EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 21998A0429(01)

Koostöö raamleping Euroopa Majandusühenduse ja Cartagena lepingu ning selle osalisriikide Boliivia Vabariigi, Kolumbia Vabariigi, Ecuadori Vabariigi, Peruu Vabariigi ja Venezuela Vabariigi vahel

EÜT L 127, 29.4.1998, p. 11–25 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1998/278/oj

Related Council decision

21998A0429(01)



Euroopa Liidu Teataja L 127 , 29/04/1998 Lk 0011 - 0025


Koostöö Raamleping

Euroopa Majandusühenduse ja Cartagena lepingu ning selle osalisriikide Boliivia Vabariigi, Kolumbia Vabariigi, Ecuadori Vabariigi, Peruu Vabariigi ja Venezuela Vabariigi vahel

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

ühelt poolt,

CARTAGENA LEPINGU KOMISJON NING BOLIIVIA VABARIIGI, KOLUMBIA VABARIIGI, ECUADORI VABARIIGI, PERUU VABARIIGI JA VENEZUELA VABARIIGI VALITSUSED

teiselt poolt,

ARVESTADES, et Euroopa Ühendus (edaspidi "ühendus") ning Cartagena leping ja selle osalisriigid (edaspidi "Andide rühm") omavad traditsioonilisi sõprussidemeid;

KINNITADES, et pooled järgivad ÜRO harta põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi ning austavad inimõigusi;

OLLES TEADLIK, et pooltel on ühishuvi rajada koostöö mitmes valdkonnas, eriti majandus-, kaubandus- ja arengukoostöö sektoris;

TUNNISTADES, et kokkuleppe põhieesmärk on konsolideerida, süvendada ja mitmekesistada pooltevahelisi suhteid;

KINNITADES, et neil on ühine soov ergutada regionaalsete organisatsioonide arengut, et soodustada majanduskasvu ja sotsiaalset arengut;

TUNNISTADES, et Cartagena leping on piirkonnasisene integratsiooniorganisatsioon ning mõlemad pooled peavad Andide rühma riikide integratsiooniprotsessi soodustamist eriti tähtsaks;

MEENUTADES poolte poolt 5. mail 1980 välja antud ühisdeklaratsiooni, 1983. aastal allkirjastatud koostöölepingut, 20. detsembri 1990 Rooma deklaratsiooni ja 27. aprillil 1991 Luxembourg'is ühenduse ja selle liikmesriikide ning Rio grupi poolt vastu võetud lõppkommünikeed ja 29. mail 1992 Santiagos toimunud ministrite konverentsil vastu võetud kommünikeed;

TUNNISTADES, et kaasajastamise ja majandusreformi protsess on saanud Andide rühma riikides positiivset vastukaja;

TUNNISTADES, et ühendus omistab tähtsust kaubandusarengule ja majanduskoostööle arengumaadega ning olles teadlik juhistest ja otsustest, mis käsitlevad koostööd Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadega;

TUNNISTADES, et Andide rühm koosneb erineva arengutasemega arengumaadest, kaasa arvatud üks raskesti ligipääsetav riik ja mitu eriti tugeva majandusliku surutise all kannatavat riiki;

OLLES VEENDUNUD nii GATTi kui rahvusvahelise vabakaubanduse põhimõtete tähtsuses ning selles, et intellektuaalomandi õigusi ja investeerimisvabadust tuleb austada;

TUNNISTADES, et rahvusvaheline koostöö on oluline narkomaaniaga seonduvate probleemidega riikide abistamisel ning et ühenduse poolt 29. oktoobril 1990 vastu võetud spetsiaalset koostööprogrammi puudutav otsus on oluline,

TUNNISTADES, et mõlemad pooled peavad eriti oluliseks keskkonnakaitse tõhustamist;

TUNNISTADES, et tuleb edendada sotsiaalseid õigusi, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olijate õigusi;

ON OTSUSTANUD sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU NIMEL:

Taani välisministri,

Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja

Niels Helveg Peterseni;

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresidendi

Manuel Maríni;

CARTAGENA LEPINGU KOMISJONI NIMEL:

Cartagena Lepingu Komisjoni presidendi

Miguel Rodriguez Mendoza;

BOLIIVIA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:

välis- ja usuasjade ministri

Ronald MacLean Abaroa;

KOLUMBIA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:

välisminister

Noemi Sanin De Rubio;

ECUADORI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:

välisminister

Diego Paredes Pena;

PERUU VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:

pea- ja välisminister

dr Oscar de la Puente Raydada;

VENEZUELA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:

välisminister

Fernando Ochoa Antichi,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Koostöö demokraatlik alus

Ühenduse ja Andide rühma riikide koostöö ning kõikide käesoleva lepingu sätete aluseks on austus demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste vastu, millest lähtub nii ühenduse kui ka Andide rühma riikide sise- ja välispoliitika ning mis on käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 2

Koostöö intensiivistamine

1. Lepinguosalised kohustuvad andma oma suhetele uue elujõu. Selle olulise eesmärgi saavutamiseks on nad otsustanud soodustada eelkõige kaubandust ja investeeringuid puudutava ning finants- ja tehnikakoostöö arengut, arvestades seejuures Andide rühma riikide eristaatust arengumaadena, ning soodustada Andide regiooni integratsiooniprotsessi intensiivistamist ja tihenemist.

2. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks tunnustavad pooled ühishuvi korral välisküsimustes vastastikust nõustamist.

Artikkel 3

Majanduskoostöö

1. Võttes arvesse vastastikust huvi ning keskmise tähtajaga ja pikaajalisi majanduslikke eesmärke, kohustuvad lepinguosalised omavahel sisse seadma võimalikult ulatusliku majanduskoostöö, jätmata kõrvale ühtegi tegevusvaldkonda. Sellise koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

a) tugevdada ja mitmekesistada poolte majandussuhteid üldiselt;

b) anda panus mõlema poole majanduse ja elatustaseme säästvaks arenguks;

c) edendada kaubanduse laiendamist, et soodustada selle mitmekesistamist ja uute turgude avamist;

d) edendada investeeringuvoogu ja tehnoloogiasiiret ning tagada investeeringute kaitse;

e) rajada tingimused tööhõive tõstmiseks ja inimtootlikkuse parandamiseks töösektoris;

f) toetada meetmeid, millega edendatakse maapiirkondade arengut ning elutingimuste parandamist linnades;

g) edendada teaduse ja tehnika arengut, soodustada tehnoloogiasiiret ja tehnoloogiliste oskuste parandamist;

h) toetada regionaalse integratsiooni arengut;

i) vahetada statistiliste andmete ja metoodikaga seotud teavet.

2. Lepinguosalised määravad vastastikust huvi ning oma pädevust ja volitusi arvesse võttes ühise lepinguga kindlaks majanduskoostööga hõlmatavad valdkonnad, jätmata algusest peale ühtki tegevusvaldkonda kõrvale. Koostöö hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi:

a) tööstus;

b) agrotööstus ja mäetööstuse sektor;

c) põllumajandus ja kalandus;

d) energeetika planeerimine ja energia tõhus kasutamine;

e) keskkonnakaitse ja loodusvarade säästev kasutamine;

f) tehnoloogia siire;

g) teadus ja tehnoloogia;

h) intellektuaalomand, sealhulgas tööstusomand;

i) standardid ja kvaliteedinõuded;

j) teenused, seal hulgas finantsteenused, turism, transport, telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia;

k) teave valuutaküsimuste kohta;

l) tehnilised, tervise ja taimetervise eeskirjad;

m) majanduskoostöö asutuste konsolideerimine;

n) piirkondlik areng ning piirialade integreerimine.

3. Majanduskoostöö eesmärkide saavutamiseks püüavad lepinguosalised kooskõlas oma õigusaktidega edendada järgmisi tegevusi:

a) pooltevaheliste kontaktide tihendamist konverentside, seminaride, kaubandus- ja tööstusalaste lähetuste ning ettevõtjate kohtumiste, üldiste, spetsiifiliste ja alltöövõtumesside ning kaubavahetuse ja investeeringuvoogude hoogustamiseks mõeldud uurimuslike lähetuste korraldamisega;

b) ühenduse ettevõtjate ühist osalemist Andide rühma riikides korraldatavatel messidel ja näitustel ning vastupidi;

c) tehnilise abiga kindlustamist, eriti konsultantide toetamist ja uurimuste läbiviimist;

d) teaduslikku uurimistööd ja teadlaste vahetust;

e) ühisettevõtete loomist, litsentsilepingute, tehnoloogilise oskusteabe siiret, allhangete ja muude meetmete edendamist;

f) asjakohase teabe vahetust, eriti mis puudutab juurdepääsu olemasolevatele ja tulevastele andmebaasidele;

g) ettevõtjate võrgustike loomist, eelkõige tööstussektoris.

Artikkel 4

Enamsoodustusrežiim

Lepinguosalised kohaldavad kaubavahetuse osas vastastikku enamsoodustusrežiimi kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (GATT).

Mõlemad pooled kinnitavad oma soovi juhtida nendevahelist kaubandust vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 5

Kaubanduskoostöö arendamine

1. Lepinguosalised kohustuvad kaubandust arendama ja laiendama võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse mõlema poole majanduslikku olukorda ning soodustades omavahelisi kaubandustehinguid nii palju kui võimalik.

2. Sel eesmärgil püüavad lepinguosalised leida viise ja meetodeid kaubanduse arengut pärssivate takistuste, eelkõige mittetariifsete ja lisatariifsete tõkete vähendamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles valdkonnas tehtud tööd.

3. Lepinguosalised arutavad vajaduse korral võimalust seada sisse vastastikuse konsulteerimise kord.

Artikkel 6

Kaubanduskoostöö saavutamise vahendid

Aktiivsema kaubanduskoostöö saavutamiseks võtavad lepingupooled meetmeid, mille eesmärk on:

- edendada poolte ettevõtjate kohtumisi, vahetusi ja kontakte, mille eesmärk on teha kindlaks teise poole turul müümiseks sobivad kaubad,

- soodustada nende tolliasutuste koostööd, eelkõige kutseõpetuse, protseduuride lihtsustamise ja tollieeskirjade rikkumiste avastamise valdkonnas,

- soodustada ja toetada kaubanduse edendamise meetmeid, näiteks seminare, sümpoosione, tööstusmesse ja -näitusi, vastastikuseid kaubandus- ja muid visiite, ärinädalaid ning muid meetmeid,

- toetada organisatsioone ja ettevõtjaid, võimaldamaks neil võtta vastastikku kasulikke meetmeid,

- võtta arvesse vastastikuseid huve seoses toorme, pooltoodete ja valmistoodangu turulepääsuga ning rahvusvaheliste tooraineturgude stabiliseerimisega asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides kokkulepitud eesmärkide kohaselt,

- uurida kaubanduse soodustamise ning kaubandustõkete kõrvaldamise võimalusi ja vahendeid, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tehtud tööd.

Artikkel 7

Ajutine import

Lepinguosalised kohustuvad kaupade ajutise importimise korral üksteist maksudest vabastama kooskõlas vastavate seaduste ning võimaluse korral vastavate olemasolevate rahvusvaheliste lepingute raames.

Artikkel 8

Tööstuskoostöö

1. Lepinguosalised edendavad Andide rühma riikide tootmisbaasi laiendamist ja mitmekesistamist tööstus- ja teenindussektoris, toetades eelkõige lepinguosaliste väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid hõlmavaid koostöömeetmeid eesmärgiga soodustada selliste ettevõtete ligipääsu kapitaliallikatele, turgudele ja asjakohasele tehnoloogiale, samuti toetatakse ühisettevõtteid.

2. Sel eesmärgil toetavad pooled oma vastutuse piires projekte ja toiminguid, millega edendatakse:

- koostöö eesmärgil loodud võrgustike tihendamist ja laiendamist,

- EÜ Investeeringupartnerite (ECIP) rahastamisvahendi tõhusamat kasutamist, muu hulgas Andide rühma riikide rahaasutuste ulatuslikuma kasutamise kaudu,

- koostööd ettevõtjate vahel, näiteks ühisettevõtted, allhanked, tehnoloogiasiirded, litsentsid, rakendusuuringud ja frantsiising,

- EÜ – Andide rühma riikide ettevõtlusnõukogu ja teiste riikide vaheliste sidemete laiendamiseks vajalike asutuste rajamist.

Artikkel 9

Investeerimine

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et:

- edendavad vastastikku kasulike investeeringute suurendamist nii palju, kui nende volitused, õigusaktid ning poliitika võimaldavad,

- parandavad investeerimiseks vajalikku kliimat ühenduse liikmesriikide ja Andide rühma riikide vahel sõlmitud eelkõige investeeringute edendamist ja kaitset puudutavate lepingute kaudu, mis rajanevad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel.

2. Nende eesmärkide poole püüdlemisel püüavad lepinguosalised ergutada investeerimise edendamist muu hulgas järgmiste meetmete kaudu:

- seminarid, näitused, ettevõtete juhtide külastused,

- ettevõtjate koolitus, et algatada investeerimisprojekte,

- ühisinvesteeringute edendamiseks vajalik tehniline abi,

- ECIP-programmi raames kasutatavad meetmed.

3. Investeerimisalane koostöö võib hõlmata nii avalik-õiguslikke, eraõiguslikke, riiklikke kui ka mitmepoolseid asutusi, seal hulgas regionaalseid finantseerimisasutusi nagu näiteks Corporación Andina de Fomento (CAF) ja Fondo Latinoamericano de Reservas (FLAR).

Artikkel 10

Finantseerimisasutuste koostöö

Lepinguosalised püüavad vastavalt vajadusele ning oma asjaomaste programmide ja õigusaktide raames toetada finantseerimisasutuste koostööd, mis hõlmab:

- teabe- ja kogemuste vahetust ühishuvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö võib toimuda muu hulgas seminaride, konverentside ja kursuste korraldamise vormis,

- ametnike vahetust,

- tehnilise abi meetmeid,

- teabevahetust statistika ja metoodika valdkondades.

Artikkel 11

Teadus- ja tehnikakoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas vastastikuste huvide ning oma teaduspoliitikaga arendama teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on eelkõige:

- soodustada teadlaste vahetust ühenduse ja Andide rühma riikide vahel,

- rajada püsivad sidemed poolte teadus- ja tehnikaringkondade vahel,

- edendada vastastikku kasulikke tehnoloogiasiirdeid,

- soodustada sidemeid mõlema poole uurimiskeskuste vahel ühiste lahenduste leidmiseks pooli puudutavates küsimustes,

- rakendada meetmeid poolte uurimisprogrammide eesmärkide saavutamiseks,

- suurendada uuringute mahtu ja edendada tehnoloogia arengut,

- luua majandus-, tööstus- ja kaubanduskoostöö võimalusi,

- edendada sidemeid poolte akadeemiliste ja uurimisasutuste ning tootmissektorite vahel,

- kaasa aidata teabevahetusele ja vastastikusele juurdepääsule infovõrkudesse.

2. Vastavalt poolte soovidele määratletakse koostöö ulatus ning valitakse ühised prioriteedid.

Kõnealuste prioriteetide hulka kuuluvad:

- kaasaegsed teadus- ja tehnikauuringud,

- teadus- ja tehnikapoliitika arendamine ja juhtimine,

- keskkonnakaitse ja keskkonna seisundi parandamine,

- loodusvarade ratsionaalne kasutamine,

- integratsioon ja piirkondlik koostöö teaduse ja tehnika vallas,

- biotehnoloogia,

- uued materjalid.

3. Valitud eesmärkide saavutamiseks edendavad ja soodustavad lepinguosalised järgmisi meetmeid:

- ühiste uurimuste teostamine uurimiskeskuste ja teiste asjakohaste institutsioonide kaasamise kaudu mõlemalt poolelt,

- teadlaste koolitus eelkõige uurimistööde kaudu teise lepinguosalise uurimiskeskustes,

- teadusinfo vahetus, eriti lepinguosaliste tippteadlaste ühiste seminaride, töögruppide, töökohtumiste ja konverentside kaudu,

- teadus- ja tehnoloogiainfo ning oskusteabe levitamine.

Artikkel 12

Standardimisalane koostöö

Ilma et see piiraks nende rahvusvaheliste kohustuste täitmist, võtavad lepinguosalised oma volituste raames ja kooskõlas oma õigusaktidega meetmeid erinevuste vähendamiseks metroloogia, standardimise ja sertifitseerimise osas, edendades ühilduvate standardi- ja sertifitseerimissüsteemide kasutamist. Sel eesmärgil toetavad nad eelkõige:

- ekspertidevahelisi sidemeid, mis soodustavad teabevahetust ja uuringuid metroloogia, standardite ja kvaliteedikontrolli edendamise ja sertifitseerimise osas ning edendavad tehnilise abi arengut selles valdkonnas,

- vahetusi ja kontakte neile valdkondadele spetsialiseerunud asutuste ja institutsioonide vahel,

- meetmeid süsteemide ja kvaliteeditõendite vastastikuse tunnustamise saavutamiseks,

- konsultatsioone asjaomastes valdkondades.

Artikkel 13

Tehnoloogia arendamine ning intellektuaal- ja tööstusomand

1. Efektiivse koostöö saavutamiseks Andide rühma riikide ja ühenduse ettevõtete vahel tehnoloogia siirde, litsentseerimise, ühisinvesteeringute ja riskikapitali finantseerimise osas kohustuvad lepinguosalised vastavalt intellektuaal- ja tööstusomandi õigustele:

- välja selgitama peamised tööstusharud ja -valdkonnad, millele koostöö keskendada, ning vahendid kaasaegse tehnoloogilise suunitlusega tööstusalase koostöö laiendamiseks,

- ühiselt soodustama finantsressursside liikumist toetamaks Andide rühma ja ühenduse ettevõtete ühisprojekte, mille eesmärgiks on uute tehnoloogiliste avastuste rakendamine tööstuses,

- toetama kvalifitseeritud tehnoloogia- ja teadlaspersonali koolitust,

- soodustama uuendusi teabevahetuse kaudu mõlema poole asjakohaste programmide kohta, innovatsiooniprogrammide läbiviimisel saadud kogemuste vahetuse ning Andide rühma riikide ja ühenduse innovatsiooni eest vastutavate institutsioonide vahetuskavade kaudu.

2. Lepinguosalised kohustuvad nende õigusaktide, eeskirjade ja poliitika raames kindlustama intellektuaal- ja tööstusomandi, sealhulgas geograafiliste päritolunimetuste õiguste sobiva ja efektiivse kaitse, seda soovi kohaselt tugevdades. Samuti kohustuvad nad nende õigusaktide, eeskirjade ja poliitikate raames võimaldama juurdepääsu nimetatud valdkonna andmebaasidele.

Artikkel 14

Koostöö mäetööstussektoris

Lepinguosalised nõustuvad edendama koostööd mäetööstuses, rakendades tegevusi, mille eesmärgiks on:

- soodustada poolte ettevõtjate osalemist oma maavarade uurimises, kaevandamises ja turustamises,

- võtta meetmeid mäetööstussektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks,

- vahetada geoloogiliste otsingute ja uuringute ning kaevandamisega seotud kogemusi ja tehnoloogiat ning teostada ühisuuringuid tehnoloogiaarengu võimaluste avardamiseks.

Artikkel 15

Koostöö energiasektoris

Lepinguosalised tunnistavad energiasektori olulisust majandus- ja sotsiaalse arengu jaoks ning on valmis tõhustama koostööd nimetatud valdkonnas, eelkõige energia planeerimise, kokkuhoiu ja säästliku kasutamise ning uute, kaubanduslikult rakendatavate energiaallikate arendamise osas. Sellise tugevdatud koostöö puhul võetakse arvesse ka mõju keskkonnale.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et edendatakse:

- ühisuuringute, eelkõige energiaalaste prognooside ja hinnangute korraldamist,

- olemasolevaid sidemeid energeetika planeerijate vahel,

- ühisprogrammide ja -projektide elluviimist nimetatud valdkonnas.

Artikkel 16

Transpordialane koostöö

Tõdedes transpordi olulisust majanduse arendamisel ning kaubanduse intensiivistamisel, võtavad lepingupooled vajalikud meetmed koostöö tegemiseks kõikide transpordiliikide osas.

Koostöö hõlmab eelkõige:

- teabevahetust lepingupoolte transpordipoliitika ning ühist huvi pakkuvates küsimustes,

- ettevõtjatele ja avaliku sektori vastutavatele isikutele suunatud majandus-, õigus- ja tehnilise koolituse programme,

- tehnilist abi, mis on eelkõige seotud infrastruktuuri kaasajastamise programmidega.

Artikkel 17

Koostöö infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas

1. Lepingupooled tunnistavad infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni äärmist olulisust majanduse ja ühiskonna arengule ning teatavad, et nad on valmis edendama koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige järgmistes:

- standardimine, vastavustestimine ja -sertifitseerimine,

- maal ja kosmoses paiknevad sidevahendid, näiteks ülekandevõrgud, satelliidid, fiiberoptilised võrgud, integraalteenuste digitaalvõrgud (ISDN), andmeedastus, maapiirkondade telefoniside ja mobiiltelefoniside süsteemid,

- elektroonika ja mikroelektroonika,

- informatsioon ja automatiseerimine,

- kõrglahutustelevisioon,

- uue infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud uurimis- ja arendustegevus,

- investeeringute ja ühisinvesteeringute edendamine.

2. Nimetatud koostöö toimub eelkõige:

- ekspertide koostööna,

- eksperthinnangute, uuringute ja teabevahetusena,

- teadlaste ja tehnikute koolitusena,

- vastastikku kasulike eriprojektide koostamise ja rakendamisena,

- uurimis- ja arendustegevusega seotud ühisprojektide edendamisena, infovõrkude ja andmepankade loomisena ning ligipääsu soodustamisena olemasolevatele andmepankadele ja infovõrkudele.

Artikkel 18

Turismialane koostöö

Lepingupooled toetavad oma õigusaktide kohaselt Andide rühma riikidega turismi valdkonnas tehtavat koostööd erimeetmete abil, sealhulgas:

- teabe ja tuleviku-uuringute tulemuste vahetus,

- statistika- ja andmetöötlusalane abi,

- koolitus,

- ürituste korraldamine,

- turistide liikumise suurendamiseks tehtavate investeeringute ja ühisinvesteeringute soodustamine.

Artikkel 19

Keskkonna alane koostöö

Keskkonna alase koostöö alustamisel kinnitavad lepingupooled oma soovi aidata kaasa säästvale arengule; nad püüavad kooskõlastada majanduse ja ühiskonna arenguvajadused vajadusega kaitsta loodust ning pühendavad oma koostöös tähelepanu eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevatele populatsioonivaldkondadele, linnakeskkonnale ja ökosüsteemide, näiteks troopiliste vihmametsade kaitsele.

Nende eesmärkidega seoses püüavad lepingupooled teha koostööd meetmete osas, mille eesmärgiks on eelkõige:

- avalik- ja eraõigusliku sektori keskkonnastruktuuride loomine ja täiendamine,

- avalikkuse teavitamine ja teadlikkus,

- uuringute ja projektide teostamine ja tehnilise abi osutamine,

- koosolekute ja seminaride korraldamine,

- teabe ja kogemuste vahetamine,

- katastroofide alaste ja nende ennetamise alaste uuringuprojektide korraldamine,

- kaitsealade arendamine ja nende alternatiivne majandamine,

- keskkonnaalane tööstuskoostöö.

Artikkel 20

Koostöö bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas

Lepingupooled püüavad rajada koostöö bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgil, eelkõige biotehnoloogia valdkonnas. Sellise koostöö aluseks on kolm kriteeriumi: sotsiaal-majanduslik kasu, keskkonna säilitamine ja põlisrahvaste huvid.

Artikkel 21

Arengukoostöö

Koostöö tõhususe suurendamiseks allpool loetletud valdkondades, püüavad lepingupooled koostada mitmeaastase programmi. Lisaks tunnustavad lepingupooled püüdu arengu parema juhtimise poole, milleks tuleb ühest küljest mõista kõige vaesemate ja puuduse all kannatavate piirkondade vajaduste esmajärgulisust ning teisest küljest tagada keskkonnaprobleemide otsene seotus arenguprotsessiga.

Artikkel 22

Koostöö põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade valdkonnas

Lepingupooled rajavad koostöö põllumajanduse, metsanduse, põllumajandustööstuse, põllumajanduslike toiduainete ning troopikasaaduste valdkonnas.

Koostöö ja hea tahte vaimus ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise õigusakte nendes küsimustes, uurivad lepinguosalised sel eesmärgil:

- põllu- ja metsamajanduslike toodete, põllumajandustööstuslike toodete ning troopikasaaduste kaubanduse arendamise võimalusi,

- inim- ja taimetervist ning keskkonda reguleerivaid meetmeid ja võimalikke takistusi kaubandusele nimetatud valdkondades.

Lepingupooled püüavad edendada koostööd järgmistes valdkondades:

- põllumajanduse arendamine,

- metsavarade kaitse ja säästev arendamine,

- põllumajandus- ja maakeskkond,

- inimressursside koolitus maapiirkondade arendamise valdkonnas,

- sidemed lepingupoolte põllumajandustootjate vahel investeeringute ja kaubavahetuse hõlbustamise eesmärgil,

- põllumajandusuuringud,

- põllumajandusstatistika.

Artikkel 23

Koostöö tervishoiu valdkonnas

Lepingupooled nõustuvad tegema koostööd rahvatervise parandamiseks, arvestades eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide vajadusi.

Nende eesmärkide saavutamiseks püüavad nad arendada ühisuuringuid, tehnoloogiasiiret, kogemuste vahetust ja tehnilist abi eelkõige järgmistes valdkondades:

- asjakohaste teenuste juhtimine ja haldamine,

- kutseõppeprogrammide arendamine,

- sanitaarhügieeniliste tingimuste (eelkõige seoses kooleravastase võitlusega) ja elutingimuste parandamine linnades ja maapiirkondades,

- omandatud immuunsuspuudulikkuse sündroomi (AIDSi) ennetamine ja ravi.

Artikkel 24

Koostöö sotsiaalse arengu valdkonnas

1. Lepingupooled rajavad koostöö Andide rühma riikide sotsiaalse arengu edendamiseks eesmärgiga parandada Andide rühma riikide elanikkonna kõige vaesemate kihtide elamistingimusi.

2. Neil eesmärkidel võetavad meetmed ja tehtavad toimingud hõlmavad toetust, eelkõige tehnilise abina järgmistes valdkondades:

- sotsiaalteenuste haldamine,

- kutseõpe ja töökohtade loomine,

- elutingimuste ja hügieeni parandamine linnades ja maapiirkondades,

- ennetav tervishoid,

- lastekaitse,

- noortele mõeldud haridus- ja abiprogrammid,

- naiste roll.

Artikkel 25

Koostöö uimastite kuritarvitamisega võitlemise valdkonnas

Lepingupooled kohustuvad oma võimu piires koordineerima ja tõhustama pingutusi ebaseaduslike uimastite tootmise, levitamise ja tarbimise ennetamiseks ja vähendamiseks.

See koostöö, mis toetub nimetatud valdkonnas pädevatele asutustele, sisaldab järgmisi meetmeid:

- Andide rühma riikide elanike abistamiseks mõeldud programmid sõltlaste koolituseks, harimiseks, raviks ja rehabiliteerimiseks,

- uuringute programmid,

- alternatiivseid võimalusi, sealhulgas alternatiivsete põllukultuuride kasutamist soodustavad koostöömeetmed ja -projektid,

- asjaomase teabe, sealhulgas rahapesuga seotud meetmeid käsitleva teabe vahetus,

- lähteainete ja keemiatoodete kaubanduse järelevalve,

- uimastite kuritarvitamise ennetusprogrammid.

Lepinguosalised võivad vastastikuse kokkuleppe alusel laiendada koostööd ka teistesse valdkondadesse.

Artikkel 26

Piirkondlik integratsioon ja koostöö

Lepingupooled võtavad meetmeid Andide rühma riikide piirkondliku integratsiooni edendamiseks.

Eelistatakse järgmisi meetmeid:

- tehnilise abi andmine seoses integratsiooni tehniliste ja praktiliste aspektidega,

- piirkonnasisese, piirkondadevahelise ja rahvusvahelise kaubanduse edendamine,

- piirkondliku keskkonnaalase koostöö arendamine,

- piirkondlike institutsioonide täiustamine ning ühispoliitika ja -meetmete teostamise toetamine,

- piirkondliku teabevahetuse arengu soodustamine.

Artikkel 27

Koostöö avaliku halduse valdkonnas

Lepingupooled teevad koostööd institutsionaalsetes haldusküsimustes ning õigusemõistmise küsimustes riiklikul, piirkondlikul ja munitsipaaltasandil.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võetakse järgmisi meetmeid:

- riigi-, piirkonna ja munitsipaalametnike ja töötajate koolitamise ja nendevahelise teabevahetuse edendamine,

- valitsuse efektiivsuse tõstmine.

Artikkel 28

Informatsiooni-, teabevahetuse ja kultuurialane koostöö

Lepingupooled nõustuvad võtma ühismeetmeid informatsiooni ja teabevahetuse valdkonnas, et:

- edendada arusaamist Euroopa Ühenduse ja Andide rühma riikide olemusest ja eesmärkidest,

- julgustada ühenduse ja Andide rühma riike tugevdama nendevahelisi kultuurisidemeid.

Sellisteks meetmeteks on eelkõige:

- teabevahetus kultuuri ja teabe valdkondade ühist huvi pakkuvates küsimustes,

- kultuurisündmuste ja -vahetuste edendamine,

- ettevalmistavad uuringud ja tehniline abi kultuuripärandi säilitamiseks.

Artikkel 29

Koostöö kalanduse valdkonnas

Lepingupooled tunnistavad huvide lähenemise saavutamise tähtsust kalandusvaldkonnas. Koostöö arendamiseks ja intensiivistamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid:

- eriprogrammide koostamine ja rakendamine,

- erasektori osaluse julgustamine käesoleva valdkonna arendamisel.

Artikkel 30

Koostöö koolituse valdkonnas

Kui tõhusam koolitus aitab koostööd tugevdada võib võtta ühist huvi pakkuvates valdkondades sobivaid meetmeid, võttes arvesse uusi valdkonna tehnoloogiaid.

Selline koostöö võib hõlmata:

- meetmeid tehnikute ja teiste spetsialistide koolituse tõhustamiseks,

- märkimisväärse edasiviiva toimega meetmeid, instruktorite ja tehniliste juhtivtöötajate koolitatus, kes töötavad juba vastutavatel kohtadel avaliku ja erasektori ettevõtetes, valitsuses, avalike teenuste sektoris ja majandusjuhtimise valdkonnas,

- Euroopa ja Andide rühma riikide koolitusasutuste vahelised konsultantide ja oskusteabe ning tehnoloogia vahetuse eriprogrammid, eelkõige tehnika-, teadus- ja kutseõppesektoris,

- tervishoiu- ja sotsiaalse arengu projektidega seotud kirjaoskusprogrammid.

Artikkel 31

Koostöö teostamise vahendid

1. Lepingupooled kohustuvad oma võimaluste piires ja oma kanalite kaudu tegema kättesaadavaks käesoleva lepinguga ettenähtud koostöö eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas rahalised vahendid. Sellega seoses viiakse ellu mitmeaastaseid programme ning määratakse kindlaks prioriteedid, võttes võimaluse korral alati arvesse Andide rühma riikide vajadusi ja arengutaset.

2. Võimaldamaks käesoleva lepinguga sätestatud koostööd, võtavad Andide rühma riigid järgmisi meetmeid:

- ühenduse spetsialistidele ülesannete läbiviimiseks vajalike garantiide ja vahendite andmine,

- EÜ ja Andide rühma riikide vahelise lepingu kohase koostöö eesmärgil imporditud kaupade ja teenuste maksudest, lõivudest ja muudest maksetest vabastamine.

Need põhimõtted esitatakse üksikasjalikult edasistes kokkulepetes kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Artikkel 32

Ühiskomitee

1. Lepingupooled lepivad kokku, et säilitatakse 1983. aasta koostöölepingu kohaselt moodustatud ühiskomitee. Nad nõustuvad säilitama ka teaduse ja tehnika allkomitee, tööstuskoostöö allkomitee ja kaubanduskoostöö allkomitee.

2. Ühiskomitee:

- jälgib lepingu nõuetekohast täitmist,

- koordineerib tegevusi, projekte ja eritoiminguid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ning võtab nende rakendamiseks vajalikke meetmeid,

- uurib ja jälgib kaubanduse ja koostöö arengut lepingupoolte vahel,

- annab kaubanduse laiendamise edendamiseks ning koostöö intensiivistamiseks ja mitmekesistamiseks vajalikke soovitusi,

- otsib asjakohaseid meetmeid käesoleva lepingu tõlgendamisest ja rakendamisest tuleneda võivate probleemide ennetamiseks.

3. Ühiskomitee istungite päevakord määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel. Komitee määrab ise oma koosolekute aja, koha ja eesistuja valimise, uute allkomiteede rajamise lisaks juba olemasolevatele ning muude küsimuste lahendamise korra.

Artikkel 33

Muud lepingud

1. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste asutamislepingute sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega ükski selle alusel võetud meede ühenduse liikmesriikide õigust võtta Andide rühma riikidega majanduskoostöö valdkonnas kahepoolseid meetmeid või sõlmida vajaduse korral uusi majanduskoostöölepinguid Andide rühma riikidega.

2. Kui eelmisest majanduskoostööd käsitlevast lõikest ei tulene teisiti, asendavad käesoleva lepingu sätted ühenduste liikmesriikide ja Andide rühma riikide vahel sõlmitud lepingute neid sätteid, mis ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas või mis on samasisulised.

Artikkel 34

Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Sõlmitakse eraldi protokoll ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Cartagena lepingu ja selle osalisriikide vahel.

Artikkel 35

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Cartagena lepinguga hõlmatud territooriumite suhtes.

Artikkel 36

Lisa

Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 37

Jõustumine ja automaatne pikenemine

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping sõlmitakse viieks aastaks. Leping uueneb vaikimisi igal aastal kui üks lepinguosalistest ei denonsseeri lepingut kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

Artikkel 38

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 39

Edasine areng

1. Lepingupooled võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut arendada ja parandada, et tõsta koostöö taset ning täiendada seda lepingutega eri sektorite või meetmete kohta.

2. Käesoleva lepingu rakendamise osas võib kumbki lepingupool esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi.

Selle tõenduseks on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile oma allkirja andnud.En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Protocolo.Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne protokol.Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Protokoll gesetzt.Εις πίστωση των ανωτέρω, οι υπογεγραμμένοι πληρεξούσιοι έθεσαν τις υπογραφές τους στο παρόν πρωτόκολλο.In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries have signed this Protocol.En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent protocole.In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente protocollo.Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit protocol hebben gesteld.Em fé do que, os plenipotenciários abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente protocolo.

Kopenhaagenis tuhande üheksasaja üheksakümne kolmanda aasta kahekümne kolmandal aprillil.

Hecho en Copenhague, el veintitrés de abril de mil novecientos noventa y tres

.

Udfærdiget i København, dentreogtyvende april nitten hundrede og treoghalvfems

.

Geschehen zu Kopenhagen am dreiundzwanzigsten April neunzehnhundertdreiundneunzig

.

Έγινε στην Κοπεγχάγη, στις είκοσι τρεις Απριλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τρία

.

Done at Copenhagen on the twenty-third day of April in the year one thousand nine hundred and ninety-three

.

Fait à Copenhague, le vingt-trois avril mil neuf cent quatre-vingt-treize

.

Fatto a Copenaghen, addì ventitré aprile millenovecentonovantatré

.

Gedaan te Kopenhagen, de drieëntwintigste april negentienhonderd drieënnegentig

.

Feito em Copenhaga, em vinte e três de Abril de mil novecentos e noventa e três

.

Euroopa Ühenduste Nõukogu nimelPor el Consejo de las Comunidades EuropeasFor Rådet for De Europæiske FællesskaberFür den Rat der Europäischen GemeinschaftenΓια το Συμβούλιο των Ευρωπαϊκών ΚοινοτήτωνFor the Council of the European CommunitiesPour le Conseil des Communautés européennesPer il Consiglio delle Comunità europeeVoor de Raad van de Europese GemeenschappenPelo Conselho das Comunidades Europeias

+++++ TIFF +++++

Por la Comisión del Acuerdo de Cartagena

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la República de Bolivia

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la República de Colombia

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la República del Ecuador

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la República del Perú

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la República de Venezuela

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA

Kirjade Vahetus Laevandustegevuse Kohta

Kiri nr 1

Brüssel

Lugupeetud …,

Oleksime tänulikud, kui võiksite kinnitada järgmist:

Euroopa Ühenduse ning Cartegena lepingu ja selle osalisriikide vahelise koostöö raamlepingu allakirjutamisega kohustusid lepingupooled käsitlema nõuetekohasel viisil laevandustegevusega seotud küsimusi, eriti juhul, kui see võib takistada kaubanduse arengut. Sellisel juhul otsitakse mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi, mis põhinevad vaba ja õiglase konkurentsi põhimõtetel.

Samuti on kokku lepitud, et selliseid küsimusi tuleks arutada ka ühiskomitees.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse Nõukogu nimel

Kiri nr 2

Brüssel

Lugupeetud …,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, ning kinnitada järgmist:

"Euroopa Ühenduse ning Cartegena lepingu ja selle osalisriikide vahelise koostöö raamlepingu allakirjutamisega kohustusid lepingupooled käsitlema nõuetekohasel viisil laevandustegevusega seotud küsimusi, eriti juhul, kui see võib takistada kaubanduse arengut. Sellisel juhul otsitakse mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi, mis põhinevad vaba ja õiglase konkurentsi põhimõtetele.

Samuti on kokku lepitud, et selliseid küsimusi tuleks arutada ka ühiskomitees."

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

--------------------------------------------------

Informatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Cartagena lepingu ja selle osalisriikide – Boliivia Vabariigi, Kolumbia Vabariigi, Ecuadori Vabariigi, Peruu Vabariigi ja Venezuela Vabariigi vahel sõlmitud koostöö raamlepingu jõustumise kohta.

Et eespool mainitud 23. aprillil 1993. aastal Kopenhaagenis allakirjutatud lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimise kohaste dokumentide vahetus toimus 23. aprillil 1998. aastal, jõustub käesolev leping vastavalt artiklile 37 1. mail 1998. aastal.

--------------------------------------------------

Top