31985R3717

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3717/85,

27. detsember 1985,

millega kehtestatakse tehnilised ja kontrollimeetmed Portugali lipu all sõitvate laevade püügitegevuse suhtes Hispaania vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti, eriti selle artikli 165 lõiget 7,

ning arvestades, et:

Hispaania vetes kalapüügiks luba omavate Portugali laevade väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks tuleb kehtestada tehnilised eeskirjad;

ühinemisaktiga nähakse ette süsteemid püügiloaga laevade nimekirjade kohta ning laevade liikumist ja saaki käsitlevate andmete edastamise kohta, täiendades sellega meetmeid, mis on kehtestatud nõukogu 29. juuni 1982. aasta määrusega (EMÜ) nr 2057/82 (millega kehtestatakse teatavad kontrollimeetmed liikmesriikide laevade kalandustegevuse suhtes), [1] muudetud määrusega (EMÜ) nr 1729/83 [2];

ühinemisakti artikli 165 lõikes 6 nimetatud korras tehakse enne 1. märtsi 1986 otsus pikkuim-tuuni püüdvate laevade arvu kohta;

seetõttu tuleks võtta vastu teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks, piiramata seejuures meetmeid, mis on vastu võetud nõukogu 25. jaanuari 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 171/83 (teatavate tehniliste meetmete kehtestamise kohta kalavarude kaitseks), [3] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3625/84 [4];

vastavalt ühinemislepingu artikli 2 lõikele 3 võivad ühenduse institutsioonid võtta enne ühinemist vastu kõnealuse akti artiklis 165 nimetatud meetmed, mis jõustuvad kõnealuse lepingu jõustumiskuupäeval, kui sellest lepingust ei tulene teisiti;

kalavarude korralduskomitee ei ole esitanud oma arvamust eesistuja määratud tähtaja jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid kohaldatakse laevade suhtes, mis sõidavad Portugali lipu all Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) reguleeritavates vetes, mille suhtes kohaldatakse ühist kalanduspoliitikat.

Artikkel 2

1. Igal aastal edastavad Portugali ametiasutused komisjonile hiljemalt kuu aega enne asjakohase lubatud püügiperioodi algust põhinimekirjad nende laevade kohta, mis võivad teostada ühinemisakti artikli 162 lõikes 2 nimetatud püüki. Iga järgmise laevaliigi kohta edastatakse eraldi nimekiri:

- Rio Minho piirist põhja pool merluusi, muid põhjalähedasi kalu ja harilikku stauriidi püüdvad laevad,

- Rio Guadiana piirist ida pool merluusi, muid põhjalähedasi kalu ja harilikku stauriidi püüdvad laevad,

- muid suuri siirdekalu kui tuuni (mõõkkala, sinihai, atlandi merilatikas) püüdvad laevad,

- pikkuim-tuuni püüdvad laevad.

2. Lõikes 1 nimetatud nimekirju võib kohandada iga kuu esimesel päeval; komisjonile teatatakse kõikidest muudatustest eelmise kuu 15. kuupäevaks.

3. Lõikes 1 nimetatud nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi,

- registrinumber,

- pardatähis,

- registreerimissadam,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- kogumahutavus ja -pikkus,

- mootori võimsus,

- kutsungsignaal ja raadiosagedus.

Artikkel 3

1. Portugali ametiasutused edastavad komisjonile ja teabe korras lisa punktis 7 nimetatud Hispaania kontrolliasutusele ettepanekud ühinemisakti artikli 165 lõikes 2 nimetatud perioodiliste nimekirjade kohta, määrates ühinemisakti artikli 158 lõikes 2 määratletud koefitsientide alusel kindlaks laevad, mis vastavalt kõnealuse akti artiklile 165 võivad kala püüda ühel ja samal ajal.

Iga artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud laevaliigi kohta esitatakse eraldi nimekiri.

2. Kõnealused nimekirjad, välja arvatud muid suuri siirdekalu kui tuuni püüdvate laevade nimekiri ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekiri, saadetakse teleksiga iga nädala neljapäeval enne kella 12.00 GMT. Neid nimekirju kohaldatakse alates pühapäevast, kell 00.00 GMT, kuni järgmise laupäevani, kell 24.00 GMT.

Muid suuri siirdekalu kui tuuni püüdvate laevade nimekiri ning pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekiri edastatakse vähemalt 15 tööpäeva enne nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; need nimekirjad hõlmavad vähemalt kahte kalendrikuud. Pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekirja kantud laevade arv ei või ületada ühinemisakti artikli 165 lõikes 6 nimetatud korras nõukogu kehtestatud määra.

3. Kõik perioodilised nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi ja registrinumber,

- kutsungsignaal,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- ühinemisakti artikli 158 lõikes 2 kindlaks määratud koefitsient,

- kavandatav püügiviis,

- kavandatav kalastusvöönd,

- pikkuim-tuuni ja muid suuri siirdekalu püüdvate laevade puhul ajavahemik, mille suhtes püügiluba taotletakse.

4. Komisjon vaatab läbi lõikes 1 nimetatud ettepanekud perioodiliste nimekirjade kohta ja kinnitab kõnealused nimekirjad, mille ta saadab Portugali ametiasutustele ja Hispaania pädevatele kontrolliasutusele:

- enne kella 12.00 GMT järgmisel reedel, välja arvatud muid suuri siirdekalu kui tuuni püüdvate laevade nimekiri ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekiri;

- muid suuri siirdekalu kui tuuni püüdvate laevade nimekirja ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekirja puhul vähemalt neli tööpäeva enne nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva.

5. Kui komisjon ei ole saanud ettepanekuid uute perioodiliste nimekirjade kohta lõikes 2 määratud tähtaja jooksul, kohaldatakse jooksva perioodi viimasel päeval kehtivaid sätteid kuni uute nimekirjade koostamiseni käesolevas artiklis sätestatud korras.

6. Portugali ametiasutused võivad taotleda, et komisjon asendaks perioodilises nimekirjas nimetatud laeva, mis kogu piiritletud ajavahemiku või selle ajavahemiku osa jooksul ei saa vääramatu jõu tõttu kala püüda, ning et ta lisaks perioodilisse nimekirja ühe või mitu laeva, kui sinna on kantud vähem laevu kui ühel ja samal ajal püüda võivate laevade maksimummäär, tingimusel et nimetatud määra ei ületata.

Kõik asendus- või lisalaevad tuleb kanda artiklis 2 nimetatud nimekirja.

Taotlused asenduste või lisanduste kohta edastatakse komisjonile teleksiga ja koopia nendest saadetakse Hispaania kontrolliasutustele.

Komisjon teatab viivitamata Portugali ametiasutustele ja Hispaania kontrolliasutustele kõikidest perioodilistesse nimekirjadesse tehtud muudatustest.

Ühelegi asendus- ega lisalaevale ei anta püügiluba enne komisjoni teates märgitud kuupäeva.

Artikkel 4

Laev võib olla kantud rohkem kui ühte põhinimekirja. Üks laev võib olla ainult ühes perioodilises nimekirjas.

Artikkel 5

1. Pikkuim-tuuni püügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid kui tuun, välja arvatud elussöödaks kasutatavad anšoovised, tingimusel et ei ületata selleks hädavajalikke koguseid.

2. Atlandi merilatika püügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid, välja arvatud elussöödaks kasutatavad liigid, tingimusel et ei ületata selleks hädavajalikke koguseid.

Artikkel 6

Püügiluba omavate laevade kiprid või vajaduse korral nende omanikud peavad täitma lisas sätestatud eritingimusi. Asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel muudab komisjon lisa punktis 7 nimetatud pädevaid kontrolliasutusi käsitlevaid andmeid.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 171/83 kohaldamist, kohaldatakse Portugali lipu all sõitvate laevade suhtes, välja arvatud merluusi, muid põhjalähedasi kalu ja harilikku stauriidi püüdvad laevad, järgmisi tehnilisi meetmeid:

a) nakkevõrkude kasutamine on keelatud;

b) laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui need, mis on vajalikud neile lubatud püügiliigi puhul;

c) ükski õngepüügilaev ei või heita rohkem kui kaks õngejada päevas; kummagi õngejada maksimumpikkus on 20 meremiili; lipsude vaheline kaugus on vähemalt 2,70 meetrit;

d) atlandi merilatikat püüdvate laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui mailid.

Artikkel 8

Portugali ametiasutused teatavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva kõikide pikkuim-tuuni püüdvate laevade püügikogused ja eelnenud kuu jooksul igas sadamas nendelt laevadelt lossitud kogused.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1986 vastavalt Hispaania ja Portugali ühinemislepingu jõustumisele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. detsember 1985

Komisjoni nimel

asepresident

Frans Andriessen

[1] EÜT L 220, 29.7.1982, lk 2.

[2] EÜT L 169, 28.7.1983, lk 14.

[3] EÜT L 24, 27.1.1983, lk 14.

[4] EÜT L 335, 22.12.1984, lk 3.

--------------------------------------------------

LISA

ERITINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA PORTUGALI LAEVAD, MIS OMAVAD LUBA PÜÜDA KALA HISPAANIA VETES

A. Tingimused, mida peavad täitma kõik laevad

1. Laeva pardal peab olema käesolevate eritingimuste eksemplar.

2. Litsentsi omavate laevade pardatähis peab olema selgelt märgitud nii laeva vööri kui ka tekiehitise mõlemale küljele, kus see on kõige paremini nähtav.

Tähed ja numbrid värvitakse laevakere või tekiehitise värvist selgelt eristuva värviga ja neid ei tohi ära pühkida, muuta, kinni katta ega muul viisil varjata.

B. Lisatingimused, mida peavad täitma kõik laevad, välja arvatud pikkuim-tuuni ja muid suuri siirdekalu kui tuuni püüdvad laevad

3. Kõik püügiluba omavad laevad edastavad punktis 4 nõutavad andmed punktis 7 nimetatud pädevatele siseriiklikele kontrolliasutustele kooskõlas järgmise ajakavaga:

3.1.1. iga kord, kui laev siseneb Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse vööndisse;

3.1.2. iga kord, kui laev lahkub Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvast vööndist;

3.1.3. iga kord, kui laev liigub ühest ICES või CECAF alapiirkonnast teise punktides 3.1.1 ja 3.1.2 määratletud vööndite piires;

3.1.4. iga kord, kui laev siseneb Hispaania sadamasse;

3.1.5. iga kord, kui laev lahkub Hispaania sadamast;

3.1.6. enne püügi algust ("aktiivne" teade);

3.1.7. pärast püügi lõppu ("passiivne" teade);

3.1.8. igal nädalal alates kuupäevast, kui laev esimest korda sisenes punktis 3.1.1 nimetatud vööndisse või kui laev lahkus mõnest punktis 3.1.5 nimetatud sadamast.

4. Punkti 3 kohaselt edastatud teated sisaldavad järgmisi andmeid:

- teate edastamise kuupäev ja kellaaeg,

- laeva nimi,

- kutsungsignaal,

- pardatähis,

- kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate seerianumber,

- teate liik punkti 3 all esitatud erinevate punktide kohaselt,

- geograafiline asend ja ICES või CECAF statistiline ruut,

- trümmides sisalduvad kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes vastavalt punktis 5.3 esitatud koodile,

- pärast eelnenud teabeedastust püütud kalakogus (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- ICES või CECAF statistiline ruut, kus saak on püütud,

- pärast eelnenud teabeedastust teistele laevadele üle antud kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- laeva, millele püütud saak üle anti, nimi, kutsungsignaal ja vajaduse korral pardatähis,

- kipri nimi.

5. Punktidega 3 ja 4 ette nähtud teated tuleb edastada järgmiselt:

5.1. Kõik teated tuleb edastada mõne järgmises nimekirjas esitatud raadiojaama kaudu:

Nimi | Kutsungsignaal |

Lissabon | CUL |

S. Miguel | CUG |

Madeira | CUB |

Tarifa | GAC |

Chipiona | Chipiona raadio |

Finisterre | EAF |

Coruña | Coruña raadio |

Cabo Peñas | EAS |

Machichaco | Machichaco raadio |

5.2. Kui vääramatu jõu tõttu ei saa püügiluba omav laev teadet edastada, võib tema nimel seda teha mõni teine laev.

5.3. Punktis 4 nimetatud kalakogused pardal esitatakse järgmiste koodidega: [1]

A. Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

B. Merluus (Merluccius merluccius)

C. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

D. Tursk (Gadus morhua)

E. Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

F. Paltus (Hippoglossus hippoglossus)

G. Makrell (Scomber scombrus)

H. Harilik stauriid (Trachurus trachurus)

I. Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)

J. Süsikas (Pollachius virens)

K. Merlang (Merlangus merlangus)

L. Heeringas (Clupea harengus)

M. Tobias (Ammodytes spp.)

N. Kilu (Clupea sprattus)

O. Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

P. Tursik (Trisopterus esmarkii)

Q. Harilik molva (Molva molva)

R. Muu

S. Süvameregarneellased (Pandalidae)

T. Euroopa anšoovis (Engraulis encrassicholus)

U. Meriahven (Sebastes spp.)

V. Harilik karelest (Hypoglossoides platessoides)

W. Kalmaarlased (Illex)

X. Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

Y. Putassuu (Gadus poutassou)

Z. Tuun (Thunnidae)

AA. Sinine molva (Molva dypterygia)

BB. Meriluts (Brosme brosme)

CC. Koerhai (Scyliorhinus retifer)

DD. Hiidhai (Cetorhindae)

EE. Harilik heeringahai (Lamma nasus)

FF. Harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)

GG. Atlandi merilatikas (Brama brama)

HH. Sardiin (Sardina pilchardus)

II. Põhjamere garneel (Crangon crangon)

JJ. Kotkakeel (Lepidorhombus)

KK. Merikurat (Lophius spp.)

LL. Norra salehomaar (Nephros norvegicus)

MM. Pollak (Pollachius pollachius)

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste logiraamatus sätestatud juhiste kohaldamist, kantakse kõik punktide 3–5 kohaselt edastatud raadioteated kõnealusesse logiraamatusse.

7. Siseriiklik kontrolliasutus, kes on pädev saama punktides 3 ja 4 nimetatud teateid:

Secretario general de Pesca Maritima (SEGEPESCA)

c/Ortega y Gasset, 57

Madrid

Teleks: 47457 SGPM E

[1] Käesolev nimekiri ei tähenda, et kõiki nimetatud kalaliike võib pardal hoida või lossida.

--------------------------------------------------