31997F0396

Ühismeede,

16. juuni 1997,

mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel uusi sünteetilisi uimastiteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta

(97/396/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli K.3 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Madalmaade algatust,

MÄRKIDES, et Euroopa Ülemkogu Dublini kohtumisel 13.–14. detsembril 1996. aastal tervitati uimasteid käsitlevat eduaruannet ning kiideti heaks kõnealuses aruandes tegevuse kohta esitatud ettepanekud, sh ettepanek käsitleda sünteetiliste uimastite probleemi kolmel tasandil, täpsemalt õigusaktide, tootmise ja kauplemise vastu suunatud praktilise koostöö ning rahvusvahelise koostöö kaudu,

OSUTADES 17. detsembri 1996. aasta ühismeetmele 96/750/JSK, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide ja tavade ühtlustamise kohta, et võidelda narkomaania vastu ning ära hoida ebaseaduslikku uimastiäri ja võidelda selle vastu, [1]

OSUTADES eelkõige kõnealuse ühismeetme artiklile 5, millega nähakse ette, et liikmesriigid püüavad koostada ühesugused õigusaktid niivõrd, kuivõrd see on vajalik sünteetiliste uimastitega seotud seadusliku aluse loomiseks või õigusliku vaakumi täitmiseks. Eelkõige soodustavad nad kiire infosüsteemi loomist, mis võimaldaks määratleda kõnealuseid uimasteid keelatud ainetena kohe, kui neid kuskil liikmesriigis esineb,

PIDADES SILMAS, et konkreetsed sünteetiliste uimastite väljatöötamisega kaasnevad ohud nõuavad liikmesriikide kiiret tegutsemist,

PIDADES SILMAS, et kuni sünteetilised uimastid ei kuulu veel kõikide liikmesriikide kriminaalõiguse rakendusalasse, võivad probleemid tekkida liikmesriikide kohtu- ja õiguskaitseorganite vahelises koostöös rahvusvahelisel tasandil seetõttu, et nimetatud õigusrikkumine või -rikkumised ei ole karistatavad ei taotleva ega taotluse saanud riigi õigusaktide alusel,

PIDADES SILMAS, et pärast kõnealuse ühismeetme vastuvõtmist koostatud nimistu põhjal võib teha järelduse, et liikmesriikides esineb uusi sünteetilisi uimasteid,

PIDADES SILMAS, et ühismeedet saab võtta ainult usaldusväärse teabe põhjal uute sünteetiliste uimastite esinemise kohta ning eksperthinnangu tulemuste põhjal, mis käsitlevad uute sünteetiliste uimastite kasutamisest tulenevaid riske ja selliste uimastite kontrolli alla võtmise võimalikke tagajärgi,

PIDADES SILMAS, et seetõttu on vaja luua ühine kiiret tegutsemist võimaldav mehhanism vajalike meetmete võtmisel või uute sünteetiliste uimastite kontrolli sisseviimisel, võttes aluseks liikmesriikides esinevaid uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe kiiret vahetamist ja nendega kaasnevate riskide ühist hindamist,

PIIRAMATA Euroopa Ühenduse volitusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva ühismeetme eesmärk on luua uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe kiire vahetamise ja nendega seotud riskide hindamise mehhanism, mis võimaldab kohaldada liikmesriikides kohaldatavaid psühhotroopsete ainete kontrolli meetmeid ka uute sünteetiliste uimastite suhtes. Kõnealust mehhanismi rakendatakse ühiselt käesoleva ühismeetmega ettenähtud korras.

Artikkel 2

Rakendusala

Käesolev ühismeede käsitleb uusi sünteetilisi uimasteid, mida praegu ei veel kantud psühhotroopseid aineid käsitleva ÜRO 1971. aasta konventsiooni nimekirjadesse ning mis kujutavad samasugust tõsist ohtu inimeste tervisele nagu kõnealuse konventsiooni I või II nimekirjas loetletud ained ja mille raviväärtus on piiratud. See käsitleb lõpptooteid, mitte lähteaineid, mille suhtes on ühenduse kord ette nähtud nõukogu 13. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3677/90, millega kehtestatakse meetmed, et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate teatavate ainete levikut, [2] ja nõukogu 14. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/109/EMÜ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamise ja turuleviimise kohta. [3]

Artikkel 3

Teabevahetus

1. Iga liikmesriik tagab, et tema siseriiklik Europoli üksus ja Reitoxi teabevõrgu esindaja edastavad Europoli uimastiüksusele (EDU) ning Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskusele (EMCDDA) teavet uute sünteetiliste uimastite tootmise, nendega kauplemise ja nende kasutamise kohta, võttes arvesse kõnealuse kahe asutuse vastavaid volitusi. EDU ja EMCDDA koguvad saadud teabe ja edastavad selle asjakohasel viisil kohe teineteisele, liikmesriikide siseriiklikele Europoli üksustele ja Reitoxi teabevõrgu esindajatele, komisjonile ning Euroopa Ravimihindamisametile.

2. Lõikes 1 märgitud teave sisaldab järgmist:

a) - uue sünteetilise uimasti keemiline ja füüsikaline kirjeldus, k.a nimetus, mille all seda tuntakse,

- teave uue sünteetilise uimasti tuvastamise sageduse, asjaolude ja/või koguste kohta,

- uue sünteetilise uimastiga kaasnevate võimalike riskide esimene indikatsioon,

ja võimaluse korral:

b) - teave keemiliste lähteainete kohta,

- teave uue sünteetilise uimasti kui psühhotroopse aine tuvastatud või eeldatava kasutusviisi ja -ulatuse kohta,

- teave uue sünteetilise uimasti muu kasutuse ja selle ulatuse kohta,

- lisateave uue sünteetilise uimasti kasutamisega seotud riskide, sh tervise- ja ühiskondlike riskide kohta.

Artikkel 4

Riskianalüüs

1. EMCDDA kutsub ühe liikmesriigi või komisjoni taotlusel kokku erakorralise koosoleku, mis toimub liikmesriikide nimetatud ekspertidega laiendatud teaduskomitee egiidi all ning kuhu kutsutakse komisjoni, EDU ja Euroopa Ravimihindamisameti esindajad.

Kõnesolev komitee hindab uute sünteetiliste uimastite kasutamisest ja nendega kauplemisest tulenevaid võimalikke riske, sh tervise- ja ühiskondlikke riske ning keelustamise võimalikke tagajärgi.

2. Riske hinnatakse liikmesriikide, komisjoni, EMCDDA, EDU ja Euroopa Ravimihindamisameti esitatud teabe põhjal ning arvesse võetakse kõiki tegureid, mis psühhotroopseid aineid käsitleva ÜRO 1971. aasta konventsiooni kohaselt nõuavad aine suhtes rahvusvahelise kontrolli kehtestamist.

3. Kui riski hindamine on lõpule viidud, koostatakse järelduse põhjal aruanne. Aruandes käsitletakse kõiki aspekte. Aruandes kajastatakse kõik kõnealuseid aspekte käsitlevad arvamused.

Artikkel 5

Konkreetsete uute sünteetiliste uimastite kontrolli alla võtmise kord

1. Nõukogu võib algatuse alusel, mis tuleb esitada ühe kuu jooksul alates artikli 4 lõike 1 kohase riskianalüüsi tulemusi käsitleva aruande esitamisest, ja tegutsedes kooskõlas asutamislepingu artikli K.3 lõike 2 punktiga b, ühehäälselt vastu võtta otsuse, millega määratletakse uus sünteetiline uimasti või uued sünteetilised uimastid, mille suhtes tuleb kohaldada vajalikke kontrollimeetmeid.

Kui komisjon ei pea vajalikuks algatuse esitamist, et kohaldada uue sünteetilise uimasti või uute sünteetiliste uimastite suhtes kontrollimeetmeid, esitab ta nõukogule oma seisukohti selgitava aruande.

Vastavalt nõukogu tehtud otsusele kohustuvad liikmesriigid võtma kooskõlas oma siseriikliku õigusega vajalikke meetmeid tähtaja jooksul, mis võidakse kindlaks määrata kõnealuses otsuses, et kohaldada kõnealuste uute sünteetiliste uimastite suhtes kontrollimeetmeid ja kriminaalkaristusi, mis on ette nähtud liikmesriikide õigusaktidega, mis psühhotroopseid aineid käsitleva ÜRO 1971. aasta konventsiooni I ja II nimekirjas loetletud ainete osas on vastavuses kõnealusest konventsioonist tulenevate kohustustega.

2. Miski käesolevas ühismeetmes ei takista liikmesriiki säilitamast ega võtmast oma territooriumil vajalikuks peetavat siseriiklikku kontrollimeedet, kui liikmesriik on uue sünteetilise uimasti määratlenud.

3. Eesistujariik esitab nõukogule igal aastal aruande nõukogu poolt lõike 1 alusel vastu võetud otsuste rakendamise kohta.

Artikkel 6

Avaldamine ja jõustumine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

See jõustub avaldamise päeval.

Luxembourg, 16. juuni 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Mierlo

[1] EÜT L 342, 31.12.1996, lk 6.

[2] EÜT L 357, 20.12.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3769/92 (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 17).

[3] EÜT L 370, 19.12.1992, lk 76. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/46/EMÜ (EÜT L 159, 1.7.1993, lk 134).

--------------------------------------------------