31982D0043

Komisjoni otsus,

9. detsember 1981,

millega asutatakse meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitlev nõuandekomitee

(82/43/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut

ning arvestades, et:

meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte praktilist kohaldamist tuleb soodustada tõhusama koostöö kaudu ning arvamuste ja kogemuste vahetuse kaudu liikmesriikides võrdsete võimaluste edendamise eest vastutavate organite ja komisjoni vahel;

nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ (meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides) [1], 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) [2] ning 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas) [3] täielikku rakendamist kiirendab olulisel määral eriteabe võrku kasutavatelt siseriiklikelt organitelt saadav abi;

17. aprilli 1972. aasta direktiivis 72/161/EMÜ [4] käsitletakse põllumajanduses hõivatud isikute sotsiaal-majandusliku nõustamise ja kutseoskuste omandamise korraldamist;

naiste tööhõivega, naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate või põllumajanduses tegutsevate naiste olukorra parandamisega ning võrdsete võimaluste edendamisega seotud ühenduse meetmete kavandamine ja rakendamine nõuab tihedat koostööd liikmesriikide eriorganitega;

seepärast tuleks luua institutsiooniline raamistik korrapärasteks konsultatsioonideks kõnealuste organitega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asutab komisjon meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitleva nõuandekomitee, edaspidi "komitee".

Artikkel 2

1. Komitee nõustab komisjoni naiste tööhõivet ja võrdset kohtlemist edendava poliitika kavandamisel ja rakendamisel ning tagab pideva teabevahetuse seoses saadud kogemustega ja ühenduses kõnealustes valdkondades võetud meetmetega.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teeb komitee järgmist:

- vahetab komisjoniga informatsiooni ühenduse ja siseriiklikul tasandil võetud meetmete kohta ning vajaduse korral selliste meetmete järelevalve kohta,

- esitab komisjonile kas viimase taotluse korral või omal algatusel eelkõige võrdsete võimaluste poliitikaga seotud arvamusi või aruandeid ning soodustab teabevahetust, mis käsitleb liikmesriikides komitee pädevusse kuuluvates valdkondades saadud kogemusi.

3. Komitee arvamuste ja aruannete levitamise kord määratakse kindlaks kokkuleppel komisjoniga.

Artikkel 3

1. Komitee koosneb 20 liikmest.

2. Sinna kuulub kaks esindajat igast liikmesriigist, kes nimetatakse selliste ametliku otsuse alusel loodud siseriiklike komiteede või organite liikmete hulgast, kes vastutavad eelkõige naiste tööhõivet ja/või meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitlevate küsimuste eest ja esindavad asjaomaseid valdkondi. Kui liikmesriigis on mitu kõnealuse valdkonnaga tegelevat komiteed või organit, otsustab komisjon organite eesmärkidest, struktuurist, representatiivsusest ja sõltumatusest lähtuvalt, millise organi esindaja sobib komitee koosseisu kõige paremini. Kui kõnealune komitee puudub, esindavad riiki liikmed sellistest organitest, mis komisjoni arvates täidavad analoogseid kohustusi.

3. Komisjon määrab lõikes 2 osutatud organite ettepanekul individuaalselt iga komiteeliikme nende organite või organite sekretariaadi liikmete hulgast.

4. Ühenduse tasandi töösuhte poolte esindajad võivad komitee koosolekutel osaleda vaatlejana nende organisatsioonide ja komisjoni poolt kindlaksmääratavas korras.

Artikkel 4

Igale komiteeliikmele määratakse asendusliige artiklis 3 ettenähtud korras. Ilma et see piiraks artikli 7 sätete kohaldamist, osaleb asendusliige komitee koosolekutel ja selle töös ainult juhul, kui asjaomane komiteeliige ei saa seda teha.

Artikkel 5

Komiteeliikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

Kolme aasta möödudes jätkavad komiteeliikmed oma ametikohal, kuni nende asemele leitakse uus liige või nad nimetatakse tagasi ametisse.

Liikme ametist lahkumise, tema poolt esindatavast organisatsioonist väljaastumise või surma korral lõpeb tema ametiaeg enne kolme aasta möödumist. Liikme ametiaeg võib lõppeda ka juhul, kui liikme nimetanud organisatsioon taotleb tema asendamist.

Liige asendatakse tema ülejäänud ametiajaks artiklis 4 ettenähtud korras.

Liikmekohustuste täitmise eest ei maksta tasu; komitee ja artikli 8 alusel loodud töörühmade koosolekutega kaasnevad sõidu- ja elamiskulud katab komisjon vastavalt kehtivatele halduseeskirjadele.

Artikkel 6

Komitee valib oma liikmete hulgast üheks aastaks eesistuja. Valik tehakse kohalolnute kahekolmandikulise häälteenamusega; vaja on siiski vähemalt 10 poolthäält.

Sama häälteenamusega ja samadel tingimustel valib komitee ka kaks ase-eesistujat. Eesistuja puudumisel juhatab koosolekut üks ase-eesistuja. Eesistuja ja ase-eesistujad peavad olema eri liikmesriikidest.

Komisjon korraldab komitee tööd tihedas koostöös eesistujaga ning sekretariaaditeenused tagab naiste tööhõive ja võrdse kohtlemise küsimustega tegelev komisjoni büroo.

Artikkel 7

Eesistuja võib kutsuda komitee töös eksperdina osalema teatavas päevakorraküsimuses vajaliku kvalifikatsiooniga isikuid.

Eksperdid võtavad osa ainult selle küsimusega seotud tööst, milles neil on palutud osaleda.

Artikkel 8

1. Komitee võib luua töörühmi.

2. Arvamuste ettevalmistamiseks võib komitee anda ettekande tegijale või väliseksperdile aruannete koostamise ülesande edaspidi kindlaksmääratavas korras.

Artikkel 9

Artikli 7 või 8 alusel vastuvõetud ja Euroopa ühenduste eelarvet mõjutavad meetmed esitatakse komisjonile eelneva nõusoleku saamiseks ning neid rakendatakse vastavalt kehtivatele halduseeskirjadele.

Artikkel 10

1. Komitee kutsub kokku komisjon ja selle koosolekud toimuvad tema ametiruumides. Komitee tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas.

2. Komisjoni esindajatel on õigus osaleda komitee koosolekutel ja selle töörühmades.

Artikkel 11

Kui komitee nõupidamistele järgneb hääletus, on nõutav kohalolijate vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Vaja on siiski vähemalt 10 poolthäält. Võimalikud vähemuse seisukohad kantakse protokolli, mis lisatakse arvamusele.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 214 sätete kohaldamist, ei tohi komitee liikmed avalikustada neile komitee või selle töörühmade töös osalemise käigus teatavaks saanud informatsiooni, kui komisjon on teatanud, et taotletud arvamus või esitatud küsimus on konfidentsiaalne.

Sel juhul osalevad koosolekutel ainult komitee liikmed ja komisjoni talituste esindajad.

Artikkel 13

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 1982.

Brüssel, 9. detsember 1981

Komisjoni nimel

eesistuja

G. Thorn

[1] EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19.

[2] EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40.

[3] EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.

[4] EÜT L 96, 23.4.1972, lk 15.

--------------------------------------------------