02014A0520(02)-20150801

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02014A0520(02)-20150801 - EN

Document 02014A0520(02)-20150801

Help

Consolidated text: Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping , mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

01/08/2015

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/284/2015-08-01

HTML

PDF

2014A2520 — ET — 01.08.2015 — 001.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi VAHELINE VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (ELT L 150 20.5.2014, lk 252)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA LIIDU JA INDONEESIA VABARIIGI VAHELISE VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGUGA LOODUD RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 3/2015, 8. juuli 2015,	L 213	11	12.8.2015

▼B

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi

VAHELINE VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist

EUROOPA LIIT,

edaspidi „liit”,

INDONEESIA VABARIIK,

edaspidi „Indoneesia”,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

MEENUTADES Indoneesia Vabariigi ja Euroopa Ühenduse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut, millele kirjutati alla 9. novembril 2009 Jakartas,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Indoneesia vahel, eelkõige Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide – Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai – vahel 1980. aastal sõlmitud partnerluslepingu raames,

MEENUTADES Ida-Aasia ja teiste piirkondade riikide poolt 13. septembri 2001 Bali metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust (FLEG) käsitleva deklaratsiooniga võetud kohustust võtta viivitamatult meetmeid, et tõhustada riigisisest tööd ja tugevdada kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd metsaõigusnormide rikkumise ja metsakuritegevuse (eelkõige ebaseaduslik metsaraie, sellega seotud ebaseaduslik kauplemine ja korruptsioon ning nende negatiivne mõju õigusriigi põhimõttele) vastu võitlemiseks,

MÄRKIDES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva Euroopa Liidu tegevuskava kohta on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomulise probleemi lahendamisel,

VIIDATES Indoneesia Vabariigi metsandusministeeriumi ja Euroopa arengu- ja keskkonnavoliniku ühisavaldusele, millele kirjutati alla 8. jaanuaril 2007 Brüsselis,

VÕTTES ARVESSE 1992. aasta õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade kohta,

OLLES TEADLIKUD 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsusest metsade säästva majandamise tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsusest,

TUNNISTADES Indoneesia Vabariigi valitsuse tegevust heade metsahaldustavade, metsaõigusnormide täitmise ja seadusliku puidukaubanduse edendamisel, kasutades muu hulgas Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi „Sistem Verifikasi Legalitas Kayu” (SVLK), mida arendatakse koostöös mitme sidusrühmaga, ja järgides head valitsemistava, usaldusväärsuse ja esindavuse põhimõtet,

TUNNISTADES, et Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi eesmärk on tagada puittooteid käsitlevate õigusnõuete täitmine,

TUNNISTADES, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine toetab säästvat metsamajandamist ja aitab kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, mis toimub raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise ning metsa kaitsmise ja säästva majandamise ning metsade CO2 talletamise võime suurendamise (REDD+) kaudu,

VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ning eelkõige nõuet, et CITESi osalised väljastaksid ekspordilube kõnealuse konventsiooni I, II või III liites loetletud liikide isendite jaoks üksnes teatavatel tingimustel, sealhulgas tingimusel, et selliseid isendeid ei ole omandatud vastuolus asjaomase lepinguosalise seadustega, mis käsitlevad loomastiku ja taimestiku kaitset,

OLLES VEENDUNUD, et lepinguosalised peavad püüdma vähendada nii palju kui võimalik käesoleva lepingu rakendamise otsesel tagajärjel põlisrahvastele, kohalikele kogukondadele ja vaestele tekkida võivat kahjulikku mõju,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

ARVESTADES, kui oluliseks peavad lepinguosalised põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,

ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused,

KINNITADES vastastikuse austuse, suveräänsuse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ja tunnistades lepinguosalistele käesolevast lepingust tekkivat kasu,

VASTAVALT lepinguosaliste asjakohastele õigusaktidele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsa säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga hõlmatud puittooted, mis imporditakse Indoneesiast liitu, on seaduslikult toodetud, ning seda tehes edendada puittoodete kaubandust.

2. Lisaks sellele on käesolev leping lepinguosaliste vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada käesoleva lepingu täielikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„import liitu” – puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa pidada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks”, kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusega;

b)	„eksport” – puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine Indoneesia geograafilise territooriumi mis tahes osast;

c)	„puittooted” – IA ja IB lisas loetletud tooted;

d)	„HS-kood” – nelja- või kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;

e)	„FLEGT-litsents” – kontrollitud seaduslik Indoneesia dokument, mis kinnitab, et puittoodete saadetis, mis on ette nähtud eksportimiseks liitu, on toodetud seaduslikult (V-Legal’i dokument). FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt;

f)	„litsentse väljastavad asutused” – asutused, mille Indoneesia on volitanud FLEGT-litsentse väljastama ja kinnitama;

g)	„pädevad asutused” – asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;

h)	„saadetis” – FLEGT-litsentsiga puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Indoneesiast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus;

i)	„seaduslikult toodetud puit” – vastavalt II lisas sätestatud õigusaktidele üles töötatud või imporditud ja toodetud puittooted.

Artikkel 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1. Käesoleva lepingu osaliste vahel kehtestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteem (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles sätestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et liitu veetud tooted on toodetud seaduslikult. Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit heaks üksnes FLEGT-litsentsiga Indoneesia saadetiste importimise liitu.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse IA lisas loetletud puittoodete suhtes.

3. IB lisas loetletud puittooteid ei tohi Indoneesiast eksportida ning neile ei tohi FLEGT-litsentsi väljastada.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 4

Litsentse väljastavad asutused

1. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud seaduslikult vastavalt II lisas nimetatud õigusaktidele. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentse seaduslikult toodetud puittoodete saadetistele eksportimiseks liitu.

2. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele, mis koosnevad kolmandast riigist Indoneesiasse imporditud puittoodetest või sisaldavad neid, kui kolmanda riigi seadustega on sellisel kujul puittoodete eksport keelatud või kui on tõendeid, et need puittooted toodeti vastuolus selle riigi seadustega, kus puud üles töötati.

3. Litsentse väljastav asutus haldab FLEGT-litsentside väljastamise korda ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Samuti peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents, ning kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega teeb need andmed kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, pidades samal ajal kinni eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsusest.

4. Indoneesia loob litsentsiteabeüksuse, mis on pädevate asutuste ja litsentse väljastavate asutuste vaheline teabevahetuse kontaktpunkt vastavalt III ja V lisale.

5. Indoneesia teatab litsentse väljastava asutuse ja litsentsiteabeüksuse kontaktandmed Euroopa Komisjonile. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

Artikkel 5

Pädevad asutused

1. Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist liidus vabasse ringlusse, et saadetisel on olemas kehtiv FLEGT-litsents. Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses, võidakse saadetise ringlusse lubamine peatada ja saadetis kinni pidada.

2. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.

3. Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused sõltumatuks turu järelevalvajaks määratud isikutele ja asutustele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

4. Pädevad asutused ei teosta artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud tegevust juhul, kui saadetises sisalduvad puittooted on valmistatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest, kuna need kuuluvad nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) kontrolli käsitlevate sätete kohaldamisalasse.

5. Euroopa Komisjon teatab Indoneesiale pädevate asutuste kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

Artikkel 6

FLEGT-litsents

1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puittooted on toodetud seaduslikult.

2. FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles.

3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, saatmise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4. FLEGT-litsentside tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas. FLEGT-litsentside väljastamise kord on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Seaduslikult toodetud puidu kontrollimine

1. Indoneesia rakendab puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, et kontrollida, kas saadetiseks ette nähtud puittooted on toodetud seaduslikult, ja tagada, et liitu eksporditakse üksnes seaduslikuks tunnistatud saadetised.

2. Süsteem, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised koosnevad seaduslikult toodetud puidust, on esitatud V lisas.

Artikkel 8

FLEGT-litsentsiga saadetiste ringlusse lubamine

1. Menetlused FLEGT-litsentsiga saadetiste lubamiseks liidus vabasse ringlusesse on sätestatud III lisas.

2. Kui pädeval asutusel on põhjust oletada, et litsents ei kehti või ei ole autentne või ei vasta saadetisele, mille kohta see on väidetavalt väljastatud, võib kohaldada III lisas esitatud menetlusi.

3. Kui FLEGT-litsentsi käsitlevate konsultatsioonide käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Artikkel 9

Eeskirjade eiramine

Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega:

a) kaubavahetusest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubavoogude ümbersuunamine Indoneesiast liitu kolmandate riikide kaudu;

b) FLEGT-litsentsid hõlmavad puittooteid, mis sisaldavad kolmandatest riikidest pärit puitu, mille kohta kahtlustatakse, et see on ebaseaduslikult toodetud või

c) pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

Artikkel 10

Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja muude meetmete kohaldamine

1. Indoneesia kontrollib Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kasutades mujale kui liitu eksporditud puidu ja siseturul müüdava puidu seaduslikkust ning püüab kontrollida imporditud puittoodete õiguspärasust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteemi.

2. Selliste püüdluste toetamiseks julgustab liit nimetatud süsteemi kasutamist muudel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul.

3. Liit rakendab meetmeid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodete turulelaskmise vältimiseks liidus.

Artikkel 11

Sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse

1. Indoneesia konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus ja edendab selleks sobivaid konsultatsioonistrateegiaid, -vorme ja -programme.

2. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb teabe kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.

Artikkel 12

Sotsiaalne kaitse

1. Käesolevast lepingust tuleneva võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista lepingu mõju puidutööstusele ja potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade eluviisile, nagu seda on kirjeldatud nende vastavates siseriiklikes õigusaktides.

2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju nendele kogukondadele ja teistele lõikes 1 nimetatud osalejatele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad kahjuliku mõju kõrvaldamiseks leppida kokku täiendavate meetmete rakendamises.

Artikkel 13

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puittoodete soodsat positsiooni liidu turul. Kõnealused jõupingutused hõlmavad meetmeid, mis toetavad:

a) sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse seaduslikult ülestöötatud puittoodete tarnet ja selle turu tagamist ja

b) FLEGT-litsentsiga toodete soodsamat kuvandit liidu turul.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu järelevalve ja hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ühise üksuse (edaspidi „lepingu rakendamise ühiskomitee”).

2. Kumbki lepinguosaline nimetab lepingu rakendamise ühiskomiteesse oma esindajad. Komitee teeb otsuseid konsensuse alusel. Lepingu rakendamise ühiskomiteed juhivad ühiselt kõrgemad ametnikud – üks liidust ja üks Indoneesiast.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

4. Lepingu rakendamise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, kusjuures kohtumise kuupäeva ja päevakorra lepivad lepinguosalised eelnevalt kokku. Lepinguosaliste nõudmisel võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.

5. Lepingu rakendamise ühiskomitee teeb järgmist:

a) vaatab läbi ja võtab vastu ühismeetmed käesoleva lepingu rakendamiseks;

b) vaatab üle ja jälgib artiklis 15 kehtestatud tegevuste tulemuste ja aruannete põhjal käesoleva lepingu rakendamise üldist protsessi, muu hulgas puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja turuga seotud meetmete toimimist;

c) hindab käesoleva lepingu rakendamisest tulenevat kasu ja piiranguid ning otsustab parandusmeetmete üle;

d) vaatab läbi aruanded ja kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil;

e) lepib pärast puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamist, mis põhineb VIII lisas kehtestatud kriteeriumidel, kokku FLEGT-litsentsimissüsteemi alguskuupäeva;

f) teeb kindlaks koostöövaldkonnad, mis toetavad käesoleva lepingu rakendamist;

g) moodustab vajaduse korral konkreetseid eriteadmisi nõudvaks tööks allorganid;

h) koostab, kinnitab, levitab ja avalikustab aastaaruanded, kohtumiste aruanded ja muud komitee tööst tulenevad dokumendid;

i) täidab muid endale võetud ülesandeid.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

Lepinguosalised lepivad kokku kahe järgmise tegevuse aruannete ja tulemuste kasutamise, et hinnata käesoleva lepingu täitmist ja tulemuslikkust:

a) Indoneesia palkab VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks korralise hindaja, konsulteerides selles küsimuses liiduga;

b) liit palkab VII lisas loetletud ülesannete täitmiseks sõltumatu turujärelevalveasutuse, konsulteerides selles küsimuses Indoneesiaga.

Artikkel 16

Toetavad meetmed

1. Käesoleva lepingu täitmise toetamise meetmeteks, mis on määratletud artikli 14 lõike 5 punkti f kohaselt, vajalike ressursside andmine otsustatakse liidu ja selle liikmesriikide Indoneesiaga koostööd käsitleva programmitöö raames.

2. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.

Artikkel 17

Aruanded ja teabe avalikustamine

1. Lepinguosalised tagavad lepingu rakendamise ühiskomitee tegevuse võimalikult suure läbipaistvuse. Komitee tööst tulenevad aruanded koostatakse ja avalikustatakse ühiselt.

2. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab iga-aastase aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmisi andmeid:

a) FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puittoodete kogused vastavalt asjaomastele HS-rubriikidele;

b) Indoneesia väljastatud FLEGT-litsentside arv;

c) käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edenemine ja lepingu rakendamisega seotud küsimused;

d) meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete eksportimise ja importimise ja siseturule laskmise või siseturul kauplemise välistamiseks;

e) Indoneesiasse imporditud puidu ja puittoodete kogused ja meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete importimise välistamiseks ja FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkuse säilitamiseks;

f) FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud ja meetmed olukorra lahendamiseks;

g) liitu FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja liidu liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted liitu imporditi;

h) liitu vastu võetud FLEGT-litsentside arv;

i) selliste juhtumite arv ja vastavad puittoodete kogused, mille puhul on toimunud artikli 8 lõike 2 kohased konsultatsioonid.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et IX lisas kirjendatud teave tuleb teha avalikult kättesaadavaks, et saavutada metsandussektori halduse parandamise eesmärk ja jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja lepingu mõju nii Indoneesias kui ka liidus.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et ei avalikusta kooskõlas oma seadustega käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Kumbki lepinguosaline ei avalikusta ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu alusel vahetatud teavet, mis käsitleb ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.

Artikkel 18

Rakendamist käsitlevad teatised

1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

Indoneesia nimel:

liidu nimel:

metsakasutuse peadirektor

metsandusministeerium

delegatsiooni juht

Euroopa Liidu delegatsioon Indoneesias

2. Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe, sealhulgas lõike 1 muudatused.

Artikkel 19

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Indoneesia territooriumil.

Artikkel 20

Erimeelsuste lahendamine

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused viivitamata nõupidamise teel.

2. Kui vaidlust ei ole nõupidamise teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada vaidluse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab vaidluse lahendada. Lepingu rakendamise ühiskomiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Lepingu rakendamise ühiskomitee peab sel eesmärgil uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu tõhusa rakendamise jätkamiseks.

3. Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul, võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust.

4. Kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama kolmekümne kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist.

5. Vahekohtunikud teevad otsuse häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist.

6. Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

7. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse.

Artikkel 21

Peatamine

1. Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu peatada, peab ta teist lepinguosalist sellest soovist kirjalikult teavitama. Seejärel arutatakse seda küsimust lepinguosaliste vahel.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused teatatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele.

3. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine peatatakse kolmekümne kalendripäeva möödumisel pärast sellise teate edastamist.

4. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub kolmkümmend kalendripäeva pärast seda, kui kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused ei kehti enam.

Artikkel 22

Muudatused

1. Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Lepingu rakendamise ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Kui lepinguosalised on soovitusega nõus, kiidavad nad selle oma asjakohase sisemenetluse kohaselt heaks.

2. Kõik muudatused, mille lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee võib muuta käesoleva lepingu lisasid.

4. Muudatuste teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.

Artikkel 23

Jõustumine, kestus ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.

3. Käesolev leping kehtib viis aastat. Seda pikendatakse järjestikuste viieaastaste ajavahemike kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline loobub pikendamisest, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult ette vähemalt kaksteist kuud enne käesoleva lepingu tähtaja möödumist.

4. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse kaksteist kuud pärast osutatud teate esitamist.

Artikkel 24

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 25

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, sloveeni, slovaki, soome, taani, tšehhi, ungari ja indoneesia (Bahasa Indonesia) keeles ning kõik tekstid on autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesoleva lepingu allkirjastanud.

Съставено в Брюксел на тридесети септември две хиляди и тринадесета година.

Hecho en Bruselas, el treinta de septiembre de dos mil trece.

V Bruselu dne třicátého září dva tisíce třináct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte september to tusind og tretten.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten September zweitausenddreizehn.

Kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta septembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατρία.

Done at Brussels on the thirtieth day of September in the year two thousand and thirteen.

Fait à Bruxelles, le trente septembre deux mille treize.

Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog rujna dvije tisuće trinaeste.

Fatto a Bruxelles, addì trenta settembre duemilatredici.

Briselē, divi tūkstoši trīspadsmitā gada trīsdesmitajā septembrī.

Priimta du tūkstančiai tryliktų metų rugsėjo trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenharmadik év szeptember havának harmincadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Settembru tas-sena elfejn u tlettax.

Gedaan te Brussel, de dertigste september tweeduizend dertien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego września roku dwa tysiące trzynastego.

Feito em Bruxelas, em trinta de setembro de dois mil e treze.

Întocmit la Bruxelles la treizeci septembrie două mii treisprezece.

V Bruseli tridsiateho septembra dvetisíctrinásť.

V Bruslju, dne tridesetega septembra leta dva tisoč trinajst.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattakolmetoista.

Som skedde i Bryssel den trettionde september tjugohundratretton.

Dibuat di Brussel, pada tanggal tiga puluh bulan September tahun dua ribu tiga belas.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Untuk Uni Eropa

signatory

За Република Индонезия

Por la República de Indonesia

Za Indonéskou republiku

For Republikken Indonesien

Für die Republik Indonesien

Indoneesia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Ινδονησίας

For the Republic of Indonesia

Pour la République d'Indonésie

Za Republiku Indoneziju

Per la Repubblica di Indonesia

Indonēzijas Republikas vārdā –

Indonezijos Respublikos vardu

Az Indonéz Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Indoneżja

Voor de Republiek Indonesië

W imieniu Republiki Indonezji

Pela República da Indonésia

Pentru Republica Indonezia

Za Indonézsku republiku

Za Republiko Indonezijo

Indonesian tasavallan puolesta

För Republiken Indonesien

Untuk Republik Indonesia

signatory

▼M1

I LISA

TOODETE LOETELU

Käesolevas lisas esitatud loetelu viitab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mis on kehtestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga.

IA LISA

FLEGT-LITSENTSIMISSÜSTEEMIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID

Grupp 44

HS-KOOD	KIRJELDUS
	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud või -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata
4401 21	– Puitlaastud või -pilpad – – okaspuidust
Ex 4401 22	– Puitlaastud või -pilpad – – lehtpuidust (mitte bambusest ega rotangist)
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).
Ex 4404 10	Puitlaastud jms – okaspuidust
Ex 4404 20	Puitlaastud jms – lehtpuidust – – Puitlaastud
Ex 4404	Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete vms valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata. (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid. (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).
Ex 4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud, paksusega üle 6 mm.
Ex 4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldamata, lihvimata või pikijätkamata, paksusega üle 6 mm. (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).
	Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm
4408 10	Okaspuidust
4408 31	Tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti) ja lodusoorea (meranti bakau)
4408 39	Muud, v.a okaspuit, tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti) ja lodusoorea (meranti bakau)
Ex 4408 90	Muud, v.a selle grupi alamrubriikide märkuses 2 nimetatud okaspuit ja troopiline puit (mitte bambusest ega rotangist)
	Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sealhulgas kokku ühendamata parketilipid ja -liistud) hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.
4409 10	– Okaspuidust
Ex 4409 29	– Lehtpuidust – muud (mitte rotangist)
	Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata
Ex 4410 11	– Puidust – Puitlaastplaadid (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4410 12	– Puidust – Orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4410 19	– Puidust – – Muud (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4411	Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte (mitte bambusest ega rotangist)
	Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal
4412 31	– Muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm: – – Millel vähemalt üks välimine kiht on alamrubriikide märkuses 2 nimetatud troopilisest puidust
4412 32	– Muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm: – – Muud, millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust
4412 39	– Muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm: – – Muud
Ex 4412 94	– Muud: – – Tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat (mitte rotangist)
Ex 4412 99	– Muud: – – Muud: – – – Barecore (kokkuliimitud puidujäätmed) (mitte rotangist) ja – – – Muud (mitte rotangist)
Ex 4413	Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4414	Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4415	Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4416	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4417	Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4418	Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4419	Puidust lauanõud ja köögitarbed (mitte bambusest ega rotangist)
	Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks.
Ex 4420 90	– Muud – – Lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 4420 90 90 00 ) (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).
	Muud puittooted
Ex 4421 90	– Muud – – Tuletikutoorikud (mitte bambusest ega rotangist) ja – – Muud – – – Puidust sillutusplokid (mitte bambusest ega rotangist)
Ex 4421 90	– Muud – – Muud – – – lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 4421 90 99 00 ) (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).

Grupp 47

HS-KOOD	KIRJELDUS
	Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid:
4701	Puitmass
4702	Puidutselluloos, lahustuv
4703	Naatron- või sulfaattselluloos puidust, v.a lahustuv tselluloos
4704	Sulfittselluloos puidust, v.a lahustuv tselluloos
4705	Puidutselluloos, mis on saadud mehaaniliste ja keemiliste meetodite kombineerimisel

Grupp 48

HS-KOOD	KIRJELDUS
Ex 4802	Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4803	Tualettpaber, kosmeetiliste salvrätikute paber, käterätiku-, salvrätiku- jms majapidamis- või hügieenipaber, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, krepitud, kortsutatud, surutrükiga, perforeeritud, värvitud või trükimustrilise pealispinnaga või mitte, rullides või lehtedena (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4804	Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud) (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4805	Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4806	Taimne pärgament, rasvakindlad paberid, kalkad, pärgamiin jm läikega läbipaistvad või poolläbipaistvad paberid, rullides või lehtedena (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4807	Kihiline paber ja papp (valmistatud siledate paberikihtide kokkuliimimise teel), pinnakatte või immutuseta, tugevdatud või tugevdamata, rullides või lehtedena (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4808	Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutatud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena, v.a rubriigis 4803 kirjeldatud paber (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4809	Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (sh kaetud või immutatud paber paljundusšabloonideks või ofsetivormideks), pealetrükiga või pealetrükita, rullides või lehtedena (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4810	Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4811	Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, v.a rubriigi 4803 , 4809 või 4810 kaubad (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4812	Paberimassist filtriplokid, -tahvlid ja -plaadid (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4813	Sigaretipaber, mõõtu lõigatud või lõikamata, raamatuks volditud või voltimata, toruks vormitud või vormimata (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4814	Tapeet jms seinakattematerjalid; paberist aknatransparendid (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4816	Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4817	Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4818	Tualettpaber ja samalaadne paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4821	Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4822	Poolid, rullid, bobiinid jms alused paberimassist, paberist või papist (perforeeritud või perforeerimata, tugevdatud või tugevdamata) (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Ex 4823	Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast (v.a muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist)
Märkus: muust kui puidust saadud materjalist ja ringlusse võetud materjalist pabertoodetele on lisatud Indoneesia tööstusministri ametlik kiri, millega kinnitatakse muust kui puidust saadud materjali ja ringlusse võetud materjali kasutamist. Sellistele toodetele FLEGT-litsentsi ei väljastata.

Grupp 94

HS-KOOD	KIRJELDUS
	Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad
9401 61	– Muud puitkarkassiga istmed: – – Polsterdatud
9401 69	– Muud puitkarkassiga istmed: – – Muud
	Muu mööbel ja selle osad
9403 30	– Puidust kontorimööbel
9403 40	– Puidust köögimööbel
9403 50	– Puidust magamistoamööbel
9403 60	– Muu puitmööbel
Ex 9403 90	– Osad: – – Muud (Indoneesias HS 9403 90 90 )
	Kokkupandavad ehitised
Ex 9406 00	– Muud kokkupandavad ehitised: – – Puidust (Indoneesias HS 9406 00 92 )

Grupp 97

HS-KOOD	KIRJELDUS
	Originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad.
Ex 9702 00	Lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 9702 00 00 00 ) (Eksport on Indoneesia õigusaktide kohaselt keelatud. Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepingu artikli 3 lõikega 3 ei tohi selle HS-koodi alla kuuluvatele toodetele FLEGT-litsentsi väljastada ja seega ei tohi neid liitu importida).

IB LISA

SELLISE PUIDU ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID, MILLE EKSPORT ON INDONEESIA ÕIGUSAKTIDE KOHASELT KEELATUD

Grupp 44

HS-KOOD	KIRJELDUS
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud.
Ex 4404	Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete vms valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata.
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid.
Ex 4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldamata, lihvimata või pikijätkamata, paksusega üle 6 mm.
	Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks.
Ex 4420 90	– Muud – – Lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 4420 90 90 00 ).
	Muud puittooted.
Ex 4421 90	– Muud – – Muud – – – Lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 4421 90 99 00 ).
	Originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad.
Ex 9702 00	Lihtsalt töödeldud pealispinnaga pakkude või nurgeliste pakkude kujul puit, nikerdatud või peenelt keermestatud või värvitud, puudub märkimisväärne lisaväärtus ja kuju ei ole märkimisväärselt muudetud (Indoneesias HS ex 9702 00 00 00 ).

II LISA

ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS

SISSEJUHATUS

Indoneesia puitu loetakse õiguspäraseks, kui on tõendatud, et puidu päritolu, tootmisprotsess ning sellele järgnev töötlemine, transport ja kaubandustegevus vastavad kõigile kohaldatavatele Indoneesia õigusnormidele.

Indoneesias on kehtestatud viide rühma jaotatud õiguslikud nõuded, mis väljenduvad asjaomastel õigusnormidel ja menetlustel põhinevate mitmesuguste põhimõtete, kriteeriumide, näitajate ja tõendusmaterjalidena. Need nõuded jaotuvad omakorda alanõueteks, mida on kirjeldatud TLASi juhistes.

Indoneesia õigusraamistikus on ka säästva metsamajandamise nõuded, mida peavad järgima majandataval riigimetsamaal tegutsevad loaomanikud. Kõik loaomanikud peavad vastama õiguslikes nõuetes sätestatud õiguspärasuskriteeriumidele. Majandataval riigimetsamaal tegutsevad loaomanikud peavad hiljemalt kuupäevaks, mil lõpeb nende algne õiguspärasuse sertifikaat, vastama nii õiguslikele nõuetele kui ka säästva metsamajandamise nõuetele vastavalt TLASi juhistele.

Indoneesia on kohustunud õiguslikud nõuded mitme sidusrühma koostöös korrapäraselt läbi vaatama ja neid täiustama.

Nimetatud viis õigusliku nõude rühma on järgmised:

—	1. rühma õiguslikud nõuded : nõuded majandataval riigimetsamaal kehtivale kontsessioonile: looduslik mets, metsaistandik, ökosüsteemi taastamine, metsa majandamise õigus (Hak Pengelolaan);

—	2. rühma õiguslikud nõuded : nõuded majandataval riigimetsamaal asuvatele kogukonna metsaistandikele ja kogukonnametsadele;

—	3. rühma õiguslikud nõuded : nõuded erametsadele;

—	4. rühma õiguslikud nõuded : nõuded puidukasutusõigustele riigile kuuluval mittemetsamaal või riigile kuuluval majandataval metsamaal, mille kasutust muudetakse;

—	5. rühma õiguslikud nõuded : nõuded metsandusel põhinevale tooraine- ja järelsektorile ja kauplejatele.

Neid viit õigusliku nõude rühma kohaldatakse eri tüüpi puidulubade suhtes vastavalt järgmisele tabelile.

Loatüüp või õigus	Kirjeldus	Maaomand/ressursside majandamine või kasutamine	Kohaldatav õiguslik nõue
IUPHHK-HA/HPH	Looduslikust majandatavast metsast pärit puidu kasutamise luba	Riigiomandis/ettevõtte majandatud	1
IUPHHK-HTI/HPHTI	Tööstusliku metsaistandiku rajamise ja majandamise luba	Riigiomandis/ettevõtte majandatud	1
IUPHHK-RE	Metsa ökosüsteemi taastamise luba	Riigiomandis/ettevõtte majandatud	1
Metsa majandamise õigus (Perum Perhutani)	Metsaistandiku majandamise õigus	Riigiomandis/ettevõtte majandatud (riigiettevõte)	1
IUPHHK- HTR	Kogukonnametsa või erametsa istutamise luba	Riigiomandis/kogukonna või eraisiku majandatud	2
IUPHHK-HKM	Kogukonnametsa majandamise luba	Riigiomandis/kogukonna majandatud	2
IUPHHK-HD	Asulale kuuluva metsa majandamise luba	Riigiomandis/ühe asula majandatud	2
IUPHHK-HTHR	Taasmetsastatud aladelt pärit puidu kasutamise luba	Riigiomandis/kogukonna või eraisiku majandatud	2
Eramaa	Luba ei nõuta	Eraomandis/eraisiku kasutuses	3
IPK/ILS	Mittemetsamaalt või muudetava kasutusega majandatavalt metsamaalt pärit puidu kasutamise õigus	Riigiomandis/eraisiku kasutuses	4
IUIPHHK	Toorainetöötlusettevõtte rajamise ja majandamise luba	Ei kohaldata	5
IUI Lanjutan või IPKL	Töötleva tööstuse ettevõtte rajamise ja majandamise luba	Ei kohaldata	5
TPTd (TPT, TPT-KB, TPT-KO)	Registreeritud puidu/töödeldud puidu hoidlad	Ei kohaldata	5
IRT	Kodumajapidamisettevõtted	Ei kohaldata	5
ETPIK – mittetootja	Registreeritud mittetootvad eksportijad	Ei kohaldata	5

1. RÜHMA ÕIGUSLIKUD NÕUDED: NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL KEHTIVALE KONTSESSIOONILE

Nr	Põhimõtted	Kriteeriumid	Näitajad	Tõendusmaterjal	Seotud õigusaktid (1)
1.	P1. Ala õiguslik seisund ja selle kasutamise õigus	K1.1. Metsa haldusüksus (kontsessiooni omanik) asub majandataval metsamaal.	1.1.1. Loaomanik on võimeline tõendama, et puidu kasutamise luba (IUPHHK) on kehtiv.	Metsakontsessiooniõiguse tõend.	Valitsuse määrus PP72/2010 Metsandusministri määrus P12/2010 Metsandusministri määrus P.30/2014 Metsandusministri määrus P.31/2014 Metsandusministri määrus P.33/2014 Metsandusministri määrus P.76/2014
				Tõend metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta.
				Tõend muust seaduslikust ala kasutamise loast (kui neid on).
2.	P2. Ülestöötamise süsteemi ja korra nõuete täitmine	K2.1. Loaomanikul on raielangi ülestöötamise kava, mille on kinnitanud pädev haldusasutus.	2.1.1. Pädev haldusasutus on heaks kiitnud töökava dokumendid: üldkava, iga-aastane töökava ja nende lisad.	Heakskiidetud üldkava ja lisad (koostatud tehniliselt pädevate isikute tehtud põhjaliku metsainventuuri põhjal).	Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011 Metsandusministri määrus P.33/2014
				Heakskiidetud iga-aastane töökava (koostatud üldkava põhjal).
				Kaardid (mille on koostanud tehniliselt pädevad isikud ja mis kirjeldavad töökavaga hõlmatud alade skeemi ja piire).
				Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga hõlmatud metsaraie keelualad, ja tõendid töökava kohapeal rakendamise kohta.
				Ülestöötamispunktid (sektsioonid või piirkonnad) on kaardil selgelt märgitud ja kohapeal kontrollitud.
		K2.2. Töökava kehtib.	2.2.1. Metsaloa omanikul on kehtiv töökava, mis vastab kohaldatavate õigusaktide nõuetele.	Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka menetluses olevad taotlused).	Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011
				Ülestöötataval alal asuva loodusliku metsa raie asukohad ja palkide väljaviidav maht vastavad töökavas esitatule.
3.	P3. Ümarpalkide transpordi või omandi muutuse õiguspärasus	K3.1. Loaomanikud tagavad, et kõik metsas asuvalt puidu laoplatsilt metsatoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale (sh vahelaoplatsi kaudu) transporditud palgid on füüsiliselt tuvastatud ja varustatud kehtivate dokumentidega.	3.1.1. Kõigi ülestöötatud või ärilisel eesmärgil väljaveetud suure läbimõõduga palkide andmed on esitatud puidutootmisaruandes.	Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
			3.1.2. Kogu loa piirkonnast väljaviidud puit on varustatud kehtivate veodokumentidega.	Palgid on nende transportimisel puidu laoplatsilt metsatoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale (sh vahelaoplatsi kaudu) varustatud kehtivate veodokumentide ja lisadega.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
			3.1.3. Ümarpalgid on üles töötatud metsakasutusloas määratud aladel.	Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
				Puiduameti märgise/vöötkoodi kasutamine.
			3.1.4. Kõik laoplatsilt veetud palgid on varustatud kehtiva veodokumendiga.	Kehtiv veodokument.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
		K3.2. Loaomanik on maksnud ärilisel eesmärgil toimunud puiduväljaveo eest kohaldatavad tasud ja lõivud.	3.2.1. Loaomanik tõendab, et on maksnud palgitoodangule ja kohaldatavale tariifile vastava metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu.	Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksekorraldus.	Valitsuse määrus PP22/1997 Valitsuse määrus PP51/1998 Valitsuse määrus PP59/1998 Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/2012
				Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmiseks tehtud hoiuse tõend ja maksekinnitused.
				Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga.
		K3.3. Saartevaheline transport ja kaubandus	3.3.1. Palke transportivad loaomanikud on registreeritud saartevahelised puiduettevõtjad (PKAPT).	PKAPT dokumendid.	Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ning tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003
			3.3.2. Ümarpalkide transportimiseks kasutatav alus sõidab Indoneesia lipu all ja sellel on kehtiv tegutsemisluba.	Registreerimisdokumendid, kuhu on kantud aluse andmed, ja kehtiv luba.	Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ning tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003
		K.3.4. V-Legal'i märgise vastavus nõuetele.	3.4.1. V-Legal'i märgise rakendamine.	V-Legal'i märgist kasutatakse nõuetekohaselt.	Metsandusministri määrus P43/2014
4.	P4. Kooskõla metsa ülestöötamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalsete aspektidega	K4.1. Loaomanikul on kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) heakskiidetud dokument ja ta on rakendanud selles loetletud meetmed.	4.1.1. Loaomanikul on pädeva asutuse heakskiidetud kohaldatavad KMH dokumendid, mis katavad kogu tema töövaldkonna.	Kohaldatavad KMH dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
			4.1.2. Loaomanikul on keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava rakendamise aruanded, kus on kirjeldatud keskkonnamõju leevendamiseks ja sotsiaalse kasu tagamiseks võetud meetmed.	Keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				Keskkonnajuhtimiskava ning oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid.
5.	P5. Kooskõla tööhõivet käsitlevate õigusnormidega	K5.1. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine.	5.1.1. Töötervishoiu ja -ohutuse korra kättesaadavus ja rakendamine.	Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine.	Valitsuse määrus PP50/2012 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 8/2010 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 609/2012
				Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid.
				Andmed toimunud õnnetusjuhtumite kohta.
		K5.2. Töötajate õiguste täitmine.	5.2.1. Töötajate ühinemisvabadus.	Töötajad on ametiühinguliikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda.	Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011
			5.2.2. Kollektiivtöölepingute olemasolu.	Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid.	Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011
			5.2.3. Ettevõte ei palka alaealisi töötajaid.	Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid.	Seadus 23/2002 Seadus 13/2003
(1) Peamised õigusaktid, hõlmab ka hilisemaid muudatusi.

2. RÜHMA ÕIGUSLIKUD NÕUDED: NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL ASUVATELE KOGUKONNA METSAISTANDIKELE JA KOGUKONNAMETSADELE

Nr	Põhimõtted	Kriteeriumid	Näitajad	Tõendusmaterjal	Seotud õigusaktid
1.	P1. Ala õiguslik seisund ja selle kasutamise õigus	K1.1. Metsa haldusüksus asub majandataval metsamaal.	1.1.1. Loaomanik on võimeline tõendama, et puidu kasutamise luba (IUPHHK) on kehtiv.	Metsakontsessiooniõiguse tõend.	Metsandusministri määrus P37/2007 Metsandusministri määrus P49/2008 Metsandusministri määrus P12/2010 Metsandusministri määrus P55/2011
				Tõend metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta.
		K1.2. Äriüksus tegutseb grupina.	1.2.1. Ettevõtjate grupp on seaduslikult asutatud.	Asutamisdokument või asutamise tõend.	Metsandusministri määrus P43/2014
2.	P2. Ülestöötamise süsteemi ja korra nõuete täitmine	K2.1. Loaomanikul on pädeva haldusasutuse kinnitatud raielangi ülestöötamise kava.	2.1.1. Pädev haldusasutus on heaks kiitnud iga-aastase töökava dokumendi.	Heakskiidetud iga-aastase töökava dokument.	Metsandusministri määrus P62/2008
				Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga hõlmatud metsaraie keelualad, ja tõendid kohapeal rakendamise kohta.
				Ülestöötamissektsioonide asukohad on selgelt märgistatud ja neid saab kohapeal kontrollida.
		K2.2. Töökava kehtib.	2.2.1. Metsaloa omanikul on kehtiv töökava, mis vastab kohaldatavate õigusaktide nõuetele.	Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka menetluses olevad taotlused).	Metsandusministri määrus P62/2008
				Metsaomandiks määrataval alal asuvate palkide asukoht ja väljaviidav maht peavad vastama töökavas esitatule.
		K2.3. Loaomanikud tagavad, et kõik metsas asuvalt puidu laoplatsilt metsatoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale (sh vahelaoplatsi kaudu) transporditud palgid on füüsiliselt tuvastatud ja varustatud kehtivate dokumentidega.	2.3.1. Kõigi ülestöötatud või ärilisel eesmärgil väljaveetud palkide andmed on esitatud puidutootmisaruandes.	Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
			2.3.2. Kõik loa piirkonnast väljaviidud palgid on varustatud seaduslike veodokumentidega.	Seaduslikud veodokumendid ja asjakohased lisad transportimisel puidu laoplatsilt vahelaoplatsile ja vahelaoplatsilt toorainetöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
			2.3.3. Ümarpalgid on üles töötatud metsakasutusloas määratud aladel.	Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
				Loaomanik märgistab puitu järjepidevalt.
			2.3.4. Loaomanik esitab vajaduse korral puidu laoplatsilt transporditavate palkide kohta veodokumendid.	Palgiveodokument, millele on lisatud palkide loetelu.	Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
		K2.4. Loaomanik on maksnud ärilisel eesmärgil toimunud puiduväljaveo eest kohaldatavad tasud ja lõivud.	2.4.1. Loaomanik tõendab, et on maksnud palgitoodangule ja kohaldatavale tariifile vastava metsaressursimaksu.	Metsaressursimaksu maksekorraldus.	Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/2012
				Tõend metsaressursimaksu tasumise kohta.
				Metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga.
		K2.5. V-Legal'i märgise vastavus nõuetele.	2.5.1. V-Legal'i märgise rakendamine.	V-Legal'i märgist kasutatakse nõuete kohaselt.	Metsandusministri määrus P43/2014
3.	P3. Kooskõla metsa ülestöötamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalsete aspektidega	K3.1. Loaomanikul on kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) heakskiidetud dokument ja ta on rakendanud selles loetletud meetmed.	3.1.1. Loaomanikul on pädeva asutuse heakskiidetud kohaldatavad KMH dokumendid, mis katavad kogu tema töövaldkonna.	Kohaldatavad KMH dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
			3.1.2. Loaomanikul on aruanded rakendatud keskkonnajuhtimise ja -seire kohta, mille eesmärk on leevendada keskkonnamõju ja tagada sotsiaalne kasu.	Asjakohased keskkonnajuhtimis- ja seiredokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				Keskkonnajuhtimise ning oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid.
4.	P4. Kooskõla tööhõivet käsitlevate õigusnormidega	K4.1. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine.	4.1.1. Töötervishoiu ja -ohutuse korra kättesaadavus ja rakendamine.	Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine.	Valitsuse määrus PP50/2012 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 8/2010 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 609/2012
				Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid.
		K4.2. Töötajate õiguste täitmine.	4.2.1. Ettevõte ei palka alaealisi töötajaid.	Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid.	Seadus 23/2002 Seadus 13/2003

3. RÜHMA ÕIGUSLIKUD NÕUDED: NÕUDED ERAMETSADELE

Nr	Põhimõtted	Kriteeriumid	Näitajad	Tõendusmaterjal	Seotud õigusaktid
1.	P1. Metsaomand on tõendatav	K1.1. Puidu ülestöötamise ala omandi või maaomandi õiguspärasus.	1.1.1. Eramaa või -metsa omanik on võimeline tõendama maa omandit või maa kasutamise õigust.	Kehtivad maaomandi või rendidokumendid (pädeva asutuse tunnustatud rendidokument).	Seadus 5/1960 Metsandusministri määrus P33/2010 Valitsuse määrus PP12/1998 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Seadus 6/1983 Metsandusministri määrus P43/2014
				Maaharimisõigus. Ettevõtte asutamisdokument. Kaubandusega tegeleva ettevõtte tegevusluba (SIUP). Ettevõtte registritõend (TDP). Maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP). Töötervishoiu ja -ohutuse dokument. Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid.
				Erametsa ala kaart ja selgelt märgitud piirid.
			1.1.2. Haldusüksused (omanikuks üksikisik või isikute rühm) esitavad kehtivad puiduveodokumendid.	Palgiveodokument.	Metsandusministri määrus P30/2012
			1.1.3. Haldusüksused esitavad tõendid ala rendiõiguse ülemineku eel olemas olnud puudega seotud kohaldatavate tasude maksmise kohta.	Tõend metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu ning riigile kännuraha kompensatsiooni maksmise kohta.	Metsandusministri määrus P18/2007
		K.1.2. Grupina tegutsev äriüksus on seaduslikult registreeritud.	1.2.1. Ettevõtjate grupp on seaduslikult asutatud.	Asutamisdokument või asutamise tõend.	Metsandusministri määrus P43/2014
		K.1.3. V-Legal'i märgise vastavus nõuetele.	1.3.1. V-Legal'i märgise rakendamine.	V-Legal'i märgist kasutatakse nõuete kohaselt.	Metsandusministri määrus P43/2014
2.	P2. Kooskõla tööhõivet käsitlevate õigusnormidega maaharimisõigusega ala puhul	K2.1. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine.	2.1.1. Töötervishoiu ja -ohutuse korra kättesaadavus ja rakendamine.	Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine.	Valitsuse määrus PP50/2012 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 8/2010 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 609/2012
				Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid.
				Andmed toimunud õnnetusjuhtumite kohta.
		K2.2. Töötajate õiguste täitmine.	2.2.1. Töötajate ühinemisvabadus.	Töötajad on ametiühinguliikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda.	Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001
			2.2.2. Kollektiivtöölepingute olemasolu.	Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid.	Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011
			2.2.3. Ettevõte ei palka alaealisi töötajaid.	Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid.	Seadus 23/2002 Seadus 13/2003
3.	P3. Kooskõla metsa ülestöötamisega seotud keskkonna- ja sotsiaalsete aspektidega	K3.1. Maaharimisõiguse omanikul või erametsaomanikul on kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) heakskiidetud dokument ja ta on rakendanud selles loetletud meetmed (kui õigusaktidega nõutud).	3.1.1. Maaharimisõiguse omanikul või erametsaomanikul on pädeva asutuse heakskiidetud kohaldatavad KMH dokumendid, mis katavad kogu tema töövaldkonna.	Kohaldatavad KMH dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
			3.1.2. Maaharimisõiguse omanikul keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava rakendamise aruanded.	Keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				Keskkonnajuhtimiskava ning seire rakendamise tõendid.

4. RÜHMA ÕIGUSLIKUD NÕUDED: NÕUDED PUIDUKASUTUSÕIGUSTELE MITTEMETSAMAAL VÕI MAJANDATAVAL METSAMAAL, MILLE KASUTUST MUUDETAKSE

Nr	Põhimõtted	Kriteeriumid	Näitajad	Tõendusmaterjal	Seotud õigusaktid
1.	P1. Ala õiguslik seisund ja selle kasutamise õigus	K1.1. Puidu ülestöötamise luba mittemetsamaal ilma metsa õiguslikku seisundit muutmata.	1.1.1. Ülestöötamine lubatud renditud alal muu seadusliku loa (ISL)/maakasutuse muutmise loa (IPK) alusel. Märkused: see kehtib ka varem taasmetsastatud alaks (HTHR) liigitatud ala suhtes.	ILS/IPK load ülestöötamiseks renditud alal (sh kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) dokument muu kui metsandusettevõtte puhul).	Valitsuse määrus PP27/2012 Metsandusministri määrus P18/2011 Metsandusministri määrus P59/2011 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				ILS/IPK lubadele lisatud renditud ala kaardid ja tõend nõuete täitmise kohta kohapeal.
		K1.2. Puidu ülestöötamise luba mittemetsamaal, mis toob kaasa metsa õigusliku seisundi muutmise.	1.2.1. Ülestöötamine lubatud maakasutuse muutmise loa (IPK) alusel. Märkused: see kehtib ka varem taasmetsastatud alaks (HTHR) liigitatud ala suhtes.	Tegevusluba ja sellele lisatud kaardid (sh kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) dokument muu kui metsandusettevõtte puhul).	Valitsuse määrus PP27/2012 Metsandusministri määrus P33/2010 Metsandusministri määrus P14/2011 Metsandusministri määrus P59/2011 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				IPK maakasutuse muutmise aladel.
				IPK-le lisatud kaardid.
				Metsa õigusliku seisundi muutmist lubavad dokumendid (see nõue kehtib nii IPK lubade omanikele kui ka tegevusloa omanikele).
			1.2.2. Maakasutuse muutmise luba (IPK) ümberasustamise tulemusel loodava asula jaoks.	IPK maakasutuse muutmise aladel.	Metsandusministri määrus P14/2011
				IPK-le lisatud kaardid.
		K1.3. Puidu ülestöötamise luba mittemetsamaal.	1.3.1. Ülestöötamine lubatud renditud alal maakasutuse muutmise loa (IPK) alusel.	IPK kavandamisdokument.	Valitsuse määrus PP27/2012 Metsandusministri määrus P14/2011 Keskkonnaministri määrus 05/2012
				Tegevusluba ja sellele lisatud kaardid (sh kohaldatav keskkonnamõju hindamise (KMH) dokument muu kui metsandusettevõtte puhul).
				IPK maakasutuse muutmise aladel.
				IPK-le lisatud kaardid.
			1.3.2. Maakasutuse muutmise luba (IPK) ümberasustamise tulemusel loodava asula jaoks.	IPK maakasutuse muutmise aladel.	Metsandusministri määrus P14/2011
				IPK-le lisatud kaardid.
2.	P2. Kooskõla puidu ülestöötamise ja palgiveo õigusliku süsteemi ja korraga	K2.1. IPK/ILSi kava ja selle rakendamine on kooskõlas maakasutuskavaga.	2.1.1. Heakskiidetud töökava, mis käsitleb IPK/ILSiga hõlmatud alasid.	IPK/ILSi töökava dokumendid.	Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P53/2009
			2.1.2. Loaomanik on võimeline tõendama, et veetud palgid pärinevad alalt, mille kohta on välja antud kehtiv maakasutuse muutmise luba või muu kasutusluba (IPK/ILS).	Metsainventuuridokumendid.	Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P41/2014
				Puidutootmisaruande dokumendid (LHP).
		K2.2. Riiklike tasude ja lõivude tasumine ning puiduveonõuete täitmine.	2.2.1. Tõendid tasude maksmise kohta.	Metsaressursimaksu maksekorraldus.	Metsandusministri määrus P18/2007
				Tõend metsaressursimaksu tasumise kohta.
				Metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga.
			2.2.2. Loaomanikul on kehtivad puiduveodokumendid.	Palgiveoarve (FAKB) ja väikese läbimõõduga palkide loetelu.	Metsandusministri määrus P41/2014
				Palkide õiguspärasuse dokument (SKSKB) ja suure läbimõõduga palkide loetelu.
		K2.3. V-Legal'i märgise vastavus nõuetele.	2.3.1. V-Legal'i märgise rakendamine.	V-Legal'i märgist kasutatakse nõuete kohaselt.	Metsandusministri määrus P43/2014
3.	P3. Kooskõla tööhõivet käsitlevate õigusnormidega	K3.1. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine.	3.1.1. Töötervishoiu ja -ohutuse korra kättesaadavus ja rakendamine.	Töötervishoiu ja -ohutuse kord.	Valitsuse määrus PP50/2012 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 8/2010 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 609/2012
				Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid.
				Andmed toimunud õnnetusjuhtumite kohta.
		K3.2. Töötajate õiguste täitmine.	3.2.1. Ettevõte ei palka alaealisi töötajaid.	Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid.	Seadus 23/2002 Seadus 13/2003

5. RÜHMA ÕIGUSLIKUD NÕUDED: NÕUDED METSANDUSEL PÕHINEVALE TOORAINE- JA JÄRELSEKTORILE JA KAUPLEJATELE

Nr	Põhimõtted	Kriteeriumid	Näitajad	Tõendusmaterjal	Seotud õigusaktid
1.	P1. Äriüksused toetavad seaduslikku metsakaubandust	K1.1. Metsast saadavate puittoodete töötlemise sektoril on järgmised kehtivad load: a) töötlev tööstus ja/või b) töödeldud toodete eksportija.	1.1.1. Töötleva tööstuse üksustel on kehtivad load.	Ettevõtte asutamisdokument ja selle viimased muudatused.	Seadus 6/1983 Seadus 3/2014 Valitsuse määrus PP74/2011 Valitsuse määrus PP27/2012 Justiits- ja inimõigusteministri määrus M.01-HT.10/2006 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Tööstusministri määrus 41/2008 Siseministri määrus 27/2009 Kaubandusministri määrus 39/2011 Keskkonnaministri määrus 05/2012 Kaubandusministri määrus 77/2013 Metsandusministri määrus P9/2014 Metsandusministri määrus P55/2014
				Kaubandustegevuses osalemise luba (ärilitsents/SIUP) või kauplemisluba, mis võib olla tööstusäriluba (IUI) või tööstusregistri tõend (TDI).
				Häirimisluba (ettevõttele väljastatud luba mõjutada tema tegevusega seotud keskkonda).
				Ettevõtte registritõend (TDP).
				Maksukohustuslase tunnuskood (NPWP).
				Kohaldatavate keskkonnamõju hindamise dokumentide kättesaadavus.
				Tööstusäriloa (IUI) või püsiva äriloa (IUT) või tööstusregistri tõendi (TDI) kättesaadavus.
				Toorainetööstuse toorainevaru kava (RPBBI) kättesaadavus.
			1.1.2. Töödeldud puittoodete eksportijatel on kehtivad load nii puittoodete tootjatena kui ka eksportijatena.	Eksportijad kuuluvad metsandustööstustoodete registreeritud eksportijate (ETPIK) hulka.	Kaubandusministri määrus 97/2014
		K1.2. Kodumajapidamisettevõte on Indoneesia juriidiline isik.	1.2.1. Kodumajapidamisettevõtte omanik tõendab oma isikut.	Isikutunnistus.	Metsandusministri määrus P.43/2014
		K1.3. Puittoodete importijatel on kehtivad load ja nad rakendavad nõuetekohast hoolsust.	1.3.1. Puittoodete importijatel on kehtivad load.	Importijad on registreeritud importijad.	Kaubandusministri määrus 78/2014
			1.3.2. Importijad rakendavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi.	Importijatel on nõuetekohase hoolsuse juhised/kord ja tõendid süsteemi rakendamise kohta.	Metsandusministri määrus P.43/2014
		K1.4. Registreeritud hoidlatel või registreeritud mittetootvatel eksportijatel on kehtivad load.	1.4.1. Registreeritud hoidlatel on kehtiv luba.	Provintsi/piirkonna metsandusameti juhatajalt saadud luba.	Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
			1.4.2. Registreeritud mittetootvatel eksportijatel on kehtivad load.	Ettevõtte asutamisdokument ja selle viimased muudatused.	Seadus 6/1983 Valitsuse määrus PP74/2011 Justiits- ja inimõigusteministri määrus M.01-HT.10/2006 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Kaubandusministri määrus 39/2011 Kaubandusministri määrus 77/2013 Metsandusministri määrus P43/2014 Kaubandusministri määrus 97/2014
				Kaubandustegevuses osalemise luba (ärilitsents/SIUP) või kauplemisluba.
				Ettevõtte registritõend (TDP).
				Maksukohustuslase tunnuskood (NPWP).
				Ettevõtte registritõend metsandustööstuse toodete mittetootvate eksportijate (ETPIK Non Produsen) hulka kuulumise kohta.
				Tarneleping, mis on sõlmitud ETPIK-mittetootva väikeettevõtjaga, kellel on puidu õiguspärasuse sertifikaat (S-LK) või tarnija vastavusdeklaratsioon (DKP).
			1.4.3. Äriüksustel on kohaldatavad keskkonnamõju hindamise (KMH) dokumendid.	Kohaldatavad KMH dokumendid.	Valitsuse määrus PP27/2012 Keskkonnaministri määrus 13/2010 Keskkonnaministri määrus 05/2012
		K1.5. Äriüksused, kes tegutsevad (VKEde või käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete või hoidlate) grupi või ühistu (käsitöölised/kodumajapidamisettevõtted) kujul, on seaduslikult registreeritud või neil on asutamise tõend. Märkus: ei kohaldata registreeritud mittetootvate eksportijate suhtes.	1.5.1. Grupi või ühistu kujul tegutsevad äriüksused on seaduslikult asutatud.	Asutamisdokument või asutamise tõend.	Metsandusministri määrus P.43/2014
				Ühistu puhul maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP).	Metsandusministri määrus P.43/2014
			1.5.2. Ühistu organisatsiooniline ülesehitus.	Ühistu otsus organisatsioonilise ülesehituse kohta.	Metsandusministri määrus P.43/2014
			1.5.3. Ühistu liik.	Ühistu ärikava dokumendid või ühistu liiki tõendav dokument.	Metsandusministri määrus P.43/2014
			1.5.4. Kõigi ühistuliikmete isik.	Isikutunnistused.	Metsandusministri määrus P.43/2014
2.	P2. Äriüksused kohaldavad puidujälgimissüsteemi, mis tagab puidu päritolu jälgitavuse	K2.1. Puiduseiresüsteemi olemasolu ja kohaldamine.	2.1.1. Äriüksused on võimelised tõendama, et saadud puit pärineb seaduslikust allikast.	Müügi- ja ostudokumendid ja/või materjali tarneleping ja/või ostutõend.	Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P.9/2014 Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014 Kaubandusministri määrus P78/2014
				Puidu üleandmise kinnitatud aruanne ja/või üleandmise tõend ja/või puidu analüüsi ametlik aruanne; puittoodete õiguspärasuse tõend.
				Imporditud puit on varustatud tarnija vastavusdeklaratsiooni või õiguspärasuse sertifikaadiga (S-LK). Märkus: kohaldatakse vaid käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.
				Puiduveodokumendid.
				Veodokumendid (Nota) koos kohalike ametiasutuste vastavate ametlike aruannetega lammutatud ehitistest pärineva, üleskaevatud ja mahamaetud puidu kasutamise kohta.
				Tööstusjäätmepuidu veo dokumendid Nota kujul.
				Dokumendid/aruanded palkide/puidu/toodete varude muutumise kohta.
				Õiguspärasuse sertifikaat (S-PHPL/S-LK) või tarnija vastavusdeklaratsioon (DKP).
				Toorainetööstuse toorainevaru kava (RPBBI) toetavad dokumendid.
			2.1.2. Importijatel on kehtivad dokumendid, mis tõendavad imporditud puidu pärinemist seaduslikust allikast. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.	Imporditeatis (PIB)	Presidendi dekreet 43/1978 Kaubandusministri määrus 78/2014
				Pakkenimekiri
				Arve
				B/L (veokiri)
				Impordideklaratsioon ja impordisoovitus.
				Tõend impordimaksu tasumise kohta.
				Muud asjakohased dokumendid (sh CITESi load), juhul kui asjaomase puidutüübi kaubandust on piiratud.
				Tõend imporditud puidu kasutamise kohta.
			2.1.3. Äriüksused kohaldavad puidujälgimissüsteemi ja töötavad lubatud tootmismahu piires. Märkus: ei kohaldata hoidlate ega registreeritud mittetootjate suhtes.	Tooraine kasutamise ja toodangu arvestuslehed. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.	Tööstusministri määrus 41/2008 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014 Metsandusministri määrus P55/2014
				Töödeldud toodete toodanguaruanded.
				Üksuse toodang ei ületa lubatud tootmismahtu. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.
				Toodetud toodete eraldamine/eristamine arestitud puidust.
			2.1.4. Kolmanda isikuga (muu tööstus või käsitöölised/kodumajapidamisettevõtted) ühises tootmisprotsessis nähakse ette puidu jälgimine. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete. hoidlate ega registreeritud mittetootjate suhtes.	Õiguspärasuse sertifikaat (S-LK) või tarnija vastavusdeklaratsioon (DKP).	Metsandusministri määrus P48/2006 Kaubandusministri määrus 36/2007 Tööstusministri määrus 41/2008 Metsandusministri määrus P.43/2014 Metsandusministri määrus P55/2014
				Kolmanda isikuga sõlmitud teenuseleping toodete töötlemiseks.
				Tooraine kinnitusdokument.
				Toodetud toodete eraldamine/eristamine.
				Dokumendid tooraine, tootmisprotsessi ja vajaduse korral ekspordi kohta, kui eksport toimub muu ettevõttega sõlmitud teenuselepingu kaudu.
		K2.2. Töödeldud puittoodete üleandmine tarnijalt registreeritud mittetootvatele eksportijatele.	2.2.1. Äriüksused suudavad tõendada, et saadud tooted pärinevad seaduslikust allikast.	Tooted ostetakse loetletud ETPIK-mittetootjatest partneritelt, kellel on puidu õiguspärasuse sertifikaat (S-LK) või tarnija vastavusdeklaratsioon (DKP).	Metsandusministri määrus P.43/2014
				Veodokument.
				Dokumendid/aruanded toodete varude muutumise kohta.
3.	P3. Töödeldud puiduga kauplemise või omandi muutuse õiguspärasus	K3.1. Siseturule mõeldud puittoodetega kaubeldakse või need antakse üle kohaldatavate õigusaktide kohaselt. Märkus: ei kohaldata registreeritud mittetootvate eksportijate suhtes.	3.1.1. Siseturule mõeldud puit on kauplemisel või selle üleandmisel varustatud veodokumendiga.	Veodokument.	Metsandusministri määrus 22/2003, transpordiministri määrus KM3/2003 ning tööstus- ja kaubandusministri määrus 33/2003 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P41/2014 Metsandusministri määrus P42/2014
		K3.2. Töödeldud puidu vedamine ekspordi eesmärgil on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete ega hoidlate suhtes.	3.2.1. Töödeldud puidu vedamine ekspordi eesmärgil koos ekspordidokumentidega (PEB).	Eksporditavad tooted.	Seadus 17/2006 (toll) Presidendi dekreet 43/1978 Metsandusministri määrus 447/2003 Rahandusministri määrus 223/2008 Tolli peadirektoraadi määrus P-40/2008 Tolli peadirektoraadi määrus P-06/2009 Kaubandusministri määrus P50/2013 Kaubandusministri määrus P97/2014
				PEB
				Pakkenimekiri
				Arve
				B/L (veokiri)
				Ekspordilitsentsi dokumendid (V-Legal'i dokument).
				Tehnilise kontrolli tulemused (kontrollija aruanne) juhul, kui nõutakse toodete tehnilist kontrolli.
				Vajaduse korral tõend ekspordimaksu tasumise kohta.
				Muud asjakohased dokumendid (sh CITESi load), juhul kui asjaomase puidutüübi kaubandust on piiratud.
		K.3.3. V-Legal'i märgise vastavus nõuetele.	3.3.1. V-Legal'i märgise rakendamine.	V-Legal'i märgist kasutatakse nõuetekohaselt.	Metsandusministri määrus P43/2014
4.	P4. Tööhõivet käsitlevate õigusnormide täitmine töötleva tööstuse osas	K.4.1. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmine.	4.1.1. Töötervishoiu ja -ohutuse korra kättesaadavus ja rakendamine.	Töötervishoiu ja -ohutuse kord või käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete puhul esmaabi- ja ohutusvahendid.	Valitsuse määrus PP50/2012 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 8/2010 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 609/2012
				Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine.
				Andmed toimunud õnnetusjuhtumite kohta. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.
		K.4.2. Töötajate õiguste täitmine. Märkus: ei kohaldata käsitööliste/kodumajapidamisettevõtete suhtes.	4.2.1. Töötajate ühinemisvabadus.	Ametiühing või ettevõtte poliitika, mille kohaselt on töötajatel õigus asutada ametiühingut või osaleda ametiühingu tegevuses.	Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001
			4.2.2. Kollektiivtöölepingu või ettevõtte töötajate õiguste poliitika olemasolu.	Kollektiivtöölepingu või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevate poliitikadokumentide kättesaadavus.	Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011
			4.2.3. Ettevõte ei palka alaealisi töötajaid.	Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid.	Seadus 23/2002 Seadus 13/2003

▼B

III LISA

FLEGT-LITSENTSIGA VARUSTATUD INDONEESIA PUITTOODETE LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE TINGIMUSED

1. LITSENTSI ESITAMINE

1.1. Litsents esitatakse selle liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse. Seda võib teha elektrooniliselt või muu kiire vahendi kaudu.

1.2. Litsents aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele ja täiendavat kontrollimist vastavalt käesoleva lisa punktidele 3, 4 ja 5 ei peeta vajalikuks.

1.3. Litsentsi võib esitada enne selles käsitletud saadetise saabumist.

2. LITSENTSI AKTSEPTEERIMINE

2.1. Litsents, mis pole kooskõlas lisas IV esitatud nõuete ja andmetega, ei kehti.

2.2. Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil aktsepteeritakse ainult siis, kui litsentse väljastav asutus on need kinnitanud.

2.3. Litsents loetakse kehtetuks, kui selle pädevale asutusele esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaeg. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

2.4. Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.

2.5. Kui litsentsi või saadetise kohta nõutakse lisateavet vastavalt käesolevale lisale, võib litsentsi aktsepteerida alles pärast nõutud teabe saamist.

2.6. Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui kümme protsenti, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

2.7. Pädev asutus teavitab kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja korraga tolliasutusi litsentsi aktsepteerimisest kohe pärast selle toimumist.

3. LITSENTSI KEHTIVUSE JA AUTENTSUSE KONTROLL

3.1. Kui pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentsiteabeüksuselt lisateavet.

3.2. Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi koopia saatmist.

3.3. Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele.

3.4. Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa punkti 3.1 kohast täiendava teabe nõude esitamist litsentsiteabeametile, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale.

3.5. Juhul kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentsiteabeüksus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Tagasi saadetud eksemplarid peavad olema autenditud templiga, mis kannab märget „Validated on” (Kehtivus kinnitatud (kuupäev)).

3.6. Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et litsents ei kehti või pole autentne, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale.

4. LITSENTSI JA SAADETISE VASTAVUSE KONTROLL

4.1. Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta kontrolli teostada, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja/või litsentse väljastava asutuse andmetele vastava litsentsi kohta.

4.2. Kui tekib kahtlus, et saadetis ei vasta litsentsile, võib asjakohane pädev asutus nõuda litsentsiteabeüksuselt täiendavat selgitust.

4.3. Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist.

4.4. Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust peab kinnitama tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele.

4.5. Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa puntki 4.2 kohast täiendava selgituse nõude esitamist, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale.

4.6. Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et kõnealune saadetis ei vasta litsentsile ja/või selle litsentsiga seotud litsentse väljastava asutuse andmetele, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale.

5. MUUD KÜSIMUSED

5.1. Kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui asjaomase liikmesriigi õigusaktides ega korras ei ole teisiti sätestatud.

5.2. Kui litsentside kontrollimise käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.

6. ELI TOLLIDEKLARATSIOON

6.1. Toodete vabasse ringlusse lubamisel tollideklaratsiooni esitamiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number.

6.2. Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse.

7. VABASSE RINGLUSESSE LUBAMINE

7.1. Puittoodete saadetised lubatakse vabasse ringlusse alles pärast punktis 2.7 kirjeldatud menetluse õigeaegset lõpuleviimist.

IV LISA

FLEGT-LITSENTSI NÕUDED JA TEHNILINE KIRJELDUS

1. FLEGT-LITSENTSI ÜLDNÕUDED

1.1. FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt.

1.2. Nii paberlitsents kui ka elektrooniline litsents peab sisaldama 1. liites kirjeldatud teavet kooskõlas 2. liites esitatud juhistega.

1.3. FLEGT-litsents tuleb nummerdada nii, et oleks võimalik eristada liidu turule määratud saadetisi katvaid FLEGT-litsentse mujale kui liitu suunduvate saadetiste dokumentidest (V-Legal’i dokument).

1.4. FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast.

1.5. FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni neli kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

1.6. Pärast litsentsi lõppkuupäeva möödumist loetakse FLEGT-litsents kehtetuks. Vääramatu jõu või muu mõjuva põhjuse korral, mille üle litsentsiomanikul puudub kontroll, võib litsentse väljastav asutus pikendada litsentsi kehtivusaega kahe täiendava kuu võrra. Kui litsentse väljastav asutus nimetatud pikenduse teeb, sisestab ja kehtestab ta uue lõppkuupäeva.

1.7. Kui litsentsiga hõlmatud puittooted on enne nende sisenemist liitu läinud kaduma või hävinud, loetakse FLEGT-litsents kehtetuks ja tagastatakse litsentse väljastavale asutusele.

2. FLEGT-PABERLITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS

2.1. Paberlitsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

2.2. Paber on A4-formaadis. Lisaks pitserile on paberil reljeefsed logoga vesimärgid.

2.3. FLEGT-litsentsid koostatakse kirjutusmasinal või arvutis. Vajaduse korral võib need täita käsitsi.

2.4. Litsentse väljastava asutuse pitserid lüüakse pitsatiga. Litsentse väljastava asutuse pitseri võib asendada surutrüki või perforeeringuga.

2.5. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

2.6. Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga.

2.7. FLEGT-litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles.

3. FLEGT-LITSENTSIDE EKSEMPLARID

3.1. Litsents koostatakse seitsmes eksemplaris järgmiselt:

i) märkega „Original” (originaal) pädevale asutusele valgel paberil;

ii) märkega „Copy for Customs at destination” (eksemplar sihtkoha tollile) kollasel paberil;

iii) märkega „Copy for the Importer” (importija eksemplar) valgel paberil;

iv) märkega „Copy for the Licensing Authority” (litsentse väljastava asutuse eksemplar) valgel paberil;

v) märkega „Copy for the Licensee” (litsentsiomaniku eksemplar) valgel paberil;

vi) märkega „Copy for the Licence Information Unit” (litsentsiteabeüksuse eksemplar) valgel paberil;

vii) märkega „Copy for Indonesian Customs” (Indoneesia tolli eksemplar) valgel paberil.

3.2. Eksemplarid märgetega „Original”, „Copy for Customs at destination” ja „Copy for the Importer” tuleb anda litsentsiomanikule, kes edastab need importijale. Importija esitab originaali pädevale asutusele ja asjakohase eksemplari selle liidu liikmesriigi tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubatakse. Kolmanda eksemplari, märkega „Copy for the Importer”, arhiveerib importija oma dokumentatsioonina.

3.3. Neljanda eksemplari, märkega „Copy for the Licensing Authority”, arhiveerib litsentse väljastav asutus oma dokumentatsioonina ja võimaliku hilisema väljastatud litsentside kontrolli tarbeks.

3.4. Viies eksemplar, märkega „Copy for the Licensees”, antakse litsentsiomanikule arhiveerimiseks.

3.5. Kuues eksemplar, märkega „Copy for the Licence Information Unit”, antakse litsentsiteabeüksusele arhiveerimiseks.

3.6. Seitsmes eksemplar, märkega „Copy for Indonesian Customs”, antakse Indoneesia tollile ekspordi tarbeks.

4. FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE

4.1. Märkega „Original” või „Copy for Customs at destination” või mõlema märkega eksemplari kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asendusdokumendi. Koos taotlusega esitab litsentsiomanik või tema volitatud esindaja selgituse eksemplari kadumise kohta.

4.2. Kui litsentse väljastav asutus jääb selgitusega rahule, väljastab ta asenduslitsentsi viie tööpäeva jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist.

4.3. Asenduslitsents sisaldab asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit, ja kannab märget „Replacement Licence” (asenduslitsents).

4.4. Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

5. ELEKTROONILISE FLEGT-LITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS

5.1. FLEGT-litsentsi võib väljastada ja töödelda elektrooniliste süsteemide abil.

5.2. Liidu liikmesriikides, kus elektroonilisi süsteemi ei kasutata, tehakse kättesaadavaks paberlitsents.

Liited

1. Litsentsi vorm

2. Juhised

1. liide

LITSENTSI VORM

2. liide

JUHISED

Üldised märkused

— Vorm tuleb täita trükitähtedega.

— ISO-koodid osutavad iga riigi puhul ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele koodile.

— Lahtrit 2 kasutavad ainult Indoneesia ametiasutused.

— Rubriike A ja B kasutatakse ainult ELi suunduva saadetiste FLEGT-litsentsisüsteemi jaoks.

Rubriik A	Sihtkoht	Sisestada „Euroopa Liit”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist.
Rubriik B	FLEGT-litsents	Sisestada „FLEGT”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist.

Lahter 1	Väljastav asutus	Märkida litsentse väljastava asutuse nimi, aadress ja registrikood.
Lahter 2	Teave Indoneesiale kasutamiseks	Märkida importija nimi ja aadress, saadetise koguväärtus (USA dollarites), sihtriigi ja vajaduse korral transiitriigi nimi ja kahetäheline ISO-kood.
Lahter 3	V-Legal’i dokumendi/litsentsi number	Märkida väljaandmisnumber.
Lahter 4	Kehtivusaja lõppkuupäev	Litsentsi kehtivusaeg
Lahter 5	Ekspordiriik	Partnerriik, kust puittooted EL-i eksporditi.
Lahter 6	ISO-kood	Märkida lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter 7	Transpordivahend	Märkida eksportimisel kasutatav veovahend.
Lahter 8	Litsentsiomanik	Märkida eksportija nimi ja aadress, sh registreeritud eksportija EPTIK-kood ja maksukohustuslase kood.
Lahter 9	Kaubanduslik kirjeldus	Märkida puittoo(de)te kaubanduslik kirjeldus. Kirjeldus peaks olema piisavalt detailne, et toodet oleks võimalik HS-klassi paigutada.
Lahter 10	HS-kood	Originaali, sihtkoha tolli eksemplari ja importija eksemplari puhul märkida kauba neljakohaline või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile. Indoneesias kasutatavate eksemplaride (IV lisa punktis 3.1 esitatud eksemplarid iv–vii) puhul märkida kauba kümnekohaline kood vastavalt Indoneesia tollitariifitoimikule.
Lahter 11	Teaduslik või tavanimi	Märkida tootes kasutatud puiduliigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud mitut puiduliiki, tuleb need märkida eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Ülestöötamisriigid	Märkida riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkida kõik kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 13	ISO-koodid	Märkida lahtris 12 nimetatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 14	Maht (m3)	Märkida kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata.
Lahter 15	Netomass (kg)	Märkida saadetise kogumass mõõtmise hetke seisuga kilogrammides. See on puittoodete netomass ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne.
Lahter 16	Ühikute arv	Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Eristusmärgid	Vajaduse korral märkida eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Allkiri ja väljastava asutuse tempel	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Lisaks tuleb märkida allakirjutanute nimed, allakirjutamise koht ja kuupäev.

▼M1

V LISA

INDONEESIA PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM

1. Sissejuhatus

Eesmärk: tagada, et ümarpalkide ja töödeldud puittoodete ülestöötamine, transport, töötlemine ja müük on kooskõlas kõigi asjakohaste Indoneesia õigusnormidega.

Indoneesia, mis on tuntud oma teedrajava rolli poolest ebaseadusliku metsaraiega ja ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodetega kauplemisega võitlemisel, korraldas 2001. aasta septembris Balis Ida-Aasia ministrite konverentsi metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse (Forest Law Enforcement and Governance, FLEG) teemal. Konverentsi tulemusena võeti vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse deklaratsioon (Bali deklaratsioon). Pärast seda on Indoneesia jätkanud juhtpositsiooni ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seonduvat kaubandust käsitlevas rahvusvahelises koostöös.

Kõnealuste probleemide lahendamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö raames on üha enam tarbijariike kohustunud võtma meetmeid, et tõkestada ebaseadusliku puidu pääsu nende turule. Samas on tootjariigid võtnud endale kohustuse luua puittoodete õiguspärasuse kontrollimise kord. Oluline on luua usaldusväärne süsteem, mis tagab puidu ülestöötamise ning puidu ja töödeldud puittoodete töötlemise ja kaubanduse õiguspärasuse.

Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteem (Timber Legality Assurance System, TLAS) tagab, et Indoneesias toodetud ja töödeldud puit ja puittooted pärinevad seaduslikest allikatest ning on täielikult kooskõlas asjakohaste Indoneesia õigusnormidega, kontrollitud sõltumatute audititega ja selle üle on järelevalvet teinud kodanikuühiskonna rühmad.

1.1. Indoneesia õigusnormid kui TLASi alus

TLAS loodi Indoneesia määrusega „Säästva metsamajandamise ning riigi- ja erametsa puidu õiguspärasuse kontrollimise nõuded ja juhised” (metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009). TLAS hõlmab ka Indoneesia säästlikkuskava ning selle eesmärk on parandada metsahaldust ja vähendada ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seonduvat puidukaubandust, et tagada Indoneesia puittoodete usaldusväärsus ja parandada nende kuvandit.

TLAS koosneb järgmistest elementidest.

1. Õiguslikud nõuded

2. Tarneahela kontroll

3. Kontrollimenetlus

4. Litsentsimissüsteem

5. Järelevalve

TLAS on Indoneesias Euroopa Liitu ja muudele turgudele eksportimiseks toodetud puidu ja puittoodete õiguspärasuse tagamise põhisüsteem.

1.2. TLASi arendamine mitme sidusrühma koostöös

Alates 2003. aastast on erinevad Indoneesia metsanduse sidusrühmad aktiivselt tegelenud TLASi arendamise, rakendamise ja hindamisega ning taganud seeläbi parema järelevalve, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. 2009. aastal võeti sidusrühmade koostöö tulemusena vastu metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009 ning seejärel metsakasutamise peadirektoraadi tehnilised juhised No.6/VI-SET/2009 ja No.02/V-BPPHH/2010, mida muudeti metsandusministri määrustega P.68/Menhut-II/2011, P.45/Menhut-II/2012 ja P.42/Menhut-II/2013 ning metsakasutamise peadirektoraadi tehniliste juhistega P.8/VI-SET/2011 ja P.8/VI-BPPHH/2012.

TLASi algsest rakendamisest saadud kogemuste, käesoleva lepingu VIII lisa kohase ühise hindamise tulemuste ja mitmesuguste sidusrühmade soovituste põhjal muudeti kõnealuseid määruseid mitme sidusrühma koostöös veelgi. Tulemuseks olid metsandusministri määrused P.43/Menhut-II/2014 juunis 2014 ja P.95/Menhut-II/2014 detsembris 2014 ning seejärel metsakasutamise peadirektoraadi tehnilised juhised No.P.14/VI-BPPHH/2014 detsembris 2014 ja No.P.1/VI-BPPHH/2015 jaanuaris 2015 (edaspidi „TLASi juhised”).

TLASi rakendamise jooksul jätkub koostöö kõigi sidusrühmadega.

2. TLASi kohaldamisala

Indoneesia majandatav metsaressurss on üldjoontes kaht tüüpi omandis: riigimets ja eramets/-maa. Riigimets koosneb majandatavast metsast, kus puitu toodetakse säästlikult ja pikaajaliselt erinevate lubade alusel, ja metsaalast, mida võib muuta mittemetsanduslikul eesmärgil, nt asulakoha või istanduste jaoks. TLASi kohaldamine riigi-/erametsas ning eramaal on esitatud II lisas.

TLAS hõlmab kõigi loatüüpidega käsitletud puitu ja puittooteid ning kõigi puiduettevõtjate, järelsektori töötlejate, eksportijate ja importijate tegevust.

TLAS hõlmab siseturule ja rahvusvahelistele turgudele saadetavaid puittooteid. Kõigi Indoneesia tootjate, töötlejate ja kauplejate õiguspärasust tuleb kontrollida, ka nende oma, kes varustavad siseturgu.

TLASi kohaselt tuleb imporditud puit ja puittooted vormistada tollis ning need peavad olema kooskõlas Indoneesia impordinõuetega. Vastavalt kõnealustele nõuetele tuleb imporditud puit ja puittooted varustada puidu õiguspärasust selle ülestöötamisriigis tagavate dokumentide ja muu tõendava materjaliga. Kogu Indoneesiasse imporditud puit ja kõik sellised puittooted peavad läbima tarneahela, mida kontrollitakse kõiki asjakohaseid Indoneesia õigusnorme järgides.

Teatavad puittooted võivad sisaldada ringlussevõetud materjale. Ringlussevõetud puidule kehtivaid õiguslikke erinõudeid on kirjeldatud õiguslike nõuete osas ja TLASi juhistes.

Arestitud puitu võib müüa üksnes Indoneesia siseturul kasutamiseks, v.a arestitud puit, mis on üles töötatud kaitsealuses metsas – selline puit tuleb hävitada. Kõik ettevõtjad, kelleni jõuab arestitud puit, peavad võtma meetmeid sellise puidu eraldamiseks muudest tarnetest ja teavitama vastavushindamisasutust, kes korraldab viivitamata eriauditi, et takistada kõnealuse puidu jõudmist tarneahelasse. Arestitud puidule ei tohi anda ekspordilitsentsi.

Konstitutsioonikohtu otsuse nr 35/PUU-X/2012 rakendamiseks muudetakse põliselanikele kuulunud metsadest pärit puidu kasutamise ja/või haldamise korda pärast küsimusega seotud rakendusaktide vastuvõtmist.

Transiidina veetavad puit ja puittooted tuleb rangelt hoida väljaspool õiguspäraselt ettenähtud peamisi tolliterritooriume. Seega ei jõua selline transiidina veetav puit peamisele tolliterritooriumile ega ka Indoneesia puidutarneahelasse. Transiidina veetavale puidule ei anta ekspordilitsentsi.

2.1. TLASi õiguslikud nõuded

TLAS põhineb konkreetsetel puidu õiguslikel nõuetel, mis hõlmavad kõiki puiduallika liike (load ja käitajad) ning kõiki ettevõtjate tegevusi. Nimetatud nõuded ja nende kontrollijuhised on esitatud II lisas.

TLAS sisaldab ka säästva metsamajandamise hindamise nõudeid ja juhiseid. Metsamajandamise hindamisega säästva metsamajandamise nõuete abil tõendatakse, et kontrollitav käitaja vastab TLASi asjakohastele õiguslikele kriteeriumidele. Loaomanikud, kes tegutsevad majandataval riigimetsamaal (alaliselt metsamaana kasutataval alal), peavad vastama nii asjakohastele õiguslikele nõuetele kui ka säästva metsamajandamise nõuetele. Nad võivad küll algul otsustada täita vaid õiguslikud nõuded, kuid hiljemalt kuupäevaks, mil lõpeb nende algne õiguspärasuse sertifikaat, peavad nad vastama mõlematele kõnealustele nõuetele.

3. Puidutarneahela kontroll

Loaomanik (kontsessioonide puhul) või maaomanik (eramaa puhul) või ettevõte (kaupleja, töötleja või eksportija puhul) tõendab, et tarneahela iga lüli on kontrollitud ja dokumenteeritud vastavalt metsandusministri määrustele P.30/Menhut-II/2012, P.41/Menhut-II/2014 ja P.42/Menhut-II/2014 (edaspidi „määrused”). Nimetatud määruste kohaselt peavad provintsi või piirkonna metsandusametnikud tegema kohapeal kontrolli ja kinnitama loaomaniku, maaomaniku või töötleja esitatud dokumendid tarneahela igas lülis.

Tarneahela igas punktis toimuva kontrolli põhidokumendid on võetud kokku joonisel 1.

Kõik tarneahela saadetised peavad olema varustatud asjakohaste veodokumentidega, mis tõendavad, kas asjaomasel materjalil on kehtiv puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (Sistem Verifikasi Legalitas Kayu, SVLK) sertifikaat või see materjal on tunnistatud seaduslikuks tarnija vastavusdeklaratsiooniga või see pärineb arestitud allikatest. Iga puidu või puittoodete saadetise omanik või haldaja peab tarneahela igas etapis dokumenteerima, kas asjaomasel saadetisel on SVLK-sertifikaat või see saadetis on tunnistatud seaduslikuks tarnijate vastavusdeklaratsiooniga või see pärineb arestitud allikatest. Kui saadetis sisaldab arestitud puitu, peab selle saadetise omanik või haldaja kasutama hästitoimivat süsteemi, mille abil eraldada kontrollitud seaduslikest allikatest pärit puit või puittooted arestitud puidust või puittoodetest, ning säilitama dokumendid, milles on need kaks allikat eristatud.

Tarneahelas tegutsevad ettevõtjad peavad säilitama täielikud andmed saadud, hoiule võetud, töödeldud ja kohaletoimetatud puidu ja puittoodete kohta. Sellised andmed peavad olema piisavad, et võimaldada hilisemat kvantitatiivse teabe kooskõlastamist tarneahela lülides ja nende vahel. Need andmed tehakse kättesaadavaks provintsi ja piirkonna metsandusametnikele, kes andmed kooskõlastavad. Peamised tegevused ja menetlused (sh kooskõlastamine) tarneahela lülide kaupa ning vastavushindamisasutuste ülesanded tarneahela usaldusväärsuse hindamisel on detailsemalt kirjeldatud käesoleva lisa liites.

Joonis 1

Tarneahela kontroll ja peamised dokumendid, mida nõutakse tarneahela igas lülis, kus andmeid kooskõlastatakse

4. Õiguspärasuse kontrolli ja ekspordi litsentsimise institutsiooniline struktuur

4.1. Sissejuhatus

Indoneesia TLAS põhineb käitajapõhise litsentsimise põhimõttel, mis on sarnane toote või metsamajanduse sertifitseerimise süsteemidele. Indoneesia metsandusministeerium määrab vastavushindamisasutused (Lembaga Penilai, LP ja Lembaga Verifikasi, LV), mille ta volitab puidu tootjate, kauplejate, töötlejate ja eksportijate (edaspidi „käitajad”) tegevuse õiguspärasust kontrollima.

Vastavushindamisasutused akrediteerib Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (Komite Akreditasi Nasional, KAN). Vastavushindamisasutusega sõlmivad lepingu käitajad, kes taotlevad oma tegevuse õiguspärasuse sertifitseerimist. Vastavushindamisasutused peavad tegutsema standardi ISO/IEC 17065 suunise alusel. Nad esitavad kontrollitavale käitajale ja metsandusministeeriumile auditiaruande. Aruannete kokkuvõtted tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Vastavushindamisasutused kontrollivad, kas auditeeritavad käitajad tegutsevad vastavalt II lisa kohasele Indoneesia õiguspärasuse määratlusele, sh tulemuslik kontroll selleks, et vältida teadmata allikatest pärineva materjali sisenemine nende tarneahelasse. Riigimetsas või suurtööstuses (kus toorainesektori puhul on tootmisvõimsus üle 6 000 m3 aastas ja töötlevas sektoris on investeeringute maht üle 500 miljoni Indoneesia ruupia) tegutsevale kontrollitud käitajale, kes tunnistatakse nõuetele vastavaks, antakse SVLK-õiguspärasussertifikaat, mis kehtib kolm aastat. Selle aja jooksul teeb vastavushindamisasutus igal aastal kontrollkäigu, et veenduda jätkuvas nõuete täitmises. Väiketööstuses (kus toorainesektori puhul on tootmisvõimsus alla 6 000 m3 aastas ja töötlevas sektoris on investeeringute maht alla 500 miljoni Indoneesia ruupia) tegutseva kontrollitud käitaja õiguspärasuse sertifikaat kehtib kuus aastat; erametsas/-maal tegutseva käitaja sertifikaat kehtib kümme aastat. Nende juures tehakse kontrollkäigud üle aasta.

Erametsas/-maal tegutsevad käitajad, kodumajapidamisettevõtted, käsitöölised ning tooraine töötlejad, kes töötlevad eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja ei saa otse eksportida, registreeritud hoidlad (kes kauplevad puidu või töödeldud puiduga, mis on eranditult saadud erametsast/-maalt või SVLK-sertifikaadiga alalt, millel on metsamajandamisluba (Perum Perhutani)) ning importijad saavad oma puidu ja puittoodete õiguspärasust tõendada tarnijate vastavusdeklaratsiooniga ning seepärast vastavushindamisasutused neid ei auditeeri (vt punkt 5.3).

LVd toimivad ka ekspordilitsentse väljastavate asutustena. Nad kontrollivad eksportija SVLK-sertifikaadi ja ekspordi registreeringu kehtivust ning eksportija andmedeklaratsiooni (igakuised bilansiaruanded) enne ekspordilitsentsi väljastamist V-Legal'i dokumendi või FLEGT-litsentsi kujul. Seega on keelatud eksportida I lisaga hõlmatud puittooteid ilma ekspordilitsentsita. Nende tingimuste kohane eksport Euroopa Liitu toimub FLEGT-litsentsi alusel ning mujale V-Legal'i dokumendi alusel.

TLASi juhiste kohaselt on Indoneesia kodanikuühiskonna rühmadel, isikutel ja kogukondadel õigus TLASi rakendamist kohapeal kontrollida. Sellistel sõltumatutel järelevalvajatel on õigus hinnata tegevuse vastavust õiguspärasuse määratluse nõuetele ning auditeerimise ja litsentsimise vastavust TLASi nõuetele ning esitada kaebusi vastavushindamisasutustele, litsentse väljastavatele asutustele, KANile ja metsandusministeeriumile.

Joonis 2

TLASi rakendamisel osalevate üksuste vahelised seosed

4.2. Vastavushindamisasutused ja litsentse väljastavad asutused

Vastavushindamisasutused täidavad olulist rolli Indoneesia süsteemis. Neile annab loa metsandusministeerium ja käitajad sõlmivad nende asutustega lepingu tarneahela üksikkäitajate tootmise, töötlemise ja kaubandustegevuse õiguspärasuse, sh tarneahela usaldusväärsuse kontrollimiseks.

Vastavushindamisasutusi on kaht tüüpi: i) hindamisasutused (Lembaga Penilai, LP), kes auditeerivad riigimetsades tegutsevate metsa haldusüksuste tegevuse vastavust säästlikkusnõuetele ja õiguslikele nõuetele; ning ii) kontrolliasutused (Lembaga Verifikasi, LV), kes auditeerivad metsa haldusüksuste, metsandusel põhineva sektori, kauplejate ja eksportijate tegevuse vastavust õiguslikele nõuetele.

Selleks et tagada II lisas esitatud õiguslike nõuete täitmise auditite kvaliteet, peavad LPd ja LVd välja töötama standardi ISO/IEC 17065 kohased kompetentsuse, järjepidevuse, erapooletuse, läbipaistvuse ja hindamise nõuete seisukohast vajalikud juhtimissüsteemid. Need nõuded on sätestatud TLASi juhistes. Vastavushindamisasutused akrediteerib Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (KAN).

LVd võivad toimida ka litsentse väljastavate asutustena. Sel juhul väljastavad LVd ekspordilitsentse rahvusvahelistele turgudele suunatud puittoodete jaoks. Litsentse väljastavad asutused väljastavad muude kui liidu turgude jaoks V-Legal'i dokumendid ja liidu turu jaoks FLEGT-litsentsid kooskõlas IV lisas esitatud nõuetega. Ekspordisaadetiste V-Legal'i dokumentide või FLEGT-litsentside väljastamise üksikasjalik kord on kirjeldatud TLASi juhistes. LPd ei või toimida litsentse väljastavate asutustena ega väljasta ekspordilitsentse.

Kõik vastavushindamisasutustes või litsentse väljastavates asutustes töötavad audiitorid peavad olema registreeritud ja neil peab olema tööalase sertifitseerimise asutuse (Lembaga Sertifikasi Profesi, LSP) kehtiv pädevussertifikaat. Tööalase sertifitseerimise asutus hindab kõiki audiitorite väidetavaid väärkäitumisi, millest talle on teatatud, ja võib asjaomase audiitori pädevussertifikaadi kehtetuks tunnistada.

4.3. Akrediteerimisasutus

Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (Komite Akreditasi Nasional, KAN) on sõltumatu akrediteerimisasutus, mille loomise aluseks oli riiklikku standardimist käsitlev valitsuse määrus (Peraturan Pemerintah, PP) 102/2000 ja riiklikku akrediteerimiskomisjoni käsitlev presidendi dekreet (Keputusan Presiden, Keppres) 78/2001. See asutus juhindub oma töös standardist ISO/IEC 17011 (üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele). KAN on välja töötanud TLASi kohased toetavad sisedokumendid LPde ja LVde akrediteerimiseks.

Vaikse ookeani piirkonna akrediteerimiskoostööorganisatsioon (PAC) ja rahvusvaheline akrediteerimisfoorum (IAF) on rahvusvaheliselt tunnustanud KANi tegevust sertifitseerimisasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemide, keskkonnajuhtimissüsteemide ja tootesertifitseerimise alal akrediteerimiseks. KANi on tunnustanud ka Aasia ja Vaikse ookeani riikide laborite akrediteerimise koostööorganisatsioon (APLAC) ning rahvusvaheline laborite akrediteerimise koostööorganisatsioon (ILAC).

KAN allkirjastas 14. juulil 2009 metsandusministeeriumiga vastastikuse mõistmise memorandumi, et pakkuda TLASile akrediteerimisteenust. Selle tulemusel vastutab KAN vastavushindamisasutuste akrediteerimise eest, et tagada standardi ISO/IEC 17065 järgimine nende poolt.

KANile võib LP või LV tegevuse kohta esitada kaebuse mis tahes huvitatud isik, sh käitajad ja sõltumatud järelevalvajad.

4.4. Kontrollitavad käitajad

Kontrollitavad käitajad on käitajad, kelle õiguspärasust tuleb kontrollida. Need hõlmavad metsa haldusüksusi (kontsessiooniomanikud või puidukasutamisloa omanikud, kogukonna- või asulapõhised metsaloa omanikud, erametsa/-maa omanikud), registreeritud puiduhoidlaid, metsanduspõhist sektorit ja mittetootvaid registreeritud eksportijaid. Metsa haldusüksused ja metsanduspõhise sektori ettevõtted peavad vastama kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. Ekspordi osas peavad metsanduspõhise sektori ettevõtted ja mittetootvad registreeritud eksportijad vastama ekspordilitsentsemise nõuetele. TLAS võimaldab kontrollitavatel käitajatel esitada LPle või LVle auditi käigu või tulemuste kohta kaebusi.

4.5. Sõltumatu järelevalvaja

Kodanikuühiskonna rühmad täidavad TLASi üle sõltumatu järelevalve tegemisel olulist osa. Sõltumatute järelevalvajatena tegutsevatel kodanikuühiskonna rühmadel, isikutel ja kogukondadel on õigus hinnata tegevuse vastavust õiguslikele nõuetele, samuti akrediteerimist, kontrolli ja litsentsimist, ning selle kohta aru anda. Sõltumatu järelevalve tulemusi saab kasutada ka käesoleva lepinguga ette nähtud korrapärase hindamise osana (VI lisa).

Kui esineb käitaja õiguspärasusega seotud rikkumisi, esitatakse sõltumatu järelevalvaja kaebus otse asjaomasele LPle või LVle. Kui sõltumatu järelevalaja ei pea LP või LV vastust kaebusele rahuldavaks, võib ta esitada aruande KANile ja valitsusele. Ekspordilitsentside väljastamisega seotud kaebuste korral võib sõltumatu järelevalaja esitada kaebuse otse litsentse väljastavale asutusele või metsandusministeeriumile.

4.6. Valitsus

TLASi reguleerib metsandusministeerium (2014. aasta oktoobris ühinesid metsandusministeerium ja keskkonnaministeerium ning moodustasid keskkonna- ja metsandusministeeriumi), kes volitab akrediteeritud LPsid säästva metsamajandamise hindamist korraldama ja LVsid õiguspärasuse kontrolli korraldama.

Ühtlasi volitab metsandusministeerium LVsid ekspordilitsentse (V-Legal'i dokumente või FLEGT-litsentse) väljastama.

Metsandusministeerium on koostanud juhised, milles on kontrolli ja litsentsimisega seotud nõuded. Samuti on juhistes eeskirjad, mille kohaselt metsandusministeerium kontrollib LVde tehtavat kontrolli, ning kord, mille alusel ministeerium volitab LVsid litsentsima ja teeb selle üle järelevalvet.

Kui on teatatud õiguspärasuse sertifikaadi ja/või V-Legal'i dokumendi või FLEGT-litsentsi väljastamisega seotud rikkumistest, moodustab metsandusministeerium järelmeetmeid võtva ad hoc rühma, kes uurib igat juhtu eraldi. Järelmeetmeid võtva rühma osalejad sõltuvad teatatud rikkumise laadist. Nendeks võivad olla eri valitsusasutused ja kodanikuühiskonna osalised. Rühma töö tulemuste ja soovituste põhjal võib metsandusministeerium vastavushindamisasutuse loa kehtetuks tunnistada, millega lõpetatakse viivitamata asjaomase asutuse kontrolli- ja litsentsimistegevus.

Metsandusminister tunnistab viivitamata kehtetuks vastavushindamisasutuse loa, kui KAN on teinud otsuse selle asutuse akrediteerimise tühistamise kohta (nt KANi poolt vastavushindamisasutuse üle igal aastal tehtava järelevalve tulemusel). Vastavushindamisasutus võib otsuse edasi kaevata KANile, kuid mitte ministeeriumile.

Metsandusministeerium reguleerib ka litsentsiteabeüksust. See on teabehaldusüksus, kes kinnitab V-Legal'i dokumentide/FLEGT-litsentside väljastamisega seotud teavet. Litsentsiteabeüksus vastutab ka TLASiga seotud üldise teabevahetuse eest ning võtab vastu ja säilitab asjakohaseid andmeid õiguspärasuse sertifikaatide ja V-Legal'i dokumentide/FLEGT-litsentside väljastamise kohta. Samuti vastab ta kaubanduspartnerite ja sidusrühmade pädevate asutuste päringutele. Litsentsiteabeüksus haldab internetisüsteemi SILK abil ka nõuetekohase hoolsuse põhimõttel põhinevat impordisoovituste protsessi.

Metsandusministeerium kontrollib ka riiklike kohapealsete tehniliste järelevalvajate (Wasganis) ja ettevõtete kohapealsete tehniliste töötajate (Ganis) registreerimist. Wasganis'ed teevad järelevalvet palkide mõõtmise üle ja kontrollivad seda. Samuti lõpetavad nad kohustuslike veodokumentide kehtivuse ja kooskõlastavad andmeid (üksikasjad käesoleva lisa liites). Ganis'ed koostavad kogu riigimetsast pärineva toodangu tootmis- ja veodokumendid. Ka nemad võivad lõpetada kohustuslike veodokumentide kehtivuse, kui Wasganis'ed ei ole rohkem kui 48 tundi kättesaadavad. Mõlemad on metsandusministeeriumis registreeritud. Metsandusministeerium teeb nende suhtes korra aastas ametliku kontrolli.

5. Õiguspärasuse kontroll

5.1. Sissejuhatus

Indoneesia puitu loetakse seaduslikuks, kui on tõendatud, et puidu päritolu, tootmisprotsess ja sellele järgnev töötlemine, transport ja kaubandustegevus vastab kõigile asjakohastele Indoneesia õigusnormidele, nagu on sätestatud II lisas. Vastavushindamisasutused korraldavad nõuete täitmise kontrollimiseks vastavushindamisi. Et vähendada erametsaomanike ning üksnes eraomandis/-kasutuses olevast metsast (eramaaluba) saadud puitu kasutavate kauplejate ja kodumajapidamisettevõtete/käsitööliste koormust, võivad sellised käitajad selgelt kirjeldatud juhtudel SVLK kohase sertifitseerimise läbimise asemel väljastada tarnija vastavusdeklaratsiooni (vt punkt 5.2).

5.2. Vastavushindamisasutuste tehtav õiguspärasuse kontroll

Kooskõlas standardiga ISO/IEC 17065 ja TLASi juhistega koosneb õiguspärasuse kontroll järgmistest etappidest.

Taotlemine ja lepingu sõlmimine. Käitaja esitab vastavushindamisasutusele taotluse, milles määratletakse kontrolli ulatus, käitaja profiil ja muu vajalik teave. Enne kontrolli alustamist peavad käitaja ja vastavushindamisasutus sõlmima lepingu, milles sätestatakse kontrolli tingimused.

Kontrollikava. Pärast kontrollilepingu sõlmimist koostab vastavushindamisasutus kontrollikava, milles on määratletud auditimeeskond, kontrolliprogramm ja tegevuste ajakava. Kava edastatakse kontrollitavale käitajale, asjakohasele provintsi metsandusasutusele ning muudele provintsi ja piirkonna tasandi asjakohastele asutustele. Seejärel lepitakse kokku kontrolli kuupäevad. See teave tehakse enne kontrolli toimumist sõltumatutele järelevalvajatele ja üldsusele kättesaadavaks vastavushindamisasutuste ja metsandusministeeriumi veebisaitide ja/või massimeedia kaudu või kirja teel.

Kontroll. Kontroll koosneb kolmest etapist: i) auditi avakoosolek ja kooskõlastamine, ii) dokumentide kontroll ja kohapealne vaatlus ning iii) auditi lõpukoosolek.

— Auditi avakoosolek ja kooskõlastamine: asjakohaste piirkonna ja provintsi ametitega kooskõlastatakse tegevust auditikavadest teavitamiseks ning neilt ametitelt kogutakse algteavet. Ka vastavushindamisasutused võivad levitada teavet ja suhelda kodanikuühiskonna organisatsioonidega algteabele lisa saamiseks. Vastavushindamisasutus arutab auditi avakoosolekul kontrollitava käitajaga läbi auditi eesmärgi, ulatuse, ajakava ja meetodid, et anda kontrollitavale käitajale võimalus esitada kontrolli meetodite ja protsessi kohta küsimusi.

— Dokumentide kontroll ja kohapealne vaatlus: vastavushindamisasutus kontrollib kontrollitava käitaja süsteeme, menetlusi, asjakohaseid dokumente ja andmeid, et koguda tõendeid selle kohta, kas kontrollitav käitaja vastab Indoneesia TLASi nõuetele. Seejärel kontrollib vastavushindamisasutus nõuetele vastavust kohapeal ning võrdleb muu hulgas andmeid ametlike kontrolliaruannete tulemustega. Samuti kontrollib vastavushindamisasutus kontrollitava käitaja puidujälgitavussüsteemi, et tagada tõendite olemasolu selle kohta, et kogu tarnitav puit vastab õiguslikele nõuetele.

— Auditi lõpukoosolek: kontrollitavale käitajale esitatakse kontrolli tulemused, eelkõige võimalikud väljaselgitatud mittevastavused. Kontrollitav käitaja võib esitada kontrolli tulemuste kohta küsimusi ja pakkuda vastavushindamisasutuse esitatud tõendite kohta selgitusi.

Aruandlus ja otsustamine: auditimeeskond koostab kontrolliaruande, järgides metsandusministeeriumi esitatud struktuuri. Aruanne, mis sisaldab kõigi väljaselgitatud mittevastavuste kirjeldust ja sertifitseerimist käsitlevat otsust, edastatakse kontrollitavale käitajale neljateistkümne kalendripäeva jooksul pärast auditi lõpukoosolekut ning vastavushindamisasutus esitab selle metsandusministeeriumile.

Auditimeeskonna töö tulemusi kasutatakse peamiselt vastavushindamisasutuse tehtava kontrolliauditi tulemuse üle otsustamiseks. Vastavushindamisasutus otsustab, kas väljastada auditimeeskonna koostatud kontrolliaruande põhjal õiguspärasuse sertifikaat.

Mittevastavuste esinemise korral vastavushindamisasutus õiguspärasuse sertifikaati ei väljasta, mille tagajärjel asjaomane puit kontrollitud seadusliku puidu tarneahelasse ei sisene. Kui mittevastavused on lahendatud, võib käitaja esitada uue taotluse õiguspärasuse kontrollimiseks.

Kui vastavushindamisasutus tuvastab kontrolli käigus rikkumisi, teatab ta neist metsandusministeeriumile ning neid käsitlevad asjakohased ametiasutused kooskõlas juriidiliste või haldusmenetlustega. Kui tekib kahtlus, et käitaja on määruste nõudeid rikkunud, võivad riigi, provintsi või piirkonna ametiasutused otsustada käitaja tegevuse peatada.

Õiguspärasuse sertifikaadi väljastamine ja uuestisertifitseerimine: vastavushindamisasutus väljastab õiguspärasuse sertifikaadi juhul, kui leitakse, et kontrollitav käitaja tegutseb kooskõlas kõigi õiguslike nõuete ja tõendusmaterjalidega, sh puidu tarneahela kontrolli eeskirjadega.

Vastavushindamisasutus võib igal ajal metsandusministeeriumi teavitada väljastatud, muudetud, peatatud ja tühistatud sertifikaatidest ning ta koostab aruande iga kolme kuu tagant. Seejärel avaldab metsandusministeerium need aruanded oma veebisaidil.

Olenevalt kontrollitaval käitajal oleva loa liigist kehtib õiguspärasuse sertifikaat kolm kuni kümme aastat ning pärast seda tehakse käitaja suhtes uuestisertifitseerimise audit. Uuestisertifitseerimine toimub enne eelmise sertifikaadi kehtivusaja lõppu.

Järelevalve: olenevalt kontrollitaval käitajal oleva loa liigist peavad õiguspärasuse sertifikaadiga käitajad läbima iga-aastase või üle aasta toimuva järelevalveprotsessi, milles järgitakse eespool esitatud kontrolltegevuse põhimõtteid. Kui kontrolli ulatust on laiendatud, võib vastavushindamisasutus järelevalve korraldada ka kavandatust varem.

Järelevalvemeeskond koostab järelevalvearuande. Aruande koopia, mis sisaldab mittevastavuste kirjeldust, saadetakse metsandusministeeriumile. Kui järelevalve käigus tuvastatakse mittevastavusi, siis õiguspärasuse sertifikaat peatatakse või tühistatakse.

Eriaudit: õiguspärasuse sertifikaadiga käitajad on kohustatud vastavushindamisasutusele teatama sertifikaadi kehtivuse ajal toimuvatest kõigist olulistest omandi, struktuuri, juhtimise ja tegevuse muudatustest, mis võivad mõjutada käitaja õiguspärasuse kontrolli kvaliteeti. Vastavushindamisasutus võib korraldada eriauditi sõltumatu järelevalvaja, valitsusasutuse või muu sidusrühma esitatud kaebuste või vaidluste uurimiseks või kui käitaja on saatnud aruande oma õiguspärasuse kontrolli kvaliteeti mõjutavate muudatuste kohta. Vastavushindamisasutus korraldab eriauditi ka siis, kui käitaja teatab, et kavatseb töödelda arestitud puitu.

5.3. Õiguspärasuse kontroll tarnija vastavusdeklaratsiooni ja sisekontrollide abil

Standardil SNI/ISO 17050 põhinev tarnija vastavusdeklaratsioon on ettevõtja kinnitus standardi ISO/IEC 17000 tähenduses, st esimese isiku poolne atesteerimine pärast hindamist, mille tulemusel on kinnitatud erinõuete täitmist.

Tarnija vastavusdeklaratsiooni võivad kasutada i) erametsaomanikud, ii) registreeritud puiduhoidlad (üksnes need, kes saavad puitu eranditult vaid erametsast/-maalt või SVLK-sertifikaadiga alalt, millel on metsamajandamisluba (Perum Perhutani)), iii) kodumajapidamisettevõtted/käsitöölised ning iv) tooraine- ja töötlev sektor, kus töödeldakse eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja kus puudub ekspordiluba. Tarnija vastavusdeklaratsiooni kasutatakse järgmise puidu puhul: a) erametsast/-maalt pärit puit, b) teeäärte ja kalmistute hooldustöödelt saadud puit, c) ringlussevõetud/lammutustöödelt saadud puit ning d) imporditud puit või puittooted.

Tarnija vastavusdeklaratsioonis on teave tarnija, toodete ja nende allikate, veodokumendi ning toodete saaja kohta, samuti väljastamiskuupäev. Erametsaomanike tarnija vastavusdeklaratsioon sisaldab ka tõendit selle maa omamise kohta, kust puit pärineb. Tarnija vastavusdeklaratsioon on lisatud puiduhaldamiseeskirjade kohasele veodokumendile. Tarnija vastavusdeklaratsiooni väljastamise ja sellega seotud kontrollide üksikasjalik kord on TLASi juhistes.

Erametsa omaniku esitatud tarnija vastavusdeklaratsiooni saaja teeb enne ostulepingu sõlmimist ja vähemalt korra aastas pärast lepingu sõlmimist deklaratsioonis esitatava teabe kehtivuse kohta sisekontrollid ja dokumenteerib need. Puiduhoidla esitatud tarnija vastavusdeklaratsiooni saaja (tooraine- või töötlev sektor) kontrollib iga kolme kuu järel deklaratsioonis sisalduvat teavet palkide jälgitavuse kindlakstegemiseks. Seda kontrollib vastavushindamisasutus dokumentide läbivaatamise teel, kui ta teeb deklaratsiooni saaja suhtes SVLK-auditi, juhul kui deklaratsiooni saaja on sertifitseeritud. Peale selle võib teha metsandusministeerium juhukontrolle, mille läbiviimiseks ta võib sõlmida lepingu kolmandate isikutega. Kui on märke pettusest ja rikkumistest, võib metsandusministeerium teha tarnija vastavusdeklaratsiooni kasutava käitaja suhtes erikontrolle.

Kõik V-Legal'i dokumendi või FLEGT-litsentsi saanud tooted peavad pärinema SVLK-sertifikaadi ja/või tarnija vastavusdeklaratsiooniga kinnitatud tarneahelast. Tarnija vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud puitu ega puittooted ei või otse rahvusvahelistele turgudele lasta. Sellisele turule võib neid lasta vaid SVLK-sertifikaadiga käitaja kaudu.

5.4. Imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontroll

Kaubandusministri määruse 78/M-DAG/PER/10/2014 kohaselt peavad imporditud puidu ja puittoodete kohta olemas olema puidu ülestöötamisriigis väljastatud õiguspärasuse tõendid. Sel juhul kasutatakse tarnija vastavusdeklaratsiooni näidist ka impordi jaoks. Indoneesiasse võivad puitu ja/või puittooteid importida vaid registreeritud importijad (kauplejad) ja töötlevad käitajad. Need käitajad peavad imporditud puidu ja/või puittoodete puhul rakendama nõuetekohast hoolsust, et ebaseadusliku puidu Indoneesia tarneahelasse jõudmise risk oleks võimalikult väike. Deklaratsiooni näidise kohaselt tuleb neil märkida toodete HS-koodid, veokiri, ülestöötamisriigid, päritoluriik, puidu õiguspärasuse tõend ja ekspordisadam. Nõuetekohase hoolsuse menetlus hõlmab andmekogumist ning riskianalüüsi ja -leevendamist. Need menetlused viiakse läbi metsandusministeeriumi internetisüsteemi SILK kaudu. Igakord, kui metsandusministeerium on läbi vaadanud käitaja läbiviidud nõuetekohase hoolsuse menetluse, esitab ta kaubandusministeeriumile impordisoovituse.

Importijat auditeeriv vastavushindamisasutus vaatab läbi dokumendid kohaldatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi kontrollimiseks. Nõuetekohase hoolsuse süsteemi ja sellega seotud kontrollide üksikasjalik kord esitatakse TLASi juhistes ja seonduvates impordieeskirjades.

5.5. Valitsuse vastutus täitmise tagamisel

Metsandusministeerium ning provintsi ja piirkonna metsandusametid vastutavad puidu tarneahela kontrolli ja seonduvate dokumentide kontrollimise eest (nt iga-aastane töökava, palkide raiearuanne, palkide bilansiaruanne, veodokumendid, palkide/tooraine/töödeldud toodete bilansiaruanne ja tootearvestuslehed). Mittevastavuste korral võivad metsandusametnikud kontrollidokumentide kinnitamise peatada, millega kaasneb tegevuse peatamine.

Kui metsandusametnikud või sõltumatud järelevalvajad tuvastavad rikkumise, teavitatakse sellest vastavushindamisasutust, kes võib rikkumistele kinnituse leidmise korral väljastatud õiguspärasuse sertifikaadi peatada või tühistada. Metsandusametnikud võivad kooskõlas regulatiivmenetlustega võtta sobivaid järelmeetmeid.

Metsandusministeeriumile saadetakse ka kontrolliaruannete koopiad ja vastavushindamisasutuste väljastatud hilisemad järelevalve- ja eriauditiaruanded. Kui vastavushindamisasutused, metsandusametnikud või sõltumatud järelevalvajad tuvastavad rikkumisi, teatatakse neist asjaga seotud osalistele ning need lahendatakse kooskõlas juriidiliste ja haldusmenetlustega. Kui tekib kahtlus, et käitaja on määruste nõudeid rikkunud, võivad riigi, provintsi või piirkonna ametiasutused otsustada käitaja tegevus peatada. Vastavushindamisasutus tunnistab viivitamata kehtetuks õiguspärasuse sertifikaadi, kui õiguslikke nõudeid ei ole enam täidetud.

Kui on teatatud õiguspärasuse sertifikaadi ja/või V-Legal'i dokumendi või FLEGT-litsentsi väljastamisega seotud rikkumistest, moodustab metsandusministeerium ad hoc rakkerühma (järelmeetmeid võttev rühm), kes uurib iga juhtu eraldi.

6. FLEGT-litsentsimine

Indoneesias seaduslikele puittoodetele antavat ekspordilitsentsi tuntakse ka V-Legal'i dokumendina. See on ekspordilitsents, mis tõendab, et eksporditud puittooted vastavad II lisa kohastele Indoneesia õiguslikele nõuetele ja pärinevad tarneahelast, milles kontrollitakse piisavalt, et ei kasutataks sellistest allikatest pärinevat puitu, mis ei ole tunnistatud seaduslikuks. V-Legal'i dokumendi väljastavad LVd kui litsentse väljastavad asutused. Kui lepinguosalised on kokku leppinud FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamises, kasutatakse neid dokumente liitu suunduvate saadetiste puhul FLEGT-litsentsina.

FLEGT-litsentside/V-Legal'i dokumentide väljastamise kord on esitatud TLASi juhistes.

Metsandusministeerium on loonud litsentsiteabeüksuse, kes peab elektroonilist andmebaasi, milles on kõigi V-Legal'i dokumentide/FLEGT-litsentside ning litsentse väljastavate asutuste mittevastavusaruannete koopiad. Litsentsiteabeüksus tagab liidu pädevatele asutustele internetijuurdepääsu oma andmebaasile. Kui esitatakse päring konkreetse FLEGT-litsentsi autentsuse, täielikkuse ja kehtivuse kohta, saab liidu pädev asutus asjaomase litsentsiga seotud teavet internetiandmebaasist SILK kontrollida. Lisateabe saamiseks saab liidu pädev asutus võtta ühendust litsentsiteabeüksusega, kes vahetab vajaduse korral teavet asjakohase litsentse väljastava asutusega.

V-Legal'i dokument/FLEGT-litsents väljastatakse kohas, kus saadetis enne selle eksporti kokku pannakse. Protsess on järgmine.

6.1. Eksporditavate puittoodete saadetise kohta väljastab V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi litsentse väljastav asutus, kes on sõlminud eksportijaga lepingu.

6.2. Eksportija jälgitavussüsteemiga tõendatakse ekspordilitsentsiga hõlmatud puidu õiguspärasus. Eksportija jälgitavussüsteem hõlmab ka tarneahela eelmist etappi.

6.3. V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi väljastamiseks peab kõigil eksportija tarneahelas olevatel tarnijatel, kes saadetise moodustavad, olema kehtiv õiguspärasuse või säästva metsamajandamise sertifikaat või tarnija vastavusdeklaratsioon.

6.4. V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi saamiseks peab käitaja olema kehtiva õiguspärasuse sertifikaadiga registreeritud eksportija (metsandustööstustoodete registreeritud eksportijate (ETPIK) loa omanik). ETPIK-loa omanik esitab litsentse väljastavale asutusele taotluse ja lisab sellele allpool nimetatud dokumendid tõendamaks, et toote toorainetes sisalduv puit pärineb ainult kontrollitud seaduslikest (SVLK-sertifikaadiga või tarnija vastavusdeklaratsiooniga) allikatest.

6.4.1. Tehases pärast viimast auditit (kuni kaksteist kuud) saadud kogu puidu/tooraine veodokumentide kokkuvõte.

6.4.2. Pärast viimast auditit (kuni kaksteist kuud) koostatud puidu/tooraine bilansiaruannete ja töödeldud puidu bilansiaruannete kokkuvõte.

6.5. Seejärel teeb litsentse väljastav asutus läbi järgmised kontrollietapid.

6.5.1. Kontrollitakse käitaja õiguspärasuse sertifikaadi ja ETPIK-registreeringu kehtivust litsentse väljastava asutuse enese andmebaasi ja andmebaasi SILK kaudu.

6.5.2. Võrreldakse andmeid veodokumentide, puidu/tooraine bilansiaruannete ning töödeldud puidu bilansiaruannete kokkuvõtete põhjal.

6.5.3. Kontrollitakse iga tootetüübi kasutamismäära (üksnes toorainesektoris) puidu/tooraine bilansiaruannete ja töödeldud puidu bilansiaruannete analüüsi põhjal.

6.5.4. Vajaduse korral korraldab litsentse väljastav asutus pärast andmete võrdlust kohapealse külaskäigu, et tagada kooskõla V-Legal'i dokumendis/FLEGT-litsentsis esitatava teabega. Selle käigus võib pisteliselt kontrollida ekspordisaadetisi ning kontrollida tehase tööd või puiduhoidlat ja dokumente.

6.6. Kontrolli tulemused

6.6.1. Kui ETPIK-loa omanik vastab õiguslikele ja tarneahela nõuetele, väljastab litsentse väljastav asutus V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi IV lisas esitatud kujul.

6.6.2. Eespool nimetatud nõuetele vastav ETPIK-loa omanik võib oma toodetel ja/või pakenditel kasutada vastavusmärgist (V-Legal'i märgis). Vastavusmärgise kasutamise riiklikud juhised on esitatud TLASi juhistes.

6.6.3. Kui ETPIK-loa omanik ei vasta õiguslikele ega tarneahela nõuetele, väljastab litsentse väljastav asutus V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi asemel mittevastavusaruande. Mittevastavusaruandega peatatakse asjaomase puidu ja/või asjaomaste puittoodete liikumine.

6.6.4. Kui saadetise omadused enne ekspordisadamast väljasaatmist muutuvad (nt muudetakse sihtkohta, mahtu või TLASi juhistes määratletud liike), peab eksportija taotlema litsentse väljastavalt asutuselt algse ekspordilitsentsi tühistamist ja uu(t)e väljastamist. Litsentse väljastav asutus teavitab litsentsiteabeüksust kõigist tühistatud ekspordilitsentsidest.

6.6.5. Kui käitaja on õiguspärasuse sertifikaati/ekspordilitsentsi vääralt kasutanud või võltsinud, määrab metsandusministeerium kohaldatavates määrustes määratletud karistuse.

6.7. Litsentse väljastav asutus teeb järgmist.

6.7.1. Edastab kahekümne nelja tunni jooksul alates otsuse tegemisest metsandusministeeriumile V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi või mittevastavusaruande koopia.

6.7.2. Saadab iga kolme kuu tagant metsandusministeeriumile üksikasjaliku aruande ja avaliku kokkuvõtva aruande, mis sisaldab väljastatud V-Legal'i dokumentide/FLEGT-litsentside arvu ning tuvastatud mittevastavuste arvu ja tüüpi ning koopiad kaubandusministeeriumile ja tööstusministeeriumile.

7. Järelevalve

Indoneesia TLAS sisaldab ka kodanikuühiskonna tehtavat järelevalvet (sõltumatu järelvalve). Selleks et muuta FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud veelgi tõhusamaks, on süsteemi lisatud korrapärane hindamine.

Sõltumatut järelevalvet teevad kodanikuühiskonna rühmad, et hinnata käitajate, LPde, LVde ja litsentse väljastavate asutuste vastavust Indoneesia TLASi nõuetele, sh akrediteerimisstandarditele ja juhistele. Käesolevas kontekstis tähendavad kodanikuühiskonna rühmad Indoneesia juriidilisi isikuid, sh valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad ja Indoneesia kodanikud.

Korrapärase hindamise eesmärk on tagada sõltumatu kinnitus, et Indoneesia TLAS toimib vastavalt kirjeldusele ja suurendab seega väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsust. Korrapärasel hindamisel kasutatakse sõltumatu järelevalve käigus tehtud tähelepanekuid ja soovitusi. Korrapärase hindamise juhised on esitatud VI lisas.

LIIDE

Tarneahela kontroll

V lisa kohaselt tuleb kõigi tarneahelate kõigis etappides käitajate deklaratsioonidel ja dokumentidel (nt veodokumentidel ja bilansiaruannetes) märkida, kas puidul või puittoodetel on SVLK-sertifikaat või need on tunnistatud seaduslikuks tarnija vastavusdeklaratsiooniga või need pärinevad arestitud allikatest.

1. RIIGIMETSAST PÄRINEVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISE KONTROLLI KIRJELDUS

Riigimetsast (looduslik mets ja metsaistandikud) pärineva puidu tarneahela toimimise kontrolli reguleeritakse puiduhaldamist käsitlevate metsandusministri määrustega P.41/Menhut-II/2014 ja P.42/Menhut-II/2014. Lisaks tehakse seda ka metsandusministri määrusega P.43/Menhut-II/2014 SVLK-nõuete kohta, millele järgnesid metsakasutamise tehnilised juhised P.14/VI-BPPHH/2014 ja metsandusosakonna 2014. aasta augusti ringkiri SE 8/VI-BPPHH/2014.

Kõiki igas allpool loetletud tarneahela lülis toimuva kontrolli, andmete võrdlemise ja mittevastavuste haldamisega seotud otsustamise menetlusi ja eeskirju kohaldatakse kõigi riigimetsadele antud lubade suhtes: loodusliku metsa kontsessioonid (IUPHHK-HA/HPH), tööstusliku metsaistandiku kontsessioonid (IUPHHK-HT/HPHTI), ökosüsteemi taastamise kontsessioonid (IUPHHK-RE), metsaistandike majandamise õigus (Perum Perhutani), kogukonna metsa istutamise kontsessioonid (IUPHHK-HTR) ja kogukonna metsa kontsessioonid (IUPHHK-HKM), asulale kuuluva metsa kontsessioonid (IUPHHK-HD), taasmetsastatud aladelt pärit puidu kasutamise kontsessioonid (IUPHHK-HTHR) ning mittemetsamaalt või muudetava kasutusega majandatavalt metsamaalt pärit puidu kasutus (IPK). Neid menetlusi ja eeskirju on kirjeldatud puiduhaldamist käsitlevate metsandusministri määruste P.41/Menhut-II/2014 ja P.42/Menhut-II/2014 tehnilistes juhistes.

Kõik loodusliku metsa kontsessiooni alla kuuluva puidu ülestöötamise loa omanikud peavad tarneahela igas lülis alates metsakontsessioonist kuni vahelaoplatsini ja toorainetööstuseni deklareerima kõik oma tootmisandmed riiklikus internetipõhises jälgimissüsteemis.

1.1. Raielank

a) Põhitegevus:

— loaomanik märgistab puidu (määrab loodusliku metsa kontsessioonide või Perum Perhutani alla kuuluvate puude arvu) või teeb puiduinventuuri (metsaistandiku kontsessioonide jaoks või IPK taotlemiseks);

— loaomanik koostab puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande;

— piirkonna metsandusametnik kontrollib ja kinnitab puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande;

— loaomanik esitab iga-aastase töökava ettepaneku (või töökava (Bagan Kerja) IPK taotlemiseks);

— provintsi metsandusametnik kinnitab iga-aastase töökava (või töökava (Bagan Kerja) IPK jaoks);

— NB! SVLK alusel väljastatud kehtiva säästva metsamajandamise sertifikaadiga käitaja võib oma iga-aastase töökava ise kinnitada ja välja anda. Iga-aastase töökava vastavust nõuetele kontrollib vastavushindamisasutus esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal;

— loaomanik töötab puidu üles, sh palkide väljavedu laadimiskohta.

b) Menetlused:

— loaomanik märgistab siltidega puidu (määrab puude arvu), mis kuulub loodusliku metsa kontsessioonide või Perum Perhutani alla. Sildid koosnevad kolmest ärarebitavast osast, mis kinnitatakse kännule, ülestöötatud palgile ja käitaja aruandesse. Igale osale on märgitud puidu jälgitavuseks vajalik teave, sh puu number ja asukoht. Puiduinventuuri metsaistandiku kontsessioonide või IPK jaoks teevad loaomanikud;

— loaomanik koostab puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande, mis sisaldab ülestöötatavate puude arvu, hinnangulist mahtu, esialgset liigituvastust ja asukohta (või metsaistandiku kontsessioonide või IPK puhul ülestöötamiskohta), ning kokkuvõtte, kasutades metsandusministeeriumi ametlikke vorme;

— loaomanik esitab puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande piirkonna metsandusametnikule. Ametnik kontrollib puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande dokumente ja teeb kohapeal pistelist kontrolli. Ametnik kinnitab aruande, kui kõik deklareeritud andmed on kooskõlas kohapealse vaatluse tulemustega;

— puidumärgistusaruande või puiduinventuuriaruande alusel koostab loaomanik iga-aastase töökava (või töökava (Bagan Kerja)) ettepaneku ning saadab selle piirkonna metsandusametnikule ülevaatamiseks ja provintsi metsandusametnikule kinnitamiseks. Piirkonna metsandusametnik vaatab iga-aastase töökava (või töökava (Bagan Kerja)) ettepaneku üle ja võrdleb seda kinnitatud puidumärgistusaruandega (või puiduinventuuriaruandega) ning kui kõik on korras, kinnitab töökava. Ametlikku kinnitust ei pea saama loaomanik, kes on saanud säästva metsamajandamise sertifitseerimisel hea hinde vastavalt TLASi juhistele. Kui ametnik on iga-aastase töökava (või töökava (Bagan Kerja)) kinnitanud, võib loaomanik alustada ülestöötamist;

— ülestöötamise käigus kasutatakse silte tõendamaks, et palgid pärinevad ülalkirjeldatud viisil kinnitatud raielangilt. Istutatud puude või metsaistandiku kontsessioonide alusel (puitmassi või -laastude jaoks) üles töötatud puudel ei ole silte tarvis.

1.2. Palkide laadimiskoht

a) Põhitegevus:

— vajaduse korral järkab loaomanik palgid ja märgistab need, et tagada kooskõla palgitootmisaruandega. Märgistada ei ole vaja metsaistandiku kontsessioonide alusel puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud palke;

— loaomanik mõõdab ja liigitab palgid. Liigitada ei ole vaja metsaistandiku kontsessioonide alusel (puitmassi või -laastude jaoks) üles töötatud palke;

— loaomanik koostab palkide loetelu;

— loaomanik esitab palgitootmisaruande ettepaneku;

— riiklik kohapealne tehniline järelevalvaja (Wasganis) kinnitab palgitootmisaruande.

b) Menetlused:

— loaomanik märgistab kõik järgatud palgid (märgistada ei tule puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud palke);

— palkide püsiv füüsiline märgistus sisaldab puu algset ID-numbrit ja muud märgistust, mille alusel saab palki asjaomase kinnitatud raielangiga seostada (ei kohaldata puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud palkide suhtes);

— loaomanik mõõdab ja liigitab kõik palgid ning märgib selle teabe palkide loetellu, kasutades metsandusministeeriumi ametlikku vormi (liigitada ei ole vaja metsaistandiku kontsessioonide alusel puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud palke);

— loaomanik laadib palkide loetellu kantud andmed üles riiklikku internetipõhisesse jälgimissüsteemi. Internetipõhisest jälgimissüsteemist saadud kordumatud vöötkoodid tuleb sildiga panna vastavatele palkidele ja kändudele ning märkida seonduval veodokumendil (kohaldatakse vaid loodusliku metsa kontsessioonide suhtes);

— loaomanik koostab palkide loetelu alusel korrapärased palgitootmisaruanded ja seonduva kokkuvõtva aruande, kasutades metsandusministeeriumi ametlikke vorme;

— loaomanik esitab palgitootmisaruanded ja seonduvad kokkuvõtted korrapäraselt Wasganis'ele kinnitamiseks;

— Wasganis teeb aruannete kontrollimiseks pistelisi füüsilisi kontrolle. Füüsilise kontrolli tulemused võetakse kokku palkide kontroll-loetelus, kasutades metsandusministeeriumi ametlikku vormi.

— Pistelise füüsilise kontrolli positiivse tulemuse korral kinnitab Wasganis palgitootmisaruanded. Kui aruande esitamisest on möödunud 48 tundi, võib loaomaniku määratud ettevõtte tehniline töötaja (Ganis) oma vastutusel ise palgitootmisaruanded kinnitada ja välja anda (ei kohaldata IPK suhtes);

— kui Wasganis on palgid üle kontrollinud, tuleb need kontrollimata palkidest eraldi laduda;

— palgitootmisaruannet kasutatakse nõutava metsaressursi- ja metsauuendusmaksu arvutamisel (kui on kohaldatav);

— loaomanik esitab kinnitatud palgitootmisaruanded ja seonduvad kokkuvõtted korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Loodusliku metsa kontsessioonide, ökosüsteemi taastamise kontsessioonide, kogukonna metsa kontsessioonide, asulale kuuluva metsa kontsessioonide või IPK korral:

võrdleb piirkonna metsandusametnik väljaveetud ja palgitootmisaruandes deklareeritud palkide arvu, silte ja kumulatiivset üldmahtu iga-aastases töökavas kinnitatud kvoodiga. Silte ei kasutata IPK puhul.

Tööstusliku metsaistandiku kontsessioonide, Perum Perhutani, kogukonna metsa istutamise kontsessioonide või taasmetsastatud aladelt pärit puidu kasutamise kontsessioonide korral:

võrdleb piirkonna metsandusametnik väljaveetud ja palgitootmisaruandes deklareeritud kumulatiivset üldmahtu iga-aastases töökavas kinnitatud kvoodiga.

Palgitootmisaruandeid kontrollivad ka vastavushindamisasutused esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldavad vastavushindamisasutused vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab piirkonna metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

1.3. Laoplats

Palgid veetakse laadimiskohast laoplatsile ja seejärel kas kohe saeveskisse, vahelaoplatsile või registreeritud puiduhoidlasse.

a) Põhitegevus:

— juhul kui palgitootmisaruannet ei ole veel palkide laadimiskohas kinnitatud: loaomanik koostab palkide loetelu; loaomanik esitab palgitootmisaruande ettepaneku; Wasganis kinnitab palgitootmisaruande;

— kinnitatud palgitootmisaruannete põhjal koostab piirkonna metsandusamet arve ja loaomanik maksab metsaressursi- ja metsauuendusmaksu asjakohase summa;

— Ganis annab välja palgiveodokumendi, millele on lisatud palkide loetelu;

— loaomanik koostab palkide bilansiaruande.

b) Menetlused:

— riiklikku internetipõhist palgijälgimissüsteemi kasutav loaomanik võib esitada palgitootmisaruanded ja seonduva kokkuvõtva aruande Wasganis'ele kinnitamiseks; Wasganis teeb palkide laadimiskohas kinnitamata aruannete kontrollimiseks pistelisi füüsilisi kontrolle. Kohapealse kontrolli tulemused võetakse kokku palkide kontroll-loetelus, kasutades metsandusministeeriumi ametlikku vormi; kohapealse kontrolli positiivse tulemuse korral kinnitab ametnik aruanded. Kui palgitootmisaruannete ja seonduva kokkuvõtva aruande esitamisest on möödunud 48 tundi, kinnitab Ganis oma vastutusel ise aruanded (ei kohaldata IPK suhtes);

— loaomanik esitab arveldamise eest vastutavale piirkonna metsandusametnikule taotluse asjakohaste tasude arveldamiseks palkide loetelu põhjal, mis on taotlusele lisatud;

— ülalnimetatud taotluse põhjal väljastab piirkonna metsandusametnik loaomanikule arve(d);

— kui taotluse esitamisest on möödunud 48 tundi, võib loaomanik oma vastutusel asjakohase(d) arve(d) väljastada;

— loaomanik maksab metsaressursimaksu ja/või metsauuendusmaksu arve(te)l kehtestatud summa ja/või kännuraha ning piirkonna metsandusametnik väljastab maksete eest kviitungi(d). Kännuraha kohaldatakse vaid varem taasmetsastatud ala (HTHR) või IPK suhtes;

— loaomanik esitab palgiveodokumentide väljastamise taotluse, millele on lisatud maksekviitung, palkide loetelu ja palkide bilansiaruanne;

— Ganis annab välja palkide loetelule lisatava palgiveodokumendi;

— loaomanik koostab/uuendab palkide bilansiaruande, et märkida üles laoplatsi saabuvate, seal ladustatavate ja sealt väljaveetavate palkide kogus;

— loaomanik esitab palkide bilansiaruande korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Piirkonna metsandusametnik kontrollib palkide bilansiaruannet, võrreldes laoplatsil olevate palkide sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmeid palgitootmisaruannete ja asjakohaste palgiveodokumentidega. Vajaduse korral teeb piirkonna metsandusametnik ka kohapealseid kontrolle, et hinnata palkide varu, bilansiaruande ja asjakohaste veodokumentide kooskõla. Palkide bilansiaruannet kontrollivad ka vastavushindamisasutused esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldavad vastavushindamisasutused vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab piirkonna metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

1.4. Vahelaoplats

Vahelaoplatse kasutatakse siis, kui palke ei veeta kontsessioonialalt otse saeveskisse. Vahelaoplatse kasutatakse eriti palkide saartevaheliseks veoks või kui vahetatakse transpordivahendit.

Riigimetsa vahelaoplatsi rajamise loa väljastab piirkonna metsandusametnik loaomaniku esitatud taotluse põhjal. Vahelaoplatsi luba kehtib kolm aastat, kuid kui metsandusametnik selle üle vaatab ja kinnitab, võib luba pikendada. Vahelaoplatsi rajamiseks mujale kui riigimetsa ei ole eraldi luba tarvis ja sellise rajamise üle otsustab loaomanik ise.

a) Põhitegevus:

— piirkonna metsandusametnik lõpetab looduslikust metsast pärineva puidu palgiveodokumendi kehtivuse.

— Kui palgiveodokumendi esitamisest on möödunud 48 tundi, võib selle kehtivuse lõpetada Ganis.

— Samuti võib Ganis palgiveodokumendi kehtivuse lõpetada, kui

—

i) looduslikust metsast pärinevat puitu kasutav käitaja deklareerib oma toodangu internetipõhises palgijälgimissüsteemis või

ii) kui käitaja kasutab metsaistandikust pärit puitu (kohaldatakse vaid metsaistandiku kontsessioonide alusel puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud puidu suhtes);

— loaomanik koostab palkide bilansiaruande;

— Ganis koostab palkide loetelu;

— Ganis täidab palgiveodokumendi, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi.

b) Menetlused:

— Wasganis kontrollib füüsiliselt – loendamise teel või, kui palkide arv ületab 100, pisteliselt – saabuvate palkide koguse, liigi ja mõõtmed;

— Kui palgiveodokumendi esitamisest on möödunud 48 tundi, võib selle kontrolli teha Ganis.

— Samuti võib Ganis selle kontrolli teha, kui

—

i) looduslikust metsast pärinevat puitu kasutav käitaja deklareerib oma toodangu internetipõhises palgijälgimissüsteemis või

ii) kui käitaja kasutab metsaistandikust pärit puitu (kohaldatakse vaid metsaistandiku kontsessioonide alusel puitmassi või -laastude jaoks üles töötatud puidu suhtes);

— kontrolli positiivse tulemuse korral lõpetab Wasganis saabuvate palkide veodokumendi kehtivuse ja märgib asjaomased palgid palkide bilansiaruandesse;

— loaomanik koostab palkide bilansiaruande, mille abil on võimalik kontrollida palkide sisse- ja väljavoolu vahelaoplatsil;

— väljaveetavate palkide kohta koostab Ganis palkide loetelu, mis on seotud eelmiste palgiveodokumentidega;

— Ganis täidab palgiveodokumendi palkide vahelaoplatsilt väljaveo kohta;

— loaomanik ajakohastab asjakohaste palgiveodokumentide põhjal palkide bilansiaruannet, kuhu kantakse vahelaoplatsil olevate palkide sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmed;

— loaomanik esitab palkide bilansiaruande korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Piirkonna metsandusametnik kontrollib palkide bilansiaruannet, et hinnata laoplatsilt väljaveetud ja vahelaoplatsile veetud palkide andmete kooskõla. Vajaduse korral teeb piirkonna metsandusametnik ka kohapealseid kontrolle, et hinnata palkide varu, bilansiaruande ja asjakohaste veodokumentide kooskõla.

Palkide bilansiaruannet kontrollivad ka vastavushindamisasutused esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldavad vastavushindamisasutused vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

2. ERAMETSAST/-MAALT PÄRINEVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISE KONTROLLI KIRJELDUS

Puidu ülestöötamist erametsas/-maal reguleeritakse metsandusministri määrusega P.30/Menhut-II/2012 (edaspidi „määrus”).

Erametsa/-maa omanikele ei ole kehtestatud seaduslikku nõuet kinnitada ülestöötamiseks inventeeritud puudele ID-silte ega -märgiseid. Erametsast/-maalt ülestöötatud puidu puhul tavaliselt laoplatse ega vahelaoplatse ei kasutata.

Erametsast/-maalt pärineva puidu kontrolli menetlused on erinevad sellistest puudest saadud palkide puhul, mis olid olemas maa omandamise ajal ja sellistest puudest saadud palkide puhul, mis on istutatud pärast maa omandamist. Menetlused sõltuvad ka ülestöötatava puidu liigist. Metsaressursimaksu, metsauuendusmaksu ja kännuraha kohaldatakse sellistest puudest saadud palkide puhul, mis olid maa omandamise ajal juba olemas, kuid ei kohaldata sellistest puudest saadud palkide puhul, mis on istutatud pärast maa omandamist.

Kui palgid pärinevad puudest, mis on istutatud pärast maa omandamist, on kaks võimalikku tegevusviisi:

— määruse artikli 5 lõikes 1 loetletud liikide (nt kautšukipuu, hiina siidakaatsia ja viljapuude) puhul koostab omanik metsandusministeeriumi esitatud vormi järgides arve, mida kasutatakse veodokumendina;

— muude liikide (nt tiikpuu, päris-mahagonipuu, mänd) puhul väljastab veodokumendi koolituse läbinud või määratud külavanem või määratud ametnik.

Kui palgid pärinevad puudest, mis olid olemas enne maa omandamist, väljastab veodokumendi piirkonna metsandusametnik. Sellisel puidul peab olema SVLK-sertifikaat.

2.1. Raielank/palkide laadimiskoht

a) Põhitegevus:

— omandiõiguse tunnustamine;

— vajaduse korral järkamine;

— mõõtmine;

— palkide loetelu koostamine;

— piirkonna metsandusamet koostab arve ja loaomanik maksab arve summas metsaressursimaksu ja/või metsauuendusmaksu;

— veodokumendi väljastamine või koostamine;

— kui käitaja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises, tarnija vastavusdeklaratsiooni väljastamine või koostamine.

b) Menetlused:

— erametsa/-maa omanik taotleb oma omandiõiguse tunnustamist;

— kui riik (riiklik maa-amet) on erametsa/-maa omandiõigust tunnustanud, koostab omanik pärast palkide mõõtmist palkide loetelu;

kui palgid pärinevad puudest, mis olid olemas enne maa omandamist, siis:

— esitab omanik piirkonna metsandusametnikule palkide loetelu ja taotluse metsaressursimaksu, metsauuendusmaksu ja kännuraha arveldamiseks;

— kontrollib ametnik dokumente ja teeb palkide füüsilise kontrolli (mõõtmed, liigituvastus ja palkide arv);

— väljastab piirkonna metsandusametnik dokumentide kontrolli ja füüsilise kontrolli positiivse tulemuse korral omanikule metsaressursi- ja metsauuendusmaksu arve;

— esitab maaomanik piirkonna metsandusametnikule metsaressursi- ja metsauuendusmaksu arve maksekviitungi ning palgiveodokumendi väljastamise taotluse;

— kontrollib piirkonna metsandusametnik dokumente ja teeb palkide füüsilise kontrolli (mõõtmed, liigituvastus ja palkide arv);

— väljastab piirkonna metsandusametnik ülalesitatu põhjal palgiveodokumendi;

kui palgid pärinevad puudest, mis on istutatud pärast maa omandamist, siis:

määruse artikli 5 lõikes 1 loetletud liikide puhul:

— märgistab omanik palgid ja määrab kindlaks puude liigid;

— koostab omanik palkide loetelu;

— koostab omanik metsandusministeeriumi esitatud vormi järgides arve, mida kasutatakse ka veodokumendina;

muude kui määruse artikli 5 lõikes 1 loetletud liikide puhul:

— märgistab omanik palgid ja määrab kindlaks puude liigid;

— koostab omanik palkide loetelu;

— esitab omanik külavanemale või määratud ametnikule palkide loetelu ja palgiveodokumendi väljastamise taotluse;

— kontrollib külavanem või määratud ametnik dokumente ja teeb palkide füüsilise kontrolli (liigituvastus, palkide arv, igale palgile kantud märgised/number, ülestöötamise koht);

— väljastab külavanem või määratud ametnik ülalesitatu põhjal palgiveodokumendi, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi.

Kogu istutatud puudest saadud puidu kohta, millel puudub SVLK-sertifikaat, väljastab omanik tarnija vastavusdeklaratsiooni, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi.

c) Andmete võrdlemine:

Külavanem, piirkonna metsandusametniku määratud ametnik või piirkonna metsandusametnik (looduslikult kasvanud puudest saadud puidu korral) võrdleb ülestöötatud palkide mahtu palkide loeteluga.

Kui käitaja osaleb SVLK kohases sertifitseerimises, kontrollib vastavushindamisasutus ülestöötatud palkide mahu kooskõla palkide loeteluga esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldab vastavushindamisasutus vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab külavanem, määratud ametnik või piirkonna metsandusametnik (looduslikult kasvanud puudest saadud puidu korral) sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

3. HOIDLATESSE JA TÖÖSTUSESSE SUUNDUVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISE KONTROLLI KIRJELDUS

Registreeritud puidu- ja töödeldud puidu hoidlad on tarneahela iseäralikud osalejad. Kauplejatena ostavad, ladustavad ja müüvad need käitajad teiste käitajate jaoks puitu ega osale ise tootmises ega töötlemises.

Registreeritud puidu- ja töödeldud puidu hoidlate jaoks on kolme liiki lube:

— eranditult vaid riigimetsast pärit ja/või imporditud puitu (palke) kasutavad hoidlad (TPT-KB);

— eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja/või töödeldud puitu kasutavad hoidlad (TPT);

— eranditult vaid riigimetsast pärit ja/või imporditud töödeldud puitu kasutavad hoidlad (TPT-KO).

3.1. Riigimetsast pärit ja imporditud puitu kasutav registreeritud puiduhoidla (TPT-KB)

Riigimetsast pärit ja imporditud puitu kasutavat registreeritud puiduhoidlat (TPT-KB) kasutatakse siis, kui palke ei veeta kontsessioonialalt ja/või vahelaoplatsilt ja/või muust TPT-KB-st otse saeveski laoplatsile, või imporditud puidu (palkide) jaoks.

TPT-KB rajamise loa väljastab metsandusametnik loaomaniku esitatud taotluse põhjal. TPT-KB luba kehtib kolm aastat, kuid kui metsandusametnik selle üle vaatab ja kinnitab, võib luba pikendada.

TPT-KB käitajad võivad kasutada tarnija vastavusdeklaratsiooni vaid siis, kui nad kasutavad eranditult vaid imporditud puitu ja/või SVLK-sertifikaadiga Perum Perhutani alla kuuluvat puitu. Kui ühestainsastki nende kasutatavast puiduallikast tuleb riigimetsast pärit puit (v.a sertifitseeritud Perum Perhutani alla kuuluv puit), peab neil olema SVLK-sertifikaat.

a) Põhitegevus:

— Wasganis lõpetab saabuvate palkide veodokumendi kehtivuse;

— loaomanik koostab palkide bilansiaruande;

— loaomanik või Ganis koostab väljaveetavate palkide loetelu;

— loaomanik või Ganis täidab väljaveetavate palkide veodokumendi, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— väljastatakse või koostatakse tarnija vastavusdeklaratsioon (kui kasutatakse eranditult vaid imporditud puitu ja/või sertifitseeritud Perum Perhutani alla kuuluvat puitu ja käitajal puudub SVLK-sertifikaat).

b) Menetlused:

— Wasganis lõpetab saabuvate palkide veodokumendi kehtivuse;

— Wasganis kontrollib füüsiliselt – kõigi palkide loendamise teel või, kui palkide arv ületab 100, pisteliselt – saabuvate palkide koguse, liigi ja mõõtmed;

— kontrolli positiivse tulemuse korral märgib loaomanik asjaomase puidu palkide bilansiaruandesse;

— loaomanik koostab palkide bilansiaruande, mille abil on võimalik kontrollida palkide sisse- ja väljavoolu registreeritud palgihoidlas;

— väljaveetavate palkide kohta koostab loaomanik või Ganis palkide loetelu, mis on seotud eelmiste palgiveodokumentidega;

— loaomanik või Ganis täidab väljaveetavate palkide veodokumendi;

— loaomanik, kellel puudub SVLK-sertifikaat ja kes kasutab eranditult vaid imporditud puitu ja/või sertifitseeritud Perum Perhutani alla kuuluvat puitu, väljastab tarnija vastavusdeklaratsiooni, kasutades metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— loaomanik ajakohastab asjakohaste palgiveodokumentide põhjal palkide bilansiaruannet, kuhu kantakse registreeritud puiduhoidlates olevate palkide sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmed;

— loaomanik esitab palkide bilansiaruande korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Piirkonna metsandusametnik kontrollib palkide bilansiaruannet ning laoplatsilt või vahelaoplatsilt veetud palkide ja registreeritud puiduhoidlasse jõudnud palkide kooskõla, võrreldes palgiveodokumenti ja saabuvate palkide loetelu. Vajaduse korral teeb piirkonna metsandusametnik kohapealseid kontrolle.

Kui käitaja osaleb SVLK kohases sertifitseerimises, kontrollib vastavushindamisasutus palkide bilansiaruannet esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldab vastavushindamisasutus vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab piirkonna metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

3.2. Erametsast/-maalt pärit puitu ja/või töödeldud puitu kasutav registreeritud puiduhoidla (TPT)

Erametsast/-maalt pärit puitu ja/või töödeldud puitu kasutavaid registreeritud puiduhoidlaid (TPT) kasutatakse siis, kui palke ja/või töödeldud puitu ei veeta erametsast/-maalt ja/või muust TPT-st otse saeveski laoplatsile.

TPT rajamise loa väljastab metsandusametnik loaomaniku esitatud taotluse põhjal. TPT loa vaatab läbi ja kinnitab metsandusametnik.

TPDde käitajad võivad kasutada tarnija vastavusdeklaratsiooni vaid siis, kui nad ei osale SVLK kohases sertifitseerimises.

TPDde käitajad peavad kasutama eranditult vaid erametsas/-maal kasvanud istutatud puudest saadud puitu ja/või töödeldud puitu.

a) Põhitegevus:

— loaomanik kontrollib palkide ja/või töödeldud puidu veodokumendi kehtivust;

— loaomanik koostab palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruande;

— loaomanik koostab palkide loetelu ja/või töödeldud puidu loetelu;

— loaomanik täidab palkide ja/või töödeldud puidu veodokumendi;

— kui käitaja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises, väljastatakse või koostatakse tarnija vastavusdeklaratsioon.

b) Menetlused:

— loaomanik kontrollib saabuvate palkide ja/või töödeldud puidu veodokumendi kehtivust;

— loaomanik koostab palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruande, mille abil on võimalik kontrollida palkide ja/või töödeldud puidu sisse- ja väljavoolu;

— väljaveetavate palkide kohta koostab loaomanik palkide loetelu ja/või töödeldud puidu loetelu, mis võib olla seotud palkide ja/või töödeldud puidu eelmiste veodokumentidega;

— loaomanik täidab palkide ja/või töödeldud puidu veodokumendi;

— loaomanik, kes ei osale SVLK kohases sertifitseerimises, väljastab tarnija vastavusdeklaratsiooni, kasutades metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— loaomanik ajakohastab palkide ja/või töödeldud puidu asjakohaste veodokumentide põhjal palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruannet, kuhu kantakse registreeritud hoidlates olevate palkide ja/või töödeldud puidu sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmed;

— loaomanik esitab palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruande korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Piirkonna metsandusametnik kontrollib palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruandeid ning erametsast või muudest TPTdest veetud palkide ja/või töödeldud puidu ning registreeritud hoidlasse jõudnud palkide ja/või töödeldud puidu kooskõla, võrreldes palkide ja/või töödeldud puidu veodokumenti ja saabunud palkide ja/või töödeldud puidu loetelu. Vajaduse korral teeb piirkonna metsandusametnik kohapealseid kontrolle.

Kui käitaja osaleb SVLK kohases sertifitseerimises, kontrollivad vastavushindamisasutused palkide ja/või töödeldud puidu bilansiaruandeid esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldavad vastavushindamisasutused vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab piirkonna metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

3.3. Tooraine-/integreeritud sektor

a) Põhitegevus:

— saeveski koostab palkide bilansiaruande;

— piirkonna metsandusametnik lõpetab palgiveodokumendi kehtivuse;

— piirkonna metsandusametnik teeb palkide füüsilise kontrolli;

— ametlikku internetipõhist palgijälgimissüsteemi kasutav käitaja registreerib vöötkoodi lugejat kasutades teabe ja laadib selle süsteemi üles;

— saeveski käitaja koostab tooraine- ja tootearvestuslehe;

— saeveski käitaja koostab töödeldud puidu bilansiaruande;

— saeveski käitaja täidab puittoodete veodokumendi, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— saeveski koostab müügiaruande;

— väljastatakse või koostatakse tarnija vastavusdeklaratsioon (kui käitaja kasutab eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises).

b) Menetlused:

— saeveski käitaja koostab palkide bilansiaruande kavandi, milles märgitakse üles saeveskis (saeveski laoplatsil) vastuvõetud palkide sissevoog ja saeveskisse (tootmisliinile) lastavate palkide voog;

— saeveski käitaja esitab piirkonna metsandusametnikule palgiveodokumentide koopiad, mis vastavad saeveski igale saadud palgipartiile;

— piirkonna metsandusametnik lõpetab palgiveodokumentide kehtivuse;

— kui käitaja kasutab ametlikku internetipõhist palgijälgimissüsteemi, lõpetab palgiveodokumentide kehtivuse registreeritud tehniline töötaja;

— piirkonna metsandusametnik kontrollib palgiveodokumentide teavet, võrreldes seda füüsiliste toodetega. Kui palke on üle 100, võib teha pistelist kontrolli;

— piirkonna metsandusametnik kontrollib palkide bilansiaruannete teavet;

— kontrolli positiivse tulemuse korral märgitakse asjaomane puit lõplikku palkide bilansiaruandesse;

— piirkonna metsandusametnik säilitab palgiveodokumentide koopiad ja koostab palgiveodokumentide kokkuvõtva loetelu, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— palgiveodokumentide koopiad, mille kehtivuse on ametnik lõpetanud, antakse üle ettevõttele registreerimiseks;

— palgiveodokumentide kokkuvõte esitatakse iga kuu lõpus piirkonna metsandusametile;

— saeveski käitaja koostab iga tootmisliini kohta ühe tooraine- ja tootearvestuslehe, mille abil on võimalik kontrollida sisendmaterjalina kasutatud palke ja saadud puittooteid ning arvutada kasutamismäära;

— saeveski käitaja koostab töödeldud puidu bilansiaruande, milles märgitakse üles saeveskisse saabuvate ja sellest väljaveetavate puittoodete vood ning varud;

— saeveski käitaja koostab saeveskis säilitamiseks müügiaruanded;

— loaomanik, kes kasutab eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises, väljastab tarnija vastavusdeklaratsiooni, kasutades metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— loaomanik esitab palkide bilansiaruande ja töödeldud puidu bilansiaruande korra kuus piirkonna metsandusametile.

c) Andmete võrdlemine:

Metsandusametnik võrdleb palkide bilansiaruandes ja töödeldud puidu bilansiaruannetes palkide sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmeid palgiveodokumentidega.

Tootearvestuslehte kasutatakse tootmisliinide sisend- ja väljundmahu võrdlemiseks ning kasutamismäära võrreldakse keskmise avaldatud määraga.

Kui käitaja osaleb SVLK kohases sertifitseerimises, kontrollib vastavushindamisasutus palkide bilansiaruannet ja töödeldud puidu bilansiaruandeid esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Samuti korraldab vastavushindamisasutus vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

3.4. Riigimetsast pärit ja/või imporditud puitu kasutav registreeritud töödeldud puidu hoidla (TPT-KO)

Riigimetsast pärit ja/või imporditud puitu kasutavad registreeritud töödeldud puidu hoidlad (TPT-KO) saavad töödeldud puitu tooraine töötlemise üksustelt ja/või muudest TPT-KOdest ja/või imporditud töödeldud puitu. TPT-KOst müüakse puittooted töötleva tööstuse üksustele, muudele TPT-KOdele, kodumajapidamisettevõtetele, registreeritud eksportijatele ja/või lõppkasutajatele.

TPT-KO rajamise loa väljastab piirkonna metsandusametnik loaomaniku esitatud taotluse põhjal. TPT-KO luba kehtib kolm aastat, kuid kui piirkonna metsandusametnik selle üle vaatab ja kinnitab, võib luba pikendada.

TPT-KO käitajad võivad kasutada tarnija vastavusdeklaratsiooni vaid siis, kui nad kasutavad eranditult vaid imporditud töödeldud puidust saadud puittooteid. Kui üksainuski nende puittoode sisaldab looduslikust metsast pärinevat töödeldud puitu, peab neil olema SVLK-sertifikaat.

a) Põhitegevus:

— Ganis lõpetab puittoodete veodokumendi kehtivuse;

— loaomanik koostab töödeldud puidu bilansiaruande;

— loaomanik koostab töödeldud puidu loetelu;

— loaomanik täidab puittoodete veodokumendi, täites vormi/kasutades metsandusministeeriumi esitatud vormi kohast näidist;

— väljastatakse või koostatakse tarnija vastavusdeklaratsioon (kui töödeldud puit pärineb eranditult vaid imporditud puidust ja käitaja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises).

b) Menetlused:

— Ganis lõpetab saabuva töödeldud puidu kohta koostatud puittoodete veodokumentide kehtivuse;

— loaomanik koostab töödeldud puidu bilansiaruande, mille abil on võimalik kontrollida töödeldud puidu sisse- ja väljavoolu registreeritud töödeldud puidu hoidlates;

— väljaveetava töödeldud puidu kohta koostab loaomanik puittoodete loetelu, mis on seotud puittoodete eelmiste veodokumentidega;

— loaomanik täidab puittoodete veodokumendid;

— loaomanik, kellel puudub SVLK-sertifikaat ja kes kasutab eranditult vaid imporditud töödeldud puitu, väljastab tarnija vastavusdeklaratsiooni, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi;

— loaomanik ajakohastab puittoodete asjakohaste veodokumentide ja impordidokumentide põhjal töödeldud puidu bilansiaruannet, kuhu kantakse registreeritud töödeldud puidu hoidlates olevate puittoodete sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmed.

c) Andmete võrdlemine:

Ganis kontrollib töödeldud puidu bilansiaruannet ning saabuva töödeldud puidu ja sellega seotud puittoodete veodokumentide ja impordidokumentide kooskõla.

Vajaduse korral teeb piirkonna metsandusametnik kohapealseid kontrolle.

Kui käitaja osaleb SVLK kohases sertifitseerimises, kontrollib vastavushindamisasutus töödeldud puidu bilansiaruannet esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Vastavushindamisasutus korraldab vajaduse korral erakorralisi kohapealseid kontrolle vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab piirkonna metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

3.5. Töötlev sektor

a) Põhitegevus:

— tehase käitaja koostab töödeldud puidu (osaliselt töödeldud tooted) ja töödeldud toodete bilansiaruanded;

— tehase käitaja koostab metsandusministeeriumi esitatud vormi kasutades arved, mida kasutatakse ka töödeldud puittoodete veodokumentidena;

— tehase käitaja koostab töödeldud puidu bilansiaruande;

— ettevõtte või tehase käitaja koostab müügiaruande;

— väljastatakse või koostatakse tarnija vastavusdeklaratsioon (kui käitaja kasutab eranditult vaid erametsast/-maalt pärit puitu ja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises).

b) Menetlused:

— tehase käitaja säilitab töödeldud puidu veodokumendid (saabuva materjali kohta) ja koostab nende dokumentide kokkuvõtte;

— tehase käitaja kasutab tootmisliinide kaupa koostatud töödeldud puidu ja töödeldud toodete arvestuslehti, et märkida üles materjalide sissevedu tehasesse, toodete väljavedu tehasest ja arvutada tooraine kasutamise määra;

— tehase käitaja koostab töödeldud puidu bilansiaruande, mille abil on võimalik kontrollida materjalivoogu saeveskisse, puittoodete väljavedu ja varusid; tehase käitaja koostab metsandusministeeriumi esitatud vormi järgides töödeldud toodete kohta arved, mida kasutatakse ka veodokumendina ja mille koopiad ta säilitab. Igale arvele lisatakse puittoodete loetelu;

— tehase käitaja koostab tehases säilitamiseks müügiaruanded;

— kui tehase käitaja soovib saetud puittooted uuesti transportida, registreeritakse ettevõte ka töödeldud puidu hoidlana ning käitaja koostab väljaveetavate saetud puittoodete kohta töödeldud puidu veodokumendid;

— ETPIK-mittetootja loa omanik, kes kasutab eranditult vaid erametsast/-maalt pärit töödeldud puitu ja ei osale SVLK kohases sertifitseerimises, väljastab tarnija vastavusdeklaratsiooni, järgides metsandusministeeriumi esitatud vormi.

c) Andmete võrdlemine:

Tehase käitaja võrdleb töödeldud puidu bilansiaruandes materjali sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmeid töödeldud puidu veodokumentide ja töödeldud puidu arvestuslehega.

Tootearvestuslehte kasutatakse tootmisliinide sisend- ja väljundmahu võrdlemiseks ning kasutamismäära hindamiseks.

Ettevõtte käitaja võrdleb töödeldud puidu bilansiaruandes toodete sissevoo, väljavoo ja ladustamise andmeid arvetega.

Vajaduse korral teeb metsandusametnik kohapealseid kontrolle.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

4. EKSPORT

Puidu ekspordi menetlused ja andmevõrdlus on sama nii riigimetsast kui ka erametsast/-maalt pärineva puidu puhul.

a) Põhitegevus:

— kaubandusministeerium väljastab eksportijale metsandustööstustoodete registreeritud eksportijate sertifikaadi (EPTIK);

— eksportija esitab taotluse V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi väljastamiseks iga ekspordisaadetise kohta;

— kui ETPIK-loa omanik vastab õiguslikele ja tarneahela nõuetele, väljastab litsentse väljastav asutus V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi. FLEGT-litsents väljastatakse IV lisas esitatud kujul;

— eksportija koostab ekspordideklaratsioonidokumendi (PEB), mis esitatakse tollile;

— toll väljastab tollivormistuse jaoks ekspordikinnitusdokumendi.

b) Menetlused:

— eksportija esitab litsentse väljastavale asutusele V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi taotluse ja lisab sellele dokumendid tõendamaks, et toote toorainetes sisalduv puit pärineb ainult kontrollitud seaduslikest (SVLK-sertifikaadiga või tarnija vastavusdeklaratsiooniga) allikatest;

— litsentse väljastav asutus väljastab pärast dokumentide kontrolli ja vajaduse korral andmekooskõla füüsilist kontrolli V-Legal'i dokumendi/FLEGT-litsentsi tagamaks, et asjaomased puittooted pärinevad seaduslikult kontrollitud allikast ja on seega toodetud kooskõlas II lisas kirjeldatud õiguspärasuse määratlusega. Litsentse väljastav asutus väljastab ekspordilitsentsi internetiandmebaasi SILK kaudu. Nii tagatakse, et eksportijal on kehtiv õiguspärasuse ja ekspordisertifikaat (ETPIK);

— eksportija esitab tollile kinnitamiseks ekspordideklaratsioonidokumendi (PEB), millele on lisatud arve, pakkenimekiri, ekspordimaksu kviitung (kui on reguleeritud), ETPIK-sertifikaat, V-Legal'i dokument/FLEGT-litsents, ekspordiluba (kui on reguleeritud), kontrollija aruanne (kui on reguleeritud) ja CITESi dokument (kui on asjakohane);

— ekspordideklaratsioonidokumendi kontrolli positiivse tulemuse korral väljastab toll ekspordikinnitusdokumendi.

c) Andmete võrdlemine:

Vajaduse korral teeb metsandusametnik kohapealseid kontrolle.

Vastavushindamisasutus ja litsentse väljastav asutus kontrollivad töödeldud puidu bilansiaruande põhjal sissevoo, väljavoo ja ladustamise kooskõla. Samuti võrdleb vastavushindamisasutus neid andmeid arvel esitatud mahuga esmaste ja järelevalveauditite tegemise ajal. Vajaduse korral korraldab vastavushindamisasutus erakorralisi kohapealseid kontrolle ja litsentse väljastav asutus teeb andmekooskõla füüsilist kontrolli vastavalt TLASi juhistele.

Mittevastavuste avastamise korral teavitab metsandusametnik sellest käitajapoolse nõuetele vastavuse kontrollimise eest vastutavat vastavushindamisasutust ja vastupidi.

▼B

VI LISA

KORRAPÄRASE HINDAMISE JUHISED

1. EESMÄRK

Korrapärane hindamine on sõltumatu kolmanda isiku (edaspidi „hindaja”) tehtud sõltumatu hindamine. Korrapärase hindamise eesmärk on tagada kinnitus, et Indoneesia TLAS töötab vastavalt kirjeldusele, mis tugevdab käesoleva lepingu alusel väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsust.

2. RAKENDUSALA

Korrapärane hindamine hõlmab järgmisi valdkondi:

1) kontrollimeetmete toimimine alates puittoodete tootmiskohast metsas kuni ekspordikohani;

2) TLASi toetav andmehaldus ja puidu jälgitavussüsteemid, FLEGT-litsentside väljastamine ning käesoleva lepingu seisukohast asjakohane tootmis-, litsentsimis- ja kaubandusstatistika.

3. VÄLJUNDID

Korrapärase hindamise väljundid on korrapärased aruanded, mis sisaldavad hindamise tulemusi ja soovituslikke meetmeid hindamisel tuvastatud puudujääkide ja süsteemi nõrkade külgede parandamiseks.

4. PEAMISED TEGEVUSED

Korrapärase hindamise tegevused hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) kõigi TLASi raames kontrolliülesandeid täitvate asutuste vastavusauditid;

b) tarneahela kontrolli tõhususe hindamine alates puittoodete tootmiskohast metsas kuni ekspordikohani;

c) TLASi toetava andmehalduse ja puidu jälgitavussüsteemide ning FLEGT-litsentside väljastamise piisavuse hindamine;

d) mittevastavuste ja süsteemirikete tuvastamine, registreerimine ja vajalike parandusmeetmete esitamine;

e) eelnevalt määratletud ja soovitatud parandusmeetmete rakendamistõhususe hindamine ja

f) tulemuste teatamine lepingu rakendamise ühiskomiteele.

5. HINDAMISMETOODIKA

5.1. Hindaja kasutab standardi ISO/IEC 19011 või samaväärse standardi nõuetele vastavat dokumenteeritud ja tõendipõhist metoodikat. See hõlmab TLASi rakendamise eest vastutavate asutuste asjakohase dokumentatsiooni, töökorra ja andmete piisavat kontrolli, mittevastavuste ja süsteemirikete tuvastamist ja vastavate parandusmeetmete taotluste väljastamist.

5.2. Hindaja võtab muu hulgas järgmised meetmed:

a) vaatab üle sõltumatu hindamise ja kontrolliasutuste (LPd ja LVd) akrediteerimisprotsessi;

b) vaatab täielikkuse ja sidususe seisukohast üle kõigi TLASi rakendamise kontrolliga seotud asutuste menetlused;

c) tutvub asutuste, metsa ülestöötamise alade, laoplatside, paisjärvede, puidu kontrolljaamade, saeveskite ning ekspordi- ja impordikohtade külastuste käigus dokumenteeritud korra rakendamise ja andmetega, sh töötavadega;

d) tutvub reguleerivate ja täidesaatvate ametiasutuste, LPde ja LVde ning muude TLASis nimetatud asutuste kogutud teabega, et kontrollida nõuetele vastavust;

e) tutvub TLASi rakendamisega seotud erasektori asutuste andmekogumisega;

f) hindab IX lisas sätestatud avaliku teabe kättesaadavust, sh teabe avaldamismeetodite tõhusust;

g) võtab kasutusele sõltumatu järelevalve ja ulatusliku hindamise aruannetes ning sõltumatu turujärelevalve aruandes esitatud tulemusi ja soovitusi;

h) küsib TLASi rakendamisega otseselt või kaudselt seotud sidusrühmadelt arvamusi ja muud sidusrühmadelt saadavat teavet ja

i) kasutab sobivaid pistelise ja kohapealse kontrolli meetodeid, et hinnata metsandust reguleerivate ametite, LPde ja LVde, tööstuse ja muude asjaomaste osaliste tööd kõigis metsandustöö astmetes, tarneahela kontrollimisel, puidutöötlemisel ja ekspordilitsentside väljastamisel, sh võrdlemine liidult saadud andmetega Indoneesiast imporditud puidu kohta.

6. HINDAJA KVALIFIKATSIOON

Hindaja on pädev, sõltumatu ja erapooletu kolmas osaline, kes vastab järgmistele nõuetele.

a) Hindaja tõendab oma kvalifikatsiooni ja suutlikkust vastata ISO/IEC juhendi 65 ja ISO/IEC 17021 või samaväärse standardi nõuetele, sh kvalifikatsioon pakkuda hindamisteenuseid metsandussektoris ja puittoodete tarneahelas.

b) Hindaja ei ole otseselt seotud metsamajandamise, puidutöötlemise, puidukaubanduse ega metsandussektori kontrolliga Indoneesias ega liidus.

c) Hindaja on sõltumatu kõigist muudest TLASi komponentidest ja Indoneesia metsandust reguleerivatest ametiasutustest ja on sisse seatud süsteemid mis tahes huvide konflikti vältimiseks. Hindaja teatab mis tahes võimalikust huvide konfliktist, mis võib tekkida, ja võtab tõhusaid meetmeid selle lahendamiseks.

d) Hindajal ja tema hindamisülesannete täitmiseks ametisse nimetatud töötajatel peavad olema tõendatud kogemused troopilise metsa majandamise, puidutöötluse ja seonduva tarneahela kontrollimisel.

e) Hindajal on sisse seatud mehhanism tema tegevusest ja tegevuse tulemustest pärinevate kaebuste vastuvõtmiseks ja nende lahendamiseks.

7. ARUANDLUS

7.1. Korrapärase hindamise aruanded on i) täielik aruanne, mis sisaldab kogu asjakohast teavet hindamise, selle tulemuste (sh mittevastavused ja süsteemirikked) ja soovituste kohta ning ii) avalik koondaruanne, mis põhineb täielikul aruandel ja milles esitatakse kokkuvõtlikult põhijäreldused ja soovitused.

7.2. Täielik aruanne ja avalik koondaruanne esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks enne aruannete avalikustamist.

7.3. Lepingu rakendamise ühiskomitee nõudmise korral esitab hindaja täiendavat teavet oma tulemuste tõenduseks või selgitamiseks.

7.4. Hindaja teavitab lepingu rakendamise ühiskomiteed kõigist saadud kaebustest ja nende lahendamiseks võetud meetmetest.

8. KONFIDENTSIAALSUS

Hindaja hoiab oma tegevuse käigus saadud andmed konfidentsiaalsena.

9. AMETISSE MÄÄRAMINE, PERIOODILISUS JA RAHASTAMINE

9.1. Indoneesia määrab hindaja ametisse pärast konsulteerimist liidu ja lepingu rakendamise ühiskomiteega.

9.2. Korrapärane hindamine toimub vähemalt iga kaheteistkümne kuu tagant alates lepingu artikli 14 lõike 5 punkti e kohaselt lepingu rakendamise ühiskomiteega kokkulepitud kuupäevast.

9.3. Korrapärase hindamise rahastamise üle otsustab lepingu rakendamise ühiskomitee.

VII LISA

SÕLTUMATU TURUJÄRELEVALVE JUHISED

1. SÕLTUMATU TURUJÄRELEVALVE EESMÄRK

Sõltumatu turujärelevalve on sõltumatu kolmanda isiku (edaspidi: järelevalveasutus) tehtud turujärelevalve. Sõltumatu turujärelevalve eesmärk on koguda ja analüüsida Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu vastuvõtmist liidu turul ja vaadata üle, milline mõju on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusel (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ja sellega seotud algatustel, näiteks riigi- ja erahangete poliitikal.

2. RAKENDUSALA

Sõltumatu turujärelevalve hõlmab järgmisi valdkondi:

2.1. FLEGT-litsentsiga varustatud Indoneesia puidu vabasse ringlusse lubamine liitu sisenemiskohas;

2.2. Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu müük liidu turul ja liidus Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu nõudluse suhtes võetud turumeetmete mõju;

2.3. FLEGT-litsentsita puidu müük liidu turul ja liidus Indoneesia FLEGT-litsentsita puidu nõudluse suhtes võetud turumeetmete mõju;

2.4. tutvumine liidus võetud muude turumeetmete (nt riigihankepoliitika, keskkonnasõbraliku ehitamise eeskirjad ja erasektori meetmed, nt kaubanduseeskirjad ja ettevõtte sotsiaalne vastutus) mõjuga.

3. VÄLJUNDID

Sõltumatu turujärelevalve väljundid hõlmavad korrapäraseid aruandeid lepingu rakendamise ühiskomiteele, mis sisaldavad järelevalve tulemusi ja soovituslikke meetmeid Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu positsiooni tugevdamiseks liidu turul ja selliste turumeetmete, mille eesmärk on vältida ebaseaduslikult ülestöötatud puidu turulelaskmist liidus, rakendamise parandamiseks.

4. PEAMISED TEGEVUSED

Sõltumatu turujärelevalve tegevused hõlmavad muu hulgas järgmist.

4.1. Järgmiste elementide hindamine:

a) ebaseaduslikult ülestöötatud puidu kaubanduse takistamise poliitikameetmete rakendamise edenemine ja mõju;

b) Indoneesiast ning muudest puitu eksportivatest riikidest, kes on või ei ole sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu, liitu imporditava puidu ja puittoodete valdkonna suundumused;

c) puidu või puittoodete nõudlust või Indoneesia metsandustoodete turgu mõjutada võivate survegruppide tegevus.

4.2. Tulemuste ja soovituste teatamine lepingu rakendamise ühiskomiteele.

5. JÄRELEVALVE METOODIKA

5.1. Järelevalveasutus kasutab dokumenteeritud ja tõendipõhist metoodikat. See sisaldab asjakohase dokumentatsiooni piisavat analüüsi, mittevastavuste tuvastamist kättesaadavates kaubandusandmetes ja -teabes ning turumeetmete mõju ja tõhususe põhinäitajatega seotud osaliste põhjalikku intervjueerimist.

5.2. Järelevalveasutus teostab vaatlusi ja analüüsi muu hulgas järgmistes valdkondades:

a) turuolukord ja suundumused liidu puidu ja puittoodete turul;

b) riigihankepoliitika ja kuidas selles käsitletakse FLEGT-litsentsiga ja FLEGT-litsentsita puitu ja puittooteid liidus;

c) puidutööstust, puidukaubandust ja puittooteid liidus ning puidu ja puittoodete liitu importimist mõjutavad õigusaktid;

d) FLEGT-litsentsiga ja FLEGT-litsentsita puidu ja puittoodete hinnaerinevus liidus;

e) FLEGT-litsentsiga ja sertifitseeritud puidu ja puittoodete vastuvõtt ja kuvand turul ning nende turuosa liidus;

f) Indoneesiast ning muudest puitu eksportivatest riikidest, kes on või ei ole sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu, erinevatesse liidu sadamasse imporditava FLEGT-litsentsiga ja FLEGT-litsentsita puidu ja puittoodete valdkonna statistika ja suundumused;

g) õigusaktide ja protsesside, mille kaudu liidu pädevad asutused ja piirivalveasutused FLEGT-litsentse kontrollivad ja saadetisi vabasse ringlusse lasevad, kirjeldused, sh nende muudatused ning sanktsioonid mittevastavuste eest;

h) võimalikud raskused ja piirangud, mis võivad eksportijatel ja importijatel FLEGT-litsentsiga puidu toomisel liitu tekkida;

i) FLEGT-litsentsiga puidu liitu toomise edendamiskampaaniate tõhusus;

5.3. järelevalveasutus soovitab turuedendustegevusi Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu vastuvõtu suurendamiseks turul.

6. SÕLTUMATU JÄRELEVALVEASUTUSE KVALIFIKATSIOON

Järelevalveasutus teeb järgmist:

a) on sõltumatu kolmas isik, kellel on tõendatud pädevus ja laitmatu maine liidu puidu- ja puittoodete turu järelevalvamise ja sellega seotud küsimuste alal;

b) on kursis Indoneesia puidu ja puittoodete (eriti lehtpuit) kaubanduse ja turgudega ning liidu liikmesriikidega, kus toodetakse sarnaseid tooteid;

c) on sisse seadnud huvide konflikti vältimise süsteemid. Järelevalveasutus teatab mis tahes võimalikust huvide konfliktist, mis võib tekkida, ja võtab tõhusaid meetmeid selle lahendamiseks.

7. ARUANDLUS

7.1. Aruanded esitatakse iga kahe aasta järel ja sisaldavad järgmisi dokumente: i) täielik aruanne, mis sisaldab kõiki asjakohaseid tulemusi ja soovitusi ning ii) koondaruanne, mis põhineb täielikul aruandel.

7.2. Täielik aruanne ja koondaruanne esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks enne aruannete avalikustamist.

7.3. Lepingu rakendamise ühiskomitee nõudmise korral esitab järelevalveasutus täiendavat teavet oma tulemuste tõenduseks või selgitamiseks.

8. KONFIDENTSIAALSUS

Järelevalveasutus hoiab oma tegevuse käigus saadud andmed konfidentsiaalsena.

9. AMETISSE MÄÄRAMINE, PERIOODILISUS JA RAHASTAMINE

9.1. Liit määrab järelevalveasutuse ametisse pärast konsulteerimist Indoneesia ja lepingu rakendamise ühiskomiteega.

9.2. Sõltumatu turujärelevalve toimub vähemalt iga kahekümne nelja kuu tagant alates lepingu artikli 14 lõike 5 punkti e kohaselt lepingu rakendamise ühiskomiteega kokkulepitud kuupäevast.

9.3. Sõltumatu turujärelevalve rahastamise üle otsustab lepingu rakendamise ühiskomitee.

VIII LISA

INDONEESIA PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI TOIMIVUSE HINDAMISE NÕUDED

TAUST

Enne kui alustatakse FLEGT-litsentsiga puidu eksporti liitu, toimub Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (TLAS) sõltumatu tehniline hindamine. Tehnilise hindamise eesmärk on: i) tutvuda TLASi toimimisega praktikas, et tuvastada, kas sellega saavutatakse soovitud tulemused ja ii) tutvuda TLASi pärast käesoleva lepingu allkirjastamist sisse viidud muudatustega.

Selle hindamise kriteeriumid on järgmised:

1. õiguspärasuse määratlus;

2. tarneahela kontroll;

3. kontrollimenetlused;

4. ekspordilitsentside väljastamine;

5. sõltumatu järelevalve.

1. ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS

Õiguspärase päritoluga puit tuleks määratleda Indoneesias kehtivate seaduste alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav ning hõlmama vähemalt neid õigusakte, mis käsitlevad järgmisi elemente.

— Ülestöötamisõigused. Seaduslike õiguste andmine metsa ülestöötamiseks selleks õiguspäraselt ettenähtud aladel.

— Metsamajandus. Õigusnõuete järgimine seoses metsamajandamisega, sealhulgas asjakohaste keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmine.

— Tasud ja maksud. Makse ja tasusid ning raie ja puidu ülestöötamisõigustega otseselt seotud makse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine.

— Teised kasutajad. Selliste kolmandate isikute, keda võiksid metsa ülestöötamisõigused mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral.

— Kaubandus ja toll. Kaubanduse ja tolliprotseduuride õigusnõuete järgimine.

Põhiküsimused

— Kas õiguspärasuse määratlust ja õiguspärasuse kontrolli nõudeid on pärast käesoleva lepingu sõlmimist muudetud?

— Kas õiguspärasuse määratlus sisaldab II lisa kohaseid asjakohaseid tööhõivet käsitlevaid õigusakte?

Kui õiguspärasuse määratlust muudetakse, on põhiküsimused järgmised.

— Kas nende muudatuste ja õiguspärasuse kontrollisüsteemi hilisemate muudatuste asjus konsulteeriti kõigi sidusrühmadega viisil, mis võttis nende seisukohti piisavalt arvesse?

— Kas saab selgelt nimetada õigusakti, mis käsitleb määratluse iga uut komponenti? Kas kriteeriumid ja näitajad, mida saab kasutada määratluse iga osa täitmise kontrollimiseks, on täpselt määratletud? Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja toimivad?

— Kas kriteeriumid ja näitajad võimaldavad selgelt kindlaks määrata kõigi osalejate rolli ja ülesanded ning kas kõigi asjaomaste osalejate tegevusi hinnatakse kontrollimisega?

— Kas seaduslikkuse määratlus sisaldab eespool lühidalt kirjeldatud kehtivate õigusaktide peamisi valdkondi? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud?

2. TARNEAHELA KONTROLL

Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates ülestöötamise või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada teavet ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilise teekonna kohta ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus tooted segunevad (nt puiduterminal või töötlemisüksus).

2.1. Kasutamisõigused

Selgelt määratakse kindlaks alad, kus on antud metsaressursside kasutusõigused, ning kõnealuste õiguste omanikud.

Põhiküsimused

— Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et tarneahelasse pääseb üksnes sellisest metsaalalt pärinev puit, mille puhul on olemas kehtivad kasutamisõigused?

— Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et metsa üles töötavatele ettevõtetele on kõnealuste metsaalade jaoks antud asjakohased kasutamisõigused?

— Kas ülestöötamisõiguste andmise menetlused ja neid õigusi ning nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud?

2.2. Tarneahela kontrollisüsteemid

Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas, alates ülestöötamise kohast kuni ekspordikohani. Puude identimise meetodid võivad erineda, alates üksikühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partiiga kaasnevate dokumentideni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti tundmatu või ebaseadusliku puiduga kokkupuutumise ohtu.

Põhiküsimused

— Kas kõik alternatiivsed tarneahelad, sh erinevad puiduallikad, on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud?

— Kas tarneahela kõik etapid on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud?

— Kas on kindlaks määratud ja dokumenteeritud meetodid, et tuvastada toote päritolu ja ära hoida toote segunemist järgnevates tarneahela etappides materjaliga, mille päritolu ei ole teada?

— Kasvav mets

— Palgid metsas

— Transport ja vaheladustamine (laoplatsid, paisjärved, vahelaoplatsid ja sealsed paisjärved)

— Saabumine saeveskisse ja materjalide ladustamine

— Saeveski tootmisliinile sisenemine ja sellelt väljumine

— Töödeldud toodete ladustamine saeveskis

— Saeveskist väljumine ja transport

— Saabumine ekspordikohta

— Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on kontrolli teostamiseks piisavalt töötajaid ja muid vahendeid?

— Kui on konkreetseid tõendeid, et tarneahelasse on sisenenud kontrollimata puitu, kas on kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi, st kasvava puidu inventuuri puudumine enne puidu ülestöötamist erametsast/eramaalt?

— Kas Indoneesial on kehtiv TLASis ringlussevõetud materjali kasutamise poliitika ning kui on, siis kas on välja töötatud juhend ringlussevõetud materjalide kasutamise kohta?

2.3.

Kvantitatiivne andmehaldus

Puidu ja puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas tugevad ja tõhusad mehhanismid ning eelkõige enne ülestöötamise algust tehtavad usaldusväärsed prognoosid, mis võimaldavad arvestada kasvava metsa täpset mahtu igas ülestöötamiskohas.

Põhiküsimused

— Kas kontrollisüsteem annab tarneahela järgmistes etappides sisendite ja väljundite (sh ümberarvutamissuhted, kui on kohaldatav) kohta kvantitatiivseid andmeid?

— Kasvav mets

— Palgid metsas (laadimiskohtades)

— Transporditud ja ladustatud puit (laoplatsid, paisjärved, vahelaoplatsid ja sealsed paisjärved)

— Saabumine saeveskisse ja materjalide ladustamine

— Tootmisliinile sisenemise ja sellelt väljumine

— Töödeldud toodete ladustamine saeveskis

— Saeveskist väljumine ja transport

— Saabumine ekspordikohta

— Millised organisatsioonid vastutavad kvantitatiivsete andmete säilitamise eest? Kas nende jaoks on eraldatud piisavalt inim- ja seadmete ressurssi?

— Milline on kontrollitud andmete kvaliteet?

— Kas kõik kvantitatiivsed andmed on registreeritud nii, et neid oleks võimalik õigel ajal võrrelda tarneahela eelnevate ja järgnevate etappidega?

— Milline tarneahela kontrolli teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?

2.4.

Seaduslikult kontrollitud puidu ja teadmata allikast pärineva puidu eristamine

Põhiküsimused

— Kas teostatakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikast või seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puud?

— Milliseid kontrollimeetmeid kohaldatakse, et kindlustada kontrollitud ja kontrollimata materjalide eristamine kogu tarneahela jooksul?

2.5.

Imporditud puittooted

Tehakse asjakohased kontrollid veendumaks, et imporditud puit ja puittooted oleksid imporditud õiguspäraselt.

Põhiküsimused

— Kuidas on tõendatud puidu ja sellest tulenevate puittoodete seaduslik import?

— Millised on nõutud dokumendid, et tuvastada ülestöötamisriik ja tagada, et imporditud puit pärineb seaduslikult ülestöötatud puidust, nagu on osundatud V lisas?

— Kas TLASis on määratletud imporditud puit ja puittooted kogu tarneahala ulatuses kuni nende segunemiseni töödeldud toodete tootmisel?

— Kas imporditud puidu kasutamise puhul on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks ülestöötamisriik (ei pea kohaldama taastatud toodete puhul)?

3. KONTROLLIMENETLUSED

Kontrollimine tähendab kontrollide teostamist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada nõuetele mittevastavuse tuvastamine kas metsas või tarneahelas ning õigeaegsete meetmete võtmine.

3.1. Organisatsioon

Kontrolli teostab kolmas organisatsioon, kellel peavad olema piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud personal ning tugevad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.

Põhiküsimused

— Kas kontrolliasutustel on riikliku akrediteerimisasutuse (KAN) väljastatud kehtiv akrediteerimissertifikaat?

— Kas valitsus määrab kontrolliülesannete täitmiseks asutused? Kas pädevus (ja seotud vastutus) on selge ning avalikkusele teada?

— Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?

— Kas kontrolliasutustel on piisavad vahendid, et kontrollida seaduslikkuse määratlust, ja süsteemid, et kontrollida puidu tarneahelat?

— Kas kontrolliasutustel on täielikult dokumenteeritud haldussüsteem, mis

—

— tagab, et personalil on tõhusa kontrolli teostamiseks vajalik pädevus ja kogemused;

— kohaldab sisekontrolli/järelevalvet;

— hõlmab mehhanisme huvide konflikti kontrollimiseks;

— tagab süsteemi läbipaistvuse ja

— määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kasutab neid?

3.2. Kontroll õiguspärasuse määratluse seisukohast

On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse komponente.

Põhiküsimused

— Kas kontrolliasutuste kasutatavad kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse elemente ning sisaldavad kõigi näitajatega vastavuse kontrollimist?

— Kas kontrolliasutused:

—

— kontrollivad dokumente, kasutusregistreid ja kohapealseid tegevusi (k.a pisteline kontroll);

— koguvad teavet välistelt huvitatud isikutelt;

— registreerivad oma kontrollitegevused?

— Kas kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas huvitatud isikud kõnealuse teabe kätte saavad?

3.3. Tarneahela terviklikkuse kontrollisüsteemide kontrollimine

On kindlaks määratud kriteeriumide ja näidikute kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmab kogu tarneahelat. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse, nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõiki kohaldamisalas sisalduvaid kriteeriume ja näidikuid ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi igas ahela etapis.

Põhiküsimused

— Kas kontrollimeetodid hõlmavad tarneahela kontrollisüsteemide täielikku kontrollimist? Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?

— Millised tõendid tõendavad tarneahela kontrollide kontrollimist?

— Millised organisatsioonid vastutavad andmete kontrollimise eest? Kas neil on andmehalduseks olemas piisavalt töötajaid ja muid vahendeid?

— Kas on olemas meetodid kasvava metsa, ülestöötatud palkide ja saeveskisse või ekspordikohta siseneva puidu omavahelise vastavuse hindamiseks?

— Kas on olemas meetodid sisseveetud toorpuidu ning saekaatritest ja muudest rajatistest väljaveetud töödeldud puidu vahelise sidususe hindamiseks? Kas need meetodid hõlmavad ümberarvutamissuhete kirjeldamist ja korrapärast uuendamist?

— Milliseid teabesüsteeme ja tehnoloogiat kasutatakse andmete salvestamisel, kontrollimisel ja registreerimisel? Kas andmete kaitseks on olemas tõhusad süsteemid?

— Kas tarneahela kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

3.4. Kaebuste käsitlemine

Kontrolliprotsessist tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on olemas süsteem.

Põhiküsimused

— Kas kontrolliasutustel on sisse seatud kaebuste esitamise süsteem, mis on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele?

— Kas kontrolliasutustel on sõltumatute järelevalveasutuste esitatud vastuväidete vastuvõtmiseks ja neile vastamiseks sisse seatud süsteem?

— Kas kontrolliasutustel on valitsusametnike tuvastatud rikkumiste vastuvõtmiseks ja neile vastamiseks sisse seatud süsteem?

— Kas on selge, kuidas kaebuseid vastu võetakse, dokumenteeritakse, (vajaduse korral) edastatakse ja neile vastatakse?

3.5. Mittevastavuste käsitlemine

Kontrolliprotsessi käigus tuvastatud või kaebuste ja sõltumatu järelevalve kaudu esiletõstetud mittevastavuste käsitlemiseks on sisse seatud süsteem.

Põhiküsimused

— Kas on olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral parandusotsuste nõudmiseks ja rakendamiseks kontrollitulemuste kohta?

— Kas kontrollisüsteemis on eespool osutatud nõue kindlaks määratud?

— Kas on loodud mehhanismid mittevastavuste käsitlemiseks? Kas need on praktikas kohaldatavad?

— Kas on olemas piisavalt kättesaadavaid andmeid mittevastavuste ja kontrollitulemuste parandamise või muude meetmete kohta? Kas selliste meetmete tõhusust hinnatakse?

— Kas kontrolliasutuste kontrolli tulemuste valitsusele teatamise kohta on olemas süsteem?

— Milline teave mittevastavuse juhtude kohta avalikustatakse?

4. EKSPORDILITSENTSIDE VÄLJASTAMINE

Indoneesia on loovutanud vastutuse V-Legal’i dokumentide / FLEGT-litsentside väljastamise eest litsentse väljastavatele asutustele. FLEGT-litsentse väljastatakse liitu suunduvatele üksiksaadetistele.

4.1. Organisatsiooni struktuur

Põhiküsimused

— Millised asutused vastutavad FLEGT-litsentside väljastamise eest?

— Kas litsentse väljastaval asutusel on KANi väljastatud kehtiv akrediteerimissertifikaat?

— Kas litsentse väljastava asutuse ja selle töötajate ülesanded seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt määratletud ja avalikustatud?

— Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem?

— Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?

4.2. V-Legal’i dokumentide väljastamine ja nende kasutamine FLEGT-litsentside väljastamiseks

FLEGT-litsentside väljastamise jaoks V-Legal’i dokumentide kasutamiseks on loodud piisav kord.

Põhiküsimused

— Kas litsentse väljastaval asutusel on avalikult kättesaadavad dokumenteeritud menetlused V-Legal’i dokumentide väljastamiseks?

— Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt?

— Kas väljastatud V-Legal’i dokumentide väljastamise ja V-Legal’i dokumentide väljastamata jätmise juhud on piisavalt registreeritud? Kas registreerimisel viidatakse selgelt põhjendustele, mille alusel V-Legal’i dokumendid väljastati?

— Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad menetlused tagamaks, et iga puidusaadetis vastab õiguspärasuse määratluse ja tarneahela kontrolli nõuetele?

— Kas litsentside väljastamise nõuded on selgelt määratletud ning neist on eksportijaid ja teisi seotud isikuid teavitatud?

— Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

— Kas FLEGT-litsentsid vastavad IV lisas esitatud tehniliste kirjelduste nõuetele?

— Kas Indoneesia on välja töötanud FLEGT-litsentside nummerdamissüsteemi, millega on võimalik eristada liidu turule suunatud FLEGT-litsentse teistesse riikidesse suunatud V-Legal’i dokumentidest?

4.3. Päringud väljastatud FLEGT-litsentside kohta

Pädevate asutuste poolt FLEGT-litsentse käsitlevate päringute haldamiseks vastavalt III lisale on sisse seatud piisav süsteem.

Põhiküsimused

— Kas litsentsiteabeüksus, mille eesmärk on muu hulgas pädevate asutuste päringute vastuvõtmine ja neile vastamine, on määratud ja loodud?

— Kas litsentsiteabeüksuse ja pädevate asutuste vahel on sisse seatud selge suhtluskord?

— Kas litsentsiteabeüksuse ja litsentse väljastava asutuse vahel on sisse seatud selge suhtluskord?

— Kas on sisse seatud Indoneesia või rahvusvaheliste sidusrühmade kanalid, et esitada väljastatud FLEGT-litsentside kohta päringuid?

4.4. Kaebuste käsitlemine

Litsentside väljastamisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on olemas süsteem. Kõnealune süsteem võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.

Põhiküsimused

— Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise kord, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?

— Kas on selge, kuidas kaebuseid vastu võetakse, dokumenteeritakse, (vajaduse korral) edastatakse ja neile vastatakse?

5. SÕLTUMATU JÄRELEVALVE

Sõltumatut järelevalvet teostavad Indoneesia vabaühendused ja see on sõltumatu TLASi muudest osadest (metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevad ning sõltumatut auditit tegevad organisatsioonid). Üks põhieesmärke on säilitada TLASi usaldusväärsus, teostades järelevalvet kontrolli rakendamise üle.

Indoneesia on sõltumatu järelevalve ülesannet ametlikult tunnustanud ja lubab vabaühendustel esitada akrediteerimise, hindamise ja litsentsi väljastamise protsesside rikkumise tuvastamise korral kaebusi.

Põhiküsimused

— Kas valitsus on teinud sõltumatu järelevalve juhised avalikult kättesaadavaks?

— Kas juhised sisaldavad selgeid nõudeid sõltumatu järelevalve teostamiseks kõlblike organisatsioonide kohta, et tagada erapooletus ja vältida huvide konflikte?

— Kas juhistes on esitatud menetlused IX lisas sisalduvale teabele juurdepääsuks?

— Kas vabaühendustel on praktikas juurdepääs IX lisas sisalduvale teabele?

— Kas juhistes on esitatud menetlused kaebuste esitamise kohta? Kas need menetlused on avalikult kättesaadavad?

— Kas kontrolliasutustele kohaldatavad aruandlus- ja avalikustamissätted on täpsustatud ja esitatud?

IX LISA

TEABE AVALIKUSTAMINE

1. SISSEJUHATUS

Lepinguosalised on võtnud endale kohustuse tagada, et metsandusega seotud põhiteave on avalikkusele kättesaadav.

Käesoleva lisa eesmärk on seda saavutada, esitades: i) avalikustamisele kuuluva metsandusega seotud teabe, ii) selle teabe avalikustamise eest vastutavad asutused ja iii) mehhanismi, mis tagab teabele juurdepääsu.

Eesmärk on tagada, et: 1) lepingu rakendamise ühiskomitee tegevus käesoleva lepingu rakendamisel on läbipaistev ja arusaadav; 2) nii lepinguosalistel kui ka asjaomastel sidusrühmadel on süsteem metsandusega seotud põhiteabe saamiseks; 3) puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (TLAS) toimimist tugevdatakse sõltumatu järelevalve jaoks teabe kättesaadavuse kaudu ja 4) saavutatakse käesoleva lepingu laiemad eesmärgid. Teabe avalikustamisel on oluline roll Indoneesia metsanduse haldamise tugevdamises.

2. TEABELE JUURDEPÄÄSUMEHHANISM

Käesolev lisa on kooskõlas Indoneesia infovabaduse seadusega nr 14/2008. Kõnealuse seaduse kohaselt peavad kõik riigiasutused töötama välja teabe avalikku kättesaadavust käsitlevad õigusaktid. Seadus eristab nelja teabeliiki: 1) kättesaadav teave, mida levitatakse aktiivselt ja korrapäraselt; 2) teave, mis tuleks viivitamata avalikustada; 3) teave, mis on alati kättesaadav ja mida esitatakse nõudmise korral, ning 4) piiratud juurdepääsuga või konfidentsiaalne teave.

Metsandusministeerium, provintsi ja piirkonna ametiasutused, riiklik akrediteerimisasutus (KAN), nõuetele vastavuse hindamise asutus (CAB), litsentse väljastavad asutused on kõik TLASi toimimise seisukohast olulised asutused ja on seepärast kohustatud oma ülesannete raames avalikustama metsandusega seotud teavet.

Nimetatud seaduse rakendamiseks on metsandusministeerium, provintsi ja piirkonna ametiasutused, sh KAN, välja töötanud või välja töötamas teabe avalikustamise menetlused.

Lisaks on KAN kohustatud teavet avalikustama ISO/IEC 17011:2004 punkti 8.2 (akrediteerimisasutuse kohustused) kohaselt. Kontrolliasutused ja litsentse väljastavad asutused peavad teavet avalikustama metsandusministri määruste, ISO/IEC 17021:2006 punkti 8.1 (avalikustatud teave) ja ISO/IEC juhendi 65:1996 punkt 4.8 (dokumentatsioon) kohaselt.

Vabaühendused toimivad metsandusministri määruste kohaselt metsandusega seotud teabe ühe allikana.

Metsandusminister võttis 2. veebruaril 2011 vastu määruse P.7/Menhut-II/2011, millega nõutakse nn ühe ukse teabepoliitika raames, et metsandusministrile esitatud teabenõuded oleksid adresseeritud metsandusministeeriumi avalike suhete keskuse direktorile. Metsandusministeerium töötab välja edasisi rakendusjuhiseid. Piirkonna ja provintsi metsandusasutustes kättesaadav teave on vahetult kättesaadav.

Käesoleva lisa toimimiseks tuleb välja töötada ja kinnitada nimetatud asutuste menetlused ja juhised teabenõuetele vastamiseks. Lisaks täpsustatakse kontrolliasutustele ja litsentse väljastavatele asutustele kohaldatavad aruandlus- ja avalikustamissätted.

3. TLASI TOIMIMISE JÄRELEVALVE JA HINDAMISE TUGEVDAMISEKS KASUTATAVAD TEABELIIGID

Õigusaktid. Kõik õiguslikes nõuetes loetletud õigusaktid, nõuded ja juhendid.

Maa- ja metsaeraldised. Maaeralduskaardid, provintsi ruumilised planeeringud, maa eraldamise menetlused, metsakontsessioonid, kasutusõigused ja muud kasutamist ja töötlemist käsitlevad õigused ja seonduvad dokumendid, nt kontsessioonikaardid, metsaala ringlusse lubamise load, maaomandi dokumendid ja -kaardid.

Metsamajandustavad. Metsakasutuskavad, iga-aastased töökavad koos kaartide ja seadmeloaga, loa alal või selle ümbruses elavate kogukondadega korraldatud konsultatsioonide protokollid, mida nõutakse iga-aastase töökava koostamiseks, puidu kasutamise töökava ja lisad, keskkonnamõju hindamise dokumendid ja avalike konsultatsioonide protokollid, mida nõutakse keskkonnamõju hindamisaruannete koostamiseks, palgitootmisaruanded ja riigimetsamaa inventuuriandmed.

Transpordi ja tarneahela teave, nt palkide või metsast saadavate puittoodete veodokumendid ja lisad, puidu võrdlusaruanded, saartevahelise puidutranspordi registreerimisdokumendid ja dokumendid laeva andmete kohta.

Teave töötlemise ja tööstuse kohta, nt ettevõtte asutamisdokument, ettevõtte litsents ja ettevõtte registreerimiskood, keskkonnamõju hindamise aruanne, tööstusettevõttelitsents või tööstusregistrikoodid, tööstusliku tooraine tarnekavad metsast saadavate esmaste puittoodete puhul, metsatööstustoodete eksportija registreerimine, tooraine ja töödeldud toodete aruanded, töötlemisõiguste omanike loetelu ja teave töötleva tööstuse ettevõtete kohta.

Metsandusega seotud tasud, nt piirkondlikud tasud ja arvete maksetõendid, metsauuendusmaksu ja metsaressursimaksu maksekorraldused ja arved.

Teave kontrolli ja litsentside väljastamise kohta. Akrediteerimise kvaliteedijuhend ja menetlusnõuded; kõigi akrediteeritud CABide nimi ja aadress, akrediteerimiskuupäevad ja tähtajad; sertifikaadiga seotud CABi personali (audiitorid, otsustajad) loetelu; täpsustus, mida mõeldakse konfidentsiaalse äriteabe all; auditikava, et teavitada, millal avalikud konsultatsioonid toimuvad; CABi auditi väljakuulutamine; CABi avalike konsultatsioonide protokollid, sh ka osalejate nimekiri; audititulemuste avalik kokkuvõte; sertifikaate väljastava kontrolliasutuse kokkuvõtvad aruanded; kõigi auditite aruanded: aktsepteeritud, tagasilükatud, menetlemisel olevad, väljastatud, peatatud ja tühistatud sertifikaadid ja nende muudatused; auditite ja litsentside väljastamisega seotud mittevastavuste juhud ja nende käsitlemiseks võetud meetmed; väljastatud ekspordilitsentsid; litsentse väljastavate asutuste korrapärased kokkuvõtvad aruanded.

Järelevalve ja kaebuste esitamise menetlused. KANile, kontrolliasutustele ja litsentse väljastavatele asutustele esitatud kaebuste standardsed töökorrad, sh kaebuste aruannete edenemise jälgimise ja kaebuste aruannete sulgemise menetlused.

Metsajärelevalve jaoks oluliste põhidokumentide ja neid dokumente valdavate asutuste loetelu ning selle teabe saamise kord on esitatud käesoleva lisa liites.

4. VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU LAIEMATE EESMÄRKIDE TUGEVDAMISEKS KASUTATAVAD TEABELIIGID

1) Lepingu rakendamise ühiskomitee arutelude protokollid.

2) Lepingu rakendamise ühiskomitee aastaaruanne, mis sisaldab järgmist:

a) Indoneesiast liitu FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja liidu liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted liitu imporditi;

b) Indoneesia väljastatud FLEGT-litsentside arv;

c) käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edenemine ja lepingu rakendamisega seotud küsimused;

d) meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete eksportimise ja importimise ja siseturule laskmise või siseturul kauplemise välistamiseks;

f) FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud ja meetmed olukorra lahendamiseks;

g) liitu FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja liidu liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted liitu imporditi;

h) Indoneesiast liitu vastu võetud FLEGT-litsentside arv;

i) selliste juhtumite arv ja vastavad puittoodete kogused, mille puhul toimusid konsultatsioonid pädevate asutuste ja Indoneesia litsentsiteabeüksuse vahel.

3) Korrapärase hindamise täielik aruanne ja kokkuvõttev aruanne.

4) Sõltumatu turujärelevalve täielik aruanne ja kokkuvõttev aruanne.

5) Kaebused korrapärase hindamise ja sõltumatu turujärelevalve kohta ja kuidas neid lahendada.

6) Käesoleva lepingu rakendamise ajakava ja tehtud tegevuste ülevaade.

7) Muu käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise seisukohast asjakohane teave või andmed See hõlmab järgmist.

Õigusalane teave:

— käesoleva lepingu tekst, selle lisad ja muudatused;

— kõigi II lisas osundatud õigusaktide tekstid;

— rakendusmäärused ja menetlused.

Teave tootmise kohta:

— aastane puidu kogutoodang Indoneesias;

— eksporditud puittoodete aastamahud (kogumaht ja eksport liitu).

Teave kontsessioonide väljastamise kohta:

— väljastatud metsakontsessioonide kogupindala;

— kontsessioonide loetelu koos kontsessiooni saanud ettevõtete ja neid haldavate ettevõtete nimedega;

— kõigi metsakontsessioonide asukohakaart;

— registreeritud metsandusettevõtete loetelu (tootmine, töötlemine, kaubandus ja eksport);

— SVLK-sertifikaadiga metsandusettevõtete loetelu (tootmine, töötlemine, kaubandus ja eksport).

Teave metsakorralduse kohta:

— metsakorraldusega hõlmatud kontsessioonide loetelu tüübi kaupa;

— sertifitseeritud metsakontsessioonide loetelu ja sertifikaaditüüp, mille alusel neid hallatakse.

Teave ametiasutuste kohta:

— Indoneesia litsentse väljastavate asutuste loetelu, sh aadress ja kontaktandmed;

— litsentsiteabeüksuse aadress ja kontaktandmed;

— liidu pädevate asutuste loetelu, sh aadress ja kontaktandmed.

Kõnealune teave avaldatakse mõlema lepinguosalise veebisaitidel.

5. AVALIKUSTAMISSÄTETE RAKENDAMINE

Käesoleva lisa rakendamise osana hindavad lepinguosalised järgnevat:

— sõltumatu järelevalve jaoks vajaliku avaliku teabe suutlikkuse arendamise vajadus;

— vajadus suurendada avaliku sektori ja sidusrühmade teadlikkust käesoleva lepingu avalikustamissätete kohta.

Apéndice

INFORMACIÓN DESTINADA A REFORZAR LA VERIFICACIÓN, EL CONTROL Y EL FUNCIONAMIENTO DEL TLAS

No	Documento que debe publicarse	Agencias que poseen el documento	Categoría de información
MADERA PROCEDENTE DE BOSQUES SITUADOS EN TERRENOS ESTATALES (IUPHHK-HA/HPH, IUPHHK-HTI/HPHTI,IUPHHK RE) y DE BOSQUES SITUADOS EN TERRENOS ESTATALES GESTIONADOS POR COMUNIDADES LOCALES (IUPHHK-HTR, IUPHHK-HKM)
1	Permisos de derechos de concesión forestal: (SK IUPHHK-HA/HPH, IUPHHK-HTI/HPHTI, IUPHHK RE)	Ministerio de Silvicultura (BUK); ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
2	Mapas de concesiones	Ministerio de Silvicultura (BAPLAN); ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
3	Permisos de explotación de madera de bosques de producción: SK IUPHHK-HTR, IUPHHK-HKm	Ministerio de Silvicultura (BUK); ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
4	Mapas de explotación de madera de bosques de producción	Ministerio de Silvicultura (BAPLAN); ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
5	Plan de explotación forestal (TGHK)	Ministerio de Silvicultura (BAPLAN); ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
6	Plan de trabajo para la explotación de madera	Ministerio de Silvicultura (BUK).	3
7	Tasa de la licencia, orden de pago (SPP) y certificado de pago a IIUPHHK	Ministerio de Silvicultura (BUK) / Menteri Kehutanan.	3
8	Plan de trabajo anual (RKT/Plan rector) y mapa	Oficinas forestales provinciales; ejemplares en las oficinas forestales de distrito.	3
9	Documentos sobre los informes de producción y del inventario forestal (LHP y LHC)	Oficinas forestales de distrito, y ejemplares en las oficinas forestales provinciales.	3
10	Documento de transporte (SKSHH)	Oficinas forestales de distrito y ejemplares en las oficinas forestales provinciales.	3
11	Informe de cotejo de troncos (LMKB)	Oficinas forestales de distrito y unidad local del Ministerio de Silvicultura (BP2HP).	3
12	Orden de pago y certificado correspondiente a la tarifa de producción (SPP) (por troncos/volumen)	Oficinas forestales de distrito.	3
13	Recibo del pago de la tasa de recursos forestales y de la tasa del fondo de reforestación (PSDH o DR si se trata de titulares de licencias para bosques naturales, o PSDH en el caso de titulares de licencias para bosques de plantación)	Oficinas forestales de distrito.	3
14	Documentos de la evaluación de impacto ambiental (EIA) (AMDAL, ANDAL, RKL y RPL)	Oficina de medio ambiente provincial o de distrito (BAPEDALDA o BLH), ejemplares en el Ministerio de Silvicultura (BUK).	3
MADERA PROCEDENTE DE TERRENOS PRIVADOS
15	Título de propiedad válido	Oficina nacional o provincial/de distrito de la Agencia del suelo (BPN).	3
16	Título de propiedad/mapas de localización	Oficina nacional o provincial/de distrito de la Agencia del suelo (BPN).	3
17	Documento de transporte de troncos SKAU o SKSKB con el sello KR (madera comunitaria)	Alcalde del pueblo (SKAU); ejemplares en las oficinas forestales de distrito (SKSKB-KR y SKAU).	3
MADERA PROCEDENTE DE TERRENOS DE CONVERSIÓN FORESTAL
18	Licencias de explotación de la madera: ILS/IPK, y permiso para maquinaria	Oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
19	Mapas adjuntos a las licencias ILS/IPK	Oficinas forestales provinciales y de distrito (BUK).	3
20	Permiso de liberación de zonas forestales	Ministerio de Silvicultura (BAPLAN) y unidad provincial del Ministerio de Silvicultura (BPKH).	3
21	Plan de trabajo IPK/ILS	Oficinas forestales de distrito.	3
22	Datos del inventario de la madera en pie en terrenos forestales estatales que van a reconvertirse (capítulo en el plan de trabajo IPK/ILS)	Oficinas forestales de distrito.	3
23	Documento sobre la producción de madera (LHP)	Oficinas forestales de distrito.	3
24	Recibo de pago de las tasas DR y PSKH (véase el no 13)	Oficinas forestales de distrito; ejemplares en el Ministerio de Silvicultura (BUK).	3
25	Documentos de transporte FAKB, los anexos de KBK y SKSKB y de KB	Oficinas forestales de distrito.	3
INDUSTRIA DE LA MADERA
26	Acto de establecimiento de la empresa	Ministerio de Justicia y Derechos Humanos; en el caso de la industria primaria e integrada con una capacidad superior a 6 000 m3, ejemplares en el Ministerio de Silvicultura (BUK); con una capacidad inferior a 6 000 m3, ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito; en el caso de la industria secundaria, ejemplares en el Ministerio de Industria.	3
27	Licencia de actividades comerciales (SIUP)	Oficina local de inversión o agencia de coordinación de la inversión (BKPMD), Ministerio de Comercio. En el caso de la industria secundaria, ejemplares en el Ministerio de Industria.	3
28	Número de inscripción de la empresa (TDP)	Oficina local de inversión o agencia de coordinación de la inversión (BKPMD) y Ministerio de Comercio.	3
29	Evaluación de impacto ambiental (EIA) (UKL/UPL y SPPL)	Oficinas de medio ambiente provinciales o de distrito (BAPEDALDA o BLH); ejemplares en la oficina local de comercio o en la agencia de coordinación de la inversión (BKPMD).	3
30	Permiso de actividad industrial (IUI) o número de registro industrial (TDI)	En el caso de la industria primaria e integrada con una capacidad superior a 6 000 m3, ejemplares en el Ministerio de Silvicultura (BUK); con una capacidad inferior a 6 000 m3, ejemplares en las oficinas forestales provinciales; con una capacidad inferior a 2 000 m3, ejemplares en las oficinas forestales de distrito; en el caso de la industria secundaria, ejemplares en el Ministerio de Industria.	3
31	Plan de suministro de la industria de materias primas (RPBBI) para las industrias primarias de productos forestales (IPHH)	En el caso de la industria primaria e integrada con una capacidad superior a 6 000 m3, ejemplares en el Ministerio de Silvicultura (BUK); con una capacidad inferior a 6 000 m3, ejemplares en las oficinas forestales provinciales; con una capacidad inferior a 2 000 m3, ejemplares en las oficinas forestales de distrito; ejemplares en las oficinas forestales provinciales y de distrito.	3
32	Exportador Registrado de Productos de la Industria Forestal (ETPIK)	Ministerio de Comercio.	3
33	Documentos de transporte (SKSKB, FAKB, SKAU y/o FAKO)	Alcalde del pueblo (SKAU); ejemplares en las oficinas forestales de distrito (SKSKB-KR, SKAU), ejemplares del documento FAKO en las oficinas forestales provinciales.	3
34	Documentos que notifican cambios en las existencias de troncos (LMKB/LMKBK)	Oficinas forestales de distrito.	3
35	Informe de productos transformados (LMOHHK)	Oficinas forestales de distrito; ejemplares en las oficinas forestales provinciales.	3
36	Documento de comercio interinsular de madera (PKAPT)	Ministerio de Comercio (Dirección General de Comercio Interno).	3
37	Documento que indica la identidad de la embarcación	Oficina local de la administración portuaria (del Ministerio de Transportes); ejemplar en la oficina indonesia de clasificación (BKI).	3
OTRA INFORMACIÓN PERTINENTE
38	Leyes y reglamentos: todas las leyes, reglamentos, normas y directrices indicadas en las normas de legalidad	Ministerio de Silvicultura, oficinas forestales provinciales o de distrito.	3
39	Información sobre la verificación y la concesión de licencias:
	a) normas y directrices de calidad de los procedimientos de acreditación	Órgano de acreditación nacional (KAN).	1
	b) nombre y dirección de cada órgano de evaluación de la conformidad acreditado (LP y LV)	Órgano de acreditación nacional (KAN).	1
	c) lista del personal (auditores, responsables de la toma de decisiones) asociado a cada certificado	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV), Ministerio de Silvicultura.	1
	d) aclaraciones sobre lo que se considera información comercial confidencial	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	1
	e) plan de auditoría para saber cuándo tienen lugar las consultas públicas; anuncio de auditoría por el órgano auditor, resumen público del resultado de la auditoría, informes recapitulativos del órgano auditor de la concesión de certificados	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	1
40	Informes de situación de las auditorías:
	a) certificados aprobados, no aprobados, en proceso de examen, concedidos, suspendidos y retirados, y cualquier cambio al respecto	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	1
	b) casos de no conformidad pertinentes a efectos de las auditorías y de la concesión de licencias y medidas adoptadas al respecto	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	3
	c) licencias de exportación emitidas (documento V-Legal); informes periódicos de la autoridad encargada de conceder las licencias	Órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	1
41	Procedimientos de control y reclamación:
	a) procedimientos normalizados de funcionamiento aplicables a las reclamaciones al órgano de acreditación y a cada órgano auditor	Órgano de acreditación nacional (KAN), órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	1
	b) procedimientos de la sociedad civil para el control, las reclamaciones, informes del controlador de la sociedad civil	Ministerio de Silvicultura, controlador independiente.	1
	c) documentos para controlar los avances de los informes sobre las reclamaciones cierre del informe sobre la reclamación	Órgano de acreditación nacional (KAN), órganos de evaluación de la conformidad (LP y LV).	3

Procedimientos para obtener información:

— La Ley de libertad de información (UU 14/2008) distingue cuatro categorías de información: 1) información disponible y difundida activamente con carácter periódico; 2) información que convendría publicar inmediatamente; 3) información disponible en todo momento y facilitada previa solicitud; y 4) información restringida o confidencial.

— La información perteneciente a la categoría 3 de la Ley de libertad de información se proporciona previa solicitud al organismo designado (PPID) dentro de la institución que corresponda, por ejemplo, el Centro de Relaciones Públicas del Ministerio de Silvicultura. Cada institución tiene su propia normativa de desarrollo de la Ley de libertad de información sobre información pública.

— Algún tipo de información, aunque pertenezca a la categoría 3 de la Ley de libertad de información, se publica en los sitios web de las instituciones pertinentes, por ejemplo: decretos y reglamentos, mapas de asignación de terrenos o planes de explotación forestal.

Top