21987A0130(03)

Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vabariigi valitsuse vaheline

Kokkulepe,

millega muudetakse 7. veebruaril 1983 Conakrys allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Revolutsioonilise Rahvavabariigi vahelist Guinea rannikuvetes kalastamise kokkulepet

Artikkel 1

7. veebruaril 1983. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Guinea Vabariigi vahelist Guinea rannikuvetes kalastamise kokkulepet muudetakse järgmiselt:

1) kokkuleppe pealkirjas ja tekstis asendatakse mõiste "Guinea Revolutsiooniline Rahvavabariik" mõistega "Guinea Vabariik";

2) (see muudatus ei puuduta ingliskeelset teksti);

3) artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"Rahalist hüvitist kasutatakse üksnes kalapüügiga seotud projektide ja teenuste rahastamiseks";

4) kokkuleppe artiklites 2 ja 5 nimetatud I lisa ja selle lisad asendatakse käesolevale kokkuleppele lisatud tekstiga;

5) kokkuleppe artiklis 8 nimetatud protokoll asendatakse käesolevale kokkuleppele lisatud tekstiga.

Artikkel 2

1. Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed; kokkulepe jõustub selle allkirjastamise kuupäeval.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse 8. augustist 1986.

--------------------------------------------------

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALANDUSTEGEVUSE TINGIMUSED GUINEA KALASTUSVÖÖNDIS

A. Litsentsi taotlemise ja väljaandmise vorminõuded

Ühenduse laevadel Guinea kalastusvööndis kalastada võimaldavate litsentside taotlemise ja väljaandmise kord on järgmine.

Asjaomased ühenduse ametiasutused esitavad Guinea Vabariigi kalandusministeeriumile Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsiooni Guineas vahendusel taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda, vähemalt 10 päeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse vormidel, mille Guinea Vabariigi valitsus on selleks ette näinud; näidis on lisatud käesolevale kokkuleppele.

Litsentsitaotlusega koos esitatakse tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu tasutud.

Litsents peab alati pardal olema.

I. Traalerite suhtes kohaldatavad sätted

1. Enne litsentsi saamist tuleb iga laeva vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja määrustele Conakry sadamas kontrollida. Kui litsents uuendatakse sama kalendriaasta jooksul, vabastatakse laevad kontrollist.

2. Iga laeva esindab esindaja, kelle kalandusministeerium on heaks kiitnud.

3. Litsentsitasud võrduvad järgmiste iga-aastaste summadega:

- kalatraalerid või 250 kg/brt Guinea sadamas lossitud kala eest 110 eküüd/brt,

- peajalgseid püüdvate laevad 130 eküüd/brt,

- krevetipüügitraalerid ja segasaagi eest, mille kaalust üle 30 % moodustavad krevetid, 133 eküüd/brt.

Litsentsitasud makstakse Guinea ametiasutuste näidatud vääringus ja need on kehtestatud proportsionaalselt litsentsi kehtivusajaga.

Laevaomanik teatab valitud tasu litsentsitaotlust esitades.

Kala tarnitakse vähemalt kord kahe kuu tagant vastavalt litsentside andmisel kehtestatud programmile, kusjuures tarnetest teatatakse Guinea ametiasutustele vähemalt viis päeva ette.

II. Tuunipüügilaevade ja õngepüügilaevade suhtes kohaldatavad sätted

1. Litsentsitasu on 20 eküüd iga Guinea kalastusvööndis püütud tonni kohta.

2. Tuunipüügilaevadele ja õngepüügilaevadele antakse litsentsid välja pärast seda, kui kalandusministeeriumile on tasutud makse, mille põhisumma on 1000 eküüd aastas iga tuunipüügiseineri, 200 eküüd aastas iga tuunipüügi ritvõngelaeva ja 200 eküüd aastas iga õngepüügilaeva kohta, mis võrdub summadega, mida tasutakse järgmiselt:

- seinerid 50 tonni aastas püütud tuunikala eest,

- tuunipüügi ritvõngelaevad 10 tonni aastas püütud tuunikala eest,

- õngepüügilaevad 10 tonni aastas püütud mõõkkala eest.

Euroopa Ühenduste Komisjon koostab laevaomanike esitatud püügiaruandeid aluseks võttes iga kalendriaasta lõpus kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude esialgse arvestuse, mis edastatakse ühel ajal Guinea ametiasutustele ja komisjoni vastutavatele talitustele. Laevaomanikud tasuvad vastava summa kalandusministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.

Komisjon koostab tasumisele kuuluvate maksude lõpliku arvestuse pärast seda, kui selle piirkonna erialane teadusasutus on püügimahtu kontrollinud. Lõplik arvestus edastatakse Guinea ametiasutustele ja teatatakse sellest laevaomanikele, kellel on oma rahaliste kohustuste täitmiseks aega 30 päeva.

Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksest väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta.

B. Püügiaruanne

Kõik laevad, kellel on käesoleva kokkuleppe alusel lubatud Guinea vetes kala püüda, on kohustatud esitama komisjoni Conakrys asuva delegatsiooni vahendusel kalandusministeeriumile püügiaruande, mis on koostatud kokkuleppe II lisas esitatud näidise kohaselt.

Need püügiaruanded koostatakse iga kuu kohta ja esitatakse vähemalt kord kvartalis.

C. Laevapere

Laevaomanikud, kellele on käesoleva kokkuleppe kohaselt püügilitsents antud, pakuvad Guinea kodanikele praktilist kutseõpet vastavalt allpool sätestatud tingimustele ja piirangutele.

1. Iga traaleriomanik kohustub tööle võtma:

- laevadel mahutavusega kuni 300 brt ja kõikidel paejalgseid püüdvatel laevadel kaks kalurit, neist üks kalur/vaatleja,

- laevadel mahutavusega üle 300 brt nii mitu kalurit, kui vastab 25 protsendile pardal olevast meeskonnast, seahulgas üks kalur/vaatleja.

2. Tuunipüügiseineritele võetakse alaliselt tööle kuus Guinea meremeest.

Tuunipüügi ritvõngelaevadele võetakse tuunipüügihooajal Guinea vetes pardale kaheksa Guinea meremeest. Ühe laeva pardal ei või olla rohkem kui üks Guinea meremees.

Need kohustused võib asendada põhisumma tasumisega, mis võrdub meremeeste palkadega; seda summat kasutatakse Guinea kalurite koolituseks.

3. Kooskõlas Guinea palgaskaalaga kehtestatud meremeeste töötasud ja muud tasud kannavad laevaomanikud.

D. Kalastusvööndid

Kalastusvööndid, millele ühenduse laevadel on juurdepääs, hõlmavad kõiki Guinea jurisdiktsiooni alla kuuluvaid järgmistest piiridest väljapoole ulatuvaid vesi:

1) krevetipüügilaevad mahutavusega kuni 135 grt, kolm meremiili;

2) krevetipüügilaevad mahutavusega 135-300 grt, kuus meremiili;

3) peajalgseid püüdvad laevad – kehtiva protokolli esimese kohaldamisaasta jooksul kuus meremiili.

Kõnealuse ajavahemiku lõppedes võib ühiskomitee vastu võtta peajalgseid püüdvaid laevu käsitlevad erisätted;

4) krevetipüügilaevad mahutavusega üle 300 grt, 12 meremiili;

5) kalatraalerid 15 meremiili.

E. Lubatud võrgusilma suurused

1. Traali lubatud võrgusilma suurus (täielikult väljavenitatult) on järgmine:

a) kalalaevad — 60 mm;

b) peajalgseid püüdvad laevad — 40 mm;

c) krevetipüügilaevad — 25 mm.

2. Neid võrgusilma suurusi kohaldatakse Guinea määruste kohaselt kõikide Guinea või mõne muu lipu alla sõitvate laevade suhtes ja neid võib muuta rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide soovituste põhjal.

F. Kalandustegevuse kontroll ja vaatlus

Guinea kalastusvööndis kala püüdvad ühenduse laevad lubavad oma pardale kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea ametiisikud ning abistavad neid nende ülesannete täitmisel.

G. Sanktsioonid

Rikkumisi karistatakse järgmiselt:

1) kui ei järgita võrgusilma suurusi või kalastusvööndeid, tuleb eküüdes tasuda 500000–1500000 Guinea frangi suurune trahv;

2) kui püügiaruandeid ei esitata, püügiluba ei uuendata;

3) lossimata kala tonni eest tuleb tasuda 1000 eküü suurune trahv.

A punkti I alapunktis ettenähtud näidis [1]

KALANDUSMINISTEERIUM | GUINEA VABARIIK |

KALANDUSE PEADIREKTORAAT | Töö — Õiglus — Solidaarsus |

KOOS PÜÜGILITSENTSI TAOTLUSEGA ESITATAVAD ANDMED

Taotleja

Nimi: …

Ettevõtte tegevusala või ärinimi: …

Registrijärgne asukoht: …

Märgitud kapital: …

Aadress: …

Laevad, millele litsentsi taotletakse:

1. …

2. …

3. …

4. …

5. …

Kapteni nimi …

ja aadress: …

Laev

Nimi: …

Registrinumber: …

Kutsung: …

Ehitamise kuupäev ja koht: …

Riik (lipp): …

Pikkus: 1. suurim kogulaius: … | 2. perpendikulaaridevaheline pikkus … |

Laius: 1. suurim kogulaius: … | 2. teoreetiline laius … |

Brutoregistertonnaaž: …

Netoregistertonnaaž: …

Masina tüüp ja nimipöörlemiskiirus: …

Registreerimissadam: …

Laevapere: …

Püügiliik: …

Maksmisviis (kalalaevad): …

A. Traalimine

Traali pikkus: …

Ava: …

Koti võrgusilma suurus: …

Tiibade võrgusilma suurus: …

B. Tuunipüük

Õngede arv: …

Võrgu pikkus: …

Sumbasottide arv: …

Sumbasottide maht: …

Elussööt: …

Seinnoot: …

Kas laev on külmutuslaev? …

Kui jah, täpsustada:

- täielik jahutusvõimsus: …

- külmutusvõimsus: …

- ladustamisvõimsus: …

Kalandusosakonna juhataja tehnilised märkused ja arvamus:

…

[1] Taotlus tuleb esitada prantsuskeelsel vormil.

--------------------------------------------------

PROTOKOLL,

milles sätestatakse kalapüügiõigused ja rahaline hüvitis tähtajaks 8. august 1986 — 7. august 1989

Artikkel 1

Alates 8. augustist 1986 kolme aasta jooksul antakse käesoleva kokkuleppe artiklile 2 vastavad püügiõigused järgmiselt:

1. traalerid — 12000 (kaksteist tuhat) brt kuus aasta lõikes;

2. tuunikülmutusseinerid — 45 laevale;

3. tuunipüügi ritvõngelaev — 25 laevale;

4. õngepüügilaevad — 6 laevale.

Artikkel 2

1. Kokkuleppe artiklis 8 nimetatud hüvitis määratakse artiklis 1 nimetatud tähtajaks kindlaks 8600000 (kaheksale miljonile kuuesajale tuhandele) eküüle, mis tuleb tasuda kolme aastase osamaksena.

2. Kõnealuse hüvitise kasutamine on Guinea Vabariigi valitsuse ainupädevuses.

3. Hüvitis makstakse rahaasutuses või mõnes muus Guinea Vabariigi valitsuse määratud asutuses avatud arvele.

Artikkel 3

Ühenduse taotluse korral võib artikli 1 lõikes 1 nimetatud kalapüügiõigusi suurendada järjestikuste osamaksetena iga 1000 brt kohta kuus aasta lõikes. Sellisel juhul suurendatakse artiklis 2 nimetatud rahalist hüvitist proportsionaalselt pro rata temporis.

Artikkel 4

1. Ühendus osaleb artiklis 1 nimetatud tähtaja jooksul kuni 350000 (kolmesaja viiekümne tuhande) eküüga Guinea teadus- ja tehnikaprogrammide rahastamises (varustus, infrastruktuur jne) kalavarude paremaks tundmaõppimiseks Guinea majandusvööndis.

2. Guinea pädevad asutused saadavad komisjonile aruande eraldatud vahendite kasutamise kohta.

3. Ühendus maksab oma osa teadus- ja tehnikaprogrammide rahastamises arvele, mille kalandusministeerium iga kord eraldi täpsustab.

Artikkel 5

Ühendus hõlbustab Guinea kodanike pääsu oma liikmesriikide või AKV riikide õppeasutustesse ja näeb artiklis 1 nimetatud tähtajaks ette 11 kolmeaastast õppe- ja koolitusstipendiumi kalandusega seotud teadus-, tehnilistes ja majandusvaldkondades.

Nendest kolmeaastastest stipendiumidest kahte, maksimaalselt 55000 (viiekümne viie tuhande) eküü ulatuses, võib kasutada selleks, et rahastada õppereise ning kalandusministeeriumi ametnike osalemist liikmesriikides ja AKV riikides toimuvatel konverentsidel ja seminaridel.

Artikkel 6

Kui ühendus käesolevas protokollis sätestatud summasid ei tasu, võib kalanduskokkuleppe peatada.

--------------------------------------------------