31985R3715

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3715/85,

27. detsember 1985,

millega kehtestatakse tehnilised ja kontrollimeetmed Portugali lipu all sõitvate laevade püügitegevuse suhtes teiste liikmesriikide, välja arvatud Hispaania vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti, eriti selle artikli 349 lõike 5 teist lõiku ning lõiget 6

ning arvestades, et:

teiste liikmesriikide, välja arvatud Hispaania vetes samaaegseks kalapüügiks luba omavate Portugali laevade väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks tuleb kehtestada tehnilised eeskirjad;

ühinemisaktiga nähakse ette süsteemid püügiloaga laevade nimekirjade kohta ning laevade liikumist ja saaki käsitlevate andmete komisjonile edastamise kohta, täiendades sellega meetmeid, mis on kehtestatud nõukogu 29. juuni 1982. aasta määrusega (EMÜ) nr 2057/82 (millega kehtestatakse teatavad kontrollimeetmed liikmesriikide laevade kalandustegevuse suhtes), [1] muudetud määrusega (EMÜ) nr 1729/83; [2]

ühinemisakti artikli 349 lõike 4 kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 1986 kõik kõnealuses artiklis nimetatud spetsialiseeritud püügiga seotud sätted olema samasugused nagu kõnealuse ühinemisakti artiklis 160 nimetatud laevade suhtes kohaldatavad sätted;

seetõttu tuleks võtta vastu teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks, piiramata seejuures meetmeid, mis on vastuvõetud nõukogu 25. jaanuari 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 171/83 (teatavate tehniliste meetmete kehtestamise kohta kalavarude kaitseks), [3] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3625/84; [4]

vastavalt ühinemislepingu artikli 2 lõikele 3 võivad ühenduse institutsioonid võtta enne ühinemist vastu kõnealuse akti artiklis 349 nimetatud meetmed, mis jõustuvad kõnealuse lepingu jõustumiskuupäeval, kui sellest lepingust ei tulene teisiti;

kalavarude korralduskomitee ei ole esitanud oma arvamust eesistuja määratud tähtaja jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid kohaldatakse muude liikmesriikide kui Hispaania ja Portugal suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) reguleeritavates vetes Portugali lipu all sõitvate ja Portugalis registreeritud laevade suhtes.

Artikkel 2

1. Igal aastal edastavad Portugali ametiasutused komisjonile hiljemalt kuu aega enne asjakohase lubatud püügiperioodi algust nende laevade nimekirja, mis võivad teostada ühinemisakti artiklis 349 nimetatud püüki. Eraldi nimekiri edastatakse iga püügiliigi, sealhulgas putassuu-, hariliku stauriidi ja tuunipüügi kohta, milleks nõukogu on andnud loa ühinemisakti artikli 349 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

Nimekirja kantud laevade arv ei ületa ühinemisakti artikli 349 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korras igal aastal kehtestatavaid piirmäärasid.

2. Lõikes 1 nimetatud nimekirju võib kohandada iga kuu esimesel päeval; komisjonile teatatakse kõikidest muudatustest eelmise kuu 15. kuupäevaks.

3. Lõikes 1 nimetatud nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi,

- registrinumber,

- pardatähis,

- registreerimissadam,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- kogumahutavus ja -pikkus,

- mootori võimsus,

- kutsungsignaal ja raadiosagedus.

Artikkel 3

1. Portugali ametiasutused esitavad komisjonile ettepanekud perioodiliste nimekirjade kohta vähemalt 15 päeva enne nende nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva, määrates kindlaks laevad, mis võivad vastavalt ühinemisakti artiklile 349 kala püüda ühel ja samal ajal. Iga artiklis 2 nimetatud püügiliigi kohta edastatakse eraldi nimekiri.

Putassuud ja harilikku stauriidi püüdvate laevade nimekirjad hõlmavad ühte kalendrikuud; tuuni püüdvate laevade puhul hõlmavad kõnealused nimekirjad vähemalt kahte kalendrikuud.

2. Putassuud ja harilikku stauriidi püüdvate laevade igakuises nimekirjas määratakse päevade kaupa kindlaks laevad, millel lubatakse kala püüda ühel ja samal ajal; iga laev peab olema nimekirja kantud vähemalt kuueks järjestikuseks päevaks.

Portugali ametiasutused võtavad asjakohaseid haldusmeetmeid, tagamaks et esimeses lõigus nimetatud laevad ei saaks lahkuda püügireisi alustamiseks kasutatavast sadamast enne seda kuupäeva, mis on perioodilises nimekirjas kindlaks määratud kõnealuses tsoonis kala püüdmise suhtes, võttes arvesse tavapärast sõiduaega, mis kulub kõnealuse tsooni lähima geograafilise piirini jõudmiseks. Samuti tagavad nad kõnealuste laevade naasmise lähtesadamasse vastava sõiduaja jooksul. Lisaks sellele teevad Portugali ametiasutused koostööd asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega, tagamaks et nendesamade laevade liikumine oleks teise liikmesriigi sadamast väljumise korral kooskõlas käesoleva määrusega lubatud püügiliikide suhtes kehtestatud tingimustega.

3. Kõik perioodilised nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi ja registrinumber,

- kutsungsignaal,

- vajaduse korral ühinemisakti artikli 158 lõikes 2 kindlaks määratud koefitsient,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- ajavahemik, mille suhtes püügiluba taotletakse,

- kavandatav püügiviis,

- kavandatav kalastusvöönd.

4. Komisjon vaatab läbi lõikes 1 nimetatud ettepanekud perioodiliste nimekirjade kohta ja kinnitab kõnealused nimekirjad, mille ta saadab Portugali ametiasutustele ja pädevatele kontrolliasutustele vähemalt neli tööpäeva enne nende nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva.

5. Portugali ametiasutused võivad taotleda, et komisjon asendaks perioodilises nimekirjas nimetatud laeva, mis kogu piiritletud ajavahemiku või selle ajavahemiku osa jooksul ei saa vääramatu jõu tõttu kala püüda.

Kõik asenduslaevad tuleb kanda artiklis 2 nimetatud nimekirjadesse.

Komisjon teatab viivitamata Portugali ametiasutustele ja lõikes 4 nimetatud pädevatele kontrolliasutustele kõikidest perioodilistesse nimekirjadesse tehtud muudatustest.

Ühelegi asenduslaevale ei anta püügiluba enne komisjoni teates märgitud kuupäeva.

Artikkel 4

Üks laev võib olla kantud rohkem kui ühte artiklis 2 nimetatud nimekirja, kuid ainult ühte perioodilisse nimekirja.

Artikkel 5

Tuunipüügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid kui tuun, välja arvatud elussöödaks kasutatavad liigid, tingimusel et ei ületata selleks hädavajalikke koguseid.

Artikkel 6

Püügiluba omavate laevade kiprid või vajaduse korral nende omanikud peavad täitma lisas sätestatud eritingimusi. Asjaomase liikmesriigi taotluse alusel muudab komisjon lisa punktis 7 nimetatud pädevaid kontrolliasutusi käsitlevaid andmeid.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 171/83 kohaldamist, kohaldatakse Portugali lipu all sõitvate laevade suhtes järgmisi tehnilisi meetmeid:

a) nakkevõrkude kasutamine on keelatud;

b) laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui need, mis on vajalikud neile lubatud püügiliigi puhul;

c) ükski õngepüügilaev ei või heita rohkem kui kaks õngejada päevas; kummagi õngejada maksimumpikkus on 20 meremiili; lipsude vaheline kaugus on vähemalt 2,70 meetrit.

Artikkel 8

Portugali ametiasutused teatavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva kõikide tuunipüügilaevade püügikogused ja eelnenud kuu jooksul igas sadamas nendelt laevadelt lossitud kogused.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1986 vastavalt Hispaania ja Portugali ühinemislepingu jõustumisele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. detsember 1985

Komisjoni nimel

asepresident

Frans Andriessen

[1] EÜT L 220, 29.7.1982, lk 1.

[2] EÜT L 169, 28.7.1983, lk 14.

[3] EÜT L 24, 27.1.1983, lk 14.

[4] EÜT L 335, 22.12.1984, lk 3.

--------------------------------------------------

LISA

Eritingimused, mida peavad täitma Portugali laevad, mis omavad luba püüda kala teiste liikmesriikide, välja arvatud Hispaania vetes

A. Tingimused, mida peavad täitma kõik laevad

1. Laeva pardal peab olema käesolevate eritingimuste eksemplar.

2. Litsentsi omavate laevade pardatähis peab olema selgelt märgitud nii laeva vööri kui ka tekiehitise mõlemale küljele, kus see on kõige paremini nähtav.

Tähed ja numbrid värvitakse laevakere või tekiehitise värvist selgelt eristuva värviga ja neid ei tohi ära pühkida, muuta, kinni katta ega muul viisil varjata.

B. Lisatingimused, mida peavad täitma kõik putassuud ja harilikku stauriidi püüdvad laevad

3. Kõik püügiluba omavad laevad edastavad järgmised andmed punktis 7 nimetatud pädevatele siseriiklikele kontrolliasutustele iga allpool loetletud liikumise kohta:

- laeva nimi, kipri nimi, kutsungsignaal, pardatähis,

- kuupäev, kellaaeg, geograafiline asend ja ICES statistiline ruut:

3.1.1. iga kord, kui laev siseneb ühenduse muude liikmesriikide kui Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse vööndisse, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

3.1.2. iga kord, kui laev lahkub ühenduse muude liikmesriikide kui Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvast vööndist, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

3.1.3. iga kord, kui laev liigub ühest ICES alapiirkonnast teise punktides 3.1.1 ja 3.1.2 määratletud vööndite piires;

3.1.4. iga kord, kui laev siseneb ühenduse teise liikmesriigi sadamasse;

3.1.5. iga kord, kui laev lahkub ühenduse teise liikmesriigi sadamast;

3.1.6. enne püügi algust ("aktiivne" teade);

3.1.7. pärast püügi lõppu ("passiivne" teade).

4. Kõik laevad, kui nad sisenevad ICES vööndisse, kus neil on lubatud kala püüda, või lahkuvad sealt, samuti igal nädalal alates püügi alguskuupäevast, edastavad Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleksi nr 24189 FISEU-B) järgmise teabe allpool esitatud järjekorras:

- laeva nimi,

- kutsungsignaal,

- pardatähis,

- kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate seerianumber,

- teate liik punkti 3 all esitatud erinevate punktide kohaselt,

- geograafiline asend ja ICES statistiline ruut,

- trümmides sisalduvad kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes vastavalt punktis 5.3 esitatud koodile,

- pärast eelnenud teabeedastust püütud kalakogus (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- ICES statistiline ruut, kus saak on püütud,

- pärast eelnenud teabeedastust kõikide teistele laevadele üle antud kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- laeva, millele püütud saak üle anti, nimi, kutsungsignaal ja vajaduse korral pardatähis,

- kipri nimi.

5. Punktidega 3 ja 4 ette nähtud teated tuleb edastada järgmiselt:

5.1. kõik teated tuleb edastada mõne järgmises nimekirjas esitatud raadiojaama kaudu:

Nimi | Kutsungsignaal |

North Foreland | GNF |

Humber | GKZ |

Cullercoats | GCC |

Wick | GKR |

Portpatrick | GPK |

Anglesey | GLV |

Ilfracombe | GIL |

Niton | GNI |

Stonehaven | GND |

Hebriidid | GHD |

Portshead | GKA GKB GKC |

Land's End | GLD |

Valencia | EJK |

Malin Head | EJM |

Boulogne | FFB |

Brest | FFU |

Saint-Nazaire | FFO |

Bordeaux-Arcachon | FFC |

Lisboa | CUL |

S. Miguel | CUG |

Madeira | CUB |

5.2. Kui vääramatu jõu tõttu ei saa püügiluba omav laev teadet edastada, võib tema nimel seda teha mõni teine laev.

5.3. Punktis 4 nimetatud kalakogused pardal esitatakse järgmiste koodidega: [1]

A. Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

B. Merluus (Merluccius merluccius)

C. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

D. Tursk (Gadus morhua)

E. Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

F. Paltus (Hippoglossus hippoglossus)

G. Makrell (Scomber scombrus)

H. Harilik stauriid (Trachurus trachurus)

I. Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)

J. Süsikas (Pollachius virens)

K. Merlang (Merlangus merlangus)

L. Heeringas (Clupea harengus)

M. Tobias (Ammodytes spp.)

N. Kilu (Clupea sprattus)

O. Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

P. Tursik (Trisopterus esmarkii)

Q. Harilik molva (Molva molva)

R. Muu

S. Süvameregarneellased (Pandalidae)

T. Euroopa anšoovis (Engraulis encrassicholus)

U. Meriahven (Sebastes spp.)

V. Harilik karelest (Hypoglossoides platessoides)

W. Kalmaarlased (Illex)

X. Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

Y. Putassuu (Gadus poutassou)

Z. Tuun (Thunnidae)

AA. Sinine molva (Molva dypterygia)

BB. Meriluts (Brosme brosme)

CC. Koerhai (Scyliorhinus retifer)

DD. Hiidhai (Cetorhindae)

EE. Harilik heeringahai (Lamma nasus)

FF. Harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)

GG. Atlandi merilatikas (Brama brama)

HH. Sardiin (Sardina pilchardus)

II. Põhjamere garneel (Crangon crangon)

JJ. Kotkakeel (Lepidorhombus)

KK. Merikurat (Lophius spp.)

LL. Norra salehomaar (Nephros norvegicus)

MM. Pollak (Pollachius pollachius)

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste logiraamatus sätestatud juhiste kohaldamist, kantakse kõik punktide 3–5 kohaselt edastatud teated kõnealusesse logiraamatusse.

7. Siseriiklikud kontrolliasutused, kes on pädevad saama punktis 3 nimetatud teateid, on järgmised:

PRANTSUSMAA: | Cross AChâteau La GarenneF-56410 EtelTeleks: CROSSAT 950519 |

IIRI: | Naval Supervisory CentreHaulbowlineCorkTeleks: CORK 24924 |

ÜHENDKUNINGRIIK: | Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodGreat Westminster HouseHorseferry RoadLondon SW 1P 2AETeleks: London 21274 FISHLN |

Department of Agriculture and Fisheries for ScotlandChesser HouseGorgie RoadEdinburgh EH11 3 AWTeleks: Edinburgh 727696 SODAFS |

[1] Käesolev nimekiri ei tähenda, et kõiki nimetatud kalaliike võib pardal hoida või lossida.

--------------------------------------------------