenemata lõike 3 punktist a võivad selles lõikes kirjeldatud alal kalastada traalnootadega püüdvad laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja vähendatud võimsusega mootori võimsus ei ületanud enne vähendamist 300 kW.

e) Olenemata lõike 3 punktist a võivad üle 221 kW mootori võimsusega laevad kõnealuses piirkonnas traalnootadega kalastada tingimusel, et lesta- ja merikeeleloomused, mis ületavad 5 % pardal olevast kogusaagist, heidetakse kohe merre tagasi.

Protsendimäär arvustatakse vastavalt artikli 2 lõigetele 3 kuni 6.

4. Kõikidel laevadel on keelatud piimtraalidega kalastada alal, mis ulatub 12 meremiili kaugusele Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikust, mõõdetuna territoriaalvete lähtejoontest.

Nimetatud alal on siiski lubatud piimtraalidega kalastada järgmistesse kategooriatesse kuuluvatel laevadel:

- laevad, mis on kasutusele võetud enne 1987. aasta 1. jaanuari, välja arvatud koorikloomi püüdvad laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja vähendatud võimsusega mootori võimsus ei ületanud enne vähendamist 300 kW,

- pärast 1986. aasta 31. detsembrit kasutusele võetud laevad, mille mootori võimsust ei ole vähendatud, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mille kogupikkus, nagu on määratletud lõikes 13, ei ületa 24 meetrit,

- laevad, mille mootor on asendatud pärast 1986. aasta 31. detsembrit mootoriga, mille võimsust ei ole vähendatud ja mille mootori võimsus ei ületa 221 kW.

Keelatud on kasutada piimtraale, mille kõikide piimide kogupikkus on üle 9 meetri, välja arvatud juhul, kui kasutatakse krevetiliste (Crangon ssp. ja Pandalus montagui) püügiks mõeldud püüniseid.

5. Kalalaevad, mis ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras koostavatesse nimistutesse kandmise tingimustele, ei tohi nendes lõigetes nimetatud kalapüügiga tegeleda.

6. Lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas lõikes 3 osutatud nimistute kehtestamise eeskirjad, koostatakse artiklis 18 sätestatud korras.

7. Mootori võimsusena käsitletakse artikli 2 lõikes 8 määratletud mootori võimsust.

8. Kasutuselevõtu kuupäevaks loetakse esimese ametliku ohutussertifikaadi väljastamise kuupäeva.

Kui ametlikku ohutussertifikaati pole väljastatud, loetakse kasutuselevõtu kuupäevaks kalalaevade ametlikku registrisse kandmise esimest kuupäeva.

Enne 1986. aasta 14. oktoobrit kasutusele võetud kalalaevade puhul loetakse kasutuselevõtu kuupäevaks kalalaevade ametlikku registrisse kandmise esimest kuupäeva.

9. Skagerraki ja Kattegati vetes, mis asuvad 3 meremiili kaugusel lähtejoontest, on 1. juulist 15. septembrini keelatud kasutada alla 32 mm võrgusilma suurusega traale.

Neis vetes on sel perioodil lubatud:

- hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügil kasutada võrke väikseima võrgusilma suurusega 30 mm,

- söödaks kasutatava euroopa emakala (Zoarces viviparus), mudila (Gobiidae) ja võldlaste (Cottus spp.) püügil kasutada ükskõik missuguse võrgusilma suurusega võrke.

10. Anšoovisepüügil on ICES VII C rajoonis keelatud kasutada pelaagilisi traale.

11. Käesolevas artiklis osutatud vööndites, kus ei tohi kasutada traale, piimtraale, põhjanootasid või samalaadseid veetvaid võrke, on keelatud nimetatud võrke pardal hoida, välja arvatud juhul, kui need on vastavalt artikli 2 lõike 7 sätetele nõuetekohaselt soritud ja stauitud.

12. Kalapüügil on keelatud kasutada lõhkeaineid, mürgiseid või uimastavaid aineid ja tulirelvi. Tuunikala ja hiidhai püügil on siiski lubatud kasutada harpuunpüsse.

Skagerrakis ja Kattegatis on keelatud kasutada elektrivoolu muude kalade kui tuunikalade või hiidhaide püügiks.

13. Laeva pikkuseks loetakse üldpikkus, mida määratletakse vööri kõige eesmise punkti ja ahtri kõige tagumise punkti vahelise sirgjoone pikkusena.

Vööri hulka loetakse laevakere veekindel osa, pakk, vöörtääv ja umbreeling, kui see on paigaldatud, kuid vööri koosseisu ei kuulu pukspriidid ja varbreelingud.

Ahtri hulka loetakse laevakere veekindel osa, ahtripeegel, pupp, slipp ja umbreeling, kuid ahtri koosseisu ei kuulu varbreelingud, väikepoomid, peajõuseade, roolid ja rooliseade ning tuukritrepid ja -platvormid.

Üldpikkust mõõdetakse meetrites kahe kümnendiku täpsusega.

14. Piimtraali pikkust mõõdetakse selle ühest äärest teiseni, arvestades kõiki selle tarindeid.

15. a) 1. septembrist 31. detsembrini on keelatud kalastada traalide, põhjanootade ja muude samalaadsete veetavate võrkudega geograafilistes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendava joonega:

- Hispaania põhjarannikul asuv Cabo Prior (43o 34′ põhjalaiust, 8o 19 läänepikkust),

- 43o 50′ põhjalaiust, 8o 19 läänepikkust,

- 43o 25′ põhjalaiust, 9o 12 läänepikkust,

- Hispaania läänerannikul asuv Cabo Villano (43o 10′ põhjalaiust, 9o 12 läänepikkust).

b) 1. oktoobrist 31. detsembrini on keelatud kalastada traalide, põhjanootade ja muude samalaadsete veetavate võrkudega geograafilistes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendava joonega:

- Hispaania läänerannikul asuv Cabo Corrubedo (42o 35′ põhjalaiust, 9o 05 läänepikkust),

- 42o 35′ põhjalaiust, 9o 25 läänepikkust,

- 43o 00′ põhjalaiust, 9o 30 läänepikkust,

- punkt 43o 00′ põhjalaiust Hispaania läänerannikul.

c) 1. detsembrist järgmise aasta veebruari viimase päevani on keelatud kalastada mis tahes traalide, põhjanootade või muude samalaadsete veetavate võrkudega geograafilistes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendava joonega:

- punkt 37o 50′ põhjalaiust Portugali läänerannikul,

- 37o 50′ põhjalaiust, 9o 03 läänepikkust,

- 37o 00' põhjalaiust, 9o 06 läänepikkust,

- punkt 37o 00′ põhjalaiust Portugali läänerannikul.

16. Laevadel, kus makrelli, heeringa ja stauriidi püüdmiseks on lubatud kasutada erandliku silmasuurusega seinnootasid või veetavaid võrke, on keelatud pardal hoida automaatseid sorteerimisseadmeid.

Olenemata eelmisest lõigust on külmutuslaevadel õigus pardal hoida automaatseid sorteerimisseadmeid, tingimusel et nende ainus otstarve on püütud ja külmutamiseks mõeldud kalade kaubanduslik sortimine. Automaatsed sorteerimisseadmed peavad olema paigaldatud nii, et saak külmutataks turustamise tarbeks kohe pärast sortimist ja et seda ei oleks võimalik hõlpsasti merre tagasi heita.

17. Mereimetajate parvesid või rühmi on keelatud seinnootadega ümber piirata, kui eesmärk on püüda tuunikala või muid kalaliike.

Olenemata artikli 1 lõikest 1 kohaldatakse käesolevat lõiget liikmesriigi lipu all sõitvate või liikmesriigis registreeritud laevade suhtes nii kõikide liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kui ka väljaspool seda.

18. Makrelli-, kilu- ja heeringapüük traalide või seinnootadega on keelatud Skagerrakis laupäeva keskööst pühapäeva keskööni ja Kattegatis reede keskööst pühapäeva keskööni.

19. Seinnoota on keelatud kasutada troopiliste tuunikalade püügiks (vööttuun, suursilm-tuun ja pikkuim-tuun) Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ICES X rajoonis joonest 36o 30′ põhjalaiust põhja suunas ja CECAFi piirkonnas joontest 31o põhjalaiust põhja suunas ja 17o 30 läänepikkust ida suunas.

Artikkel 11

Triivvõrkude kasutuspiirangud

1. Laevad ei tohi pardal hoida ega kalastamiseks kasutada triivvõrku või triivvõrke, mille pikkus üksikult või kokku on üle 2,5 kilomeetri.

2. Kui võrk on üle ühe kilomeetri pikk, peab see olema kogu lõikes 1 nimetatud kalastustegevuse vältel laeva külge kinnitatud. 12meremiilises rannikuvööndis võib võrgu siiski laeva küljest lahti päästa, tingimusel et seda laevalt pidevalt jälgitakse.

3. Olenemata artikli 1 lõikest 1, kohaldatakse käesolevat artiklit kõikides liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, välja arvatud Balti meri, Suur- ja Väike-Belt ja Sund, ning kõikide liikmesriikides registreeritud või nende lippude all sõitvate laevade suhtes neist vetest väljaspool.

Artikkel 12

Ühelgi laeval pole lubatud kasutada triivvõrke tuunikalapüügil Hispaania või Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ICES VIII, IX või X alarajoonis, või olenemata artiklist 1, Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes CECAFi piirkonnas Kanaari saarte ümbruses.

Artikkel 13

Töötlemine

Kalalaeva pardal on keelatud kalade füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, -õliks või samalaadseteks toodeteks. Nimetatud keeld ei kehti kalajäätmete töötlemise kohta.

Artikkel 14

Teadusuuringud

Käesolevat määrust ei kohaldata kalastustegevuse suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja alluvuses ning millest komisjonile ja liikmesriigile või liikmesriikidele, kelle vetes uuringud toimuvad, on ette teatatud.

Esimeses lõigus määratletud otstarbel püütud kalu, koorikloomi ja limuseid võib müüa, säilitada, esitleda ja müügiks pakkuda tingimusel, et:

- need vastavad II ja III lisas sätestatud standarditele ning vastavalt 1992. aasta 17. detsembri nõukogu määruse (EMÜ) nr 3759/92 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) [10] artiklile 2 vastuvõetud turustusstandarditele,

või

- need müüakse vahetult muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

Artikkel 15

Kalavarude asustamine ja ümberasustamine

Käesolevat määrust ei kohaldata kalastustegevuse suhtes, mis toimub kalade, koorikloomade või limuste asustamise või ümberasustamise käigus.

Esimeses lõigus sätestatud otstarbel püütud kalu, koorikloomi ja limuseid võib inimtoiduks müüa üksnes juhul, kui on täidetud käesoleva määruse muud tingimused.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

1. Kui kalade, koorikloomade ja limuste kaitse nõuab viivitamatut tegutsemist, võib komisjon käesolevale määrusele lisaks sellest erandina artiklis 18 osutatud korras vastu võtta kõiki vajalikke meetmeid.

2. Kui teatavate liikide või püügipiirkondade kaitsmine on tõsiselt ohus ja kui viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad rannikuäärsed riigid võtta oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes asjakohaseid mittediskrimineerivaid kaitsemeetmeid.

3. Lõikes 2 nimetatud meetmed koos selgitava märgukirjaga edastatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele kohe pärast nende vastuvõtmist.

4. 10 tööpäeva jooksul pärast niisuguse teate saamist kinnitab komisjoni lõikes 2 nimetatud meetmed või nõuab nende tühistamist või muutmist. Komisjoni otsusest teatatakse kohe liikmesriikidele.

5. Liikmesriigid võivad komisjoni otsusega nõukogu poole pöörduda 10 tööpäeva jooksul alates lõikes 4 nimetatud teate kättesaamisest.

6. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse ühe kuu jooksul.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid võivad võtta kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid:

a) rangelt kohaliku iseloomuga kalavarude suhtes, mis pakuvad huvi üksnes asjaomase liikmesriigi kaluritele; või

b) kehtestades tingimused või üksikasjaliku korra loomuste piiramiseks tehniliste meetmetega:

i) täiendades kalapüüki käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid, või

ii) kehtestades nimetatud õigusaktides sätestatud miinimumnõuetest rangemaid nõudeid;

tingimusel, et niisuguseid meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi kalurite suhtes, need on kooskõlas ühenduse õigusega ja vastavuses ühise kalanduspoliitika põhimõtetega.

2. Komisjonile tuleb teatada siseriiklike tehniliste meetmete kehtestamise või nende muutmise kavadest niipalju varem, et see jõuaks esitada oma seisukoha.

Kui komisjon esitab ühe kuu jooksul alates teate saamisest vastava nõudmise, peab asjaomane liikmesriik peatama kavandatud meetmete jõustamise kuni kolme kuu möödumiseni nimetatud teate saamisest, et komisjon saaks selle aja jooksul otsustada, kas kõnealused meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.

Kui komisjon leiab oma otsuses, millest ta teatab kõikidele liikmesriikidele, et kavandatav meede ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, ei tohi asjaomane liikmesriik seda jõustada, tegemata selles vajalikke muudatusi.

Asjaomane liikmesriik teatab kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest, olles teinud sinna vajalikud muudatused.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas siseriiklikud tehnilised meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.

4. Komisjoni algatusel või ükskõik millise liikmesriigi taotlusel võib artiklis 18 sätestatud korras teha otsuse selle kohta, kas liikmesriigi kohaldatav siseriiklik tehniline meede on kooskõlas lõike 1 sätetega.

5. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile kaldalt toimuvat kalapüüki käsitlevad meetmed üksnes teadmiseks.

Artikkel 18

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 19

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3094/86.

Viiteid nimetatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VII lisa A osas sätestatud vastavustabelile.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikli 2 lõike 10 ja V ja VI lisa sätted jõustuvad 31. detsembril 1997.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. aprill 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Mierlo

[1] EÜT C 362, 2.12.1996, lk 318.

[2] EÜT C 30, 30.1.1997, lk 93

[3] EÜT L 288, 11.10.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3071/95 (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 14).

[4] EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1.

[5] EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 654/81 (EÜT L 69, 14.3.1981, lk 1).

[7] EÜT C 335, 24.12.1985, lk 2.

[8] EÜT C 347, 31.12.1985, lk 14.

[9] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2870/95 (EÜT L 301, 14.12.1995, lk 1).

[10] EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3318/94 (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 15).

--------------------------------------------------

I LISA

Piirkond | Geograafiline piirkond | Lisatingimused | Väikseim võrgusilma suurus (mm) | Lubatud sihtliigid | Sihtliigi miinimumprotsent | Kaitsealuste liikide maksimumprotsent |

| |

1 ja 2 | Kogu piirkond | 100 (rombikujuline võrgusilm) [1] | kõik | 100 |

Põhjameri 55o põhjalaiusest lõuna pool | | 80 [2] | harilik merikeel (Solea vulgaris) | 5 | 100, millest turska, kiltturska ja saidat mitte üle 10 % |

Šotimaast ja Rockallist läänes (ICES VI alapiirkond [3] | | 80 | kõik | 100 |

ICES VII alapiirkond | | 80 | kõik | 100 |

Kogu piirkond | | 70 | norra salehomaar (Nephrops norvegicus) | 30 | 60 |

ICES II, IV, V ja VI alapiirkond 56o põhjalaiusest põhja pool | [9] | 90 [10] | merlang (Merlangius merlangus) | 70 [11] | 100, millest turska, kiltturska ja saidat mitte üle 10 % ja atlandi merilesta mitte üle 10 % |

Kogu piirkond, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | | 32 | makrell (Scomber scombrus) | 50 | või 80 kumulatiivne | 10 |

| harilik stauriid (Trachurus trachurus) | 50 |

| heeringas (Clupea harengus) | 50 |

| pelaagilised peajalgsed | 50 |

| sardiin (Sardina pilchardus) | 50 |

| putassuu [4](Micromesistius poutassou) | 50 |

Kogu piirkond, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | | 35 | süvameregarneelid (Pandalus spp., välja arvatud Pandalus montagui) | 30 | 50 |

Skagerrak ja Kattegat | | 32 | heeringas (Clupea harengus) | 50 | 10 |

| kilu (Sprattus sprattus) |

Kogu piirkond | | 30 | hõbekalad (Argentina spp.) | 50 | 10 |

Kogu piirkond, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | | 20 | krevetilised (Pandalus montagui, Crangon spp.) | 30 | 50 |

Kogu piirkond, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | | 16 | kilu (Sprattus sprattus) | 50 | 10 |

Kogu piirkond | | 16 | harilik angerjas (Anguilla anguilla) | 20 | 10 |

Skagerrak ja Kattegat lähtejoontest 4 meremiili kaugusele ulatuvast alast väljaspool | | 35 | krevetilised (Crangon spp. ja Palaemon adspersus) | 20 | 50 |

Skagerrak ja Kattegat lähtejoontest 4 meremiili ulatuses | | 16 | krevetilised (Crangon spp. ja Palaemon adspersus) | 20 | 50 |

| 16 | harilik merilohe (Trachinus draco) | 50 | 10 |

| limused, välja arvatud seepia (Sepia officinalis) |

| atlandi tuulehaug (Belone belone) |

| hall merikukk (Eutrigla gumardus) |

Skagerrak ja Kattegat | | 16 | putassuu (Micromesistius poutassou) | 50 | 10 |

Skagerrak | 1. novembrist veebruari viimase päevani | 16 | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

Kattegat | 1. augustist veebruari viimase päevani | 16 | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

1. märtsist 31. juulini | — | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

Kogu piirkond, välja arvatud tursikupüügirajoon [5] | | 16 | tursik (Trisopterus esmarkii) | 50 | 15, millest kõige rohkem 5 % on tursk ja kilttursk |

Põhjameri | 1. novembrist veebruari viimase päevani | 16 | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

1. märtsist 31. oktoobrini | — | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

Kogu piirkond, välja arvatud Põhjameri, Skagerrak ja Kattegat | | — | tobiad (Ammodytidae) | 50 | 10 |

Skagerrak Kattegat | | 90 | kõik | 100 |

| 70 | merlang (Merlangius merlangus) | 50 | 30, välja arvatud merlang |

| 35 | harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) | 20 | 50 |

| 32 | makrell (Scomber scombrus) | 50 | 10 |

| harilik stauriid (Trachurus trachurus) |

3 | Kogu piirkond | | 65 | kõik | 100 |

| 40 | makrell (Scomber spp.) | 50 | või 80 kumulatiivne | 10 |

| põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) | 50 |

| heeringas (Clupea harengus) | 50 |

| pelaagilised peajalgsed | 50 |

| stauriidid (Trachurus spp.) | 50 |

Selektiivtraalid | 65 [6] 50 [6] | norra salehomaar (Nephrops norvegicus) | 30 [7] | 60 |

Mitte selektiivtraalid | 55 | norra salehomaar (Nephrops norvegicus) | 30 [7] | 60 |

| 55 | krevetilised (Parapenaeus longirostris, Aristeus antennatus ja Aristaeomorpha foliacea) | 30 | 50 |

Cádizi laht [8] | | 40 | kõik liigid, välja arvatud need, mis on nimetatud II lisas piirkonna 3 all | 50 | 10 |

Kogu piirkond | | 20 | sardiin (Sardina pilchardus) | 50 | 10 |

| harilik angerjas (Anguilla anguilla) |

liikmesriikide lähtejoontest 12 meremiili ulatuses | 20 | krevetilised (Crangon spp. ja Palaemon spp.) | 30 | 50 |

| 16 | kilu (Sprattus sprattus) | 50 | 10 |

| anšoovis (Engraulis encrasicholus) |

| tobiad (Ammodytidae) |

4 | Kogu piirkond | | |

5 | Kogu piirkond | | 65 | kõik | 100 |

| 40 | makrell (Scomber spp.) | 80 | 10 |

| stauriid (Trachurus spp.) |

| 20 | suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) | 50 | 10 |

| sardiin (Sardina pilchardus) |

6 | Kogu piirkond | | 100 | kõik | | | 100 |

| 45 | krevetilised (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) | 30 | 50 |

7 | Kogu piirkond | | | | | | |

8 | Kogu piirkond | | | | | | |

[1] Noodapära ülaosa võib moodustuda nelinurksest võrgutükist (luuk või aken), mille võrgusilma suurus on 90 mm või rohkem ja mis on kinnitatud ühenduste ja palistuste külge.

[2] Pardal on keelatud hoida traale või võrgutükke, mille silmasuurus on väiksem kui kalapüügil kasutatavatel võrkudel.

[3] 56o 00' põhjalaiusest Juura väina idarannikult lääne suunas minevast joonest lõuna pool.

[4] Põhjaputassuu ei ole lubatud sihtliik alal, mis piirneb põhjas joonega 52o 30' põhjalaiust ja idas joonega 7o 00 läänepikkust.

[5] Tursikupüügirajooni loetakse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvaks Põhjamere osaks ja see piirneb lõunas joonega, mis ulatub Šotimaa idarannikul punktist 56o põhjalaiust punktini 2o idapikkust, sealt edasi põhja punktini 58o põhjalaiust, läände punktini 0o 30' läänepikkust, põhja punktini 59o 15 põhjalaiust, itta punktini 1o idapikkust, põhja punktini 60o põhjalaiust, läände punktini 0o 00', sealt põhja punktini 60o 30 põhjalaiust, seejärel läände Shetlandi saarte läänerannikuni, seejärel Shetlandi saarte läänerannikul asuvast punktist 60o põhjalaiust lääne suunas punktini 3o läänepikkust, lõuna suunas punktini 58o 30' põhjalaiust ja lõpuks läände kuni Šotimaa rannikuni.

[6] Selektiivtraalid peavad koosnema pealmisest noodapärast, väikseima silmasuurusega 65 mm ja alumisest noodapärast, väikseim silmasuurusega 50 mm, mis on eraldatud horisontaalse võrgutükist luugiga.

[7] 1. jaanuarist 25. märtsini 25 %.

[8] Cádizi laht on määratletud piirkonnanna, mis kuulub ICES IX a rajooni Portugali lõunarannikul asuvast punktist 7o 52' läänepikkust otse lõunasse suunduvast joonest ida pool.

[9] Kogu saaki käsitletakse püütuna pardal leiduva kõige väiksema silmaga võrguga. Püütud ja pardal hoitavate liikide jaotamisel pärast sorteerimist või nende ümberlaadimise või lossimise ajal peab arvestama vastava väikseima võrgusilma suhtes kohaldatavaid sätteid. Niisuguste laevade puhul, mis tõstavad võrke koos veest välja, peab mõlema laeva pardal oleva saagi koostis vastama selle laeva võrkudele, mille silmasuurus on väikseim.

[10] Pardal on keelatud hoida traale või võrke, mille silmasuurus on alla 90 mm.

[11] Putassuu protsendimäär arvutatakse putassuu, kilttursa, saida ja tursa kokkuliidetud saagi alusel.

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 5 nimetatud kaitsealuste liikide alammõõt

(cm) |

Liigid | Piirkond 1 | Piirkond 2 | Piirkond 3 | Piirkond 4 | Piirkond 5 |

Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | Skagerrak ja Kattegat |

Atlandi tuur (Acipenser sturio) | — | — | — | 145 | [3] | — |

Aloosa (Alosa spp.) | — | 30 | — | 30 | [3] | [3] |

Lõhe (Salmo salar) | — | [3] | [3] | 50 | [3] | — |

Meriforell (Salmo trutta) | — | [3] | [3] | 25 | [3] | — |

Harilik angerjas (Anguilla anguilla) | — | [3] | [3] | [3] | — | — |

Harilik meriangerjas (Conger conger) | — | 58 | — | 58 | [3] | [3] |

Tursk (Gadus morhua) | 35 | 35 | 30 | 35 | — | — |

Harilik molva (Molva molva) | — | [3] | — | 63 | [3] | [3] |

Sinine molva (Molva dypterygia) | — | 70 | — | 70 | — | — |

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) | 30 | 30 | 27 | 30 | — | — |

Põhjaatlaandi süsikas e saida (Pollachius virens) | 35 | 35 | 30 | 35 | — | — |

Euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius) | — | 30 | — | 30 | — | — |

Merlang (Merlangius merlangus) | 27 | 23 | 23 | 23 | [3] | — |

Merluus (Merluccius merluccius) | 30 | 30 | 30 | 27 | [3] | [3] |

Kefaal (Mugil spp.) | — | 20 | — | 20 | [3] | [3] |

Huntahven (Dicentrarchus labrax) | — | 36 | — | 36 | [3] | [3] |

Besuugo (Pagellus bogaraveo) | — | 25 | — | 25 | [3] | [3] |

Merikogerlane (Spondyliosoma cantharus) | — | 23 | — | 23 | — | — |

Kuld-merikoger (Sparus aurata) | — | — | — | 19 | — | — |

Vahemere meripoisur (Mullus surmuletus) | — | 15 | — | 15 | [3] | [3] |

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) | 25 | 25 [1] | 27 | 25 | [3] | [3] |

Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus) | 28 | 28 | 28 | 28 | — | — |

Harilik soomuslest (Limanda limanda) | 15 | 15 [2] | 23 | 23 | [3] | — |

Väikesuulest (Microstomus kitt) | 25 | 25 | 25 | 25 | [3] | — |

Jõelest (Platichthys flesus) | — | 25 | 20 | 25 | [3] | — |

Merikeel (Solea vulgaris) | 24 | 24 | 24 | 24 | [3] | [3] |

Merikeellane (Dicologoglossa cuncata) | — | — | — | 15 | — | — |

Kammellased (Lepidorhombus spp.) | 25 | 25 | 25 | 20 | [3] | [3] |

Sile kammeljas (Scolphthalmus rhombus) | 30 | 30 | 30 | 30 | [3] | — |

Harilik kammeljas (Psetta maxima) | 30 | 30 | 30 | 30 | [3] | [3] |

Merikurat (Lophius piscatorius, Lophius budegassa) | — | [3] | — | [3] | [3] | [3] |

Seepia (Sepia spp.) | [3] | [3] | — | [3] | [3] | [3] |

[1] Välja arvatud Põhjameres, kus alammõõt on 27 cm.

[2] Välja arvatud Põhjameres, kus alammõõt on 23 cm.

[3] Mõõt kehtestatakse (vt artikkel 2 lõige 1).

--------------------------------------------------

III LISA

Artiklis 5 nimetatud alammõõt

Liigid | Piirkond | Geograafiline piirkond | Alammõõt |

Harilik heeringas (Clupea harengus) | 1 | ICES V b rajoon (EÜ vöönd) | 20 cm |

2 | Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | 20 cm |

Skagerrak ja Kattegat | 18 cm |

3 | | 20 cm |

Makrell (Scomber spp.) | 1, 2, 3 ja 5 | Välja arvatud Põhjameri | 20 cm |

2 | Põhjameri | 30 cm |

Makrell töönduslikuks otstarbeks | 2 | Ainult Skagerrak ja Kattegat | 30 cm |

Tursik (Trisopterus luscus) | 3 | | [1] |

Anšoovis (Engraulis encrasicholus) | 3 | Välja arvatud ICES IX a rajoon | 12 cm |

3 | ICES IX a rajoon | 10 cm |

Sardiin (Sardina pilchardus) | 3 | | [1] |

Stauriidid (Trachurus spp.) | 1, 2, 3 ja 5 | | 15 cm |

Terve norra salehomaar (Nephrops norvegicus) | 2 | Ainult Skagerrak ja Kattegat | pearindmikukilbi pikkus 40 mm kogupikkus 130 mm |

2 | Välja arvatud Šotimaast ja Iiri merest lääne pool asuv piirkond (ICES VI a ja VII a rajoon) ning Skagerrak ja Kattegat | pearindmikukilbi pikkus 25 mm kogupikkus 85 mm |

2 | Šotimaast ja Iiri merest lääne pool asuv piirkond (ICES VI a ja VII a rajoon) | pearindmikukilbi pikkus 20 mm kogupikkus 70 mm |

3 | | pearindmikukilbi pikkus 20 mm kogupikkus 70 mm |

Norra salehomaari lakad | 2 | Ainult Skagerrak ja Kattegat | 72 mm |

2 | Välja arvatud Šotimaast ja Iiri merest lääne pool asuv piirkond (ICES VI a ja VII a rajoon) ning Skagerrak ja Kattegat | 46 mm |

2 | Šotimaast ja Iiri merest lääne pool asuv piirkond (ICES VI a ja VII a rajoon) | 37 mm |

3 | | 37 mm |

Homaar (Homarus gammarus) | 2 | Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat | pearindmikukilbi pikkus 85 mm kogupikkus 24 cm |

2 | Ainult Skagerrak ja Kattegat | pearindmikukilbi pikkus 78 mm kogupikkus 22 cm |

Roosa ämblikkrabi (Maia squinado) | 2 | | 120 mm |

3 | | 120 mm |

Taskukrabi (Cancer pagurus) | 2 | | laius [1] |

| pikkus [1] |

| sõra pikkus [1] |

3 | | laius [1] |

| pikkus [1] |

| sõra pikkus [1] |

Suur kammkarp (Pecten maximus) | 2 ja 3 | Välja arvatud ICES VII d rajoon | 100 mm |

2 | ICES VII d rajoon | 110 mm |

Veenuskarplane (Venus verrucosa) | 2 | Ainult ICES VII d ja VII e rajoon | 40 mm |

Ebakalmaar (Loligo vulgaris) | 3 | | [1] |

[1] Mõõt kehtestatakse.

--------------------------------------------------

IV LISA

Koorikloomade ja limuste suuruse määramise meetod

Homaar (Homarus) | Norra salehomaar (Nephrops) |

+++++ TIFF +++++

(a) Pearindmikukilbi pikkus

(b) Kogupikkus

+++++ TIFF +++++

(a) Karbi maksimumpikkus

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

(a) pearindmikukilbi laius

(b) pearindmikukilbi pikkus

(c) sõra pikkus

--------------------------------------------------

V LISA

Piirkonnad 1 ja 2

Liigid/võrgusilm | 10–30 mm | 50–70 mm | 90–99 mm | 100–119 mm | 120–219 mm | ≥ 220 mm |

Sardiin (Sardina pilchardus) | * | * | * | * | * | * |

Harilik angerjas (Anguilla anguilla) | * | * | * | * | * | * |

Kilu (Sprattus sprattus) | * | * | * | * | * | * |

Harilik stauriid (Trachurus trachurus) | | * | * | * | * | * |

Harilik heeringas (Clupea harengus) | | * | * | * | * | * |

Makrell (Scomber scombrus) | | * | * | * | * | * |

Meripoisurid (Mullidae) | | * | * | * | * | * |

Tuulehaugid (Belone spp.) | | * | * | * | * | * |

Huntahven (Dicentrarchus labrax) | | | * | * | * | * |

Kefaallased (Mugilidae) | | | * | * | * | * |

Harilik soomuslest (Limanda limanda) | | | | * | * | * |

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) | | | | * | * | * |

Merlang (Merlangius merlangus) [2] | | | | * | * | * |

Jõelest (Platichthys flesus) | | | | * | * | * |

Harilik merikeel (Solea vulgaris) | | | | * | * | * |

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) | | | | * | * | * |

Seepiad (Sepia spp.) | | | | * | * | * |

Tursk (Gadus morhua) | | | | | * | * |

Pollak (Pollachius pollachius) [3] | | | | | * | * |

Harilik molva (Molva molva) | | | | | * | * |

Saida (Pollachius virens) | | | | | * | * |

Euroopa merluus (Merluccius merluccius) [3] | | | | | * | * |

Harilik ogahai (Squalus acanthias) | | | | | * | * |

Koerhai (Scyliorhinus spp.) | | | | | * | * |

Kammellased (Lepidorhombus spp.) | | | | | * | * |

Merivarblane (Cyclopterus lumpus) | | | | | * | * |

Muud | | | | | | * [1] |

[1] ICES VI ja VII rajoonist püütud ja pardal hoitava merikuradite (Lophius spp.) saak, mis ületab 30 % sellest piirkonnast püütud ja pardal hoitavast kogusaagist, peab olema püütud võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 250 mm või suurem.

[2] ICES VII e ja VII d rajoonis on kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist väikseimaks silmasuuruseks 90 mm.

[3] ICES VII e a VII d rajoonis on kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist väikseimaks silmasuuruseks 110 mm.

--------------------------------------------------

VI LISA

Piirkond 3

Liigid/võrgusilm | < 40 mm | 40–49 mm | 50–59 mm | 60–79 mm | 80–99 mm | ≥ 100 mm |

Sardiin (Sardina pilchardus) | * | * | * | * | * | * |

Krevetid (Palaemon spp.) | * | * | * | * | * | * |

Harilik merijunkur (Coris julis) | * | * | * | * | * | * |

Suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) | * | * | * | * | * | * |

Viburhännakud (Penaeus spp.) | | * | * | * | * | * |

Harilik ritsikvähk (Squilla mantis) | | * | * | * | * | * |

Meripoisurid (Mullidae) | | * | * | * | * | * |

Merikeellane (Dicologoglossa cuneata) | | * | * | * | * | * |

Huulkalalased (Labridae) | | * | * | * | * | * |

Harilik stauriid (Trachurus trachurus) | | | * | * | * | * |

Makrell (Scomber scombrus) | | | * | * | * | * |

Tursik (Trisopterus luscus) | | | * | * | * | * |

Seepia (Sepia spp.) | | | * | * | * | * |

Merikuklased (Triglidae) | | | * | * | * | * |

Merikogerlased (Sparidae) | | | | * | * | * |

Meripuuklased (Scorpaenidae) | | | | * | * | * |

Merikeel (Microchirus acevia) | | | | * | * | * |

Kalmaarlased (Ommastrephidae) | | | | * | * | * |

Harilik meriangerjas (Conger conger) | | | | * | * | * |

Niituimlutsud (Phycis spp.) | | | | * | * | * |

Sile kammeljas (Scophtalmus rhombus) | | | | * | * | * |

Merilohelased (Trachinidae) | | | | * | * | * |

Ahvenalised (Centracanthidae) | | | | * | * | * |

Huntahven (Dicentrarchus labrax) | | | | | * | * |

Putassuu (Merlangius merlangus) | | | | | * | * |

Harilik kammeljas (Psetta maxima) | | | | | * | * |

Pollak (Pollachius pollachius) | | | | | * | * |

Lestlased (Pleuronectidae) | | | | | * | * |

Harilik merikeel (Solea vulgaris) [1] | | | | | | * |

Merluus (Merluccius merluccius) [1] | | | | | | * |

Muud [2] | | | | | | * |

[1] ICES VIII c ja IX piirkonnas on väikseim silmasuurus 80-90 mm. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist on väikseim silmasuurus 60 mm.

[2] Pardal hoitav merikuradite (Lophius spp.) saak, mis ületab 30 % sellest piirkonnast püütud ja pardal hoitavast kogusaagist, peab olema püütud võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 220 mm või suurem.

--------------------------------------------------

VII LISA

A OSA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 3094/86 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 2 lõige 4 | Artikli 2 lõige 4 |

Artikli 2 lõige 5 | Artikli 2 lõige 5 |

Artikli 2 lõige 6 | Artikli 2 lõige 6 |

Artikli 2 lõige 7 | Artikli 2 lõige 7 |

Artikli 2 lõige 10 | Artikli 2 lõige 8 |

Artikli 2 lõige 11 | Artikli 2 lõige 9 |

Artikli 2 lõige 12 | Artikli 2 lõige 10 |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 5 lõike 3 punkt a | Artikli 5 lõike 3 punkt a |

Artikli 5 lõike 3 punkti b esimene taane | Artikli 5 lõike 3 punkti b esimene taane |

Artikli 5 lõike 3 punkti b teine taane | Artikli 5 lõike 3 punkti b teine taane |

Artikli 5 lõike 3 punkti b kolmas taane | Artikli 5 lõike 3 punkti b kolmas taane |

Artikli 5 lõike 3 punkti b neljas taane | — |

Artikli 5 lõike 3 punkt c | Artikli 5 lõike 3 punkt c |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 5 lõige 4 |

Artikli 5 lõige 5 | Artikli 5 lõige 5 |

Artikkel 6 | Artikkel 6 |

Artikkel 7 | Artikkel 7 |

Artikkel 7a | Artikkel 8 |

Artikkel 8 | Artikkel 9 |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 9 lõige 2 | Artikli 10 lõige 2 |

Artikli 9 lõige 3 | Artikli 10 lõige 3 |

Artikli 9 lõige 4 | Artikli 10 lõige 4 |

Artikli 9 lõige 4a | Artikli 10 lõige 5 |

Artikli 9 lõige 5 | Artikli 10 lõige 6 |

Artikli 9 lõige 6 | Artikli 10 lõige 7 |

Artikli 9 lõige 7 | Artikli 10 lõige 8 |

Artikli 9 lõige 8 | Artikli 10 lõige 9 |

Artikli 9 lõige 9 | Artikli 10 lõige 10 |

Artikli 9 lõige 10 | Artikli 10 lõige 11 |

Artikli 9 lõige 11 | Artikli 10 lõige 12 |

Artikli 9 lõige 12 | Artikli 10 lõige 13 |

Artikli 9 lõige 13 | Artikli 10 lõige 14 |

Artikli 9 lõige 15 | Artikli 10 lõige 15 |

Artikli 9 lõige 16 | Artikli 10 lõige 16 |

Artikli 9 lõige 17 | Artikli 10 lõige 17 |

Artikli 9 lõige 18 | Artikli 10 lõige 18 |

Artikli 9 lõige 19 | Artikli 10 lõige 19 |

Artikli 9a lõige 1 | Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 9a lõige 2 | — |

Artikli 9a lõige 3 | Artikli 11 lõige 2 |

Artikli 9a lõige 4 | Artikli 11 lõige 3 |

Artikkel 9b | Artikkel 12 |

Artikkel 10 | Artikkel 13 |

Artikkel 11 | Artikkel 14 |

Artikkel 12 | Artikkel 15 |

Artikkel 13 | Artikkel 16 |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 17 lõige 1 |

Artikli 14 lõige 2 | Artikli 17 lõige 2 |

Artikli 14 lõige 3 | Artikli 17 lõige 3 |

Artikli 14 lõige 4 | Artikli 17 lõige 4 |

Artikli 14 lõige 5 | — |

Artikli 14 lõige 6 | — |

Artikli 14 lõige 7 | Artikli 17 lõige 5 |

Artikkel 15 | Artikkel 18 |

— | Artikkel 19 |

— | Artikkel 20 |

I LISA | I LISA |

I LISA — viide 1 | I LISA — viide 1 |

I LISA — viide 2 | I LISA — viide 2 |

I LISA — viide 3 | I LISA — viide 3 |

I LISA — viide 4 | I LISA — viide 4 |

I LISA — viide 5 | I LISA — viide 5 |

I LISA — viide 6 | I LISA — viide 6 |

I LISA — viide 7 | I LISA — viide 7 |

I LISA — viide 8 | — |

I LISA — viide 9 | I LISA — viide 8 |

I LISA — viide 10 | — |

I LISA — viide 11 | I LISA — viide 9 |

I LISA — viide 12 | I LISA — viide 10 |

I LISA — viide 13 | I LISA — viide 11 |

II LISA — viide 2 | — |

II LISA — viide 3 | — |

II LISA — viide 4 | — |

II LISA — viide 5 | II LISA — viide 1 |

II LISA — viide 6 | II LISA — viide 2 |

II LISA — viide * | II LISA — viide * |

III LISA | III LISA |

IV LISA | IV LISA |

VI LISA | V LISA |

VII LISA | VI LISA |

V LISA | VII LISA |

B OSA

Kehtetuks tunnistatud määruse (EMÜ) nr 3094/86 muutmismäärused

| Euroopa Ühenduste Teataja |

| Nr | Lehekülg | Kuupäev |

Määrus (EMÜ) nr 4026/86 | L 376 | 1 | 31.12.1986 |

Määrus (EMÜ) nr 2968/87 | L 280 | 1 | 3.10.1987 |

Määrus (EMÜ) nr 3953/87 | L 371 | 9 | 30.12.1987 |

Määrus (EMÜ) nr 1555/88 | L 140 | 1 | 7.6.1988 |

Määrus (EMÜ) nr 2024/88 | L 179 | 1 | 9.7.1988 |

Määrus (EMÜ) nr 3287/88 | L 292 | 5 | 26.10.1988 |

Määrus (EMÜ) nr 4193/88 | L 369 | 1 | 31.12.1988 |

Määrus (EMÜ) nr 2220/89 | L 211 | 6 | 22.7.1989 |

Määrus (EMÜ) nr 4056/89 | L 389 | 75 | 30.12.1989 |

Määrus (EMÜ) nr 3500/91 | L 331 | 2 | 3.12.1991 |

Määrus (EMÜ) nr 345/92 | L 42 | 15 | 18.2.1992 |

Määrus (EMÜ) nr 1465/92 | L 155 | 1 | 6.6.1992 |

Määrus (EMÜ) nr 2120/92 | L 213 | 3 | 29.7.1992 |

Määrus (EMÜ) nr 3034/92 | L 307 | 1 | 23.10.1992 |

Määrus (EMÜ) nr 3919/92 | L 397 | 1 | 31.12.1992 |

Määrus (EÜ) nr 1796/94 | L 187 | 1 | 22.7.1994 |

Määrus (EÜ) nr 1173/95 | L 118 | 15 | 25.5.1995 |

Määrus (EÜ) nr 1909/95 | L 184 | 1 | 3.8.1995 |

Määrus (EÜ) nr 2251/95 | L 230 | 11 | 27.9.1995 |

Määrus (EÜ) nr 3071/95 | L 329 | 14 | 30.12.1995 |

--------------------------------------------------