Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 22023A0228(01)

Küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb tõhustatud koostööd ja elektrooniliste tõendite avaldamist

ST/14898/2021/INIT

ELT L 63, 28.2.2023, p. 28–47 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document Date of entry into force unknown (pending notification) or not yet in force.

Related Council decision

28.2.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 63/28

Küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb tõhustatud koostööd ja elektrooniliste tõendite avaldamist

Preambul

EUROOPA NÕUKOGU LIIKMESRIIGID JA 23. novembril 2001. aastal Budapestis allkirjastamiseks avatud küberkuritegevuse konventsiooni (ETS nr 185, edaspidi „konventsioon“) MUUD OSALISRIIGID, kes allkirjastavad käesoleva protokolli,

PIDADES SILMAS konventsiooni ulatust ja mõju kõigis maailma piirkondades;

TULETADES MEELDE, et konventsiooni täiendab juba lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu toimepandud rassistliku ja ksenofoobse olemusega tegude kriminaliseerimise kohta (ETS nr 189), mis avati allkirjastamiseks Strasbourgis 28. jaanuaril 2003 (edaspidi „esimene protokoll“), nagu seda kohaldatakse nimetatud protokolli osaliste vahel;

VÕTTES ARVESSE olemasolevaid Euroopa Nõukogu lepinguid kriminaalasjades tehtava koostöö kohta ning muid lepinguid ja kokkuleppeid konventsiooni osaliste vahel kriminaalasjades tehtava koostöö kohta;

VÕTTES samuti ARVESSE isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108), nagu seda on muudetud selle muutmisprotokolliga (CETS nr 223), mis avati allkirjastamiseks Strasbourgis 10. oktoobril 2018 ja millega võidakse kutsuda ühinema mis tahes riik;

TUNNISTADES ASJAOLU, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, sealhulgas internetiteenuseid kasutatakse üha enam ja üha sagedasem on küberkuritegevus, mis ohustab demokraatiat ja õigusriiki ning mida mitmed riigid peavad ohuks ka inimõigustele;

TUNNISTADES SAMUTI ASJAOLU, et üha enam on küberkuritegevuse ohvreid ja on oluline tagada õiglus neile ohvritele;

MEENUTADES, et valitsused peavad kaitsma ühiskonda ja üksikisikuid kuritegevuse vastu mitte ainult väljaspool internetti vaid ka internetis, sh tulemuslike kriminaaluurimiste ja -karistuste abil;

OLLES TEADLIK, et tõendeid mis tahes kuriteo kohta säilitatakse üha enam elektroonilisel kujul välisriikide, mitme jurisdiktsiooni või teadmata jurisdiktsioonide arvutisüsteemides, ning olles veendunud, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et hankida seaduslikult juurdepääs neile tõenditele, mis võimaldaks reageerida kriminaalõiguse alusel tulemuslikult ja kaitsta õigusriiki;

TUNNISTADES vajadust riikide ja erasektori vahelise suurema ja tõhusama koostöö järele ning selles kontekstis teenuseosutajate ja muude üksuste suurema selguse ja õiguskindluse järele seoses sellega, millal nad võivad vastata muude osaliste kriminaalõigusasutuste otsestele taotlustele elektrooniliste andmete avaldamiseks;

SEADES seega EESMÄRGIKS veelgi tõhustada küberkuritegevuse alast koostööd ja elektrooniliste tõendite kogumist konkreetsete kriminaaluurimiste või -menetluste otstarbel mis tahes kuritegude kohta, kasutades täiendavaid vahendeid, mis võimaldavad tõhusamat vastastikust abistamist ja muid pädevate asutuste koostöövorme, koostööd hädaolukordades ning otsekoostööd pädevate asutuste, teenuseosutajate ja muude üksuste vahel, kellel on asjakohane teave või kes seda kontrollivad;

OLLES VEENDUNUD, et tõhusale kriminaalõiguse alasele piiriülesele koostööle, sealhulgas avaliku ja erasektori vahel, aitavad kaasa inim- ja põhiõiguste kaitse tulemuslikud tingimused ja meetmed;

TUNNISTADES ASJAOLU, et kriminaaluurimiste jaoks elektrooniliste tõendite kogumine hõlmab sageli isikuandmeid, ning võttes arvesse mitme osalise nõuet kaitsta privaatsust ja isikuandmeid, et täita nende põhiseaduslikke ja rahvusvahelisi kohustusi, ning

PIDADES SILMAS vajadust tagada, et küberkuritegevuse ja elektrooniliste tõendite kogumise valdkonnas võetavate tõhusate kriminaalõiguse meetmete suhtes kohaldatakse tingimusi ja kaitsemeetmeid, millega tagatakse inim- ja põhiõiguste, sealhulgas nende õiguste piisav kaitse, mis tekivad kohustustest, mille riigid on võtnud vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele (näiteks Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ETS nr 5), ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta, 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsioon ning muud rahvusvahelised inimõiguste lepingud),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on täiendada:

a)

konventsiooni, nagu seda kohaldatakse käesoleva protokolli osaliste vahel, ning

b)

esimest protokolli, nagu seda kohaldatakse käesoleva protokolli osaliste vahel, kes on samuti esimese protokolli osalised.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb kohaldada käesolevas protokollis kirjeldatud meetmeid:

a)

nagu neid kohaldatakse konventsiooni osaliste vahel, kes on käesoleva protokolli osalised, konkreetsete kriminaaluurimiste või -menetluste suhtes, mis käsitlevad arvutisüsteemide ja -andmetega seotud kuritegusid, ning kuriteo kohta elektrooniliste tõendite kogumise suhtes ning

b)

nagu neid kohaldatakse esimese protokolli osaliste vahel, kes on käesoleva protokolli osalised, esimese protokolli kohaselt kindlaks määratud kuritegude konkreetsete kriminaaluurimiste või -menetluste suhtes.

2.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud käesolevas protokollis märgitud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas protokollis kasutatakse mõisteid, mis on esitatud konventsiooni artiklis 1 ja artikli 18 lõikes 3.

2.   Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi täiendavaid mõisteid:

a)

„keskasutus“ – vastastikuse abi lepingu või kokkuleppe alusel asjaomaste osaliste vahel kehtiva ühtse või vastastikuse õigusaktikohaselt määratud asutus või asutused või nende puudumise korral konventsiooni artikli 27 lõike 2 punkti a alusel osalise määratud asutus või asutused;

b)

„pädev asutus“ – õigus-, haldus- või muu õiguskaitseasutus, kellel on riigisisese õiguse alusel õigus nõuda, lubada või võtta meetmeid käesoleva protokolli alusel, et koguda või esitada tõendeid konkreetsete kriminaaluurimiste või -menetluste eesmärgil;

c)

„hädaolukord“ – olukord, mille puhul tekib märkimisväärne ja vahetu oht füüsilise isiku elule või ohutusele;

d)

„isikuandmed“ – andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

e)

„edastav osaline“ – osaline, kes edastab andmed taotluse alusel või ühise uurimisrühma liikmena, või II peatüki 2. jaotise tähenduses osaline, kelle territooriumil asub edastav teenuseosutaja või domeeninime registreerimise teenuse osutaja.

Artikkel 4

Keel

1.   Osalisele esitatavad taotlused, määrused ja lisateave peavad olema taotluse saavale osalisele või artikli 7 lõike 5 alusel teavitatavale osalisele sobilikus keeles või neile tuleb lisada tõlge sellesse keelde.

2.   Artikli 7 alusel esitatavad määrused ja artikli 6 alusel esitatavad taotlused ning mis tahes esitatav lisateave:

a)

tuleb esitada teise osalise keeles, mida teenuseosutaja või üksus peab vastuvõetavaks võrreldavate riigisiseste menetluste käigus;

b)

tuleb esitada muus teenuseosutajale või üksusele vastuvõetavas keeles või

c)

neile tuleb lisada tõlge ühte lõike 2 punktis a või b märgitud keeltest.

II PEATÜKK

Tõhustatud koostöö meetmed

1. jaotis

II peatüki suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted

Artikkel 5

II peatüki suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted

1.   Osalised peavad tegema käesoleva peatüki sätete kohaselt võimalikult ulatuslikku koostööd.

2.   Käesoleva peatüki 2. jaotis koosneb artiklitest 6 ja 7. Selles on sätestatud menetlused, millega tõhustatakse otsekoostööd teise osalise territooriumil asuvate teenuseosutajate ja üksustega. 2. jaotist kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomaste osaliste vahel kehtib ühtse või vastastikuse õigusakti kohane vastastikuse abi leping või kokkulepe või mitte.

3.   Käesoleva peatüki 3. jaotis koosneb artiklitest 8 ja 9. Selles on sätestatud menetlused, millega tõhustatakse asutuste vahelist rahvusvahelist koostööd salvestatud arvutiandmete avaldamiseks. 3. jaotist kohaldatakse olenemata sellest, kas taotlusi esitavate ja saavate osaliste vahel kehtib ühtse või vastastikuse õigusakti kohane vastastikuse abi leping või kokkulepe või mitte.

4.   Käesoleva peatüki 4. jaotis koosneb artiklist 10. Selles on sätestatud hädaolukorras antavat vastastikust abi käsitlevad menetlused. 4. jaotist kohaldatakse olenemata sellest, kas taotlusi esitavate ja saavate osaliste vahel kehtib ühtse või vastastikuse õigusakti kohane vastastikuse abi leping või kokkulepe või mitte.

5.   Käesoleva peatüki 5. jaotis koosneb artiklitest 11 ja 12. 5. jaotist kohaldatakse juhul, kui taotlusi esitavate ja saavate osaliste vahel ei kehti ühtse või vastastikuse õigusakti kohast vastastikuse abi lepingut või kokkulepet. Kui selline leping või kokkulepe kehtib, siis 5. jaotise sätteid ei kohaldata, välja arvatud artikli 12 lõikes 7 sätestatud juhul. Kui leping või kokkulepe seda ei keela, siis võivad asjaomased osalised siiski vastastikku kokku leppida, et 5. jaotise sätteid kohaldatakse.

6.   Kui käesoleva protokolli sätete kohaselt on taotluse saaval osalisel õigus seada koostöö tingimuseks kahekordse karistamise võimalus, loetakse tingimus täidetuks, kui süüteo aluseks olev käitumine on taotluse saanud konventsiooniosalise seaduse järgi kuritegu olenemata sellest, kas taotleva konventsiooniosalise õigusnormide alusel liigitatakse süütegu sama süüteoliigi järgi või kas süütegu käsitatakse sama terminoloogia kohaselt.

7.   Käesoleva peatüki sätted ei piira osalistevahelist ega osaliste ja teenuseosutajate või muude üksuste vahelist koostööd muude kohaldatavate lepingute, kokkulepete, tavade ega riigisisese õiguse alusel.

2. jaotis

menetlused, millega tõhustatakse otsekoostööd muude osaliste teenuseosutajate ja üksustega

Artikkel 6

Domeeninimede registreerimisteabe taotlemine

1.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et anda oma pädevatele asutustele õigus esitada konkreetsete kriminaaluurimiste või -menetluste otstarbel taotlus teise osalise territooriumil domeeninime registreerimise teenuseid osutavale üksusele, et ta esitaks tema valduses või kontrolli all oleva teabe, mis on vajalik domeeninime registreerinud isiku tuvastamiseks või temaga kontakteerumiseks.

2.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et tema territooriumil tegutsev üksus saaks avaldada kõnealuse teabe, kui üksusele esitatakse taotlus lõike 1 alusel, riigisisestes õigusaktides sätestatud mõistlikel tingimustel.

3.   Lõike 1 alusel esitatav taotlus peab sisaldama järgmist:

a)

taotluse esitamise kuupäev ning taotluse esitanud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;

b)

domeeninimi, mille kohta teavet küsitakse, ning küsitava teabe üksikasjalik loetelu, sealhulgas konkreetsed andmeelemendid;

c)

avaldus selle kohta, et taotlus esitatakse käesoleva protokolli kohaselt, et teavet vajatakse, kuna see on seotud konkreetse kriminaaluurimise või -menetlusega, ning et teavet kasutatakse ainult selle konkreetse kriminaaluurimise või -menetluse otstarbel, ning

d)

teabe avaldamise aeg ja viis ning mis tahes muud konkreetsed menetlusjuhised.

4.   Osaline võib esitada lõike 1 kohase taotluse elektrooniliselt, kui üksus on sellega nõus. Võidakse nõuda sobilikku turvalisuse ja autentimise taset.

5.   Kui lõikes 1 kirjeldatud üksus ei tee koostööd, siis võib taotluse esitav osaline küsida üksuselt põhjendust, miks ta taotletud teavet ei avalda. Taotluse esitav osaline võib konsulteerida osalisega, kus üksus tegutseb, et teha kindlaks meetmed, mida on võimalik teabe saamiseks võtta.

6.   Iga osaline peab selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal või mis tahes muul ajal teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile asutuse, kes määratakse lõike 5 kohaseks konsulteerimiseks.

7.   Euroopa Nõukogu peasekretär loob nende asutuste registri, kelle osalised on lõike 6 alusel määranud, ja ajakohastab seda. Iga osaline peab tagama, et registri kohta esitatud üksikandmed on alati õiged.

Artikkel 7

Abonendiandmete avaldamine

1.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et anda oma pädevatele asutustele õigus esitada määrus otse teise osalise territooriumil tegutsevale teenuseosutajale, et teenuseosutaja avaldaks tema valduses või kontrolli all olevad konkreetsed salvestatud abonendiandmed, kui abonendiandmed on vajalikud määrust esitava osalise konkreetse kriminaaluurimise või -menetluse jaoks.

2.

a)

Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et tema territooriumil tegutsev teenuseosutaja saaks avaldada abonendiandmed, kui talle esitatakse määrus lõike 1 alusel.

b)

Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal esitada tema territooriumil tegutsevatele teenuseosutajatele esitatavate määruste kohta järgmise deklaratsiooni: „Artikli 7 lõike 1 kohase määruse peab esitama prokurör või muu õigusasutus või see tuleb esitada tema järelevalve all või muul viisil sõltumatu järelevalve all.“

3.   Lõike 1 alusel esitatavas määruses tuleb märkida:

a)

esitav asutus ja esitamise kuupäev;

b)

avaldus selle kohta, et määrus esitatakse käesoleva protokolli kohaselt;

c)

selle teenuseosutaja või nende teenuseosutajate nimi ja aadress, kellele määrus esitatakse;

d)

rikkumine või rikkumised, mille asjus toimub kriminaaluurimine või -menetlus;

e)

konkreetseid abonendiandmeid taotlev asutus, kui see ei ole määrust esitav asutus, ning

f)

küsitavate konkreetsete abonendiandmete üksikasjalik kirjeldus.

4.   Lõike 1 kohaselt esitatavale määrusele tuleb lisada järgmine lisateave:

a)

riigisisene õiguslik alus, mis annab asutusele õiguse määrus esitada;

b)

viide uuritavat või karistatavat rikkumist käsitlevatele õiguslikele sätetele ja kohaldatavatele karistustele;

c)

selle asutuse kontaktandmed, kellele teenuseosutaja peab abonendiandmed esitama ja kellelt ta saab küsida lisateavet või kellele ta peab muul moel vastama;

d)

abonendiandmete edastamise aeg ja viis;

e)

kas andmete säilitamise taotlus on juba esitatud, sealhulgas andmete säilitamise kuupäev ja kohaldatav viitenumber;

f)

konkreetsed menetlusjuhised;

g)

kui see on kohaldatav, siis avaldus selle kohta, et samal ajal on esitatud lõike 5 kohane teatis, ning

h)

mis tahes muu teave, mis võib aidata kaasa abonendiandmete avaldamisele.

5.

a)

Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal või mis tahes muul ajal teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri, et kui tema territooriumil tegutsevale teenuseosutajale esitatakse määrus vastavalt lõikele 1, siis nõuab kõnealune osaline alati või kindlaks määratud juhtudel, et teda samal ajal määrusest teavitataks ning et talle esitataks uurimise või menetluse lisateave ja sellega seotud faktide kokkuvõte.

b)

Olenemata sellest, kas osaline nõuab, et teda lõike 5 punkti a alusel teavitatakse või mitte, võib ta nõuda, et teenuseosutaja konsulteeriks kindlaksmääratud juhtudel enne avaldamist osalise asutustega.

c)

Asutused, keda lõike 5 punkti a alusel teavitatakse või kellega lõike 5 punkti b alusel konsulteeritakse, peavad põhjendamatute viivitusteta andma teenuseosutajale juhtnöörid abonendiandmeid mitte avaldada, kui:

i)

avaldamine võib kahjustada selle osalise kriminaaluurimist või -menetlust või

ii)

abonendiandmete küsimisel vastastikuse abistamise raames kohaldataks konventsiooni artikli 25 lõikes 4 ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud keeldumise tingimusi või põhjuseid.

d)

Asutused, keda lõike 5 punkti a alusel teavitatakse või kellega lõike 5 punkti b alusel konsulteeritakse:

i)

võivad küsida lõike 4 punktis c osutatud asutuselt lisateavet lõike 5 punkti c kohaldamiseks ning ei tohi avaldada seda teenuseosutajale ilma kõnealuse asutuse nõusolekuta ning

ii)

peavad viivitamata teavitama lõike 4 punktis c osutatud asutust, kui teenuseosutajale on antud juhtnöörid mitte avaldada abonendiandmeid, ja seda põhjendama.

e)

Osaline peab määrama ühe asutuse, kes saab lõike 5 punkti a kohase teatise ja viib ellu lõike 5 punktides b, c ja d kirjeldatud tegevusi. Osaline peab siis, kui Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatakse esmakordselt teatis kooskõlas lõike 5 punktiga a, esitama peasekretärile selle asutuse kontaktandmed.

f)

Euroopa Nõukogu peasekretär loob osaliste poolt lõike 5 punkti e alusel määratud asutuste registri ja ajakohastab seda ning märgib sinna, kas ja millistel tingimustel nad nõuavad teavitamist vastavalt lõike 5 punktile a. Iga osaline peab tagama, et registri kohta esitatud üksikandmed on alati õiged.

6.   Kui see on teenuseosutajale vastuvõetav, siis võib osaline esitada lõike 1 kohase määruse ja lõike 4 kohase lisateabe elektrooniliselt. Osaline võib esitada lõike 5 kohase teatise ja lisateabe elektrooniliselt. Võidakse nõuda sobilikku turvalisuse ja autentimise taset.

7.   Kui teenuseosutaja teavitab lõike 4 punkti c kohast asutust, et ta ei avalda taotletud abonendiandmeid, või kui ta ei avalda lõike 1 kohase määruse alusel abonendiandmeid 30 päeva jooksul alates määruse saamisest või lõike 4 punktis d sätestatud aja jooksul, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, siis võivad määruse esitanud osalise pädevad asutused nõuda määruse täitmist ainult artikli 8 või muu vastastikuse abi vormi alusel. Osalised võivad paluda, et teenuseosutaja põhjendaks, miks ta keeldus määrusega taotletud abonendiandmete avaldamisest.

8.   Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et määruse esitav osaline palub teenuseosutajalt abonendiandmete avaldamist enne, kui ta taotleb seda artikli 8 alusel, välja arvatud juhul, kui määruse esitav osaline esitab mõistliku põhjenduse, miks ta seda ei teinud.

9.   Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal:

a)

jätta endale õiguse seda artiklit mitte kohaldada või

b)

kui selle artikli alusel teatavat liiki kontaktnumbrite avaldamine ei oleks kooskõlas tema riigisisese õigussüsteemi aluspõhimõtetega, jätta endale õiguse seda artiklit nende numbrite suhtes mitte kohaldada.

3. jaotis

menetlused, millega tõhustatakse asutustevahelist rahvusvahelist koostööd salvestatud arvutiandmete avaldamiseks

Artikkel 8

Teise osalise määruste jõustamine abonendiandmete ja andmeliiklusandmete kiirendatud esitamiseks

1.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et anda oma pädevatele asutustele õigus teha määrus, mis esitatakse teisele osalisele esitatava taotluse osana, mille eesmärk on nõuda taotluse saava osalise territooriumil tegutsevalt teenuseosutajalt, et ta esitaks konkreetsed ja salvestatud

a)

abonendiandmed ja

b)

andmeliiklusandmed,

mis on selle teenuseosutaja valduses või kontrolli all ja mida on vaja osalise konkreetse kriminaaluurimise või - menetluse otstarbel.

2.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et jõustada taotluse esitava osalise poolt lõike 1 alusel esitatav määrus.

3.   Taotluse esitav osaline peab esitama oma taotluses taotluse saavale osalisele lõike 1 kohase määruse, lisateabe ja kõik võimalikud konkreetsed menetlusjuhised.

a)

Määruses tuleb märkida:

i)

esitav asutus ja määruse esitamise kuupäev;

ii)

avaldus selle kohta, et määrus esitatakse käesoleva protokolli kohaselt;

iii)

selle teenuseosutaja või nende teenuseosutajate nimi ja aadress, kellele määrus esitatakse;

iv)

rikkumine või rikkumised, mille asjus toimub kriminaaluurimine või -menetlus;

v)

teavet või andmeid taotlev asutus, kui see ei ole esitav asutus, ning

vi)

küsitava konkreetse teabe või küsitavate konkreetsete andmete üksikasjalik kirjeldus.

b)

Lisateabes, mis esitatakse taotluse saavale osalisele, et aidata kaasa määruse jõustamisele, ja mida teenuseosutajale ilma taotluse esitava osalise nõusolekuta ei avaldata, tuleb märkida:

i)

riigisisene õiguslik alus, mis annab asutusele õiguse määrus esitada;

ii)

uuritavat või karistatavat rikkumist või uuritavaid või karistatavaid rikkumisi käsitlevad õiguslikud sätted ja kohaldatavad karistused;

iii)

põhjus, miks taotluse esitav osaline on seisukohal, et andmed on teenuseosutaja valduses või kontrolli all;

iv)

uurimise või menetlusega seotud faktide kokkuvõte;

v)

teabe või andmete asjakohasus uurimise või menetluse jaoks;

vi)

selle asutuse või nende asutuste kontaktandmed, kes võib või võivad esitada lisateavet;

vii)

kas teabe või andmete säilitamise taotlus on juba esitatud, sealhulgas andmete säilitamise kuupäev ja mis tahes kohaldatav viitenumber, ning

viii)

kas teavet või andmeid on juba küsitud muul viisil ning kui on, siis millisel viisil.

c)

Taotluse esitav osaline võib paluda, et taotluse saav osaline järgiks konkreetseid menetlusjuhiseid.

4.   Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal või muul ajal deklareerida, et lõike 1 alusel määruste jõustamiseks tuleb esitada lisateavet.

5.   Taotluse saav osaline peab nõustuma elektrooniliselt esitatavate taotlustega. Ta võib nõuda enne taotluse vastuvõtmist nõuetekohast turvalisuse ja autentimise taset.

6.

a)

Taotluse saav osaline peab võtma kogu lõigetes 3 ja 4 märgitud teabe laekumise kuupäevast kõik mõistlikud meetmed, et esitada teenuseosutajale taotlus vähemalt 45 päeva jooksul, ning peab nõudma küsitud teabe või andmete avaldamist hiljemalt:

i)

20 päeva jooksul abonendiandmete puhul ning

ii)

45 päeva jooksul andmeliiklusandmete puhul.

b)

Taotluse saav osaline peab tagama, et esitatud teave või andmed edastatakse taotluse esitavale osalisele põhjendamatute viivitusteta.

7.   Kui taotluse saav osaline ei saa täita lõike 3 punktis c märgitud juhiseid taotletud viisil, siis peab ta taotluse esitavat osalist sellest viivitamata teavitama ning, kui see on asjakohane, andma teada mis tahes tingimused, mille alusel ta saaks taotluse rahuldada, pärast mida peab taotluse esitav osaline kindlaks määrama, kas taotlus tuleks siiski rahuldada.

8.   Taotluse saav osaline võib keelduda taotluse rahuldamisest konventsiooni artikli 25 lõikes 4 või artikli 27 lõikes 4 märgitud kaalutlustel või kehtestada tingimusi, mida ta peab taotluse rahuldamiseks vajalikuks. Taotluse saav osaline võib lükata taotluste rahuldamise edasi konventsiooni artikli 27 lõikes 5 märgitud põhjustel. Taotluse saav osaline peab teavitama taotluse esitavat osalist keeldumisest, tingimustest või edasilükkamisest võimalikult kiiresti. Taotluse saav osaline peab teavitama taotluse esitavat osalist samuti muudest asjaoludest, mille tõttu taotluse rahuldamine võib märkimisväärselt viibida. Selle artikli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 28 lõike 2 punkti b.

9.

a)

Kui taotluse esitav osaline ei saa täita tingimust, mille taotluse saav osaline on lõike 8 alusel kehtestanud, siis peab ta taotluse saavat osalist sellest viivitamata teavitama. Seejärel teeb taotluse saav osaline kindlaks, kas teave või materjal tuleks sellest hoolimata esitada.

b)

Kui taotluse esitav osaline nõustub tingimusega, siis muutub see tema suhtes siduvaks. Taotluse saav osaline, kes esitab selle tingimusega seotud teavet või materjali, võib nõuda, et taotluse esitav osaline selgitaks, kuidas seda teavet või materjali selle tingimusega seoses kasutatakse.

10.   Iga osaline peab selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile selliste asutuste kontaktandmed (ja neid andmeid ajakohastama), kes on määratud:

a)

esitama määrust käesoleva artikli alusel ning

b)

võtma vastu määrust käesoleva artikli alusel.

11.   Osaline võib selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et ta nõuab, et muud osalised esitaksid talle selle artikli alusel taotlusi oma keskasutuse kaudu või asjaomaste osaliste poolt vastastikku kindlaks määratud muu asutuse kaudu.

12.   Euroopa Nõukogu peasekretär loob nende ametiasutuste registri, kelle osalised on lõike 10 alusel määranud, ja ajakohastab seda. Iga osaline peab tagama, et registri kohta esitatud üksikandmed on alati õiged.

13.   Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal jätta endale õiguse mitte kohaldada seda artiklit andmeliiklusandmete suhtes.

Artikkel 9

Salvestatud arvutiandmete kiirendatud avaldamine hädaolukorras

1.

a)

Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et hädaolukorras saaks konventsiooni artiklis 35 (Kontaktpunkt) osutatud ööpäev läbi töötava võrgustiku kontaktpunkt edastada teise osalise konktaktpunktile taotluse, millega palutakse viivitamata abi, et saada ilma vastastikuse abi taotlust esitamata selle osalise territooriumil tegutsevalt teenuseosutajalt kiirendatud korras konkreetseid salvestatud arvutiandmeid, mis on selle teenuseosutaja valduses või kontrolli all, ning võtta neid taotlusi teise osalise kontaktpunktilt vastu.

b)

Osaline võib selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et ta ei esita lõike 1 punkti a kohaseid taotlusi ainult abonendiandmete avaldamiseks.

2.   Iga osaline peab võtma seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et võimaldada lõike 1 kohaselt:

a)

tema asutustel küsida andmeid tema territooriumil tegutsevatelt teenuseosutajatelt pärast lõike 1 kohaselt esitatud taotlust;

b)

tema territooriumil tegutseval teenuseosutajal avaldada taotletud andmed tema asutustele vastusena lõike 2 punkti a kohaselt esitatud taotlusele ning

c)

tema asutustel esitada taotletud andmed taotluse esitavale osalisele.

3.   Lõike 1 alusel esitatavas taotluses tuleb märkida:

a)

andmeid küsiv pädev asutus ja taotluse esitamise kuupäev;

b)

avaldus selle kohta, et taotlus esitatakse käesoleva protokolli kohaselt;

c)

selliste teenuseosutaja(te) nimi ja aadress, kelle valduses või kontrolli all küsitavad andmed on;

d)

rikkumine või rikkumised, mille asjus toimub kriminaaluurimine või -menetlus, ning viide tema õiguslikele sätetele ja kohaldatavatele karistustele;

e)

piisavad faktid, et tõendada hädaolukorra olemasolu ja seda, kuidas küsitavad andmed on sellega seotud;

f)

küsitavate andmete üksikasjalik kirjeldus;

g)

mis tahes konkreetsed menetlusjuhised ning

h)

muu teave, mis võib aidata kaasa taotletud andmete avaldamisele.

4.   Taotluse saav osaline peab nõustuma elektrooniliselt esitatava taotlusega. Osaline võib samuti nõustuda suuliselt edastatud taotlusega ja nõuda kinnitust elektroonilises vormis. Ta võib nõuda enne taotluse vastuvõtmist nõuetekohast turvalisuse ja autentimise taset.

5.   Osaline võib selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et ta nõuab, et taotluse esitavad osalised esitaksid pärast taotluse rakendamist taotluse ning seda toetava lisateabe sellises vormis ja sellisel viisil – sealhulgas vastastikuse abi raames – nagu taotluse saav osaline on kindlaks määranud.

6.   Taotluse saav osaline peab teavitama taotluse esitavat osalist kiirendatud korras lõike 1 kohaselt taotluse asjus tehtud otsusest ning, kui see on asjakohane, määrama tingimused, mille alusel ta andmeid esitaks, ning muud võimalikud koostöövormid.

7.

a)

Kui taotluse esitav osaline ei saa täita tingimust, mille taotluse saav osaline on lõike 6 alusel kehtestanud, siis peab ta taotluse saavat osalist sellest viivitamata teavitama. Seejärel määrab taotluse saav osaline kindlaks, kas teave või materjal tuleks siiski esitada. Kui taotluse esitav osaline nõustub tingimusega, siis muutub see tema suhtes siduvaks.

b)

Taotluse saav osaline, kes esitab selle tingimusega seotud teavet või materjali, võib nõuda, et taotluse esitav osaline selgitaks, kuidas seda teavet või materjali selle tingimusega seoses kasutatakse.

4. jaotis

hädaolukorras antavat vastastikust abi käsitlevad menetlused

Artikkel 10

Vastastikune abi hädaolukorras

1.   Iga osaline võib taotleda vastastikust abi kiirendatud korras, kui tema hinnangul on tegemist hädaolukorraga. Käesoleva artikli alusel esitatav taotlus peab sisaldama lisaks muule nõutavale sisule nende faktide kirjeldust, mis tõendavad, et tegemist on hädaolukorraga, ning selgitavad, kuidas küsitav abi on hädaolukorraga seotud.

2.   Taotluse saav osaline peab nõustuma elektrooniliselt esitatava taotlusega. Ta võib nõuda enne taotluse vastuvõtmist nõuetekohast turvalisuse ja autentimise taset.

3.   Taotluse saav osaline võib küsida kiirendatud korras lisateavet taotluse hindamiseks. Taotluse esitav osaline peab esitama selle lisateabe kiirendatud korras.

4.   Kui taotluse saav osaline on veendunud, et tegemist on hädaolukorraga ja muud vastastikuse abi nõuded on täidetud, siis peab ta taotlusele kiirendatud korras vastama.

5.   Iga osaline peab tagama, et tema keskasutuses või vastastikuse abi taotlustele vastamise eest vastutavas muus asutuses on ööpäev läbi saadaval isik, kes vastab käesoleva artikli tähenduses esitatavatele taotlustele.

6.   Taotluse esitava ja taotluse saava osalise keskasutus või vastastikuse abi eest vastutav muu asutus võivad määrata vastastikku kindlaks, et selle artikli alusel esitatava taotluse tulemused või nende eelnev koopia võidakse esitada taotluse esitavale osalisele muu kanali kaudu kui see, mida kasutati taotluse esitamiseks.

7.   Kui puudub taotluse esitava ja taotluse saava osalise ühtse või vastastikuse õigusakti kohane vastastikuse abi leping või kokkulepe , siis kohaldatakse selle artikli suhtes konventsiooni artikli 27 lõike 2 punkti b ja lõikeid 3–8 ning artikli 28 lõikeid 2–4.

8.   Kui selline leping või kokkulepe on olemas, siis täiendavad käesolevat artiklit selle lepingu või kokkuleppe sätted, välja arvatud juhul, kui asjaomased osalised määravad vastastikku kindlaks, et selle asemel kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud konventsiooni mis tahes või kõiki sätteid.

9.   Iga osaline võib selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et taotlusi võib ka saata otse tema õigusasutustele või Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kanalite kaudu või konventsiooni artikli 35 kohaselt loodud tema ööpäev läbi tegutsevale kontaktpunktile. Neil juhtudel saadetakse taotluse esitava osalise keskasutuse kaudu samal ajal koopia taotluse saava osalise keskasutusele. Kui taotlus saadetakse otse taotluse saava osalise õigusasutusele ja see asutus ei ole pädev taotlust menetlema, siis suunab ta taotluse pädevale riiklikule asutusele ja teavitab taotluse esitavat osalist otse, et ta on seda teinud.

5. jaotis

rahvusvahelise koostöö menetlused kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute puudumise korral

Artikkel 11

Videokonverentsid

1.   Taotluse esitav osaline võib taotleda ja taotluse saav osaline võib lubada, et tunnistajatelt või ekspertidelt võetakse tunnistusi ja avaldusi videokonverentsi teel. Taotluse esitav osaline ja taotluse saav osaline peavad teineteisega konsulteerima, et lahendada küsimused, mis võivad taotluse rakendamisel tekkida, sealhulgas vastavalt vajadusele otsustama: milline osaline menetlust juhatab, millised asutused ja isikud osalevad, kas tunnistaja või eksperdi vannete võtmise, neile hoiatuste või juhiste esitamisega tegeleb üks või tegelevad mõlemad osalised, kuidas tunnistajat või eksperti küsitletakse, kuidas tagatakse nõuetekohaselt tunnistaja või eksperdi õigused, kuidas menetletakse privileegide või immuniteetide taotlusi, kuidas menetletakse vastuväiteid küsimustele või vastustele ning kas üks osalistest tagab või mõlemad osalised tagavad kirjaliku ja suulise tõlke ning transkriptsiooni teenused.

2.

a)

Taotluse saava ja taotluse esitava osalise keskasutused suhtlevad selle artikli kohaldamise raames üksteisega otse. Taotluse saav osaline võib nõustuda elektrooniliselt esitatava taotlusega. Ta võib nõuda enne taotluse vastuvõtmist nõuetekohast turvalisuse ja autentimise taset.

b)

Taotluse saav osaline peab teavitama taotluse esitavat osalist põhjustest, miks ta ei ole taotlust rahuldanud või miks ta sellega viivitab. Selle artikli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 27 lõiget 8. Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 28 lõikeid 2–4 piiramata muid tingimusi, mille taotluse saav osaline võib käesoleva artikli kohaselt kehtestada.

3.   Käesoleva artikli kohaselt abi andev taotluse saav osaline peab püüdma tagada selle isiku kohalolu, kelle tunnistust või avaldust soovitakse. Kui see on asjakohane, siis võib taotluse saav osaline võtta oma õiguse alusel võimalikus ulatuses vajalikke meetmeid, et kohustada tunnistajat või eksperti taotluse saavas osalises määratud ajal ja kohas osalema.

4.   Tuleb järgida taotluse esitava osalise määratud videokonverentside korraldamise menetlust, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas taotluse saava osalise riigisisese õigusega. Ebakõla korral või juhul kui taotluse esitav osaline ei ole menetlust täpsustanud, peab taotluse saav osaline kohaldama oma riigisisese õiguse kohast menetlust, kui taotluse esitav ja taotluse saav osaline ei ole seda muul viisil vastastikku kindlaks määranud.

5.   Piiramata mis tahes jurisdiktsiooni taotluse esitava osalise riigisisese õiguse alusel võib juhul, kui tunnistaja või ekspert videokonverentsi ajal:

a)

esitab tahtlikult valeandmeid, kui taotluse saav osaline on oma riigisisese õiguse alusel kohustanud seda isikut tõeselt tunnistama,

b)

keeldub tunnistamast, kui taotluse saav osaline on oma riigisisese õiguse alusel kohustanud seda isikut tunnistama, või

c)

paneb kõnealuse menetluse käigus toime muu üleastumise, mis on keelatud taotluse saava osalise riigisisese õigusega,

asjaomast isikut karistada taotluse saavas osalises samal moel, nagu oleks selline tegu toime pandud riigisisese menetluse käigus.

6.

a)

Kui taotluse esitav ja taotluse saav osaline ei ole muus vastastikku kokku leppinud, siis peab taotluse saav osaline kandma kõik käesoleva artikli kohaselt taotluse rakendamisega seotud kulud, välja arvatud:

i)

eksperdist tunnistaja tasud,

ii)

kirjaliku ja suulise tõlke ning transkriptsiooni kulud ning

iii)

erakorralised kulud.

b)

Kui taotluse täitmisest tekiksid erakorralised kulud, siis peavad taotluse esitav osaline ja taotluse saav osaline teineteisega konsulteerima, et teha kindlaks tingimused, mille alusel saab taotluse täita.

7.   Kui taotluse esitav ja taotluse saav osaline selles omavahel kokku lepivad, siis:

a)

võidakse käesoleva artikli sätteid kohaldada audiokonverentside korraldamise otstarbel;

b)

võidakse kasutada videokonverentside tehnoloogiat lõikes 1 kirjeldatust muuks otstarbeks või muudeks istungiteks, sealhulgas isikute või objektide tuvastamiseks.

8.   Kui taotluse saav osaline otsustab lubada kahtlustatava või süüdistatava ärakuulamist, siis võib ta nõuda eritingimusi ja kaitsemeetmeid seoses sellelt isikult tunnistuse või avalduse võtmise või talle teatiste esitamise või tema suhtes menetluse kohaldamisega.

Artikkel 12

Ühised uurimisrühmad ja ühisuurimised

1.   Kahe või enama osalise pädevad asutused võivad vastastikusel kokkuleppel oma territooriumil luua ja hoida töös ühiseid uurimisrühmasid, et lihtsustada kriminaaluurimisi või -menetlusi, kui tõhustatud koordineerimist peetakse eriti kasulikuks. Asjaomased osalised määravad kindlaks selleks pädevad asutused.

2.   Ühiste uurimisrühmade tegevust reguleerivad menetlused ja tingimused, näiteks nende eriotstarve, koosseis, ülesanded, tegevuse aeg ja pikendamised, asukoht, korraldus, teabe või tõendite kogumise, edastamise ja kasutamise tingimused, konfidentsiaalsustingimused ning tingimused osalise osalevate asutuste kaasamiseks teise osalise territooriumil toimuvatesse uurimistesse, lepitakse kokku kõnealuste pädevate asutuste vahel.

3.   Osaline võib selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et tema keskasutus peab rühma loomise lepingu allkirjastama või sellega muul viisil nõustuma.

4.   Need pädevad ja osalevad asutused suhtlevad otse; samas võivad osalised vastastikku kindlaks määrata muud sobilikud suhtluskanalid, kui erandlikel asjaoludel on vaja kesksemat kooskõlastamist.

5.   Kui ühe asjaomase osalise territooriumil on vaja võtta uurimismeetmeid, siis võivad selle osalise osalevad asutused taotleda, et need meetmed võtaksid nende enda asutused, ilma et teine osaline peaks esitama vastastikuse abi taotlust. Need meetmed võtavad selle osalise asutused tema territooriumil tingimustel, mida kohaldatakse riigisiseste uurimiste suhtes riigisisese õiguse alusel.

6.   Ühe osalise osalevate asutuste poolt teise osalise osalevatele asutustele esitatava teabe või esitatavate tõendite kasutamisest võidakse keelduda või nende kasutamist võidakse piirata lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud lepingus kindlaks määratud viisil. Kui selles lepingus ei ole sätestatud tingimusi teabe või tõendite kasutamisest keeldumiseks või kasutamise piiramiseks, siis võivad osalised kasutada esitatud teavet või tõendeid:

a)

eesmärgil, milleks leping sõlmiti,

b)

muude kuritegude avastamiseks, uurimiseks ja ja süüdistuse esitamiseks kui see, milleks leping sõlmiti, teavet või tõendeid esitavate asutuste eelneval nõusolekul. Nõusolekut ei nõuta juhul kui teavet või tõendeid kasutava osalise õiguse aluspõhimõtted nõuavad, et ta avaldaks teabe või tõendid, et kaitsta kriminaalmenetluses süüdistatava isiku õigusi. Sel juhul peavad kõnealused asutused viivitamata teavitama teabe või tõendid esitanud asutusi, või

c)

hädaolukorra vältimiseks. Sel juhul peavad teabe või tõendid saanud osalevad asutused teavitama sellest viivitamata teabe või tõendid esitanud osalevaid asutusi, kui vastastikku ei ole muus kokku lepitud.

7.   Kui lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud lepingut ei ole sõlmitud, siis võidakse korraldada ühiseid uurimisi juhtumipõhiselt vastastikku kokku lepitud tingimustel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomaste osaliste vahel kehtib ühtse või vastastikuse õigusakti kohane vastastikuse abi leping või kokkulepe või mitte.

III PEATÜKK

Tingimused ja kaitsemeetmed

Artikkel 13

Tingimused ja kaitsemeetmed

Kooskõlas konventsiooni artikliga 15 peab iga osaline tagama, et käesolevas protokollis sätestatud pädevuste ja menetluste kehtestamise, rakendamise ja kohaldamise suhtes kohaldatakse riigisiseses õiguses sätestatud tingimusi ja kaitsemeetmeid, millega tagatakse inimõiguste ja vabaduste piisav kaitse.

Artikkel 14

Isikuandmete kaitse

1.   Kohaldamisala

a)

Iga osaline peab töötlema käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmeid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–15, välja arvatud juhul, kui lõike 1 punktides b ja c on sätestatud teisiti.

b)

Kui käesoleva protokolli alusel isikuandmete saamise ajal on nii edastav osaline kui ka vastuvõttev osaline vastastikku seotud rahvusvahelise lepinguga, millega kehtestatakse nende osaliste vaheline terviklik isikuandmete kaitse raamistik, mida kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja süüdistuste esitamise eesmärgil isikuandmete edastamise suhtes ning milles on sätestatud, et selle lepingu alusel isikuandmete töötlemine vastab asjaomaste osaliste andmekaitse õigusaktide nõuetele, siis kohaldatakse kõnealuse lepingu kohaldamisalasse kuuluvate meetmete puhul selle lepingu tingimusi lõigete 2–15 asemel protokolli alusel saadud isikuandmete suhtes, kui asjaomased osalised ei ole kokku leppinud vastupidises.

c)

Kui edastav osaline ja vastuvõttev osaline ei ole vastastikku seotud lõike 1 punktis b kirjeldatud lepinguga, siis võivad nad vastastikku kindlaks määrata, et käesoleva protokolli alusel isikuandmete edastamine võib toimuda lõigete 2–15 asemel asjaomaste osaliste vaheliste muude lepingute või kokkulepete alusel.

d)

Iga osaline peab võtma arvesse, et isikuandmete töötlemine vastavalt lõike 1 punktidele a ja b vastab tema isikuandmete rahvusvahelist edastamist käsitleva isikuandmete kaitse õigusraamistiku nõuetele ning selle õigusraamistiku alusel ei nõuta edastamiseks täiendavat luba. Osaline võib käesoleva protokolli alusel teisele osalisele andmete edastamisest keelduda või seda takistada andmekaitse kaalutlustel lõikes 15 sätestatud tingimustel, kui kohaldatakse lõike 1 punkti a, või lõike 1 punktis b osutatud lepingu või kokkuleppe tingimustel, kui kohaldatakse ühte nimetatud lõigetest.

e)

Miski käesolevas artiklis ei takista osalisel kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmete töötlemise suhtes tema asutuste poolt.

2.   Eesmärk ja rakendusala

a)

Isikuandmed saanud osaline peab töötlema neid artiklis 2 kirjeldatud eesmärgil. Ta ei tohi täiendavalt töödelda isikuandmeid kokkusobimatul eesmärgil ja ta ei tohi täiendavalt töödelda andmeid, kui see ei ole lubatud riigisisese õigusraamistiku alusel. See artikkel ei piira edastava osalise võimalust kehtestada konkreetsel juhul täiendavaid tingimusi kooskõlas käesoleva protokolliga, kuid nende tingimuste puhul ei tohi olla tegemist üldiste andmekaitsetingimustega.

b)

Vastuvõttev osaline peab tagama oma riigisisese õigusraamistiku alusel, et taotletud ja töödeldavad isikuandmed on selle töötlemise eesmärgil asjakohased ja ei ületa selleks vajalikku.

3.   Kvaliteet ja terviklikkus

Iga osaline peab võtma mõistlikud meetmed, millega tagatakse, et isikuandmeid säilitatakse nii täpselt, täielikult ja ajakohaselt, nagu on vajalik ja kohane isikuandmete seaduslikuks töötlemiseks, võttes arvesse nende töötlemise eesmärki.

4.   Tundlikud andmed

Osaline võib töödelda isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated või usulised või muud veendumused, geneetilised andmed, biomeetrilised andmed, mida peetakse nendega seotud riskide tõttu tundlikuks, või tervist või seksuaalelu käsitlevad isikuandmed ainul juhul, kui ta võtab sobilikud kaitsemeetmed, et maandada nende andmete kasutamisest tekkiva põhjendamatu eelarvamusliku mõju riski, eelkõige ebaseadusliku diskrimineerimise riski.

5.   Säilitamise perioodid

Iga osaline peab säilitama isikuandmeid ainult vajaliku ja sobiliku aja jooksul, võttes arvesse andmete töötlemise eesmärki kooskõlas lõikega 2. Selle kohustuse täitmiseks peab ta sätestama oma riigisiseses õigusraamistikus konkreetsed säilitamise perioodid või andmete edasise säilitamise vajaduse korrapärase läbivaatamise.

6.   Automatiseeritud otsused

Selle üksikisiku asjaomaste huvide suhtes märkimisväärselt kahjulikke tagajärgi põhjustavad otsused, kelle kohta isikuandmed käivad, ei või põhineda üksnes isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, välja arvatud juhul, kui see on lubatud riigisisese õiguse kohaselt ja selle suhtes kehtivad asjakohased kaitsemeetmed, mille hulka kuulub inimese sekkumise võimalus.

7.   Andmeturve ja turvaintsidendid

a)

Iga osaline peab tagama, et ta kasutab sobilikke tehnoloogilisi, füüsilisi ja organisatsioonilisi isikuandmete kaitse meetmeid, eelkõige andmete kaotamise, juhusliku või lubamatu juurdepääsu, avalikustamise, muutmise või hävitamise (turvaintsident) vastu.

b)

Kui avastatakse turvaintsident, mille puhul tekib üksikisikutele füüsilise või mittefüüsilise või teisele osalisele mittefüüsilise kahju tekitamise märkimisväärne oht, siis peab vastuvõttev osaline viivitamata hindama selle tõenäosust ja ulatust ning võtma viivitamata kohased meetmed kõnealuse kahju maandamiseks. Need meetmed peavad hõlmama edastava asutuse või II peatüki 2. jaotise kohaldamiseks lõike 7 punkti c kohaselt määratud asutuse või asutuste teavitamist. Teavitamine võib siiski hõlmata teatise edastamise suhtes sobilike piirangute kehtestamist; teavitamist võidakse edasi lükata või sellest võidakse loobuda, kui kõnealune teavitamine võib ohustada riiklikku julgeolekut, või edasi lükata, kui teavitamine võib ohustada avaliku turvalisuse kaitse meetmeid. See tegevus peab samuti hõlmama asjaomase üksikisiku teavitamist, välja arvatud juhul, kui osaline on võtnud sobilikud meetmed, mille tulemusena märkimisväärne risk kõrvaldatakse. Üksikisiku teavitamist võidakse edasi lükata või sellest võidakse loobuda lõike 12 punkti a alapunktis i märgitud tingimustel. Teavitatud osaline võib taotleda konsulteerimist ja lisateavet intsidendi ja sellele reageerimise asjus.

c)

Iga osaline peab selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile selle asutuse või asutused, keda teavitatakse lõike 7 punkti b alusel II peatüki 2. jaotise kohaldamiseks; esitatud teavet võidakse hiljem muuta.

8.   Registrite pidamine

Iga osaline peab säilitama teavet või tal peab olema muu sobilik viis, kuidas tõendada üksikisiku isikuandmetele juurdepääsu saamise, nende kasutamise ja avaldamise viisi konkreetsel juhul.

9.   Täiendav jagamine osalise piires

a)

Kui osalise asutus esitab esialgu käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmed selle osalise teisele asutusele, siis peab kõnealune teine asutus neid töötlema kooskõlas käesoleva artikliga lõike 9 punktis b sätestatud tingimustel.

b)

Piiramata lõike 9 punkti a kohaldamist võib osaline, kes on teinud reservatsiooni artikli 17 alusel, esitada saadud isikuandmeid oma liidumaadele või sarnastele territoriaalüksustele, kui osalisel on kasutusel meetmed, millega tagatakse, et vastuvõtvad asutused kaitsevad andmeid jätkuvalt tulemuslikult, tagades käesoleva artikliga sätestatuga võrreldava andmete kaitse taseme.

c)

Kui ilmneb asjaolusid, mis osutavad käesoleva lõike sobimatule rakendamisele, siis võib edastav osaline taotleda konsultatsiooni ja asjakohast teavet nende asjaolude kohta.

10.   Täiendav edastamine teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile

a)

Vastuvõttev osaline võib edastada isikuandmed teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ainult juhul, kui tal on selleks edastava asutuse eelnev luba, või II peatüki 2. jaotise kohaldamiseks lõike 10 punkti b kohaselt määratud asutusele või asutustele.

b)

Iga osaline peab selle protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile selle asutuse või asutused, kes annavad loa II peatüki 2. jaotise kohaldamiseks; esitatud teavet võidakse hiljem muuta.

11.   Läbipaistvus ja teatamine

a)

Iga osaline peab teavitama üldiste või isiklike teatiste avaldamise teel üksikisikut, kelle isikuandmed on kogutud:

i)

töötlemise õiguslikust alusest ja eesmärgist või eesmärkidest;

ii)

säilitamise või läbivaatamise perioodidest vastavalt lõikele 5, nagu on kohaldatav;

iii)

vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest, kellele neid andmeid avaldatakse, ning

iv)

juurdepääsu, parandamise ja heastamise võimalustest.

b)

Osaline võib kehtestada isikliku teavitamise nõude suhtes mõistlikud piirangud oma riigisisese õigusraamistiku alusel kooskõlas lõike 12 punkti a alapunktis i sätestatud tingimustega.

c)

Kui edastava osalise riigisisese õigusraamistiku kohaselt tuleb üksikisikut, kelle andmed on esitatud teisele osalisele, isiklikult teavitada, siis peab edastav osaline võtma meetmeid, mille tulemusena teavitatakse teist osalist edastamise ajal sellest nõudest ning esitatakse talle asjakohased kontaktandmed. Isiklikku teatist ei tohi esitada, kui teine osaline on palunud, et andmete edastamist käsitataks konfidentsiaalsena, ja kui kohaldatakse lõike 12 punkti a alapunktis i sätestatud piirangute tingimusi. Kui neid piiranguid enam ei kohaldata ja isikliku teatise tohib esitada, siis peab teine osaline võtma meetmeid, et teavitada sellest edastavat osalist. Kui teda ei ole veel teavitatud, siis on edastaval osalisel õigus esitada vastuvõtvale osalisele taotlusi, mille alusel edastav osaline saab otsustada, kas säilitada piirangut või mitte.

12.   Juurdepääs ja parandamine

a)

Iga osaline peab tagama, et mis tahes üksikisikul, kelle isikuandmed on käesoleva protokolli alusel saadud, on õigus põhjendamatute viivitusteta taotleda kooskõlas osalise riigisiseses õigusraamistikus sätestatud menetlustega järgmist ja see saada:

i)

selle üksikisiku kohta peetava ja tema isikuandmeid sisaldava dokumendi kirjalik või elektrooniline koopia ning kättesaadav teave töötlemise õigusliku aluse ja eesmärgi, säilitamise perioodide, andmete saajate või saajate kategooriate kohta (juurdepääs) ning teave heastamisvõimaluste kohta; selle juurdepääsu suhtes võidakse konkreetsel juhul kohaldada riigisiseses õigusraamistikus lubatud proportsionaalseid piiranguid, mis on otsuse langetamise ajal vajalikud, et kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi või üldistes avalikes huvides olulisi eesmärke, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse kõnealuse üksikisiku õigustatud huve;

ii)

parandamine, kui üksikisiku isikuandmetes on viga või neid ei ole õigesti töödeldud; parandamine hõlmab parandusi, täiendusi, kustutusi, anonüümimist, töötlemise piiranguid või blokeerimist, mis on kohane ja mõistlik, võttes arvesse parandamise alust ja töötlemise konkreetset konteksti.

b)

Kui juurdepääsust või parandamisest keeldutakse või seda piiratakse, siis peab osaline esitama üksikisikule viivitamatult kirjaliku (sealhulgas elektrooniliselt) vastuse, milles teavitatakse üksikisikut keeldumisest või piiramisest. Osaline peab esitama keeldumise või piiramise põhjused ja teabe heastamisvõimaluste kohta. Juurdepääsu omandamisega seoses tekkivad kulud peaksid jääma mõistlikkuse piiridesse ning ei tohiks olla liiga suured.

13.   Kohtulikud ja kohtuvälised õiguskaitsevahendid

Igal osalisel peavad olema kasutusel tulemuslikud kohtulikud ja kohtuvälised õiguskaitsevahendid, et heastada käesoleva artikli rikkumisi.

14.   Järelevalve

Igal osalisel peab olema avaliku sektori asutus või asutused, mis täidab üksi või mis täidavad ühiselt sõltumatuid ja tulemuslikke järelevalveülesandeid ja volitusi käesolevas artiklis sätestatud meetmete puhul. Nende üksi või ühiselt tegutsevate asutuste ülesanded ja pädevused hõlmavad uurimist, õigust võtta meetmeid kaebuste puhul ja võimet võtta parandusmeetmeid.

15.   Konsulteerimine ja peatamine

Osaline võib peatada isikuandmete edastamise teisele osalisele, kui tal on märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et osaline on süstemaatiliselt või oluliselt rikkunud käesoleva artikli tingimusi või et oluline rikkumine pannakse peagi toime. Osaline ei tohi peatada edastamist ilma mõistliku etteteatamiseta ning mitte enne, kui asjaomased osalised on pidanud mõistliku aja jooksul konsultatsioone ilma lahendust leidmata. Osaline võib siiski ajutiselt peatada edastamise süstemaatilise või olulise rikkumise korral, mis põhjustab märkimisväärset ja vahetut ohtu füüsilise isiku elule või turvalisusele või talle maine- või rahalise kahju tekkimise märkimisväärset ohtu, millisel juhul peab osaline kohe pärast seda teavitama teist osalist ja alustama temaga konsulteerimist. Kui konsulteerimise tulemusena ei ole lahendust leitud, siis võib teine osaline vastastikku peatada edastamise, kui on märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et osaline peatas edastamise vastuolus käesoleva lõike tingimustega. Peatav osaline peab lõpetama peatamise niipea, kui peatamise põhjustanud rikkumine on kõrvaldatud; mis tahes vastastikune peatamine tuleb lõpetada samal ajal. Kõiki enne peatamist edastatud isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva protokolliga.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 15

Käesoleva protokolli mõju

1.

a)

Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 39 lõiget 2.

b)

Kui osalised on Euroopa Liidu liikmed, siis võivad nad oma vastastikustes suhetes kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis reguleerib käesolevas protokollis käsitletud küsimusi.

c)

Lõike 1 punkt b ei mõjuta käesoleva protokolli täielikku kohaldamist Euroopa Liidu liikmetest osaliste ja muude osaliste vahel.

2.   Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 39 lõiget 3.

Artikkel 16

Allkirjastamine ja jõustumine

1.   Käesolev protokoll on allkirjastamiseks avatud konventsiooni osalistele, kes võivad väljendada oma nõusolekut olla sellega seotud kas:

a)

allkirjastamise teel, seadmata tingimuseks ratifitseerimist, vastuvõtmist või heakskiitmist, või

b)

kirjutades alla ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele minevale dokumendile, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine.

2.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3.   Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis konventsiooniosalist on protokolliga käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt ühinenud.

4.   Konventsiooni osalise suhtes, kes väljendab hiljem nõusolekut olla käesoleva protokolliga seotud, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele nõusoleku andmisest protokolli siduvuse kohta käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Artikkel 17

Föderaalriigi klausel

1.   Föderaalriik võib jätta endale õiguse võtta käesoleva protokolli alusel kohustusi kooskõlas oma aluspõhimõtetega, mis reguleerivad keskvalitsuse ja liidumaade või sarnaste territoriaalüksuste vahelist suhet, tingimusel et:

a)

protokolli kohaldatakse föderaalriigi keskvalitsuse suhtes;

b)

see reservatsioon ei tohi mõjutada kohustusi tagada koostöö teiste osaliste taotluse korral kooskõlas II peatüki sätetega ning

c)

föderaalriigi liidumaade või muude sarnaste territoriaalüksuste suhtes kohaldatakse artikli 13 sätteid.

2.   Teine osaline võib takistada oma territooriumil tegutsevate asutuste, teenuseosutajate või üksuste koostööd vastusena taotlusele või määrusele, mille on otse esitanud lõike 1 kohaselt reservatsiooni teinud föderaalriigi liidumaa või muu sarnane territoriaalüksus, välja arvatud juhul, kui see föderaalriik teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri sellest, et tema liidumaa või muu sarnane territoriaalüksus kohaldab käesolevast protokollist kõnealusele föderaalriigile tekkivaid kohustusi. Euroopa Nõukogu peasekretär loob nende teatiste registri ja ajakohastab seda.

3.   Teine osaline ei tohi takistada oma territooriumil tegutsevate asutuste, teenuseosutajate ega üksuste koostööd liidumaa või sarnase territooriaalüksusega lähtuvalt lõike 1 kohaselt tehtud reservatsioonist, kui määrus või taotlus on esitatud keskvalitsuse kaudu või kui keskvalitsuse osalusel on sõlmitud ühise uurimisrühma leping kooskõlas artikliga 12. Neil juhtudel peab keskvalitsus tagama protokollist tulenevate kohaldatavate kohustuste täitmise, tingimusel et liidumaadele või sarnastele territoriaalüksustele tagatavate isikuandmete kaitse suhtes kohaldatakse ainult artikli 14 lõike 9 tingimusi või vajaduse korral artikli 14 lõike 1 punktis b või c kirjeldatud lepingu või kokkuleppe tingimusi.

4.   Käesoleva protokolli sätete osas, mille kohaldamine kuulub liidumaade või muude sarnaste territoriaalüksuste jurisdiktsiooni alla, mis ei ole föderatsiooni põhiseadusliku süsteemi kohaselt kohustatud võtma seadusandlikke meetmeid, peab keskvalitsus teatama selliste liidumaade pädevatele asutustele oma pooldava arvamuse nimetatud sätete kohta, kutsudes neid üles võtma asjakohaseid meetmeid nende kehtestamiseks.

Artikkel 18

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat protokolli kohaldatakse territooriumi või territooriumide suhtes, mis on märgitud osalise poolt konventsiooni artikli 38 lõike 1 või 2 alusel esitatud deklaratsioonis, kui seda deklaratsiooni ei ole artikli 38 lõike 3 alusel tagasi võetud.

2.   Osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida, et käesolevat protokolli ei kohaldata ühe või enama territooriumi suhtes, mis on märgitud deklaratsioonis, mille osaline on esitanud konventsiooni artikli 38 lõike 1 ja/või 2 alusel.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 19

Reservatsioonid ja deklaratsioonid

1.   Konventsiooni iga osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal deklareerida Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatisega, et ta teeb käesoleva protokolli artikli 7 lõike 9 punktides a ja b, artikli 8 lõikes 13 ja artiklis 17 sätestatud reservatsiooni(d). Muid reservatsioone ei või teha.

2.   Konventsiooni iga osaline võib käesoleva protokolli allkirjastamise või selle ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja esitamise ajal esitada Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatisega dekralatsiooni(d), mis on märgitud käesoleva protokolli artikli 7 lõike 2 punktis b ja lõikes 8, artikli 8 lõikes 11, artikli 9 lõike 1 punktis b ja lõikes 5, artikli 10 lõikes 9, artikli 12 lõikes 3 ning artikli 18 lõikes 2.

3.   Konventsiooni iga osaline võib esitada Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatisega deklaratsiooni(d), teatised või teadaanded, mis on sätestatud käesoleva protokolli artikli 7 lõike 5 punktides a ja e, artikli 8 lõikes 4 ning lõike 10 punktides a ja b, artikli 14 lõike 7 punktis c ja lõike 10 punktis b ning artikli 17 lõikes 2 kooskõlas neis sätestatud tingimustega.

Artikkel 20

Reservatsioonide seisund ja tagasivõtmine

1.   Osaline, kes on teinud reservatsiooni vastavalt artikli 19 lõikele 1, peab võtma selle reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi niipea, kui olukord seda võimaldab. See tagasivõtmine jõustub kuupäeval, kui Euroopa Nõukogu peasekretär saab kätte talle adresseeritud teatise. Kui teates märgitakse, et reservatsiooni tagasivõtmine jõustub selles märgitud kuupäeval ja selline kuupäev on hilisem kui kuupäev, millal teade laekub peasekretärile, jõustub tagasivõtmine sellisel hilisemal kuupäeval.

2.   Euroopa Nõukogu peasekretär võib korrapäraselt küsida artikli 19 lõike 1 kohaselt mõne reservatsiooni teinud osalistelt selle reservatsiooni või nende reservatsioonide tagasivõtmise võimaluste kohta.

Artikkel 21

Muudatused

1.   Käesoleva protokolli muudatusettepanekuid võib teha käesoleva protokolli osaline ja need annab Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni osalistele ja allkirjastajatele ning riigile, kes on kutsutud konventsiooniga ühinema, teada Euroopa Nõukogu peasekretär.

2.   Osalise esitatud muudatusettepanek antakse teada Euroopa Kriminaalasjade Komiteele, kes esitab ministrite komiteele oma arvamuse selle muudatusettepaneku kohta.

3.   Ministrite komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Kriminaalasjade Komitee esitatud arvamust ning võib muudatuse pärast konventsiooni osalistega konsulteerimist vastu võtta.

4.   Muudatuse tekst, mille on ministrite komitee lõike 3 kohaselt vastu võtnud, edastatakse käesoleva protokolli osalistele heakskiitmiseks.

5.   Lõike 3 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik käesoleva protokolli osalised on teavitanud peasekretäri selle heakskiitmisest.

Artikkel 22

Vaidluste lahendamine

Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni artiklit 45.

Artikkel 23

Osaliste konsultatsioonid ja rakendamise hindamine

1.   Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni artiklit 46.

2.   Osalised peavad korrapäraselt hindama protokolli sätete tulemuslikku kasutamist ja rakendamist. Mutatis mutandis kohaldatakse küberkuritegevuse konventsiooni komitee kodukorra artiklit 2, nagu seda on muudetud 16. oktoobril 2020. Kui osalised on käesolevat protokolli kohaldanud viis aastat pärast selle jõustumist, siis peavad nad selle artikli menetlused esimest korda läbi vaatama ja võivad neid konsensuse alusel muuta.

3.   Artikkel 14 tuleb läbi vaadata, kui kümme konventsiooni osalist on avaldanud nõusolekut olla selle protokolliga seotud.

Artikkel 24

Denonsseerimine

1.   Konventsiooniosaline võib käesoleva protokolli igal ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega denonsseerida.

2.   Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil teade laekub peasekretärile.

3.   Kui selle protokolli osaline denonsseerib konventsiooni, siis käsitatakse seda käesoleva protokolli denonsseerimisena.

4.   Enne denonsseerimise jõustumise kuupäeva edastatud teavet või tõendeid töödeldakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva protokolliga.

Artikkel 25

Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, konventsiooni osalisi ja allakirjutanuid ning riiki, keda on kutsutud konventsiooniga ühinema, järgmisest:

a)

igast allakirjutamisest;

b)

igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)

protokolli artikli 16 lõigete 3 ja 4 kohasest mis tahes jõustumise kuupäevast;

d)

artikli 19 kohaselt esitatud mis tahes deklaratsioonist või reservatsioonist või artikli 20 kohasest tagasivõtmisest või reservatsioonist;

e)

muust käesoleva protokolliga seotud tegevusest, teatisest või teadaandest.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 12. mail 2022 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mille mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiuleEuroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile, konventsiooni osalistele ja allakirjutanutele ning riikidele, keda on kutsutud konventsiooniga ühinema.

 

Top