31981R1390

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1390/81,

12. mai 1981,

millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) kohaldamisala nii, et see hõlmaks füüsilisest isikust ettevõtjaid ja nende pereliikmeid

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 2, 7, 51 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoniga, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas ainult siseriiklike õigusaktide kohaldamisest tulenevate takistuste kõrvaldamiseks võttis nõukogu asutamislepingu artikli 51 põhjal vastu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes), [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 196/81, [5] millega määrati kindlaks töötajate sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise eeskirjad;

ühenduse nurgakiviks olev isikute vaba liikumine ei piirdu töötajatega, vaid hõlmab asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse raames ka füüsilisest isikust ettevõtjaid;

füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamine on vajalik ühe ühenduse eesmärgi saavutamiseks; asutamislepinguga ei ole selleks vajalikke erivolitusi ette nähtud;

asutamislepingu kohaselt on alates üleminekuperioodi lõpust asutamise ja teenuste osutamise puhul keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel;

sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei tagaks ainult siseriiklike õigusaktide kohaldamine ühenduse piires liikuvatele füüsilisest isikust ettevõtjatele piisavat kaitset; asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse täielikuks toimimiseks peaksid füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemid olema kooskõlastatud;

kuigi määrust (EMÜ) nr 1408/71 kohaldatakse töötajate suhtes, hõlmab see juba praegu teatavaid füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriaid; õigluse huvides oleks otstarbekas kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes võimalikult suures ulatuses samu eeskirju, mis on ette nähtud töötajate puhul;

põhjendatud on vajalike muudatuste tegemine määruses (EMÜ) nr 1408/71, mis võimaldaksid kohaldada kõnealuse määruse sätteid ka ühenduse piires liikuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmetesuhtes võimalikult suures ulatuses, mis onkooskõlas nende ameti laadi ja nende spetsiaalse sotsiaalkindlustusskeemi omadustega;

määruses (EMÜ) nr 1408/71 tehtavad muudatused eeldavad kõnealuse määruse teatavate lisade muutmist;

eelkõige on ühes lisas vaja täpsustada, mida tähendavad määruses (EMÜ) nr 1408/71 kasutatavad mõisted "töötaja" ja "füüsilisest isikust ettevõtja", kui asjaomane isik on kindlustatud sotsiaalkindlustusskeemi alusel, mis kehtib liikmesriigi kõigi elanike või teatavate elanikkonnakategooriate või kogu töötava elanikkonna suhtes; nimetatud mõistete ja mõiste "pereliige" tähendus on soovitav määratleda eraldi lisas; täiendavalt on vaja veel kaht lisa, milles tuleb sätestada erikord määruse reguleerimisalast välja jäävate füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks ja märkida need juhud, kui isiku suhtes kohaldatakse samal ajal kahe liikmesriigi õigusaktide sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1408/71 muudetakse järgmiselt.

1. "Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71,

14. juuni 1971,

sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes"

.

2. Artiklis 1:

a) asendatakse punktid a ja b järgmisega:

"a) töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja vastavalt:

i) isik, kes on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemide liigid;

ii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse liigid kõigi elanike või kogu töötava elanikkonna jaoks mõeldud sotsiaalkindlustusskeemi alusel, kui selline isik:

- võib olla töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise kindlustusskeemi haldamis- või rahastamisviisi põhjal või

- sellise kriteeriumi puudumisel on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud mõne teise I lisas nimetatud riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud kindlustusskeemi alusel või alapunktis iii osutatud kindlustusskeemi alusel või kui asjaomases liikmesriigis selline kindlustusskeem puudub, vastab I lisas esitatud määratlusele;

iii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud mitme riski suhtes kogu maaelanikkonnale mõeldud standardse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vastavalt I lisas ettenähtud kriteeriumidele;

iv) isik, kes on vabatahtlikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud ühe või mitme riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele või kõigile elanikele või elanike teatavatele kategooriatele mõeldud liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, juhul kui:

- selline isik töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või

- selline isik on varem olnud kohustuslikult kindlustatud sama riski suhtes sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, mis on mõeldud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele;

b) piirialatöötaja — töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegutseb ühe liikmesriigi territooriumil ja elab mõne teise liikmesriigi territooriumil, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas; piirialatöötaja, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, paigutab tööle mujale sama või muu liikmesriigi territooriumil, või kes asub teenuseid osutama mujal sama või teise liikmesriigi territooriumil, säilitab piirialatöötaja staatuse kuni neljaks kuuks, seda ka juhul, kui tal pole selle aja jooksul võimalik naasta oma elukohta iga päev või vähemalt kord nädalas;"

b) punktis c: eestikeelne tekst ei muutu;

c) punkt f asendatakse järgmisega:

"f) pereliige — isik, kes on määratletud või tunnustatud pereliikmena või keda loetakse leibkonda kuuluvaks isikuks õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse, või artikli 22 lõike 1 punktis a ja artiklis 31 osutatud juhtudel sellise isiku elukohajärgse liikmesriigi õigusaktides; kui kõnealustes õigusaktides peetakse pereliikmeks või leibkonna liikmeks üksnes isikut, kes elab koos töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on peamiselt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpidamisel. Kui liikmesriigi õigusaktid, mis käsitlevad mitterahalisi haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitisi, ei võimalda eristada pereliikmeid teistest isikutest, kelle suhtes õigusakte kohaldatakse, kohaldatakse mõistet "pereliige" I lisas määratletud tähenduses;"

d) punktis g asendatakse "surnud töötajaga" sõnaga "lahkunu";

e) punkti j viimase lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

"Mõiste "õigusaktid" ei hõlma ka sätteid, milles käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeeme, mille loomine oleneb asjaomaste isikute algatusest või mis kehtivad üksnes osal liikmesriigi territooriumist, olenemata sellest, kas võimuorganid on otsustanud muuta need kohustuslikuks või laiendada nende ulatust. Kõnealused eriskeemid on täpsustatud II lisas;"

f) punktis r asendatakse sõnad "sissemakseperiood või töötamisperiood" sõnadega "sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood";

g) punkt s asendatakse järgmisega:

"s) töötamisperiood ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood — perioodid, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud, ja kõik sellistena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need töötamisperioodi või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodiga;"

h) punkti u alapunktis i asendatakse arv "I" arvuga "II".

3. Artiklis 2:

a) lõikes 1 asendatakse sõna "töötajate" sõnadega "töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate";

b) lõikes 2:

- asendatakse kaks korda sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

4. Artikli 3 lõikes 3 asendatakse arv "II" arvuga "III".

5. Artikli 7 lõike 2 punktis c asendatakse arv "II" arvuga "III".

6. Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad vabatahtlikku kindlustust või kohustusliku kindlustuse vabatahtlikku jätkamist sõltuvalt elamisest vastava liikmesriigi territooriumil, ei ole kohaldatavad teise liikmesriigi territooriumil elavate isikute suhtes, kui nende suhtes on mingil osal ajast, mil nad töötasid või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana, kehtinud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid."

7. Artikli 10 lõikes 2 asendatakse sõna "töötajana" sõnadega "töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana".

8. Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 13

Üldreeglid

1. Isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele, arvestades artiklis 14c sätestatut. Kõnealused õigusaktid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

2. Arvestades artikleid 14—17:

a) liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht asub teise liikmesriigi territooriumil;

b) liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil;

c) liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid;

d) avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub neid teenistusse võtnud valitsusasutus;

e) liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Kui kõnealuste õigusaktide järgi on hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest enne sellisesse kaitseväe- või tsiviilteenistusse asumist või pärast sealt vabanemist, võetakse vajalikul määral arvesse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioode, nii nagu oleksid need esimesena nimetatud riigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodid. Kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad säilitavad oma staatuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Artikkel 14

Töötajate, v.a meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti a kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid:

1. a) Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kelle tema tööandja lähetab teise liikmesriigi territooriumile tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning et ta ei ole saadetud asendama teist isikut, kelle ametiaeg seal on lõppenud;

b) kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni kõnealuse töö lõppemiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile kõnealune isik lähetati, või pädeva võimuorgani määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) isiku suhtes, kes töötab transpordivahendil või kuulub lennuekipaaži ettevõtja juures, kes pakub rendi või tasu eest või oma kulul rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid reisijate- või kaubaveoks ja kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil, kehtivad nimetatud liikmesriigi õigusaktid järgmiste piirangutega:

i) kui ettevõtjal on filiaal või alaline esindus liikmesriigi territooriumil, kus ei paikne tema registrisse kantud asukoht ega toimu tema peamine äritegevus, kehtivad sellise filiaali või alalise esinduse poolt töölevõetud isikute suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil selline filiaal või esindus asub;

ii) kui isik töötab peamiselt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, kehtivad tema suhtes nimetatud riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui tema tööandjaks oleva ettevõtja registrisse kantud asukoht ja peamine tegevuskoht ei ole kõnealusel territooriumil ega asu seal ka tema filiaali ega alalist esindust;

b) punktis a nimetamata isikute suhtes kehtivad:

i) tema elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid, kui tema töötamine toimub osaliselt selle territooriumil või kui ta on seotud mitme ettevõtja või mitme tööandjaga, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on eri liikmesriikide territooriumil;

ii) liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil paikneb tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, juhul kui ta ei ela ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab.

3. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi territooriumil sellise ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi seadused, kus on ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

Artikkel 14a

Füüsilisest isikust ettevõtjate, v.a meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid:

1. a) Tavaliselt ühe liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes töötab ka teise liikmesriigi territooriumil, jäävad kohaldatavaks esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et eeldatav töö ei kesta kauem kui 12 kuud;

b) kui tehtav töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni sellise töö lõpetamiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, mille territooriumile on kõnealune isik nimetatud töö tegemiseks sisenenud, või tema poolt määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad tema elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid, kui mingi osa tema tegevusest toimub selle liikmesriigi territooriumil. Kui sellise isiku tegevus ei toimu üldse tema elukohajärgse liikmesriigi territooriumil, kehtivad tema suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus. Peamise tegevuse kindlaksmääramise kriteeriumid on sätestatud artiklis 97 nimetatud määruses.

3. Isiku suhtes, kes tegutseb füüsilisest isikut ettevõtjana ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus on nimetatud ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

4. Kui õigusaktid, mis kehtivad isiku suhtes vastavalt lõigetele 2 ja 3, ei võimalda sellel isikul isegi mitte vabatahtlikult pensioniskeemiga ühineda, kehtivad kõnealuse isiku suhtes teise liikmesriigi õigusaktid, mis oleksid ilma nende erisäteteta kohaldatavad, või kui sel juhul oleksid kohaldatavad kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, otsustatakse tema suhtes kehtivad õigusaktid asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühisel kokkuleppel.

Artikkel 14b

Meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid:

1. Isiku suhtes, kelle ettevõtja, millega ta tavaliselt seotud on, on tööle võtnud kas liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitvale laevale ning kelle nimetatud ettevõtja lähetab enda heaks töötama teise liikmesriigi lipu all sõitvale laevale, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

2. Tavaliselt liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitval laeval füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes teeb enda nimel tööd teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14a lõikes 1 sätestatud tingimusi.

3. Isiku suhtes, kes tavaliselt ei tööta merel ja kes teeb tööd liikmesriigi territoriaalvetes või sadamas teise liikmesriigi lipu all oleval laeval, olemata selle laeva meeskonna liige, kehtivad esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

4. Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes selle töö eest saab palka selliselt ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad viimasena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui ta elab selle territooriumil; palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

Artikkel 14c

Erireeglid, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes on samaaegselt töötajad ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtjad teise liikmesriigi territooriumil

1. Isiku suhtes, kes samaaegselt töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad:

a) selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, võttes arvesse punkti b sätteid;

b) VII lisas nimetatud juhtudel iga liikmesriigi õigusaktid, mis on seotud tema territooriumil toimuva tegevusega.

2. Lõike 1 punkti b üksikasjalikud rakenduseeskirjad sätestatakse määruses, mille nõukogu võtab vastu komisjoni ettepanekul.

Artikkel 14d

Muud sätted

1. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2, 3 ja 4 ning artikli 14c lõike 1 punktis a osutatud isikuid käsitatakse nimetatud sätete alusel kindlaksmääratud õigusaktide kohaldamisel nii, nagu toimuks kogu nende töö vastava liikmesriigi territooriumil.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide sätete kohaselt ei pea kutse- või äritegevuse alal tegutsev pensionär olema sellega seoses kohustuslikult kindlustatud, kohaldatakse vastavaid sätteid ka pensionäri suhtes, kes on pensioniõiguse omandanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda otseselt palub, pöördudes esimesena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud ja artiklis 97 nimetatud määruse lisas 10 märgitud asutuse poole."

9. Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Artikleid 13–14d ei kohaldata vabatahtliku kindlustuse ja kohustusliku kindlustuslepingu vabatahtliku jätkamise suhtes, välja arvatud juhul, kui mõne artiklis 4 nimetatud kindlustusliigi kohta on mõnes liikmesriigis üksnes vabatahtlik kindlustusskeem."

10. Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 17

Erandid artiklitest 13—16

Kaks või enam liikmesriiki, nende pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud organid võivad ühisel kokkuleppel sätestada erandid artiklite 13—16 sätetest töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate teatavate kategooriate või teatavate selliste isikute huvides."

11. Artikli 18 lõikes 2 asendatakse sõnad "kõnealune töötaja" sõnadega "kõnealune isik".

12. 2. jao pealkirjas asendatakse sõna "töötajad" sõnadega "töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad".

13. Artikli 19 lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja" ning artikli 19 lõike 2 teise lõigu kaheksandas reas asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

14. Artiklis 20 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "kõnealune isik".

15. Artikli 21 lõikes 1, artikli 21 lõike 2 teises lõigus ja artikli 21 lõikes 4 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja" vajalikus käändes.

16. Artiklis 22:

a) lõikes 1 asendatakse sõna "töötajal" sõnadega "töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal";

b) lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

c) lõike 3 teises lõigus ja teise lõigu punktis a asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

d) lõikes 4 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

17. Artiklis 23 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

"1. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema keskmisel töötasul, määrab sellise liikmesriigi pädev asutus sellise keskmise töötasu kindlaks üksnes sellise töötasu põhjal, mis on saadud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema normtöötasul, arvestab sellise liikmesriigi pädev asutus üksnes sellist normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu, mis on saadud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest."

18. Artikli 24 lõikes 1:

- asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja",

- asendatakse sõnad "nimetatud töötaja" sõnadega "nimetatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

19. Artiklis 25:

a) lõikes 1 asendatakse sõna "töötu" sõnadega "varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötu";

b) lõikes 2 lisatakse sõnade "täielikult töötu" järele sõnad "kes varem töötas ja".

20. Artikli 26 lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

21. Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 34

Üldsätted

1. Artiklite 28, 28a, 29 ja 31 kohaldamisel võrdsustatakse pensionär, kes saab ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahte või enamat pensioni, nimetatud sätete tähenduses pensionäriga, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Artikleid 27—33 ei kohaldata pensionäri või tema pereliikmete suhtes, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on kutse- või äritegevusest tulenevalt õigus saada hüvitisi. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomane isik käesoleva peatüki kohaldamisel töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmega."

22. Artiklis 35:

a) asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmistega:

"1. Arvestades lõikes 2 sätestatut, kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi haiguse või raseduse ja sünnituse korral, kohaldatakse artikli 19, artikli 21 lõike 1, artiklite 22, 25, 26, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel selle kindlustusskeemi sätteid, milles käsitletakse terasetööstuse töölisi. Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad eriskeemi kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise skeemi sätteid selle kategooria töötajate ja nende pereliikmete suhtes, tingimusel et viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele esitatakse avaldus, on pädev kohaldama sellist skeemi.

2. Kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on üks või enam kõiki või enamikku füüsilisest isikust ettevõtjate kutsealakategooriaid hõlmavat eriskeemi, mille alusel antakse vähem soodsaid mitterahalisi hüvitisi kui töötajatele antavad, kohaldatakse asjaomase isiku ja tema pereliikmete suhtes artikli 19 lõike 1 punkti a ja lõike 2, artikli 22 lõike 1 alapunkti i ja lõike 3, artikli 28 lõike 1 punkti a ja artikli 31 punkti a alusel selle skeemi või nende skeemide sätteid, mis määratakse kindlaks artiklis 97 nimetatud rakendusmääruse alusel:

a) kui asjaomane isik on pädevas riigis kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel, mille alusel antavad mitterahalised hüvitised on vähem soodsad kui töötajale antavad; või

b) kui ühte või mitut pensioni saaval isikul on pädeva liikmesriigi või pädevate liikmesriikide pensioniõigusaktide alusel õigus saada üksnes mitterahalisi hüvitisi, mida antakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel, mis annab ka vähem soodsaid mitterahalisi hüvitisi kui töötajatele antavad.";

b) lõigetest 2 ja 3 saavad vastavalt lõiked 3 ja 4;

c) uues lõikes 3 asendatakse sõna "töötajate" sõnadega "töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate".

23. III jaotise 2. peatüki 1. jao pealkirjas asendatakse sõna "töötajad" sõnadega "töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad".

24. Artiklis 37:

a) lõike 1 esimeses reas asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõikes 2 asendatakse arv "III" arvuga "IV".

25. a) Artikli 38 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

"2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes. Kui sel viisil täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või kui see ei ole võimalik, siis vastavalt kas tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel.";

b) lisatakse järgmine lõige:

"3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt kas tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et kõnealused perioodid on täitunud mõne muu skeemi alusel peale eespool nimetatud vastava skeemi ja asjaomane isik on olnud kindlustatud sellise üldskeemi alusel või selle puudumisel vastavalt vajadusele kas tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel."

26. Artikli 39 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Isik, kellel ei ole õigust saada lõike 1 alusel hüvitist, saab hüvitist, millele tal ikka veel on õigus, teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvestades vajaduse korral artikli 38 sätteid."

27. III jaotise 2. peatüki 2. jao pealkirjas asendatakse sõna "töötajad" sõnadega "töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad".

28. Artiklis 40:

a) lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõikes 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja"; arv "III" asendatakse arvuga "IV":

- sissejuhatavas osas,

- esimeses taandes,

- teises taandes;

c) lõike 3 punktis a:

- asendatakse arv "III" arvuga "IV",

- sõnad "kui töötaja" sõnadega "kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

d) lõike 4 viimases reas asendatakse arv "IV" arvuga "V".

29. Artiklis 41:

a) lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõike 1 punkti d alapunktis iii asendatakse arv "III" arvuga "IV";

c) lõikes 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

30. Artiklis 44:

a) pealkirjas asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

c) lõikes 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

31. Artiklis 45:

a) pealkirjas asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõikes 2:

- lisatakse sõna "täitumisest" järele sõna "üksnes",

- lisatakse sõna "eriskeem" ette sõna "töötajate";

c) lisatakse järgmine lõige:

"3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt vajadusele tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et kõnealused perioodid on täitunud mõne muu skeemi alusel peale eespool nimetatud vastava skeemi ja asjaomane isik on olnud kindlustatud sellise üldskeemi alusel või selle puudumisel vastavalt vajadusele kas tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel.";

d) lõige 3 muutub lõikeks 4 ja see sõnastatakse järgmiselt:

"4. Kui liikmesriigis, kus teatavate hüvitiste andmine on seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja suhtes on riski materialiseerumise ajal kohaldatud kõnealuse riigi õigusakte, ei ole hüvitiste saamise õiguse ega hüvitiste arvutamise jaoks õigusaktidega ette nähtud tingimusi kindlustusperioodide pikkuse kohta, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel töötajat, kelle suhtes kõnealuseid õigusakte enam ei kohaldata, siiski riski materialiseerumise ajal nende õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvana, kui sel ajal kohaldatakse tema suhtes teise liikmesriigi õigusakte või kui muudel juhtudel on tal õigus hüvitisele mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimati nimetatud tingimust peetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul."

e) lisatakse järgmised lõiked:

"5. Lõiget 4 kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes selleks, et määrata kindlaks, kas toitjakaotushüvitise saamise tingimused on täidetud.

6. Kui liikmesriigis, kus invaliidsushüvitiste andmine on seatud sõltuvusse sellest, kas asjaomase isiku suhtes on riski materialiseerumise ajal kohaldatud kõnealuseid õigusakte, ei ole hüvitiste saamise õiguse ega hüvitiste arvutamise jaoks õigusaktidega ette nähtud tingimusi kindlustusperioodide pikkuse kohta, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle suhtes kõnealuseid õigusakte enam ei kohaldata, siiski riski materialiseerumise ajal kõnealuste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvana, kui sel ajal kohaldatakse tema suhtes teise liikmesriigi õigusakte."

32. Artiklis 46:

a) lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõikes 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

c) lõike 2 punktis a asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

33. Artikli 47 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Artikli 46 lõike 2 punktis a osutatud teoreetilise summa arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi keskmise töötasu, keskmise sissemakse või keskmise suurendamise alusel või kogu taotleja töötasu ja kõigi kindlustatute (v.a õpilased) keskmise kogutöötasu kindlustusperioodiaegse suhte alusel, määrab sellised keskmised näitajad kindlaks vastava riigi pädev asutus üksnes kõnealuse riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide alusel või üksnes asjaomase isiku nimetatud perioodidel saadud kogutöötasu alusel;

b) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi töötasu, sissemaksete või suurendamiste summa alusel, määrab selle riigi pädev asutus kindlaks töötasu, sissemaksed ja suurendamised, mis võetakse arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest, tuginedes tema kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest arvestatud keskmistele töötasudele, sissemaksetele ja suurendamistele;

c) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, loeb selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvessevõetavad normtöötasud või kindlaksmääratud summad võrdseks tema kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodidele vastavate normtöötasude või kindlaksmääratud summadega või vajaduse korral keskmise standartöötasu või keskmise kindlaksmääratud summaga;

d) kui liikmesriigi õigusaktide alusel arvutatakse mõne perioodi eest hüvitised töötasu alusel ning teiste perioodide eest normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, võtab selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide puhul arvesse töötasud või kindlaksmääratud summad, mis on kindlaks määratud punkti b või c kohaselt, või vajaduse korral nende töötasude või summade keskmised; kui kõigi pädeva asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest arvutatakse hüvitisi normtöötasu või kindlaksmääratud summa põhjal, loeb kõnealune pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide puhul arvessevõetava töötasu võrdseks arvestusliku töötasuga, mis vastab kõnealusele normtöötasule või kindlaksmääratud summale."

34. Artiklis 52 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

35. Artiklis 53 eestikeelne tekst ei muutu.

36. Artikli 54 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

37. Artikli 55 lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

38. Artikli 58 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

"1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise keskmise töötasu põhjal, määrab sellise keskmise töötasu kindlaks üksnes lähtuvalt töötasust, mille maksmine nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest on kinnitust leidnud.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise normtöötasu põhjal, võtab arvesse üksnes normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest."

39. Artikli 60 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Sellise kutsehaiguse süvenemise korral, mille tõttu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on saanud või saab hüvitist liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui asjaomane isik ei ole hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitiste kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) kui asjaomane isik on hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitise kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, arvestamata haiguse süvenemist. Teise liikmesriigi pädev asutus määrab asjaomasele isikule lisahüvitise, mille suurus võrdub vahega pärast haiguse süvenemist maksta oleva hüvitise suuruse ja hüvitise suuruse vahel, mis oleks tulnud maksta tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne haiguse süvenemist juhul, kui kõnealune haigus oleks tekkinud selle liikmesriigi õigusaktide alusel;

c) kui punktis b käsitletud juhul ei ole sklerootilist pneumokonioosi või artikli 57 lõike 4 alusel kindlaksmääratud haigust põdeval töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal õigust saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist. Esimese liikmesriigi pädeva asutuse poolt haiguse süvenemist arvesse võttes makstava rahalise hüvitise suuruse, kaasa arvatud pension, ja enne haiguse süvenemist makstavate analoogiliste hüvitiste suuruse vahe katab siiski teise liikmesriigi pädev asutus."

40. Artikli 61 lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "asjaomane isik".

41. Artikli 62 lõikes 1 asendatakse sõna "töötajate" sõnadega "töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate".

42. Artikli 65 lõikes 1 asendatakse sõnad "Kui töötaja" sõnadega "Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

43. Artikli 67 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad "teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või töötamisperioode" sõnadega "kindlustus- või töötamisperioode, mis on töötajana täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel".

44. Artikli 69 lõikes 1 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

45. Artikli 70 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

46. Artikli 71 lõikes 1:

a) asendatakse sõnad "töötu, kes" sõnadega "töötu, kes on varem töötanud";

b) punkti b alapunktides i ja ii eestikeelne tekst ei muutu;

c) punkti c alapunktis ii eestikeelne tekst ei muutu;

47. III jaotises:

a) 7. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

"PEREHÜVITISED JA PERETOETUSED";

b) 7. peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"Töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötute hüvitisi käsitlevad üldsätted";

c) 7. peatüki 2. jao pealkiri eesti keeles ei muutu.

48. Artikli 72 pealkiri sõnastatakse järgmiselt "Kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmine" ning artikli tekstis asendatakse sõnad "kindlustus- või töötamisperioodid" sõnadega "kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid".

49. Artiklis 73:

a) eestikeelses tekstis pealkiri ei muutu;

b) lõigete 1 ja 2 tekst eestikeelses tekstis ei muutu;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Töötajal, kelle suhtes kohaldatakse Prantsuse õigusakte artikli 14 lõike 1 sätete tõttu, on õigus saada VI lisas esitatud hüvitisi nende pereliikmete jaoks, kes on temaga kaasas selle liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab."

50. Artikli 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad "töötul, kes saab" fraasiga "varem töötanud töötul, kes saab".

51. Artiklis 75:

a) lõike 1 punktis a eestikeelne tekst ei muutu;

b) lõike 2 punktis b eestikeelne tekst ei muutu.

52. Artiklis 78:

a) lõike 2 punktides a ja b asendatakse sõnad "surnud töötaja" sõnadega "surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja";

b) lõike 2 punkti b alapunkti ii eestikeelne tekst ei muutu.

53. Artiklis 79:

a) lõikes 1:

- esimese lõike eestikeelne tekst ei muutu,

- teise lõigu punktis a lisatakse sõnade "töötamis-" ja "või elamis-" vahele sõnad "füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise";

b) lõikes 2 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "pensionäri või surnud töötaja";

c) lõikes 3 asendatakse sõna "töötaja" sõnadega "töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja".

54. Artiklis 89 asendatakse arv "V" arvuga "VI".

55. Artikli 93 lõike 2 esimese lõigu eestikeelne tekst ei muutu. Teise lõigu eestikeelne tekst ei muutu.

56. I LISA

ISIKUD, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT MÄÄRUST

I. Töötajad ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad

(Määruse artikli 1 punkti a alapunktid ii ja iii)

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

1. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötajaga võrdsustatakse iga isik, kelle suhtes töötamise tõttu kehtivad õigusaktid tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta.

2. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kellel vastavalt haiguse või raseduse ja sünnituse korral makstavaid päevarahasid käsitlevale seadusele on õigus saada sellist päevaraha mingi muu sissetuleku kui palga alusel.

C. SAKSAMAA

Kui vastavalt käesoleva määruse III jaotise 7. peatükile perehüvitisi andev pädev asutus on Saksamaa asutus, siis käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses:

a) töötaja on iga kohustuslikult töötuse vastu kindlustatud isik või iga isik, kes sellise kindlustuse tõttu saab ravikindlustuse alusel rahalisi hüvitisi või nendega võrreldavaid hüvitisi;

b) füüsilisest isikust ettevõtja on iga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kes on kohustatud:

- ühinema vanaduskindlustusega või tasuma vastavaid sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustusskeemi raames või

- ühinema kindlustusskeemiga kohustusliku pensionikindlustuse raames.

D. PRANTSUSMAA

Ei kohaldata.

E. KREEKA

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis iii määratletud töötajaga võrdsustatakse OGA-skeemi alusel kindlustatud ja üksnes töötajana töötav isik või isik, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ning kes seejärel on või on olnud töötaja määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse riikliku peretoetuse määramisel käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktides i ja iii nimetatud isikud.

F. IIRIMAA

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse iga isik, kes on konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse (1981) [Social Welfare (Consolidation) Act 1981] paragrahvide 5 ja 37 alusel kohustuslikult või vabatahtlikult kindlustatud.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes tegeleb kutse- või äritegevusega ilma töölepinguta või kes on pärast sellist tegevust pensionile jäänud. Mitterahaliste ravikindlustushüvitiste puhul peab asjaomasel isikul olema õigus saada sellist hüvitist 1970. aasta tervishoiuseaduse (Health Act 1970) paragrahvi 45 või 46 alusel.

G. ITAALIA

Ei kohaldata.

H. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

I. MADALMAAD

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes tegutseb või teeb tööd ilma töölepinguta.

J. ÜHENDKUNINGRIIK

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas "palgatöötaja" või "füüsilisest isikust ettevõtjana palka saav isik" Suurbritannia või Põhja-Iiri õiguses määratletud tähenduses. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kelle eest tuleb Gibraltari õiguse kohaselt tasuda sissemakseid kas vastavalt kui "töötaja" või kui "füüsilisest isikust ettevõtja" eest.

II. Pereliikmed

(Määruse artikli 1 punkti f teine lause)

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a ja artikli 31 kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige" iga isikut, keda peetakse pereliikmeks riiklike tervishoiuteenuste seaduse alusel.

C. SAKSAMAA

Ei kohaldata.

D. PRANTSUSMAA

Ei kohaldata.

E. KREEKA

Ei kohaldata.

F. IIRIMAA

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a ja artikli 31 kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige" iga isikut, keda loetakse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpeetavaks 1947. — 1970. aasta tervishoiuseaduste (Health Acts 1947—1970) kohaselt.

G. ITAALIA

Ei kohaldata.

H. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

I. MADALMAAD

Ei kohaldata.

J. ÜHENDKUNINGRIIK

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a ja artikli 31 kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige":

a) Suurbritannia või Põhja-Iirimaa õigusaktide kohaldamisel iga isikut, keda peetakse ülalpeetavaks olenevalt asjaoludest kas 1975. aasta sotsiaalkindlustusseaduse (Social Security Act 1975) või 1975. aasta Põhja-Iirimaa sotsiaalkindlustusseaduse [Social Security (Northern Ireland) Act 1975] alusel, ja

b) Gibraltari õigusaktide kohaldamisel iga isikut, kes on ülalpeetav Group Practice Medical Scheme Ordinance"is (1973) määratletud tähenduses."

57. II lisas:

a) II LISA

(Määruse artikli 1 punkt u)

I. Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti u alusel välja arvatud spetsiaalsed sünnitoetused

";"

b) lisatakse järgmine tekst:

"II. Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti j teise lõigu alusel välja arvatud eriskeemid füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

Ei kohaldata.

C. SAKSAMAA

Kindlustus- ja hoolekandeasutused (Versicherungs- und Versorgungswerke) arstide, hambaarstide, veterinaararstide, apteekrite, advokaatide ja juristide, patendivolinike (Patentanwälte), notarite, audiitorite (Wirtschaftsprüfer), maksukonsultantide (Steuerbevollmächtige), lootside (Seelotsen) ja arhitektide jaoks, mis on loodud vastavalt liidumaade seadustele, ning muud kindlustus- ja hoolekandeasutused, eelkõige hoolekanne (Fürsorgeeinrichtungen) ja laiendatud tasujaotussüsteem (erweiterte Honorarverteilung).

D. PRANTSUSMAA

1. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei tegutse põllumajanduses:

a) Täiendavad vanaduskindlustusskeemid ning invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustusskeemid füüsilisest isikust ettevõtjatele, mida on nimetatud sotsiaalkindlustusseaduse artiklites L 658, L 659, L 663-11, L 663-12, L 682 ja L 683-1.

b) Lisahüvitised, mida nimetatakse 12. juuli 1966. aasta seaduse nr 66.509 artiklis 9.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajanduses:

Maakoodeksi artiklites 1049 ja 1234.19 ettenähtud kindlustusliigid, mis ühelt poolt käsitlevad haigust, rasedust ja sünnitust ning vanadust ja teiselt poolt põllumajanduses tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate tööõnnetusi ja kutsehaigusi.

E. KREEKA

Ei kohaldata.

F. IIRIMAA

Ei kohaldata.

G. ITAALIA

Ei kohaldata.

H. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

I. MADALMAAD

Ei kohaldata.

J. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei kohaldata."

58. III lisa A osa punktis 7 BELGIA–LUKSEMBURG muutub praegune tekst alapunktiks a ning lisatakse järgmine tekst:

"b) 10. ja 12. juuli 1968. aasta kirjavahetus, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjaid."

59. IV lisas tehakse järgmised muudatused:

a) punkt A asendatakse järgmisega:

"A. BELGIA

Õigusaktid, mis reguleerivad invaliidsushüvitiste üldskeeme, kaevuritele mõeldud invaliidsushüvitiste eriskeeme ja kaubalaevastiku meremeeste eriskeeme, ning õigusaktid füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustuse kohta."

b) punkt D asendatakse järgmisega:

"D. PRANTSUSMAA

1. Töötajad

Kõik invaliidsuskindlustust käsitlevad õigusaktid, välja arvatud õigusaktid kaevurite sotsiaalkindlustusskeemi invaliidsuskindlustuse kohta.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjad

Füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustust käsitlevad õigusaktid."

60. VI LISA

(Määruse artikkel 89)

(Määruse artikkel 89)

Teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise erikord

A. BELGIA

1. Isikud, kellel on füüsilisest isikust ettevõtjatele kohaldatava Belgia kohustusliku ravi- ja invaliidsuskindlustusskeemi alusel õigus saada mitterahalisi ravikindlustushüvitisi, on määruse III jaotise 1. peatüki, sealhulgas artikli 35 lõike 1 sätete alusel õigustatud isikud järgmistel tingimustel:

a) ajutise elamise korral muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil on asjaomastel isikutel õigus:

i) saada haiglaravi puhul mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud ajutise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel;

ii) saada hüvitist muude Belgia kindlustusskeemi alusel antavate mitterahaliste hüvitiste eest vastava Belgia asutuse käest ajutise elukohariigi õigusaktide alusel ettenähtava määra ulatuses;

b) juhul kui nad elavad alaliselt muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil, on asjaomastel isikutel õigus saada alalise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel ettenähtud mitterahalisi hüvitisi, tingimusel et nad tasuvad vastavale Belgia asutusele vajaliku täiendava sissemakse, mis on ette nähtud Belgia eeskirjadega.

2. Määruse III jaotise 7. ja 8. peatüki sätete kohaldamisel pädeva Belgia asutuse poolt loetakse laps üles kasvatatuks selles liikmesriigis, mille territooriumil ta elab.

3. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel loetakse enne 1. jaanuari 1945 Belgia õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustusperioodid ühtlasi ka kindlustusperioodideks, mis on täitunud üldist invaliidsuskindlustusskeemi ja meremeeste kindlustusskeemi reguleerivate Belgia õigusaktide alusel.

4. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Belgia õigusaktides määratletud tähenduses.

5. Artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võrdsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate vanaduskindlustusperioodid, mis on täitunud Belgia õigusaktide alusel enne füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetust käsitlevate õigusaktide jõustumist nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega.

6. Selleks et tuvastada, kas on täidetud Belgia õigusaktide nõuded töötushüvitise saamiseks, võetakse arvesse üksnes kõnealustes õigusaktides määratletud tähendusega võrdsustatud päevi, kui neile eelnesid tasulise töö tegemise päevad.

B. TAANI

1. Muus liikmesriigis kui Taanis täitunud kindlustus- või töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse loa andmisel liitumiseks heakskiidetud töötute kindlustusfondiga arvesse samal viisil, nagu oleks tegemist Taanis täitunud töötamisperioodide või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodidega.

2. Määruse artiklis 19, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1 ning artiklites 28a, 29 ja 31 osutatud töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel, pensionitaotlejatel ja pensionäridel ning nende perekonnaliikmetel, kes kas elavad või viibivad Taanis, on õigus saada mitterahalist hüvitist samadel tingimustel, nagu Taani õigusaktides on ette nähtud isikute suhtes, kelle sissetulek ei ületa 9. juuni 1971. aasta riiklikke tervishoiuteenuseid käsitleva seaduse nr 311 artiklis 3 osutatud taset, kui nimetatud hüvitistega seotud kulud kannab muu liikmesriigi kui Taani asutus.

3. Vanaduspensionide seaduse artikli 1 lõike 1 nr 2, invaliidsuspensionide seaduse artikli 1 lõike 1 nr 2 ning lesepensionide ja -toetuste seaduse artikli 2 lõike 1 nr 2 sätteid ei kohaldata nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate või nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kes elavad muu liikmesriigi kui Taani territooriumil.

4. Vanaduspensione ja lesepensione reguleerivate Taani õigusaktide sätteid kohaldatakse Taani õigusaktide kohaldamisalasse kuulunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja lese suhtes ka siis, kui ta ei ole Taanis elanud.

5. Määruse tingimused ei piira 7. juuni 1972. aasta Taani seaduste üleminekusätete kohaldamist, mis käsitlevad nende Taani kodanike pensioniõigusi, kes on teatud aja jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva tegelikult Taanis elanud. Siiski määratakse pension Taani kodanike jaoks kehtestatud tingimustel teiste liikmesriikide kodanikele, kes elasid tegelikult Taanis ühe aasta jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva.

6. a) Perioodid, mille jooksul piirialatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud või tegutsenud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil piiriala töötaja on paigutatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani või osutab selles riigis teenuseid.

b) Perioodid, mille jooksul hooajatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil hooajatöötaja on lähetatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani.

7. Selleks et määrata kindlaks, kas haiguse või raseduse ja sünnituse korral makstavaid päevarahasid käsitleva seaduse peatükis 12 sätestatud rasedus- ja sünnitushüvitiste saamise tingimused on täidetud juhul, kui asjaomase isiku suhtes ei kehtinud kogu eespool nimetatud seaduse artikli 34 lõikes 1 või 2 nimetatud perioodi ajal Taani õigusaktid:

a) võetakse vajaduse korral arvesse kindlustusperioode, mis on täitunud teiste liikmesriikide õigusaktide alusel peale Taani õigusaktide nimetatud kontrollperioodi ajal, mille jooksul asjaomase isiku suhtes ei kehtinud Taani õigusaktid, nagu oleksid need perioodid täitunud Taani õigusaktide alusel ning

b) asjaomast isikut peetakse arvessevõetavate perioodide jooksul sellist keskmist palka saanuks, mis võrdub keskmise palgaga, mida kinnitatud andmetel maksti Taani õigusaktide alusel täitunud perioodidel nimetatud kontrollperioodi osas.

8. Määruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel Taani õigusaktide suhtes käsitatakse invaliidus-, vanadus- ja lesepensioni sama liiki hüvitistena.

9. Määruse artikli 67 kohaldamisel arvutatakse Taanis kindlustatu füüsilisest isikust ettevõtjate töötushüvitis vastavalt Taani õigusaktide sätetele.

C. SAKSAMAA

1. a) Kui Saksamaa õigusaktidega ei ole õnnetusjuhtumikindlustust veel ette nähtud, annavad Saksamaa asutused nimetatud õigusaktide kohaselt kompensatsiooni ka enne 1. jaanuari 1919 Alsace-Lorraine'i piirkonnas toimunud tööõnnetuste (ja kutsehaiguste) korral, mille kulude eest ei ole Prantsuse asutused vastutust endale võtnud vastavalt Rahvasteliidu nõukogu 21. juuni 1921. aasta otsusele (Reichsgesetzblatt, lk 1289), kui asjaomane isik või tema ülalpeetavad elavad liikmesriigis;

b) määruse artikkel 10 ei mõjuta sätteid, mille kohaselt väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi aset leidnud õnnetusjuhtumite (ja kutsehaiguste) ning väljaspool nimetatud territooriumi täitunud perioodide puhul ei ole hüvitiste maksmine põhjendatud või see on põhjendatud vaid teatavatel tingimustel, kui need, kellel on õigus hüvitist saada, elavad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi.

2. a) Määramaks kindlaks, kas Saksamaa õigusaktides katkenud perioodideks (Ausfallzeiten) või täiendavateks perioodideks (Zurechnungszeiten) peetavaid perioode tuleks sellistena arvesse võtta, käsitatakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel makstud kohustuslikke sissemakseid ja teise liikmesriigi kindlustusskeemi kohast kindlustust Saksamaa õigusaktide kohaste kohustuslike sissemaksetena ja Saksamaa pensionikindlustusskeemi kohase kindlustusena. Seda sätet ei kohaldata Saksamaa Liitvabariigi talupidajate vanaduskindlustuse suhtes ega teiste liikmesriikide vastavate eriskeemide suhtes.

Kindlustusskeemiga ühinemise ja riski materialiseerumise kuupäevade vahele jäävate kalendrikuude arvutamisel ei võeta arvesse kahe nimetatud kuupäeva vahel teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioode ega perioode, mille jooksul asjaomane isik on saanud pensioni;

b) punkti a sätteid ei kohaldata katkestatud standardperioodi (pauschale Ausfallzeit) suhtes. See määratakse kindlaks üksnes Saksamaal täitunud kindlustusperioodide põhjal;

c) kaevurite pensionikindlustust käsitlevate Saksamaa õigusaktide kohase täiendava perioodi (Zurechnungszeit) arvessevõtmise puhul kehtib lisaks ka tingimus, mille kohaselt peab viimane Saksamaa õigusaktide alusel tehtud sissemakse olema tasutud kaevurite pensionikindlustusse;

d) Saksa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmise suhtes kehtivad ainult Saksamaa siseriiklikud õigusaktid;

e) Saksamaa pensionikindlustusskeemi alusel kindlustatud isikute suhtes, kes elasid 1. jaanuarist 1948 kuni 31. juulini 1963 Madalmaade hallataval Saksamaa territooriumil, kohaldatakse erandina punkti d sätetest järgmist sätet: Saksamaa sotsiaalkindlustusseaduse (RVO) artikli 1251 lõike 2 või muude vastavate sätete kohaste Saksa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel käsitletakse kõnealusel perioodil tehtud sissemakseid Madalmaade kindlustusskeemidesse nii, nagu oleks tegemist töötamise või tegutsemisega, mille puhul kehtib sundkindlustus Saksamaa õigusaktide tähenduses.

3. Saksamaa haiguskindlustusfondi tehtavate sissemaksete puhul peatatakse määruse artikli 26 lõikes 2 nimetatud sissemaksete tasumise kohustus kuni ajani, mil tehakse otsus pensioninõuete kohta.

4. Selleks et teha kindlaks, kas laps saab orvupensioni, käsitatakse ühe artiklis 78 nimetatud pensioni või Prantsusmaal elavale alaealisele Prantsuse õigusaktide alusel antava perehüvitise saamist orvupensioni saamisena Saksamaa õigusaktide alusel.

5. Kui käesoleva määruse või hilisemate sotsiaalkindlustust käsitlevate määruste kohaldamine põhjustab teatavatele ravikindlustusasutustele ettenägematuid kulutusi, võib sellised kulutused osaliselt või täies ulatuses kompenseerida. Sellise kompenseerimise üle otsustab kontaktasutuse (ravikindlustus) rolli täitev piirkondlike haigekassade riiklik liit ühisel kokkuleppel teiste haigekassade keskasutustega. Sellisteks kompensatsioonideks vajalikud vahendid saadakse maksudest, mis on kõigi ravikindlustusasutuste suhtes kehtestatud proportsionaalselt liikmete, sealhulgas pensionile jäänud isikute keskmise arvuga eelnenud aastal.

6. Määruse kohaldamisel peetakse Saksa õigusaktide kohaselt sünnitusega seotud ravikuludeks tehtavat ühekordset summeeritud väljamakset kindlustatud naistele ja kindlustatud isikute pereliikmetele mitterahaliseks hüvitiseks.

7. Kindlustusseaduse (RVO) artiklit 1233 ja pensionireformiseadusega muudetud bürootöötajate kindlustamise seaduse (AVG) artiklit 10, mis reguleerivad Saksa pensionikindlustusskeemide kohast vabatahtlikku kindlustust, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike ning teiste liikmesriikide territooriumidel elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes vastavalt järgmistele reeglitele.

Kui üldtingimused on täidetud, võib teha vabatahtlikke sissemakseid Saksa pensionikindlustusskeemi:

a) kui asjaomase isiku elukoht või alaline asukoht on Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

b) kui asjaomase isiku elukoht või alaline asukoht on mõne teise liikmesriigi territooriumil ja kunagi varem on tema suhtes vabatahtlikult või kohustuslikult kehtinud Saksa pensionikindlustusskeem;

c) kui asjaomane isik on teise liikmesriigi kodanik, kelle elukoht või alaline asukoht on kolmanda riigi territooriumil ja kes on sooritanud Saksa pensionikindlustuse sissemakseid vähemalt 60 kuu jooksul või kellel oli õigus vabatahtlikuks kindlustuseks varem kehtinud üleminekusätete alusel ning kes ei ole kohustuslikus korras ega vabatahtlikult kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

8. Määruse kohaldamine ei mõjuta tööliste pensioni reformi seaduse (ArVNG) artikli 51a lõike 2 ega bürootöötajate pensioni reformi seaduse (AnVNG) artikli 49a lõike 2 kohaldamist sellisena, nagu need on muudetud 16. oktoobri 1972. aasta pensionireformi seadusega. Isikud, kes lõike 8 punktide b ja c alusel võivad liituda vabatahtliku kindlustusega, võivad teha sissemakseid ainult nende perioodide eest, mille eest nad ei ole veel teinud sissemakseid teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

9. Kui teiste liikmesriikide pädevate asutuste kindlustatud pensionäridele või nende pereliikmetele Saksamaa asutuste antud mitterahaliste hüvitiste kulud tuleb maksta tagasi igakuiste ühekordsete maksete põhjal, tuleb selliseid kulusid käsitada Saksamaa pensionäride ravikindlustusskeemi kulutustena Saksamaa pensionäride ravikindlustusasutuste rahandusliku võrdsustamise eesmärgil. Elukohajärgsetele Saksamaa asutustele teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt makstavaid kogumakseid käsitatakse tuluna, mida tuleb arvesse võtta eespool nimetatud rahanduslikul võrdsustamisel.

10. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul sõltub töötushüvitise (Arbeitslosenhilfe) maksmine sellest, kas asjaomane isik enne töötuks registreerimist töötas vähemalt ühe aasta peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjana Saksamaa Liitvabariigi territooriumil ega ole lihtsalt seda tööd ajutiselt katkestanud.

11. Teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode vastavalt talupidajate spetsiaalsele vanaduskindlustusskeemile või (sellise puudumisel) vastavalt talupidajate üldisele kindlustusskeemile võetakse arvesse minimaalse kindlustuskestuse tingimuse täitmiseks, mida nõutakse isikult, et tasuda kindlustusmaksu talupidajate vanaduskindlustusseaduse artiklis 27 määratletud tähenduses (Gesetz über die Altershilfe der Landwirte - GAL), siiski eranditult tingimusel, et:

a) avaldus, millel põhineb kohustus teha kindlustusmakseid, on esitatud ettenähtud aja jooksul, ja

b) enne avalduse esitamist on asjaomane isik viimati olnud kohustatud maksma kindlustusmakseid talupidajate vanaduskindlustusskeemi alusel Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

12. Kohustusliku kindlustuse perioodid, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel kas käsitööliste eriskeemi alusel või sellise kindlustusskeemi puudumisel füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel või üldskeemi alusel, võetakse arvesse, arvutades 216 kuu pikkuse kohustusliku kindlustuse täitumist, mis on nõutav selleks, et tekiks õigus vabatahtlikult loobuda käsitööliste pensionikindlustusskeemist.

D. PRANTSUSMAA

1. a) Eakate töötajate hüvitis, samuti eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitis ja põllumajanduslik vanadushüvitis määratakse kõigile töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud ja kes taotluse esitamise ajal elavad Prantsusmaa territooriumil, samadel tingimustel, nagu Prantsusmaa õigusaktides on kehtestatud Prantsusmaa töötajate suhtes.

b) Sama põhimõtet kohaldatakse pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes.

c) Käesoleva määruse sätted ei mõjuta Prantsuse õigusaktide sätteid, mille kohaselt eakate töötajate või eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitise saamise õiguse omandamisel võetakse arvesse vaid töötamisperioode või nendega võrdsustatud perioode või vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode Prantsuse Vabariigi Euroopa departemangude ja ülemeredepartemangude (Guadeloupe, Guyana, Martinique ja Réunion) territooriumil.

2. Sotsiaalkindlustust kaevanduses reguleerivate eriõigusaktidega ettenähtud erihüvitist ja kumulatiivset hüvitist antakse vaid Prantsuse kaevanduses töötavatele töölistele.

3. 10. juuli 1965. aasta seadust nr 65-555, millega antakse välismaal töötavatele või tegutsevatele või töötanud või tegutsenud Prantsuse kodanikele õigus ühineda vabatahtliku vanaduskindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike suhtes järgmistel tingimustel:

- kutse- või äritegevus, mis annab õiguse vabatahtlikule kindlustusele Prantsuse süsteemis, ei peaks toimuma või olema toimunud Prantsusmaa territooriumil ega selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanik on asjaomane töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja,

- töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja peab taotluse esitamisel tõendama, et ta kas on elanud Prantsusmaal vähemalt 10 aastat, mis ei pea olema järjestikused, või et tema suhtes on sama pika aja jooksul pidevalt kehtinud Prantsuse õigusaktid kohustuslikul või vabatahtlikul alusel.

4. Määruse artikli 73 lõike 3 tähenduses hõlmab mõiste "perehüvitised" järgmist:

a) sotsiaalkindlustusseaduse artiklis L 516 sätestatud sünnieelsed toetused;

b) sotsiaalkindlustusseaduse artiklites L 524 ja L 531 sätestatud peretoetused;

c) sotsiaalkindlustusseaduse artiklis L 532 sätestatud toetus plaanipäraste maksude kompenseerimiseks.

Kõnealust hüvitist võib maksta ainult siis, kui lähetuse ajal saadud palk oli maksustatud Prantsusmaa tulumaksuga;

d) sotsiaalkindlustusseaduse artiklis L 533 sätestatud ühekordse palga toetus.

5. Määruse artikli 46 lõikes 2 nimetatud teoreetilise suuruse arvutamiseks nendes kindlustusskeemides, kus vanaduspensione arvutatakse pensionipunktide alusel, võtab pädev asutus arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud iga kindlustusaasta suhtes pensionipunkte, mis saadakse, jagades tema kohaldatavate õigusaktide alusel kogutud pensionipunktid nendele punktidele vastava aastate arvuga.

E. KREEKA

1. Olenemata I lisa I jaotise E osa punktist 1 kohaldatakse määruse artikli 22 lõike 1 punkti a sätteid OGA-skeemi raames kindlustatud isiku suhtes, kelle tervislik seisund eeldab viivitamatut ravi enne, kui isik asub tööle, mille tegemiseks ta on saabunud mõnda teise liikmesriiki kui Kreeka.

2. Määruse artikli 10 lõige 1 ei mõjuta dekreet-seaduse nr 4577/66 artikli 2 lõike 4 sätteid, mille kohaselt IKA makstavad pensionid Kreeka kodakondsuse või päritoluga isikutele, kes tulevad Egiptusest või Türgist, peatatakse, kui pensionisaaja elab välisriigis ilma mõjuva põhjuseta üle kuue kuu.

F. IIRIMAA

1. Määruse artikli 19 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1 ning artiklites 28a, 29 ja 31 osutatud töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel, töötutel, pensionitaotlejatel ja pensionäridel ning nende pereliikmetel, kes elavad või viibivad Iirimaal, on õigus saada Iirimaa õigusaktides ettenähtud tasuta ravi, kui sellise ravi kulu tasub muu liikmesriigi kui Iirimaa asutus.

2. Muu liikmesriigi kui Iirimaa õigusaktidele alluva töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetel, kes vastavad nimetatud õigusaktidega kehtestatud hüvitise saamise tingimustele, arvestades vajadusel määruse artiklit 18, on õigus Iirimaal elamise korral saada tasuta igasugust Iirimaa õigusaktidega ettenähtud ravi.

Selliste hüvitiste kulud tasub asutus, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud.

Kui aga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa või laste eest hoolitsev isik tegeleb Iirimaal kutse- või äritegevusega, peab pereliikmetele maksma hüvitisi Iirimaa asutus, kui õigus saada selliseid hüvitisi tuleneb üksnes Iirimaa õigusaktidest.

3. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Iirimaa õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Iirimaa territooriumil, ja

b) jättes tema eemalviibimise Iirimaa territooriumilt arvesse võtmata selle kindlakstegemisel, kas ta oli oma töötamisest tulenevalt nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud.

4. Määruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel Iirimaa õigusaktide suhtes käsitatakse invaliidsus-, vanadus- ja lesepensioni sama liiki hüvitistena.

5. Sissetuleku arvutamisel selleks, et määrata palgast sõltuvat hüvitist, mida makstakse Iirimaa õigusaktide alusel koos haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning töötushüvitistega, võetakse töötaja puhul määruse artikli 23 lõikest 1 ja artikli 68 lõikest 1 olenemata arvesse nais- ja meestöötajate selle aasta keskmist nädalapalka iga töönädala eest, mis on töötajana täidetud teise liikmesriigi õigusaktide alusel vastava tulumaksuaasta jooksul.

6. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Iirimaa õigusaktides määratletud tähenduses.

7. Artikli 44 lõike 2 kohaldamisel loetakse töötaja otseselt palunuks vanaduspensioni määramise edasilükkamist, mida tal oleks õigus saada Iirimaa õigusaktide alusel, sellisel juhul, kui vanaduspensioni saamise eeltingimuseks on pensionilejäämine ja kõnealune töötaja ei ole pensionile jäänud.

8. Iirimaa õigusaktide kohaldamisel hüvitiste suhtes, mis ei ole perehüvitised ega mitterahalised haigus- või rasedus- ja sünnitushüvitised, ei võeta kuni 31. detsembrini 1983 arvesse muid perioode peale nende, mis on täitunud töötajana.

G. ITAALIA

Ei ole.

H. LUKSEMBURG

1. Erandina määruse artikli 94 lõike 2 sätetest võetakse invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionide puhul enne 1. jaanuari 1946 Luksemburgi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode käesoleva õigusakti kohaldamisel arvesse ainult selles ulatuses, kui parajasti omandatavaid õigusi tuleks säilitada kuni 1. jaanuarini 1959 või hiljem taastada ainult kõnealuste õigusaktide alusel või vastavalt kehtivatele või edaspidi sõlmitavatele kahepoolsetele konventsioonidele. Kui kehtib mitu kahepoolset konventsiooni, võetakse arvesse ajaliselt kõige vanemaid kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode.

2. Luksemburgi pensionide kindla osa määramisel käsitatakse alates 1. oktoobrist 1972 elamisperioodidena Luksemburgi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes ei ela Luksemburgi territooriumil.

I. MADALMAAD

1. Ravikulude kindlustus

a) Mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse puhul kohaldatakse määruse III jaotise 1. peatüki sätteid ainult selliste isikute suhtes, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi kohustusliku kindlustuse, vabatahtliku kindlustuse või eakate isikute kindlustuse kaudu, kui selliste kindlustusskeemide suhtes kehtib haigekassade seadus (Ziekenfondswet).

b) Madalmaade õigusaktide alusel vanaduspensioni ja mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavate isikute puhul peetakse artiklite 27 ja/või 28 kohaldamisel õigustatuks mitterahaliste hüvitiste saamist, kui vajaduse korral artikli 9 sätteid arvesse võttes on sellise isiku puhul täidetud nõuded liitumiseks haigekassakindlustust käsitleva seadusega (Ziekenfondswet) ettenähtud eakate isikute ravikindlustusskeemiga või vabatahtliku kindlustusskeemiga.

Nimetatud sätet kohaldatakse abielunaiste suhtes, kelle abikaasad saavad abielus isikutele mõeldud vanaduspensioni Madalmaade õigusaktide alusel ja kelle puhul on täidetud nõuded liitumiseks haigekassakindlustust käsitleva seadusega ettenähtud eakate isikute ravikindlustusskeemiga või vabatahtliku kindlustusskeemiga.

c) Kui Madalamaade õigusaktide alusel vanaduspensioni saav, kuid teises liikmesriigis elav isik on kindlustatud eakate isikute ravikindlustusskeemi või haigekassakindlustust käsitleva seadusega ettenähtud vabatahtliku kindlustusskeemi alusel, maksab ta enda ja vajaduse korral oma pereliikmete eest sissemakseid, mis põhinevad poolel eaka isiku ja tema pereliikmete raviga Madalmaades seotud keskmistest kuludest. Nimetatud sissemakset võib vähendada ning sellega seotud kulud kantakse haigekassakindlustust käsitleva seadusega ettenähtud kohustusliku kindlustusskeemi alusel ulatuses, mis vastab Madalamaades elavate ja eakate isikute ravikindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul, kelle sissemaksed on määratud samadel alustel, võimaldatavale vähendatud osale, mille kulud kantakse nimetatud skeemi raames.

d) Kui isik, kes ei saa Madalmaade õigusaktide alusel vanaduspensioni ja kui ta on abielus, kelle abikaasa ei saa abielus isikutele mõeldud vanaduspensioni Madalmaade õigusaktide alusel, elab mõnes teises liikmesriigis ja kui ta on kindlustatud haigekassakindlustust käsitleva seadusega ettenähtud vabatahtliku kindlustusskeemi alusel, maksab ta enda ja vajaduse korral kõigi oma pere üle 16aastaste liikmete eest sissemakseid, mis vastavad keskmisele sissemaksele, mis on Madalmaades määratud seal elavate vabatahtlikult kindlustatud isikute jaoks. Sissemakse ümardatakse lähima suurema täisarvulise kuldnani.

2. Madalmaade üldist vanaduskindlustust käsitlevate õigusaktide kohaldamine

a) Üldist vanaduskindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega võrdsustatakse ka 1. jaanuarile 1957 eelnenud kindlustusperioodid, mille jooksul hüvitisesaaja, kelle puhul ei olnud täidetud tingimused, mis oleksid võimaldanud selliseid perioode käsitada kindlustusperioodidena, elas pärast 15aastaseks saamist Madalmaade territooriumil või töötas teise liikmesriigi territooriumil elades Madalmaades selles riigis asutatud tööandja juures.

b) Eespool sätestatud punkti a kohaselt arvessevõetavaid perioode ei võeta arvesse, kui nad langevad kokku perioodidega, mida võetakse arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel makstava pensioni arvutamisel seoses vanaduskindlustusega.

b) Abielunaise puhul, kelle abikaasal on õigus saada pensioni üldist vanaduskindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide alusel, võetakse kindlustusperioodidena arvesse ka enne seda kuupäeva, kui naine sai 65aastaseks, abielus oldud aega, mille jooksul ta elas ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kuivõrd kõnealune aeg langeb kokku tema abikaasa puhul nende õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega ja punkti a kohaselt arvessevõetavate perioodidega.

d) Punkti c kohaselt arvessevõetavaid perioode ei võeta arvesse, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse arvesse kõnealusele abielunaisele teise liikmesriigi vanaduskindlustust käsitlevate õigusaktide alusel makstava pensioni arvutamisel, või perioodidega, mille ajal naine on saanud selliste õigusaktide kohast vanaduspensioni.

e) Kui naine on olnud abielus ja tema abikaasa suhtes on kohaldatud vanaduskindlustust käsitlevaid Madalmaade õigusakte või tema puhul peetakse täitunuks lõikele a vastavad kindlustusperioodid, kohaldatakse kahe eelmise punkti sätteid tema suhtes mutatis mutandis.

f) Punktides a ja c nimetatud perioode võetakse vanaduspensioni arvutamisel arvesse ainult siis, kui asjaomane isik on pärast 59aastaseks saamist elanud ühe või mitme liikmesriigi territooriumil kuus aastat ja ainult seni, kuni see isik elab ühe kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

3. Leskede ja orbude üldkindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

a) Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel peetakse leskede ja orbude üldkindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodideks ka 1. oktoobrile 1959 eelnenud perioode, mille ajal töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elas pärast 15aastaseks saamist Madalmaade territooriumil või mille ajal ta teise liikmesriigi territooriumil elades töötas Madalmaades seal asutatud tööandja juures.

b) Punkti a sätete kohaselt arvessevõetavaid perioode ei võeta arvesse, kui need langevad kokku teise riigi toitjakaotuspensione käsitlevate õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega.

4. Töövõimetuskindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

Määruse artikli 46 lõike 2 sätete kohaldamisel arvestavad Madalmaade asutused järgmisi sätteid:

a) kui töövõimetuse või sellele järgnenud invaliidsuse tekkimise ajal oli asjaomane isik töötaja määruse artikli 1 punkti a tähenduses, kinnitab pädev asutus rahalise hüvitise suuruse vastavalt 18. veebruari 1966. aasta seadusele töövõimetuskindlustuse kohta (WAO), võttes arvesse:

- eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel täitunud kindlustusperioode,

- pärast 15aastaseks saamist 11. detsembri 1975. aasta töövõimetust käsitleva seaduse (AAW) alusel täitunud kindlustusperioode, tingimusel et need ei lange asjaomase isiku puhul kokku eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel täitunud kindlustusperioodidega, ning

- palgatööperioode ja samaväärseid perioode, mis on täitunud Madalmaades enne 1. juulit 1967.

b) Kui töövõimetuse ja sellele järgnenud invaliidsuse tekkimise ajal ei olnud asjaomane isik töötaja määruse artikli 1 punkti a tähenduses, kinnitab pädev asutus rahalise hüvitise suuruse vastavalt 11. detsembri 1975. aasta töövõimetust käsitlevale seadusele (AAW), võttes arvesse:

- pärast 15aastaseks saamist eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seaduse (AAW) alusel täitunud kindlustusperioode,

- kindlustusperioode, mis on täitunud vastavalt 18. veebruari 1966. aasta seadusele töövõimetuskindlustuse kohta (WAO), tingimusel et need ei lange kokku eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seaduse (AAW) alusel täitunud kindlustusperioodidega, ning

- palgatööperioode ja samaväärseid perioode, mis on täitunud Madalmaades enne 1. juulit 1967.

5. Teatavate üleminekusätete kohaldamine

Määruse artikli 45 lõiget 1 ei kohaldata selleks, et hinnata õigust saada hüvitist üldist vanaduskindlustust, leskede ja orbude üldkindlustust ja töövõimetuse üldkindlustust reguleerivate õigusaktide üleminekusätete alusel (artikkel 46).

J. ÜHENDKUNINGRIIK

1. Juhul kui isik, kes tavaliselt elab Gibraltaril või kellelt on nõutud alates tema viimatisest saabumisest Gibraltarile, et ta tasuks töötajana sissemakseid Gibraltari õigusaktide alusel, taotleb töövõimetuse, raseduse või sünnituse või töötuse tõttu teatud ajaks vabastust sissemaksetest ja teeb ettepaneku, et selle perioodi sissemaksed talle krediteeritakse, loetakse kõik perioodid, mille jooksul see isik on töötanud mingi muu liikmesriigi kui Ühendkuningriigi territooriumil, tema taotluse suhtes perioodideks, mille jooksul ta on töötanud Gibraltaril ja mille eest ta on tasunud sissemakseid töötajana vastavalt Gibraltari õigusaktidele.

2. Kui naine taotleb Ühendkuningriigi õigusaktide alusel vanaduspensioni:

a) oma abikaasa kindlustuse põhjal või

b) tema enda kindlustuse põhjal ja kui abikaasa surma tõttu või muudel põhjustel lõppenud abielu pärast võetakse pensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse abikaasa tasutud sissemakseid,

loetakse viited naise puhul täitunud kindlustusperioodidele määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamisel viideteks abikaasa puhul täitunud kindlustusperioodidele, et teha kindlaks abikaasa tasutud või tema arvele kantud sissemaksete aasta keskmine.

3. a) Kui Ühendkuningriigi õigusaktide alusel antavat töötushüvitist makstakse isikule vastavalt määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või punkti b alapunktile ii, loetakse olenevalt asjaoludest kas Suurbritannias või Põhja-Iirimaal viibitud perioodideks nimetatud isiku puhul teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, et täita Ühendkuningriigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi lastetoetuse (child benefit) saamiseks kas Suurbritannias või Põhja-Iirimaal viibitud perioodide suhtes.

b) Kui määruse II jaotise alusel on Ühendkuningriigi õigusaktid kohaldatavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes ei vasta Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud tingimustele lastetoetuse (child benefit) saamiseks seoses

i) viibimisega olenevalt asjaoludes kas Suurbritannias või Põhja-Iirimaal, loetakse ta kõnealuse tingimuse täitmiseks seal viibinuks;

ii) viibimisperioodiga olenevalt asjaoludest kas Suurbritannias või Põhja-Iirimaal, loetakse selliste tingimuste täitmiseks nimetatud töötajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid kas Suurbritannias või Põhja-Iirimaal viibimise perioodideks.

c) Gibraltari õigusaktide alusel esitatud peretoetuste (family allowances) taotluste suhtes kohaldatakse punktide a ja b sätteid analoogia põhjal.

4. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtivad määruse II jaotise kohaselt Ühendkuningriigi õigusaktid, käsitatakse teda hooldustoetuse (attendance allowance) saamise õiguse puhul nii:

a) nagu oleks ta sündinud Ühendkuningriigi territooriumil, kui tema tegelik sünnikoht on mõne teise liikmesriigi territooriumil, ja

b) nagu elaks ta tavaliselt Ühendkuningriigis ja oleks olnud seal kõigi teise liikmesriigi territooriumil või tema õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide ajal.

5. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Ühendkuningriigi õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Ühendkuningriigi territooriumil ja

b) tuvastades, kas ta oli töötaja Suurbritannia või Põhja-Iiri õigusaktide alusel või töötaja Gibraltari õigusaktide alusel, arvestamata tema lahkumist nimetatud territooriumidelt.

6. Määrust ei kohaldata selliste Ühendkuningriigi õigusnormide suhtes, millega jõustatakse Ühendkuningriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuskokkulepe.

7. Kui see on Ühendkuningriigi õigusaktide kohaldamisel vajalik hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks, võrdsustatakse teiste liikmesriikide kolmandas riigis sündinud kodanikud Ühendkuningriigi kolmandas riigis sündinud kodanikega.

8. Määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse astendatud sissemakseid, mida kindlustatud isik on tasunud Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, ega nimetatud õigusaktide alusel makstavaid astendatud vanadushüvitisi. Astendatud hüvitiste summa liidetakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summale, mis on kindlaks määratud vastavalt nimetatud peatükile. Nimetatud kahe summa kokkuliitmisel saadud summa moodustab hüvitise suuruse, mis tegelikult tuleb asjaomasele isikule maksta.

9. Määruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel Ühendkuningriigi õigusaktide suhtes käsitatakse invaliidus-, vanadus- ja lesepensioni sama liiki hüvitistena.

10. Mitteosamakselise sotsiaalkindlustushüvitise ja töötuskindlustuse määruse (Gibraltar) kohaldamisel loetakse iga isik, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, Gibraltaril elavaks juhul, kui ta elab mõnes liikmesriigis.

11. Määruse artiklite 10, 27, 28, 28a, 29, 30 ja 31 kohaldamisel loetakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale antav hooldustoetus invaliidsushüvitiseks.

12. Määruse artikli 10 lõike 1 kohaldamisel loetakse iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik teise liikmesriigi territooriumil viibimise korral nimetatud viibimise ajal sellise teise liikmesriigi territooriumil elavaks.

13. 1) Selleks et sissetulekuteguri arvutamisel määrata kindlaks õigus saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, arvestades punktis 15 sätestatut, võetakse iga nädal, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ja mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õiguses määratletud tähenduses, arvesse järgmiselt:

a) i) iga töötajana täidetud kindlustus-, töötamis- või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud sissemakseid töötajana sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist;

ii) iga füüsilisest isikust ettevõtjana täidetud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud 2. klassi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjana;

b) iga täisnädala kohta, mille jooksul tal on täitunud periood, mis on võrdsustatud kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodiga, loetakse asjaomane isik vajalikke sissemakseid teinuks, kuid üksnes ulatuses, mis on vajalik, et viia tema kogutulutegur kõnealuse aasta eest nõutavale tasemele, et muuta see aasta tunnustatavaks aastaks (reckonable year) Ühendkuningriigi sissemaksete krediteerimist reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

2) Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saavutatud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitatakse esindavana Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu, tingimusel et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.

14. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

15. 1) Määruse artikli 46 lõike 2 punkti a järgi pensioni selle osa teoreetilise suuruse arvutamisel, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist:

a) tõlgendatakse määruse artikli 47 lõike 1 punkti b väljendit "töötasu, sissemaksed või suurendamine" tähendavana sissetulekuteguri jääki vastavalt määratlusele 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide seaduses (Social Security Pensions Act 1975) või vastavalt 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide määruses (Põhja-Iirimaa) [Social Security Pensions (Northern Ireland) Order];

b) sissetulekuteguri jääk arvutatakse vastavalt määruse artikli 47 lõike 1 punktile b eespool punktis a osutatud tõlgenduse kohaselt, jagades Ühendkuningriigi õigusaktide alusel registreeritud summeeritud jäägi tulumaksuaastate arvuga Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses (kaasa arvatud tulumaksuaastate osa), mis on täitunud nimetatud õigusaktide alusel alates 6. aprillist 1978 asjakohase kindlustusperioodi jooksul.

2) Pensioni selle osa suuruse hindamisel, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist, tõlgendatakse määruse artikli 46 lõike 2 väljendit "kindlustus- või elamisperioodid" tähendavana kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud alates 6. aprillist 1978.

61. VII LISA

(Määruse artikli 14c lõike 1 punkt b)

Juhud, mille puhul isiku suhtes kohaldatakse korraga kahe liikmesriigi õigusakte

1. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Belgias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis, v.a Luksemburgis. Luksemburgi puhul kehtib Belgia ja Luksemburgi 10. ja 12. juuli 1968. aasta kirjavahetus.

2. Juhul kui isik, kes elab Taanis, tegutseb Taanis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

3. Juhul kui isik tegutseb Saksamaal põllumajanduse valdkonnas füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

4. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Prantsusmaal ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis, v.a Luksemburgis.

5. Juhul kui isik tegutseb Prantsusmaal põllumajanduse valdkonnas füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd Luksemburgis.

6. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Kreekas ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

7. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Itaalias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse alusel ei teki õigusi määruse jõustumisele eelneva aja suhtes.

2. Kõiki käesoleva määruse jõustumisele eelnenud aja jooksul liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode ja vajaduse korral ka töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutse mise või elamisperioode võetakse arvesse käesoleva määruse kohaste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel.

3. Lõike 1 sätteid arvestades tekib käesoleva määruse alusel õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

4. Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva määruse jõustumisest, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne käesoleva määruse jõustumist, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Käesolevat sätet kohaldatakse ka muude määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgneva kahe aasta möödumist, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

Artikkel 3

Kui asjaomased liikmesriigid ei otsusta teisiti, ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepinguid isikute suhtes, kellele määruse (EMÜ) nr 1408/71 reguleerimisala laienes käesoleva määrusega.

Artikkel 4

äesolev määrus jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seda, kui Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatakse määrus, millega määrust (EMÜ) nr 574/72 [6] kohandatakse nii, et seda saaks kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides

Brüssel, 12. mai 1981

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Braks

[1] EÜT C 14, 18.1.1978, lk 15.

[2] EÜT C 131, 5.6.1978, lk 45.

[3] EÜT C 269, 13.11.1978, lk 40.

[4] EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

[5] EÜT L 24, 28.1.1981, lk 3.

[6] EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

--------------------------------------------------