22007A1009(01)

20060127

TÕLGE

2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping

PREAMBUL

Käesoleva lepingu osalised,

a) meenutades uue rahvusvahelise majandusliku struktuuri loomise deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, kaupade kompleksprogrammi, uut arengukoostööd ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi poolt XI istungjärgul vastu võetud dokumente "São Paulo vaim" ja "São Paulo konsensus";

b) meenutades samuti 1983. aasta rahvusvahelist troopilise puidu lepingut ja 1994. aasta rahvusvahelist troopilise puidu lepingut ning tunnustades Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni tööd ja saavutusi alates selle loomisest, sealhulgas strateegiat, mille eesmärk on jõuda rahvusvahelise kauplemiseni säästva majandamise teel saadud troopilise puiduga;

c) samuti meenutades 2002. aasta septembris toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud Johannesburgi deklaratsiooni ja tegevuskava, 2000. aasta oktoobris moodustatud ÜRO metsafoorumit ja sellega seotud metsaalase partnerluse loomist, mille liige on ka Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon, samuti Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsiooni, õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi poolt juunis 1992 vastu võetud Agenda 21 asjakohaseid peatükke, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni;

d) tunnistades, et vastavalt ÜRO hartale ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele on riikidel suveräänne õigus kasutada oma ressursse vastavalt oma keskkonnapoliitikale ning vastutus selle eest, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olev tegevus ei tekitaks kahju teiste riikide keskkonnale või väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatele piirkondadele, nagu on sätestatud igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtteid käsitleva õiguslikult mittesiduva ametliku teatise 1. põhimõtte punktis a;

e) tunnistades puidu ja sellega seotud kaubanduse tähtsust puitu tootvate riikide majandusele;

f) tunnistades samuti metsade, sealhulgas puidutoodete ja muude metsadest saadavate toodete ja keskkonnateenuste mitmekülgse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kasu olulisust metsa säästva majandamise kontekstis nii kohalikul, riiklikul kui ülemaailmsel tasandil ning metsa säästva majandamise panust säästvasse arengusse, vaesuse vähendamisse ja rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide, sealhulgas aastatuhande deklaratsioonis sisalduvate eesmärkide saavutamisse;

g) samuti tunnistades vajadust edendada ja kohaldada metsade säästva majandamise suhtes võrreldavaid kriteeriume ja näitajaid kui olulisi vahendeid, mida kõik liikmed saaksid kasutada oma metsade säästva majandamise nimel toimuva arengu hindamiseks, kontrollimiseks ja edendamiseks;

h) võttes arvesse seoseid troopilise puiduga kauplemise ja rahvusvahelise puiduturu ning maailmamajanduse vahel laiemalt ja vajadust ülemaailmse lähenemisviisi järele, et suurendada rahvusvahelise puidukaubanduse läbipaistvust;

i) kinnitades veel kord oma pühendumust liikuda võimalikult kiirelt selle poole, et saavutada säästva majandamise teel saadud troopilise puidu ja puidutoodete eksport (ITTO eesmärk 2000), ja meenutades Bali partnerlusfondi loomist;

j) meenutades tarbijaliikmete poolt 1994. aasta jaanuaris võetud kohustust säilitada või saavutada oma metsade säästev majandamine;

k) märkides heade valitsemistavade, maa valdamise selge korralduse ja sektoritevahelise kooskõlastatuse rolli metsa säästva majandamise ja seaduslikest allikatest pärit puidu ekspordi saavutamisel;

l) tunnistades liikmete, rahvusvaheliste organisatsioonide, erasektori ja kodanikuühiskonna, sealhulgas põliste ja kohalike kogukondade ning teiste sidusrühmade vahelise koostöö tähtsust metsa säästva majandamise edendamisel;

m) tunnistades samuti sellise koostöö tähtsust metsaalaste seaduste rakendamisele ja seaduslikest allikatest pärit puiduga kauplemise edendamisele;

n) märkides, et metsadest sõltuvate põliste ja kohalike kogukondade, sealhulgas metsaomanike ja -majandajate suutlikkuse suurendamine võib käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;

o) märkides samuti vajadust elustandardi ja töötingimuste parandamise järele metsandussektoris, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid nendes küsimustes ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja dokumente;

p) märkides, et võrreldes konkureerivate toodetega on puit energiatõhus, taastuv ja keskkonnasõbralik tooraine;

q) tunnistades vajadust metsade säästvasse majandamisse rohkem investeerida, sealhulgas metsadest, kaasa arvatud puiduga seotud kaubandusest saadud tulude reinvesteerimise kaudu;

r) tunnistades samuti metsade säästva majandamisega kaasnevaid kulusid kajastavate turuhindade kasulikkust;

s) samuti tunnistades vajadust arvukatelt rahastajatelt saadavate suuremate ja prognoositavate rahaliste vahendite järele, mis aitaksid saavutada käesoleva lepingu eesmärke;

t) märkides troopilist puitu tootvate vähim arenenud riikide erivajadusi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

EESMÄRGID

Artikkel 1

Eesmärgid

2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu (edaspidi "käesolev leping") eesmärk on edendada säästva majandamise teel saadud ja seaduslikest allikatest pärit troopilise puiduga rahvusvahelise kauplemise laiendamist ja mitmekesistamist ning edendada troopilist puitu tootvate metsade säästvat majandamist järgmiselt:

a) luues maailma puidumajanduse kõikide asjakohaste aspektide osas kõiki liikmeid hõlmava tõhusa raamistiku konsulteerimiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja poliitika väljatöötamiseks;

b) luues konsultatiivfoorumi mittediskrimineerivate puidukaubanduse tavade edendamiseks;

c) aidates kaasa säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele;

d) suurendades liikmete suutlikkust rakendada strateegiaid säästva majandamise teel saadud troopilise puidu ja puidutoodete ekspordi saavutamiseks;

e) edendades paremat arusaamist rahvusvahelistel turgudel valitsevatest struktuurilistest tingimustest, sealhulgas tarbimise ja tootmise pikaajalistest suundumustest, turulepääsu mõjutavatest teguritest, tarbijaeelistustest ja hindadest ning tingimustest, mis tagavad metsade säästva majandamisega kaasnevaid kulusid kajastavad hinnad;

f) edendades ja toetades teadus- ja arendustegevust, et parandada metsade majandamist ja puidu kasutamise tõhusust ning puidutoodete konkurentsivõimet võrreldes muude materjalidega, samuti suurendada suutlikkust säilitada ja edendada puitu tootvate troopiliste metsade muid väärtusi;

g) töötades välja ja aidates luua mehhanisme, mis võimaldavad saada uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, eesmärgiga edendada rahastamise piisavust ja prognoositavust ning vajalikke eriteadmisi, et suurendada tootjaliikmete suutlikkust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel;

h) parandades teadmisi turust ja aidates kaasa rahvusvahelist puiduturgu käsitleva teabe jagamisele, et tagada suurem läbipaistvus ning tõhusam teave turgude ja turu suundumuste kohta, sealhulgas kaubandusega seotud andmete, kaasa arvatud kaubeldavaid liike käsitlevate andmete kogumine, koondamine ja levitamine;

i) edendades säästva majandamise teel saadud troopilise puidu töötlemist tootvates liikmesmaades, et aidata kaasa nende industrialiseerimisele ning suurendada seega nende tööhõivevõimalusi ja eksporditulu;

j) õhutades liikmeid toetama ja arendama troopiliste metsade uuendamist, samuti degradeerunud metsamaa tervendamist ja taastamist, võttes nõuetekohaselt arvesse metsaressurssidest sõltuvate kohalike kogukondade huve;

k) parandades säästva majandamise teel saadud ja seaduslikest allikatest pärit ning seaduslikult kaubeldava troopilise puidu ja puidutoodete ekspordi turustamist ja levitamist, sealhulgas tarbijate teadlikkuse edendamise teel;

l) suurendades liikmete suutlikkust koguda, töödelda ja levitada statistilisi andmeid oma puidukaubanduse kohta ning teavet oma troopiliste metsade säästva majandamise kohta;

m) õhutades liikmeid troopilise puiduga kauplemise raames välja töötama puitu tootvate metsade säästvale kasutamisele ja kaitsmisele ning ökoloogilise tasakaalu säilitamisele suunatud riiklikku poliitikat;

n) suurendades liikmete suutlikkust tõhustada metsaalaste seaduste rakendamist ja metsade haldamist ning pöörata tähelepanu troopilise puidu ebaseaduslikule raiele ja sellega seotud kaubandusele;

o) õhutades teabe jagamist parema ülevaate saamiseks muu hulgas sellistest vabatahtlikest mehhanismidest nagu sertifitseerimine, et edendada troopiliste metsade säästvat majandamist, ja aidates kaasa liikmete jõupingutustele selles valdkonnas;

p) soodustades käesoleva lepingu eesmärkide elluviimiseks juurdepääsu tehnoloogiale, tehnosiiret ja tehnilist koostööd, sealhulgas vastastikku kokku lepitud soodus- ja eelistingimustel;

q) aidates kaasa parema arusaamise tekkimisele sellest, millise panuse annavad troopiliste metsade säästvale majandamisele muud metsasaadused peale puidu, samuti keskkonnateenused, eesmärgiga suurendada liikmete suutlikkust töötada välja strateegiad nimetatud panuse tõhustamiseks metsade säästva majandamise kontekstis, ning tehes selleks koostööd asjakohaste asutuste ja protsessidega;

r) õhutades liikmeid tunnustama metsadest sõltuvate põliste ja kohalike kogukondade rolli metsa säästva majandamise saavutamisel ja töötama välja strateegiad, millega suurendada nende kogukondade suutlikkust troopilist puitu tootvaid metsi säästvalt majandada, ja

s) selgitades välja ja lahendades uusi esilekerkivaid küsimusi.

II PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. "troopiline puit" – tööstuses kasutatav troopiline puit, mis kasvab või mida toodetakse põhjapöörijoone ja lõunapöörijoone vahel paiknevates riikides. See termin hõlmab palke, saematerjali, spooni ja vineeri;

2. "metsade säästev majandamine" – seda terminit käsitletakse vastavalt organisatsiooni asjakohastele poliitikadokumentidele ja tehnilistele suunistele;

3. "liige" – valitsus, Euroopa Ühendus või mis tahes artiklis 5 nimetatud valitsustevaheline organisatsioon, mis on nõustunud end käesoleva lepinguga siduma nii selle ajutise kui lõpliku kehtivuse korral;

4. "tootjaliige" – mis tahes põhjapöörijoone ja lõunapöörijoone vahel paiknev A lisas loetletud liige, kellel on troopilise metsa varud ja/või kes on mahu järgi troopilise puidu netoeksportija ning kellest saab käesoleva lepingu osaline, või mis tahes nimetatud lisas loetlemata liige, kellel on troopilise metsa varud ja/või kes on mahu järgi troopilise puidu netoeksportija ning kellest saab käesoleva lepingu osaline ja kelle nõukogu nimetab asjaomase liikme nõusolekul tootjaliikmeks;

5. "tarbijaliige" – mis tahes B lisas loetletud liige, kes on troopilise puidu importija ning kellest saab käesoleva lepingu osaline, või mis tahes nimetatud lisas loetlemata liige, kes on troopilise puidu importija ning kellest saab käesoleva lepingu osaline ja kelle nõukogu nimetab asjaomase liikme nõusolekul tarbijaliikmeks;

6. "organisatsioon" – artikli 3 kohaselt loodud Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon;

7. "nõukogu" – artikli 6 kohaselt loodud rahvusvaheline troopilise puidu nõukogu;

8. "erihäälteenamus" – hääletus, mis nõuab vähemalt kahte kolmandikku kohal olevate ja hääletavate tootjaliikmete antud häältest ja vähemalt 60 protsenti kohal olevate ja hääletavate tarbijaliikmete antud häältest, mida loetakse eraldi, tingimusel et oma hääle annavad vähemalt pooled kohal olevatest ja hääletavatest tootjaliikmetest ning vähemalt pooled kohal olevatest ja hääletavatest tarbijaliikmetest;

9. "jagunenud lihthäälteenamus" – hääletus, mis nõuab üle poole kõigist kohal olevate ja hääletavate tootjaliikmete häältest ja üle poole kõigist kohal olevate ja hääletavate tarbijaliikmete häältest, mida loetakse eraldi;

10. "kaheaastane eelarveperiood" – ajavahemik ühe aasta 1. jaanuarist järgneva aasta 31. detsembrini;

11. "vabalt konverteeritav valuuta" – euro, Jaapani jeen, naelsterling, Šveitsi frank, Ameerika Ühendriikide dollar ja mis tahes muu valuuta, mille kohta pädevad rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid on mitmel puhul leidnud, et see on rahvusvaheliste tehingute eest maksmisel tegelikkuses laialdaselt kasutatav ja et peamistel valuutaturgudel kaubeldakse sellega laialdaselt;

12. "troopilise metsa varud" – põhjapöörijoone ja lõunapöörijoone vahel paiknevad looduslikud kõrgmetsad ja metsaistandused, mida võetakse arvesse häälte jagunemise arvutamisel vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile b.

III PEATÜKK

ORGANISATSIOON JA HALDAMINE

Artikkel 3

Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni peakorter ja struktuur

1. 1983. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepinguga loodud Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist.

2. Organisatsioon tegutseb artikli 6 alusel loodud nõukogu, artiklis 26 nimetatud komiteede ja muude allorganite ning tegevdirektori ja töötajate kaudu.

3. Organisatsiooni peakorter asub alati mõne liikme territooriumil.

4. Organisatsiooni peakorter on Yokohamas, kui nõukogu ei otsusta artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega teisiti.

5. Kui nõukogu teeb erihäälteenamusega sellekohase otsuse vastavalt artiklile 12, võib luua organisatsiooni piirkondlikud kontorid.

Artikkel 4

Organisatsiooni liikmed

Organisatsiooni liikmed jagunevad kahte kategooriasse:

a) tootjaliikmed ja

b) tarbijaliikmed.

Artikkel 5

Valitsustevaheliste organisatsioonide osalemine

1. Kõik käesolevas lepingus sisalduvad viited valitsustele hõlmavad ka viidet Euroopa Ühendusele ja muudele valitsustevahelistele organisatsioonidele, mis vastutavad samaväärselt rahvusvaheliste lepingute, eelkõige kaubalepingute suhtes peetavate läbirääkimiste ning selliste lepingute sõlmimise ja kohaldamise eest. Sellest tulenevalt hõlmavad kõik käesolevas lepingus sisalduvad viited allkirjastamisele, ratifitseerimisele või heakskiitmisele, ajutisest kohaldamisest teatamisele või ühinemisele selliste organisatsioonide puhul kõnealuste valitsustevaheliste organisatsioonide poolset allkirjastamist, ratifitseerimist või heakskiitmist, ajutisest kohaldamisest teatamist või ühinemist.

2. Hääletamisel küsimustes, mis kuuluvad nende pädevusse, on Euroopa Ühenduse ja muude lõikes 1 viidatud valitsustevaheliste organisatsioonide häälte arv võrdne häälte koguarvuga, mis vastavalt artiklile 10 kuuluvad nendele liikmesriikidele, kes on käesoleva lepingu osalised. Sellisel juhul ei ole nende valitsustevaheliste organisatsioonide liikmesriikidel õigust kasutada oma individuaalset hääleõigust.

IV PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE TROOPILISE PUIDU NÕUKOGU

Artikkel 6

Rahvusvahelise troopilise puidu nõukogu koosseis

1. Organisatsiooni kõrgeim organ on rahvusvaheline troopilise puidu nõukogu, kuhu kuuluvad kõik organisatsiooni liikmed.

2. Iga liige on nõukogus esindatud ühe esindajaga ning võib määrata nõukogu istungitele osalema asendusliikmeid ja nõustajaid.

3. Esindaja puudumisel või eriolukorras on asendusliikmed volitatud tegutsema ja hääletama tema nimel.

Artikkel 7

Nõukogu volitused ja ülesanded

Nõukogu kasutab kõiki volitusi ning täidab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud käesoleva lepingu sätete rakendamiseks, või korraldab nende täitmise. Eelkõige täidab nõukogu järgmiseid ülesandeid:

a) võtab artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega vastu käesoleva lepingu sätete elluviimiseks vajalikud ja nendega kooskõlas olevad eeskirjad, sealhulgas oma töökorra ning organisatsiooni finants- ja personalieeskirjad. Nende eeskirjadega reguleeritakse muu hulgas artikliga 18 loodud kontodel olevate rahaliste vahendite saamist ja kulutamist. Nõukogu võib oma töökorraga ette näha menetluse, mille kohaselt ta saab teatavaid küsimusi otsustada ilma koosolekuta;

b) teeb otsuseid, mis on vajalikud organisatsiooni tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks ja

c) säilitab käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid.

Artikkel 8

Nõukogu esimees ja aseesimees

1. Nõukogu valib igaks kalendriaastaks esimehe ja aseesimehe, kellele organisatsioon palka ei maksa.

2. Esimees ja aseesimees valitakse üks tootjaliikmete esindajate ja teine tarbijaliikmete esindajate hulgast.

3. Need ametikohad vahelduvad igal aastal liikmete kahe kategooria vahel tingimusel, et see ei takista nõukogul erakorraliste asjaolude puhul neist üht või mõlemat tagasi valida.

4. Esimehe ajutisel puudumisel täidab tema ülesandeid aseesimees. Nii esimehe kui ka aseesimehe ajutisel puudumisel või ühe või mõlema püsival puudumisel kuni ametiaja lõpuni võib nõukogu valida vastavalt olukorrale tootjaliikmete esindajate ja/või tarbijaliikmete esindajate hulgast uued ametiisikud kas ajutiselt või kuni nende eelkäija või eelkäijate ametiaja lõpuni.

Artikkel 9

Nõukogu istungid

1. Üldjuhul peab nõukogu vähemalt ühe korralise istungi aastas.

2. Nõukogu erakorralised istungid toimuvad siis, kui nõukogu seda otsustab või kui seda taotleb mõni liige või tegevdirektor kokkuleppel nõukogu esimehe või aseesimehega ja:

a) tootjaliikmete enamus või tarbijaliikmete enamus või

b) liikmete enamus.

3. Kui nõukogu ei otsusta artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega teisiti, peetakse nõukogu istungeid organisatsiooni peakorteris. Sellega seoses püüab nõukogu pidada nõukogu istungeid vaheldumisi peakorteris ja väljaspool peakorterit, eelistatavalt mõnes tootjariigis.

4. Oma istungite sagedust ja asukohta kaaludes püüab nõukogu tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

5. Tegevdirektor edastab liikmetele teate iga istungi ja selle istungi päevakorra kohta vähemalt kuus nädalat enne istungit, välja arvatud pakilistes olukordades, mille puhul teade edastatakse vähemalt seitse päeva enne istungit.

Artikkel 10

Häälte jagunemine

1. Tootjaliikmetel on kokku 1000 häält ja tarbijaliikmetel on kokku 1000 häält.

2. Tootjaliikmete hääled jagunevad järgmiselt:

a) 400 häält jagatakse võrdselt kolme tootmispiirkonna – Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vahel. Sellisel viisil igale piirkonnale eraldatud hääled jagatakse seejärel võrdselt antud piirkonna tootjaliikmete vahel;

b) 300 häält jagatakse tootjaliikmete vahel vastavalt nende osale kõigi tootjaliikmete troopilise puidu koguressurssidest ja

c) 300 häält jagatakse tootjaliikmete vahel proportsionaalselt nende troopilise puidu puhasekspordi keskmise väärtusega viimase kolmeaastase ajavahemiku jooksul, mille kohta on olemas lõplikud andmed.

3. Olenemata käesoleva artikli lõike 2 sätetest jagatakse kõik Aafrika piirkonna tootjaliikmetele eraldatud hääled, mis on arvutatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, Aafrika piirkonna tootjaliikmete vahel võrdselt. Kui hääli jääb üle, eraldatakse need ülejäänud hääled Aafrika piirkonna tootjaliikmetele järgmiselt: esimene hääl antakse sellele tootjaliikmele, kellele käeoleva artikli lõike 2 kohase arvutuse põhjal eraldati suurim arv hääli, teine sellele tootjaliikmele, kellele eraldati suuruselt järgmine arv hääli ja nii edasi, kuni kõik ülejäänud hääled on jagatud.

4. Kui käesoleva artikli lõikest 5 ei tulene teisiti, jagunevad tarbijaliikmete hääled järgmiselt: igal tarbijaliikmel on kümme esialgset häält ning ülejäänud hääled jagatakse tarbijaliikmete vahel proportsionaalselt nende vastava troopilise puidu puhasimpordi keskmise mahuga viieaastase ajavahemiku jooksul, mis algab kuus kalendriaastat enne häälte jagamist.

5. Ühele tarbijaliikmele teatavaks kaheaastaseks eelarveperioodiks jagatud häälte arv ei tohi ületada rohkem kui 5 protsendi võrra häälte arvu, mis sellele liikmele jagati eelmiseks kaheaastaseks eelarveperioodiks. Ülemäärased hääled jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt nende vastava troopilise puidu puhasimpordi keskmise mahuga viieaastase ajavahemiku jooksul, mis algab kuus kalendriaastat enne häälte jagamist.

6. Kui nõukogu peab vajalikuks, võib ta artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega korrigeerida tarbijaliikmete erihääletuseks vajalikku minimaalset protsendimäära.

7. Nõukogu jagab iga kaheaastase eelarveperioodi hääled antud eelarveperioodi esimesel istungil vastavalt käesoleva artikli sätetele. Selline jagunemine kehtib kõnealuse eelarveperioodi lõpuni, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud juhul.

8. Kui organisatsiooni liikmed muutuvad või kui mõne liikme hääleõigus peatatakse või taastatakse käesoleva lepingu mis tahes sätte kohaselt, jagab nõukogu asjaomases liikmete kategoorias või kategooriates hääled vastavalt käesoleva artikli sätetele ümber. Nõukogu otsustab, millisel kuupäeval selline uus jagunemine jõustub.

9. Murdarvulisi hääli ei kasutata.

Artikkel 11

Nõukogu hääletamiskord

1. Igal liikmel on õigus kasutada hääletamisel kõiki oma hääli ning ühelgi liikmel ei ole õigust hääli jagada. Siiski võivad liikmed kasutada hääletamisel eraldi neid hääli, mis kuuluvad neile käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2. Iga tootjaliige võib omal vastutusel volitada teist tootjaliiget ja iga tarbijaliige võib omal vastutusel volitada teist tarbijaliiget esindama tema huve ja andma tema hääli nõukogu mis tahes koosolekul, teatades sellest kirjalikult nõukogu esimehele.

3. Liikme hääletamisest hoidumist käsitletakse hääle andmata jätmisena.

Artikkel 12

Nõukogu otsused ja soovitused

1. Nõukogu püüab teha kõik otsused ja anda kõik soovitused konsensuse alusel.

2. Kui konsensust ei saavutata, teeb nõukogu kõik otsused ja annab kõik soovitused jagunenud lihthäälteenamuse põhjal, kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud erihäälteenamust.

3. Kui liige kasutab artikli 11 lõike 2 sätteid ja tema hääled antakse nõukogu koosolekul, käsitatakse seda liiget käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kohal oleva ja hääletavana.

Artikkel 13

Nõukogu kvoorum

1. Nõukogu igal koosolekul on kvoorum koos, kui kohal on mõlema artiklis 4 nimetatud liikmete kategooria enamus, tingimusel et nendele liikmetele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõikidest vastava kategooria häältest.

2. Kui käesoleva artikli lõikele 1 vastavat kvoorumit ei saada kokku koosolekuks määratud päeval ja sellele järgneval päeval, on istungi järgnevatel päevadel kvoorum koos, kui kohal on mõlema artiklis 4 nimetatud liikmete kategooria enamus, tingimusel et nendele liikmetele kuulub enamus oma vastava kategooria häältest.

3. Esindatust vastavalt artikli 11 lõikele 2 käsitatakse kohalolekuna.

Artikkel 14

Tegevdirektor ja töötajad

1. Nõukogu nimetab artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega ametisse tegevdirektori.

2. Nõukogu määrab kindlaks tegevdirektori ametisse nimetamise tingimused.

3. Tegevdirektor on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik, kes vastutab nõukogu ees käesoleva lepingu haldamise ja toimimise eest kooskõlas nõukogu otsustega.

4. Tegevdirektor nimetab ametisse töötajad vastavalt nõukogu kehtestatavatele eeskirjadele. Töötajad on vastutavad tegevdirektori ees.

5. Tegevdirektoril ega ühelgi töötajal ei tohi olla finantshuve puidutööstuses ega -kaubanduses ega nendega seotud äritegevuses.

6. Oma ülesannete täitmisel ei küsi ega saa tegevdirektor ja töötajad juhiseid üheltki liikmelt ega üheltki organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad hoiduvad mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende seisundit rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad nõukogu ees. Kõik liikmed austavad tegevdirektori ja töötajate kohustuste rangelt rahvusvahelist iseloomu ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 15

Koostöö ja koordineerimine teiste organisatsioonidega

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks korraldab nõukogu vajalikke konsultatsioone ja koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning selle organite ja eriasutustega, sealhulgas ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) ning muude asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja asutustega, samuti erasektori, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga.

2. Organisatsioon kasutab võimalikult suures ulatuses valitsustevaheliste, riiklike või valitsusväliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja erasektori võimalusi, teenuseid ja teadmisi, et vältida käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel kattuvat tegevust ning soodustada nende töö vastastikust täiendavust ja tõhusust.

3. Organisatsioon kasutab täiel määral toorainefondi võimalusi.

Artikkel 16

Vaatlejate vastuvõtmine

Nõukogu võib kutsuda kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriike või vaatlejariike, kes ei ole käesoleva lepingu osalised, või artiklis 15 nimetatud ja organisatsiooni tegevusest huvitatud organisatsioone osalema nõukogu istungitel vaatlejana.

V PEATÜKK

PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

1. Organisatsioon on juriidiline isik. Eelkõige on tal õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtumenetlusi.

2. Organisatsiooni, selle tegevdirektori, töötajate ja ekspertide ning liikmete esindajate staatus, privileegid ja immuniteedid Jaapani territooriumil viibides on jätkuvalt reguleeritud 27. veebruaril 1988. aastal Tokyos allkirjastatud Jaapani valitsuse ja Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni vahelise peakorterilepinguga, mida käesoleva lepingu nõuetekohaseks toimimiseks vajaduse korral muudetakse.

3. Organisatsioon võib sõlmida ühe või mitme riigiga käesoleva lepingu nõuetekohaseks toimimiseks vajalike volituste, privileegide ja immuniteetidega seotud lepinguid, mille nõukogu peab heaks kiitma.

4. Kui organisatsiooni peakorter viiakse üle teise riiki, sõlmib kõnealune liige organisatsiooniga võimalikult kiiresti peakorterilepingu, mis tuleb esitada nõukogule heakskiitmiseks. Kuni sellise lepingu sõlmimiseni taotleb organisatsioon uue võõrustajariigi valitsuselt organisatsiooni töötajatele makstud töötasude ning organisatsiooni vara, tulu ja muu omandi osas maksuvabastust tema riiklike õigusaktide piires.

5. Peakorterileping on käesolevast lepingust sõltumatu. Seda saab siiski lõpetada:

a) vastuvõtjariigi valitsuse ja organisatsiooni vahelisel kokkuleppel;

b) kui organisatsiooni peakorter viiakse vastuvõtjariigi territooriumilt ära või

c) kui organisatsioon lõpetab tegevuse.

VI PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 18

Rahastamiskontod

1. Luuakse järgmised kontod:

a) halduskonto, kuhu kantakse välja arvutatud osamaksed;

b) erikonto ja Bali partnerlusfond, kuhu kantakse vabatahtlik rahaline toetus, ja

c) muud kontod, mida nõukogu peab asjakohaseks ja vajalikuks.

2. Nõukogu kehtestab kooskõlas artikliga 7 finantseeskirjad kontode läbipaistva juhtimise ja haldamise tagamiseks, sealhulgas käesoleva lepingu lõpetamisel või lõppemisel toimuvat tasaarveldust reguleerivad eeskirjad.

3. Tegevdirektor vastutab rahastamiskontode haldamise eest ja annab selle kohta aru nõukogule.

Artikkel 19

Halduskonto

1. Käesoleva lepingu haldamiseks vajalikud kulutused tehakse halduskontolt ja kaetakse liikmete iga-aastastest osamaksetest, mis tehakse kooskõlas nende vastavate põhiseadusest tulenevate või institutsiooniliste menetlustega ja mis arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 4, 5 ja 6.

2. Halduskontolt kaetakse:

a) põhilised halduskulud, nagu palgad ja hüvitised, asutamiskulud ning lähetused, ja

b) olulisemad tegevuskulud, näiteks teabevahetuse ja teavitamise, nõukogu poolt kokku kutsutud ekspertkoosolekute ning käesoleva lepingu artiklite 24, 27 ja 28 kohaste uuringute ja hinnangute koostamise ja avaldamisega seotud kulud.

3. Asjaomased liikmed katavad kulud, mis on seotud delegatsioonide osalemisega nõukogus ning artiklis 26 nimetatud komiteedes ja muudes nõukogu allorganites. Kui liige palub organisatsioonilt eriteenuseid, nõuab nõukogu sellelt liikmelt nende teenuste kulude tasumist.

4. Enne iga kaheaastase eelarveperioodi lõppu kiidab nõukogu heaks organisatsiooni järgmise kaheaastase perioodi halduskonto eelarve ning arvutab välja iga liikme osamakse sellesse eelarvesse.

5. Iga kaheaastase eelarveperioodi osamaksed halduskontole arvutatakse välja järgmiselt:

a) käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud kulud jagatakse tootjaliikmete ja tarbijaliikmete vahel võrdselt ning arvutatakse välja proportsionaalselt iga liikme häälte arvuga kõigi antud liikmete rühma häälte koguarvust;

b) käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud kulud jagatakse liikmete vahel nii, et 20 % kannavad tootjad ja 80 % tarbijad, ning need arvutatakse välja proportsionaalselt iga liikme häälte arvuga kõigi antud liikmete rühma häälte koguarvust;

c) käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud kulud ei tohi ületada ühte kolmandikku käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud kuludest. Nõukogu võib konsensuse alusel otsustada seda piirmäära teatava kaheaastase eelarveperioodi puhul muuta;

d) nõukogu võib artiklis 33 nimetatud hindamise käigus kontrollida, kuidas halduskonto ja vabatahtlikud kontod aitavad kaasa organisatsiooni tõhusale ja tulemuslikule tegevusele, ja

e) osamaksete väljaarvutamise puhul ei võeta liikme häälte arvutamisel arvesse liikmete hääleõiguse peatamist ning sellest tulenevat häälte ümberjagamist.

6. Pärast käesoleva lepingu jõustumist organisatsiooniga ühineva liikme esialgse osamakse arvutab nõukogu uuele liikmele ette nähtud häälte arvu ning jooksvast kaheaastasest eelarveperioodist järele jäänud aja alusel, kuid teiste liikmete kaheaastaseks eelarveperioodiks arvutatud osamakseid sellega ei muudeta.

7. Osamaksed tuleb halduskontole tasuda iga eelarveaasta esimesel päeval. Selle kaheaastase eelarveperioodi osamakse, mil liikmed organisatsiooniga liituvad, tuleb tasuda liikmeks saamise kuupäeval.

8. Kui liige ei ole oma osamakset halduskontole täielikult tasunud nelja kuu jooksul alates osamakse tasumise tähtajast vastavalt käesoleva artikli lõikele 7, palub tegevdirektor sel liikmel makse võimalikult kiiresti sooritada. Kui kõnealune liige ei ole kahe kuu jooksul sellise palve saamisest oma osamakset ikka tasunud, palutakse tal esitada põhjused makse sooritamata jätmise kohta. Kui kõnealune liige ei ole tasunud oma osamakset seitsme kuu jooksul alates osamakse tasumise tähtajast, peatatakse tema hääleõigus, kuni ta on oma osamakse täielikult tasunud, kui nõukogu ei otsusta artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega teisiti. Kui liige ei ole oma osamakset kahel järjestikusel aastal täielikult tasunud, kaotab see liige, võttes arvesse artikli 30 sätteid, õiguse esitada vastavalt artikli 25 lõikele 1 ettepanekuid projektide ja eelprojektide rahastamise kaalumiseks.

9. Kui liige on oma osamakse halduskontole täielikult tasunud nelja kuu jooksul pärast selle tasumise tähtaega vastavalt käesoleva artikli lõikele 7, saab see liige oma osamakselt allahindlust, mille nõukogu võib organisatsiooni finantseeskirjades kindlaks määrata.

10. Liikmel, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 8 alusel peatatud, säilib osamakse tasumise kohustus.

Artikkel 20

Erikonto

1. Erikonto hõlmab kaht allkontot:

a) temaatiliste programmide allkonto ja

b) projektide allkonto.

2. Erikonto võimalikud rahastamisallikad on:

a) toorainefond;

b) piirkondlikud ja rahvusvahelised finantsasutused;

c) liikmete vabatahtlik rahaline toetus ja

d) muud allikad.

3. Nõukogu kehtestab erikonto läbipaistvaks haldamiseks vajalikud kriteeriumid ja korra. Nimetatud korra puhul võetakse arvesse vajadust liikmete, sealhulgas rahalist toetust andvate liikmete tasakaalustatud osalemise järele teematiliste programmide allkonto ja projekti allkonto haldamises.

4. Teematiliste programmide allkonto eesmärk on hõlbustada mittesihtotstarbeliste toetuste tegemist selliste heakskiidetud eelprojektide, projektide ja tegevuse rahastamiseks, mis on kooskõlas nõukogu poolt vastavalt artiklitele 24 ja 25 määratletud poliitika ja projektide prioriteetide põhjal kehtestatud temaatiliste programmidega.

5. Rahastajad võivad eraldada oma rahalise toetuse konkreetsetele temaatilistele programmidele või paluda tegevdirektoril teha ettepanekuid sellise toetuse jaotamise kohta.

6. Tegevdirektor annab nõukogule korrapäraselt aru temaatiliste programmide allkontol olevate rahaliste vahendite eraldamise ja kulutamise ning eelprojektide, projektide ja tegevuse elluviimise, kontrollimise ja hindamise kohta ning rahaliste vajaduste kohta temaatiliste programmide edukaks elluviimiseks.

7. Projektide allkonto eesmärk on hõlbustada sihtotstarbeliste toetuste tegemist vastavalt artiklitele 24 ja 25 heaks kiidetud eelprojektide, projektide ja tegevuse rahastamiseks.

8. Projektide allkontole kantud sihtotstarbelist toetust kasutatakse ainult selle eelprojekti, projekti või tegevuse jaoks, milleks see oli määratud, kui rahastaja ei otsusta tegevdirektoriga nõu pidades teisiti. Pärast eelprojekti, projekti või tegevuse lõpuleviimist või lõppemist otsustab rahastaja võimalike allesjäänud vahendite kasutamise üle.

9. Erikonto rahaliste vahendite vajaliku prognoositavuse tagamiseks püüavad liikmed kanda sinna küllaldaselt vahendeid, et rahaliste vahendite tase oleks piisav nõukogu poolt heaks kiidetud eelprojektide, projektide ja tegevuse täielikuks elluviimiseks, võttes arvesse toetuste vabatahtlikku iseloomu.

10. Kõik laekumised, mis on seotud konkreetse projektide allkonto või temaatiliste programmide allkonto alla kuuluva eelprojekti, projekti või tegevusega, suunatakse vastavale allkontole. Kõik selliste eelprojektide, projektide ja sellise tegevusega seoses tehtud kulutused, sealhulgas konsultantide ja ekspertide tasu ja reisikulud, kaetakse samalt allkontolt.

11. Ükski liige ei ole organisatsiooni kuulumise tõttu vastutav mõne teise liikme või üksuse tegevusest tulenevate kohustuste täitmise eest seoses eelprojektide, projektide või tegevusega.

12. Tegevdirektor annab vastavalt artiklitele 24 ja 25 eelprojektide, projektide ja tegevuse taotluste väljatöötamisel abi ning püüab nõukogu määratud tingimustel saavutada nõukogu poolt heaks kiidetud eelprojektide, projektide ja tegevuse piisava ja kindla rahastamise.

Artikkel 21

Bali partnerlusfond

1. Käesolevaga luuakse troopilist puitu tootvate metsade säästva majandamise fond, et aidata tootjaliikmetel teha käesoleva lepingu artikli 1 punktis d nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke investeeringuid.

2. Fondi moodustavad:

a) rahastavate liikmete toetus;

b) viiskümmend protsenti erikontoga seotud tegevuse tulemusel teenitud tulust;

c) muudest era- ja riiklikest allikatest pärit vahendid, mida organisatsioon võib oma finantseeskirju järgides vastu võtta, ja

d) muud nõukogu poolt heaks kiidetud allikad.

3. Nõukogu eraldab fondi vahendeid ainult käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärgil läbiviidavate eelprojektide ja projektide jaoks, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklitele 24 ja 25.

4. Nõukogu kehtestab fondi vahendite jaotamiseks fondi kasutamise kriteeriumid ja prioriteedid, võttes arvesse:

a) liikmete vajadust abi järele säästva majandamise teel saadud troopilise puidu ja puidutoodete ekspordi saavutamisel;

b) liikmete vajadust kehtestada ja hallata puitu tootvate metsade olulisi kaitseprogramme ja

c) liikmete vajadust viia ellu metsade säästva majandamise programme.

5. Tegevdirektor annab vastavalt artiklile 25 projektitaotluste väljatöötamiseks abi ning püüab nõukogu määratud tingimustel saavutada nõukogu poolt heaks kiidetud projektide piisava ja kindla rahastamise.

6. Liikmed püüavad kanda Bali partnerlusfondi küllaldaselt vahendeid, et need oleksid piisavad fondi eesmärkide edendamiseks.

7. Nõukogu kontrollib korrapäraste ajavahemike tagant fondi kasutuses olevate vahendite piisavust ja püüab saada lisaressursse, mida tootjaliikmed fondi eesmärgi saavutamiseks vajavad.

Artikkel 22

Makseviisid

1. Rahaline toetus artikli 18 alusel loodud kontodele tuleb maksta vabalt konverteeritavas valuutas ning selle suhtes ei kehti valuutapiirangud.

2. Nõukogu võib samuti otsustada võtta heaks kiidetud projektide eesmärkide saavutamiseks artikli 18 alusel loodud kontode, välja arvatud halduskonto raames vastu ka muud liiki toetust, sealhulgas teaduslikku või tehnilist varustust või töötajaid.

Artikkel 23

Raamatupidamisaruannete auditeerimine ja avaldamine

1. Nõukogu määrab organisatsiooni raamatupidamisaruannete auditeerimiseks sõltumatud audiitorid.

2. Liikmetele tehakse võimalikult kiiresti pärast iga eelarveaasta lõppu ja hiljemalt kuue kuu möödumisel sellest kuupäevast kättesaadavaks artikli 18 alusel loodud kontode sõltumatult auditeeritud raamatupidamisaruanne, mille heakskiitmist arutab nõukogu oma järgmisel istungil, kui see on asjakohane. Seejärel avaldatakse auditeeritud raamatupidamisaruannete ja bilansi kokkuvõte.

VII PEATÜKK

TEGEVUS

Artikkel 24

Organisatsiooni poliitika väljatöötamine

1. Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks töötab organisatsioon integreeritult välja poliitikat ja viib läbi projekte.

2. Organisatsiooni poliitikaalane töö peaks aitama võimalikult paljudel ITTO liikmetel saavutada käesoleva lepingu eesmärke.

3. Nõukogu kehtestab korrapäraselt tegevuskava, millest poliitikaalases tegevuses juhindutakse ja milles määratakse kindlaks prioriteedid ning käesoleva lepingu artikli 20 lõikes 4 nimetatud temaatilised programmid. Tegevuskavas kindlaks määratud prioriteedid kajastuvad nõukogu poolt heaks kiidetud tööprogrammides. Poliitikaalane tegevus võib hõlmata suuniste, juhendite, uuringute, aruannete, põhiliste teabevahetus- ja teavitusvahendite koostamist ja ettevalmistamist ning muud samalaadset organisatsiooni tegevuskavas kindlaks määratud tööd.

Artikkel 25

Organisatsiooni tegevus seoses projektidega

1. Liikmed ja tegevdirektor võivad esitada selliste eelprojektide ja projektide ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ning ühele või mitmele nõukogu poolt artikli 24 kohaselt heaks kiidetud tegevuskavas kindlaks määratud prioriteetsele töövaldkonnale või temaatilisele programmile.

2. Nõukogu kehtestab projektide ja eelprojektide heakskiitmise kriteeriumid, võttes muu hulgas arvesse nende tähtsust seoses käesoleva lepingu eesmärkide ning prioriteetsete töövaldkondade või temaatiliste programmidega, nende keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, nende seotust riikide metsaprogrammide ja -strateegiatega, nende tasuvust, tehnilisi ja piirkondlikke vajadusi, vajadust vältida tehtava töö kattumist ja vajadust kasutada ära omandatud kogemusi.

3. Nõukogu kehtestab selliste eelprojektide ja projektide, mille rahastamist organisatsioonilt taotletakse, esitamise, hindamise, heakskiitmise ja prioriteetsuse määramise, samuti nende rakendamise, kontrollimise ja hindamise ajakava ja korra.

4. Tegevdirektor võib peatada organisatsiooni rahaliste vahendite väljamaksed eelprojekti või projekti jaoks, kui neid kasutatakse vastuolus projekti dokumentidega või pettuse, hooletuse või halva juhtimise korral. Tegevdirektor esitab nõukogule tema järgmisel istungil arutamiseks aruande. Nõukogu võtab asjakohased meetmed.

5. Nõukogu võib kooskõlas kokkulepitud kriteeriumidega piirata projektide ja eelprojektide arvu, mida liikmed või tegevdirektor võivad teatava projektitsükli jooksul esitada. Samuti võib nõukogu võtta tegevdirektori aruande põhjal asjakohased meetmed, sealhulgas mis tahes eelprojekti või projekti rahastamise peatada või lõpetada.

Artikkel 26

Komiteed ja allorganid

1. Käesolevaga moodustatakse järgmised organisatsiooni komiteed, mis on avatud kõigile liikmetele:

a) metsatööstuse komitee;

b) majanduse, statistika ja turgude komitee;

c) metsade uuendamise ja metsade majandamise komitee ja

d) rahandus- ja halduskomitee.

2. Nõukogu võib artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega komiteesid ja allorganeid moodustada või lõpetada, kui see asjakohane.

3. Nõukogu määrab kindlaks komiteede ja muude allorganite funktsioonid ja töö ulatuse. Komiteed ja muud allorganid vastutavad nõukogu ees ja töötavad nõukogu järelevalve all.

VIII PEATÜKK

STATISTIKA, UURINGUD JA TEAVE

Artikkel 27

Statistika, uuringud ja teave

1. Nõukogu volitab tegevdirektorit looma ja hoidma tihedaid suhteid asjakohaste valitsustevaheliste, riiklike ja valitsusväliste organisatsioonidega, mis aitaks tagada uusimate ja usaldusväärsete andmete ja teabe, sealhulgas troopilise puidu tootmist ja sellega kauplemist, suundumusi ja andmete lahknevust käsitleva teabe, samuti mittetroopilist puitu ja puitu tootvate metsade säästvat majandamist käsitleva asjakohase teabe kättesaadavuse. Koostöös nimetatud organisatsioonidega koondab, võrdleb, analüüsib ja avaldab organisatsioon neid andmeid käesoleva lepingu toimimiseks vajalikus ulatuses.

2. Organisatsioon annab oma panuse metsadega seotud küsimusi käsitleva rahvusvahelise aruandluse standardimisse ja ühtlustamisse, vältides eri organisatsioonidelt andmeid kogudes tegevuse kattumist ja kordamist.

3. Sel määral, mil see ei lähe vastuollu nende siseriiklike õigusaktidega, esitavad liikmed tegevdirektori poolt täpsustatud aja jooksul võimalikult suures ulatuses statistilisi andmeid ja teavet puidu, sellega kauplemise ning puitu tootvate metsade säästva majandamise saavutamiseks suunatud tegevuse kohta, samuti muud asjakohast teavet, mida nõukogu palub. Nõukogu määrab kindlaks, mis liiki teavet tuleb käesoleva lõike alusel esitada ja millises vormis seda teha.

4. Vastava taotluse saamisel või vajaduse korral püüab nõukogu tõhustada oma liikmesmaade, eriti arengumaade hulka kuuluvate liikmete tehnilist suutlikkust täita käesolevast lepingust tulenevaid statistiliste andmete ja aruannete esitamisega seotud nõudeid.

5. Kui liige ei ole kahel järjestikusel aastal esitanud lõike 3 alusel nõutavat statistilist ja muud teavet ega palunud tegevdirektori abi, palub tegevdirektor sellel liikmel kõigepealt kindlaksmääratud aja jooksul selgitus esitada. Kui rahuldavat selgitust ei järgne, võtab nõukogu sellised meetmed, mida ta vajalikuks peab.

6. Nõukogu korraldab kõigi asjakohaste, rahvusvahelise puiduturu suundumusi ning lühi- ja pikaajalisi probleeme ja puitu tootvate metsade säästva majandamise saavutamise nimel toimuvat arengut käsitlevate uuringute läbiviimise.

Artikkel 28

Aastaaruanne ja kahe aasta tagant toimuv läbivaatamine

1. Nõukogu avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande ning muud teavet, mida ta peab asjakohaseks.

2. Kord kahe aasta jooksul vaatab nõukogu läbi ja hindab:

a) rahvusvahelist olukorda seoses puiduga ja

b) muid tegureid, küsimusi ja arenguid, mida peetakse käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel tähtsaks.

3. Läbivaatamisel peetakse silmas:

a) liikmete poolt puidu siseriikliku toodangu, kauplemise, tarnimise, varude, tarbimise ja hindade kohta esitatud teavet;

b) muid statistilisi andmeid ja konkreetseid näitajad, mille liikmed on esitanud nõukogu palvel;

c) teavet, mille liikmed on esitanud oma edusammude kohta puitu tootvate metsade säästva majandamise suunas;

d) sellist muud asjakohast teavet, mis on nõukogule kättesaadav otse või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organisatsioonide ja valitsustevaheliste, riiklike või valitsusväliste organisatsioonide kaudu, ja

e) teavet, mille liikmed on esitanud oma edusammude kohta troopilise puidu ja muude metsadest saadavate toodete ebaseadusliku kogumise ja ebaseadusliku kauplemise kontrollimise ja sellest teavitamise mehhanismide loomise suunas.

4. Nõukogu edendab liikmesmaade-vahelist arvamustevahetust järgmistel teemadel:

a) puitu tootvate metsade säästva majandamise olukord ja sellega seotud küsimused liikmesmaades ja

b) rahaliste vahendite liikumine ning nende vajadus võrrelduna organisatsiooni kehtestatud eesmärkide, kriteeriumide ja suunistega.

5. Vastava taotluse korral püüab nõukogu tõhustada oma liikmesmaade, eriti arengumaade hulka kuuluvate liikmete tehnilist suutlikkust hankida piisavaks teabevahetuseks vajalikke andmeid, sealhulgas liikmetele koolituseks ja rajatisteks vahendite andmise kaudu.

6. Läbivaatamise tulemused lisatakse nõukogu vastava istungi aruannetesse.

IX PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 29

Liikmete üldised kohustused

1. Käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul teevad liikmed koostööd ja kõik endast sõltuva lepingu eesmärkide saavutamiseks ning nendega vastuolus oleva tegevuse vältimiseks.

2. Liikmed kohustuvad pidama nõukogu käesoleva lepingu sätete alusel tehtud otsuseid siduvaks ja neid ellu viima ning hoiduvad selliste meetmete rakendamisest, mis neid otsuseid piiraks või oleks nendega vastuolus.

Artikkel 30

Kohustustest vabastamine

1. Kui see on vajalik erakorraliste asjaolude või hädaolukorra või vääramatu jõu tõttu, millele käesolevas lepingus ei ole selgesõnaliselt osutatud, võib nõukogu artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega vabastada liikme mõnest tema käesolevast lepingust tulenevast kohustusest, kui kõnealune liige põhjendab rahuldavalt, miks ta ei suuda seda kohustust täita.

2. Vabastades liikme käesoleva artikli lõike 1 alusel kohustusest, teatab nõukogu selgesõnaliselt, millistel tingimustel, kui pikaks ajaks ja mis põhjustel liige sellest kohustusest vabastatakse.

Artikkel 31

Kaebused ja vaidlused

Kõik liikmed võivad esitada nõukogule lahendamiseks kõik kaebused selle kohta, et mõni liige ei ole täitnud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, samuti kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused. Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest teeb nõukogu nendes küsimustes otsuseid konsensuse alusel ning need on lõplikud ja siduvad.

Artikkel 32

Diferentseeritud ja heastavad meetmed ning erimeetmed

1. Arengumaade hulka kuuluvad tarbijaliikmed, kelle huvisid käesoleva lepingu alusel võetavad meetmed kahjustavad, võivad taotleda nõukogult asjakohaseid diferentseerivaid ja heastavaid meetmeid. Nõukogu arutab sobivate meetmete võtmist vastavalt ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi resolutsiooni 93 (IV) III jao lõigetele 3 ja 4.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt määratletud vähim arenenud riikide hulka kuuluvad liikmed võivad taotleda nõukogult erimeetmeid vastavalt resolutsiooni 93 (IV) III jao lõikele 4 ning Pariisi deklaratsiooni lõigetele 56 ja 57 ning vähim arenenud riikidele suunatud 1990. aastate tegevusprogrammile.

Artikkel 33

Läbivaatamine

Nõukogu võib hinnata käesoleva lepingu rakendamist, sealhulgas selle eesmärke ja finantsmehhanisme viie aasta möödumisel lepingu jõustumisest.

Artikkel 34

Mittediskrimineerimine

Miski käesolevas lepingus ei luba kasutada rahvusvahelist puidu ja puidutoodetega kauplemist piiravaid või keelavaid meetmeid, eriti kui need meetmed on seotud puidu ja puidutoodete impordi ja kasutamisega.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtjaks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 36

Allakirjutamine, ratifitseerimine ja heakskiitmine

1. Käesolev leping on 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingut jätkava lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks korraldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsile kutsutud riikide valitsustele allakirjutamiseks avatud ÜRO peakorteris alates 3. aprillist 2006 kuni ühe kuu möödumiseni lepingu jõustumisest.

2. Kõik käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valitsused võivad:

a) teatada käesolevale lepingule allakirjutamise ajal, et väljendavad oma nõusolekut ennast käesoleva lepinguga siduda (lõplik allakirjutamine), või

b) käesoleva lepingu pärast sellele allakirjutamist ratifitseerida või heaks kiita, andes vastava kirja hoiule hoiulevõtjale.

3. Allakirjutamise ja ratifitseerimise või heakskiitmise või ühinemise või ajutise kohaldamise korral annab Euroopa Ühendus või mis tahes artikli 5 lõikes 1 nimetatud valitsustevaheline organisatsioon hoiule sellise organisatsiooni asjakohase ametiasutuse välja antud deklaratsiooni, milles on täpsustatud tema pädevuse laad ja ulatus käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes, ning teavitab hoiulevõtjat kõigist järgnevatest olulistest muudatustest selles pädevuses. Kui selline organisatsioon deklareerib kõigis käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes ainupädevust, ei võta tema liikmesriigid artikli 36 lõikes 2, artiklis 37 ja artiklis 38 nimetatud meetmeid või võtavad artiklis 41 nimetatud meetme või tühistavad artikli 38 kohase ajutise kohaldamise teate.

Artikkel 37

Ühinemine

1. Käesolev leping on valitsustele ühinemiseks avatud nõukogu kehtestatud tingimustel, mis hõlmavad ühinemiskirjade hoiuleandmise ajalist piirangut. Nõukogu edastab need tingimused hoiulevõtjale. Nõukogu võib siiski pikendada seda aega valitsuste puhul, kel pole võimalik oma ühinemiskirju ühinemistingimustes sätestatud tähtajaks hoiule anda.

2. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiulevõtjale hoiuleandmisega.

Artikkel 38

Ajutisest kohaldamisest teatamine

Allakirjutanud valitsus, kes kavatseb käesoleva lepingu ratifitseerida või heaks kiita, või valitsus, kelle suhtes nõukogu on kehtestanud ühinemistingimused, kuid kellel pole veel võimalik olnud oma ühinemiskirja hoiule anda, võib mis tahes ajal teatada hoiulevõtjale, et kohaldab ajutiselt käesolevat lepingut kooskõlas oma õigusnormidega alates selle jõustumisest artikli 39 kohaselt või alates teatavast kuupäevast, kui leping on juba jõustunud.

Artikkel 39

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub lõplikult 1. veebruaril 2008 või mõnel hilisemal kuupäeval, kui käesolevale lepingule on artikli 36 lõike 2 või artikli 37 kohaselt lõplikult alla kirjutanud või selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud 12 tootjaliikme valitsused, kellele kuulub kõigist käesoleva lepingu A lisas sätestatud häältest kokku vähemalt 60 %, ja kümne B lisas loetletud tarbijaliikme valitsused, kelle osa ülemaailmses troopilise puidu impordi mahus vaatlusaastal 2005 on 60 %.

2. Kui käesolev leping ei ole 1. veebruaril 2008 lõplikult jõustunud, jõustub see ajutiselt sel kuupäeval või mõnel hilisemal kuupäeval kuue kuu jooksul, mil käesolevale lepingule on artikli 36 lõike 2 kohaselt lõplikult alla kirjutanud või selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud või artikli 38 kohaselt hoiulevõtjale selle ajutisest kohaldamisest teatanud kümne tootjaliikme valitsused, kellele kuulub kõigist käesoleva lepingu A lisas sätestatud häältest kokku vähemalt 50 %, ja seitsme B lisas loetletud tarbijaliikme valitsused, kelle osa ülemaailmses troopilise puidu impordi mahus võrdlusaastal 2005 on 50 %.

3. Kui 1. septembril 2008 ei ole käesoleva artikli lõigetes 1 või 2 esitatud jõustumistingimused täidetud, kutsub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär neid valitsusi, kes on käesoleva lepingu artikli 36 lõike 2 kohaselt lõplikult allkirjastanud või selle ratifitseerinud või heaks kiitnud või teatanud hoiulevõtjale käesoleva lepingu ajutisest kohaldamisest, tulema võimalikult kiiresti kokku ja otsustama, kas jõustada käesolev leping osaliselt või täielikult ajutiselt või lõplikult nende valitsuste vahel. Need valitsused, kes on otsustanud käesoleva lepingu omavahel ajutiselt jõustada, võivad aeg-ajalt kokku tulla, et vaadata olukord läbi ja otsustada käesoleva lepingu lõplik jõustumine enda hulgas.

4. Iga valitsuse suhtes, kes ei ole teatanud hoiulevõtjale artikli 38 kohaselt käesoleva lepingu ajutisest kohaldamisest ning kes annab oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast käesoleva lepingu jõustumist, jõustub käesolev lepingu hoiuleandmise kuupäeval.

5. Organisatsiooni tegevdirektor kutsub nõukogu kokku võimalikult kiiresti pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 40

Lepingu muutmine

1. Nõukogu võib artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega esitada liikmetele ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks.

2. Nõukogu määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul liikmed peavad hoiulevõtjale teatama muudatuse heakskiitmisest.

3. Muudatus jõustub 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on saanud heakskiitmisteate vähemalt kahelt kolmandikult tootjaliikmetelt, kellele kuulub vähemalt 75 % tootjaliikmete häältest, ja vähemalt kahelt kolmandikult tarbijaliikmetelt, kellele kuulub vähemalt 75 % tarbijaliikmete häältest.

4. Pärast seda kui hoiulevõtja on teatanud nõukogule muudatuse jõustumise tingimuste täitmisest, ning olenemata käesoleva artikli lõike 2 sätetest seoses nõukogu määratud kuupäevaga, võivad liikmed siiski teatada hoiulevõtjale muudatuse heakskiitmisest tingimusel, et teade esitatakse enne muudatuse jõustumist.

5. Liige, kes ei ole muudatuse heakskiitmisest muudatuse jõustumiskuupäevaks teatanud, lakkab alates sellest kuupäevast olemast käesoleva lepingu osaline, välja arvatud juhul, kui see liige on nõukogule rahuldavalt tõendanud, et muudatust ei olnud võimalik õigeaegselt heaks kiita tema põhiseadusest tulenevate või institutsiooniliste menetluste lõpuleviimisega seotud raskuste tõttu, ja kui nõukogu otsustab muudatuse heakskiitmise aega kõnealuse liikme puhul pikendada. Sellise liikme jaoks muutub kõnealune muudatus siduvaks alles siis, kui ta on teatanud selle heakskiitmisest.

6. Kui muudatuse jõustumise tingimused ei ole nõukogu poolt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud kuupäevaks täidetud, loetakse muudatus tagasi lükatuks.

Artikkel 41

Lepingust taganemine

1. Liikmed võivad käesolevast lepingust taganeda igal ajal pärast selle jõustumist, teatades oma taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Asjaomane liige teavitab võetud meetmest samaaegselt ka nõukogu.

2. Lepingust taganemine jõustub 90 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja saab vastava teatise.

3. Liikme taganemine lepingust ei tühista käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, mis tal on organisatsiooni suhtes tekkinud.

Artikkel 42

Väljaarvamine

Kui nõukogu otsustab, et mõni liige ei ole täitnud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, ja leiab lisaks, et selline rikkumine raskendab oluliselt käesoleva lepingu toimimist, võib ta artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega asjaomase liikme käesoleva lepingu osaliste hulgast välja arvata. Nõukogu teatab sellest viivitamata hoiulevõtjale. Kõnealune liige lakkab olemast käesoleva lepingu osaline kuue kuu möödumisel nõukogu otsuse kuupäevast.

Artikkel 43

Tasaarveldus lepingust taganevate või välja arvatud liikmetega või liikmetega, kellel ei ole võimalik muudatust heaks kiita

1. Nõukogu määrab kindlaks võimaliku tasaarvelduse korra liikmetega, kes lakkavad olemast käesoleva lepingu osalised järgmistel põhjustel:

a) käesoleva lepingu muudatuse heakskiitmata jätmine artikli 40 alusel;

b) käesolevast lepingust taganemine artikli 41 alusel või

c) käesolevast lepingust väljaarvamine artikli 42 alusel.

2. Kõik sellise liikme poolt, kes lakkab olemast käesoleva lepingu osaline, artikli 18 alusel loodud rahastamiskontodele tehtud maksed ja osamaksed jäävad nõukogule.

3. Liikmel, kes lakkab olemast käesoleva lepingu osaline, ei ole õigust saada osa organisatsiooni likvideerimisjaotisest ega muudest varadest. Samuti ei ole selline liige kohustatud käesoleva lepingu lõpetamisel tasuma mingit osa organisatsiooni puudujäägist, kui see peaks esinema.

Artikkel 44

Kehtivus, pikendamine ja lõpetamine

1. Käesolev leping on kehtiv kümme aastat pärast selle jõustumist, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega seda vastavalt käesoleva artikli sätetele pikendada, selle osas uusi läbirääkimisi pidada või selle lõpetada.

2. Nõukogu võib artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega otsustada käesolevat lepingut pikendada kahe perioodi võrra, millest esialgne periood kestab viis aastat ja täiendav periood kolm aastat.

3. Kui sõltuvalt olukorrast on enne käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kümneaastase perioodi lõppu või enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud pikendatud kehtivusaja lõppu peetud läbirääkimisi uue, käesolevat lepingut asendava lepingu osas, kuid see ei ole veel ei lõplikult ega ajutiselt jõustunud, võib nõukogu artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega käesolevat lepingut uue lepingu ajutise või lõpliku jõustumiseni pikendada.

4. Kui uue lepingu osas peetakse läbirääkimisi ja see jõustub käesoleva lepingu käesoleva artikli lõike 2 või lõike 3 kohase pikendatud kehtivusaja jooksul, lõpeb käesolev pikendatud kehtivusajaga leping uue lepingu jõustumisel.

5. Nõukogu võib igal ajal artikli 12 kohaselt erihäälteenamusega otsustada käesoleva lepingu alates nõukogu määratud kuupäevast lõpetada.

6. Olenemata käesoleva lepingu lõpetamisest jätkab nõukogu kuni 18 kuu vältel oma tegevust, et viia lõpule organisatsiooni likvideerimine, sealhulgas tasaarveldused, ning kui artikli 12 kohaselt tehakse erihäälteenamusega vastavad otsused, on tal kõnealuse aja jooksul selleks vajalikud volitused ja ülesanded.

7. Nõukogu teavitab hoiulevõtjat kõigist käesoleva artikli alusel tehtud otsustest.

Artikkel 45

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 46

Lisa- ja üleminekusätted

1. Käesolev leping on 1994. aasta rahvusvahelist troopilise puidu lepingut jätkav leping.

2. Kõik organisatsiooni või mõne tema organi poolt või nimel 1983. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ja/või 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu alusel välja antud aktid, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal kehtivad ning milles pole ette nähtud nende kehtivuse lõppemist sel kuupäeval, jäävad kehtima, kui neid käesoleva lepingu sätete kohaselt ei muudeta.

Käesolev leping on koostatud 27. jaanuaril 2006. aastal Genfis araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

--------------------------------------------------

20060127

A LISA

Loetelu 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingut jätkava lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks korraldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsil osalevatest valitsustest, kes on artiklis 2 (mõisted) määratletud potentsiaalsed tootjaliikmed, ning häälte soovituslik jagunemine artikli 10 (häälte jagunemine) kohaselt

Liikmed | Hääled kokku |

AAFRIKA | 249 |

Angola | 18 |

Benin | 17 |

Kamerun [1] | 18 |

Kesk-Aafrika Vabariik [1] | 18 |

Cote d’Ivoire [1] | 18 |

Kongo Demokraatlik Vabariik [1] | 18 |

Gabon [1] | 18 |

Ghana [1] | 18 |

Libeeria [1] | 18 |

Madagaskar | 18 |

Nigeeria [1] | 18 |

Kongo Vabariik [1] | 18 |

Rwanda | 17 |

Togo [1] | 17 |

AASIA – VAIKSE OOKEANI PIIRKOND | 389 |

Kambodža [1] | 15 |

Fidži [1] | 14 |

India [1] | 22 |

Indoneesia [1] | 131 |

Malaisia [1] | 105 |

Myanmar [1] | 33 |

Paapua Uus-Guinea [1] | 25 |

Filipiinid [1] | 14 |

Tai [1] | 16 |

Vanuatu [1] | 14 |

LADINA-AMEERIKA JA KARIIBI MERE MAAD | 362 |

Barbados | 7 |

Boliivia [1] | 19 |

Brasiilia [1] | 157 |

Colombia [1] | 19 |

Costa Rica | 7 |

Dominikaani Vabariik | 7 |

Ecuador [1] | 11 |

Guatemala [1] | 8 |

Guyana [1] | 12 |

Haiti | 7 |

Honduras [1] | 8 |

Mehhiko [1] | 15 |

Nicaragua | 8 |

Panama [1] | 8 |

Paraguay | 10 |

Peruu [1] | 24 |

Suriname [1] | 10 |

Trinidad ja Tobago [1] | 7 |

Venezuela [1] | 18 |

Kokku: | 1000 |

[*] 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu liige.

--------------------------------------------------

20060127

B LISA

Loetelu 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingut jätkava lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks korraldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsil osalevatest valitsustest, kes on artiklis 2 (mõisted) määratletud potentsiaalsed tarbijaliikmed

Albaania

Alžeeria

Austraalia [*]

Kanada [*]

Hiina [*]

Egiptus [*]

Euroopa Ühendus [*]

Austria [*]

Belgia [*]

Tšehhi Vabariik

Eesti

Soome [*]

Prantsusmaa [*]

Saksamaa [*]

Kreeka [*]

Iirimaa [*]

Itaalia [*]

Leedu

Luksemburg [*]

Madalmaad [*]

Poola

Portugal [*]

Slovakkia

Hispaania [*]

Rootsi [*]

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik [*]

Iraan (Iraani Islamivabariik)

Iraak

Jaapan [*]

Lesotho

Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija

Maroko

Nepal [*]

Uus-Meremaa [*]

Norra [*]

Korea Vabariik [*]

Šveits [*]

Ameerika Ühendriigid [*]

[*] 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu liige.

--------------------------------------------------

20060127

Lepingu artikli 36 lõike 3 kohane Euroopa Ühenduse deklaratsioon

Vastavalt 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu artikli 36 lõikele 3 tuuakse käesolevas deklaratsioonis välja pädevusalad, mille liikmesriigid on lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühendusele üle andnud.

Euroopa Ühendus teatab, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule

- on Euroopa Ühendusel kaubanduspoliitika valdkonnas ainupädevus lepinguga hõlmatud kaubandusküsimustes ja

- Euroopa Ühendus jagab pädevusi oma kõikide liikmesriikidega keskkonnaküsimustes ja arengukoostöö valdkonnas.

Euroopa Ühenduse pädevuspiirid ja pädevuse teostamine on juba oma olemuselt pidevas muutumises ning seepärast täiendab või muudab Euroopa Ühendus vajaduse korral käesolevat deklaratsiooni kooskõlas lepingu artikli 36 lõikega 3.

--------------------------------------------------