Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31985R2220

    Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2220/85, 22. juuli 1985, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad

    EÜT L 205, 3.8.1985, p. 5–11 (DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/04/2012; kehtetuks tunnistatud 32012R0282

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1985/2220/oj

    31985R2220



    Euroopa Liidu Teataja L 205 , 03/08/1985 Lk 0005 - 0011
    Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 19 Lk 0055
    Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 36 Lk 0206
    Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 19 Lk 0055
    Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 03 Köide 36 Lk 0206


    Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2220/85,

    22. juuli 1985,

    millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud

    rakenduseeskirjad

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2727/75 teraviljaturu ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1018/84, [2] eriti selle artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 4, artikli 12 lõiget 2, artikli 15 lõikeid 3 ja 5 ning artikli 16 lõiget 6 ning muude põllumajandustooteturu ühist korraldust käsitlevate määruste vastavaid artikleid ning turgude ühist korraldust käsitlevate määruste sätteid, mis kohaldamisel näevad ette tagatise;

    võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 1977. aasta määrust (EMÜ) nr 525/77, millega luuakse ananassikonservide tootmistoetuste süsteem, [3] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1699/85, [4] eriti selle artiklit 8,

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta määrust (EMÜ) nr 1079/77 (ühisvastutusmaksu ning piima- ja piimatooteturu laiendamise meetmete kohta), [5] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1302/85, [6] eriti selle artiklit 3,

    võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1981. aasta määrust (EMÜ) nr 2169/81 (puuvilla tootmistoetuste süsteemi loomise üldeeskirjade kohta), [7] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1462/84, [8] eriti selle artikli 5 lõiget 3,

    võttes arvesse nõukogu 18. mai 1982. aasta määrust (EMÜ) nr 1431/82 (herne, põldoa ja maguslupiiniga seotud erimeetmete kohta), [9] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1485/85, [10] eriti selle artikli 3 lõiget 5,

    võttes arvesse nõukogu 11. juuni 1985. aasta määrust (EMÜ) nr 1677/85 kursikompensatsioonide kohta põllumajanduses, [11] eriti selle artiklit 12

    ning arvestades, et:

    ühenduse põllumajandusmääruste mitmete sätete kohaselt on tarvis anda tagatis, mis on vajalik, et tagada kohustuse täitmata jätmise korral ettenähtud summa maksmine; kogemused on näidanud, et praktikas tõlgendatakse seda nõuet väga erineval viisil; ebavõrdsetest konkurentsitingimustest hoidumiseks tuleks kõnealust nõuet seetõttu täpsemini määratleda;

    eelkõige tuleks määratleda tagatise vorm;

    mitmed ühenduse põllumajandusmäärused näevad tagatisega seotud kohustuse rikkumise korral ette antud tagatise kaotamise, kusjuures ei tehta vahet põhikohustuse või teisejärgulise või madalama järgu kohustuste rikkumiste vahel; võrdse kohtlemise huvides tuleks vahet teha põhikohustuse või teisejärgulise või madalama järgu kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede vahel; eelkõige tuleks ette näha tagatise osalise kaotamise võimalus, kui põhikohustus on täidetud, kuid selle täitmise tähtaega on vähesel määral ületatud, või kui täitmata on jäetud teisejärguline või madalama järgu kohustus;

    kohustuse täitmata jätmisest tulenevate tagajärgede vahel ei tuleks vahet teha selle põhjal, kas ettemakse on tehtud või mitte; sellest lähtuvalt reguleeritakse ettemakse vastu antavaid tagatisi eraldi eeskirjadega;

    nii tagatist andva isiku kui ka pädeva asutuse tagatise andmisega seotud kulud ei tarvitse olla vastavuses tagatava summaga, kui see summa on väiksem kui teatav ülemmäär; pädevatel asutustel peab seetõttu olema õigus loobuda kõnealusest ülemmäärast väiksema summa tagatisenõudest; peale selle peaks pädev asutus olema volitatud loobuma tagatisenõudest, kui kõnealune nõue ei ole kohustuse täitmise eest vastutava isiku olemuse tõttu vajalik;

    pädeval asutusel peaks olema õigus pakutavast tagatisest keelduda, kui ta peab tagatist nõuetele mittevastavaks;

    tuleks ette näha tagatissumma tagastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaeg, kui sellist tähtaega ei ole mujal ette nähtud;

    seoses tasakaalustamiskursiga, mida tuleb kasutada eküüdes väljendatud tagatissumma ümberarvestamisel riigi vääringusse, tuleks määratleda nõukogu 11. juuni 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 1676/85 (ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate arvestusühiku ja ümberarvestuskursside kohta) [12] artiklis 5 nimetatud rakendusjuht;

    tuleks sätestada tagatise kaotamise korral kehtiv kord;

    komisjonile tuleks anda võimalus jälgida tagatisi käsitlevate sätete rakendamist;

    käesoleva määrusega nähakse ette üldeeskirjad kohaldamiseks kõigi sektorite ja toodete suhtes, kui ühenduse vastavaid sektoreid käsitlevates õigusaktides ei nähta ette teisiti; iga sektori jaoks kehtestatud erieeskirjad kehtivad nende tühistamise või muutmiseni;

    käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kõigi asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I JAOTIS

    Määruse reguleerimisala

    Artikkel 1

    Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse järgmiste määruste või muude rakendusmääruste alusel antavaid tagatisi, kui kõnealustes määrustes ei nähta ette teisiti:

    a) määrused teatavate põllumajandustooteturgude ühise korralduse kohta:

    - määrus nr 136/66/EMÜ (õlid ja rasvad), [13]

    - määrus (EMÜ) nr 804/68 (piim ja piimatooted), [14]

    - määrus (EMÜ) nr 805/68 (veise- ja vasikaliha), [15]

    - määrus (EMÜ) nr 727/70 (toortubakas), [16]

    - määrus (EMÜ) nr 2358/71 (seemned), [17]

    - määrus (EMÜ) nr 1035/72 (puu- ja köögivili), [18]

    - määrus (EMÜ) nr 2727/75 (teravili),

    - määrus (EMÜ) nr 2759/75 (sealiha), [19]

    - määrus (EMÜ) nr 2771/75 (munad), [20]

    - määrus (EMÜ) nr 2777/75 (kodulinnuliha), [21]

    - määrus (EMÜ) nr 1418/76 (riis), [22]

    - määrus (EMÜ) nr 516/77 (puu- ja köögiviljatooted), [23]

    - määrus (EMÜ) nr 1117/78 (kuivsööt), [24]

    - määrus (EMÜ) nr 337/79 (vein), [25]

    - määrus (EMÜ) nr 1837/80 (lambaliha ja kitseliha), [26]

    - määrus (EMÜ) nr 1785/81 (suhkur), [27]

    - määrus (EMÜ) nr 3796/81 (kalatooted) [28];

    b) määrus (EMÜ) nr 525/77 (ananassikonservid);

    c) määrus (EMÜ) nr 1079/77 (ühisvastutusmaks);

    d) puuvilla tootmistoetuste süsteem vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2169/81;

    e) herneste, põldubade ja maguslupiiniga seotud erimeetmed vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1431/82;

    f) määrus (EMÜ) nr 1677/85 põllumajanduse rahandusmeetmete kohta;

    Artikkel 2

    Käesolevat määrust ei kohaldata tagatiste suhtes, mis antakse nõukogu direktiivi 79/623/EMÜ [29] artiklites 1 ja 10 nimetatud impordi- või eksporditollimaksude tasumise kohta.

    Artikkel 3

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) tagatis – kinnitus rahasumma pädevale asutusele maksmise või pädevalt asutuselt kinnipidamise kohta, kui teatavat konkreetset kohustust ei täideta;

    Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi artiklis 1 nimetatud määrustega ettenähtud ning käesolevale määratlusele vastavate tagatiste puhul, olenemata sellest, kas terminit "tagatis" kasutatakse või mitte;

    b) üldtagatis – tagatis, mis antakse pädevale asutusele eesmärgiga tagada mitme kohustuse täitmine;

    c) kohustus – määrusega kehtestatud nõue või nõuete kogum seoses teatava toimingu sooritamise või sooritamata jätmisega;

    d) pädev asutus – asutus, kes on volitatud tagatist vastuvõetavaks tunnistama või asutus, kes on volitatud asjakohase määruse alusel otsustama tagatise tagastamise või selle kaotamise üle.

    II JAOTIS

    Tagatisenõue

    Artikkel 4

    Tagatise annab isik, või see antakse isiku kasuks, kes vastutab kohustuse täitmata jätmise puhul rahasumma maksmise eest.

    Artikkel 5

    1. Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui tagatissumma on väiksem kui 100 eküüd.

    2. Kui kasutatakse lõikes 1 ettenähtud võimalust, siis võtab asjaomane isik kirjaliku kohustuse maksta selle summaga võrdne summa, mis tal oleks tulnud maksta tagatise andmise puhul, mis hiljem kas osaliselt või täielikult kaotati.

    3. Käesolevat artiklit ei kohaldata impordi- või ekspordilitsentsi või eelkinnitussertifikaadiga seotud tagatise puhul.

    Artikkel 6

    Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui kohustuse täitmise eest vastutav isik on kas:

    a) avalik-õiguslik asutus, mis täidab riigiasutuse ülesandeid, või

    b) eraõiguslik asutus, mis täidab riigiasutuse ülesandeid riigi kontrolli all.

    Artikkel 7

    1. Eküüdes väljendatud tagatissumma arvestatakse riigi vääringusse ümber järgmiste tasakaalustamiskursside alusel:

    a) ettemaksetega seotud tagatised: ettemaksesumma arvutamisel kasutatud kursi alusel;

    b) ühenduse pakkumismenetluse alusel tehtud pakkumistega seotud tagatised: pakkumise esitamise viimasel päeval kehtiva kursi alusel;

    c) kõik muud tagatised: tagatise jõustumise päeval kehtiva kursi alusel.

    2. Üldtagatise andmise puhul kasutatakse konkreetse tehingu sooritamisel kurssi, mis kehtis sellel päeval, kui tagatis oleks jõustunud, juhul kui üldtagatist ei oleks antud.

    III JAOTIS

    Tagatise vorm

    Artikkel 8

    1. Tagatise võib anda:

    a) artiklites 13 ja 14 nimetatud sularaha sissemaksena ja/või

    b) artikli 16 lõikes 1 nimetatud garandina.

    2. Pädeva asutuse äranägemisel võib tagatise anda:

    a) hüpoteegina ja/või

    b) rahalise hoiuse pantimise teel ja/või

    c) mis on esitatud avalik-õiguslike asutuste või avalike fondide tähtajaliste võlgnevuste kohta esitatud tunnustatud nõuete pantimise teel, kui kõnealuste nõuete suhtes ei esitata ülimuslikke nõudeid, ja/või

    d) asjaomase liikmesriigi kaubeldavate väärtpaberite pantimise teel, tingimusel et kõnealune liikmesriik on need emiteerinud või garanteerinud, ja/või

    e) hüpoteeklaenuliitude poolt välja lastud, avalikul börsil registreeritud ja turul vabalt müüdavate võlakirjade pantimise teel, tingimusel et nende krediidireiting on võrdne riigi võlakirjade krediidireitinguga.

    3. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tähtaegu seoses lõikes 2 loetletud liiki tagatiste vastuvõetavaks tunnistamisega.

    Artikkel 9

    Pädev asutus keeldub tagatist vastuvõetavaks tunnistamast, või nõuab selle asendamist juhul, kui tagatis on tema arvates ebapiisav, ei vasta nõuetele või ei hõlma piisavalt pikka ajavahemikku.

    Artikkel 10

    1. a) Vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile a hüpoteegitud vara või vastavalt artikli 8 lõike 2 punktidele d ja e panditud väärtpaberite või võlakirjade kasutusväärtus peab tagatise andmise hetkel olema vähemalt 115 % nõutava tagatise väärtusest.

    b) Väärtpaberite või võlakirjade kasutusväärtus arvestatakse viimase kasutuseloleva noteeringu alusel.

    c) Pädev asutus võib artikli 8 lõike 2 punktides a, d või e loetletud liiki tagatise vastuvõetavaks tunnistada ainult juhul, kui tagatist pakkuv isik kirjalikult kohustub andma kas täiendava tagatise või asendama algtagatise, kui kõnealuse vara, väärtpaberite või võlakirjade kasutusväärtus on kolme kuu jooksul olnud alla 105 % nõutava tagatise väärtusest. Kirjalikku kohustust ei ole tarvis juhul, kui siseriiklikud õigusaktid seda juba ette näevad. Pädev asutus kontrollib reeglipäraselt sellist vara, väärtpabereid ja võlakirju.

    2. a) Pädev asutus hindab artikli 8 lõike 2 punktides a, d ja e nimetatud tagatise kasutusväärtust realiseerimiskulusid arvesse võttes.

    b) Tagatist andev isik tõendab pädeva asutuse taotluse korral tagatise kasutusväärtuse.

    Artikkel 11

    1. Tagatise võib teise tagatisega asendada.

    Pädeva asutuse luba on tarvis juhul, kui:

    a) algtagatis on kinni peetud, kuid veel realiseerimata, või

    b) asendav tagatis on artikli 8 lõikes 2 loetletud liiki.

    2. Üldtagatise võib teise üldtagatisega asendada tingimusel, et uus üldtagatis hõlmab vähemalt seda osa algsest üldtagatisest, mis asendamise ajal on määratud tagama ühe või mitme seni veel täitmata kohustuse täitmist.

    Artikkel 12

    Tagatis on selle liikmesriigi vääringus, kus asjakohane pädev asutus paikneb.

    Artikkel 13

    Sularahaülekande puhul loetakse tagatis antuks siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

    Artikkel 14

    1. Tšekki summale, mille maksmise garanteerib asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi poolt selleks volitatud rahaasutus, käsitatakse sularaha sissemaksena. Pädev asutus võib sellise tšeki väljamaksmiseks esitada alles enne tagatise kehtivusaja lõppu.

    2. Tšekk, v.a lõikes 1 nimetatud tšekk, loetakse tagatiseks ainult siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

    3. Kõik rahaasutuse poolt arvestatavad kulud jäävad tagatist andva isiku kanda.

    Artikkel 15

    Sularaha vormis tagatise andnud isikule ei maksta intressi.

    Artikkel 16

    1. Garant peab olema ühenduse resident või tal peab olema registreeritud asukoht ühenduse territooriumil ning garandil peab olema tagatise andnud liikmesriigi pädeva asutuse poolt saadud tegevusluba, kui asutamislepingu teenuste osutamise vabadust käsitlevates sätetes ei nähta ette teisiti. Garant on seotud kirjaliku tagatisega.

    2. Kirjalik tagatis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

    a) kohustus või, üldtagatise puhul, kohustuse liik (liigid), mille täitmist rahasumma väljamaksega tagatakse;

    b) garandi poolt aktsepteeritav maksimaalne maksmisele kuuluv summa;

    c) garandi kohustus solidaarselt maksekohustuse täitmise eest vastutava isikuga 30 päeva jooksul pädeva asutuse nõudest arvates maksta tagatise piires ettenähtud summa, kui tagatis kaotatakse.

    3. Pädev asutus võib garandi telekommunikatsiooni teel saadud kirjalikku dokumenti kirjaliku garantiina aktsepteerida. Aktsepteerimise puhul teeb pädev asutus kõiki nõuetekohaseid meetmeid võttes kindlaks telekommunikatsioonivahendite abil saadud dokumendi ehtsuse.

    4. Kui kirjalik üldtagatis on juba antud, määrab pädev asutus kindlaks korra, mille alusel tagatis tervikuna või tagatise osa seotakse konkreetsete kohustustega.

    Artikkel 17

    Pärast üldtagatise osa sidumist konkreetse kohustusega arvestatakse välja ülejäänud üldtagatise saldo.

    IV JAOTIS

    Ettemaksed

    Artikkel 18

    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse:

    - kõigi erimäärusega sätestatud juhtude suhtes, mille puhul saab ettemakse teha enne, kui kohustus on täidetud;

    - määruse (EMÜ) nr 565/80 [30] alusel tehtud ettemaksete suhtes.

    Artikkel 19

    1. Tagatis tagastatakse, kui:

    a) ettemaksesumma saamise õigus on kindlaks tehtud, või

    b) ettemaksesumma ning erimäärusega ettenähtud täiendavad summad on tagasi makstud.

    2. Kui ületatakse ettemaksesumma saamise õiguse tõestamiseks määratud tähtaeg ning ei esitata õiguse saamist kinnitavaid tõendeid, siis toimib pädev asutus viivitamata artiklis 29 ettenähtud korras.

    Kui ühenduse õigusaktides nii ette näevad, võib tõendid tagatise osalise tagasimaksu vastu esitada ka pärast kõnealust kuupäeva.

    3. Kui vääramatut jõudu käsitlevates ühenduse õigusaktides sätestatakse, et tagasimaks piirdub ainult ettemaksega, siis kehtivad järgmised lisatingimused:

    a) vääramatu jõuna esinevatest asjaoludest tuleb pädevale asutusele teatada hiljemalt 30 päeva arvates asjaomasele isikule vääramatu jõuga seotud asjaoludest teatamise päevast, ja

    b) asjaomane isik maksab tagasi ettemakstud summa või selle asjakohase osa 30 päeva jooksul arvates pädeva asutuse poolt väljastatud tagasimaksenõude kuupäevast.

    Punktides a ja b ettenähtud tingimuste täitmata jätmise korral kehtivad sellised tagasimaksetingimused nagu juhul, kui vääramatut jõudu ei esine.

    V JAOTIS

    Tagatiste tagastamine ja tagatiste, v.a IV jaotises nimetatud tagatiste, kaotamine

    Artikkel 20

    1. Kohustus võib sisaldada esmajärgulisi, teisejärgulisi ja madalama järgu nõudeid.

    2. Esmajärguline on sellise toimingu sooritamise või sooritamata jätmise nõue, mis kõnealuse nõude kehtestanud määruse kohaldamisel on põhilise tähtsusega.

    3. Teisejärguline nõue on esmajärgulise nõude täitmiseks ettenähtud tähtajast kinnipidamise nõue.

    4. Madalama järgu nõue on iga muu määruses ettenähtud nõue.

    5. Käesolevat jaotist ei kohaldata juhul, kui esmajärgulised nõuded on asjakohases erimääruses määratlemata.

    Artikkel 21

    Tagatis kaotatakse niipea, kui erimääruses ettenähtud tõendid esmajärguliste, teisejärguliste ja madalama järgu nõuete täitmise kohta on esitatud.

    Artikkel 22

    1. Tagatis kaotatakse täielikult selle koguse ulatuses, millega seotud esmajärgulist nõuet on rikutud.

    2. Esmajärgulise nõude rikkumiseks loetakse asjakohaste tõendite esitamata jätmine selleks ettenähtud aja jooksul, v.a vääramatu jõu esinemise puhul.

    Tuleb viivitamata rakendada kinni peetud summa artiklis 29 ettenähtud sissenõudmise korda.

    3. Kui tõendid esmajärguliste nõuete täitmise kohta esitatakse 18 kuu jooksul lõike 2 esimeses lõigus ettenähtud tähtajast arvates, makstakse tagasi 85 % kinni peetud summast.

    Kui tõendid esmajärguliste nõuete täitmise kohta esitatakse 18 kuu jooksul kõnealusest tähtajast arvates, kuid asjakohased teisejärgulised nõuded on täitmata, siis võrdub tagasimaksmisele kuuluv summa artikli 23 lõike 2 alusel tagasi maksmisele kuuluva summaga, millest arvatakse maha 15 % tagatissumma asjakohasest osast.

    4. Tagasimakset ei tehta, kui tõendid esmajärguliste nõuete täitmise kohta esitatakse pärast lõikes 3 nimetatud 18 kuu möödumist.

    Artikkel 23

    1. Kui erimääruses ettenähtud tõendid kõigi esmajärguliste nõuete täitmise kohta esitatakse kindlaksmääratud aja jooksul, kuid rikutud on teisejärgulist nõuet, tagastatakse tagatis osaliselt ning ülejäänud summa peetakse kinni. Asutakse viivitamata täitma kinni peetud summa artiklis 29 ettenähtud sissenõudmise korda.

    2. Tagatisest osalise vabastamise määr on: võrdne tagatissumma asjakohast osa hõlmava tagatisega, millest arvatakse maha

    a) 15 %, ja

    b) - 10 % summast, mis jääb üle pärast 15 % mahaarvamist päevas:

    - maksimaalselt 40 päeva pikkuse või lühema tähtaja ületamise korral,

    - kui ei ole kinni peetud vähemalt 40 päeva pikkusest või lühemast tähtajast;

    - 5 % summast, mis jääb üle pärast 15 % mahaarvamist päevas:

    - maksimaalselt 41-80 päeva pikkuse tähtaja ületamise korral,

    - kui ei ole kinni peetud minimaalselt 41-80 päeva pikkusest tähtajast;

    - 2 % summast, mis jääb üle pärast 15 % mahaarvamist päevas:

    - maksimaalselt 81 päeva pikkuse või pikema tähtaja ületamise korral,

    - kui ei ole kinni peetud vähemalt 81 päeva pikkusest või pikemast tähtajast.

    3. Käesolevat artiklit ei kohaldata impordi- ja ekspordilitsentside taotlemise või kasutamisega seotud tähtaegade, impordi- ja ekspordimaksude ning pakkumise teel kindlaksmääratavate eksporditoetuste kindlaksmääramisega seotud tähtaegade suhtes.

    Artikkel 24

    1. Ühe või mitme alama järgu nõude rikkumine kutsub esile 15 % mahaarvamise tagatissumma asjakohasest osast.

    2. Tuleb viivitamata rakendada mahaarvatud summa artiklis 29 ettenähtud sissenõudmise korda.

    3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 22 lõike 3 rakendamise korral.

    Artikkel 25

    Kui esitatakse tõendid kõigi esmajärguliste tingimuste täitmise kohta, kuid rikutud on nii teisejärguliste kui ka alama järgu tingimuste täitmist, kohaldatakse artikleid 23 ja 24 ning mahaarvamisele kuuluv kogusumma on võrdne artikli 23 alusel mahaarvatud summaga, millele lisatakse 15 % kõigi alama järgu nõuete täitmise puhul tagastamisele kuuluvast summast.

    Artikkel 26

    Mahaarvatav kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % tagatissumma asjakohasest osast.

    Artikkel 27

    1. Taotluse korral tagastatakse tagatis osaliselt, kui esitatakse tootekoguse osaga seotud asjakohased tõendid, tingimusel et kõnealune osa ei ole väiksem kui tagatisenõuet sätestava määrusega kindlaksmääratud miinimumkogus.

    Kui asjakohastes ühenduse eeskirjades ei ole miinimumkogust ette nähtud, siis võib pädev asutus ise piirata iga tagatise osaliselt tagastamiste arvu ning kindlaks määrata iga sellise tagastamisega seotud minimaalse summa.

    2. Enne tagatise osalist või täielikku tagastamist võib pädev asutus nõuda kirjalikku tagastamistaotlust.

    3. Kui tagatis vastavalt artikli 10 lõikele 1 hõlmab üle 100 % nõutavast tagatissummast, siis tagastatakse üle 100 % ulatuv osa tagatisest, kui ülejäänud tagatissumma lõplikult tagastatakse või maha arvatakse.

    Artikkel 28

    1. Kui tagatissumma tagastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaega ei ole ette nähtud, siis rakendatakse järgmist tähtaega:

    a) 12 kuud kõigi esmajärguliste nõuete täitmiseks kindlaksmääratud tähtajast arvates, või

    b) juhul kui sellist tähtaega ei ole kindlaks määratud, siis 12 kuud arvates kõigi esmajärguliste nõuete täitmiseks ettenähtud kuupäevast.

    2. Lõikes 1 ettenähtud tähtaeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat tagatise konkreetse kohustusega sidumise ajast arvates, v.a juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga.

    VI JAGU

    Üldsätted

    Artikkel 29

    Pädev asutus, kes saab teate tagatise osalist või täielikku kaotamist ajendanud asjaolude kohta, nõuab viivitamata kohustuse täitmisega seotud isikult mahaarvatava summa väljamaksmist kuni 30 päeva jooksul maksenõude väljastamise kuupäevast arvates.

    Kui makse ei ole selleks ajaks tehtud, siis pädev asutus:

    a) kannab iga artikli 8 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole;

    b) nõuab viivitamata artikli 8 lõike 1 punktis b kirjeldatud garandi maksmist kuni 30 päeva jooksul maksunõude väljastamise kuupäevast arvates,

    c) võtab viivitamata meetmed:

    i) artikli 8 lõike 2 punktides a, c, d ja e kirjeldatud tagatiste ümberarvestamiseks sularahasse, millest piisab maksta oleva summa katmiseks,

    ii) kannab panditud sularahasissemaksed oma kontole.

    Pädev asutus võib asjaomaselt isikult makse tegemist nõudmata iga artikli 8 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole kanda.

    Artikkel 30

    Komisjon võib määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 ning muude turgude ühist korraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites sätestatud korras anda erandi seoses eespoolnimetatud sätetega.

    VII JAOTIS

    Teatavakstegemine

    Artikkel 31

    1. Liikmesriigid edastavad komisjonile 31. juuliks eelmise aasta kaotatud tagatiste üldarvu ja kogusumma olenemata artiklile 29 vastava menetluse astmest, tehes mõlemal juhul vahet liikmesriigi kreeditisse ja komisjoni kreeditisse kantud tagatiste vahel.

    2. Lõikes 1 nimetatud teave esitatakse ühenduse iga sätte kohta, mis näeb ette tagatise andmist.

    3. Teavet ei esitata 1000 eküü suuruste või väiksemate tagatiste kohta.

    4. Teave hõlmab nii asjast huvitatud isiku poolt otse makstud rahasummasid kui ka tagatise realiseerimisel sissenõutud summasid.

    5. Komisjon saadab liikmesriikidele käesoleva artikli alusel saadud info kokkuvõtte.

    Artikkel 32

    1. Liikmesriigid teatavad komisjonile garantidena tegutsemise luba omavate asutuste liikidest ning sellega seotud nõuetest. Teatatakse ka muudatustest tegevusloaga asutuste liigis ja sellega seotud nõuetes. Komisjon omakorda teatab sellest teistele liikmesriikidele.

    2. Liikmesriigid, kelle pädevad asutused rakendavad artikli 8 lõiget 2, teatavad komisjonile kõnealuste sätete alusel heakskiidetud tagatiste liikidest ning sellega seotud tingimustest.

    Artikkel 33

    Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1986.

    Seda kohaldatakse kõnealusel kuupäeval või pärast kõnealust kuupäeva antud tagatiste suhtes ning üldtagatiste suhtes, mida rakendatakse sellel kuupäeval või pärast kõnealust kuupäeva, tagamaks ühe või mitme üksikkohustuse täitmist.

    Asjaomase isiku taotluse korral kohaldatakse seda enne kõnealust kuupäeva antud tagatiste suhtes, mida ei ole tagastatud ega kaotatud.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 22. juuli 1985

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Frans Andriessen

    [1] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 1.

    [2] EÜT L 107, 19.4.1984, lk 1.

    [3] EÜT L 73, 21.3.1977, lk 46.

    [4] EÜT L 163, 22.6.1985, lk 12.

    [5] EÜT L 131, 26.5.1977, lk 6.

    [6] EÜT L 137, 27.5.1985, lk 9.

    [7] EÜT L 211, 31.7.1981, lk 2.

    [8] EÜT L 142, 29.5.1984, lk 1.

    [9] EÜT L 162, 12.6.1982, lk 28.

    [10] EÜT L 151, 10.6.1985, lk 7.

    [11] EÜT L 164, 24.6.1985, lk 6.

    [12] EÜT L 164, 24.6.1985, lk 1.

    [13] EÜT L 172, 30.9.1966, lk 3025.

    [14] EÜT L 148, 28.6.1968, lk 13.

    [15] EÜT L 148, 28.6.1968, lk 24.

    [16] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 1.

    [17] EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1.

    [18] EÜT L 118, 20.5.1972, lk 1.

    [19] EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1.

    [20] EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49.

    [21] EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77.

    [22] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1.

    [23] EÜT L 73, 21.3.1977, lk 1.

    [24] EÜT L 142, 30.5.1978, lk 2.

    [25] EÜT L 54, 5.3.1979, lk 1.

    [26] EÜT L 183, 16.7.1980, lk 1.

    [27] EÜT L 177, 1.7.1981, lk 4.

    [28] EÜT L 379, 31.12.1981, lk 1.

    [29] EÜT L 179, 17.7.1979, lk 31.

    [30] EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5.

    --------------------------------------------------

    Top