02015R0061 — ET — 30.04.2020 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/61,

10. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 011 17.1.2015, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1620, 13. juuli 2018,

  L 271

10

30.10.2018




▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/61,

10. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega

(EMPs kohaldatav tekst)



I JAOTIS

LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikega 1 ette nähtud likviidsuskatte nõue.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kelle üle teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 1 ) kohaselt.

2.  Krediidiasutused järgivad käesolevat määrust individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 6 lõikele 4. Pädevad asutused võivad teha osalise või täieliku erandi käesoleva määruse individuaalsest kohaldamisest krediidiasutuse suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 8 ja 10, tingimusel et täidetud on kõnealustes artiklites sätestatud tingimused.

3.  Kui konsolideerimisgrupp hõlmab ühte või mitut krediidiasutust, kohaldab ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing käesolevas määruses sätestatud kohustusi konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõikele 3 ja kõiki järgmisi sätteid:

▼M1

a) 

kolmanda riigi varasid, mida hoiab kolmandas riigis asuv tütarettevõtja, võib aktsepteerida konsolideerimise eesmärgil likviidsete varadena, kui need kvalifitseeruvad likviidseteks varadeks selliste kolmanda riigi õigusaktide kohaselt, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, ja vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) 

varad vastavad kõikidele käesoleva määruse II jaotises sätestatud nõuetele;

ii) 

varad ei vasta käesoleva määruse II jaotises emissioonimahu suhtes sätestatud erinõudele, kuid vastavad kõikidele selle jaotise ülejäänud nõuetele.

Punkti ii alusel aktsepteeritavaid varasid võib aktsepteerida ainult sellise summa ulatuses, mis vastab sellest tütarettevõtjast tulenevale likviidsete vahendite netoväljavoolule stressiperioodil vara nomineerimise valuutas;

▼B

b) 

kolmandas riigis asuva tütarettevõtja likviidsete vahendite väljavoolu, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse kolmanda riigi õigusaktidele, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, kõrgemaid määrasid, kui on sätestatud III jaotises, konsolideeritakse vastavalt kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud kõrgematele määradele;

c) 

kolmandas riigis asuva tütarettevõtja likviidsete vahendite sissevoolu, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse kolmanda riigi õigusaktidele, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, madalamaid määrasid, kui on sätestatud III jaotises, konsolideeritakse vastavalt kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud madalamatele määradele;

d) 

konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 4 konsolideeritud alusel ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 412 seoses likviidsete varade ning likviidsete vahendite väljavoolu ja sissevoolu määratlusega nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel. Muus osas kui käesolevas punktis sätestatu kohaldatakse kuni likviidsuskattekordaja nõude määruse (EL) nr 575/2013 artikli 508 kohase kindlaksmääramiseni investeerimisühingute suhtes jätkuvalt sellist investeerimisühingute üksikasjalikku likviidsuskattekordaja nõuet, nagu on sätestatud liikmesriikide õigusaktides;

e) 

konsolideeritud alusel võetakse artikli 33 lõigetes 3 ja 4 osutatud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevat sissevoolu arvesse ainult samast ettevõtjast tuleneva väljavoolu ulatuses.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„1. tasandi varad” — määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad;

2)

„2. tasandi varad” — määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad; 2. tasandi varad jagatakse omakorda 2A ja 2B tasandi varadeks vastavalt käesoleva määruse II jaotise 2. peatükile;

3)

„likviidsuspuhver” — likviidsed varad, mida krediidiasutus hoiab vastavalt käesoleva määruse II jaotisele;

4)

„aruandlusvaluuta” — valuuta, milles kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 VI osa II ja III jaotises osutatud likviidsuskirjeid aruannetes, mis esitatakse pädevale asutusele vastavalt kõnealuse määruse artikli 415 lõikele 1;

5)

„varakatte nõue” — varade suhe kohustustesse, nagu on kindlaks määratud liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktidega krediidikvaliteedi parandamise eesmärgil seoses pandikirjadega;

6)

„VKE” — komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ( 2 ) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

7)

„likviidsete vahendite netoväljavool” — summa, mis saadakse krediidiasutuse likviidsete vahendite sissevoolu maha arvamisel tema likviidsete vahendite väljavoolust vastavalt käesoleva määruse III jaotisele;

▼M1 —————

▼B

10)

„personaalne investeerimisfirma” — ettevõtja või usaldusfond, mille omanik või tegelik tulusaaja on vastavalt füüsiline isik või tihedalt seotud füüsiliste isikute rühm, mis loodi ainsa eesmärgiga hallata omanike vara ja mis ei tegele muu äri-, tööstus- või kutsetegevusega. Personaalse investeerimisfirma eesmärk võib olla ka muu abitegevus, nt omanike varade eraldamine äriühingu varadest, varade üleandmise hõlbustamine peresiseselt või varade tükeldamise vältimine pärast pereliikme surma, tingimusel et need lisategevused on seotud peamise eesmärgiga, milleks on omanike vara haldamine;

▼M1

11)

„stress” — krediidiasutuse maksevõime- või likviidsuspositsiooni järsk või tõsine halvenemine, mis on tingitud turutingimuste või idiosünkraatiliste tegurite muutusest ja mille tulemusel tekib märkimisväärne oht, et krediidiasutus ei suuda täita tähtajaks oma kohustusi, mille täitmise tähtaeg on järgneva 30 kalendripäeva jooksul;

▼B

12)

„võimenduslaen” — tagatud laen, mis on antud klientidele finantsvõimendusega kauplemispositsioonide võtmiseks.

Artikkel 4

Likviidsuskattekordaja

1.  Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõike 1 kohane üksikasjalik likviidsuskatte nõue võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina. Krediidiasutused arvutavad likviidsuskattekordaja järgmise valemi kohaselt:

image

2.  Krediidiasutuste likviidsuskattekordaja peab olema kogu aeg vähemalt 100 %.

3.  Erandina lõikest 2 võivad krediidiasutused oma likviidsed varad rahaks muuta, et katta oma likviidsete vahendite netoväljavoolu stressiperioodil, isegi kui likviidsete varade sellise kasutamise tõttu võib nende likviidsuskattekordaja langeda sellistel perioodidel alla 100 %.

4.  Kui krediidiasutuse likviidsuskattekordaja on mis tahes ajal langenud alla 100 % või on põhjust eeldada, et see langeb alla 100 %, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 414 sätestatud nõuet. Kuni likviidsuskattekordaja on tagasi viidud lõikes 2 osutatud tasemele, teatab krediidiasutus pädevale asutusele likviidsuskattekordaja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 ( 3 ).

▼M1

5.  Krediidiasutused arvutavad ja jälgivad likviidsuskattekordajat aruandlusvaluutas kõikide kirjete puhul olenemata sellest, mis valuutas need on tegelikult nomineeritud.

Lisaks sellele arvutavad ja jälgivad krediidiasutused teatavate kirjate puhul eraldi likviidsuskattekordajat järgmiselt:

a) 

kirjete puhul, mille kohta esitatakse eraldi aruanded muus valuutas kui aruandlusvaluuta kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2, arvutavad ja jälgivad krediidiasutused eraldi likviidsuskattekordajat selles muus valuutas;

b) 

aruandlusvaluutas nomineeritud kirjete puhul, kui muudes valuutades kui aruandlusvaluuta nomineeritud kohustuste koondsumma on võrdne 5 %ga krediidiasutuse kogukohustustest või suurem, välja arvatud regulatiivne kapital ja bilansivälised kirjed, arvutavad ja jälgivad krediidiasutused eraldi likviidsuskattekordajat aruandlusvaluutas.

Krediidiasutused teatavad pädevale asutusele likviidsuskattekordaja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014.

▼M1

6.  Krediidiasutused ei arvesta likviidseid varasid, vahendite sissevoolusid ja väljavoolusid topelt.

▼B

Artikkel 5

Likviidsuskattekordaja puhul kasutatavad stressistsenaariumid

Järgmisi stsenaariume võib käsitada selliste asjaolude näitajatena, mille puhul võib pidada krediidiasutust olevaks stressiolukorras:

a) 

jaehoiuste märkimisväärse osa väljavool;

b) 

tagamata hulgirahastamise võimaluste, sealhulgas hulgihoiuste ja muude tingimuslike rahastamisallikate (nt saadud siduvad ja mittesiduvad likviidsus- ja krediidiliinid) osaline või täielik kadumine;

c) 

tagatud lühiajalise rahastamise osaline või täielik kadumine;

d) 

täiendav likviidsete vahendite väljavool seoses krediidireitingu langetamisega kuni kolme astme võrra;

e) 

suurem turu volatiilsus, mis mõjutab tagatise väärtust või kvaliteeti või tekitab täiendava tagatise vajaduse;

f) 

likviidsus- ja krediidilimiitide ettekavandamata kasutamine;

g) 

potentsiaalne kohustus osta tagasi võlakohustused või täita lepinguväliseid kohustusi.



II JAOTIS

LIKVIIDSUSPUHVER



1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Likviidsuspuhvri koosseis

Selleks et likviidseid varasid saaks kasutada krediidiasutuse likviidsuspuhvri osana, peavad need vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a) 

artiklis 7 sätestatud üldnõuded;

b) 

artiklis 8 sätestatud tegevusnõuded;

c) 

kriteeriumid, mille kohaselt need on 2. peatüki kohaselt aktsepteeritavad liigitamiseks vastavalt 1. või 2 tasandi varadena.

Artikkel 7

Likviidsete varade üldnõuded

1.  Selleks et kvalifitseeruda likviidsete varadena, peavad krediidiasutuse varad vastama lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele.

▼M1

2.  Varad on omand, õigus või huvi, mida hoiab krediidiasutus või mis kuuluvad punktis a osutatud kogumisse ja mis ei ole mingil viisil koormatud. Selle kohaldamisel arvatakse vara olevaks koormamata juhul, kui selle suhtes ei kohaldata mingeid õiguslikke, lepingulisi, regulatiivseid või muid piiranguid, mis takistavad krediidiasutusel sellise vara likvideerimist, müümist, ülekandmist, määramist või üldiselt võõrandamist kohese müügi või repolepingu kaudu järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:

a) 

kogumisse kuuluvad varad, mis on kättesaadavad koheseks kasutamiseks tagatisena, et saada täiendavat rahastamist krediidiasutusele kättesaadavate kokkulepitud, kuid veel rahastamata krediidiliinide alusel, või kui kogumit haldab keskpank, siis krediidiasutusele kättesaadavate kokkuleppimata ja veel rahastamata krediidiliinide alusel. See punkt hõlmab varasid, mille krediidiasutus on paigutanud koostöövõrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutusse. Krediidiasutused eeldavad, et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suurenevas likviidsuse järjekorras, võttes aluseks 2. peatüki kohase likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita;

b) 

varad, mille krediidiasutus on saanud krediidiriski maandamise eesmärgil tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ning mida krediidiasutus võib võõrandada.

▼B

3.  Varasid ei ole emiteerinud krediidiasutus ise, tema emaettevõtja (välja arvatud avaliku sektori asutus, mis ei ole krediidiasutus), tema tütarettevõtja või tema emaettevõtja teine tütarettevõtja või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja, kellega krediidiasutusel on märkimisväärne seos.

4.  Varasid ei ole emiteerinud ükski järgmistest:

▼M1

a) 

teine krediidiasutus, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

i) 

emitent on artikli 10 lõike 1 punktis c või artikli 11 lõike 1 punktis a või b osutatud avaliku sektori asutus;

ii) 

vara on artikli 10 lõike 1 punktis f või artikli 11 lõike 1 punktis c või d või artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud pandikiri;

iii) 

vara kuulub artikli 10 lõike 1 punktis e kirjeldatud kategooriasse;

▼B

b) 

investeerimisühing;

c) 

kindlustusandja;

d) 

edasikindlustusandja;

e) 

finantsvaldusettevõtja;

f) 

segafinantsvaldusettevõtja;

▼M1

g) 

mis tahes muu üksus, kes teostab oma peamise majandustegevusena ühte või enamat direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust. Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid kuuluvaks käesolevas punktis osutatud üksuste hulka.

▼B

5.  Varade väärtust on võimalik kindalaks määrata laialdaselt kajastatavate ja kergesti kättesaadavate turuhindade alusel. Turupõhiste hindade puudumisel peab varade väärtust olema võimalik kindalaks määrata lihtsa arvutuskäiguga valemi põhjal, milles kasutatakse avalikult kättesaadavaid sisendandmeid ja mis ei sõltu märkimisväärselt tugevatest oletustest.

6.  Varad on noteeritud tunnustatud börsil või kaubeldavad aktiivse kohese müügi kaudu või lihtsate repotehingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Kõnealuseid kriteeriume tuleb hinnata iga turu puhul eraldi. Varasid, millega on lubatud kaubelda liikmesriigis või kolmandas riigis korraldatud kauplemiskohas, mis ei ole tunnustatud börs, käsitatakse likviidsetena ainult juhul, kui kauplemiskoht võimaldab varade koheseks müügiks aktiivset ja mahukat turgu. Selleks et hinnata, kas kauplemiskoht võimaldab käesoleva lõike kohaldamisel aktiivset ja mahukat turgu, võtab krediidiasutus miinimumkriteeriumidena arvesse järgmist:

a) 

ajaloolised tõendid turu haarde ja sügavuse kohta, nt väike ostu- ja müüginoteeringute vahe, suur kauplemismaht ning turuosaliste suur arv ja mitmekesisus;

b) 

usaldusväärse turuinfrastruktuuri olemasolu.

7.  Lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgneva suhtes:

a) 

artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud pangatähed ja mündid;

▼M1

aa) 

artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud nõuded keskvalitsuse vastu;

▼B

b) 

artikli 10 lõike 1 punktides b ja d ning artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud nõuded keskpankade vastu;

c) 

artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiidid;

d) 

artiklis 16 osutatud hoiused ja muu rahastamine koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides.

Artikkel 8

Tegevusnõuded

1.  Krediidiasutused kehtestavad põhimõtted ja piirangud, tagamaks, et likviidsuspuhvrisse kuuluvad likviidsed varad on kogu aeg asjakohaselt hajutatud. Selleks võtavad krediidiasutused arvesse käesoleva jaotise 2. peatükis osutatud likviidsete varade eri kategooriate vahelise ja sama kategooria sisese hajutamise määra ning mis tahes muid asjakohaseid hajutamistegureid, nt emitentide liigid, vastaspooled või kõnealuste emitentide ja vastaspoolte geograafiline asukoht.

Pädevad asutused võivad krediidiasutuse likviidsetele varadele kehtestada teatavad piirangud või nõuded, et tagada käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine. Mis tahes sellist piirangut või nõuet ei kohaldata siiski järgmiste suhtes:

a) 

järgmised 1. tasandi varade kategooriad:

i) 

artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud pangatähed ja mündid;

▼M1

ii) 

artikli 10 lõike 1 punktides b ja d osutatud nõuded keskpankade vastu;

▼B

iii) 

artikli 10 lõike 1 punktis g osutatud varad, milleks on mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded;

b) 

selliste 1. tasandi varade kategooriad, milleks on artikli 10 lõike 1 punktides c ja d osutatud kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidiasutus hoiab asjaomast vara, et katta likviidsete vahendite netoväljavoolu stressiperioodil liikmesriigi või kolmanda riigi valuutas, või vara on emiteerinud krediidiasutuse päritoluliikmesriigi kesk- või piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või avaliku sektori asutused;

c) 

artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiidid.

2.  Krediidiasutustel on hõlbus juurdepääs oma likviidsetele varadele ja nad suudavad need rahaks muuta mis tahes ajal 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul kohese müügi kaudu või repolepingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Krediidiasutusel on hõlbus juurdepääs likviidsetele varadele juhul, kui puuduvad olulised praktilised või õiguslikud takistused selliste varade õigeaegseks rahaks muutmiseks.

Varasid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes või krediidiasutuse tegevuskulude katmiseks, ei käsitata krediidiasutuse jaoks hõlpsasti juurdepääsetavana.

Varasid, mida hoitakse kolmandas riigis, kus nende vaba võõrandatavus on piiratud, käsitatakse hõlpsasti juurdepääsetavana ainult sel määral, mil krediidiasutus kasutab neid varasid kõnealuses kolmandas riigis likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks. Varasid, mida hoitakse mittekonverteeritavas valuutas, käsitatakse hõlpsasti juurdepääsetavana ainult sel määral, mil krediidiasutus kasutab neid varasid kõnealuses valuutas likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks.

3.  Krediidiasutused tagavad, et likviidsed varad kuuluvad krediidiasutuse likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla. Kõnealuse nõude täitmist tõendatakse pädevale asutusele ühel järgmisel viisil:

a) 

paigutades likviidsed varad eraldi kogumisse likviidsuse juhtimise funktsiooni otsese juhtimise alla ainsa eesmärgiga kasutada neid tingimuslike rahaliste vahendite allikana, sealhulgas stressiperioodidel;

▼M1

b) 

kehtestades sisemised süsteemid ja kontrollimeetmed, et anda likviidsuse juhtimise funktsioonile tegelik tegevuslik kontroll ja õigus muuta likviidsed varad rahaks mis tahes ajal 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ja saada juurdepääs tingimuslikele rahalistele vahenditele, minemata otseselt vastuollu olemasolevate äri- või riskijuhtimisstrateegiatega. Eelkõige ei kaasata vara likviidsuspuhvrisse juhul, kui vara rahaks muutmine ilma asendamiseta 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul kõrvaldaks riskimaanduse, mille tulemusel tekiks krediidiasutuse sisemisi piiranguid ületav avatud riskipositsioon;

▼B

c) 

valikuvõimaluste a ja b kombinatsioon, tingimusel et pädev asutus peab sellist kombinatsiooni aktsepteeritavaks.

4.  Krediidiasutus muudab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas rahaks oma likviidsete varade piisavalt esindusliku valimi kohese müügi kaudu või lihtsate repolepingute kaudu üldiselt aktsepteeritud repoturgudel. Krediidiasutus töötab välja likviidsete varade valimi võõrandamise strateegiad, mis on asjakohased järgmistel eesmärkidel:

a) 

testida kõnealuste varade juurdepääsu turule ja nende kasutatavust;

b) 

kontrollida, kas krediidiasutuse protsessid varade õigeaegseks rahaks muutmiseks on tõhusad;

c) 

minimeerida ohtu, et krediidiasutuse varade rahaks muutmisel stressiperioodidel antakse turule negatiivne signaal.

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata muude artiklis 10 osutatud 1. tasandi varade suhtes kui väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiitide suhtes ega artiklis 16 osutatud koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides olevate hoiuste ja muu rahastamise suhtes.

5.  Lõikes 2 sätestatud nõue ei takista krediidiasutustel maandamast likviidsete varadega seotud tururiski, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutus kehtestab vastavalt lõigetele 2 ja 3 asjakohase sisemise korra tagamaks, et kõnealused varad on kogu aeg koheselt kättesaadavad ja likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli all;

b) 

Riskimaanduse enneaegse lõpetamise tulemusel tekkida võivat likviidsete vahendite netosisse- ja väljavoolu võetakse arvesse asjaomase vara hindamisel asjaomase vara hindamisel vastavalt artiklile 9.

6.  Krediidiasutused tagavad, et nende likviidsete varade valuuta on kooskõlas likviidsete vahendite netoväljavoolude jaotusega valuutade lõikes. Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused piiraksid valuutade mittevastavust, kehtestades piirmäärad teatavas valuutas likviidsete vahendite netoväljavoolule, mida saab stressiperioodil katta muus valuutas hoitavate likviidsete varadega. Kõnealust piirangut võib kohaldada ainult aruandlusvaluuta või sellise valuuta suhtes, mille suhtes võidakse kohaldada eraldi aruandlust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikele 2. Valuutade mittevastavusega seotud mis tahes sellise piirangu taseme kindlaksmääramisel, mida võib kohaldada vastavalt käesolevale lõikele, võtavad pädevad asutused arvesse vähemalt järgmist:

a) 

kas krediidiasutus suudab teha mis tahes järgmist:

i) 

kasutada likviidseid varasid, et tekitada likviidsust valuutas ja jurisdiktsioonis, milles likviidsete vahendite netoväljavool aset leiab;

ii) 

teha valuuta vahetustehinguid ja kaasata vahendeid valuutaturgudelt stressiolukorras, mis on kooskõlas artiklis 4 sätestatud 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodiga;

iii) 

kanda likviidsete vahendite ülejääk üle ühest valuutast teise valuutasse ning jurisdiktsioonide ja konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute vahel stressiolukorras, mis on kooskõlas artiklis 4 sätestatud 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodiga;

b) 

ootamatu negatiivse valuutakursi muutuse mõju mittevastavuses olevatele avatud positsioonidele ja mis tahes olemasoleva valuutariski maanduse tulemuslikkusele.

Käesoleva lõike kohaselt kehtestatud valuutade mittevastavuse mis tahes piirangut käsitatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohase likviidsuse erinõudena.

Artikkel 9

Likviidsete varade hindamine

Likviidsuskattekordaja arvutamiseks kasutab krediidiasutus oma likviidsete varade turuväärtust. Kui see on kohaldatav, siis vähendatakse likviidsete varade turuväärtust vastavalt 2. peatükis sätestatud väärtuskärbetele ja artikli 8 lõike 5 punktile b.



2. PEATÜKK

Likviidsed varad

Artikkel 10

1. tasandi varad

1.  1. tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

a) 

mündid ja pangatähed;

b) 

järgmised nõuded keskpankade vastu:

i) 

varad, milleks on Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded;

ii) 

varad, milleks on kolmandate riikide keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1;

▼M1

iii) 

reservid, mida krediidiasutus hoiab alapunktis i või ii osutatud keskpangas, tingimusel et krediidiasutus võib sellised reservid mis tahes ajal stressiperioodi jooksul välja võtta ja et sellise väljavõtmise tingimused on kindlaks määratud krediidiasutuse pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Käesoleva punkti kohaldamisel kehtib järgmine:

— 
kui reserve hoiab tütarettevõtjast krediidiasutus, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks olenevalt olukorrast tütarettevõtjast krediidiasutuse liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;
— 
kui reserve hoiab filiaal, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks olenevalt olukorrast filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;

▼B

c) 

varad, milleks on järgmiste kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded:

i) 

liikmesriigi keskvalitsus;

ii) 

kolmanda riigi keskvalitsus, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud sellele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1;

iii) 

liikmesriigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2;

iv) 

alapunktis ii osutatud liiki kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena kolmanda riigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 4;

v) 

avaliku sektori asutused, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse või alapunktis iii osutatud piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 116 lõikele 4;

▼M1

d) 

järgmised varad:

i) 

varad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või tema poolt garanteeritud nõuded, kellele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi astmele 1 vastavat krediidikvaliteedi hinnangut kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikega 2;

ii) 

reservid, mida krediidiasutus hoiab alapunktis i osutatud keskpangas, tingimusel et krediidiasutus võib sellised reservid mis tahes ajal stressiperioodi jooksul välja võtta ja et sellise väljavõtmise tingimused on kindlaks määratud selle kolmanda riigi pädevate asutuste ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või selle kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Alapunkti ii kohaldamisel kehtib järgmine:

— 
kui reserve hoiab tütarettevõtjast krediidiasutus, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks tütarettevõtjast krediidiasutuse kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;
— 
kui reserve hoiab filiaal, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks filiaali asukohaks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Selliste varade kogusumma, mis kuuluvad esimese lõigu alapunktide i ja ii alla ning on nomineeritud teatavas valuutas, mida krediidiasutus võib aktsepteerida 1. tasandi varadena, ei või ületada summat, mis vastab krediidiasutuse likviidsete vahendite netoväljavoolule stressiperioodil samas valuutas.

Kui esimese lõigu alapunktide i ja ii alla kuuluvad varad on osaliselt või täielikult nomineeritud valuutas, mis ei ole asjaomase kolmanda riigi omavaluuta, võib krediidiasutus aktsepteerida neid varasid 1. tasandi varadena ainult mahus, mis vastab sellisele osale krediidiasutuse likviidsete vahendite netoväljavoolust stressiperioodil selles välisvaluutas, mis on seotud krediidiasutuse tegevusega riigis, kus likviidsusrisk võetakse;

▼B

e) 

krediidiasutuste emiteeritud varad, mis vastavad vähemalt ühele kahest järgmisest nõudest:

i) 

emitent on krediidiasutus, mille on asutanud liikmesriigi kesk- või piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, kellel on õiguslik kohustus kaitsta krediidiasutuse majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul, ning mis tahes nõuet vastavalt kas kõnealuse piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse nõudena liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2;

ii) 

krediidiasutus on tugilaenu andja, keda käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse mis tahes krediidiasutusena, kelle eesmärk on edendada liidu või asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse avaliku poliitika eesmärke peamiselt konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel tugilaenude andmise kaudu, tingimusel et vähemalt 90 % tema antud laenudest on otseselt või kaudselt garanteeritud keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse poolt ja et mis tahes nõuet vastavalt kas kõnealuse piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse nõudena liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2;

f) 

sellistest väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

need on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjad või need vastavad nõuetele, mille kohaselt nende suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust;

ii) 

►M1  tagatiste kogumisse kuuluvad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, või kui pädev asutus kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 viimase lõigu kohast osalist loobumist, selles lõigus osutatud tingimustele; ◄

iii) 

pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus ja emitent täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 7 osutatud läbipaistvusnõuet;

iv) 

nende emissiooni maht on vähemalt 500 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus);

v) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on pandikirjadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele või krediidikvaliteedi hinnangu puudumise korral on neile vastavalt kõnealuse määruse artikli 129 lõikele 5 määratud riskikaal 10 %;

vi) 

tagatiste kogum vastab kogu aeg varakatte nõudele, mis on vähemalt 2 % suurem, kui pandikirjadega seotud nõuete katmiseks nõutav summa;

g) 

varad, milleks on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

▼M1

2.  Lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse suhtes kohaldatakse vähemalt 7 % suurust väärtuskärbet. Välja arvatud seoses ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate ja osakutega artikli 15 lõike 2 punktides b ja c sätestatud juhtudel, ei pea ülejäänud 1. tasandi varade suhtes väärtuskärbet kohaldama.

▼B

Artikkel 11

2A tasandi varad

1.  2A tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

a) 

varad, milleks on liikmesriigi piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui nende vastu olevatele nõuetele on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõigetele 1 ja 5 ning artikli 116 lõigetele 1, 2 ja 3 määratud riskikaal 20 %;

b) 

varad, milleks on kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, tingimusel et neile on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikele 2 või artiklitele 115 või 116 määratud riskikaal 20 %;

c) 

sellistest kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

need on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjad või need vastavad nõuetele, mille kohaselt nende suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust;

▼M1

ii) 

tagatiste kogumisse kuuluvad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, või kui pädev asutus kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 viimase lõigu kohast osalist loobumist, selles lõigus osutatud tingimustele;

▼B

iii) 

pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus ja emitent täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 7 sätestatud läbipaistvusnõuet;

iv) 

nende emissiooni maht on vähemalt 250 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus);

v) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on pandikirjadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2, lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele või krediidikvaliteedi hinnangu puudumise korral on neile vastavalt kõnealuse määruse artikli 129 lõikele 5 määratud riskikaal 20 %;

vi) 

tagatiste kogum vastab kogu aeg varakatte nõudele, mis on vähemalt 7 % suurem, kui pandikirjadega seotud nõuete katmiseks nõutav summa. Kui pandikirjad, mille krediidikvaliteedi hinnang vastab krediidikvaliteedi astmele 1, ei vasta artikli 10 lõike 1 punkti f alapunkti iv kohasele väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade minimaalse emissioonimahu nõudele, kuid vastavad kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade suhtes kohaldatavatele alapunktides i, ii, iii ja iv sätestatud nõuetele, kohaldatakse nende suhtes selle asemel varakatte miinimumnõuet 2 %;

d) 

kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud sellistest pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

need on pandikirjad vastavalt kolmanda riigi õigusaktidele, mille kohaselt peavad need olema määratletud võlaväärtpaberitena, mille on emiteerinud selline krediidiasutus või sellise krediidiasutuse täielikus omandis olev tütarettevõtja, kes emissiooni garanteerib, ja tagatud tagatisvarade kogumiga, millest võlakirjaomanikel on emitendi kohustuste täitmatajätmise korral õigus saada eelisjärjekorras põhisumma ja intressimakseid;

ii) 

emitendi ja pandikirjade suhtes teostatakse kolmanda riigi õigusaktide kohaselt spetsiaalset avalikku järelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, ning kolmandas riigis kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord peab olema vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga;

iii) 

pandikirjad on tagatud selliste ühte või mitut liiki varade kogumiga, mida on kirjeldatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis b, punkti d alapunktis i, punkti f alapunktis i või punktis g. Kui kogum hõlmab kinnisvaraga tagatud laenusid, peavad olema täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded;

▼M1

iv) 

tagatiste kogumisse kuuluvad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, või kui pädev asutus kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 viimase lõigu kohast osalist loobumist, selles lõigus osutatud tingimustele;

▼B

v) 

pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus ja emitent täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 7 sätestatud läbipaistvusnõuet;

vi) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on pandikirjadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele või krediidikvaliteedi hinnangu puudumise korral on neile vastavalt kõnealuse määruse artikli 129 lõikele 5 määratud riskikaal 10 %; ja

vii) 

tagatiste kogum vastab kogu aeg varakatte nõudele, mis on vähemalt 7 % suurem, kui pandikirjadega seotud nõuete katmiseks nõutav summa. Kui pandikirjade emissiooni maht on aga vähemalt 500 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus), kohaldatakse nende suhtes selle asemel varakatte miinimumnõuet 2 %;

e) 

äriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on neile andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 122 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1 või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele;

ii) 

väärtpaberite emissiooni maht on vähemalt 250 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus);

iii) 

emissiooni ajal ei ole väärtpaberite lõpptähtajani jäänud aeg pikem kui 10 aastat;

2.  2A tasandi iga vara turuväärtuse suhtes kohaldatakse väärtuskärbet vähemalt 15 %.

Artikkel 12

2B tasandi varad

1.  2B tasandi varad hõlmavad ainult varasid, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse ja mis vastavad järgmistele aktsepteeritavuse kriteeriumidele:

a) 

varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad artiklis 13 sätestatud nõuetele;

b) 

äriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on neile andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 122 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3 või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele;

ii) 

väärtpaberite emissiooni maht on vähemalt 250 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus);

iii) 

emissiooni ajal ei ole väärtpaberite lõpptähtajani jäänud aeg pikem kui 10 aastat;

c) 

aktsiad, tingimusel et need vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

need kuuluvad liikmesriigis või kolmandas riigis olulisse aktsiaindeksisse, mille on käesoleva punkti kohaldamise eesmärgil sellisena määratlenud liikmesriigi pädev asutus või kolmanda riigi asjaomane avaliku sektori asutus. Kui pädev asutus või avaliku sektori asutus ei ole oluliste aktsiaindeksite kohta otsust teinud, käsitlevad krediidiasutused oluliste aktsiaindeksitena aktsiaindekseid, mis koosnevad asjaomases jurisdiktsioonis tegutsevatest juhtivatest äriühingutest;

ii) 

need on nomineeritud krediidiasutuse päritoluliikmesriigi valuutas, või kui need on nomineeritud sellest erinevas valuutas, siis võetakse neid 2B tasandi varadena arvesse ainult sellise summa ulatuses, mis katab likviidsete vahendite väljavoolud stressiperioodil kas kõnealuses valuutas või selles jurisdiktsioonis, kus likviidsusrisk võetakse, ja

iii) 

nende puhul on võimalik tõendada, et need on olnud igal ajal, sealhulgas stressiperioodidel, usaldusväärseks likviidsuse allikaks. See nõue loetakse täidetuks, kui 30 kalendripäeva pikkuse turu stressiperioodi jooksul ei olnud aktsia hinnalangus suurem kui 40 % või aktsia väärtuskärbe ei suurenenud rohkem kui 40 protsendipunkti ja

d) 

piiratud kasutusega likviidsuslimiidid, mida võivad võimaldada EKP, liikmesriigi keskpank või kolmanda riigi keskpank, tingimusel et täidetud on artiklis 14 sätestatud nõuded;

e) 

sellistest kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

need on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjad või need vastavad nõuetele, mille kohaselt nende suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust;

ii) 

pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus täidab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 7 sätestatud läbipaistvusnõuet;

iii) 

pandikirjade emitent teeb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 7 punktis a osutatud teabe investoritele kättesaadavaks vähemalt kord kvartalis;

iv) 

nende emissiooni maht on vähemalt 250 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus);

v) 

pandikirjad on tagatud üksnes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis a, punkti d alapunktis i ja punktis e osutatud varadega;

vi) 

alusvarade kogum koosneb üksnes riskipositsioonidest, mis kvalifitseeruvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 kohaselt 35 % või madalama riskikaalu saamiseks krediidiriski puhul;

vii) 

tagatiste kogum vastab kogu aeg varakatte nõudele, mis on vähemalt 10 % suurem, kui pandikirjadega seotud nõuete katmiseks nõutav summa;

viii) 

emitendist krediidiasutusel tuleb igakuiselt avalikustada see, et tagatiste kogum vastab varakatte nõudele 10 %;

f) 

krediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgmisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, intressi mittekandvad varad, milleks on keskpankade või kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on neile varadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 5 või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele.

2.  2B tasandi iga vara turuväärtuse suhtes kohaldatakse järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

a) 

2B tasandi väärtpaberistamiste puhul artikli 13 lõikes 14 sätestatud kohaldatav väärtuskärbe;

b) 

lõike 1 punktis b osutatud äriühingu võlaväärtpaberite puhul väärtuskärbe 50 %;

c) 

lõike 1 punktis c osutatud aktsiate puhul väärtuskärbe 50 %;

d) 

lõike 1 punktis e osutatud pandikirjade programmide või emissioonide puhul väärtuskärbe 30 %;

e) 

lõike 1 punktis f osutatud intressi mittekandvate varade puhul väärtuskärbe 50 %.

3.  Krediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgmisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, võib pädev asutus lubada teha käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii erandi, tingimusel et on tõendeid kõnealustele nõuetele vastavate intressi mittekandvate varade ebapiisava kättesaadavuse kohta ja asjaomased kõnealustele nõuetele vastavad intressi mittekandvad varad on reguleerimata turgudel piisavalt likviidsed.

Selle kindlaksmääramisel, kas intressi mittekandvad varad on esimese lõigu kohaldamisel piisavalt likviidsed, võtab pädev asutus arvesse järgmiseid tegureid:

a) 

kättesaadavad andmed nende likviidsuste kohta turul, sealhulgas kauplemismahud, jälgitavad ostu-müügi noteeringute vahed, hinna volatiilsus ja hinna mõju; ja

b) 

muud nende likviidsuse seisukohast olulised tegurid, sealhulgas ajaloolised tõendid kõnealuste intressi mittekandvate varade turu haarde ja sügavuse kohta, turuosaliste arv ja mitmekesisus ning usaldusväärse turuinfrastruktuuri olemasolu.

Artikkel 13

2B tasandi väärtpaberistamised

▼M1

1.  Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid kvalifitseeruvad 2B tasandi väärtpaberistamistena, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

nimetust „lihtne, läbipaistev ja standarditud“ või nendele omadustele otseselt või kaudselt osutavat nimetust on lubatud väärtpaberistamise kohta kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 4 ) kohase väärtpaberistamise korral ning kasutamine toimub sellega kooskõlas;

b) 

käesoleva artikli lõikes 2 ja lõigetes 10–13 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

▼B

2.  Väärtpaberistamise positsioon ja selle aluseks olevad riskipositsioonid peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

▼M1

a) 

krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 264 kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele;

b) 

positsiooni puhul on tegemist kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria või seeriatega ja kõige kõrgem nõudeõiguse järk säilib kogu tehingu kehtivusaja jooksul. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise seeriat olevaks kõige kõrgema nõudeõiguse järguga, kui pärast täitmisele pööramise teate, ja kui see on kohaldatav, siis kiirendatud menetluse teate kättetoimetamist ei ole väärtpaberistamise seeria põhisumma- ja intressimaksete saamise seisukohast allutatud sama väärtpaberistamise tehingu või skeemi teistele seeriatele, võtmata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikele 6 arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid tasumisele kuuluvaid summasid, teenustasusid ja muid sarnaseid makseid;

▼M1 —————

▼B

g) 

►M1  väärtpaberistamise positsioon on tagatud aluseks olevate riskipositsioonide kogumiga ja kõik need aluseks olevad riskipositsioonid kuuluvad ainult ühte järgmistest alakategooriatest või hõlmavad nii alapunktis i kui ka alapunktis ii osutatud eluasemelaene: ◄

i) 

esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud eluasemelaenud, mis on antud eraisikutele põhielukoha soetamiseks, kui täidetud on üks järgmisest kahest tingimusest:

— 
kogumisse kuuluvad laenud vastavad keskmiselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu nõudele;
— 
selle liikmesriigi õigusega, kus laenud on väljastatud, on võlgniku võetava eluasemelaenu summale kehtestatud laenusumma ja sissetuleku suhtarvu ülempiir, ning kõnealune liikmesriik on teavitanud asjaomasest õigusnormidest komisjoni ja EBAt. Laenusumma ja sissetuleku suhtarvu ülempiiri arvutamisel võetakse aluseks võlgniku aastane brutosissetulek, võttes arvesse võlgniku maksu- ja muid siduvaid kohustusi ning intressimäärade muutumise riski laenu kehtivusaja jooksul. Ühegi kogumisse kuuluva eluasemelaenu puhul ei või laenu teenindamiseks, sh põhisumma, intresside ja teenustasude maksmiseks, kuluda rohkem kui 45 % võlgniku brutosissetulekust;
ii) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis e osutatud täielikult tagatud eluasemelaenud, tingimusel et nende puhul on täidetud kõnealuses lõikes sätestatud tagatuse nõuded ning et need vastavad keskmiselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu nõudele;

iii) 

ärilaenud, liisingud ja krediidilimiidid, mis on antud liikmesriigis asutatud ettevõtjatele, et rahastada muid kapitalikulusid või äritegevust kui ärikinnisvara soetamine või arendus, tingimusel et väärtpaberistamise emiteerimise ajal on portfelli mahu seisukohast vähemalt 80 % kogumisse kuuluvatest laenuvõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja et mitte ükski laenuvõtjatest ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud krediidiasutus või investeerimisühing;

▼M1

iv) 

autolaenud ja -liisingud, mis on antud liikmesriigis asutatud või selle residendiks olevatele laenu- või liisinguvõtjatele. Sel eesmärgil hõlmavad autolaenud ja -liisingud laene ja liisinguid, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ( 5 ) artikli 3 punktides 11 ja 12 määratletud mootorsõidukite ja haagiste, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 ( 6 ) osutatud põllu- või metsamajanduslike traktorite, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 ( 7 ) osutatud kaherattaliste mootorrataste ja kolmerattaliste mootorsõidukite või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud roomiksõidukite rahastamiseks. Sellised laenud ja liisingud võivad hõlmata abitegevusena pakutavaid kindlustus- ja hooldustooteid või sõidukite täiendavaid osi ning liisingu puhul liisitud sõidukite jääkväärtust. Kõik kogumisse kuuluvad laenud ja liisingud peavad olema tagatud väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kasuks sõidukile seatud esimese järjekoha koormatise või tagatise või asjakohase garantiiga, näiteks omandiõiguse säilitamise sättega;

▼B

v) 

laenud ja krediidilimiidid, mis on antud liikmesriigi residendist eraisikutele isikliku või perekonna või majapidamise poolse tarbimise eesmärgil.

▼M1 —————

▼B

10.  Aluseks olevaid riskipositsioone ei tohi olla algatanud väärtpaberistamise positsiooni oma likviidsuspuhvris hoidev krediidiasutus, tema tütarettevõtja, tema emaettevõtja ega selle tütarettevõtja ega mis tahes muu ettevõtja, kellel on kõnealuse krediidiasutusega märkimisväärne seos.

11.  Väärtpaberistamise seeria emissiooni maht peab olema vähemalt 100 miljonit eurot (või samaväärne summa omavääringus).

12.  Väärtpaberistamise seeria järelejäänud kaalutud keskmine tähtaeg ei tohi ületada 5 aastat, mille arvutamiseks kasutatakse kas tehingu hinnastamisel tehtud ennetähtaegse tasumise eeldust või pidevat 20 % ennetähtaegse tasumise määra, mille puhul krediidiasutus eeldab, et tagasiostuõigust kasutatakse esimesel kuupäeval, mil seda on lubatud kasutada, olenevalt sellest, kumb neist määradest on madalam.

13.  Väärtpaberistamise tehingu aluseks olevate riskipositsioonide algataja peab olema krediidiasutus või investeerimisühing, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 3, või ettevõtja, kelle põhitegevuseks on tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja 15 loetletud tegevusega.

14.  2B tasandi väärtpaberistamiste turuväärtuse suhtes kohaldatakse järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

a) 

lõike 2 punkti g alapunktides i, ii ja iv osutatud alakategooriatesse kuuluvate varadega tagatud väärtpaberistamiste puhul 25 %;

b) 

lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v osutatud alakategooriatesse kuuluvate varadega tagatud väärtpaberistamiste puhul 35 %.

Artikkel 14

Piiratud kasutusega likviidsuslimiidid

2B tasandi varadena kvalifitseerumiseks peavad artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud piiratud kasutusega likviidsuslimiidid, mida võib võimaldada keskpank, vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a) 

muul ajal kui stressiperioodil kohaldatakse limiidi suhtes selle kogusumma ulatuses limiidi võimaldamise teenustasu, mille minimaalne suurus on üks järgmistest, olenevalt sellest, milline neist on suurem:

i) 

75 baaspunkti aastas; või

ii) 

vähemalt 25 baaspunkti aastas pluss erinevus limiidi tagamiseks kasutatavate varade tootluse ja tüüpilise likviidsete varade portfelli tootluse vahel pärast krediidiriski mis tahes oluliste erinevuste arvessevõtmiseks tehtavat korrigeerimist.

Stressiperioodil võib keskpank käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud limiidi võimaldamise teenustasu vähendada, tingimusel et kooskõlas artikliga 19 on täidetud likviidsuse alternatiivsete meetodite kohaselt likviidsuslimiitide suhtes kohaldatavad miinimumnõuded;

b) 

limiit on tagatud koormamata varadega, mille liigi on täpsustanud keskpank. Tagatiseks antud varad peavad vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

i) 

neid hoitakse vormis, mis võimaldab neid limiidi kasutuselevõtu korral kiiresti keskpangale üle kanda;

ii) 

nende väärtus pärast keskpanga poolt kohaldatud väärtuskärbet on piisav limiidi kogusumma katmiseks

iii) 

neid ei võeta likviidsete varadena arvesse krediidiasutuse likviidsuspuhvri arvutamisel;

c) 

limiit on kooskõlas keskpanga kasutatava vastaspoolte põhimõtete raamistikuga;

d) 

aeg, milleks limiiti võimaldatakse, on pikem kui artiklis 4 osutatud 30 kalendripäeva pikkune stressiperiood;

e) 

keskpank ei tühista limiiti enne selle lepingulist lõpptähtaega ja seni, kuni asjaomane krediidiasutus hinnatakse jätkuvalt olevat maksevõimeline, ei võeta täiendavat krediidi andmise otsust;

f) 

keskpank on avaldanud oma ametlikud põhimõtted, milles on märgitud, et ta on teinud otsuse võimaldada piiratud kasutusega likviidsuslimiite, samuti limiitide suhtes kohaldatavad tingimused ja see, mis liiki krediidiasutused saavad kõnealuste limiitide kasutamist taotleda.

Artikkel 15

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

1.  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud kvalifitseeruvad sama tasandi likviidsete varadena kui need likviidsed varad, mis on tema aktsiate või osakute alusvaraks, kuni 500 miljoni euro suuruse absoluutsumma (või omavääringus väljendatud samaväärse summa) ulatuses iga krediidiasutuse puhul individuaalselt, tingimusel et:

a) 

täidetud on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõikes 3 sätestatud nõuded;

b) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib ainult likviidsetesse varadesse ja tuletisinstrumentidesse, sealjuures viimastesse vaid sel määral, mil see on vajalik portfellis intressi-, valuuta- või krediidiriski maandamiseks.

2.  Krediidiasutused kohaldavad oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakute suhtes, olenevalt alusvaraks olevate likviidsete varade kategooriast, järgmiseid minimaalseid väärtuskärpeid:

a) 

artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud müntide ja pangatähtede ning keskpankade vastu olevate nõuete puhul 0 %;

b) 

1. tasandi varade, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, puhul 5 %;

c) 

artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade puhul 12 %;

d) 

2A tasandi varade puhul 20 %;

e) 

artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i, ii ja iv osutatud alakategooriatesse kuuluvate varadega tagatud 2B tasandi väärtpaberistamiste puhul 30 %;

f) 

artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi pandikirjade puhul 35 %;

g) 

artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v osutatud alakategooriatesse kuuluvate varadega tagatud 2B tasandi väärtpaberistamiste puhul 40 % ja

h) 

artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud 2B tasandi äriühingu võlaväärtpaberite, artikli 12 lõike 1 punktis c osutatud aktsiate ja artikli 12 lõike 1 punktis f osutatud intressi mittekandvate varade puhul 55 %.

3.  Lõikes 2 osutatud meetodit kohaldatakse järgmisel viisil:

a) 

kui krediidiasutus on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, võib ta neid arvesse võttes määrata neile asjakohase väärtuskärpe kooskõlas lõikega 2;

▼M1

b) 

kui krediidiasutus ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, peab ta alusvarade likviidsuse taseme kindlaksmääramisel ja neile asjakohase väärtuskärpe määramisel eeldama, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib likviidsetesse varadesse maksimaalse volituste kohaselt lubatud summa samas kasvavas järjekorras, nagu likviidsed varad on lõike 2 kohaldamise eesmärgil liigitatud, alustades lõike 2 punktis h osutatud likviidsetest varadest, kuni koguinvesteeringute ülemmäära saavutamiseni.

▼B

4.  Krediidiasutused töötavad välja tõhusad meetodid ja protsessid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete arvutamiseks ja nende kajastamiseks aruandluses. Juhul kui riskipositsioon ei ole krediidiasutuse jaoks oma meetodite väljatöötamiseks piisavalt oluline ja tingimusel, et pädev asutus on igal üksikjuhul veendunud, et see tingimus on täidetud, võib krediidiasutus ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute väärtuskärbete arvutamisel ja nende kohta aruandmisel tugineda ainult järgmistele kolmandatele isikutele:

a) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis; või

b) 

muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud nõuetele.

▼M1

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete kindlaksmääramiseks ettevõtja depositooriumi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja tehtavate arvutuste õigsust peab vähemalt kord aastas kinnitama välisaudiitor.

▼B

5.  Kui krediidiasutus ei täida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutega seonduvaid käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis lõpetab ta nende käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil likviidsete varadena arvesse võtmise kooskõlas artikliga 18.

▼M1

Artikkel 16

Hoiused ja muu rahastamine koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides

1.  Kui krediidiasutus kuulub liikmesriigis kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, võrgustikku, mille suhtes saaks kohaldada kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud erandit, või koostöövõrgustikku, võib krediidiasutuse poolt keskasutuses hoitavaid nõudmiseni hoiuseid käsitada likviidsete varadena, välja arvatud juhul, kui hoiuseid saav keskasutus käsitab neid tegevushoiustena. Kui hoiuseid käsitatakse likviidsete varadena, käsitatakse neid kooskõlas ühega järgmistest sätetest:

a) 

kui siseriikliku õiguse või õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt, mida kohaldatakse skeemi või võrgustiku suhtes, on keskasutus kohustatud hoidma hoiuseid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetes varades või investeerima neid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetesse varadesse, siis käsitatakse hoiuseid käesoleva määruse kohaselt sama tasandi või kategooria likviidsete varadena;

b) 

kui keskasutus ei ole kohustatud hoidma hoiuseid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetes varades või investeerima neid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetesse varadesse, siis käsitatakse hoiuseid käesoleva määruse kohaselt 2B tasandi varadena ja nende jääksumma suhtes kohaldatakse vähemalt 25 % suurust väärtuskärbet.

2.  Kui liikmesriigi õiguse või õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt, mida kohaldatakse ühe lõikes 1 kirjeldatud skeemi või võrgustiku suhtes, on krediidiasutusel 30 kalendripäeva jooksul juurdepääs keskasutusest või mõnest teisest samasse võrgustikku või skeemi kuuluvast krediidiasutusest või investeerimisühingust saadavatele kasutamata likviidsetele vahenditele, siis käsitatakse selliseid vahendeid 2B tasandi varadena, tingimusel et need ei ole tagatud likviidsete varadega ja neid ei käsitleta vastavalt artiklile 34. Likviidsete vahendite kasutamata siduva põhisumma suhtes kohaldatakse vähemalt 25 % suurust väärtuskärbet.

▼B

Artikkel 17

Likviidsuspuhvri koosseis vara tasandite lõikes

1.  Krediidiasutused täidavad alati järgmiseid oma likviidsuspuhvri koosseisule esitatavaid nõudeid:

a) 

1. tasandi varad peavad moodustama likviidsuspuhvrist vähemalt 60 %;

b) 

1. tasandi varad, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, peavad moodustama likviidsuspuhvrist vähemalt 30 %;

c) 

2B tasandi varad võivad moodustada kuni 15 % likviidsuspuhvrist.

▼M1

2.  Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse pärast selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute poolt, kus kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, likviidsete varade seisule avaldatava mõju arvessevõtmiseks tehtavat korrigeerimist, mis tehakse mis tahes kohaldatavate väärtuskärbete mahaarvamise järel, tingimusel et krediidiasutus täidab artiklis 8 sätestatud tegevusnõudeid.

▼B

3.  Krediidiasutused määravad oma likviidsuspuhvri koosseisu kindlaks käesoleva määruse I lisas sätestatud valemite kohaselt.

▼M1

4.  Pädev asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda täielikult või osaliselt lõigete 2 ja 3 kohaldamisest ühe või mitme tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu suhtes, milles kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

tehingu(te) vastaspool on EKP või liikmesriigi keskpank;

b) 

esinevad erandlikud asjaolud, mis tekitavad ühe või mitme liikmesriigi pangandussektorit mõjutava süsteemse riski;

c) 

pädev asutus on enne loobumiseks nõusoleku andmist konsulteerinud tehingu või tehingute vastaspooleks oleva keskpangaga, ja kui see keskpank on eurosüsteemi keskpank, ka EKPga.

5.  EBA esitab komisjonile 19. novembri 2020 aruande lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi tehnilise sobivuse kohta ja selle kohta, kuivõrd tõenäoline on, et see võiks kahjustada liidus asutatud krediidiasutuste äri- ja riskiprofiili, finantsturgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist, majandust või rahapoliitika tulemuslikku ülekandumist majandusse. Selles aruandes hinnatakse lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi muutmise võimalikkust, ja kui EBA leiab, et praegune tagasipööramismehhanism ei ole tehniliselt sobiv või mõjub kahjustavalt, tuleks aruandes soovitada alternatiivseid lahendusi ja hinnata nende mõju.

Komisjon võtab eelmises lõigus osutatud EBA aruannet arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 460 antud õiguse kohaselt muude delegeeritud õigusaktide koostamisel.

▼B

Artikkel 18

Nõuete rikkumine

1.  Kui likviidne vara ei vasta enam artiklis 7 sätestatud mis tahes kohaldatavatele üldnõuetele, artikli 8 lõikes 2 sätestatud tegevusnõuetele või käesolevas peatükis sätestatud mis tahes aktsepteeritavuse kriteeriumidele, lõpetab krediidiasutus selle likviidse varana arvessevõtmise hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil nõuete rikkumine aset leidis.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute suhtes, mis ei vasta enam aktsepteeritavuse kriteeriumidele, ainult juhul, kui need ei moodusta üle 10 % ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja koguvaradest.

Artikkel 19

Likviidsuse alternatiivsed meetodid

1.  Kui asjaomases valuutas nomineeritud likviidsed varad ei ole piisavad selleks, et krediidiasutus saaks täita artiklis 4 sätestatud likviidsuskattekordaja nõuet, kohaldatakse üht või mitut järgmist sätet:

a) 

artikli 8 lõikes 6 sätestatud valuuta vastavuse nõuet ei kohaldata selle valuuta puhul;

b) 

krediidiasutus võib katta asjaomases valuutas nomineeritud likviidsete varade puudujäägi kõnealust valuutat kasutava liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangast saadud krediidilimiidiga, tingimusel et see limiit vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

see on antud lepingulise limiidina, mida ei saa järgneva 30 kalendripäeva jooksul tühistada;

ii) 

selle kasutamise eest nõutakse teenustasu, mis kuulub tasumisele sõltumata sellest, kui suures summas limiiti kasutatakse või kas seda üldse kasutatakse;

iii) 

teenustasu suurus määratakse nii, et limiidi tagamiseks kasutatavate varade netotootlus ei tohi ületada tüüpilise likviidsete varade portfelli netotootlust pärast krediidiriski mis tahes oluliste erinevuste arvessevõtmiseks tehtavat korrigeerimist.

c) 

kui esineb 1. tasandi varade puudujääk, kuid 2A tasandi varasid on piisavalt, võib krediidiasutus hoida likviidsuspuhvris täiendavaid 2A tasandi varasid ning vara tasandite lõikes kohaldatavaid ülempiire, mis on sätestatud artiklis 17, loetakse vastavalt muudetuks. Kõnealuste täiendavate 2A tasandi varade suhtes kohaldatakse vähemalt 20 % suurust väärtuskärbet. Krediidiasutuse hoitavate mis tahes 2B tasandi varade suhtes kohaldatakse jätkuvalt väärtuskärpeid, mis on käesoleva peatüki kohaselt neist igaühe puhul kohaldatavad.

2.  Krediidiasutused kohaldavad lõikes 1 sätestatud erandeid pöördvõrdelisel alusel asjaomaste likviidsete varade kättesaadavusega. Krediidiasutused hindavad käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil oma likviidsusvajadusi, võttes arvesse oma võimet vähendada usaldusväärse likviidsusjuhtimise abil vajadust kõnealuste likviidsete varade järele ning kõnealuste varade hoidmist teiste turuosaliste poolt.

3.  Valuutad, mille puhul võib kohaldada lõikes 1 sätestatud erandeid, ja see, millises ulatuses võib asjaomase valuuta puhul üht või mitut erandit kombineeritult kasutada, määratakse kindlaks rakendusmäärusega, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 419 lõikega 4.

4.  Lõike 1 punktides a ja b sätestatud erandite kasutamise suhtes kohaldatavad üksikasjalikud tingimused määratakse kindlaks delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 419 lõikega 5.



III JAOTIS

LIKVIIDSETE VAHENDITE VÄLJA- JA SISSEVOOL



1. PEATÜKK

Likviidsete vahendite netoväljavool

Artikkel 20

Likviidsete vahendite netoväljavoolu määratlus

1.  Likviidsete vahendite netoväljavool võrdub punktis a osutatud likviidsete vahendite väljavoolude summaga, mida on vähendatud punktis b osutatud likviidsete vahendite sissevoolude summa võrra, kuid ei ole väiksem nullist, ning see arvutatakse järgneva põhjal:

a) 

2. peatükis määratletud likviidsete vahendite väljavoolude summa;

b) 

3. peatükis määratletud likviidsete vahendite sissevoolude summa, mis arvutatakse järgneva põhjal:

i) 

vahendite sissevoolud, mis on vabastatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3 osutatud ülempiiri kohaldamisest;

ii) 

kas artikli 33 lõikes 4 osutatud vahendite sissevoolud või 90 % punktis a osutatud vahendite väljavooludest, mida on vähendatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3 osutatud selliste vahendite sissevoolude võrra, mille suhtes kohaldatakse vabastust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem, kuid mitte väiksem nullist;

iii) 

kas muud kui artikli 33 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vahendite sissevoolud või 75 % punktis a osutatud vahendite väljavooludest, mida on vähendatud artikli 33 lõigetes 2 ja 3 osutatud selliste vahendite sissevoolude võrra, mille suhtes kohaldatakse vabastust, ning artikli 33 lõikes 4 osutatud vahendite sissevoolude võrra, mis on jagatud 0,9ga, et võtta arvesse ülempiiri 90 %, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem, kuid mitte väiksem nullist.

2.  Likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolusid hinnatakse 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi põhjal, võttes aluseks artiklis 5 osutatud idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaariumi.

3.  Lõikes 1 sätestatud arvutus tehakse II lisas sätestatud valemi kohaselt.

▼M1

Artikkel 21

Tuletistehingute tasaarvestamine

1.  Krediidiasutused arvutavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavad likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolud vastaspoolte kaupa netopõhiselt, tingimusel et on sõlmitud kõnealuse määruse artiklis 295 sätestatud tingimustele vastavad kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped.

2.  Erandina lõikest 1 arvutavad krediidiasutused sellistest valuutatuletistehingutest, mille puhul põhisummade täies ulatuses vahetamine toimub samal ajal (või sama päeva jooksul), tulenevad raha välja- ja sissevoolud netopõhiselt, isegi kui need tehingud ei ole kaetud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „netopõhiselt“ seda, et järgmise 30 kalendripäeva jooksul antavat või saadavat tagatist ei võeta arvesse. Järgmise 30 kalendripäeva jooksul saadava tagatise puhul seevastu tähendab „netopõhiselt“ seda, et seda tagatist ei võeta arvesse üksnes juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) 

tagatis on saamise ajal käsitatav käesoleva määruse II jaotise kohase likviidse varana;

b) 

krediidiasutus on seaduslikult õigustatud ja oma tegevuse käigus võimeline saadavat tagatist uuesti kasutama.

▼B



2. PEATÜKK

Likviidsete vahendite väljavool

Artikkel 22

Likviidsete vahendite väljavoolu määratlus

1.  Likviidsete vahendite väljavoolude arvutamiseks korrutatakse eri kategooriatesse või liikidesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod määradega, mille ulatuses on oodata nende väljavoolu või kasutusse võtmist, nagu käesolevas peatükis sätestatud.

2.  Lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite väljavoolud hõlmavad järgnevaid väljavoolusid, millest igaüks korrutatakse kohaldatava väljavoolu määraga:

▼M1

a) 

stabiilsete jaehoiuste ja muude jaehoiuste jääksumma, mis on kindlaks määratud kooskõlas artiklitega 24 ja 25;

b) 

muude selliste kohustuste jäägid, mille tähtaeg saabub, mille väljamaksmist saab väljaandja või rahastaja nõuda või mis sisaldavad rahastaja ootust krediidiasutuse poolt võla tagasimaksmiseks järgneva 30 kalendripäeva jooksul ning mis on kindlaks määratud kooskõlas artiklitega 27, 28 ja 31a;

▼B

c) 

vahendite täiendav väljavool, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 30;

d) 

maksimaalne summa, mida saab järgneva 30 kalendripäeva jooksul kasutusse võtta hetkel kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt ning mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 31;

e) 

vahendite täiendav väljavool, mis on tehtud kindlaks artikli 23 kohase hindamise tulemusena.

▼M1

3.  Kooskõlas lõikega 1 likviidsete vahendite väljavoolu arvutamisel arvatakse sellest maha sellega artikli 26 kohaselt vastastikuses sõltuvuses olevad likviidsete vahendite sissevoolud.

▼B

Artikkel 23

Muudest toodetest ja teenustest tulenevad täiendavad likviidsete vahendite väljavoolud

▼M1

1.  Krediidiasutused hindavad regulaarselt likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosust ja võimalikku mahtu 30 kalendripäeva jooksul toodete ja teenuste puhul, millele ei ole osutatud artiklites 27–31a ning mida need krediidiasutused pakuvad või sponsoreerivad või mida võimalikud ostjad peaksid nendega seotuks. Kõnealused tooted ja teenused hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) 

muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused, sealhulgas mittesiduvad rahastamisvahendid;

b) 

kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele;

c) 

hüpoteeklaenud, mis on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud;

d) 

krediitkaardid;

e) 

arvelduskrediit;

f) 

kavandatavad väljavoolud seoses seniste erakliendi- või suurkliendilaenude pikendamise või uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmisega;

g) 

tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

h) 

kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted.

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud vahendite väljavoolude hindamisel võetakse aluseks artiklis 5 osutatud idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaarium. Kõnealuses hindamises võtavad krediidiasutused eelkõige arvesse olulist kahju mainele, mis võib tekkida, kui nad ei paku sellistele toodetele ja teenustele likviidsustoetust. Krediidiasutused annavad pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aru nende toodete ja teenuste kohta, mille puhul lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosus ja võimalik maht on oluline, ning pädevad asutused määravad kindlaks, millised vahendite väljavoolud tuleb määrata. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes võivad pädevad asutused kohaldada kuni 5 %-list väljavoolu määra.

3.  Pädevad asutused esitavad EBA-le vähemalt kord aastas aruande selliste toodete ja teenuste liikide kohta, mille puhul nad on krediidiasutuste aruannete põhjal kindlaks määranud vahendite väljavoolu, ning lisavad kõnealusesse aruandesse ka selgituse vahendite väljavoolu kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 24

Stabiilsetest jaehoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Välja arvatud juhul, kui täidetud on artikli 25 lõike 2, 3 või 5 kohased kõrgema väljavoolu määra kriteeriumid, loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ ( 8 ) või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud jaehoiuste summat stabiilseks ja see korrutatakse 5 %-ga, kui hoius on kas:

a) 

väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või

b) 

hoiust hoitakse arvelduskontol.

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse jaehoiust väljakujunenud suhte osana, kui hoiustaja vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a) 

tal on krediidiasutusega aktiivne lepinguline suhe kestusega vähemalt 12 kuud;

b) 

tal on krediidiasutusega laenusuhe seoses eluasemelaenude või muude pikaajaliste laenude võtmisega;

c) 

ta kasutab krediidiasutuses vähemalt üht muud aktiivset toodet, mis ei ole laen.

3.  Lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse jaehoiust arvelduskontol hoitavana, kui sellele kontole vastavalt kas krediteeritakse või sellelt debiteeritakse regulaarselt palka, sissetulekuid või tehinguid.

4.  Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused alates 1. jaanuarist 2019 lubada krediidiasutustel korrutada direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud kuni kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 1 täpsustatud 100 000  euro suuruste lõikes 1 osutatud stabiilsete jaehoiuste summa 3 %-ga, kui komisjon on kinnitanud, et asjaomane ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeem vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a) 

hoiuste tagamise skeemil on direktiivi 2014/49/EL artiklis 10 osutatud likviidsed käibevahendid, mis on kaasatud liikmete poolt vähemalt kord aastas tehtavatest eelnevatest osamaksetest;

b) 

hoiuste tagamise skeemil on juhul, kui tema reservidest tuleb suurem summa kasutusele võtta, piisavad vahendid, et tagada hõlbus juurdepääs täiendavale rahastamisele, sealhulgas juurdepääs erakorralistele osamaksetele tema liikmetest krediidiasutustelt ja asjakohane alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühikeseks ajaks vahendeid avaliku ja erasektori osapooltelt;

c) 

hoiuste tagamise skeem tagab alates 3 % väljavoolu määra kohaldamise algusest direktiivi 2014/49/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud 7 tööpäeva pikkuse tagasimaksetähtaja.

5.  Pädevad asutused annavad lõikes 4 osutatud loa ainult pärast seda, kui nad on saanud selleks komisjonilt heakskiidu. Sellist heakskiitu taotletakse põhjendatud teatisega, milles esitatakse tõendid selle kohta, et stabiilsete jaehoiuste väljavoolu määr jääks artiklis 5 osutatud stsenaariumide puhul mis tahes stressiperioodil alla 3 %. Põhjendatud teatis esitatakse komisjonile vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, millest alates luba taotletakse. Komisjon hindab asjaomase hoiuste tagamise skeemi vastavust lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele. Kui need tingimused on täidetud, kiidab komisjon pädeva asutuse poolt esitatud loa andmise taotluse heaks, välja arvatud juhul, kui heakskiidu mitteandmiseks esineb ülekaalukaid põhjusi, mis on seotud jaehoiuste siseturu toimimisega. Väljavoolu määra 3 % on õigus kasutada kõigil sellises heakskiidetud hoiuste tagamise skeemis osalevatel krediidiasutustel. Komisjon küsib EBA-lt arvamust selle kohta, kas asjaomane hoiuste tagamise skeem vastab lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele.

6.  Pädevad asutused võivad anda krediidiasutustele loa korrutada lõikes 1 osutatud skeemiga samaväärse kolmandas riigis asuva hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud jaehoiuste summa 3 %-ga juhul, kui kolmas riik seda käsitlust lubab.

Artikkel 25

Muudest jaehoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad muud jaehoiused, sealhulgas artikliga 24 hõlmamata osa jaehoiustest, 10 %-ga, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõikes 2 sätestatud tingimusi.

2.  Muude jaehoiuste suhtes kohaldatakse krediidiasutuse poolt lõike 3 kohaselt kindlaks määratavaid kõrgemaid väljavoolu määrasid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

hoiuste kogusaldo, mis hõlmab kõiki kontosid, millel klient kõnealuses krediidiasutuses või konsolideerimisgrupis oma hoiuseid hoiab, ületab 500 000  eurot;

▼M1

b) 

hoiuse puhul on tegemist ainult interneti teel juurdepääsetava kontoga;

▼B

c) 

hoiuse intressimäär vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

i) 

see ületab märkimisväärselt sarnaste jaetoodete keskmist intressimäära;

ii) 

selle tootlus tuletatakse turuindeksi või turuindeksite tootlusest;

iii) 

selle tootlus tuletatakse turgu iseloomustavast mis tahes muutujast, välja arvatud ujuvast intressimäärast;

d) 

hoius avati algselt tähtajalisena ja selle lõpptähtaeg jääb 30 kalendripäeva pikkusesse perioodi, või hoiuse lõpetamiseks fikseeritud etteteatamisaeg on lühem kui 30 kalendripäeva kooskõlas lepinguliste kokkulepetega, välja arvatud sellised hoiused, mis kvalifitseeruvad lõike 4 kohaseks käsitluseks;

e) 

liidus asutatud krediidiasutuste puhul on hoiustaja kolmanda riigi resident või hoius on nomineeritud muus valuutas kui eurodes või liikmesriigi omavääringus. Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste või filiaalide puhul ei ole hoiustaja asjaomase kolmanda riigi resident või hoius on nomineeritud muus valuutas kui kõnealuse kolmanda riigi omavääringus.

3.  Krediidiasutused kohaldavad järgmiselt kindlaksmääratud kõrgemat väljavoolu määra:

a) 

kui jaehoiused vastavad lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumile või kahele lõike 2 punktides b–e sätestatud kriteeriumidest, kohaldatakse väljavoolu määra, mis jääb vahemikku 10–15 %;

b) 

kui jaehoiused vastavad kas lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumile ja veel vähemalt ühele lõikes 2 osutatud kriteeriumile või kolmele või enamale lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, kohaldatakse väljavoolu määra, mis jääb vahemikku 15–20 %.

Pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi kohaldada kõrgemat väljavoolu määra, kui see on põhjendatud krediidiasutuse spetsiifiliste asjaoludega. Kui lõikes 2 osutatud hindamist ei ole tehtud või kui see ei ole veel lõpule viidud, kohaldavad krediidiasutused jaehoiuste suhtes lõike 3 punktis b osutatud väljavoolu määra

4.  Krediidiasutused võivad vahendite väljavoolu arvutamisel välja jätta jaehoiuste teatavad selgelt piiritletud kategooriad juhul, kui krediidiasutus kohaldab igal üksikjuhul kõnealuste hoiuste kogu kategooria suhtes rangelt järgmiseid sätteid, välja arvatud juhul, kui erandi tegemine on põhjendatud hoiustaja keerulise olukorraga:

a) 

hoiustajal ei ole 30 kalendripäeva jooksul lubatud hoiust välja võtta või

b) 

30 kalendripäeva jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise korral peab hoiustaja maksma leppetrahvi, mis hõlmab väljavõtmise kuupäeva ja lepingulise lõpptähtaja vahelisel ajal kaotatud intresside summat, pluss leppetrahvi põhisumma, mis ei pea ületama hoiustamise kuupäeva ja väljavõtmise kuupäeva vahelise aja eest arvestatud intresside summat.

Kui teatava osa esimeses lõigus osutatud hoiusest saab välja võtta ilma sellist leppetrahvi maksmata, käsitatakse vaid seda osa hoiusest nõudmiseni hoiusena ja ülejäänud osa hoiusest tähtajalise hoiusena, nagu käesolevas lõikes osutatud. Tühistatud hoiuste suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva ja mille puhul on kokku lepitud selle teisele krediidiasutusele väljamaksmises, kohaldatakse väljavoolu määra 100 %.

5.  Erandina lõigetest 1–4 ja artiklist 24 korrutavad krediidiasutused jaehoiused, mille nad on kaasanud kolmandates riikides, kõrgema protsentuaalse väljavoolu määraga, kui selline protsendimäär on sätestatud kõnealuse kolmanda riigi siseriiklikes õigusaktides, millega kehtestatakse likviidsusnõuded.

Artikkel 26

Vahendite väljavoolud, mis on vastastikuses sõltuvuses vahendite sissevooluga

Pädevate asutuste eelneval heakskiidul võivad krediidiasutused arvutada likviidsete vahendite väljavoolu selliselt, et sellest on maha arvatud sellega vastastikuses sõltuvuses olev likviidsete vahendite sissevool, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

vastastikuses sõltuvuses olev vahendite sissevool on vahendite väljavooluga otseselt seotud ja seda ei võeta 3. peatükis sätestatud likviidsete vahendite sissevoolude arvutamisel arvesse;

b) 

vastastikuses sõltuvuses olev vahendite sissevool on ette nähtud õiguslike, regulatiivsete või lepinguliste siduvate kohustuste kohaselt;

c) 

vastastikuses sõltuvuses olev vahendite sissevool vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) 

see peab tekkima enne vahendite väljavoolu;

ii) 

see saadakse 10 päeva jooksul ja seda garanteerib liikmesriigi keskvalitsus.

▼M1

Pädevad asutused teatavad EBA-le, millised krediidiasutused võivad käesoleva määruse kohaselt väljavoolusid tasaarvestada vastastikuses sõltuvuses olevate sissevooludega. EBA võib nõuda täiendavaid dokumente.

▼B

Artikkel 27

Tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad 25 %-ga kohustused, mis tulenevad hoiustest, mida hoitakse järgmisel viisil:

a) 

mida hoiab hoiustaja, et saada krediidiasutuselt väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid;

b) 

mida hoitakse seoses ühiste ülesannete jaotamisega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohastele nõuetele vastava krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või kõnealuse määruse artikli 113 lõike 6 kohastele nõuetele vastava koostööd tegevate keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste grupi siseselt või sellise muu krediidiasutuse õigusaktide või lepinguga ette nähtud hoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku liige, tingimusel et lõikes 3 ja artiklis 16 osutatud hoiustav krediidiasutus või koostöövõrgustik ei võta neid hoiuseid likviidsete varadena arvesse;

c) 

mida hoiab hoiustaja muu väljakujunenud tegevussuhte raames kui punktis a nimetatud suhe;

d) 

mida hoiab hoiustaja, et talle osutataks kliiring- ja keskasutuse teenuseid, kui krediidiasutus kuulub mõnda artiklis 16 osutatud võrgustikku või skeemi.

2.  Erandina lõikest 1 korrutavad krediidiasutused selle osa kohustustest, mis tulenevad direktiivi 94/19/EÜ või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga tagatud lõike 1 punktis a osutatud hoiustest, 5 %-ga.

3.  Keskasutuses hoitavad krediidiasutuste hoiused, mida kooskõlas artikliga 16 käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana, korrutatakse keskasutuse puhul pärast kõnealuste likviidsete varade suhtes väärtuskärpe kohaldamist väljavoolu määraga 100 %. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui käesoleva lõike esimeses lauses osutatud vahendite väljavoolu katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.

4.  Lõike 1 punktides a ja d osutatud kliiring- või hoiuteenused, rahavoogude juhtimise teenused või muud võrreldavad teenused hõlmavad selliseid teenuseid ainult selles ulatuses, milles neid osutatakse sellise väljakujunenud suhte raames, mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega. Lõike 1 punktides a, c ja d osutatud hoiuste suhtes peavad kehtima märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks. Vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena.

5.  Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid ei käsitata tegevushoiustena ja nende suhtes kohaldatakse väljavoolu määra 100 %.

6.  Lõike 1 punktis c osutatud hoiuste kindlakstegemisel, välja arvatud tähtajaliste hoiuste, säästuhoiuste ja vahendatud hoiuste puhul, peab krediidiasutus väljakujunenud tegevussuhet finantssektorisse mittekuuluva kliendiga eksisteerivaks juhul, kui täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:

a) 

kontol olevate hoiuste suhtes kohaldatavat intressimäära hinnastatakse vähemalt 5 baaspunkti võrra madalamalt kehtivast võrreldavate tunnustega hulgihoiuste määrast, kuid hinnastamise tulemus ei pea olema negatiivne;

b) 

hoiust hoitakse spetsiaalselt selleks määratud kontodel ja seda hinnastatakse nii, et hoiustajal ei teki majanduslikku stiimulit hoida hoiusel rohkem vahendeid, kui on tarvis tegevussuhte jaoks;

c) 

asjaomasel kontol krediteeritakse ja debiteeritakse sageli olulisi tehinguid;

d) 

täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

i) 

suhe hoiustajaga on kestnud vähemalt 24 kuud;

ii) 

hoiust kasutatakse vähemalt kahe aktiivse teenuse jaoks. Kõnealused teenused võivad hõlmata otsest või kaudset juurdepääsu riigisisestele või rahvusvahelistele makseteenustele või väärtpaberitega kauplemise või depositooriumi teenustele.

Tegevushoiusena käsitatakse vaid seda osa hoiusest, mis on vajalik sellise teenuse kasutamiseks, mille kõrvalteenuseks hoius on. Ülejäänud osa käsitatakse mittetegevushoiusena.

Artikkel 28

Muudest kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud

1.  Krediidiasutused korrutavad kohustused, mis tulenevad finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt, riikidelt, keskpankadelt, mitmepoolsetelt arengupankadelt, avaliku sektori asutustelt, pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistutelt, personaalsetelt investeerimisfirmadelt või hoiuste vahendajatelt kaasatud hoiustest, selles ulatuses, milles nende suhtes ei kohaldata artiklit 27, 40 %-ga.

Erandina esimesest lõigust korrutatakse kõnealuses lõigus osutatud kohustused 20 %-ga, kui need on tagatud direktiivi 94/19/EÜ või direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

2.  Krediidiasutused korrutavad oma tegevuskuludest tulenevad kohustused 0 %-ga.

▼M1

3.  Krediidiasutused korrutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul:

a) 

0 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt 1. tasandi mis tahes kategooria likviidsete varadena, millele on osutatud artiklis 10, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena;

b) 

7 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

c) 

15 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 11 kohaselt artiklis 11 osutatud mis tahes 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

d) 

25 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

e) 

30 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

f) 

35 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

g) 

50 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

h) 

minimaalse väärtuskärpe protsendiga, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõigetele 2 ja 3, kui need on tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 15 kohaselt alusvaraks olevate likviidsete varadega sama tasandi likviidsete varadena;

i) 

100 %ga, kui need on tagatud varadega, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktide a–h alla.

Erandina esimesest lõigust on juhul, kui tagatud laenuandmistehingu või kapitaliturupõhise tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, vahendite väljavoolu määr 0 %. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust on muidu esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist nõudvate tagatud laenuandmistehingute või kapitaliturupõhiste tehingute puhul vahendite väljavoolu määr 25 %, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.

4.  Järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud ja muud samalaadsed tehingud toovad kaasa vahendite väljavoolu, kui laenuks võetud vara suhtes kohaldatakse 2. peatüki alusel väiksemat väärtuskärbet kui laenuks antud vara suhtes. Vahendite väljavoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks võetud vara turuväärtus kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud laenuks antud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra ja laenuks võetud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra vahega. Kõnealuses arvutuses kohaldatakse selliste varade suhtes, mis ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, 100 % suurust väärtuskärbet.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse juhul, kui tagatise vahetustehingu või muu samalaadse tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 0 % suurust vahendite väljavoolu määra. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste tagatise vahetustehingute või muude samalaadsete tehingute puhul, mis nõuaksid esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 25 % suurust vahendite väljavoolu määra, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.

▼B

5.  Eraldatud kontodel hoitavaid tasaarvestussaldosid, mis on seotud siseriikliku regulatsiooniga ette nähtud kliendi kaitse korraga, käsitatakse artikli 32 kohaselt vahendite sissevooludena ning need arvatakse likviidsete varade hulgast välja.

6.  Krediidiasutused kohaldavad väljavoolu määra 100 % kõigi enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite suhtes, välja arvatud juhul kui võlakirju müüakse üksnes jaeturul ja hoitakse jaekontol, misjuhul neid instrumente saab käsitada asjakohasesse jaehoiuste kategooriasse kuuluvana. Seatakse sellised piirangud, et kõnealuseid instrumente ei saa osta ega hoida muud osapooled kui jaekliendid.

▼M1

7.  Varade puhul, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, eeldatakse nende täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa likviidsete varade 100 % suuruse väljavoolu, välja arvatud juhul, kui laenuks võetud varad kuuluvad krediidiasutusele ja need ei ole osaks tema likviidsuspuhvrist.

8.  Käesolevas artiklis tähendab „kodukeskpank“ üht järgmistest:

a) 

eurosüsteemi keskpank, kui krediidiasutuse päritoluliikmesriik on rahaühikuna kasutusele võtnud euro;

b) 

krediidiasutuse päritoluliikmesriigi keskpank, kui see liikmesriik ei ole rahaühikuna kasutusele võtnud eurot;

c) 

selle kolmanda riigi keskpank, kus krediidiasutus on asutatud.

9.  Käesolevas artiklis tähendab „võrdne vastaspool“ üht järgmistest:

a) 

krediidiasutuse päritoluliikmesriigi keskvalitsus, avaliku sektori asutus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

b) 

selle liikmesriigi või kolmanda riigi, kus krediidiasutus on tehingute tegemiseks asutatud, keskvalitsus, avaliku sektori asutus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

c) 

mitmepoolne arengupank.

Siiski loetakse avaliku sektori asutusi, kohalikke omavalitsusi ja avaliku sektori asutusi võrdseks vastaspooleks üksnes siis, kui neile on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 või 116 kohaselt määratud 20 % suurune või väiksem riskikaal.

▼B

Artikkel 29

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud

1.  Erandina artiklist 31 võivad pädevad asutused anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes madalamat väljavoolu määra juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on põhjust eeldada vahendite väiksemat väljavoolu isegi likviidsuse pakkuja turupõhise ja idiosünkraatilise kombineeritud stressiolukorra korral;

b) 

vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu teine tütarettevõtja või seotud krediidiasutusega direktiivi 83/349/EMÜ ( 9 ) artikli 12 lõike 1 tähenduses suhtega, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis;

c) 

madalam väljavoolu määr ei ole väiksem kui vastaspoole kohaldatav sissevoolu määr;

d) 

krediidiasutus ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.

2.  Pädevad asutused võivad loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti b. Sel juhul peavad olema täidetud järgmised täiendavad objektiivsed kriteeriumid:

▼M1

a) 

likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsusriski profiil on pärast lõikes 1 välja pakutud madalama vahendite väljavoolu määra ja selle lõike punktis c osutatud vahendite sissevoolu määra kohaldamist madal;

▼B

b) 

grupi üksuste vahel on kasutamata krediidi- ja likviidsusliiniga seoses sõlmitud õiguslikult siduvad kokkulepped ja võetud siduvad kohustused;

▼M1

c) 

likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel võetakse asjakohaselt arvesse likviidsuse saaja likviidsusriski profiili.

▼B

Kui lubatakse kohaldada sellist väiksemat väljavoolu määra, teavitab pädev asutus EBA-t määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud protsessi tulemustest. Sellise väiksema vahendite väljavoolu tingimuste täitmise vaatab pädev asutus korrapäraselt läbi.

Artikkel 30

Vahendite täiendav väljavool

1.  Tagatise suhtes, milleks on muu kui raha ja artiklis 10 osutatud varad ning mille krediidiasutus on andnud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele, kohaldatakse täiendavat väljavoolu määra 20 %.

Tagatise suhtes, milleks on artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud varad ning mille krediidiasutus on andnud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele, kohaldatakse täiendavat väljavoolu määra 10 %.

▼M1

2.  Krediidiasutus arvutab ja teatab pädevale asutusele täiendava vahendite väljavoolu, mis tuleneb kõikidest sõlmitud lepingutest, mille lepingutingimustega kaasneb 30 kalendripäeva jooksul ja krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulise halvenemise järel likviidsete vahendite täiendav väljavool või täiendavad tagatisevajadused. Krediidiasutus teatab pädevale asutusele kõnealusest vahendite väljavoolust hiljemalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 kohaste aruannete esitamise ajal. Kui pädev asutus peab sellist vahendite väljavoolu oluliseks seoses krediidiasutuse likviidsete vahendite võimaliku väljavooluga, nõuab ta, et krediidiasutus lisaks kõnealuste lepingute puhul täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab täiendava tagatise vajadusele või täiendavale raha väljavoolule, mis tuleneb krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, mis vastab tema välise krediidikvaliteedi hinnangu langetamisele vähemalt kolme astme võrra. Selliste täiendavate tagatiste ja raha väljavoolude suhtes kohaldab krediidiasutus 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Krediidiasutus vaatab kõnealuse olulise halvenemise ulatuse korrapäraselt läbi, arvestades tema sõlmitud lepingutest tulenevaid asjaolusid, ning teatab läbivaatamise tulemuse pädevale asutusele.

3.  Krediidiasutus lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse tuletistehingutele, kui need on olulised. See arvutus tehakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/208 ( 10 ) sätestatud korras.

4.  Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavaid vahendite sisse- ja väljavoolusid võetakse arvesse netopõhiselt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21. Vahendite netoväljavoolu korral korrutab krediidiasutus tulemuse 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga. Krediidiasutused jätavad sellistest arvutustest välja likviidsusnõuded, mis tulenevad käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest.

5.  Kui krediidiasutusel on lühike positsioon, mis on kaetud laenuks võetud tagatiseta väärtpaberitega, lisab krediidiasutus täiendava vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui tingimused, mille alusel krediidiasutus need laenuks võttis, näevad ette nende tagastamist alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust vahendite väljavoolu määra.

▼B

6.  Krediidiasutus lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab 100 %-le järgnevast:

a) 

krediidiasutuse hoitav ülemäärane tagatis, mille vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt tagasi nõuda;

b) 

tagatis, mis tuleb vastaspoolele anda 30 kalendripäeva jooksul;

c) 

tagatis, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks II jaotise kohaldamisel likviidse varana ning millega saab ilma krediidiasutuse nõusolekuta asendada vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeruks II jaotise kohaldamisel likviidse varana.

▼M1

7.  Tagatisena saadud hoiuseid ei käsitata kohustustena artikli 24, 25, 27, 28 või 31a tähenduses, kuid nende suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikeid 1–6. Saadud raha seda osa, mis ületab tagatisena saadud rahasummat, käsitatakse hoiustena kooskõlas artikliga 24, 25, 27, 28 või 31a.

▼B

8.  Krediidiasutused eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema poolt sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %.

9.  Krediidiasutused eeldavad, et varaga tagatud kommertsväärtpaberite, vahefinantseerimisüksuste, väärtpaberitesse investeerimise vahendite või muude selliste rahastamisvahendite kaudu rahastamise kadumise korral on vahendite väljavool 100 %. Kõnealust väljavoolu määra 100 % kohaldatakse tähtaeguva summa, potentsiaalselt tagastatavate varade summa või vajaliku likviidsuse suhtes.

10.  Kõnealuse osa puhul lõigete 8 ja 9 kohastest rahastamisprogrammidest ei ole nendega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel vaja tähaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.

▼M1 —————

▼M1

12.  Kui seoses peamaakleri teenuste osutamisega on krediidiasutus katnud kliendipoolseid lühikeseks müümisi, sobitades neid sisemiselt teise kliendi varadega, ja need varad ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, kohaldatakse sellistest tehingutest tuleneva tingimusliku kohustuse suhtes 50 % suurust vahendite väljavoolu määra.

▼B

Artikkel 31

Krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenev vahendite väljavool

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab likviidsuslimiit mis tahes siduvat kasutamata tagamisvahendit, mida kasutataks kliendi võlakohustuste refinantseerimiseks olukorras, kus kliendil ei ole võimalik võlga finantsturgudel pikendada. Selle summa arvutatakse kliendi emiteeritud ja 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvate selliste võlakohustuste praegu tagasimaksmata summana, mille suhtes rakendatakse kaitsemeetmena likviidsuslimiiti. Likviidsuslimiidi määratlusest jäetakse välja see osa likviidsuslimiidist, mis tagab võlakohustusi, mis ei tähtaegu 30 kalendripäeva jooksul. Likviidsuslimiidi mis tahes täiendavat mahtu käsitatakse käesolevas artiklis sätestatud krediidikasutuse määraga krediidilimiidina. Äriühingutele pakutavaid üldisi käibekapitali rahastamisvahendeid ei liigitata likviidsuslimiitideks, vaid krediidilimiitideks

2.  Krediidiasutused arvutavad krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenevad vahendite väljavoolud, korrutades krediidi- ja likviidsuslimiitide summa lõigetes 3–5 sätestatud vastavate väljavoolu määradega. Krediidi- ja likviidsuslimiitidest tulenevad vahendite väljavoolud määratakse kindlaks protsendina maksimaalsest summast, mida saab 30 kalendripäeva jooksul kasutusse võtta, millest on maha arvatud mis tahes likviidsusnõuded, mis oleksid artikli 23 kohaselt kohaldatavad kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjete puhul, ja mis tahes artikli 9 kohaselt hinnatav tagatis, mis on krediidiasutusele kättesaadavaks tehtud, kui kõnealune tagatis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

krediidiasutus saab seda uuesti kasutada või seda edasitagamiseks kasutada;

b) 

seda hoitakse likviidse varana, kuid seda ei võeta arvesse osana likviidsuspuhvrist, ja

c) 

see ei koosne varadest, mille on välja andnud tehingu vastaspool või üks tema sidusüksus.

Kui vajalik teave on krediidiasutusele kättesaadav, määratakse krediidi- ja likviidsuslimiitide maksimaalne kasutatav summa kindlaks maksimaalse summana, mida saaks välja võtta, arvestades vastaspoole enda kohustusi või ettemääratud lepingujärgset rahakasutuskava, mille tähtaeg saabub 30 kalendripäeva jooksul.

3.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab järgneva 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, korrutatakse 5 %-ga, kui need kvalifitseeruvad jaehoiuste riskipositsiooni klassi arvamiseks.

4.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata krediidilimiitide arvelt, korrutatakse 10 %-ga, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

need ei kvalifitseeru jaehoiuste riskipositsiooni klassi arvamiseks;

b) 

need on võimaldatud klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid, sealhulgas finantssektorivälistele äriühingutele, riikidele, keskpankadele, mitmepoolsetele arengupankadele ja avaliku sektori asutustele;

c) 

neid ei ole võimaldatud eesmärgiga asendada kliendi rahastamist olukordades, kus ta ei ole suuteline rahuldama oma rahastamisvajadust finantsturgudel.

5.  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab järgneva 30 kalendripäeva jooksul välja võtta kasutamata likviidsuslimiitide arvelt, korrutatakse 30 %-ga, kui need vastavad lõike 4 punktides a ja b osutatud tingimustele, ja 40 %-ga, kui need on võimaldatud personaalsetele investeerimisfirmadele.

▼M1

6.  Kasutamata likviidsuslimiit, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, korrutatakse 10 %-ga selles ulatuses, milles see ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav summa on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.

▼B

7.  Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutus korrutab oma liikmest krediidiasutusele siduvalt võimaldatud likviidsuse rahastamise väljavoolu määraga 75 %, kui selline liikmest krediidiasutus võib käsitada likviidsuse rahastamist likviidse varana vastavalt artikli 16 lõikele 2. Likviidsuse rahastamise siduva põhisumma suhtes kohaldatakse väljavoolu määra 75 %.

8.  Krediidiasutus korrutab maksimaalse kasutatava summa, mida saab 30 kalendripäeva jooksul välja võtta muude kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, vastava väljavoolu määraga järgmiselt:

a) 

40 %-ga krediidi- ja likviidsuslimiitide puhul, mida on võimaldatud krediidiasutustele, ja krediidilimiitide puhul, mida on võimaldatud muudele reguleeritud finantseerimisasutustele, sealhulgas kindlustusandjatele ja investeerimisühingutele, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele või kinnistele investeerimiskavadele;

b) 

100 %-ga likviidsuslimiitide puhul, mida krediidiasutus on võimaldanud muudele kui lõikes 6 osutatud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele, ning kokkulepete puhul, mille kohaselt krediidiasutus peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid;

c) 

100 %-ga krediidi- ja likviidsuslimiitide puhul, mida on võimaldatud sellistele finantssektorisse kuuluvatele klientidele, kellele ei ole osutatud punktides a ja b ning lõigetes 1–7.

9.  Krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus, võivad erandina lõigetest 1–8 kohaldada lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitlusi krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes, mida võimaldatakse tugilaenude andjatele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, tingimusel et need laenud vastavad väljavoolu määrasid käsitlevatele lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetele.

▼M1

Kui neid tugilaene antakse vahendatud laenudena muu krediidiasutuse vahendusel, võib vahendajana tegutsev krediidiasutus erandina artikli 32 lõike 3 punktist g kohaldada sümmeetrilist sisse- ja väljavoolu. Sisse- ja väljavoolu arvutamisel kohaldatakse saadud ja antud kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidi suhtes käesoleva lõike esimese lõigu alusel kohaldatavat määra, järgides muul juhul käesoleva lõike kohaselt sellega seoses kohaldatavaid tingimusi ja nõudeid.

▼B

Käesolevas lõikes osutatud tugilaenud peavad olema kättesaadavad konkurentsivabal, mittetulunduslikul alusel ainult isikutele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid, et edendada liidu või asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse avaliku poliitika eesmärke. Selliseid krediidi- ja likviidsuslimiite peab olema võimalik kasutada ainult tugilaenu mõistlikult eeldatava taotluse alusel ja sellise taotluse summani, tingimusel et väljamakstud vahendite kasutamise kohta esitatakse hiljem aruanded.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 31a

Kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud, mida ei käsitleta käesoleva peatüki muudes sätetes

1.  Krediidiasutused korrutavad 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga mis tahes kohustused, mis kuuluvad tasumisele 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud artiklites 24–31 osutatud kohustused.

2.  Kui kõikide finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamisega seotud lepinguliste kohustuste (v.a artiklites 24–31 osutatud kohustused) kogusumma ületab 30 kalendripäeva jooksul nendest klientidest tulenevate sissevoolude summat, mis on arvutatud kooskõlas artikli 32 lõike 3 punktiga a, kohaldatakse selle ületava osa suhtes 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad finantssektorisse mittekuuluvad kliendid muu hulgas füüsilisi isikuid, VKEsid, äriühinguid, riike, mitmepoolseid arengupankasid ja avaliku sektori asutusi ning ei hõlma finantssektorisse kuuluvaid kliente ja keskpanku.

▼B



3. PEATÜKK

Likviidsete vahendite sissevool

Artikkel 32

Vahendite sissevoolud

1.  Likviidsete vahendite sissevoolusid hinnatakse 30 kalendripäeva pikkuse perioodi põhjal. Need koosnevad ainult vahendite lepingupõhistest sissevooludest, mis tulenevad riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

▼M1

2.  Krediidiasutused kohaldavad lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite sissevoolude suhtes 100 % suurust sissevoolu määra ning need hõlmavad eelkõige järgmisi vahendite sissevoolusid:

a) 

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva;

b) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 162 lõike 3 teises lõigu punktis b osutatud kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva;

c) 

rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest;

d) 

rahalised nõuded, mis tulenevad omakapitaliinstrumentide oluliste indeksite positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega. Kõnealused rahalised nõuded hõlmavad lepingujärgselt 30 kalendripäeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid, nagu nendest olulistest indeksitest saadavad rahalised dividendid ja raha, mis kuulub tasumisele asjaomaste omakapitaliinstrumentide veel arveldamata müügist, kui neid ei võeta II jaotise kohaselt arvesse likviidsete varadena.

3.  Erandina lõikest 2 kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud vahendite sissevoolude suhtes järgmisi nõudeid:

a) 

finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu olevate selliste rahaliste nõuete (v.a nendelt klientidelt kaubanduse rahastamise tehingutest või tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad rahalised nõuded) väärtust, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva, vähendatakse põhisumma makse puhul 50 %. Käesoleva punkti kohaldamisel kasutatakse mõistet „finantssektorisse mittekuuluvad kliendid“ artikli 31a lõikes 2 määratletud tähenduses. Siiski võivad vahendajana tegutsevad krediidiasutused, kelle ees on võtnud artikli 31 lõikes 9 osutatud kohustuse krediidiasutus, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus, et nad maksaksid lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kelle ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus, arvesse võtta sissevoolu kuni selle väljavoolu summani, mida nad kohaldavad asjaomase tugilaenude andmise kohustuse suhtes;

b) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva, korrutatakse:

i) 

0 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt 1. tasandi mis tahes kategooria likviidsete varadena, millele on osutatud artiklis 10, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena;

ii) 

7 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

iii) 

15 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 11 kohaselt artiklis 11 osutatud mis tahes 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

iv) 

25 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

v) 

30 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

vi) 

35 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

vii) 

50 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

viii) 

minimaalse väärtuskärpe protsendiga kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõigetega 2 ja 3, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – artiklite 7 ja 15 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutena, mis on samal tasandil alusvaraks olevate likviidsete varadega;

ix) 

100 %ga, kui need on tagatud varadega, mis ei kuulu käesoleva punkti alapunktide i–viii alla.

Vahendite sissevoolu ei võeta siiski arvesse juhul, kui krediidiasutus kasutab tagatist lühikese positsiooni katmiseks kooskõlas artikli 30 lõike 5 teise lausega;

c) 

rahaliste nõuete suhtes, mis tulenevad järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest lepingulistest võimenduslaenudest, mille tagatiseks on mittelikviidsed varad, võib kohaldada 50 % suurust vahendite sissevoolu määra. Neid vahendite sissevoolusid võib arvesse võtta ainult juhul, kui krediidiasutus ei kasuta laenudele algselt saadud tagatist lühikeste positsioonide katmiseks;

d) 

rahalised nõuded, mida krediidiasutus, kelle vastu need nõuded on, käsitleb artikli 27 kohaselt, välja arvatud artikli 27 lõikes 3 osutatud keskasutuses hoitavad hoiused, korrutatakse neile vastava sümmeetrilise sissevoolu määraga. Kui neile vastavat määra ei saa kindlaks teha, kohaldatakse 5 % suurust sissevoolu määra;

e) 

30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud ja muud samalaadsed tehingud toovad kaasa vahendite sissevoolu, kui laenuks antud vara suhtes kohaldatakse 2. peatüki alusel väiksemat väärtuskärbet kui laenuks võetud vara suhtes. Vahendite sissevoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks antud vara turuväärtus kooskõlas punktis b sätestatud määradega laenuks võetud vara suhtes kohaldava vahendite sissevoolu määra ja laenuks antud vara suhtes kohaldatava vahendite sissevoolu määra vahega. Kõnealuses arvutuses kohaldatakse selliste varade suhtes, mis ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, 100 % suurust väärtuskärbet;

f) 

kui pöördrepotehingute, väärtpaberite laenuks võtmiste, tagatise vahetustehingute või muude samalaadsete tehingute raames saadud 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvat tagatist kasutatakse selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 kalendripäeva, eeldab krediidiasutus, et selliseid pöördrepotehinguid, väärtpaberite laenuks võtmisi, tagatise vahetustehinguid või muid samalaadseid tehinguid pikendatakse ja neist ei tulene mingeid raha sissevoolusid, kajastades selliselt vajadust jätkata lühikese positsiooni katmist või osta asjaomased väärtpaberid tagasi. Lühikesed positsioonid hõlmavad nii juhtusid, kus krediidiasutus müüs sobitatud kauplemisportfellis osana oma kauplemis- või riskimaandamisstrateegiast väärtpaberi lühikeseks kohese müügi teel, kui ka juhtusid, kus krediidiasutus on sobitatud kauplemisportfellis väärtpaberi teatavaks perioodiks laenuks võtnud ja selle pikemaks perioodiks laenuks andnud;

g) 

sissevooluna ei võeta arvesse kasutamata krediidi- või likviidsuslimiite, sealhulgas keskpankadelt saadud kasutamata likviidsuslimiite, ega muid siduvaid kohustusi peale nende, millele on osutatud artikli 31 lõike 9 teises lõigus ja artiklis 34;

h) 

rahalisi nõudeid, mis tulenevad krediidiasutuse enda või krediidiasutusega tihedalt seotud väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud väärtpaberitest, võetakse arvesse netopõhiselt, kohaldades sissevoolu määra, mis põhineb alusvara suhtes käesoleva artikli kohaselt kohaldataval sissevoolu määral;

i) 

laene, mille lepinguline lõpptähtaeg on kindlaks määramata, võetakse arvesse 20 % suuruse sissevoolu määraga, eeldusel et leping võimaldab krediidiasutusel lepingust taganeda või nõuda makse tegemist 30 kalendripäeva jooksul.

▼B

4.  Lõike 3 punkti a ei kohaldata rahaliste nõuete suhtes, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mis on tagatud likviidsete varadega vastavalt II jaotisele, nagu on osutatud lõike 3 punktis b. Vahendite sissevoolusid, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks, võetakse arvesse täies ulatuses, tingimusel et kõnealuseid eraldatud saldosid hoitakse II jaotises määratletud likviidsetes varades.

▼M1

5.  Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite sisse- ja väljavoolud arvutatakse netopõhiselt kooskõlas artikliga 21 ning need korrutatakse vahendite netosissevoolu puhul 100 % suuruse sissevoolu määraga.

▼B

6.  Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes likviidsetest varadest, millele on osutatud II jaotises, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvatest maksetest, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses.

7.  Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes uute kohustuste võtmisest.

8.  Krediidiasutused võtavad arvesse likviidsete vahendite sissevoolu, mis saadakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavas valuutas, ainult sel määral, mil need on vastavuses vahendite väljavooluga vastavalt kolmandas riigis või asjaomases valuutas.

Artikkel 33

Vahendite sissevoolu ülempiir

1.  Krediidiasutused võtavad likviidsete vahendite sissevoolusid arvesse kuni 75 % ulatuses 2. peatükis määratletud likviidsete vahendite väljavoolude kogusummast, välja arvatud juhul, kui konkreetse vahendite sissevoolu suhtes kohaldatakse lõikes 2, 3 või 4 osutatud vabastust.

2.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib krediidiasutus täielikult või osaliselt vabastada lõikes 1 osutatud ülempiiri kohaldamisest järgmised likviidsete vahendite sissevoolud:

a) 

vahendite sissevoolud, mille puhul likviidsuse pakkuja on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või seotud krediidiasutusega direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses suhtega;

b) 

vahendite sissevoolud, mis tulenevad sellistes teistes krediidiasutustes hoitavatest hoiustest, kes kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 või 7 kohaseks käsitluseks kvalifitseeruvasse üksuste gruppi;

c) 

artiklis 26 osutatud vahendite sissevoolud, sealhulgas vahendite sissevoolud, mis tulenevad hüpoteeklaenude andmisega seotud laenudest või artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenudest või mitmepoolsest arengupangast või avaliku sektori asutusest, kellele krediidiasutus on laenusid vahendanud.

3.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib spetsialiseerunud krediidiasutused vabastada vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, kui nende põhitegevus on liising ja faktooring, välja arvatud lõikes 4 osutatud tegevused, ja kui täidetud on lõikes 5 sätestatud tingimused.

4.  Pädeva asutuse eelneval heakskiidul võib spetsialiseerunud krediidiasutuste suhtes kohaldada vahendite sissevoolu ülempiiri 90 %, kui täidetud on lõikes 5 sätestatud tingimused ja nende põhitegevus on järgmine:

a) 

mootorsõidukite soetamiseks antav rahastamine;

b) 

tarbijakrediidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/48/EÜ määratletud tarbijakrediidi pakkumine.

5.  Lõikes 3 osutatud krediidiasutused võib vabastada vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest ja lõikes 4 osutatud krediidiasutused võivad kohaldada kõrgemat ülempiiri 90 % juhul, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

nende äritegevuse likviidsusriski profiil on järgmisi tegureid arvesse võttes madal:

i) 

vahendite sissevoolude ajastus on vastavuses vahendite väljavoolude ajastusega;

ii) 

krediidiasutust ei rahastata individuaalsel tasandil märkimisväärselt jaehoiustega;

b) 

individuaalsel tasandil ületab nende lõikes 3 või 4 osutatud põhitegevuse osakaal 80 % bilansimahust;

c) 

erandid avalikustatakse aastaaruannetes.

Pädevad asutused teavitavad EBAt, milliste spetsialiseerunud krediidiasutuste suhtes kohaldatakse vabastust või kõrgemat ülempiiri, märkides ka põhjenduse. EBA avaldab nimekirja spetsialiseerunud krediidiasutustest, kelle suhtes kohaldatakse vabastust või kõrgemat ülempiiri, ja peab seda nimekirja. EBA võib nõuda täiendavaid dokumente.

6.  Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud vabastusi, mille pädev asutus on heaks kiitnud, võib kohaldada nii individuaalsel kui ka konsolideeritud tasandil vastavalt artikli 2 lõike 3 punktile e.

7.  Krediidiasutused määravad likviidsete vahendite netoväljavoolu summa, mille puhul kohaldatakse vahendite sissevoolu ülempiiri, kindlaks käesoleva määruse II lisas sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 34

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

1.  Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada erandina artikli 32 lõike 3 punktist g kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes kõrgemat sissevoolu määra juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on põhjust eeldada vahendite suuremat sissevoolu isegi likviidsuse pakkuja turupõhise ja idiosünkraatilise kombineeritud stressiolukorra korral;

b) 

vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses suhtega, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis;

c) 

kui vahendite sissevoolu määr ületab 40 %, kohaldab vastaspool erandina artiklist 31 vastavat sümmeetrilist väljavoolu määra;

d) 

krediidiasutus ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.

2.  Kui krediidiasutus ja vastaspoolest krediidiasutus on asutatud erinevates liikmesriikides, võivad pädevad asutused loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest juhul, kui lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele on täidetud ka järgmised punktides a–c sätestatud täiendavad objektiivsed kriteeriumid:

▼M1

a) 

likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsusriski profiil on pärast lõikes 1 välja pakutud kõrgema vahendite sissevoolu määra ja selle lõike punktis c osutatud vahendite väljavoolu määra kohaldamist madal;

▼B

b) 

grupi üksuste vahel on krediidi- ja likviidsusliiniga seoses sõlmitud õiguslikult siduvad kokkulepped ja võetud siduvad kohustused;

▼M1

c) 

likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel võetakse asjakohaselt arvesse likviidsuse saaja likviidsusriski profiili.

▼B

Pädevad asutused teevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti b kohaselt igakülgselt konsulteerides üksteisega koostööd selleks, et kindlaks teha, kas käesolevas lõikes sätestatud täiendavad kriteeriumid on täidetud.

3.  Kui lõikes 2 sätestatud täiendavad kriteeriumid on täidetud, on likviidsuse saaja pädeval asutusel lubatud kohaldada vahendite sissevoolu soodusmäära kuni 40 %. Mis tahes kõrgema kui 40 % suuruse vahendite sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks on siiski vajalik mõlema pädeva asutuse heakskiit ning seda kohaldatakse sümmeetrilisel alusel.

Kõrgema kui 40 % suuruse vahendite sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks loa andmisel teavitavad pädevad asutused EBAt lõikes 2 osutatud protsessi tulemustest. Pädevad asutused kontrollivad regulaarselt, kas selliste vahendite kõrgemate sissevoolu määrade tingimused on jätkuvalt täidetud.



IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine liikmesriikide poolt garanteeritud panga varade suhtes

1.  Krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi keskvalitsus on andnud garantii, kvalifitseeruvad 1. tasandi varadena vaid juhul, kui:

a) 

garantii anti maksimumsummas või võeti selle maksimumsummas andmiseks siduv kohustus enne 30. juunit 2014;

b) 

garantii on otsene, vahetu, tagasivõtmatu ja tingimusteta ning katab põhisumma ja intresside maksetähtajaks tasumata jätmise.

2.  Kui garantii andja on liikmesriigi piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, kvalifitseerub garanteeritud vara 1. tasandi varana vaid juhul, kui sellise piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu olevaid nõudeid käsitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikega 2 nõuetena asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse vastu ning garantii vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud varasid käsitatakse jätkuvalt 1. tasandi varadena seni, kuni garantii jääb kehtivaks vastavalt kas asjaomase emitendi või tema varade suhtes, mida võidakse aja jooksul asendada või muuta. Kui emitendile või tema varadele antud garantii summat suurendatakse mis tahes ajal pärast 30. juunit 2014, kvalifitseeruvad varad likviidsete varadena vaid enne seda kuupäeva antud garantii maksimumsumma ulatuses.

4.  Käesolevas artiklis osutatud varade suhtes kohaldatakse samasid nõudeid, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud 1. tasandi varade suhtes, milleks on kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

5.  Kui krediidiasutuse või tema varade suhtes kohaldatakse garantiiskeemi, siis käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel garantiina skeemi kui tervikut.

Artikkel 36

Üleminekusäte liikmesriikide poolt rahastatavate langenud väärtusega varasid haldavate asutuste kohta

1.  Kuni 31. detsembrini 2023 kvalifitseeruvad 1. tasandi varadena kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirjad, mille on emiteerinud järgmised liikmesriikide poolt rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused:

a) 

Iirimaal National Asset Management Agency (NAMA);

b) 

Hispaanias Sociedad de Gestión de Activos Procedentes de la Reestructuración Bancaria, S.A. (SAREB);

c) 

Sloveenias Bank Asset Management Company, mis on asutatud Sloveenia Vabariigi poolt pankade stabiilsuse parandamiseks võetavate meetmete seaduse alusel.

2.  Lõikes 1 osutatud varade suhtes kohaldatakse samasid nõudeid, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud 1. tasandi varade suhtes, milleks on kesk- või piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

Artikkel 37

Eluasemelaenudega tagatud väärtpaberistamiste suhtes kohaldatav üleminekusäte

1.  Erandina artiklist 13 kvalifitseeruvad enne 1. oktoobrit 2015 emiteeritud väärtpaberistamised, mille aluseks olevate riskipositsioonide puhul on tegemist artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud eluasemelaenudega, 2B tasandi varadena, kui need vastavad muudele artiklis 13 sätestatud nõuetele kui artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i sätestatud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu ning laenusumma ja sissetuleku suhtarvu nõuded.

2.  Erandina artiklist 13 kvalifitseeruvad pärast 1. oktoobrit 2015 emiteeritud väärtpaberistamised, mille aluseks olevate riskipositsioonide puhul on tegemist selliste artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud eluasemelaenudega, mille puhul kõnealuses punktis sätestatud keskmise laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu ning laenusumma ja sissetuleku suhtarvu nõuded ei ole täidetud, 2B tasandi varadena kuni 1. oktoobrini 2025, tingimusel et aluseks olevad riskipositsioonid sisaldavad eluasemelaenusid, mille suhtes ei kohaldatud nende andmise ajal laenusumma ja sissetuleku suhtarvu ülempiire reguleerivaid siseriiklikke õigusakte ning mis on antud mis tahes ajal enne 1. oktoobrit 2015.

Artikkel 38

Likviidsuskattekordaja kehtestamisel kohaldatav üleminekusäte

1.  Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 460 lõikega 2 kehtestatakse artiklis 4 sätestatud likviidsuskattekordaja järgmiselt:

a) 

60 % likviidsuskatte nõudest alates 1. oktoobrist 2015;

b) 

70 % alates 1. jaanuarist 2016;

c) 

80 % alates 1. jaanuarist 2017;

d) 

100 % alates 1. jaanuarist 2018.

2.  Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikega 5 võivad liikmesriigid või pädevad asutused nõuda, et siseriiklikult tegevusloa saanud krediidiasutused või kõnealuste krediidiasutuste alakategooriad järgiksid kuni 100 % suurust kõrgemat likviidsuskatte nõuet kuni käesoleva määruse kohase siduva 100 % suuruse miinimumnõude täieliku kehtestamiseni.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

Likviidsuspuhvri koosseisu kindlaksmääramiseks kasutatavad valemid

1. Krediidiasutus kasutab kooskõlas artikliga 17 oma likviidsuspuhvri koosseisu kindlaksmääramiseks käesolevas lisas sätestatud valemeid.

2. Likviidsuspuhvri arvutamine: krediidiasutuse likviidsuspuhver peab arvutamise kuupäeva seisuga võrduma järgmisega:

a) 

1. tasandi varade summa pluss

b) 

2A tasandi varade summa pluss

c) 

2B tasandi varade summa

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

d) 

punktide a, b ja c summa või

e) 

käesoleva lisa punktide 3 ja 4 kohaselt arvutatud likviidsete varade ülejäägi summa.

▼M1

3. Likviidsete varade ülejäägi summa: see summa koosneb järgnevalt määratletud komponentidest:

a) 

muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste muude 1. tasandi likviidsete varade kui 1. tasandi pandikirjade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel;

b) 

1. tasandi pandikirjade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 1. tasandi pandikirjade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel;

c) 

2A tasandi varade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 2A tasandi varade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel, ja

d) 

2B tasandi varade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 2B tasandi varade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel.

▼B

4. Likviidsete varade ülejäägi summa arvutamine: see summa võrdub järgmisega:

a) 

muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa pluss

b) 

1. tasandi pandikirjade korrigeeritud summa pluss

c) 

2A tasandi varade korrigeeritud summa pluss

d) 

2B tasandi varade korrigeeritud summa

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

e) 

punktide a, b, c ja d summa;

f) 

100/30 korrutatud punktiga a;

g) 

100/60 korrutatud punktide a ja b summaga;

h) 

100/85 korrutatud punktide a, b ja c summaga.

▼M1 —————

▼B




II LISA

Likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem

NLO

=

likviidsete vahendite netoväljavool

TO

=

vahendite väljavoolude kogusumma

TI

=

vahendite sissevoolude kogusumma

FEI

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

IHC

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat ülempiiri, milleks on 90 % vahendite väljavoolust

IC

=

vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse ülempiiri, milleks on 75 % vahendite väljavoolust

Likviidsete vahendite netoväljavool võrdub vahendite väljavoolude kogusummaga, millest on maha arvatud vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust või 90 % ülempiiri või 75 % ülempiiri.

NLO = TO – MIN(FEI, TO) – MIN(IHC, 0,9*MAX(TO – FEI, 0)) – MIN(IC, 0,75*MAX(TO – FEI – IHC/0,9, 0))



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 2 ) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

( 3 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

( 9 ) Seitsmes Nõukogu direktiiv, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1).

( 10 ) Komisjoni 31. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/208, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega sellise täiendava likviidsete vahendite väljavoolu kohta, mis vastab negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletistehingutele tulenevale tagatise vajadusele (ELT L 33, 8.2.2017, lk 14).