31995R0685

Nõukogu määrus (EÜ) nr 685/95,

27. märts 1995,

mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3760/92 (millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuuri süsteem [4] artiklis 4 on sätestatud, et nõukogu peab kehtestama ühenduse meetmed, milles sätestatakse kalastuspiirkondadesse lubamise ja kalavarudele juurdepääsu ning kalastustegevuse tingimused;

määruses (EÜ) nr 1275/94 [5] on sätestatud, et nõukogu peab enne 1. jaanuari 1995 vastavalt nimetatud määruse artiklile 3 vastu võtma meetmed, et kohandada Hispaania ja Portugali ühinemisaktis sätestatud vetele lubamise ja kalavarudele juurdepääsu korda ja inkorporeerida see ühenduse meetmetesse;

on vaja kaitsta olemasolevat tasakaalu ja acquis communautaire'i, eriti suhtelise stabiilsuse põhimõtet;

on vaja tagada, et Hispaania ja Portugali ühinemisaktis käsitletud piirkondade ja kalavarude kohta praegu kehtivat üldist püügikoormust ei suurendataks ja sätestada selle püügikoormuse vähendamine, kui muutused kalavarudes nõuavad püügivõimaluste üldist vähendamist;

on vaja arvestada kalastustegevuse mitmekesisust ja kalavarude bioloogilisi, geograafilisi ja geomorfoloogilisi omadusi; eriti tuleks tähelepanu pöörata vajadusele säilitada nende kalavarude tasakaal eriti tundlikes piirkondades;

püügikoormuse reguleerimise eest vastutavad lipuliikmesriigid; seetõttu on vaja tagada korraldus- ja järelevalvetoimingute läbipaistvus ja õiguspärasus;

püügikoormuse korraldussüsteemi juurutamine nõuab teatud täiendavate ühenduse meetmete rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga 1. jaanuarist 1996 jõustuvad püügikoormuse korraldussüsteemi juurutamise põhimõtted ja kord ICES Vb, VI, VII, VIII, IX ja X rajoonis ning CECAF piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid koostavad nimistud oma lipu all sõitvatest laevadest, millel on õigus tegeleda kalapüügiga I lisas määratletud kalapüügikohtades.

2. Liikmesriigid võivad hiljem laevade nimistusse muid laevu lisada, tingimusel et kõnealustel laevadel oli nimistute koostamise ajal õigus kala püüda.

3. Hiljem võivad liikmesriigid laevade nimistusse kantud laevad teiste laevadega asendada.

4. Kõnealuste nimistute muutmisel kohaldatakse jätkuvalt artiklites 3 ja 5 märgitud põhimõtteid ja korda.

I JAOTIS

Põhjalähedaste kalade püüki käsitlevad meetmed

Artikkel 3

1. Liikmesriigid määravad iga I lisas määratletud kalapüügipiirkonna kohta, kus põhjalähedast kala püütakse, vajaliku püügikoormuse vastavalt II lisas määratletud ühenduse püügikoormuse määramise põhimõtetele.

2. Püügikoormuse määramisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:

i) püügikoormus peab võimaldama igal liikmesriigil igas kalapüügikohas oma kalapüügivõimalusi täies mahus kasutada — nii nende liikide osas, mille kohta kehtib lubatud kogupüügi (TAC) korraldus, on see siis eraldatud või mitte, kui ka niisuguste liikide osas, mille kohta nimetatud piirangud ei kehti;

ii) püügikoormus kehtestatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele; seejuures ei tohi häirida kalapüügikohtade ja -vööndite praegust tasakaalu;

iii) püügikoormus ei tohi ühelgi viisil mõjutada eri kalapüügiviiside vahel valitsevat suhtelist stabiilsust.

3. Kui kalalaevade nimistusse kantud laevade vaba juurdepääsuga seotud võimalik püügikoormus ületab määratud püügikoormuse, seavad liikmesriigid sisse püügikoormust reguleeriva korra.

4. Asjaomased liikmesriigid arvestavad välja püügikoormused ICES VII a ja VII f piirkonnas laiuskraadist 50° 30′ põhjalaiust põhja suunas, silmas pidades tavapärast kalastustegevust.

5. Asjaomased liikmesriigid määravad oma kalalaevade käesoleva aja kalastustegevuse alusel püügikoormused piirkondades, mis asuvad laiuskraadist 56° 30′ põhjalaiust lõuna suunas, pikkuskraadist 12° läänepikkust ida suunas ja laiuskraadist 50° 30′ põhjalaiust põhja suunas, välja arvatud Hispaania lipu all sõitvad kalalaevad. Selleks et täiel määral täita lõike 2 punkti ii sätteid, ei tohi kõnealuses piirkonnas Hispaania lipu all sõitvate laevade arv olla üle 40.

II JAOTIS

Pelaagiliste kalade püüki käsitlevad meetmed

Artikkel 4

1. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid pelaagiliste kalade, sealhulgas I lisas määratletud suure rändega kalade tegeliku püügikoormuse järelkontrolli tagamiseks.

2. Erijuhtudel võib püügikoormust reguleerida nõukogu määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikli 8 lõikes 4 sätestatud korras, arvestades muu hulgas kalapüügikohtade ja vööndite praegust tasakaalu.

3. Selleks et tagada ICES VII a ja VII f piirkonnas artikli 3 lõigetes 4 ja 5 nimetatud püügikoormuse kontroll pelaagiliste kalade ja muude mittepõhjalähedaste kalade suhtes, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul otsuse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.

III JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 5

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 1995 järgmised andmed:

- artiklis 2 osutatud nimistud laevadest, mis tegelevad põhjalähedaste kalade püügiga,

- artikli 3 lõikes 1 nimetatud vajaliku püügikoormuse hinnang,

- vajaduse korral ettepaneku püügikoormuse reguleerimiseks vastavalt artikli 3 lõikele 3.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile korrapäraselt kõikidest muudatustest, mis tehakse lõikes 1 nimetatud andmetesse.

3. Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe liikmesriikidele.

Artikkel 6

1. Komisjon esitab nõukogule artiklis 5 nimetatud teabe alusel ja pärast tihedat konsulteerimist asjaomaste liikmesriikidega hiljemalt 30. aprilliks 1995 ettepaneku püügikoormusi reguleeriva määruse vastuvõtmiseks.

2. Nõukogu teeb määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikli 8 lõikes 4 sätestatud korras hiljemalt 30. juuniks 1995 kõnealuse ettepaneku kohta otsuse ja võib asjaomaste liikmesriikide teatatud kalastustegevuses osalemise tingimustega nõustuda või mitte, järgides täiel määral suhtelise stabiilsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Nõukogu vastuvõetavas määruses võib määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 18 sätestatud korras ette näha rakendusmeetmete kehtestamise, sealhulgas teatavatel juhtudel kalapüügiga tegelemise tingimused, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 määratletud põhimõtteid ja tingimusi.

Kui vastavad püügikoormuse ülemmäärad piiravad mõne liikmesriigi kvoodi täies mahus kasutamist, vaatab komisjon kalapüügiga tegelemise tingimused üle ja võtab kujunenud olukorra parandamiseks teises lõigus sätestatud korras asjakohaseid meetmeid.

3. Kui nõukogu ei tee otsust hiljemalt 31. juuliks 1995, võtab komisjon lõikes 1 nimetatud ettepaneku alusel, võimaluse korral hiljemalt 31. oktoobriks 1995 määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 18 sätestatud korras vastu meetmed, mida on vaja tagamaks, et ükski liikmesriik ei ületaks kehtivat püügikoormust.

4. Kui komisjon ei ole lõikes 3 sätestatud meetmeid vastu võtnud enne 31. detsembrit 1995, kehtivad kalalaevade nimistud ja vajaduse korral püügikoormuse reguleerimise kord, mis liikmesriigid komisjonile teatasid.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid peavad enne 31. märtsi 1995 võtma vajalikud meetmed, et tagada määratud püügikoormuse asendamine vastavalt artiklile 3. Liikmesriik teatab nendest meetmetest komisjonile, kes teavitab neist teisi liikmesriike.

Nendel juhtudel, kui püügikoormus läheneb tasemele, mis on lubatud vastavalt artiklile 6, võib liikmesriik püügikoormust reguleerida oma laevastiku tegevust jälgides ja asjakohaselt tegutsedes.

2. Liikmesriigid annavad oma lipu all sõitvatele laevadele välja kalapüügilube niipea kui vaja.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kohustada oma lipu all sõitvaid laevu teatama niisugusesse kalastuspiirkonda saabumisest, kus kehtivad püügikoormuse või -võimsuse piirangud, ja sealt lahkumisest, sealhulgas nendes piirkondades asuvatesse kalasadamatesse saabumisest ja sealt lahkumisest, ning saabumisest piirkonda, mis asub laiuskraadist 56° 30′ põhjalaiust lõuna suunas, pikkuskraadist 12° läänepikkust ida suunas ja laiuskraadist 50° 30′ põhjalaiust põhja suunas. Laevad, mis on varustatud ühenduse õiguaktidele vastavate reaalajaliste automaatsete seiresüsteemidega, võivad vastavad teated edastada nende süsteemide kaudu.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kohustada oma lipu all sõitvaid laevu lisaks kalastuspiirkonda saabumisest ja sealt lahkumisest teatamisele teatavaks tegema ka andmed laeva pardal oleva saagi kohta alates ühenduse infrastruktuuri rakendamisest, mis puudutab ühenduse vetest püütud kalasaaki käsitlevate andmete haldamist, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 1998.

5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud teated ja andmed edastatakse ühel ajal lipuliikmesriigile ja asjaomastele rannikuäärsetele riikidele.

6. Komisjon esitab hiljemalt 30. juunil 1995 ettepanekud nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem [6] muutmiseks, eelkõige püügikoormuse ja saagi registreerimise kohustuslikkust käsitleva artikli 6 muutmiseks. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse enne 31. detsembrit 1995.

7. Selleks et anda täiendavat rahalist toetust Iirile, sealhulgas jooksvate kulude katmiseks, teeb nõukogu, võttes arvesse ühenduse lubatud talitusviise ja finantssuundi, hiljemalt 30. juuniks 1995 otsuse komisjoni ettepaneku kohta, millega muudetakse nõukogu 27. novembri 1989. aasta otsust 89/631/EMÜ ühenduse rahalise toetuse maksmise kohta, et katta liikmesriikide kulud, millega nad tagavad ühenduse kalavarude kaitse- ja majandamissüsteemi järgimise [7].

8. Komisjon esitab liikmesriikidele hiljemalt iga aasta 15. septembriks täieliku aruande eelmisel kalendriaastal komisjoni poolt tehtud ülevaatuste kohta ning koos sellega ülevaatuste tulemuste hinnangu ja loendi soovitatud parandustest siseriiklike õigusaktide jõustamise korra kohta.

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad III lisas nimetatud meetmed enne 1. jaanuari 1996.

Artikkel 9

1. Artiklite 2 ja 3, artikli 4 lõike 2 ja artikli 7 sätteid kohaldatakse laevade suhtes, mille perpendikulaaride vaheline pikkus on üle 15 meetri.

2. Sellest väiksemate kalalaevade püügivõimsust arvestatakse üldiselt iga kalapüügiliigi lõikes eraldi.

Artikkel 10

Nõukogu kinnitab hiljemalt 31. detsembriks 1995 vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklitele 4 ja 8 ICES X piirkonna ja CECAF piirkonna eri stauriidiliikide kogu lubatud väljapüügi ja annab need püügivõimalused Hispaaniale ja Portugalile nende vastavates piirkondades.

Artikkel 11

1. Asjaomased liikmesriigid vahetavad vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 9 neile antud kalapüügivõimalusi IV lisa punktis 1 nimetatud tingimustel.

2. Asjaomased liikmesriigid piiravad alates 1. jaanuarist 1996 oma püüki vastavalt IV lisa punktis 2 nimetatud tingimustele.

Artikkel 12

1. Nõukogu teeb vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 4 esitatud sätetele ja korrale ja järgides mittediskrimineerimise põhimõtet, hiljemalt 30. juuniks 1995 otsuse nõukogu 7. oktoobri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 3094/86 (millega kehtestatakse teatavad kalavarude kaitse tehnilised meetmed [8] muut mise kohta, pidades silmas V lisas esitatud teavet.

2. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 1995 ettepanekud kalavarude kaitse tehniliste meetmete parandamiseks, eelkõige ühenduse lääneosa vetes kasutatavate püügivahendite selektiivsuse osas. Nõukogu teeb nende meetmete kohta hiljemalt 31. detsembriks 1995 otsuse vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 4 esitatud sätetele ja korrale.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Puech

[1] EÜT C 247, 3.9.1994, lk 4.

[2] EÜT C 18, 23.1.1995.

[3] EÜT C 397, 31.12.1994.

[4] EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1.

[5] EÜT L 140, 3.6.1994, lk 1.

[6] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

[7] EÜT L 364, 14.12.1989, lk 64. Otsust on viimati muudetud otsusega 94/207/EÜ (EÜT L 101, 20.4.1994, lk 9).

[8] EÜT L 288, 11.10.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3676/93 (EÜT L 341, 31.12.1993, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

KALAPÜÜGI MÄÄRATLEMINE

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

ÜHENDUSE PÜÜGIKOORMUSE HINDAMISKRITEERIUMID

Püügikoormus

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 3 määratletakse püügikoormus järgmiselt:

- laeva puhul selle võimsuse ja tegevuse alusel,

- laevastiku või laevarühma puhul kõikide laevade püügikoormuste summa alusel.

Võimsus

Laeva võimsust väljendatakse:

- laevade puhul, mis kasutavad veetavaid püüniseid, laevale paigaldatud võimsusena kilovattides (kW),

- laevade puhul, mis kasutavad passiivpüüniseid, laevale paigaldatud võimsusena kilovattides (kW) ja tonnaažis. Vajaduse korral uurib komisjon liikmesriikide ettepanekul ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides võimalusi püügikoormuse täpsemate hindamiskriteeriumide kehtestamiseks.

Tegevus

Kalalaeva kalastustegevust hinnatakse aasta jooksul vööndis viibitud aja alusel.

--------------------------------------------------

III LISA

KALASTUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED

1. Veetavad püünised

Hispaania ja Portugali lipu all sõitvate laevade nimistutes esitatakse ka nende laevade nimistud, mida on lubatud teineteise rannikuvetesse.

Hispaania ja Portugali pädevad asutused kehtestavad ICES VIII ja IX piirkonna ja CECAF piirkonna rannikuvetes toimuva kalapüügi kohta siseriiklikud kalapüügikavad, mis reguleerivad nende laevade tegevust teineteise vetes. Nendes kavades võetakse eelkõige arvesse ajavahemikul 1986-1995 saavutatud üldist püügikoormust seoses laevade arvu ja koguvõimsusega.

Koorikloomade kaaspüük on lubatud üksnes mahus kuni 10 % pardal olevast heigi või muude põhjalähedaste kalade spetsialiseeritud püügil saadud saagist.

2. Mailid ja tuunipüük veoõngedega

Hispaania lipu all sõitvate laevade kalastustegevus Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates mandri rannikuvetes ICES IX piirkonnas ja CECAF piirkonnas ja Portugali lipu all sõitvate laevade kalastustegevus Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates mandri rannikuvetes ICES VIII ja IX piirkonnas ja CECAF piirkonnas on lubatud vastavalt kehtivatele ühenduse sätetele.

3. Tuunipüük

Hispaania laevu ei lubata ICES X piirkonnas ja CECAF piirkonnas asuvatesse Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvate saarte rannikuvetesse ja Portugali laevu ei lubata CECAF piirkonnas asuvatesse Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate saarte rannikuvetesse, tehes vajaduse korral erandi neile laevadele, mis vastavalt nende kahe liikmesriigi vahelisele ühiskokkuleppele kasutavad kalastustegevuses traditsioonilisi püüniseid.

--------------------------------------------------

IV LISA

TEATAVATE PÜÜGIVÕIMALUSTE VAHETAMIST JA TEATAVAID LUBATUD PÜÜGILIMIITE KÄSITLEVAD MEETMED

1. Püügivõimaluste vahetamine

1.1. Prantsusmaa ja Portugali vahel toimuvat vahetust uuendatakse vaikimisi ajavahemikuks 1995-2002, kui teisiti ei tulene kummagi liikmesriigi iga-aastasest võimalusest neid tingimusi muuta seoses aasta lubatud kogupüügi (TAC) ja kvootide kinnitamisega.

Vahetus kehtib järgmiste lubatud kogupüükide kohta:

i) anšoovise ühtset TACist, mis on kinnitatud ICES VIII ja IX piirkonna kohta, läheb igal aastal 80 % Portugali püügivõimalustest üle Prantsusmaale. Kogused tuleb püüda eranditult Prantsusmaa suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

ii) heigi TACist ICES VIIIc, IX ja X piirkonna ja CECAF piirkonna läheb igal aastal 70 % Prantsusmaa püügivõimalustest üle Portugalile. Kogused tuleb püüda eranditult Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

iii) tursa TACist NAFO piirkonna 3 M lähevad igal aastal kõik Prantsusmaa püügivõimalused üle Portugalile.

1.2. Hispaania ja Prantsusmaa vahel toimuv vahetus, mis põhineb 1992. aastal anšoovise kohta sõlmitud kahepoolsel lepingul, rakendub mitmeaastase arenguvõimalusega alates 1995. aastast, arvestades nende kahe liikmesriigi huve, sealhulgas eelkõige iga-aastaselt vahetatavate kvootide määra, kontrollimeetmeid ja turu probleeme, kui teisiti ei tulene kummagi liikmesriigi iga-aastasest võimalusest neid tingimusi muuta seoses aasta TACi ja kvootide kinnitamisega.

Vahetus kehtib järgmiste lubatud kogupüükide kohta:

i) tursa TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 10 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

ii) tursa TACist ICES VIIb, k, VIII, IX ja X piirkonnas ja CECAF piirkonnas 34.1.1 läheb igal aastal 50 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

iii) kilttursa TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 10 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

iv) kilttursa TACist ICES VII, VIII, IX ja X piirkonnas ja CECAF piirkonnas 34.1.1 läheb igal aastal 55 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

v) merlangi TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 10 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

vi) saida TACist ICES VIIb ja k piirkonnas läheb igal aastal 50 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

vii) heigi TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 2200 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

viii) merikuradi TACist ICES VII piirkonnas läheb igal aastal 300 tonni Prantsusmaa püügivõimalustest üle Hispaaniale;

ix) anšoovise TACist ICES VIII piirkonnas läheb igal aastal 9000 tonni Hispaania püügivõimalustest üle Prantsusmaale.

1.3. Belgia ja Hispaania vahel toimuvat vahetust uuendatakse vaikimisi ajavahemikuks 1995-2002, kui teisiti ei tulene kummagi liikmesriigi iga-aastasest võimalusest neid tingimusi muuta seoses aasta TACi ja kvootide kinnitamisega.

Vahetus kehtib järgmiste lubatud kogupüükide kohta:

i) tursa TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 10 tonni Belgia püügivõimalustest üle Hispaaniale;

ii) kilttursa TACist ICES Vb, VI, XII ja XIV piirkonnas läheb igal aastal 10 tonni Belgia püügivõimalustest üle Hispaaniale;

iii) merlangi TACist ICES VIIb ja k piirkonnas läheb igal aastal 15 tonni Belgia püügivõimalustest üle Hispaaniale;

iv) merikuradi TACist ICES VII piirkonnas läheb igal aastal 150 tonni Belgia püügivõimalustest üle Hispaaniale;

v) kammellasteTACist ICES VIIIa, b, d ja e piirkonnas läheb igal aastal 30 tonni Hispaania püügivõimalustest üle Belgiale;

vi) norra salehomaari TACist ICES VII piirkonnas läheb igal aastal 100 tonni Hispaania püügivõimalustest üle Belgiale;

vii) merikuradi TACist ICES VIIIa, b ja d piirkonnas läheb igal aastal 60 tonni Hispaania püügivõimalustest üle Belgiale;

viii) heigi TACist ICES VIIIa, b, d ja e piirkonnas läheb igal aastal 30 tonni Hispaania püügivõimalustest üle Belgiale.

2. Lubatud püügilimiidid

2.1. Hispaania piirab Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes oma iga-aastast heigipüüki 850 tonniga ja iga-aastast stauriidipüüki 2250 tonniga.

2.2. Portugal piirab Hispaania suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes oma iga-aastast heigipüüki 850 tonniga ja iga-aastast stauriidipüüki 2250 tonniga.

--------------------------------------------------

V LISA

KALAVARUDE KAITSE TEHNILISTE MEETMETE MUUDATUSED

1. Triivvõrkude kasutuskeeld tuunikala püügil Portugali ja Hispaania suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis asuvad ICES VIII, IX, X piirkonnas ja CECAF piirkonnas.

2. Seinnootade kasutuskeeld troopilise tuuni (vööttuun, suursilm-tuun ja pikkuim-tuun) püügil Portugali ja Hispaania suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis asuvad ICES X piirkonnas 36° 30′põhjalaiust põhja suunas ja CECAF piirkonnas 31° põhjalaiust põhja suunas ja 17° 30′ läänepikkust ida suunas.

--------------------------------------------------