02015R0061 — ET — 30.04.2020 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/61, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 011 17.1.2015, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1620, 13. juuli 2018,	L 271	10	30.10.2018

---

▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/61,

10. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega

(EMPs kohaldatav tekst)

I JAOTIS

LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikega 1 ette nähtud likviidsuskatte nõue.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kelle üle teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 1 ) kohaselt.

2.  Krediidiasutused järgivad käesolevat määrust individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 6 lõikele 4. Pädevad asutused võivad teha osalise või täieliku erandi käesoleva määruse individuaalsest kohaldamisest krediidiasutuse suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 8 ja 10, tingimusel et täidetud on kõnealustes artiklites sätestatud tingimused.

3.  Kui konsolideerimisgrupp hõlmab ühte või mitut krediidiasutust, kohaldab ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing käesolevas määruses sätestatud kohustusi konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõikele 3 ja kõiki järgmisi sätteid:

▼M1

▼B

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„1. tasandi varad” — määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad;

2)	„2. tasandi varad” — määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad; 2. tasandi varad jagatakse omakorda 2A ja 2B tasandi varadeks vastavalt käesoleva määruse II jaotise 2. peatükile;

3)	„likviidsuspuhver” — likviidsed varad, mida krediidiasutus hoiab vastavalt käesoleva määruse II jaotisele;

4)	„aruandlusvaluuta” — valuuta, milles kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 VI osa II ja III jaotises osutatud likviidsuskirjeid aruannetes, mis esitatakse pädevale asutusele vastavalt kõnealuse määruse artikli 415 lõikele 1;

5)	„varakatte nõue” — varade suhe kohustustesse, nagu on kindlaks määratud liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktidega krediidikvaliteedi parandamise eesmärgil seoses pandikirjadega;

6)	„VKE” — komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ( 2 ) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

7)	„likviidsete vahendite netoväljavool” — summa, mis saadakse krediidiasutuse likviidsete vahendite sissevoolu maha arvamisel tema likviidsete vahendite väljavoolust vastavalt käesoleva määruse III jaotisele;

▼M1 —————

▼B

10)

„personaalne investeerimisfirma” — ettevõtja või usaldusfond, mille omanik või tegelik tulusaaja on vastavalt füüsiline isik või tihedalt seotud füüsiliste isikute rühm, mis loodi ainsa eesmärgiga hallata omanike vara ja mis ei tegele muu äri-, tööstus- või kutsetegevusega. Personaalse investeerimisfirma eesmärk võib olla ka muu abitegevus, nt omanike varade eraldamine äriühingu varadest, varade üleandmise hõlbustamine peresiseselt või varade tükeldamise vältimine pärast pereliikme surma, tingimusel et need lisategevused on seotud peamise eesmärgiga, milleks on omanike vara haldamine;

▼M1

11)

„stress” — krediidiasutuse maksevõime- või likviidsuspositsiooni järsk või tõsine halvenemine, mis on tingitud turutingimuste või idiosünkraatiliste tegurite muutusest ja mille tulemusel tekib märkimisväärne oht, et krediidiasutus ei suuda täita tähtajaks oma kohustusi, mille täitmise tähtaeg on järgneva 30 kalendripäeva jooksul;

▼B

12)	„võimenduslaen” — tagatud laen, mis on antud klientidele finantsvõimendusega kauplemispositsioonide võtmiseks.

Artikkel 4

Likviidsuskattekordaja

1.  Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõike 1 kohane üksikasjalik likviidsuskatte nõue võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina. Krediidiasutused arvutavad likviidsuskattekordaja järgmise valemi kohaselt:

2.  Krediidiasutuste likviidsuskattekordaja peab olema kogu aeg vähemalt 100 %.

3.  Erandina lõikest 2 võivad krediidiasutused oma likviidsed varad rahaks muuta, et katta oma likviidsete vahendite netoväljavoolu stressiperioodil, isegi kui likviidsete varade sellise kasutamise tõttu võib nende likviidsuskattekordaja langeda sellistel perioodidel alla 100 %.

4.  Kui krediidiasutuse likviidsuskattekordaja on mis tahes ajal langenud alla 100 % või on põhjust eeldada, et see langeb alla 100 %, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 414 sätestatud nõuet. Kuni likviidsuskattekordaja on tagasi viidud lõikes 2 osutatud tasemele, teatab krediidiasutus pädevale asutusele likviidsuskattekordaja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 ( 3 ).

▼M1

5.  Krediidiasutused arvutavad ja jälgivad likviidsuskattekordajat aruandlusvaluutas kõikide kirjete puhul olenemata sellest, mis valuutas need on tegelikult nomineeritud.

Lisaks sellele arvutavad ja jälgivad krediidiasutused teatavate kirjate puhul eraldi likviidsuskattekordajat järgmiselt:

Krediidiasutused teatavad pädevale asutusele likviidsuskattekordaja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014.

▼M1

6.  Krediidiasutused ei arvesta likviidseid varasid, vahendite sissevoolusid ja väljavoolusid topelt.

▼B

Artikkel 5

Likviidsuskattekordaja puhul kasutatavad stressistsenaariumid

Järgmisi stsenaariume võib käsitada selliste asjaolude näitajatena, mille puhul võib pidada krediidiasutust olevaks stressiolukorras:

II JAOTIS

LIKVIIDSUSPUHVER

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Likviidsuspuhvri koosseis

Selleks et likviidseid varasid saaks kasutada krediidiasutuse likviidsuspuhvri osana, peavad need vastama kõigile järgmistele nõuetele:

Artikkel 7

Likviidsete varade üldnõuded

1.  Selleks et kvalifitseeruda likviidsete varadena, peavad krediidiasutuse varad vastama lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele.

▼M1

2.  Varad on omand, õigus või huvi, mida hoiab krediidiasutus või mis kuuluvad punktis a osutatud kogumisse ja mis ei ole mingil viisil koormatud. Selle kohaldamisel arvatakse vara olevaks koormamata juhul, kui selle suhtes ei kohaldata mingeid õiguslikke, lepingulisi, regulatiivseid või muid piiranguid, mis takistavad krediidiasutusel sellise vara likvideerimist, müümist, ülekandmist, määramist või üldiselt võõrandamist kohese müügi või repolepingu kaudu järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:

▼B

3.  Varasid ei ole emiteerinud krediidiasutus ise, tema emaettevõtja (välja arvatud avaliku sektori asutus, mis ei ole krediidiasutus), tema tütarettevõtja või tema emaettevõtja teine tütarettevõtja või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, kellega krediidiasutusel on märkimisväärne seos.

4.  Varasid ei ole emiteerinud ükski järgmistest:

▼M1

▼B

▼M1

▼B

5.  Varade väärtust on võimalik kindalaks määrata laialdaselt kajastatavate ja kergesti kättesaadavate turuhindade alusel. Turupõhiste hindade puudumisel peab varade väärtust olema võimalik kindalaks määrata lihtsa arvutuskäiguga valemi põhjal, milles kasutatakse avalikult kättesaadavaid sisendandmeid ja mis ei sõltu märkimisväärselt tugevatest oletustest.

6.  Varad on noteeritud tunnustatud börsil või kaubeldavad aktiivse kohese müügi kaudu või lihtsate repotehingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Kõnealuseid kriteeriume tuleb hinnata iga turu puhul eraldi. Varasid, millega on lubatud kaubelda liikmesriigis või kolmandas riigis korraldatud kauplemiskohas, mis ei ole tunnustatud börs, käsitatakse likviidsetena ainult juhul, kui kauplemiskoht võimaldab varade koheseks müügiks aktiivset ja mahukat turgu. Selleks et hinnata, kas kauplemiskoht võimaldab käesoleva lõike kohaldamisel aktiivset ja mahukat turgu, võtab krediidiasutus miinimumkriteeriumidena arvesse järgmist:

7.  Lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgneva suhtes:

▼M1

▼B

Artikkel 8

Tegevusnõuded

1.  Krediidiasutused kehtestavad põhimõtted ja piirangud, tagamaks, et likviidsuspuhvrisse kuuluvad likviidsed varad on kogu aeg asjakohaselt hajutatud. Selleks võtavad krediidiasutused arvesse käesoleva jaotise 2. peatükis osutatud likviidsete varade eri kategooriate vahelise ja sama kategooria sisese hajutamise määra ning mis tahes muid asjakohaseid hajutamistegureid, nt emitentide liigid, vastaspooled või kõnealuste emitentide ja vastaspoolte geograafiline asukoht.

Pädevad asutused võivad krediidiasutuse likviidsetele varadele kehtestada teatavad piirangud või nõuded, et tagada käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine. Mis tahes sellist piirangut või nõuet ei kohaldata siiski järgmiste suhtes:

2.  Krediidiasutustel on hõlbus juurdepääs oma likviidsetele varadele ja nad suudavad need rahaks muuta mis tahes ajal 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul kohese müügi kaudu või repolepingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Krediidiasutusel on hõlbus juurdepääs likviidsetele varadele juhul, kui puuduvad olulised praktilised või õiguslikud takistused selliste varade õigeaegseks rahaks muutmiseks.

Varasid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes või krediidiasutuse tegevuskulude katmiseks, ei käsitata krediidiasutuse jaoks hõlpsasti juurdepääsetavana.

Varasid, mida hoitakse kolmandas riigis, kus nende vaba võõrandatavus on piiratud, käsitatakse hõlpsasti juurdepääsetavana ainult sel määral, mil krediidiasutus kasutab neid varasid kõnealuses kolmandas riigis likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks. Varasid, mida hoitakse mittekonverteeritavas valuutas, käsitatakse hõlpsasti juurdepääsetavana ainult sel määral, mil krediidiasutus kasutab neid varasid kõnealuses valuutas likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks.

3.  Krediidiasutused tagavad, et likviidsed varad kuuluvad krediidiasutuse likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla. Kõnealuse nõude täitmist tõendatakse pädevale asutusele ühel järgmisel viisil:

▼M1

▼B

4.  Krediidiasutus muudab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas rahaks oma likviidsete varade piisavalt esindusliku valimi kohese müügi kaudu või lihtsate repolepingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Krediidiasutus töötab välja likviidsete varade valimi võõrandamise strateegiad, mis on asjakohased järgmistel eesmärkidel:

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata muude artiklis 10 osutatud 1. tasandi varade suhtes kui väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiitide suhtes ega artiklis 16 osutatud koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides olevate hoiuste ja muu rahastamise suhtes.

5.  Lõikes 2 sätestatud nõue ei takista krediidiasutustel maandamast likviidsete varadega seotud tururiski, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

6.  Krediidiasutused tagavad, et nende likviidsete varade valuuta on kooskõlas likviidsete vahendite netoväljavoolude jaotusega valuutade lõikes. Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused piiraksid valuutade mittevastavust, kehtestades piirmäärad teatavas valuutas likviidsete vahendite netoväljavoolule, mida saab stressiperioodil katta muus valuutas hoitavate likviidsete varadega. Kõnealust piirangut võib kohaldada ainult aruandlusvaluuta või sellise valuuta suhtes, mille suhtes võidakse kohaldada eraldi aruandlust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikele 2. Valuutade mittevastavusega seotud mis tahes sellise piirangu taseme kindlaksmääramisel, mida võib kohaldada vastavalt käesolevale lõikele, võtavad pädevad asutused arvesse vähemalt järgmist:

Käesoleva lõike kohaselt kehtestatud valuutade mittevastavuse mis tahes piirangut käsitatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohase likviidsuse erinõudena.

Artikkel 9

Likviidsete varade hindamine

Likviidsuskattekordaja arvutamiseks kasutab krediidiasutus oma likviidsete varade turuväärtust. Kui see on kohaldatav, siis vähendatakse likviidsete varade turuväärtust vastavalt 2. peatükis sätestatud väärtuskärbetele ja artikli 8 lõike 5 punktile b.

2. PEATÜKK

Likviidsed varad

Artikkel 10

1. tasandi varad

1.  1. tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

▼M1

▼B

▼M1

2.  Lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse suhtes kohaldatakse vähemalt 7 % suurust väärtuskärbet. Välja arvatud seoses ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate ja osakutega artikli 15 lõike 2 punktides b ja c sätestatud juhtudel, ei pea ülejäänud 1. tasandi varade suhtes väärtuskärbet kohaldama.

▼B

Artikkel 11

2A tasandi varad

1.  2A tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

2.  2A tasandi iga vara turuväärtuse suhtes kohaldatakse väärtuskärbet vähemalt 15 %.

Artikkel 12

2B tasandi varad

1.  2B tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

2.  2B tasandi iga vara turuväärtuse suhtes kohaldatakse järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

3.  Krediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgmisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, võib pädev asutus lubada teha käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii erandi, tingimusel et on tõendeid kõnealustele nõuetele vastavate intressi mittekandvate varade ebapiisava kättesaadavuse kohta ja asjaomased kõnealustele nõuetele vastavad intressi mittekandvad varad on reguleerimata turgudel piisavalt likviidsed.

Selle kindlaksmääramisel, kas intressi mittekandvad varad on esimese lõigu kohaldamisel piisavalt likviidsed, võtab pädev asutus arvesse järgmiseid tegureid:

Artikkel 13

2B tasandi väärtpaberistamised

▼M1

1.  Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid kvalifitseeruvad 2B tasandi väärtpaberistamistena, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼B

2.  Väärtpaberistamise positsioon ja selle aluseks olevad riskipositsioonid peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

▼M1

▼M1 —————

▼B

▼M1 —————

▼B

10.  Aluseks olevaid riskipositsioone ei tohi olla algatanud väärtpaberistamise positsiooni oma likviidsuspuhvris hoidev krediidiasutus, tema tütarettevõtja, tema emaettevõtja ega selle tütarettevõtja ega mis tahes muu ettevõtja, kellel on kõnealuse krediidiasutusega märkimisväärne seos.

11.  Väärtpaberistamise seeria emissiooni maht peab olema vähemalt 100 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus).

12.  Väärtpaberistamise seeria järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg ei tohi ületada 5 aastat, mille arvutamiseks kasutatakse kas tehingu hinnastamisel tehtud ennetähtaegse tasumise eeldust või pidevat 20 % ennetähtaegse tasumise määra, mille puhul krediidiasutus eeldab, et tagasiostuõigust kasutatakse esimesel kuupäeval, mil seda on lubatud kasutada, olenevalt sellest, kumb neist määradest on madalam.

13.  Väärtpaberistamise tehingu aluseks olevate riskipositsioonide algataja peab olema krediidiasutus või investeerimisühing, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 3, või ettevõtja, kelle põhitegevuseks on tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja 15 loetletud tegevusega.

14.  2B tasandi väärtpaberistamiste turuväärtuse suhtes kohaldatakse järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

Artikkel 14

Piiratud kasutusega likviidsuslimiidid

2B tasandi varadena kvalifitseerumiseks peavad artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiidid, mida võib võimaldada keskpank, vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

Artikkel 15

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

1.  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud kvalifitseeruvad sama tasandi likviidsete varadena kui need likviidsed varad, mis on tema aktsiate või osakute alusvaraks, kuni 500 miljoni euro suuruse absoluutsumma (või omavääringus väljendatud samaväärse summa) ulatuses iga krediidiasutuse puhul individuaalselt, tingimusel et:

2.  Krediidiasutused kohaldavad oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakute suhtes, olenevalt alusvaraks olevate likviidsete varade kategooriast, järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

3.  Lõikes 2 osutatud meetodit kohaldatakse järgmisel viisil:

▼M1

▼B

4.  Krediidiasutused töötavad välja tõhusad meetodid ja protsessid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete arvutamiseks ja nende kajastamiseks aruandluses. Juhul kui riskipositsioon ei ole krediidiasutuse jaoks oma meetodite väljatöötamiseks piisavalt oluline ja tingimusel, et pädev asutus on igal üksikjuhul veendunud, et see tingimus on täidetud, võib krediidiasutus ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute väärtuskärbete arvutamisel ja nende kohta aruandmisel tugineda ainult järgmistele kolmandatele isikutele:

▼M1

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete kindlaksmääramiseks ettevõtja depositooriumi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja tehtavate arvutuste õigsust peab vähemalt kord aastas kinnitama välisaudiitor.

▼B

5.  Kui krediidiasutus ei täida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutega seonduvaid käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis lõpetab ta nende käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil likviidsete varadena arvesse võtmise kooskõlas artikliga 18.

▼M1

Artikkel 16

Hoiused ja muu rahastamine koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides

1.  Kui krediidiasutus kuulub liikmesriigis kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, võrgustikku, mille suhtes saaks kohaldada kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud erandit, või koostöövõrgustikku, võib krediidiasutuse poolt keskasutuses hoitavaid nõudmiseni hoiuseid käsitada likviidsete varadena, välja arvatud juhul, kui hoiuseid saav keskasutus käsitab neid tegevushoiustena. Kui hoiuseid käsitatakse likviidsete varadena, käsitatakse neid kooskõlas ühega järgmistest sätetest:

2.  Kui liikmesriigi õiguse või õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt, mida kohaldatakse ühe lõikes 1 kirjeldatud skeemi või võrgustiku suhtes, on krediidiasutusel 30 kalendripäeva jooksul juurdepääs keskasutusest või mõnest teisest samasse võrgustikku või skeemi kuuluvast krediidiasutusest või investeerimisühingust saadavatele kasutamata likviidsetele vahenditele, siis käsitatakse selliseid vahendeid 2B tasandi varadena, tingimusel et need ei ole tagatud likviidsete varadega ja neid ei käsitleta vastavalt artiklile 34. Likviidsete vahendite kasutamata siduva põhisumma suhtes kohaldatakse vähemalt 25 % suurust väärtuskärbet.

▼B

Artikkel 17

Likviidsuspuhvri koosseis vara tasandite lõikes

1.  Krediidiasutused täidavad alati järgmiseid oma likviidsuspuhvri koosseisule esitatavaid nõudeid:

▼M1

2.  Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse pärast selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute poolt, kus kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, likviidsete varade seisule avaldatava mõju arvessevõtmiseks tehtavat korrigeerimist, mis tehakse mis tahes kohaldatavate väärtuskärbete mahaarvamise järel, tingimusel et krediidiasutus täidab artiklis 8 sätestatud tegevusnõudeid.

▼B

3.  Krediidiasutused määravad oma likviidsuspuhvri koosseisu kindlaks käesoleva määruse I lisas sätestatud valemite kohaselt.

▼M1

4.  Pädev asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda täielikult või osaliselt lõigete 2 ja 3 kohaldamisest ühe või mitme tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu suhtes, milles kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.  EBA esitab komisjonile 19. novembri 2020 aruande lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi tehnilise sobivuse kohta ja selle kohta, kuivõrd tõenäoline on, et see võiks kahjustada liidus asutatud krediidiasutuste äri- ja riskiprofiili, finantsturgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist, majandust või rahapoliitika tulemuslikku ülekandumist majandusse. Selles aruandes hinnatakse lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi muutmise võimalikkust, ja kui EBA leiab, et praegune tagasipööramismehhanism ei ole tehniliselt sobiv või mõjub kahjustavalt, tuleks aruandes soovitada alternatiivseid lahendusi ja hinnata nende mõju.

Komisjon võtab eelmises lõigus osutatud EBA aruannet arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 460 antud õiguse kohaselt muude delegeeritud õigusaktide koostamisel.

▼B

Artikkel 18

Nõuete rikkumine

1.  Kui likviidne vara ei vasta enam artiklis 7 sätestatud mis tahes kohaldatavatele üldnõuetele, artikli 8 lõikes 2 sätestatud tegevusnõuetele või käesolevas peatükis sätestatud mis tahes aktsepteeritavuse kriteeriumidele, lõpetab krediidiasutus selle likviidse varana arvessevõtmise hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil nõuete rikkumine aset leidis.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute suhtes, mis ei vasta enam aktsepteeritavuse kriteeriumidele, ainult juhul, kui need ei moodusta üle 10 % ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja koguvaradest.

Artikkel 19

Likviidsuse alternatiivsed meetodid

1.  Kui asjaomases valuutas nomineeritud likviidsed varad ei ole piisavad selleks, et krediidiasutus saaks täita artiklis 4 sätestatud likviidsuskattekordaja nõuet, kohaldatakse üht või mitut järgmist sätet:

2.  Krediidiasutused kohaldavad lõikes 1 sätestatud erandeid pöördvõrdelisel alusel asjaomaste likviidsete varade kättesaadavusega. Krediidiasutused hindavad käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil oma likviidsusvajadusi, võttes arvesse oma võimet vähendada usaldusväärse likviidsusjuhtimise abil vajadust kõnealuste likviidsete varade järele ning kõnealuste varade hoidmist teiste turuosaliste poolt.

3.  Valuutad, mille puhul võib kohaldada lõikes 1 sätestatud erandeid, ja see, millises ulatuses võib asjaomase valuuta puhul üht või mitut erandit kombineeritult kasutada, määratakse kindlaks rakendusmäärusega, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 419 lõikega 4.

4.  Lõike 1 punktides a ja b sätestatud erandite kasutamise suhtes kohaldatavad üksikasjalikud tingimused määratakse kindlaks delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 419 lõikega 5.

III JAOTIS

LIKVIIDSETE VAHENDITE VÄLJA- JA SISSEVOOL

1. PEATÜKK

Likviidsete vahendite netoväljavool

Artikkel 20

Likviidsete vahendite netoväljavoolu määratlus

1.  Likviidsete vahendite netoväljavool võrdub punktis a osutatud likviidsete vahendite väljavoolude summaga, mida on vähendatud punktis b osutatud likviidsete vahendite sissevoolude summa võrra, kuid ei ole väiksem nullist, ning see arvutatakse järgneva põhjal:

2.  Likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolusid hinnatakse 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi põhjal, võttes aluseks artiklis 5 osutatud idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaariumi.

3.  Lõikes 1 sätestatud arvutus tehakse II lisas sätestatud valemi kohaselt.

▼M1

Artikkel 21

Tuletistehingute tasaarvestamine

1.  Krediidiasutused arvutavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavad likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolud vastaspoolte kaupa netopõhiselt, tingimusel et on sõlmitud kõnealuse määruse artiklis 295 sätestatud tingimustele vastavad kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped.

2.  Erandina lõikest 1 arvutavad krediidiasutused sellistest valuutatuletistehingutest, mille puhul põhisummade täies ulatuses vahetamine toimub samal ajal (või sama päeva jooksul), tulenevad raha välja- ja sissevoolud netopõhiselt, isegi kui need tehingud ei ole kaetud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „netopõhiselt“ seda, et järgmise 30 kalendripäeva jooksul antavat või saadavat tagatist ei võeta arvesse. Järgmise 30 kalendripäeva jooksul saadava tagatise puhul seevastu tähendab „netopõhiselt“ seda, et seda tagatist ei võeta arvesse üksnes juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

▼B

2. PEATÜKK

Likviidsete vahendite väljavool

Artikkel 22

Likviidsete vahendite väljavoolu määratlus

1.  Likviidsete vahendite väljavoolude arvutamiseks korrutatakse eri kategooriatesse või liikidesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod määradega, mille ulatuses on oodata nende väljavoolu või kasutusse võtmist, nagu käesolevas peatükis sätestatud.

2.  Lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite väljavoolud hõlmavad järgnevaid väljavoolusid, millest igaüks korrutatakse kohaldatava väljavoolu määraga:

▼M1

▼B

▼M1

3.  Kooskõlas lõikega 1 likviidsete vahendite väljavoolu arvutamisel arvatakse sellest maha sellega artikli 26 kohaselt vastastikuses sõltuvuses olevad likviidsete vahendite sissevoolud.

▼B

Artikkel 23

Muudest toodetest ja teenustest tulenevad täiendavad likviidsete vahendite väljavoolud

▼M1

1.  Krediidiasutused hindavad regulaarselt likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosust ja võimalikku mahtu 30 kalendripäeva jooksul toodete ja teenuste puhul, millele ei ole osutatud artiklites 27–31a ning mida need krediidiasutused pakuvad või sponsoreerivad või mida võimalikud ostjad peaksid nendega seotuks. Kõnealused tooted ja teenused hõlmavad muu hulgas järgmist:

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud vahendite väljavoolude hindamisel võetakse aluseks artiklis 5 osutatud idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaarium. Kõnealuses hindamises võtavad krediidiasutused eelkõige arvesse olulist kahju mainele, mis võib tekkida, kui nad ei paku sellistele toodetele ja teenustele likviidsustoetust. Krediidiasutused annavad pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aru nende toodete ja teenuste kohta, mille puhul lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosus ja võimalik maht on oluline, ning pädevad asutused määravad kindlaks, millised vahendite väljavoolud tuleb määrata. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes võivad pädevad asutused kohaldada kuni 5 %-list väljavoolu määra.

3.  Pädevad asutused esitavad EBA-le vähemalt kord aastas aruande selliste toodete ja teenuste liikide kohta, mille puhul nad on krediidiasutuste aruannete põhjal kindlaks määranud vahendite väljavoolu, ning lisavad kõnealusesse aruandesse ka selgituse vahendite väljavoolu kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 24

Stabiilsetest jaehoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Välja arvatud juhul, kui täidetud on artikli 25 lõike 2, 3 või 5 kohased kõrgema väljavoolu määra kriteeriumid, loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ ( 8 ) või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud jaehoiuste summat stabiilseks ja see korrutatakse 5 %-ga, kui hoius on kas:

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse jaehoiust väljakujunenud suhte osana, kui hoiustaja vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

3.  Lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse jaehoiust arvelduskontol hoitavana, kui sellele kontole vastavalt kas krediteeritakse või sellelt debiteeritakse regulaarselt palka, sissetulekuid või tehinguid.

4.  Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused alates 1. jaanuarist 2019 lubada krediidiasutustel korrutada direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud kuni kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 1 täpsustatud 100 000  euro suuruste lõikes 1 osutatud stabiilsete jaehoiuste summa 3 %-ga, kui komisjon on kinnitanud, et asjaomane ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeem vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

5.  Pädevad asutused annavad lõikes 4 osutatud loa ainult pärast seda, kui nad on saanud selleks komisjonilt heakskiidu. Sellist heakskiitu taotletakse põhjendatud teatisega, milles esitatakse tõendid selle kohta, et stabiilsete jaehoiuste väljavoolu määr jääks artiklis 5 osutatud stsenaariumide puhul mis tahes stressiperioodil alla 3 %. Põhjendatud teatis esitatakse komisjonile vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, millest alates luba taotletakse. Komisjon hindab asjaomase hoiuste tagamise skeemi vastavust lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele. Kui need tingimused on täidetud, kiidab komisjon pädeva asutuse poolt esitatud loa andmise taotluse heaks, välja arvatud juhul, kui heakskiidu mitteandmiseks esineb ülekaalukaid põhjusi, mis on seotud jaehoiuste siseturu toimimisega. Väljavoolu määra 3 % on õigus kasutada kõigil sellises heakskiidetud hoiuste tagamise skeemis osalevatel krediidiasutustel. Komisjon küsib EBA-lt arvamust selle kohta, kas asjaomane hoiuste tagamise skeem vastab lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele.

6.  Pädevad asutused võivad anda krediidiasutustele loa korrutada lõikes 1 osutatud skeemiga samaväärse kolmandas riigis asuva hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud jaehoiuste summa 3 %-ga juhul, kui kolmas riik seda käsitlust lubab.

Artikkel 25

Muudest jaehoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad muud jaehoiused, sealhulgas artikliga 24 hõlmamata osa jaehoiustest, 10 %-ga, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõikes 2 sätestatud tingimusi.

2.  Muude jaehoiuste suhtes kohaldatakse krediidiasutuse poolt lõike 3 kohaselt kindlaks määratavaid kõrgemaid väljavoolu määrasid, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼M1

▼B

3.  Krediidiasutused kohaldavad järgmiselt kindlaksmääratud kõrgemat väljavoolu määra:

Pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi kohaldada kõrgemat väljavoolu määra, kui see on põhjendatud krediidiasutuse spetsiifiliste asjaoludega. Kui lõikes 2 osutatud hindamist ei ole tehtud või kui see ei ole veel lõpule viidud, kohaldavad krediidiasutused jaehoiuste suhtes lõike 3 punktis b osutatud väljavoolu määra

4.  Krediidiasutused võivad vahendite väljavoolu arvutamisel välja jätta jaehoiuste teatavad selgelt piiritletud kategooriad juhul, kui krediidiasutus kohaldab igal üksikjuhul kõnealuste hoiuste kogu kategooria suhtes rangelt järgmiseid sätteid, välja arvatud juhul, kui erandi tegemine on põhjendatud hoiustaja keerulise olukorraga:

Kui teatava osa esimeses lõigus osutatud hoiusest saab välja võtta ilma sellist leppetrahvi maksmata, käsitatakse vaid seda osa hoiusest nõudmiseni hoiusena ja ülejäänud osa hoiusest tähtajalise hoiusena, nagu käesolevas lõikes osutatud. Tühistatud hoiuste suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva ja mille puhul on kokku lepitud selle teisele krediidiasutusele väljamaksmises, kohaldatakse väljavoolu määra 100 %.

5.  Erandina lõigetest 1–4 ja artiklist 24 korrutavad krediidiasutused jaehoiused, mille nad on kaasanud kolmandates riikides, kõrgema protsentuaalse väljavoolu määraga, kui selline protsendimäär on sätestatud kõnealuse kolmanda riigi siseriiklikes õigusaktides, millega kehtestatakse likviidsusnõuded.

Artikkel 26

Vahendite väljavoolud, mis on vastastikuses sõltuvuses vahendite sissevooluga

Pädevate asutuste eelneval heakskiidul võivad krediidiasutused arvutada likviidsete vahendite väljavoolu selliselt, et sellest on maha arvatud sellega vastastikuses sõltuvuses olev likviidsete vahendite sissevool, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M1

Pädevad asutused teatavad EBA-le, millised krediidiasutused võivad käesoleva määruse kohaselt väljavoolusid tasaarvestada vastastikuses sõltuvuses olevate sissevooludega. EBA võib nõuda täiendavaid dokumente.

▼B

Artikkel 27

Tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad 25 %-ga kohustused, mis tulenevad hoiustest, mida hoitakse järgmisel viisil:

2.  Erandina lõikest 1 korrutavad krediidiasutused selle osa kohustustest, mis tulenevad direktiivi 94/19/EÜ või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga tagatud lõike 1 punktis a osutatud hoiustest, 5 %-ga.

3.  Keskasutuses hoitavad krediidiasutuste hoiused, mida kooskõlas artikliga 16 käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana, korrutatakse keskasutuse puhul pärast kõnealuste likviidsete varade suhtes väärtuskärpe kohaldamist väljavoolu määraga 100 %. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui käesoleva lõike esimeses lauses osutatud vahendite väljavoolu katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.

4.  Lõike 1 punktides a ja d osutatud kliiring- või hoiuteenused, rahavoogude juhtimise teenused või muud võrreldavad teenused hõlmavad selliseid teenuseid ainult selles ulatuses, milles neid osutatakse sellise väljakujunenud suhte raames, mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega. Lõike 1 punktides a, c ja d osutatud hoiuste suhtes peavad kehtima märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks. Vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena.

5.  Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid ei käsitata tegevushoiustena ja nende suhtes kohaldatakse väljavoolu määra 100 %.

6.  Lõike 1 punktis c osutatud hoiuste kindlakstegemisel, välja arvatud tähtajaliste hoiuste, säästuhoiuste ja vahendatud hoiuste puhul, peab krediidiasutus väljakujunenud tegevussuhet finantssektorisse mittekuuluva kliendiga eksisteerivaks juhul, kui täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:

Tegevushoiusena käsitatakse vaid seda osa hoiusest, mis on vajalik sellise teenuse kasutamiseks, mille kõrvalteenuseks hoius on. Ülejäänud osa käsitatakse mittetegevushoiusena.

Artikkel 28

Muudest kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad kohustused, mis tulenevad finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, riikidelt, keskpankadelt, mitmepoolsetelt arengupankadelt, avaliku sektori asutustelt, pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistutelt, personaalsetelt investeerimisfirmadelt või hoiuste vahendajatelt kaasatud hoiustest, selles ulatuses, milles nende suhtes ei kohaldata artiklit 27, 40 %-ga.

Erandina esimesest lõigust korrutatakse kõnealuses lõigus osutatud kohustused 20 %-ga, kui need on tagatud direktiivi 94/19/EÜ või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

2.  Krediidiasutused korrutavad oma tegevuskuludest tulenevad kohustused 0 %-ga.

▼M1

3.  Krediidiasutused korrutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul:

Erandina esimesest lõigust on juhul, kui tagatud laenuandmistehingu või kapitaliturupõhise tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, vahendite väljavoolu määr 0 %. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust on muidu esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist nõudvate tagatud laenuandmistehingute või kapitaliturupõhiste tehingute puhul vahendite väljavoolu määr 25 %, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.

4.  Järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud ja muud samalaadsed tehingud toovad kaasa vahendite väljavoolu, kui laenuks võetud vara suhtes kohaldatakse 2. peatüki alusel väiksemat väärtuskärbet kui laenuks antud vara suhtes. Vahendite väljavoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks võetud vara turuväärtus kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud laenuks antud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra ja laenuks võetud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra vahega. Kõnealuses arvutuses kohaldatakse selliste varade suhtes, mis ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, 100 % suurust väärtuskärbet.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse juhul, kui tagatise vahetustehingu või muu samalaadse tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 0 % suurust vahendite väljavoolu määra. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste tagatise vahetustehingute või muude samalaadsete tehingute puhul, mis nõuaksid esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 25 % suurust vahendite väljavoolu määra, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.

▼B

5.  Eraldatud kontodel hoitavaid tasaarvestussaldosid, mis on seotud siseriikliku regulatsiooniga ette nähtud kliendi kaitse korraga, käsitatakse artikli 32 kohaselt vahendite sissevooludena ning need arvatakse likviidsete varade hulgast välja.

6.  Krediidiasutused kohaldavad väljavoolu määra 100 % kõigi enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite suhtes, välja arvatud juhul kui võlakirju müüakse üksnes jaeturul ja hoitakse jaekontol, misjuhul neid instrumente saab käsitada asjakohasesse jaehoiuste kategooriasse kuuluvana. Seatakse sellised piirangud, et kõnealuseid instrumente ei saa osta ega hoida muud osapooled kui jaekliendid.

▼M1

7.  Varade puhul, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, eeldatakse nende täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa likviidsete varade 100 % suuruse väljavoolu, välja arvatud juhul, kui laenuks võetud varad kuuluvad krediidiasutusele ja need ei ole osaks tema likviidsuspuhvrist.

8.  Käesolevas artiklis tähendab „kodukeskpank“ üht järgmistest:

9.  Käesolevas artiklis tähendab „võrdne vastaspool“ üht järgmistest:

Siiski loetakse avaliku sektori asutusi, kohalikke omavalitsusi ja avaliku sektori asutusi võrdseks vastaspooleks üksnes siis, kui neile on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 või 116 kohaselt määratud 20 % suurune või väiksem riskikaal.

▼B

Artikkel 29

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud

1.  Erandina artiklist 31 võivad pädevad asutused anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes madalamat väljavoolu määra juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.  Pädevad asutused võivad loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti b. Sel juhul peavad olema täidetud järgmised täiendavad objektiivsed kriteeriumid:

▼M1

▼B

▼M1

▼B

Kui lubatakse kohaldada sellist väiksemat väljavoolu määra, teavitab pädev asutus EBA-t määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud protsessi tulemustest. Sellise väiksema vahendite väljavoolu tingimuste täitmise vaatab pädev asutus korrapäraselt läbi.

Artikkel 30

Vahendite täiendav väljavool

1.  Tagatise suhtes, milleks on muu kui raha ja artiklis 10 osutatud varad ning mille krediidiasutus on andnud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele, kohaldatakse täiendavat väljavoolu määra 20 %.

Tagatise suhtes, milleks on artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud varad ning mille krediidiasutus on andnud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele, kohaldatakse täiendavat väljavoolu määra 10 %.

▼M1

2.  Krediidiasutus arvutab ja teatab pädevale asutusele täiendava vahendite väljavoolu, mis tuleneb kõikidest sõlmitud lepingutest, mille lepingutingimustega kaasneb 30 kalendripäeva jooksul ja krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulise halvenemise järel likviidsete vahendite täiendav väljavool või täiendavad tagatisevajadused. Krediidiasutus teatab pädevale asutusele kõnealusest vahendite väljavoolust hiljemalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 kohaste aruannete esitamise ajal. Kui pädev asutus peab sellist vahendite väljavoolu oluliseks seoses krediidiasutuse likviidsete vahendite võimaliku väljavooluga, nõuab ta, et krediidiasutus lisaks kõnealuste lepingute puhul täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab täiendava tagatise vajadusele või täiendavale raha väljavoolule, mis tuleneb krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, mis vastab tema välise krediidikvaliteedi hinnangu langetamisele vähemalt kolme astme võrra. Selliste täiendavate tagatiste ja raha väljavoolude suhtes kohaldab krediidiasutus 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Krediidiasutus vaatab kõnealuse olulise halvenemise ulatuse korrapäraselt läbi, arvestades tema sõlmitud lepingutest tulenevaid asjaolusid, ning teatab läbivaatamise tulemuse pädevale asutusele.

3.  Krediidiasutus lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse tuletistehingutele, kui need on olulised. See arvutus tehakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/208 ( 10 ) sätestatud korras.

4.  Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavaid vahendite sisse- ja väljavoolusid võetakse arvesse netopõhiselt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21. Vahendite netoväljavoolu korral korrutab krediidiasutus tulemuse 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga. Krediidiasutused jätavad sellistest arvutustest välja likviidsusnõuded, mis tulenevad käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest.

5.  Kui krediidiasutusel on lühike positsioon, mis on kaetud laenuks võetud tagatiseta väärtpaberitega, lisab krediidiasutus täiendava vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui tingimused, mille alusel krediidiasutus need laenuks võttis, näevad ette nende tagastamist alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust vahendite väljavoolu määra.

▼B

6.  Krediidiasutus lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab 100 %-le järgnevast:

▼M1

7.  Tagatisena saadud hoiuseid ei käsitata kohustustena artikli 24, 25, 27, 28 või 31a tähenduses, kuid nende suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikeid 1–6. Saadud raha seda osa, mis ületab tagatisena saadud rahasummat, käsitatakse hoiustena kooskõlas artikliga 24, 25, 27, 28 või 31a.

▼B

8.  Krediidiasutused eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema poolt sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %.

9.  Krediidiasutused eeldavad, et varaga tagatud kommertsväärtpaberite, vahefinantseerimisüksuste, väärtpaberitesse investeerimise vahendite või muude selliste rahastamisvahendite kaudu rahastamise kadumise korral on vahendite väljavool 100 %. Kõnealust väljavoolu määra 100 % kohaldatakse tähtaeguva summa, potentsiaalselt tagastatavate varade summa või vajaliku likviidsuse suhtes.

10.  Kõnealuse osa puhul lõigete 8 ja 9 kohastest rahastamisprogrammidest ei ole nendega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel vaja tähaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.

▼M1 —————

▼M1

12.  Kui seoses peamaakleri teenuste osutamisega on krediidiasutus katnud kliendipoolseid lühikeseks müümisi, sobitades neid sisemiselt teise kliendi varadega, ja need varad ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, kohaldatakse sellistest tehingutest tuleneva tingimusliku kohustuse suhtes 50 % suurust vahendite väljavoolu määra.

▼B

Artikkel 31

Krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenev vahendite väljavool

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab likviidsuslimiit mis tahes siduvat kasutamata tagamisvahendit, mida kasutataks kliendi võlakohustuste refinantseerimiseks olukorras, kus kliendil ei ole võimalik võlga finantsturgudel pikendada. Selle summa arvutatakse kliendi emiteeritud ja 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvate selliste võlakohustuste praegu tagasimaksmata summana, mille suhtes rakendatakse kaitsemeetmena likviidsuslimiiti. Likviidsuslimiidi määratlusest jäetakse välja see osa likviidsuslimiidist, mis tagab võlakohustusi, mis ei tähtaegu 30 kalendripäeva jooksul. Likviidsuslimiidi mis tahes täiendavat mahtu käsitatakse käesolevas artiklis sätestatud krediidikasutuse määraga krediidilimiidina. Äriühingutele pakutavaid üldisi käibekapitali rahastamisvahendeid ei liigitata likviidsuslimiitideks, vaid krediidilimiitideks

2.  Krediidiasutused arvutavad krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenevad vahendite väljavoolud, korrutades krediidi- ja likviidsuslimiitide summa lõigetes 3–5 sätestatud vastavate väljavoolu määradega. Krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenevad vahendite väljavoolud määratakse kindlaks protsendina maksimaalsest summast, mida saab 30 kalendripäeva jooksul kasutusse võtta, millest on maha arvatud mis tahes likviidsusnõuded, mis oleksid artikli 23 kohaselt kohaldatavad kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjete puhul, ja mis tahes artikli 9 kohaselt hinnatav tagatis, mis on krediidiasutusele kättesaadavaks tehtud, kui kõnealune tagatis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Kui vajalik teave on krediidiasutusele kättesaadav, määratakse krediidi- ja likviidsuslimiitide maksimaalne kasutatav summa kindlaks maksimaalse summana, mida saaks välja võtta, arvestades vastaspoole enda kohustusi või ettemääratud lepingujärgset rahakasutuskava, mille tähtaeg saabub 30 kalendripäeva jooksul.

3.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab järgneva 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, korrutatakse 5 %-ga, kui need kvalifitseeruvad jaehoiuste riskipositsiooni klassi arvamiseks.

4.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata krediidilimiitide arvelt, korrutatakse 10 %-ga, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

5.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab järgneva 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata likviidsuslimiitide arvelt, korrutatakse 30 %-ga, kui need vastavad lõike 4 punktides a ja b osutatud tingimustele, ja 40 %-ga, kui need on võimaldatud personaalsetele investeerimisfirmadele.

▼M1

6.  Kasutamata likviidsuslimiit, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, korrutatakse 10 %-ga selles ulatuses, milles see ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav summa on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.

▼B

7.  Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutus korrutab oma liikmest krediidiasutusele siduvalt võimaldatud likviidsuse rahastamise väljavoolu määraga 75 %, kui selline liikmest krediidiasutus võib käsitada likviidsuse rahastamist likviidse varana vastavalt artikli 16 lõikele 2. Likviidsuse rahastamise siduva põhisumma suhtes kohaldatakse väljavoolu määra 75 %.

8.  Krediidiasutus korrutab maksimaalse kasutatava summa, mida saab 30 kalendripäeva jooksul välja võtta muude kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, vastava väljavoolu määraga järgmiselt:

9.  Krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus, võivad erandina lõigetest 1–8 kohaldada lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitlusi krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes, mida võimaldatakse tugilaenude andjatele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, tingimusel et need laenud vastavad väljavoolu määrasid käsitlevatele lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetele.

▼M1

Kui neid tugilaene antakse vahendatud laenudena muu krediidiasutuse vahendusel, võib vahendajana tegutsev krediidiasutus erandina artikli 32 lõike 3 punktist g kohaldada sümmeetrilist sisse- ja väljavoolu. Sisse- ja väljavoolu arvutamisel kohaldatakse saadud ja antud kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidi suhtes käesoleva lõike esimese lõigu alusel kohaldatavat määra, järgides muul juhul käesoleva lõike kohaselt sellega seoses kohaldatavaid tingimusi ja nõudeid.

▼B

Käesolevas lõikes osutatud tugilaenud peavad olema kättesaadavad konkurentsivabal, mittetulunduslikul alusel ainult isikutele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid, et edendada liidu või asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse avaliku poliitika eesmärke. Selliseid krediidi- ja likviidsuslimiite peab olema võimalik kasutada ainult tugilaenu mõistlikult eeldatava taotluse alusel ja sellise taotluse summani, tingimusel et väljamakstud vahendite kasutamise kohta esitatakse hiljem aruanded.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 31a

Kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud, mida ei käsitleta käesoleva peatüki muudes sätetes

1.  Krediidiasutused korrutavad 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga mis tahes kohustused, mis kuuluvad tasumisele 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud artiklites 24–31 osutatud kohustused.

2.  Kui kõikide finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamisega seotud lepinguliste kohustuste (v.a artiklites 24–31 osutatud kohustused) kogusumma ületab 30 kalendripäeva jooksul nendest klientidest tulenevate sissevoolude summat, mis on arvutatud kooskõlas artikli 32 lõike 3 punktiga a, kohaldatakse selle ületava osa suhtes 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad finantssektorisse mittekuuluvad kliendid muu hulgas füüsilisi isikuid, VKEsid, äriühinguid, riike, mitmepoolseid arengupankasid ja avaliku sektori asutusi ning ei hõlma finantssektorisse kuuluvaid kliente ja keskpanku.

▼B

3. PEATÜKK

Likviidsete vahendite sissevool

Artikkel 32

Vahendite sissevoolud

1.  Likviidsete vahendite sissevoolusid hinnatakse 30 kalendripäeva pikkuse perioodi põhjal. Need koosnevad ainult vahendite lepingupõhistest sissevooludest, mis tulenevad riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

▼M1

2.  Krediidiasutused kohaldavad lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite sissevoolude suhtes 100 % suurust sissevoolu määra ning need hõlmavad eelkõige järgmisi vahendite sissevoolusid:

3.  Erandina lõikest 2 kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud vahendite sissevoolude suhtes järgmisi nõudeid:

▼B

4.  Lõike 3 punkti a ei kohaldata rahaliste nõuete suhtes, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mis on tagatud likviidsete varadega vastavalt II jaotisele, nagu on osutatud lõike 3 punktis b. Vahendite sissevoolusid, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks, võetakse arvesse täies ulatuses, tingimusel et kõnealuseid eraldatud saldosid hoitakse II jaotises määratletud likviidsetes varades.

▼M1

5.  Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite sisse- ja väljavoolud arvutatakse netopõhiselt kooskõlas artikliga 21 ning need korrutatakse vahendite netosissevoolu puhul 100 % suuruse sissevoolu määraga.

▼B

6.  Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes likviidsetest varadest, millele on osutatud II jaotises, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvatest maksetest, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses.

7.  Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes uute kohustuste võtmisest.

8.  Krediidiasutused võtavad arvesse likviidsete vahendite sissevoolu, mis saadakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavas valuutas, ainult sel määral, mil need on vastavuses vahendite väljavooluga vastavalt kolmandas riigis või asjaomases valuutas.

Artikkel 33

Vahendite sissevoolu ülempiir

1.  Krediidiasutused võtavad likviidsete vahendite sissevoolusid arvesse kuni 75 % ulatuses 2. peatükis määratletud likviidsete vahendite väljavoolude kogusummast, välja arvatud juhul, kui konkreetse vahendite sissevoolu suhtes kohaldatakse lõikes 2, 3 või 4 osutatud vabastust.

2.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib krediidiasutus täielikult või osaliselt vabastada lõikes 1 osutatud ülempiiri kohaldamisest järgmised likviidsete vahendite sissevoolud:

3.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib spetsialiseerunud krediidiasutused vabastada vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, kui nende põhitegevus on liising ja faktooring, välja arvatud lõikes 4 osutatud tegevused, ja kui täidetud on lõikes 5 sätestatud tingimused.

4.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib spetsialiseerunud krediidiasutuste suhtes kohaldada vahendite sissevoolu ülempiiri 90 %, kui täidetud on lõikes 5 sätestatud tingimused ja nende põhitegevus on järgmine:

5.  Lõikes 3 osutatud krediidiasutused võib vabastada vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest ja lõikes 4 osutatud krediidiasutused võivad kohaldada kõrgemat ülempiiri 90 % juhul, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

Pädevad asutused teavitavad EBAt, milliste spetsialiseerunud krediidiasutuste suhtes kohaldatakse vabastust või kõrgemat ülempiiri, märkides ka põhjenduse. EBA avaldab nimekirja spetsialiseerunud krediidiasutustest, kelle suhtes kohaldatakse vabastust või kõrgemat ülempiiri, ja peab seda nimekirja. EBA võib nõuda täiendavaid dokumente.

6.  Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud vabastusi, mille pädev asutus on heaks kiitnud, võib kohaldada nii individuaalsel kui ka konsolideeritud tasandil vastavalt artikli 2 lõike 3 punktile e.

7.  Krediidiasutused määravad likviidsete vahendite netoväljavoolu summa, mille puhul kohaldatakse vahendite sissevoolu ülempiiri, kindlaks käesoleva määruse II lisas sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 34

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

1.  Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada erandina artikli 32 lõike 3 punktist g kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes kõrgemat sissevoolu määra juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.  Kui krediidiasutus ja vastaspoolest krediidiasutus on asutatud erinevates liikmesriikides, võivad pädevad asutused loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest juhul, kui lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele on täidetud ka järgmised punktides a–c sätestatud täiendavad objektiivsed kriteeriumid:

▼M1

▼B

▼M1

▼B

Pädevad asutused teevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt igakülgselt konsulteerides üksteisega koostööd selleks, et kindlaks teha, kas käesolevas lõikes sätestatud täiendavad kriteeriumid on täidetud.

3.  Kui lõikes 2 sätestatud täiendavad kriteeriumid on täidetud, on likviidsuse saaja pädeval asutusel lubatud kohaldada vahendite sissevoolu soodusmäära kuni 40 %. Mis tahes kõrgema kui 40 % suuruse vahendite sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks on siiski vajalik mõlema pädeva asutuse heakskiit ning seda kohaldatakse sümmeetrilisel alusel.

Kõrgema kui 40 % suuruse vahendite sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks loa andmisel teavitavad pädevad asutused EBAt lõikes 2 osutatud protsessi tulemustest. Pädevad asutused kontrollivad regulaarselt, kas selliste vahendite kõrgemate sissevoolu määrade tingimused on jätkuvalt täidetud.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine liikmesriikide poolt garanteeritud panga varade suhtes

1.  Krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi keskvalitsus on andnud garantii, kvalifitseeruvad 1. tasandi varadena vaid juhul, kui:

2.  Kui garantii andja on liikmesriigi piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, kvalifitseerub garanteeritud vara 1. tasandi varana vaid juhul, kui sellise piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu olevaid nõudeid käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikega 2 nõuetena asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse vastu ning garantii vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud varasid käsitatakse jätkuvalt 1. tasandi varadena seni, kuni garantii jääb kehtivaks vastavalt kas asjaomase emitendi või tema varade suhtes, mida võidakse aja jooksul asendada või muuta. Kui emitendile või tema varadele antud garantii summat suurendatakse mis tahes ajal pärast 30. juunit 2014, kvalifitseeruvad varad likviidsete varadena vaid enne seda kuupäeva antud garantii maksimumsumma ulatuses.

4.  Käesolevas artiklis osutatud varade suhtes kohaldatakse samasid nõudeid, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud 1. tasandi varade suhtes, milleks on kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

5.  Kui krediidiasutuse või tema varade suhtes kohaldatakse garantiiskeemi, siis käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel garantiina skeemi kui tervikut.

Artikkel 36

Üleminekusäte liikmesriikide poolt rahastatavate langenud väärtusega varasid haldavate asutuste kohta

1.  Kuni 31. detsembrini 2023 kvalifitseeruvad 1. tasandi varadena kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirjad, mille on emiteerinud järgmised liikmesriikide poolt rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused:

2.  Lõikes 1 osutatud varade suhtes kohaldatakse samasid nõudeid, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud 1. tasandi varade suhtes, milleks on kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

Artikkel 37

Eluasemelaenudega tagatud väärtpaberistamiste suhtes kohaldatav üleminekusäte

1.  Erandina artiklist 13 kvalifitseeruvad enne 1. oktoobrit 2015 emiteeritud väärtpaberistamised, mille aluseks olevate riskipositsioonide puhul on tegemist artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud eluasemelaenudega, 2B tasandi varadena, kui need vastavad muudele artiklis 13 sätestatud nõuetele kui artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i sätestatud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu ning laenusumma ja sissetuleku suhtarvu nõuded.

2.  Erandina artiklist 13 kvalifitseeruvad pärast 1. oktoobrit 2015 emiteeritud väärtpaberistamised, mille aluseks olevate riskipositsioonide puhul on tegemist selliste artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud eluasemelaenudega, mille puhul kõnealuses punktis sätestatud keskmise laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu ning laenusumma ja sissetuleku suhtarvu nõuded ei ole täidetud, 2B tasandi varadena kuni 1. oktoobrini 2025, tingimusel et aluseks olevad riskipositsioonid sisaldavad eluasemelaenusid, mille suhtes ei kohaldatud nende andmise ajal laenusumma ja sissetuleku suhtarvu ülempiire reguleerivaid siseriiklikke õigusakte ning mis on antud mis tahes ajal enne 1. oktoobrit 2015.

Artikkel 38

Likviidsuskattekordaja kehtestamisel kohaldatav üleminekusäte

1.  Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 460 lõikega 2 kehtestatakse artiklis 4 sätestatud likviidsuskattekordaja järgmiselt:

2.  Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikega 5 võivad liikmesriigid või pädevad asutused nõuda, et siseriiklikult tegevusloa saanud krediidiasutused või kõnealuste krediidiasutuste alakategooriad järgiksid kuni 100 % suurust kõrgemat likviidsuskatte nõuet kuni käesoleva määruse kohase siduva 100 % suuruse miinimumnõude täieliku kehtestamiseni.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

Likviidsuspuhvri koosseisu kindlaksmääramiseks kasutatavad valemid

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

▼M1

▼B

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

▼M1 —————

▼B

---

II LISA

Likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem

NLO

=

likviidsete vahendite netoväljavool

TO

=

vahendite väljavoolude kogusumma

TI

=

vahendite sissevoolude kogusumma

FEI

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

IHC

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat ülempiiri, milleks on 90 % vahendite väljavoolust

IC

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse ülempiiri, milleks on 75 % vahendite väljavoolust

Likviidsete vahendite netoväljavool võrdub vahendite väljavoolude kogusummaga, millest on maha arvatud vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust või 90 % ülempiiri või 75 % ülempiiri.

NLO = TO – MIN(FEI, TO) – MIN(IHC, 0,9*MAX(TO – FEI, 0)) – MIN(IC, 0,75*MAX(TO – FEI – IHC/0,9, 0))

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 2 ) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

( 3 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

( 9 ) Seitsmes Nõukogu direktiiv, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1).

( 10 ) Komisjoni 31. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/208, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega sellise täiendava likviidsete vahendite väljavoolu kohta, mis vastab negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletistehingutele tulenevale tagatise vajadusele (ELT L 33, 8.2.2017, lk 14).