Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02014D0573-20210101

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2014/EL, 15. mai 2014, avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/573(2)/2021-01-01

02014D0573 — ET — 01.01.2021 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 573/2014/EL,

15. mai 2014,

avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 159 28.5.2014, lk 32)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/1782, EMPs kohaldatav tekst 25. november 2020,

  L 400

7

30.11.2020



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 573/2014/EL,

15. mai 2014,

avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Võrgustiku loomine

▼M1

Luuakse kogu liitu hõlmav avalike tööturuasutuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Võrgustik viib ellu artiklis 4 sätestatud algatusi.

▼B

Võrgustikku kuuluvad:

a) 

liikmesriikide nimetatud avalikud tööturuasutused,

b) 

komisjon.

Tööhõivekomiteel on vaatlejastaatus.

Liikmesriigid, kus on piirkondlikke autonoomseid tööturuasutusi, tagavad, et need oleksid võrgustiku algatustes asjakohaselt esindatud.

Artikkel 2

Võrdleva õppimise määratlus

Käesoleva otsuse kohaldamisel ja seoses võrgustiku tööga tähendab „võrdlev õppimine” protsessi, millega võrdlemise ja vastastikuse õppimise meetmete vahel luuakse süsteemne ja integreeritud seos, mis seisneb heade tavade väljaselgitamises näitajatepõhiste võrdlussüsteemide abil, sealhulgas andmete kogumises, andmete kontrollimises, andmete koondamises ja hindamises vastavalt asjakohastele meetoditele, ning tulemuste kasutamises tajutavate ja tõenduspõhiste vastastikuse õppimise meetmete, sealhulgas heade või parimate tavade mudelite puhul.

Artikkel 3

Eesmärgid

▼M1

Käesoleva otsuse eesmärk on ergutada võrgustiku kaudu liikmesriikide koostööd tööhõive valdkonnas avalike tööturuasutuste vastutusalas, et anda panus liidu tööhõivepoliitika elluviimisse. See aitab kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele, Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise püüdlustele, toetades seeläbi:

a) 

kõiki vähekaitstud ühiskonnarühmi, kus töötuse määr on kõrge, eriti eakamaid töötajaid ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, samuti puuetega inimesi ja mitmekordset diskrimineerimist kogevaid inimesi;

▼B

b) 

inimväärset tööd ja pidevat töötamist;

▼M1

c) 

tööturgude paremat toimimist ja kaasavust;

ca) 

soolist võrdõiguslikkust;

d) 

oskuste puuduse väljaselgitamist ja teabe andmist selle ulatuse ja asukoha kohta, samuti tööotsijate oskuste ja tööandjate vajaduste paremat sobitamist, sealhulgas kutseõppe vajaduste väljaselgitamise, samuti tööotsijate tööalase konkurentsivõime ja töötuse ennetamise abil näiteks kutsenõustamise ja koolituse toel;

▼B

e) 

tööturgude paremat integreerimist;

f) 

vabatahtliku geograafilise ja tööalase liikuvuse suurendamist õiglastel alustel, et rahuldada liikmesriikide tööturgude konkreetseid vajadusi;

g) 

tööturult tõrjutute tagasitoomist tööturule osana võitlusest sotsiaalse tõrjutuse vastu;

h) 

aktiivsete tööturualaste algatuste hindamist ning nende tõhusat ja tulemuslikku rakendamist.

Artikkel 4

Võrgustiku algatused

1.  

Avalike tööturuasutuste vastutusalas viib võrgustik ellu eelkõige järgmisi algatusi:

a) 

arendab ja rakendab kogu liidus tööturuasutuste vahel tõenduspõhist võrdlevat õppimist, et võrrelda asjakohaste meetoditega tulemusi järgmistes valdkondades:

▼M1

i) 

töötuse vähendamisele kaasa aitamine kõikides vanuse-, soolistes- ja vähekaitstud rühmades;

▼B

ii) 

töötuse ja tööturult eemaloleku kestuse lühendamisele kaasa aitamine, et sellega vähendada pikaajalist ja struktuurset töötust ning sotsiaalset tõrjutust;

iii) 

vabade töökohtade täitmine (muu hulgas vabatahtliku tööalase liikuvuse abil);

iv) 

klientide rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega;

b) 

vastastikune abi partner- või rühmameetmete ja koostöö vormis, samuti võrgustiku liikmete vahelise teabe, kogemuste ja töötajate vahetusena, sealhulgas asjaomase liikmesriigi või avaliku tööturuasutuse taotlusel toetus nõukogu poolt avalike tööturuasutuste toimimise kohta antud riigipõhiste soovituste rakendamisele;

▼M1

c) 

aitab kaasa avalike tööturuasutuste ajakohastamisele ja tugevdamisele olulistes valdkondades, võttes arvesse liidu tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, Euroopa sotsiaalõiguste sammast, Euroopa rohelist kokkulepet ning ÜRO kestliku arengu eesmärke, samuti digitaliseerimisega seotud probleeme, muutuvat töökorraldust ja demograafilisi muutusi;

▼B

d) 

koostab aruandeid Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel;

e) 

aitab kaasa asjakohaste poliitiliste algatuste elluviimisele;

▼M1

f) 

võtab vastu ja viib ellu iga-aastase tööprogrammi, milles määratakse kindlaks töömeetodid, tulemused, võrdleva õppimise rakendamisega seotud üksikasjad ning levitamis- ja koostööstrateegiad;

g) 

edendab ja vahetab parimaid tavasid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte väljaselgitamiseks ning selliste algatuste väljatöötamiseks, millega tagada, et kõnealused noored omandaksid tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks vajalikud oskused, samuti pikaajaliste töötute ja teiste vähekaitstud rühmade tööturule integreerimiseks.

▼B

Esimese lõigu punktis a osutatud algatusega seoses kasutatakse võrdlusprotsessis lisas esitatud näitajaid. Võrgustik osaleb ühtlasi aktiivselt kõnealuste algatuste rakendamises andmete, teadmiste ja tavade vahetuse kaudu. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas osaleda vabatahtlikkuse alusel muudes kui punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondi hõlmavates täiendavates võrdleva õppimise üritustes.

2.  
Võrgustik kehtestab seoses lõikes 1 loetletud algatustega aruandluskorra. Kõnealuse aruandluskorra rakendamisel annavad võrgustiku liikmed igal aastal aru võrgustiku nõukogule.

▼M1

Artikkel 5

Koostöö

Võrgustik arendab koostööd asjaomaste tööturu sidusrühmadega, sealhulgas teiste tööturu- ja sotsiaalteenuste osutajate ja tööturu osapooltega ning kui see on kohane, tööhõive, sotsiaalpoliitika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsevate liidu ametitega ning töötuid või teisi vähekaitstud rühmi esindavate haridus- ja koolitusorganisatsioonidega, võrdõiguslikkust edendavate asutustega, kutseharidusorganisatsioonidega, tööhõive ja õiglase ülemineku valdkondades tegutsevate vabaühendustega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, kaasates neid asjakohastesse võrgustiku tegevustesse ja kohtumistesse ning vahetades nendega teavet ja andmeid. Võrgustik võib asjakohasel juhul vahetada parimaid tavasid kolmandate riikide asjaomaste avalike tööturuasutustega.

▼B

Artikkel 6

Võrgustiku nõukogu toimimine

1.  
Võrgustikku juhib nõukogu. Liikmesriigid nimetavad võrgustiku nõukogusse oma avalike tööturuasutuste juhtivtöötajate seast ühe liikme ja ühe asendusliikme. Komisjon nimetab võrgustiku nõukogusse samuti ühe liikme ja ühe asendusliikme. Võrgustiku nõukogu liikmeid asendavad vajaduse korral asendusliikmed.

Tööhõivekomitee nimetab kooskõlas oma kodukorraga oma liikmete seast ühe esindaja, kellel on võrgustiku nõukogus vaatlejastaatus, välja arvatud võrgustiku nõukogu piiratud koosseisu kohtumistel. Võrgustiku nõukogu võib kokku tulla piiratud koosseisus, milles osaleb igast liikmesriigist üks liige ja komisjonist üks liige, välja arvatud päevakorrapunktide puhul, mis käsitlevad iga-aastast tööprogrammi. Täpsemad üksikasjalikud eeskirjad piiratud koosseisu kasutamise kohta nähakse ette võrgustiku nõukogu kodukorras.

2.  
Võrgustiku nõukogu määrab liikmesriikide nimetatud liikmete hulgast nõukogu juhataja ja kaks asejuhatajat. Võrgustiku esindajaks on juhataja. Juhatajat asendab vajaduse korral asejuhataja.
3.  
Võrgustiku nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu oma kodukorra. Kõnealuse kodukorraga nähakse ette muu hulgas otsuste langetamise kord võrgustiku nõukogus ning võrgustiku nõukogu juhataja ja asejuhatajate ametisse määramise kord ja ametiaja kestus.
4.  

Võrgustiku nõukogu võtab häälteenamusega vastu:

a) 

võrgustiku iga-aastase tööprogrammi, milles täpsustatakse töörühmade loomist ja võrgustiku koosolekute töökeelt;

b) 

võrgustiku iga-aastase tööprogrammi osana tehnilise raamistiku tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimise meetmete rakendamiseks, sealhulgas võrdleva õppimise metoodika, tuginedes avalike tööturuasutuste tulemuslikkuse hindamise võrdlusnäitajatele, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, taustategurid, andmete esitamise nõuded ning vastastikuse õppimise koondprogrammide õppemeetodid;

c) 

võrgustiku aastaaruande. Nimetatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldatatakse.

▼M1

5.  
Võrgustiku nõukogu abistab sekretariaat, mis asub komisjonis ja mille teenused tagab komisjon. Sekretariaat valmistab koostöös juhataja ja asejuhatajatega ette võrgustiku iga-aastase tööprogrammi ja aastaaruande. Sekretariaat teeb tihedat koostööd tööhõivekomitee sekretariaadiga, et algatusi võrgustiku ja tööhõivekomitee vahel kooskõlastada ning koostööd tõhustada.

Artikkel 7

Rahaline toetus

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud üldised vahendid tehakse kättesaadavaks kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, mille iga-aastased assigneeringud kinnitavad Euroopa Parlament ja nõukogu finantsraamistiku piires.

▼B

Artikkel 8

Võrdlusnäitajaid käsitleva lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte võrdlusnäitajaid käsitleva lisa muutmiseks.

Artikkel 9

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M1

2.  
Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

▼B

3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼M1

Artikkel 10

Läbivaatamine

Komisjon esitab 30. septembriks 2026 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruandes hinnatakse muu hulgas seda, kui suur on olnud võrgustiku panus artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisse.

▼B

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.



LISA

VÕRDLUSNÄITAJAD

A. 

Kvantitatiivsed näitajad artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondades

1) 

Panus töötuse vähendamisse kõikides vanuserühmades ja haavatavates rühmades:

a) 

tööle asunud töötute osakaal registreeritud töötute koguarvust vanuserühmade, soo ja kvalifikatsioonitaseme järgi;

b) 

avalike tööturuasutuste töötute registritest maha võetud isikute osakaal registreeritud töötute koguarvust.

2) 

Panus töötuse ja mitteaktiivse seisundi kestuse lühendamisse, et sellega vähendada pikaajalist ja struktuurset töötust ning sotsiaalset tõrjutust:

a) 

tööle asunud (nt pärast 6 ja 12 kuu pikkust töötusperioodi) isikute osakaal kõigis avalikes tööturuasutustes registreeritud töötute koguarvust vanuserühmade, soo ja kvalifikatsioonitaseme järgi;

b) 

avalikus tööturuasutuses registreeritud varem mitteaktiivsete isikute osakaal kõikidest kõnealuses avalikus tööturuasutuses registreeritud isikutest vanuserühmade ja soo järgi.

3) 

Vabade töökohtade täitmine (muu hulgas vabatahtliku tööalase liikuvuse abil):

a) 

täidetud töökohad;

b) 

vastused Eurostati tööjõu-uuringu küsimusele selle kohta, kas vastaja praegune töökoht on leitud avalike tööturuasutuste abiga.

4) 

Klientide rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega:

a) 

tööotsijate üldine rahulolu;

b) 

tööandjate üldine rahulolu.

B. 

Võrdlussüsteemi rakendamise valdkondade tulemuslikkust suurendavate tegurite kvalitatiivne sise-/välishinnang artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv loetletud valdkondades

1) 

Strateegiline tulemusjuhtimine;

2) 

selliste operatiivprotsesside kavandamine nagu tööotsijate edasisuunamine ja iseloomustamine ning aktiivsete tööturumeetmete kohandatud kasutamine;

3) 

tööhõivekategooriate vaheliste üleminekute püsiv aktiveerimine ja juhtimine;

4) 

suhted tööandjatega;

5) 

avalike tööturuasutuste teenuste tõenduspõhine kavandamine ja rakendamine;

6) 

sidusrühmadega loodud partnerluste tõhus haldamine;

7) 

avalike tööturuasutuste ressursside jaotamine.

Top