22010A1029(01)

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vaheline satelliitnavigatsiooni käsitlev

koostööleping

EUROOPA LIIT, edaspidi ka "liit",

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi "liikmesriigid",

ühelt poolt, ning

NORRA KUNINGRIIK, edaspidi "Norra",

teiselt poolt,

Euroopa Liit, liikmesriigid ja Norra, edaspidi koos "lepinguosalised",

TUNNUSTADES Norra tihedat osalust Galileo ja EGNOSi programmides alates kõnealuste programmide määratlemise faasist;

OLLES TEADLIK arengust, mis Euroopa GNSSi programmide juhtimises, omandisuhetes ja rahastamises on toimunud vastavalt nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1321/2004 (Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta), [1] selle muudatustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) [2];

ARVESTADES kasu, mis tuleneb Euroopa GNSSi ja selle teenuste ühesugusest kaitsetasemest lepinguosaliste territooriumidel;

TUNNUSTADES Norra kavatsust võtta aegsasti meetmed, mis pakuvad samaväärset julgeoleku ja ohutuse taset kui Euroopa Liidus kasutatavad meetmed, ning jõustada need oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil;

TUNNUSTADES lepinguosaliste rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

TUNNUSTADES Norra huvi kõigi Galileo teenuste, sh avaliku reguleeritud teenuse (PRS) vastu;

TUNNUSTADES Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist kokkulepet salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta;

SOOVIDES ametlikult arendada tihedat koostööd Euroopa GNSSi programmide kõikides aspektides;

ARVESTADES, et Euroopa Majanduspiirkonna leping (edaspidi "EMP leping") on sobiv juriidiline ja institutsionaalne alus satelliitnavigatsiooni alase koostöö arendamiseks Euroopa Liidu ja Norra vahel;

SOOVIDES täiendada EMP lepingu sätteid kahepoolse kokkuleppega Norrale, liidule ja selle liikmesriikidele eriti tähtsates satelliitnavigatsiooni küsimustes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingu eesmärk

Käesoleva lepingu peamine eesmärk on veelgi tugevdada lepinguosaliste vahelist koostööd, täiendades EMP lepingu sätteid, mida kohaldatakse satelliitnavigatsiooni suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) "Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)" – hõlmab Galileo süsteemi ja Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS);

b) "tugisüsteem" – piirkondlikud mehhanismid, nagu EGNOS. Sellised mehhanismid võimaldavad GNSSi kasutajatel tegevust tõhustada, näiteks suurendada täpsust, kättesaadavust, terviklust ja usaldusväärsust;

c) "Galileo" –

tsiviilkontrolli all olev Euroopa autonoomne tsiviilotstarbeline ülemaailmne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud liit ja selle liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib loovutada eraõiguslikule asutusele.

Galileo on ette nähtud avatud, kaubanduslike, ohutusotstarbeliste ning otsingu- ja päästeteenuste osutamiseks, samuti piiratud juurdepääsuga avaliku reguleeritud teenuse osutamiseks selleks volitatud riigiasutustele;

d) "reguleeriv meede" – lepinguosalise seadused, määrused, poliitika, eeskirjad, menetlused, otsused või muud sarnased haldustoimingud;

e) "salastatud teave" – mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest ja mis võiks eri tasemel kahjustada lepinguosaliste või liikmesriigi olulisi huve, sealhulgas riiklikku julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Kõnealuse teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle konfidentsiaalsust, terviklust ning kättesaadavust.

Artikkel 3

Koostöö põhimõtted

1. Lepinguosalised lepivad kokku järgmiste käesoleva lepinguga reguleeritud koostöö põhimõtete kohaldamises:

a) satelliitnavigatsioonialase koostöö alus on EMP leping;

b) vabadus osutada satelliitnavigatsiooni teenuseid lepinguosaliste territooriumidel;

c) vabadus kasutada kõiki Galileo ja EGNOSi teenuseid, sh avalikku reguleeritud teenust vastavalt nende kasutamist reguleerivatele tingimustele;

d) tihe koostöö GNSSi julgeolekuküsimustes samaväärsete GNSSi julgeolekumeetmete vastuvõtmise ja jõustamise kaudu nii ELis kui ka Norras;

e) Euroopa GNSSi maapealsete seadmetega seoses lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste nõuetekohane arvessevõtmine.

2. Käesolev leping ei mõjuta Galileo programmi toimimiseks Euroopa Liidu õiguse kohaselt loodud institutsioonilist struktuuri. Samuti ei mõjuta käesolev leping neid kehtivaid reguleerivaid meetmeid, mida rakendatakse leviku tõkestamise kohustuste, kaupade ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli puhul, ega riikliku julgeoleku meetmeid.

Artikkel 4

Raadiospekter

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU) koostööd raadiospektri küsimustes, mis on seotud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidega, võttes arvesse vastastikuse mõistmise memorandumit Galileo raadiosatelliitnavigatsiooniteenuse ITU dokumentide haldamise kohta, millele kirjutati alla 5. novembril 2004.

2. Sellega seoses toetavad lepinguosalised Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidele piisavat sageduste eraldamist, et tagada kõnealuste süsteemide teenuste kättesaadavus kasutajatele.

3. Lisaks tunnistavad lepinguosalised raadionavigatsioonispektri kaitsmise tähtsust häirete ja katkestuste eest. Selleks teevad nad kindlaks häirete allikad ning püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi nimetatud häirete vältimiseks.

4. Käesoleva lepingu sätteid ei käsitata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest, sealhulgas ITU raadioeeskirjadest.

Artikkel 5

Euroopa GNSSi maapealsed seadmed

1. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et soodustada Euroopa GNSSi maapealsete seadmete ("maapealsed seadmed") kasutamist, hooldamist ja asendamist tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

2. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et tagada oma territooriumil paiknevate maapealsete seadmete kaitse ning pidev ja häireteta toimimine, sh kasutades vajaduse korral oma õiguskaitseasutuste abi. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et hoida kõnealused seadmed vabana kohalikest raadiohäiretest, häkkimisest ja pealtkuulamiskatsetest.

3. Maapealsete seadmetega seotud lepingulised suhted lepitakse kokku liidu ja omandiõiguste valdaja vahel. Norra ametiasutused järgivad täielikult maapealsete seadmete eristaatust ning püüavad võimaluse korral liiduga eelnevalt kokku leppida, enne kui nende seadmete suhtes võetakse mingeid meetmeid.

4. Norra võimaldab kõigile Euroopa Liidu poolt määratud või loa saanud isikutele pideva ja takistusteta juurdepääsu maapealsetele seadmetele. Sel eesmärgil asutab Norra teabepunkti, kuhu laekub teave maapealseid seadmeid külastavatest isikutest, ning mis ka muul moel otseselt soodustab selliste isikute liikumist ja tegevust.

5. Maapealsete seadmete arhiivid ja inventar ning transiididokumendid, millel on ametlik pitser või märgis, ei kuulu nende vormist olenemata kontrollimisele tolli või politsei poolt.

6. Maapealsete seadmete julgeolekut või nende toimimist ähvardava ohu või rikkumise korral teavitavad Euroopa Komisjon ja Norra teineteist viivitamata juhtumist ja olukorra parandamiseks võetud meetmetest. Euroopa Komisjon võib määrata muu usaldusväärse üksuse tegutsema kontaktpunktina sellise teabe vahetamisel Norraga.

7. Lepinguosalised kehtestavad eraldi korraldusega üksikasjalikuma korra lõigetes 1–6 käsitletud küsimuste lahendamiseks. Selline kord peaks hõlmama muu hulgas ka selgitusi kontrolli, kontaktpunktide kohustuste, kulleritele esitatavate nõudmiste ning selliste meetmete kohta, mida võetakse kohaliku raadiosageduse häirete ja vaenulike rünnakute vastu.

Artikkel 6

Julgeolek

1. Lepinguosalised on veendunud vajaduses kaitsta ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi selliste ohtude eest nagu väärkasutus, häired, katkestused ja vaenutegevus. Seepärast võtavad lepinguosalised kõik otstarbekohased meetmed, sealhulgas sõlmivad vajaduse korral eraldi kokkulepped, et tagada oma territooriumil satelliitnavigatsiooniteenuste ning nendega seotud infrastruktuuri ja varade katkematu toimimine, ohutus ja julgeolek.

Euroopa Komisjon kavatseb välja töötada meetmed Euroopa GNSSi programmide tundliku vara, teabe ja tehnoloogia kaitsmiseks eespool nimetatud ohtude ja ebasoovitava levitamise eest.

2. Sellega seoses kinnitab Norra oma kavatsust aegsasti võtta ja jõustada oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil meetmed, mis tagavad samaväärse julgeoleku ja ohutuse taseme kui Euroopa Liidus kohaldatavad meetmed.

Eespool öeldut arvesse võttes hakkavad lepinguosalised käsitlema GNSSi julgeolekuküsimusi, sh akrediteerimist Euroopa GNSSi haldusstruktuuri asjaomastes komiteedes. Praktiline korraldus ja menetluskord määratakse asjaomaste komiteede menetluseeskirjadega, võttes samuti arvesse EMP lepingu raamistikku.

3. Juhul kui sellist samaväärset julgeoleku ja ohutuse taset ei saavutata, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et olukorda parandada. Vajaduse korral võib koostöö ulatust selles sektoris vastavalt kohandada.

Artikkel 7

Salastatud teabe vahetamine

1. Liidu salastatud teabe vahetamine ja kaitsmine toimub vastavalt 22. novembril 2004 allkirjastatud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppele Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel [3] ning vastavalt kõnealuse julgeolekukorra kokkulepe rakenduskorrale.

2. Norra võib vahetada siseriiklikku salastusmärget kandvat salastatud teavet Galileo kohta nende liikmesriikidega, kellega ta on sõlminud sellekohase kahepoolse kokkuleppe.

3. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusliku raamistiku, mis võimaldab Galileo programmi käsitlevat salastatud teavet omavahel vahetada.

Artikkel 8

Ekspordikontroll

1. Et tagada Galileo programmiga seoses ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise ühetaolise poliitika kohaldamine lepinguosaliste poolt, kinnitab Norra oma kavatsust võtta ning jõustada oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil aegsasti meetmed, mis tagavad Galileo tehnoloogia, andmete ja seadmete samaväärse ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise taseme kui liidus ja selle liikmesriikides kohaldatavad meetmed.

2. Juhul kui sellist samaväärset ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise taset ei saavutata, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et olukorda parandada. Vajaduse korral võib koostöö ulatust selles sektoris vastavalt kohandada.

Artikkel 9

Avalik reguleeritud teenus

Norra on väljendanud huvi Galileo avaliku reguleeritud teenuse vastu, pidades seda tähtsaks elemendiks oma osaluses Euroopa GNSSi programmis. Lepinguosalised lepivad kokku, et tegelevad selle küsimusega siis, kui avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu reguleeriv poliitika ja töökord on kindlaks määratud.

Artikkel 10

Rahvusvaheline koostöö

1. Lepinguosalised toetavad lähenemisviiside kooskõlastamist ülemaailmseid satelliitnavigatsiooniteenuseid käsitlevatel rahvusvahelistel standardimis- ja sertifitseerimisfoorumitel. Eelkõige toetavad lepinguosalised ühiselt Galileo standardite väljatöötamist ning edendavad nende kohaldamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude GNSSi süsteemidega.

2. Sellest tulenevalt teevad lepinguosalised käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks ja rakendamiseks vajaduse korral koostööd kõigis GNSSiga seotud küsimustes, mis kerkivad Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja ITUs.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad mis tahes lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse lepinguosaliste konsultatsioonide teel.

Artikkel 12

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teavitanud üksteist lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Teatised saadetakse nõukogu peasekretariaati, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

2. Käesoleva lepingu lõppemine või lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega intellektuaalomandi õiguste vallas tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Mis tahes muudatus jõustub kuupäeval, mil saadakse viimane diplomaatiline noot, millega nad teatavad üksteisele, et on viinud lõpule lepingu jõustamiseks vajalikud sisemenetlused.

4. Olenemata lõikest 1 nõustuvad Norra ja Euroopa Liit tema pädevusse kuuluvate küsimuste puhul käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates sellele päevale järgneva kuu esimesest päevast, mil nad on teavitanud teineteist lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

5. Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teistele lepinguosalistele kirjalikult kuus kuud ette.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

За Република България

+++++ TIFF +++++

Za Českou republiku

+++++ TIFF +++++

På Kongeriget Danmarks vegne

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Eesti Vabariigi nimel

+++++ TIFF +++++

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Latvijas Republikas vārdā

+++++ TIFF +++++

Lietuvos Respublikos vardu

+++++ TIFF +++++

Pour le Grande-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

A Magyar Köztársaság részéről

+++++ TIFF +++++

Għal Malta

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Pentru România

+++++ TIFF +++++

Za Republiko Slovenijo

+++++ TIFF +++++

Za Slovenskú republiku

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sąjunga vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

+++++ TIFF +++++

For Kongeriket Norge

+++++ TIFF +++++

[1] ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

[2] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[3] ELT L 362, 9.12.2004, lk 29.

--------------------------------------------------