Questo documento è un estratto del sito web EUR-Lex.
Documento 02013R1307-20220101
Regulation (EU) No 1307/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 establishing rules for direct payments to farmers under support schemes within the framework of the common agricultural policy and repealing Council Regulation (EC) No 637/2008 and Council Regulation (EC) No 73/2009
Testo consolidato: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009
Non più in vigore
02013R1307 — ET — 01.01.2022 — 010.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, (ELT L 347 20.12.2013, lk 608) |
Muudetud:
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1307/2013,
17. detsember 2013,
millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009
I
JAOTIS
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse:
I lisas loetletud toetuskavade alusel otse põllumajandustootjatele antavate toetuste („otsetoetused”) ühiseeskirjad;
erieeskirjad, mis käsitlevad:
põllumajandustootjate põhitoetust („põhitoetuskava”) ja lihtsustatud üleminekukava („ühtse pindalatoetuse kava”);
vabatahtlikku riiklikku üleminekutoetust põllumajandustootjatele;
vabatahtlikku ümberjaotavat toetust;
toetust põllumajandustootjatele, kes järgivad kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid;
vabatahtlikku toetust põllumajandustootjatele looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel;
toetust põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele;
vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetuse kava;
puuvilla eritoetust;
vabatahtlikku lihtsustatud kava väikepõllumajandustootjatele;
Bulgaarial, Horvaatial ja Rumeenial otsetoetusi täiendada võimaldavat raamistikku.
Artikkel 2
I lisa muutmine
Õiguskindluse tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud toetuskavade loetelu määral, mis on vajalik selleks, et võtta arvesse toetuskavasid käsitlevaid uusi seadusandlikke akte, mida võidakse vastu võtta pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere väikesaared
Artiklit 11 ei kohaldata ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud liidu piirkondade („äärepoolseimad piirkonnad”) suhtes ja määruse (EL) nr 229/2013 kohaselt Egeuse mere väikesaartel antavate otsetoetuste suhtes.
Käesoleva määruse III, IV ja V jaotist ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade suhtes.
Artikkel 4
Mõisted ja seonduvad sätted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„põllumajandustootja” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega; |
|
b) |
„põllumajanduslik majapidamine” – kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil; |
|
c) |
„põllumajanduslik tegevus” –
i)
põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või
ii)
põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, lähtudes kriteeriumidest, mis liikmesriigid määravad kindlaks komisjoni poolt kehtestatud raamistikust lähtudes, või
iii)
liikmesriikide poolt määratletud minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras; |
|
d) |
„põllumajandustooted” – aluslepingute I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalatooted, ning puuvill; |
|
e) |
„põllumajandusmaa” – põllumaa, püsirohumaa ja püsikarjamaa või püsikultuuride all olev maa-ala; |
|
f) |
„põllumaa” – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all; |
|
g) |
„püsikultuurid” – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets; |
|
h) |
„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa”)” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Liikmesriigid võivad otsustada lugeda püsirohumaaks ka järgmise:
i)
karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, ja/või
ii)
karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad; |
|
i) |
„rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, ükskõik kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte; |
|
j) |
„puukoolid” – noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks:
—
viinapuu- ja alustekoolid;
—
viljapuukoolid ja marjaistikute kasvatamine;
—
dekoratiivtaimeaiad;
—
metsapuukoolid, välja arvatud need, kus kasvatatakse metsamaal puid põllumajandusliku majapidamise enda vajadusteks;
—
puukoolid, kus kasvatatakse puid ja põõsaid aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sealhulgas nende istikud ja seemikud;
|
|
k) |
„lühikese raieringiga madalmets” – maa-alad, kus kasvatatakse CN-koodi 0602 90 41 alla kuuluvaid puuliike, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad puittaimi, mitmeaastaseid taimi, pookealuseid või pärast koristamist mulda jäävaid juuremugulaid, mis järgmisel hooajal ajavad uusi võrseid, ning mille maksimaalse raietsükli määravad kindlaks liikmesriigid; |
|
l) |
„müük” – maa või toetusõiguste müük või muu lõplik omandiõiguse üleminek; see ei hõlma maa müüki juhul, kui maa antakse üle ametiasutustele või avalikes huvides kasutamiseks ning omandiõiguse üleminek toimub mittepõllumajanduslikel eesmärkidel; |
|
m) |
„rentimine” – rentimine või sarnast liiki ajutised tehingud; |
|
n) |
„üleandmine” – maa või toetusõiguste rentimine või müük või tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine või muu lõplik üleandmine; see ei hõlma toetusõiguste tagastamist rendilepingu lõppemisel. |
Olenemata esimese lõigu punktidest f ja h võivad liikmesriigid, kes enne 1. jaanuari 2018 aktsepteerisid kesaks jäetud maa-alasid põllumaana, jätkata selliste maa-alade põllumaana aktsepteerimist ka pärast nimetatud kuupäeva. Pärast 1. jaanuari 2018 muutuvad need kesaks jäetud maa-alad, mida 2018. aastal aktsepteeritakse põllumaana käesoleva lõigu kohaselt, püsirohumaadeks 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel, kui on täidetud punktis h sätestatud tingimused.
Liikmesriik:
määrab kindlaks kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis ii;
kui see on liikmesriigis kohaldatav, määratleb minimaalse tegevuse maa-aladel, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis iii;
määratleb lühikese raieringiga madalmetsa kuuluvad puuliigid ja nende puuliikide maksimaalse raietsükli, nagu on osutatud lõike 1 punktis k.
Liikmesriik võib otsustada, et karjatamiseks sobivat ja kohalike tavadega seotud maad, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, käsitatakse püsirohumaana, nagu on osutatud lõike 1 punktis h.
Liikmesriigid võivad otsustada, et
maa, mida ei ole küntud viis aastat või kauem, loetakse lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud püsirohumaaks, tingimusel et asjaomast maad kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja see ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem;
aladel, kus rohi ja muud rohttaimed on ülekaalus, võib püsirohumaa hõlmata ka muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, ja/või
karjatamiseks sobivat maad, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad, tuleb käsitada lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud püsirohumaana.
Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel otsustada kohaldada oma otsust, nagu on sätestatud käesoleva lõike kolmanda lõigu punktides b ja/või c, kogu oma territooriumi või selle osa suhtes.
Liikmesriigid teatavad komisjonile 31. märtsiks 2018. aastaks kõigist käesoleva lõike kolmanda ja neljanda lõigu kohastest otsustest.
Õiguskindluse tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
raamistik, millest lähtuvalt liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis ii;
raamistik, millest lähtuvalt liikmesriigid määratlevad minimaalse tegevuse põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis iii;
kriteeriumid, et määrata kindlaks rohu ja muude rohttaimede ülekaal, ja kriteeriumid, et teha kindlaks lõike 1 punktis h osutatud kohalikud tavad.
II
JAOTIS
OTSETOETUSTE ÜLDSÄTTED
1.
PEATÜKK
Otsetoetuste ühiseeskirjad
Artikkel 5
Ühise põllumajanduspoliitika üldsätted
Käesolevas määruses sätestatud toetuskavade suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1306/2013 ning kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud õigusnorme.
Artikkel 6
Riiklikud ülemmäärad
Kui liikmesriik kasutab artikli 22 lõikes 2 sätestatud võimalust, võib II lisas kõnealuse liikmesriigi suhtes sätestatud riiklikku ülemmäära asjaomase aasta osas ületada summa võrra, mis arvutatakse kõnealuse lõike kohaselt.
Kui liikmesriik kasutab artikli 36 lõike 4 teises lõigus sätestatud võimalust, võib II lisas kõnealuse liikmesriigi suhtes sätestatud riiklikku ülemmäära asjaomase aasta osas ületada summa võrra, mis arvutatakse kõnealuse lõigu kohaselt.
Artikkel 7
Netoülemmäärad
Kui liikmesriigis antavate otsetoetuste kogusumma ületaks III lisas sätestatud ülemmäärasid, vähendab kõnealune liikmesriik kõigi otsetoetuste, välja arvatud määruste (EL) nr 228/2013 ja (EÜ) nr 229/2013 kohaselt antavate otsetoetuste summasid lineaarselt.
Artikkel 8
Finantsdistsipliin
Artiklis 17 sätestatud otsetoetuste järkjärgulise kehtestamise tulemusel kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1 Horvaatia suhtes alates 1. jaanuarist 2022.
Artikkel 9
Aktiivne põllumajandustootja
Liikmesriigid võivad vajaduse korral objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel otsustada lisada esimeses lõigus loetletutele muid sarnaseid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid või tegevusi ning hiljem otsustada need loetelust välja jätta.
Esimese või teise lõigu reguleerimisalasse kuuluvat isikut või isikute rühma käsitatakse siiski aktiivse põllumajandustootjana, kui ta esitab liikmesriikide poolt nõutavas vormis kontrollitavad tõendid mis tahes järgmise kohta:
et otsetoetuste iga-aastane summa on vähemalt 5 % kogutulust, mida ta on saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest kõige viimasel eelarveaastal, mille kohta tal on olemas vastavad tõendid;
et tema põllumajanduslik tegevus ei moodusta tühist osa tema majandustegevusest;
et tema põhiline tegevus või äriühingu eesmärk on põllumajanduslik tegevus.
Lisaks lõigetele 1 ja 2 võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel otsustada, et otsetoetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle:
põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes ebaolulise osa nende isikute üldisest majandustegevusest ja/või
põhiline tegevus või äriühingu eesmärk ei ole põllumajanduslik tegevus.
Selleks et tagada põllumajandustootjate õiguste kaitsmine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
kriteeriumid selliste juhtumite kindlaks määramiseks, mille puhul põllumajandustootja põllumaad käsitatakse põhiliselt maa-alana, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras;
kriteeriumid põllumajanduslikust ja mittepõllumajanduslikust tegevusest saadud tulu eristamiseks;
kriteeriumid lõigetes 2 ja 4 osutatud otsetoetuste summa kindlaks määramiseks, eelkõige seoses otsetoetustega toetusõiguste jaotamise esimesel aastal, kui toetusõiguste väärtus ei ole veel lõplikult kehtestatud, ja samuti seoses otsetoetustega uute põllumajandustootjate puhul;
kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et tõendada lõigete 2 ja 3 kohaldamisel, et nende põllumajanduslik tegevus ei moodusta ebaolulist osa nende üldisest majandustegevusest ning et nende põhiline tegevus või äriühingu eesmärk on põllumajanduslik tegevus.
Artikkel 10
Otsetoetuste saamise miinimumnõuded
Liikmesriik otsustab, millisel järgnevalt nimetatud juhtudest ei anta põllumajandustootjale otsetoetust:
asjaomasel kalendriaastal taotletav või antav otsetoetuste kogusumma enne määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 63 kohaldamist on väiksem kui 100 eurot;
põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblik pindala, millega seoses otsetoetusi taotletakse või antakse, on enne määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 63 kohaldamist väiksem kui üks hektar.
Horvaatia puhul arvutatakse lõike 1 punktis a osutatud taotletav või makstav summa aastateks 2015–2021 VI lisa punktis A sätestatud summa põhjal.
Artikkel 11
Toetuste vähendamine
Kui liikmesriik otsustab anda III jaotise 2. peatüki kohaselt põllumajandustootjatele ümberjaotavat toetust ning kui artikli 41 lõikes 4 sätestatud piirmäärade kohaldamise tulemusel ei saa liikmesriik kasutada rohkem kui 5 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, võib ta otsustada käesolevat artiklit mitte kohaldada.
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ning kuni 2019. aastani ette nähtud vähendamiste hinnangulise tulemuse selliste otsuste kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks, kusjuures sellise teavitamise viimane võimalik kuupäev on 1. august 2018.
2020. aasta kohta teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ja vähendamisest tekkivatest hinnangulistest summadest 31. detsembriks 2019.
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ja vähendamisest tekkivatest hinnangulistest summadest 2021. aasta puhul 19. veebruariks 2021 ja 2022. aasta puhul 1. augustiks 2021.
Artikkel 12
Mitmekordne taotlemine
Toetuskõlblike hektarite arvule vastava pindala kohta, mille puhul on põllumajandustootja III jaotise 1. peatüki kohaselt esitanud põhitoetuse taotluse, võib esitada taotluse muu otsetoetuse või käesoleva määrusega hõlmamata muu toetuse saamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.
Artikkel 13
Riigiabi
Erinevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 1 ) artikli 211 lõikest 1 ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad kooskõlas käesoleva määrusega.
Artikkel 14
Sammastevaheline paindlikkus
Esimeses lõigus osutatud otsusest teatatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2013. Kõnealuse otsusega kehtestatakse nimetatud lõigus osutatud protsendimäär, mis võib kalendriaastate lõikes erineda.
Liikmesriigid, kes ei tee esimeses lõigus osutatud otsust kalendriaasta 2014 kohta, võivad hiljemalt 1. augustiks 2014 vastu võtta kõnealuse otsuse kalendriaastate 2015–2019 kohta. Nad teavitavad komisjoni sellisest otsusest hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks.
Liikmesriigid võivad otsustada käesolevas lõikes osutatud otsused läbi vaadata jõustumisega alates 2018. kalendriaastast. Sellise läbivaatamise tulemusel tehtavate otsustega ei saa vähendada protsendimäära, millest komisjoni teavitati vastavalt esimesele, teisele ja kolmandale lõigule. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsustest hiljemalt 1. augustiks 2017.
Liikmesriigid võivad otsustada käesolevas lõikes osutatud otsused läbi vaadata jõustumisega alates 2019. kalendriaastast ning teatavad komisjonile kõigist sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsustest 1. augustiks 2018. Sellise läbivaatamise tulemusel tehtavate otsustega ei tohi vähendada protsendimäära, millest komisjoni teavitati vastavalt esimesele, teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.
31. detsembriks 2019 võivad liikmesriigid otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatavat lisatoetust eelarveaastal 2021 kuni 15 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast kalendriaastaks 2020, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Sellest otsusest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2019 ja selles sätestatakse valitud protsendimäär.
Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatava lisatoetusena eelarveaastatel 2022 ja 2023 kuni 15 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast kalendriaastateks 2021 ja 2022, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 2021. kalendriaasta puhul 19. veebruariks 2021 ja 2022. kalendriaasta puhul 1. augustiks 2021 ning teates märgitakse valitud protsendimäär.
Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2013. Kõnealuse otsusega kehtestatakse nimetatud lõigus osutatud protsendimäär, mis võib kalendriaastate lõikes erineda.
Liikmesriigid, kes ei tee esimeses lõigus osutatud otsust eelarveaasta 2015 kohta, võivad hiljemalt 1. augustiks 2014 vastu võtta kõnealuse otsuse eelarveaastate 2016–2020 kohta. Nad teavitavad sellisest otsusest komisjoni hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks.
Liikmesriigid võivad otsustada käesolevas lõikes osutatud otsused läbi vaadata jõustumisega eelarveaastate 2019 ja 2020 suhtes Sellise läbivaatamise tulemusel tehtavate otsustega ei saa suurendada protsendimäära, millest komisjonile teatati vastavalt esimesele, teisele ja kolmandale lõigule. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsustest hiljemalt 1. augustiks 2017.
Liikmesriigid võivad otsustada käesolevas lõikes osutatud otsused läbi vaadata jõustumisega alates 2019. kalendriaastast ning teatavad komisjonile kõigist sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsustest 1. augustiks 2018. Sellise läbivaatamise tulemusel tehtavate otsustega ei tohi suurendada protsendimäära, millest komisjoni teavitati vastavalt esimesele, teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.
Hiljemalt 8. veebruariks 2020 võivad liikmesriigid otsustada teha 2020. kalendriaastal otsetoetusteks kättesaadavaks summa, mis ei ületa VIa lisas sätestatud summat. Otsuse tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst eelarveaastal 2021 rahastatava toetuse jaoks. Sellisest otsusest teatatakse komisjonile hiljemalt 8. veebruariks 2020 ja selles määratakse kindlaks ümberpaigutatav summa.
Liikmesriigid, kes ei tee 2022. ja 2023. eelarveaasta kohta lõike 1 seitsmendas lõigus osutatud otsust, võivad otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15 % või Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul kuni 25 % summast, mis on eraldatud EAFRDst 2022. eelarveaastal määrusega (EL) nr 1305/2013 ja 2023. eelarveaastal rahastatud toetuseks liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast nõukogu määruse (EL) 2020/2093 ( 2 ) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) vastuvõtmist. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst rahastatud toetuse jaoks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 2022. eelarveaasta puhul 19. veebruariks 2021 ja 2023. eelarveaasta puhul 1. augustiks 2021 ning teates märgitakse valitud protsendimäär.
Artikkel 15
Läbivaatamine
I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks nende võimalikku läbivaatamist mis tahes ajal, et võtta arvesse majanduse arengut ja eelarveseisundit. Kõnealuse läbivaatamise tulemusel võidakse võtta vastu seadusandlik akt, ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane delegeeritud õigusakt või ELi toimimise lepingu artikli 291 kohane rakendusakt.
2.
PEATÜKK
Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia suhtes kohaldatavad sätted
Artikkel 16
Otsetoetuste järkjärguline kasutuselevõtmine Bulgaarias ja Rumeenias
Bulgaaria ja Rumeenia puhul kehtestatakse 2015. aastaks artiklites 42, 47, 49, 51, 53 ja 65 kohaselt kindlaksmääratud toetuste ülemmäärad V lisa punktis A sätestatud summa põhjal.
Artikkel 17
Otsetoetuste järkjärguline kasutuselevõtmine Horvaatias
Horvaatias võetakse otsetoetused kasutusele järgmise ajakava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsendina 2022. aastast alates kohaldatavate otsetoetuste vastavast tasemest:
Artikkel 18
Täiendavad riiklikud otsetoetused ja otsetoetused Bulgaarias ja Rumeenias
Artikkel 19
Täiendavad riiklikud otsetoetused Horvaatias
Antavate täiendavate riiklike otsetoetuste summa, mida võib asjaomasel aastal asjaomase toetuskava puhul maksta, on piiratud eriomase toetussummaga. Kõnealune toetussumma vastab järgmiste näitajate vahele:
asjaomase toetuskava puhul pärast artikli 17 kohast otsetoetuste täielikku kasutuselevõtmist 2022. kalendriaasta eest kättesaadav otsetoetuse summa ning
asjaomase toetuskava puhul pärast artikli 17 kohase juurdekasvukava kohaldamist asjakohase kalendriaasta eest kättesaadav otsetoetuse summa.
Seoses täiendavate riiklike otsetoetustega, mis on ette nähtud IV jaotise 1. peatükis osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse täiendamiseks, täpsustatakse rakendusaktidega ka artikli 52 lõikes 3 osutatud teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid või põllumajandussektorid, mis võivad olla seotud täiendavate riiklike otsetoetustega.
Nimetatud rakendusaktiga võetakse vastu artikli 71 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kasutamata.
Horvaatia esitab aruande täiendavate riiklike otsetoetuste rakendamismeetmete kohta hiljemalt rakendamisaastale järgneva aasta 30. juuniks. Kõnealune aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
muudatused täiendavaid riiklikke otsetoetusi mõjutavas olukorras;
iga täiendava riikliku otsetoetuse kohta antud täiendava riikliku otsetoetuse toetusesaajate arv ja kogusumma, samuti hektarid, loomade arv või muud ühikud, mille eest kõnealust täiendavat riiklikku otsetoetust anti;
aruanne antud täiendavate riiklike otsetoetustega seoses kohaldatud kontrollimeetmete kohta.
Artikkel 20
Horvaatia demineerimise riiklik erireserv
Samuti teatab Horvaatia komisjonile eelneva kalendriaasta 31. detsembril põllumajandustootjatele kättesaadavate toetusõiguste arvu ning demineerimise riiklikus erireservis kõnealusel kuupäeval veel kasutamata jäänud summa.
Esimese ja teise lõiguga ettenähtud teatised koostatakse vajaduse korral piirkonniti vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 määratlusele.
Maksimumsumma, mis lisatakse vastavalt esimesele lõigule kõigi Horvaatia poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kuni 2022. aastani teatatavate maa-alade alusel, on 9 600 000 eurot ning selle suhtes kohaldatakse otsetoetuste kasutuselevõtmise kava kooskõlas artikliga 17. Vastavad iga-aastased maksimumsummad sätestatakse VII lisas.
Aastatel 2015–2022 kasutab Horvaatia demineerimise riiklikku erireservi toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele demineeritud maa-ala alusel, mille põllumajandustootja on deklareerinud kõnealusel aastal, juhul kui:
kõnealune maa-ala koosneb toetuskõlblikest hektaritest artikli 32 lõigete 2–5 tähenduses;
kõnealune maa-ala võeti taaskasutusele põllumajandusmaana eelneva kalendriaasta jooksul ja
maa-alast on komisjonile teatatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.
III
JAOTIS
PÕHITOETUSKAVA, ÜHTSE PINDALATOETUSE KAVA JA SEONDUVAD TOETUSED
1.
PEATÜKK
Põhitoetuskava ja ühtse pindalatoetuse kava
Artikkel 21
Toetusõigused
Põllumajandustootjad võivad põhitoetuskava raames toetust saada juhul, kui:
nad saavad käesoleva määruse kohaselt toetusõigusi artikli 20 lõike 4 kohaselt jaotamise, artikli 24 või 39 kohaselt esimese jaotamise, artikli 30 kohaselt riiklikust reservist või piirkondlikest reservidest jaotamise või artikli 34 alusel üleandmise tulemusel, või
nad vastavad artiklis 9 sätestatud tingimustele ning nende kasutuses on omandatud või liisitud toetusõigused liikmesriigis, kes on otsustanud olemasolevad toetusõigused kooskõlas lõikega 3 säilitada.
Artikkel 22
Põhitoetuskava ülemmäär
Kui 2021. ja 2022. kalendriaasta puhul on komisjoni poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt iga liikmesriigi kohta kehtestatud ülemmäär eelneva aasta ülemmäärast erinev tulenevalt II lisas sätestatud summa muutusest või otsustest, mille kõnealune liikmesriik võttis vastu vastavalt käesoleva artikli, artikli 14 lõikele 1 või 2, artikli 42 lõikele 1, artikli 49 lõikele 1, artikli 51 lõikele 1 või artiklile 53, vähendab või suurendab kõnealune liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust ja/või vähendab või suurendab riiklikku reservi või piirkondlikke reserve, et tagada vastavus käesoleva artikli lõikele 4.
Artikkel 23
Riiklike ülemmäärade piirkondlik jaotamine
Liikmesriigid, kes kohaldavad artiklit 36, võivad teha esimeses lõigus nimetatud otsuse hiljemalt põhitoetuskava rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.
Artikli 30 lõiget 2 mittekohaldavad liikmesriigid jaotavad ülemmäärad pärast artikli 30 lõikes 1 ette nähtud lineaarset vähendamist.
Lõike 1 teist lõiku kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuses lõigus osutatud otsusest ning lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks võetud meetmetest hiljemalt asjaomase aasta 1. augustiks.
Lõiget 1 kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 5 osutatud otsusest hiljemalt kõnealuse otsuse rakendamise esimesele aastale eelneva aasta 1. augustiks.
Lõike 1 esimest lõiku kohaldavad liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud otsustest 2021. kalendriaasta puhul 19. veebruariks 2021 ja 2022. kalendriaasta puhul 1. augustiks 2021.
Artikkel 24
Toetusõiguste esimene jaotamine
Toetusõigused jaotatakse põllumajandustootjatele, kellel on käesoleva määruse artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi, tingimusel et:
nad esitavad taotluse toetusõiguste saamiseks põhitoetuskava alusel 2015. aasta taotluste esitamise viimaseks kuupäevaks, mis kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 78 esimese lõigu punktiga b, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, ja
neil oli 2013. aastal õigus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 saada otsetoetuste, riiklike üleminekutoetuste või täiendavate riiklike otsetoetuste taotluse alusel makseid enne määruse (EÜ) 73/2009 II jaotise 4. peatükis sätestatud vähendusi või väljaarvamisi.
Esimest lõiku ei kohaldata liikmesriikides, kes kohaldavad käesoleva määruse artikli 21 lõiget 3.
Liikmesriigid võivad jaotada toetusõigusi põllumajandustootjatele, kellel on käesoleva määruse artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi, kes vastavad esimese lõigu punktis a sätestatud tingimusele ja kes:
ei saanud 2013. aasta eest makseid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toetusetaotluse alusel, ning kes asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 ( 3 ) artikli 11 lõikele 2 kindlaksmääratud kuupäeva seisuga taotlusaastal 2013:
ühtse otsemakse kava kohaldavas liikmesriigis:
kasutasid ühtse pindalatoetuse kava kohaldavates liikmesriikides üksnes põllumajandusmaad, mis ei olnud 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõikega 1;
saavad 2014. aastal toetusõigusi riiklikust reservist ühtse otsemakse kava alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklitega 41 või 57, või
ei ole kunagi kasutanud omandatud või liisitud toetusõigusi, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel, ning kes esitavad kontrollitavad tõendid, et nad liikmesriigi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikele 2 kindlaksmääratud kuupäeval taotlusaastal 2013 tootsid või kasvatasid põllumajandustooteid, sealhulgas tegelesid saagikoristuse, lüpsikarja pidamise, põllumajandusloomade aretamise või pidamisega. Liikmesriigid võivad kõnealusele põllumajandustootjate kategooriale kehtestada objektiivseid ja mittediskrimineerivaid toetuskõlblikkuse lisakriteeriume seoses asjakohaste kutseoskuste, kogemuste või haridusega.
Liikmesriigid jaotavad seda võimalust kasutades põllumajandustootjatele vähendatud arvu toetusõigusi. Kõnealuse arvu arvutamiseks kohaldatakse proportsionaalset vähendust iga põllumajandustootja poolt 2015. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite täiendava arvu suhtes, mis on lisandunud võrreldes määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 tähenduses toetuskõlblike hektarite arvuga, mille kõnealune põllumajandustootja oli deklareerinud oma toetusetaotluses 2011. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal, piiramata sellega toetusõiguste jaotamist demineeritud hektaritele vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4.
Artikkel 25
Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine
Esimeses lõigus osutatud fikseeritud protsendimäära arvutamiseks jagatakse kooskõlas artikli 22 lõikega 1 või artikli 23 lõikega 2 põhitoetuskava jaoks kehtestatav 2015. aasta riiklik või piirkondlik ülemmäär, pärast artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, II lisas sätestatud 2015. aasta riikliku ülemmääraga. Toetusõigusi väljendatakse arvuna, mis vastab hektarite arvule.
Liikmesriigid võivad otsustada, et esimeses lõigus osutatud protsendimäär on suurem kui 90 %, kuid mitte üle 100 %.
Lisaks näevad liikmesriigid ette, et hiljemalt taotlusaastaks 2019 ei ole ühegi toetusõiguse ühikuväärtus väiksem kui 60 % 2019. aasta riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest, välja arvatud juhul, kui see tingiks lõikes 7 osutatud künnist kohaldavates liikmesriikides maksimaalse vähenemise, mis on kõnealusest künnisest suurem. Sellisel juhul seatakse minimaalne ühikuväärtus sellisele tasemele, mis on vajalik kõnealusest künnisest kinnipidamiseks.
Selleks, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud fikseeritud protsendimäära järgimine igal aastal, kohandatakse toetusõiguste väärtust, mille esialgne ühikuväärtus on 2019. aastal riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest kõrgem.
Selleks, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlaksmääratud protsendimäära järgimine igal aastal, kohandatakse kõikide toetusõiguste väärtust lineaarselt.
Pärast artikli 22 lõikes 5 osutatud kohanduse kohaldamist võivad liikmesriigid, kes on kasutanud käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate kasutuses olevaid toetusõigusi, mille esialgne ühikuväärtus on väiksem kui 2020. aasta riiklik või piirkondlik ühikuväärtus, mis on arvutatud käesoleva lõike teise lõigu kohaselt, suurendatakse kuni 2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuseni. Suurendamine arvutatakse järgmistel tingimustel:
asjaomase liikmesriigi otsustatud suurendamise arvutusmeetod põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;
selleks et suurendamist rahastada, vähendatakse toetusõigusi, mis on 31. detsembri 2019. aasta seisuga täielikult või osaliselt põllumajandustootjate omanduses või nende poolt renditud ja mille väärtus on suurem kui teise lõigu kohaselt arvutatud 2020. aasta riiklik või piirkondlik ühikuväärtus; kõnealust vähendamist kohaldatakse selliste toetusõiguste väärtuse ja 2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse vahe suhtes; vähendamine põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis võib hõlmata vähendamise ülempiiri kehtestamist.
2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, arvutamiseks jagatakse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt 2020. aastaks kehtestatud põhitoetuskava riiklik või piirkondlik ülemmäär, välja arvatud riikliku reservi või piirkondlike reservide summa, 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate omanduses olevate või renditud toetusõiguste arvuga.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes on kasutanud käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada säilitada kõnealuse lõike kohaselt arvutatud toetusõiguste väärtuse, mida artikli 22 lõike 5 alusel kohandatakse.
Liikmesriigid teatavad põllumajandustootjatele õigel ajal nende toetusõiguste väärtuse, mis on arvutatud vastavalt käesolevale lõikele.
Artikkel 26
Esialgse ühikuväärtuse arvutamine
Kõnealune fikseeritud protsendimäär arvutatakse, jagades käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt 2015. aastaks kehtestatava põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, pärast käesoleva määruse artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, 2014. aastal ühtse otsemakse kava alusel asjaomases liikmesriigis või piirkonnas makstud toetuste summaga, enne määruse (EÜ) nr 73/2009 II jaotise 4. peatükiga ette nähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist.
Kõnealune fikseeritud protsendimäär arvutatakse, jagades käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 kohaselt 2015. aastaks kehtestatud põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, pärast käesoleva määruse artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, kõigi ühtse otsemakse kava alusel asjaomases liikmesriigis või piirkonnas 2014. aastal antud toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtusega.
Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse põllumajandustootja 2014. aasta kohta taotluse esitamise kuupäeval toetusõigusi omavaks, kui toetusõigused olid talle selleks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud.
Kõnealune fikseeritud protsendimäär arvutatakse, jagades 2015. aastaks käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatud põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, pärast käesoleva määruse artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, ühtse pindalatoetuse kava alusel ning määruse (EÜ) nr 73/2009 ning selle artiklite 132 ja 133a kohaselt 2014. aastal asjaomases liikmesriigis või piirkonnas antud toetuse koguväärtusega, enne kõnealuse määruse (II jaotise 4. peatükiga ette nähtud vähendamisi ja väljaarvamisi.
Liikmesriik, kes otsustab kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust, võib võtta käesolevas artiklis sätestatud arvutamismeetodite kohaldamisel arvesse vahet 2014. kalendriaastal antud toetuse taseme ja käesoleva määruse IV jaotise kohaselt antava toetuse taseme vahel, tingimusel et:
käesoleva määruse IV jaotise kohast vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust antakse sektorile, millele anti 2014. kalendriaastal toetust määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ning artikli 68 lõike 1 punktide a ja b kohaselt ning ühtse pindalatoetuse kava kohaldanud liikmesriikide puhul artikli 68 lõike 1 punkti c ning artiklite 126, 127 ja 129 kohaselt, ning
vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse suurus ühiku kohta on väikesem kui toetuse suurus ühiku kohta 2014. aastal.
Kui liikmesriigid ei kohalda artikli 41 kohast ümberjaotavat toetust, võtavad nad käesolevas artiklis ette nähtud arvutusmeetodite kohaldamisel täielikult arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 72a ja 125a kohaselt 2014. kalendriaastaks antud toetust.
Artikkel 27
Demineerimise riikliku erireservi hõlmamine
Horvaatia puhul loetakse artiklites 25 ja 26 osutatud riikliku reservi hulka ka artiklis 20 osutatud demineerimise riiklik erireserv.
Lisaks lahutatakse demineerimise riiklikust erireservist tulenev summa põhitoetuskava ülemmääradest, millele on osutatud artikli 25 lõike 1 teises lõigus, artikli 25 lõigetes 5 ja 6 ning artiklis 26.
Artikkel 28
Ootamatu tulu
Artikli 25 lõigete 4–7 ja artikli 26 kohaldamisel võib liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel näha ette, et juhul kui põllumajandusmaa müüakse, kingitakse või rendileping lõppeb täielikult või osaliselt pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 või artikli 124 lõike 2 kohaselt määratud kuupäeva ja enne käesoleva määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt määratud kuupäeva, kantakse toetuste osa, mille võrra asjaomasele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtus suureneb, või osa sellest tagasi riiklikku reservi või piirkondlikesse reservidesse, kui toetusõiguste suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu.
Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, ning need hõlmavad vähemalt järgmist:
rendilepingu miinimumkestus ja
saadud toetuste osa, mis kantakse tagasi riiklikku reservi või piirkondlikesse reservidesse.
Artikkel 29
Toetusõiguste väärtust käsitlevad teavitused ja ühtlustamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni artiklites 25, 26 ja 28 osutatud otsustest hiljemalt 1. augustiks 2014.
Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 25 lõigetes 11 ja 12 osutatud otsustest kalendriaastate 2020 ja 2021 kohta 19. veebruariks 2021.
Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 25 lõikes 12 osutatud otsustest 2022. kalendriaasta kohta hiljemalt 1. augustil 2021.
Artikkel 30
Riikliku reservi või piirkondlike reservide moodustamine ja kasutamine
Liikmesriigid võivad kasutada oma riiklikke või oma piirkondlikke reserve:
toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, et vältida maa kasutamisest loobumist, sealhulgas aladel, kus kohaldatakse riikliku sekkumisega seotud ümberkorralduskavasid või arenguprogramme;
et aidata põllumajandustootjatel toime tulla konkreetsete ebasoodsate asjaoludega;
toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kellele ei jaotatud käesoleva peatüki kohaselt toetusõigusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu;
kui nad kohaldavad käesoleva määruse artikli 21 lõiget 3, toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kelle 2015. aastal vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktile a deklareeritud toetuskõlblike hektarite arv, mis on nende kasutuses liikmesriigi poolt kindlaksmääratud kuupäeval, mis ei ole selles liikmesriigis sellise toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäevast hilisem, on suurem kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt kehtestatud omandatud või liisitud toetusõiguste arv, mis on nende kasutuses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 78 esimese lõigu punkti b kohaselt määrataval taotluste esitamise viimasel kuupäeval;
et suurendada lineaarselt ja püsivalt kõigi põhitoetuskava alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatavate toetusõiguste väärtust, kui riiklik reserv või piirkondlikud reservid ületavad 0,5 % põhitoetuskava iga-aastasest riiklikust või piirkondlikust ülemmäärast tingimusel, et lõike 6, käesoleva lõike punktide a ja b ning käesoleva artikli lõike 9 alusel jaotatavaid summasid on piisavalt;
et katta iga-aastast vajadust käesoleva määruse artikli 51 lõike 2 ja artikli 65 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt antavate toetuste järele.
Käesoleva lõike kohaldamisel otsustavad liikmesriigid, millised riikliku reservi erinevatest kasutusviisidest on esmatähtsad.
Toetusõiguste riiklik või piirkondlik keskmine väärtus arvutatakse, jagades artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt eraldamise aastaks kehtestatud põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, jättes välja riikliku reservi või piirkondlike reservide summa ning Horvaatia puhul demineerimise erireservi summa, jaotatud toetusõiguste arvuga.
Liikmesriigid määravad kindlaks vahemikud riiklikust reservist või piirkondlikest reservidest jaotatud toetusõiguste väärtuse iga-aastaseks järkjärguliseks muutmiseks, võttes arvesse artikli 22 lõike 1 ja artikli 23 lõike 2 kohaselt sätestavate põhitoetuskava riiklike või piirkondlike ülemmäärade muutmisi, mis tulenevad II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade tasemete muutustest.
Riiklikust reservist või piirkondlikest reservidest 2021. ja 2022. aastal tehtavate eraldiste puhul kohandatakse riikliku reservi või piirkondlike reservide summat, mis tuleb käesoleva lõike teise lõigu kohaselt välja jätta, vastavalt artikli 22 lõike 5 teisele lõigule. Riiklikust reservist või piirkondlikest reservidest 2021. ja 2022. aastal tehtavate eraldiste suhtes käesoleva lõike kolmandat lõiku ei kohaldata.
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„noor põllumajandustootja” – põllumajandustootja, kes täidab artikli 50 lõikes 2 osutatud tingimusi ning, kui see on asjakohane, artikli 50 lõigetes 3 ja 11 osutatud tingimusi; |
|
b) |
„põllumajanduslikku tegevust alustav põllumajandustootja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel viie aasta jooksul enne põllumajandustegevuse alustamist puudus põllumajandustegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes pole juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut. Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajanduslikku tegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandusliku tegevuse algust. Liikmesriigid võivad kõnealusele põllumajandustootjate kategooriale kehtestada objektiivseid ja mittediskrimineerivaid toetuskõlblikkuse lisakriteeriume seoses asjakohaste kutseoskuste, kogemuste või haridusega. |
Artikkel 31
Riikliku reservi või piirkondlike reservide uuendamine
Riiklikku reservi või piirkondlikke reserve uuendatakse summadega, mis tulenevad:
toetusõigustest, mis ei anna toetuste saamise õigust kahel järjestikusel aastal järgmiste käesoleva määruse sätete kohaldamise tõttu:
artikkel 9,
artikli 10 lõige 1 või
artikli 11 lõige 4;
toetusõiguste arvust, mis võrdub nende toetusõiguste koguarvuga, mida põllumajandustootja ei ole aktiveerinud käesoleva määruse artikli 32 kohaselt kahe järjestikuse aasta jooksul, välja arvatud kui aktiveerimine ei olnud võimalik vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral; riiklikku reservi või piirkondlikesse reservidesse tagasi kantavate põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste kindlaksmääramisel eelistatakse kõige väiksema väärtusega toetusõigusi;
toetusõiguste vabatahtlikust tagastamisest põllumajandustootja poolt;
käesoleva määruse artikli 28 kohaldamisest;
alusetult määratud toetusõigustest vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 63;
põhitoetuskava alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse lineaarsest vähendamisest riiklikul või piirkondlikul tasandil, kui riiklik reserv või piirkondlikud reservid ei ole käesoleva määruse artikli 30 lõikes 9 osutatud juhtumite jaoks piisav(ad);
liikmesriigi poolt vajalikuks peetavatel juhtudel põhitoetuskava alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse lineaarsest vähendamisest riiklikul või piirkondlikul tasandil, et hõlmata käesoleva määruse artikli 30 lõikes 6 osutatud juhtumeid. Peale selle võivad liikmesriigid, kes juba kasutavad nimetatud lineaarset vähendamist, kohaldada samal aastal ka põhitoetuskava alusel kehtestatud toetusõiguste lineaarset vähendamist riiklikul või piirkondlikul tasandil, et hõlmata käesoleva määruse artikli 30 lõike 7 esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtumeid;
käesoleva määruse artikli 34 lõike 4 kohaldamisest.
Artikkel 32
Toetusõiguste aktiveerimine
Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab mõiste „toetuskõlblik hektar”:
põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mille põllumajanduslik seisund ei olnud 30. juunil 2003. aastal hea ning mis asusid 1. mail 2004 liiduga ühinenud liikmesriikides, kes ühinemisel valisid ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise, ning mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, või
maad, mis andis õiguse saada toetust 2008. aastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 III ja IVA jaotises sätestatud ühtse otsemakse kava või ühtse pindalatoetuse kava kohaselt õigus saada toetust, ja mis:
direktiivi 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ rakendamise tõttu ei vasta enam punktis a esitatud toetuskõlbliku hektari määratlusele;
metsastatakse individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestuse jooksul määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 31 või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 kohaselt või määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 22 kohaselt või sellise siseriikliku kava kohaselt, ning mille tingimused vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõigetele 1, 2 ja 3 või määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22, või
jäetakse tootmisest kõrvale individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestuse jooksul määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 või määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 kohaselt.
Lõike 2 punkti a kohaldamisel:
kui põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, käsitatakse kõnealust maad peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maana, tingimusel et mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajanduslikku tegevust;
võivad liikmesriigid koostada loetelu maa-aladest, mida valdavalt kasutatakse mittepõllumajanduslikuks tegevuseks.
Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid käesoleva lõike rakendamiseks oma territooriumil.
Artikkel 33
Toetuskõlblike hektarite deklareerimine
Artikkel 34
Toetusõiguste üleandmine
Toetusõigusi, sealhulgas tegeliku või eeldatava pärandi korral, võib aktiveerida üksnes liikmesriigis, kus need toetusõigused on jaotatud.
Toetusõigusi, sealhulgas tegeliku või eeldatava pärandi korral, võib aktiveerida üksnes piirkonnas, kus need toetusõigused on jaotatud.
Sellised piirkonnad määratletakse asjakohasel territoriaalsel tasandil objektiivsete kriteeriumide kohaselt ja viisil, mis tagab põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimise.
Artikkel 35
Delegeeritud volitused
Õiguskindluse tagamiseks ning põhitoetuskava kohaldamisest tulenevate võimalike eriolukordade selgitamiseks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:
eeskirju põllumajandustootjate toetuskõlblikkuse ja juurdepääsu kohta põhitoetuskavale tegeliku või eeldatava pärandi, rendilepingu kohase pärimise, õigusliku seisundi või nimetuse muutumise, toetusõiguste üleandmise, põllumajandusliku majapidamise ühinemise või jagunemise ning artikli 24 lõikes 8 osutatud lepingusätte kohaldamise korral;
eeskirju toetusõiguste väärtuse ja arvu arvutamise või toetusõiguste väärtuse suurendamise või vähendamise kohta seoses toetusõiguste jaotamisega käesoleva jaotise sätete kohaselt, sealhulgas eeskirju:
põllumajandustootja taotluse alusel toetusõiguste esialgse väärtuse ja arvu või toetusõiguste esialgse suurendamise määramise võimaluse kohta;
toetusõiguste esialgse ja lõpliku väärtuse ja arvu kehtestamise tingimuste kohta;
selliste juhtumite kohta, kus müügi- või rendileping võib mõjutada toetusõiguste jaotamist;
eeskirju riiklikust reservist või piirkondlikest reservidest saadud toetusõiguste väärtuse ja arvu kehtestamise ja arvutamise kohta;
eeskirju toetusõiguste ühikuväärtuse muutmise kohta toetusõiguste osade puhul ning artikli 34 lõikes 4 osutatud toetusõiguste üleandmise puhul;
kriteeriume artikli 24 lõike 1 kolmanda lõigu punktide a, b ja c kohaste valikute kohaldamiseks;
kriteeriume artikli 24 lõigete 4–7 kohaselt jaotamisele kuuluvate toetusõiguste suhtes piirangute kohaldamiseks;
artikli 30 lõigete 6 ja 7 kohaste toetusõiguste jaotamise kriteeriume;
artikli 32 lõikes 5 osutatud vähenduskoefitsiendi kehtestamise kriteeriume.
Artikkel 36
Ühtse pindalatoetuse kava
Ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise ajal ei kohaldata kõnealuste liikmesriikide suhtes käesoleva peatüki 1., 2. ja 3. jagu, välja arvatud artikli 23 lõike 1 teine lõik, artikli 23 lõige 6 ning artikli 32 lõiked 2–6.
2020. aastal ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad liikmesriigid jätkavad selle kohaldamist ka pärast 31. detsembrit 2020.
Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse toetust, mida 2014. kalendriaastal antakse ühe või mitme kava alusel määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktide a, b ja c ning artiklite 126, 127 ja 129 kohaselt.
Küpros võib toetust diferentseerida, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 XVIIa lisas sätestatud sektoripõhiseid toetussummasid, millest on lahutatud samale sektorile käesoleva määruse artikli 37 kohaselt antud toetus.
Kui liikmesriigid ei kohalda artikli 41 kohast ümberjaotavat toetust, võtavad nad ühtse pindalatoetuse kava diferentseerimisel täielikult arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 125a kohaselt 2014. kalendriaastaks antud toetust.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt arvutatud summat võib iga liikmesriigi puhul suurendada summa võrra, mis on maksimaalselt 3 % II lisas kehtestatud asjaomasest iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, pärast sellise summa lahutamist, mis tuleneb artikli 47 lõike 1 kohaldamisest asjaomasel aastal. Kui liikmesriik kasutab sellist suurendamise võimalust, võtab komisjon kõnealust suurendamist arvesse käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ühtse pindalatoetuse kava iga-aastase riikliku ülemmäära kehtestamisel. Liikmesriigid teatavad sel eesmärgil komisjonile 31. jaanuariks 2018 iga-aastased protsendimäärad, mille võrra käesoleva artikli lõike 1 kohaselt arvutatavat summat alates 2018. aastast igal kalendriaastal suurendatakse. Liikmesriigid teatavad komisjonile 19. veebruariks 2021 iga-aastase protsendimäära, mille võrra käesoleva artikli lõike 1 kohaselt arvutatavat summat suurendatakse kalendriaastateks 2021 ja 2022.
Liikmesriigid võivad käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsuse igal aastal läbi vaadata ja nad teavitavad komisjoni sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsusest selle kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks.
Artikkel 37
Riiklik üleminekutoetus
Liikmesriigid, kes annavad riiklikku üleminekutoetust ajavahemikul 2015–2020, võivad otsustada anda riiklikku üleminekutoetust ka 2021. ja 2022. aastal.
Lõikes 2 osutatud sektorite põllumajandustootjatele antava riikliku üleminekutoetuse kogusumma on piiratud sektoripõhiste toetussummade järgmiste protsendimääradega, milleks komisjon on loa andnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõikega 7 või artikli 133a lõikega 5:
Küprose puhul arvutatakse protsendimäär, võttes aluseks sektoripõhised toetussummad, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 XVIIa lisas.
Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud otsustest hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. Teavitus sisaldab järgmist teavet:
sektoripõhine toetussumma;
kui see on asjakohane, riikliku üleminekutoetuse ülemmäär.
Artikkel 38
Põhitoetuskava kehtestamine liikmesriikides, kes on kohaldanud ühtse pindalatoetuse kava
Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist liikmesriikide suhtes, kes on kohaldanud käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud ühtse pindalatoetuse kava.
Artikleid 24–29 kõnealuste liikmesriikide suhtes ei kohaldata.
Artikkel 39
Toetusõiguste esimene jaotamine
Toetusõigused jaotatakse põllumajandustootjatele, kellel on käesoleva määruse artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi, tingimusel et:
nad esitavad taotluse toetusõiguste saamiseks põhitoetuskava alusel põhitoetuskava rakendamise esimesel aastal taotluste esitamise viimaseks kuupäevaks, mis kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 78 esimese lõigu punktiga b, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, ja
neil oli õigus saada makseid otsetoetuste, riiklike üleminekutoetuste või täiendavate riiklike otsetoetuste taotluse alusel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009, enne määruse (EÜ) nr 73/2009 II jaotise 4. peatükis sätestatud vähendamisi või väljaarvamisi.
Liikmesriigid võivad jaotada toetusõigusi põllumajandustootjatele, kellel on käesoleva määruse artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi ja kes vastavad esimese lõigu punktis b sätestatud tingimusele, ning kes ei saanud 2013. aasta eest makseid käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud toetusetaotluse alusel, ning kes kasutasid asjaomase liikmesriigi poolt taotlusaastaks 2013 vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikele 2 kindlaksmääratud kuupäeval ainult põllumajandusmaad, mis ei olnud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõike 1 kohaselt 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 71 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 40
Toetusõiguste väärtus
Esimeses lõigus osutatud fikseeritud protsendimäär arvutatakse, jagades artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt põhitoetuskava rakendamise esimeseks aastaks kehtestatava põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, pärast artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, artikli 30 lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, II lisas sätestatud põhitoetuskava rakendamise esimese aasta riikliku ülemmääraga. Toetusõigusi väljendatakse arvuna, mis vastab hektarite arvule.
Kõnealune fikseeritud protsendimäär arvutatakse, jagades põhitoetuskava rakendamise esimeseks aastaks käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatud põhitoetuskava riikliku või piirkondliku ülemmäära, pärast artikli 30 lõikega 1 või, kui see on asjakohane, artikli 30 lõikega 2 ette nähtud lineaarset vähendamist, põhitoetuskava rakendamisele eelneva aasta eest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas antud toetuse koguväärtusega, välja arvatud käesoleva määruse artiklite 41, 43, 48 ja 50 ning IV jaotise kohane toetus, enne määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 63 kohaldamist.
Põhitoetuskava rakendamise esimesel aastal teatavad liikmesriigid põllumajandustootjatele nende toetusõiguste väärtuse, mis on käesoleva artikli kohaselt arvutatud iga käesoleva määrusega hõlmatud aasta kohta.
Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, ning need hõlmavad vähemalt järgmist:
rendilepingu miinimumkestus;
saadud toetuste osa, mis tuleb tagasi kanda riiklikku reservi või piirkondlikesse reservidesse.
2
PEATÜKK
Ümberjaotav toetus
Artikkel 41
Üldeeskirjad
Liikmesriigid teatavad komisjonile sellisest otsusest hiljemalt esimeses lõigus osutatud kuupäevaks.
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli lõikes 4 osutatud liikmesriigi keskmise toetuse hektari kohta, kasutades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära osa ning artikli 33 lõike 1 kohaselt 2015. aastal asjaomases piirkonnas deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu. Iga piirkonna puhul arvutatakse kõnealune osa, jagades artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatud vastava piirkondliku ülemmäära artikli 22 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud riikliku ülemmääraga, pärast artikli 30 lõikega 1 ette nähtud lineaarset vähendamist juhul, kui artikli 30 lõiget 2 ei kohaldata.
Artikkel 42
Finantssätted
Liikmesriigid teatavad komisjonile 19. veebruariks 2021 esimeses lõigus osutatud protsendimäära 2021. kalendriaasta kohta ja 2022. kalendriaasta kohta 1. augustiks 2021.
3.
PEATÜKK
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus
Artikkel 43
Üldeeskirjad
Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad on:
põllumajanduskultuuride mitmekesistamine;
olemasoleva püsirohumaa säilitamine ja
põllumajandusmaal ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala olemasolu.
Põllumajandustavadega samaväärsed on tavad, mis hõlmavad tavasid, mis annavad kliimale ja keskkonnale samaväärset või suuremat kasu, võrreldes ühe või mitme tavaga, millele on osutatud lõikes 2. Kõnealused samaväärsed tavad ja lõikes 2 osutatud tava(d), millega nad on samaväärsed, on loetletud IX lisas ja need on hõlmatud mis tahes järgnevaga:
kohustustega, mis on võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikega 2 või määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikega 2;
riiklike või piirkondlike keskkonnaalaste sertifitseerimissüsteemidega, sealhulgas nendega, millega sertifitseeritakse vastavust siseriiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, mis on rangemad kui määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavuse sertifitseerimine, mille eesmärk on täita mulla ja vee kvaliteedi, elurikkuse, maastiku säilitamise ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid. Kõnealused sertifitseerimissüsteemid võivad hõlmata käesoleva määruse IX lisas loetletud tavasid, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tavasid või kõnealuste tavade kombinatsiooni.
Komisjon hindab, kas konkreetsetes kohustustes või sertifitseerimissüsteemides sisalduvad tavad on hõlmatud IX lisas esitatud loeteluga, ja kui ta leiab, et ei ole, siis teavitab ta sellest liikmesriike rakendusakti abil, mis on vastu võetud kohaldamata artikli 71 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust. Kui komisjon teatab liikmesriigile, et kõnealused tavad ei ole hõlmatud IX lisas esitatud loeteluga, siis kõnealune liikmesriik ei tunnusta komisjoni teates käsitletud konkreetseid kohustusi või sertifitseerimissüsteeme samaväärsete tavadena käesoleva artikli lõike 3 tähenduses.
Nimetatud toetust makstakse iga-aastase toetusena artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareeritud toetuskõlbliku hektari kohta ning toetussumma arvutatakse igal aastal, jagades artikli 47 kohaldamisest tuleneva summa asjaomases liikmesriigis või piirkonnas artikli 33 lõike 1 või artiklit 36 lõike 2 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite koguarvuga.
Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada artikli 25 lõiget 2, otsustada anda käesolevas lõikes osutatud toetust protsendimäärana igal asjaomasel aastal põllumajandustootja poolt artikli 33 lõike 1 kohaselt aktiveeritud toetusõiguste koguväärtusest.
Kõnealune protsendimäär arvutatakse, jagades iga aasta kohta ja iga liikmesriigi või piirkonna jaoks, jagades artikli 47 kohaldamise tulemusena saadud summa artikli 33 lõike 1 kohaselt liikmesriigis või piirkonnas aktiveeritud kõigi toetusõiguste koguväärtusega.
Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et:
lisada samaväärsed tavad IX lisas esitatud loetellu;
kehtestada käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes kohaldatavad asjakohased nõuded, sealhulgas kõnealuste süsteemidega antavad tagatised;
kehtestada üksikasjalikud eeskirjad määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikes 6 osutatud summa arvutamiseks käesoleva määruse IX lisa I jaotise punktides 3 ja 4 ning III jaotise punktis 7 osutatud tavade suhtes ning muude käesoleva lõike punkti a kohaselt kõnealusesse lisasse lisatud samaväärsete tavade suhtes, mille puhul on topeltrahastamise vältimiseks vaja erilisi arvutusi.
Artikkel 44
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine
Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on üle 30 hektari ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kolm eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata rohkem kui 75 % kõnealusest põllumaast ning kaks peamist põllumajanduskultuuri ei tohi hõlmata rohkem kui 95 % kõnealusest põllumaast.
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata põllumajanduslike majapidamiste suhtes:
kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks, kesana või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina;
kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina;
kui põllumajandustootja ei deklareerinud eelmisel aastal oma toetusetaotluses üle 50 % deklareeritud põllumaana kasutatavast alast ja kui toetusetaotluste georuumilise võrdluse põhjal kasvatatakse kogu põllumaal teistsugust põllumajanduskultuuri kui eelmisel kalendriaastal;
mis asuvad 62. laiuskraadist põhja pool või teatavatel sellega külgnevatel aladel. Kui sellise põllumajandusettevõtte põllumaa on suurem kui 10 hektarit, on põllumaal vähemalt kaks põllumajanduskultuuri ning ükski kõnealustest põllumajanduskultuuridest ei hõlma üle 75 % põllumaast, välja arvatud juhul, kui peamine põllumajanduskultuur on rohi või muud rohttaimed või kesa.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „põllumajanduskultuur”:
ühte botaanilises liigituses määratletud kultuurtaime perekonda;
kultuurtaimeliiki, mis kuulub perekonda Brassicaceae, Solanaceae või Cucurbitaceae;
kesa;
rohtu või muid rohttaimi.
Talivilja ja suvivilja käsitatakse erinevate põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda. Speltanisu (Triticum spelta) käsitatakse samasse perekonda kuuluvatest põllumajanduskultuuridest erineva põllumajanduskultuurina.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et:
tunnustada muid perekondade ja liikide tüüpe kui neid, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4, ning
kehtestada eeskirjad eri põllumajanduskultuuride osakaalu täpse arvutamise kohaldamiseks.
Artikkel 45
Püsirohumaa
Liikmesriigid võivad keskkonna seisukohast väärtuslike püsirohumaade kaitseks otsustada määrata täiendavad tundlikud alad, mis asuvad väljaspool direktiiviga 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ hõlmatud alasid, sealhulgas süsinikurikkal pinnasel asuvad püsirohumaad.
Põllumajandustootjad ei tohi muuta liikmesriikide poolt esimese lõigu ja kohaldatavuse korral teise lõigu kohaselt määratud aladel asuvate püsirohumaade kasutust ega seda künda.
Esimeses lõigus osutatud suhtarvu määramisel:
püsirohumaa pindala moodustab maa, mille käesoleva peatüki kohaselt kohustatud põllumajandustootjad on 2012. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 deklareerinud püsikarjamaana kasutatava maana, samuti püsirohumaa pindala, mille käesoleva peatüki kohaselt kohustatud põllumajandustootjad on 2015. aastal deklareerinud kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ning mida ei ole 2012. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal püsikarjamaana kasutatava maana deklareeritud;
kogu põllumajandusmaa pindala tähendab põllumajandusmaad, mille käesoleva peatüki kohaselt kohustatud põllumajandustootjad on 2015. aastal deklareerinud kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a.
Püsirohumaa võrdlusarv arvutatakse uuesti juhul, kui käesoleva peatüki kohaselt kohustatud põllumajandustootjatel on kohustus rajada 2015. või 2016. aastal tagasi püsirohumaa kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 93. Sel juhul lisatakse kõnealune maa-ala püsirohumaa pindala hulka, nagu on osutatud käesoleva artikli esimese lõigu punktis a.
Püsirohumaa suhtarv määratakse igal aastal kindlaks käesoleva peatüki kohaselt kohustatud põllumajandustootjate poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a asjaomase aasta kohta deklareeritud alade alusel.
Käesoleva lõike kohast kohustust kohaldatakse riigi, piirkonna või asjakohase allpiirkonna tasandil. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada püsirohumaa säilitamise kohustust põllumajandusliku majapidamise tasandil, tagamaks, et püsirohumaa suhe ei vähene rohkem kui 5 % võrra. Liikmesriigid teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2014.
Liikmesriigid teatavad komisjonile võrdlusarvu ja käesolevas lõikes osutatud suhtarvu.
Kui püsirohumaa na kasutatava maa suuruse absoluutväärtus, mis määratakse kindlaks kooskõlas lõike 2 esimese lõigu punktiga a, jääb siiski teatavatesse piiridesse, siis loetakse lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohustus täidetuks.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et:
kehtestada raamistik käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud täiendavate tundlike alade määratlemiseks;
kehtestada üksikasjalikud meetodid püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa suhtarvu kindlaksmääramiseks, mida tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohaselt säilitada;
määratleda käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus osutatud varasem periood.
Artikkel 46
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud protsendimäära suurendatakse 5 %lt 7 %le, tingimusel et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad selle kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 vastu seadusandliku akti.
Komisjon esitab hiljemalt 31. märtsiks 2017 hindamisaruande käesoleva lõike esimese lõigu rakendamise kohta, millele lisatakse vajaduse korral teises lõigus osutatud seadusandliku akti ettepanek.
Liikmesriigid otsustavad hiljemalt 1. augustiks 2014, milliseid järgnevaid maa-alasid nad käsitavad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana:
kesa;
terrassid;
maastikuelemendid, sealhulgas elemendid, mis külgnevad põllumajandusliku majapidamise põllumaaga ning mis erandina käesoleva määruse artikli 43 lõikest 1 võivad hõlmata maastikuelemente, mis ei kuulu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 76 lõike 2 punkti c kohaselt toetuskõlbliku ala hulka;
puhverribad, sealhulgas püsirohumaaga kaetud puhverribad, tingimusel et need on külgnevast toetuskõlblikust põllumajandusmaast eristatavad;
agrometsanduse hektarid, mille eest makstakse või on makstud toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 44 ja/või määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 23 alusel;
piki metsa serva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad;
lühikese raieringiga madalmetsaga alad, kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid;
käesoleva määruse artikli 32 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad;
seemnete istutamise ja idandamise teel rajatud püüdekultuuride või rohelise taimkattega alad, tingimusel et kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kaalutegureid;
lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga alad;
maa-alad, kus kasvab siidpööris (Miscanthus);
maa-alad, kus kasvab kaelus-vaigulill (Silphium perfoliatum);
maa, mis on jäetud kesaks korjetaimede jaoks (õietolmu- ja nektaririkkad liigid).
Välja arvatud käesoleva lõike esimese lõigu punktides g, h, k ja l osutatud põllumajandusliku majapidamise maa-alad, peab ökoloogilise eesmärgiga maa-ala asuma põllumajandusliku majapidamise põllumaal. Käesoleva lõike esimese lõigu punktides c ja d osutatud maa-alade puhul võib ökoloogilise eesmärgiga maa-ala külgneda põllumajandusliku majapidamise põllumaaga, mille põllumajandustootja deklareeris kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a.
Lõiget 1 ei kohaldata põllumajanduslike majapidamiste suhtes, kus:
kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina;
kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa põllumajanduskultuuri elutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina.
Iga ühises täitmises osalev põllumajandustootja tagab, et vähemalt 50 % alast, mille suhtes kehtib lõikes 1 nimetatud kohustus, asub tema põllumajandusliku majapidamise maa-alal vastavalt lõike 2 teisele lõigule. Ühises täitmises osalevate põllumajandustootjate arv ei tohi olla suurem kui kümme.
Metsaga kaetud ala ning metsa ja põllumajandusmaa vahelist suhtarvu hinnatakse LAU2 tasandiga samaväärsel piirkondlikul tasandil või muu selgelt piiritletud üksuse tasandil, mis katab ühtainsat selget ühendatud geograafilist piirkonda, kus on sarnased põllumajanduslikud tingimused.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega:
sätestatakse täiendavad kriteeriumid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud maa-alade liikide kohta, et kvalifitseeruda ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladena;
lisatakse maa-alade muid liike kui need, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, mida saab võtta arvesse lõikes 1 osutatud protsendimäära järgimiseks;
kohandatakse X lisa, et kehtestada lõikes 3 osutatud ümberarvestuskoefitsiendid ja kaalutegurid ning võtta arvesse komisjoni poolt käesoleva lõike punktide a ja b kohaselt määratletavaid kriteeriume ja/või maa-alade liike;
sätestatakse lõikes 5 osutatud rakendamise ja lõikes 6 osutatud täitmise eeskirjad, sealhulgas esitatavad miinimumnõuded;
kehtestatakse raamistik, mille raames määravad liikmesriigid kindlaks kriteeriumid, millele põllumajanduslikud majapidamised peavad vastama, et neid saaks käsitada vahetus läheduses asuvatena lõike 6 tähenduses;
kehtestatakse meetodid lõike 7 kohase metsaga kaetud kogu maismaa pindala protsendimäära ning metsa ja põllumajandusmaa vahelise suhtarvu kindlaksmääramiseks.
Artikkel 47
Finantssätted
Artiklit 23 kohaldavad liikmesriigid võivad otsustada anda toetust piirkondlikul tasandil. Sellisel juhul kasutavad nad igas piirkonnas käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud ülemmäära osa. Iga piirkonna jaoks kõnealuse osa arvutamiseks jagatakse artikli 23 lõike 2 kohaselt kehtestatud vastav piirkondlik ülemmäär artikli 22 lõike 1 kohaselt sätestatud riikliku ülemmääraga, pärast artikli 30 lõikes 1 ette nähtud lineaarset vähendamist juhul, kui artikli 30 lõiget 2 ei kohaldata.
4.
PEATÜKK
Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus
Artikkel 48
Üldeeskirjad
Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kehtestada hektarite maksimumarvu ühe põllumajandusliku majapidamise kohta, mille osas antakse toetust käesoleva peatüki kohaselt.
Liikmesriigid jaotavad artikli 49 lõikes 1 osutatud riiklikud ülemmäärad piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.
Piirkondlikul tasandil antav looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus arvutatakse, jagades käesoleva lõike teise lõigu kohaselt arvutatud piirkondliku ülemmäära artikli 33 lõike 1 või artiklit 36 lõike 2 kohaselt asjaomases piirkonnas deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga aladel, mille puhul on liikmesriik otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust.
Artikkel 49
Finantssätted
Liikmesriigid võivad oma otsuse hiljemalt 1. augustiks 2016 läbi vaadata ja seda muuta jõustumisega alates 1. jaanuarist 2017. Nad teavitavad komisjoni sellisest otsusest hiljemalt 1. augustiks 2016.
Liikmesriigid, kes annavad 2020. kalendriaastal artikli 48 kohast toetust, teatavad komisjonile 19. veebruariks 2021 esimeses lõigus osutatud protsendimäära 2021. kalendriaasta kohta ja 2022. kalendriaasta kohta 1. augustiks 2021.
5.
PEATÜKK
Noorte põllumajandustootjate toetus
Artikkel 50
Üldeeskirjad
Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja” füüsilisi isikuid, kes:
asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud põllumajandusliku majapidamise viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alusel taotluse, ning
on punktis a osutatud taotluse esitamise aastal kuni 40 aastased.
Erandina esimese lõigu teisest lausest võivad liikmesriigid otsustada, et nende noorte põllumajandustootjate puhul, kes alustasid vastavalt lõike 2 punktile a tegevust ajavahemikul 2010–2013, vähendatakse viieaastast ajavahemikku nende aastate võrra, mis jäävad lõike 2 punktis a osutatud tegevuse alustamise ja noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esmakordse esitamise vahele.
Liikmesriigid, kes ei kohalda artiklit 36, arvutavad noorte põllumajandustootjate toetuse summa igal aastal, korrutades põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 32 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvu näitajaga, mis vastab:
25–50 %-le põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste keskmisest väärtusest või
25–50 %-le summast, mis arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära fikseeritud protsendimäära 2015. aastal artikli 33 lõike 1 kohaselt deklareeritud kõigi toetuskõlblike hektarite arvuga. Kõnealune fikseeritud protsendimäär võrdub artikli 22 lõike 1 kohaselt 2015. aastaks põhitoetuskavale järelejääva riikliku ülemmäära osaga.
Riiklik keskmine toetus hektari kohta arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riiklikule ülemmäärale vastava arvu 2015. aastal artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kindlaksmääratud hektarite arv arvutatakse, jagades 2015. aastal noorte põllumajandustootjate toetust taotlevate noorte põllumajandustootjate poolt artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite koguarvu nimetatud toetust 2015. aastal taotlevate noorte põllumajandustootjate koguarvuga.
Liikmesriik võib kindlaksmääratud hektarite arvu pärast 2015. aastat igal aastal uuesti arvutada, kui toetust taotlevate noorte põllumajandustootjate arv või noorte põllumajandustootjate majapidamiste suurus või mõlemad oluliselt muutuvad.
Põllumajandustootjale antava iga-aastase kindlasummalise toetuse suurus ei ületa tema põhitoetuse kogusummat antud aastal enne määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 63 kohaldamist.
Artikkel 51
Finantssätted
Liikmesriigid võivad iga aasta 1. augustiks muuta oma hinnangulist protsendimäära jõustumisega alates järgmisest aastast. Nad teavitavad komisjoni muudetud protsendimäärast selle kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 71 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IV
JAOTIS
TOOTMISKOHUSTUSEGA SEOTUD TOETUS
1.
PEATÜKK
Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus
Artikkel 52
Üldeeskirjad
Erandina lõikest 3 võib tootmiskohustusega seotud toetust anda ka põllumajandustootjatele:
kes kasutasid 31. detsembril 2014 määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 3. peatüki 2. jao ja artikli 71 m kohaselt ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 60 ja artikli 65 neljanda lõiguga antud toetusõigused ning
kelle kasutuses ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks käesoleva määruse III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.
▼M9 —————
Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning vältida topeltrahastamist muu sarnase toetusvahendi alusel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
tootmiskohustusega seotud toetuse andmise tingimused;
eeskirjad kooskõla kohta muude liidu meetmetega ning toetuse kumuleerumise kohta.
Artikkel 53
Finantssätted
Liikmesriigid, kellele ei antud kuni nõudeaastani 2020 vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust, võivad kooskõlas esimese lõiguga teha 19. veebruariks 2021 otsuse 2021. kalendriaasta kohta.
Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada kasutada kuni 13 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, tingimusel et:
kuni 31. detsembrini 2014:
kohaldavad nad määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotises sätestatud ühtse pindalatoetuse kava;
rahastavad nad meetmeid kõnealuse määruse artikli 111 alusel või
nende suhtes kehtib artikli 69 lõikega 5 ette nähtud erand või Malta puhul kõnealuse määruse artikli 69 lõikega 1 ette nähtud erand; ja/või
nad eraldavad kokkuvõttes ajavahemikul 2010–2014 vähemalt ühe aasta kestel enam kui 5 % olemasolevatest summadest määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotisega, IV jaotisega (välja arvatud IV jaotise 1. peatüki 6. jagu) ja V jaotisega ette nähtud otsetoetuste andmiseks, et rahastada:
määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid;
kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidega i–iv ning lõike 1 punktidega b ja e ette nähtud toetust või
kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki (välja arvatud 6. jagu) kohaseid meetmeid.
Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid, kes eraldasid kokkuvõttes ajavahemikul 2010–2014 vähemalt ühe aasta kestel enam kui 10 % olemasolevatest summadest määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotisega, IV jaotisega (välja arvatud IV jaotise 1. peatüki 6. jagu) ja V jaotisega ette nähtud otsetoetuste andmiseks, et rahastada;
määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid;
kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidega i–iv ning lõike 1 punktidega b ja e ette nähtud toetust või
kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki (välja arvatud 6. jagu) kohaseid meetmeid,
pärast komisjoni poolse käesoleva määruse artikli 55 kohase heakskiidu saamist otsustada kasutada enam kui 13 % käesoleva määruse II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.
8. veebruariks 2020 võivad liikmesriigid käesoleva peatüki kohase otsuse samuti läbi vaadata ulatuses, mis on vajalik, et kohandada seda artikli 14 kohaselt tehtud otsusega sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal.
Liikmesriigid võivad otsustada 19. veebruariks 2021 kalendriaasta 2021 kohta ja 1. augustiks 2021 kalendriaasta 2022 kohta, kas jätkata vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist vastava nõudeaasta kohta või see lõpetada.
Käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohase läbivaatamise käigus või käesoleva lõike kolmanda lõigu kohase teate tegemise käigus võivad liikmesriigid teha järgneval aastal jõustuva ja kalendriaastate 2020 ja 2021 kohta samal aastal jõustuva otsuse:
jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;
muuta toetuse andmise tingimusi;
lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.
Liikmesriigid teatavad komisjonile igast käesoleva lõike esimese, teise ja kolmanda lõigu kohasest otsusest kõnealustes lõikudes osutatud vastavateks kuupäevadeks. Käesoleva lõike teise lõigu kohasest läbivaatamisest tuleneva otsuse teates selgitatakse, kuidas on seotud läbivaatamine ja otsus, mis on tehtud sammastevahelise paindlikkuse kohta 2020. kalendriaastal kooskõlas artikliga 14.
Artikkel 54
Teavitamine
Artikkel 55
Komisjoni heakskiit
Komisjon võtab artikli 71 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks artikli 53 lõikes 4 või vajaduse korral artikli 53 lõike 6 punktis a osutatud otsus, kui asjaomases sektoris või piirkonnas on tõendatud üks järgmistest vajadustest:
vajadus säilitada konkreetse toomise teatavad mahud alternatiivide puudumise tõttu ning vajadus vähendada tootmisest loobumise ohtu ja sellest tulenevaid sotsiaalseid ja/või keskkonnaprobleeme;
vajadus tagada kohalikule töötlevale tööstusele tarnete stabiilsus, vältides seeläbi järgneda võivast ümberkorraldamisest tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi;
vajadus hüvitada ebasoodsaid asjaolusid, mis mõjutavad konkreetses sektoris põllumajandustootjaid asjaomasel turul jätkuvate häirete tulemusena;
vajadus sekkuda, kui käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1305/2013 või heakskiidetud riigiabikava kohaselt antava muu toetuse olemasolu peetakse ebapiisavaks, et vastata käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud vajadustele.
2.
PEATÜKK
Puuvilla eritoetus
Artikkel 56
Reguleerimisala
Toetust antakse CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel („puuvilla eritoetus”).
Artikkel 57
Toetuskõlblikkus
Puuvilla eritoetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.
Artikkel 58
Baaskülvipinnad, kindlad saagikused ja võrdlussummad
Kehtestatakse järgmised riiklikud baaskülvipinnad:
Kehtestatakse järgmised kindlad saagikused võrdlusperioodil:
Puuvilla eritoetuse summa arvutamiseks iga toetuskõlbliku hektari kohta 2020. aastaks korrutatakse lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:
Puuvilla eritoetuse summa arvutamiseks iga toetuskõlbliku hektari kohta 2021. ja 2022. aastaks korrutatakse lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:
Artikkel 59
Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid
Käesolevas peatükis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon” juriidilist isikut, mis koosneb puuvilla tootvatest põllumajandustootjatest ja vähemalt ühest toorpuuvilla töötlejast ning mille tegevus on järgmine:
kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige teadus- ja turu-uuringute abil;
liidu eeskirjadele vastavate standardsete lepinguvormide koostamine;
tootmise orienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele;
meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks;
turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kaudu.
Et tagada puuvilla eritoetuse tõhus kohaldamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumid;
tootjate kohustused;
eeskirjad, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta punktis a osutatud kriteeriumidele.
Artikkel 60
Toetuse andmine
V
JAOTIS
VÄIKEPÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KAVA
Artikkel 61
Üldeeskirjad
Põllumajandustootjad, kelle kasutuses on 2015. aastal omandatud või liisitud toetusõigused või kes artiklit 36 kohaldavates liikmesriikides taotlevad toetust ühtse pindalatoetuse kava alusel ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ette nähtud miinimumnõuetele, võivad valida, kas osaleda väikepõllumajandustootjate kavas.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 63 lõike 2 esimese lõigu punktiga a sätestatud maksemeetodit. Sellisel juhul on toetuse saamise tingimuseks III ja IV jaotises sätestatud tingimuste järgimine, ilma et sellega piirataks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.
Artikkel 62
Osalemine
Põllumajandustootjad, kes ei ole esitanud liikmesriigi määratud tähtpäevaks taotlust osaleda väikepõllumajandustootjate kavas, kes otsustavad selles kavas osalemisest pärast kõnealust kuupäeva loobuda või kes on välja valitud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda.
Artikkel 63
Toetussumma
Liikmesriigid kehtestavad iga väikepõllumajandustootjate kavas osaleva põllumajandustootja iga-aastase toetussumma ühel järgmistest tasemetest:
summa, mis ei ületa 25 % keskmisest riiklikust toetusest toetusesaaja kohta, mille liikmesriigid kehtestavad, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning 2015. aastal artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 2 kohaselt toetuskõlblikud hektarid deklareerinud põllumajandustootjate arvu;
summa, mis saadakse, kui liikmesriigi keskmine toetus hektari kohta korrutatakse liikmesriikide kehtestatava hektarite arvule vastava arvuga, mis ei ole suurem kui viis. Liikmesriigid kehtestavad liikmesriigi keskmise toetuse hektari kohta, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 33 lõike 1 või artikli 36 lõike 2 kohaselt 2015. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad jäävad vahemikku 500–1 250 eurot.
Juhul, kui esimese lõigu punktide a ja b kohaldamise tulemusel jääb summa alla 500 euro või on suurem kui 1 250 eurot, ümardatakse kõnealune summa vastavalt üles- või allapoole miinimum- või maksimumsummaks.
Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada anda kavas osalevatele põllumajandustootjatele:
summa, mis võrdub otsetoetuste koguväärtusega ◄ , mis põllumajandustootjale eraldatakse igal aastal III ja IV jaotise kohaselt, või
summa, mis võrdub otsetoetuste koguväärtusega, ◄ mis põllumajandustootjale eraldatakse 2015. aastal III ja IV jaotise kohaselt ja mida liikmesriik võib järgnevatel aastatel kohandada, et võrdeliselt võtta arvesse II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade muutmist.
Esimese lõigu punktides a või b osutatud summa ei tohi olla suurem kui kõnealuse liikmesriigi kehtestatav summa, mis jääb vahemikku 500–1 250 eurot.
Juhul, kui esimese lõigu punktide a või b tulemusel jääb summa alla 500 euro, võib asjaomane liikmesriik otsustada ümardada kõnealuse summa ülespoole 500 euroks.
Artikkel 64
Eritingimused
Väikepõllumajandustootjate kavas osalemise aja jooksul peab põllumajandustootja:
säilitama vähemalt sellise arvu toetuskõlblikke hektareid, mis vastab tema kasutuses olevatele omandatud või liisitud toetusõiguste arvule või toetuskõlblike hektarite arvule, mis on 2015. aastal deklareeritud artikli 36 lõike 2 kohaselt;
vastama artikli 10 lõike 1 punktiga b ette nähtud miinimumnõudele.
Omandatud või renditud toetusõigusi, mis olid põllumajandustootja kasutuses kõnealuses kavas osalemise aja jooksul, ei käsitata kasutamata toetusõigustena, mis tuleb tagasi kanda riiklikku reservi või piirkondlikesse reservidesse artikli 31 lõike 1 punkti b tähenduses.
Artiklit 36 kohaldavates liikmesriikides käsitatakse, et väikepõllumajandustootjate kavas osaleva põllumajandustootja poolt 2015. aastal artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareeritud toetuskõlblikud hektarid on deklareeritud kogu põllumajandustootja kõnealuses kavas osalemise aja jooksul.
Põllumajandustootjatel, kes saavad tegeliku või eeldatava pärandi korral toetusõigused väikepõllumajandustootjate kavas osalevalt põllumajandustootjalt, on õigus kõnealuses kavas osaleda, tingimusel et nad vastavad põhitoetuskava raames toetuse saamise tingimustele ning nad pärivad kõik toetusõigused, mis olid põllumajandustootjal, kellelt nad toetusõigused said.
Artikkel 65
Finantssätted
Käesolevas jaotises osutatud toetuse rahastamiseks lahutavad liikmesriigid vastavate toetuste jaoks ette nähtud kogusummadest summad, mille saamiseks oleks väikepõllumajandustootjatel õigus:
III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alusel;
III jaotise 2 peatükis osutatud ümberjaotava toetusena;
III jaotise 3. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetusena;
III jaotise 4. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusena;
III jaotise 5. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetusena ning
IV jaotises osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena.
Liikmesriikide puhul, kes on otsustanud arvutada toetuse summa artikli 63 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt ning kus kõnealuste toetuste summa ületab individuaalse põllumajandustootja puhul liikmesriikide poolt kindlaksmääratud maksimummäära, vähendatakse iga summat võrdeliselt.
Väikepõllumajandustootjate kava kohaselt kõigi makstavate toetuste summa ja lõike 1 kohaselt rahastatava kogusumma vahet rahastatakse ühel või mitmel järgmistest viisidest:
kohaldades artikli 30 lõiget 7 asjakohasel aastal;
kasutades asjakohasel aastal kasutamata jäänud vahendeid, et rahastada III jaotise 5. peatükis sätestatud noorte põllumajandustootjate toetust;
vähendades lineaarselt kõiki artikli 32 või 36 kohaselt antavaid toetusi.
Sama erandit kohaldatakse liikmesriikide puhul, kes on kehtestanud toetuse summa artikli 63 lõike 2 esimese lõigu punkti b kohaselt, kohaldamata artikli 63 lõike 2 kolmandat lõiku, kui nende II lisas sätestatud riiklik ülemmäär 2019. aasta kohta on suurem kui 2015. aasta kohta ja nad kohaldavad artikli 25 lõikes 1 või artikli 36 lõikes 2 sätestatud arvutamismeetodit.
VI
JAOTIS
PUUVILLASEKTORI RIIKLIKUD ÜMBERKORRALDAMISKAVAD
Artikkel 66
Ümberkorraldamiskavade aastaeelarve kasutamine
VII
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
1.
PEATÜKK
Teavitamine ja eriolukord
Artikkel 67
Teavitamisnõuded
Saadud teavet võib vajaduse korral edastada või kättesaadavaks teha rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmanda riigi pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, võttes arvesse isikuandmete kaitset ning ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.
Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks kiirelt, tõhusalt, täpselt ja kulutõhusalt on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada täiendavad eeskirjad järgmise kohta:
esitatava teabe laad ja liik;
töödeldavate andmete kategooriad ja maksimaalne andmete säilitamise aeg;
juurdepääsuõigused kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;
teabe avaldamise tingimused.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:
teavitamise meetodid;
eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks vajaliku teabe esitamise kohta;
esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;
teabe või dokumentide liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, kolmanda riigi pädevatele asutustele või avalikkusele edastamise ja kättesaadavaks tegemise või avaldamise korra, võttes arvesse isikuandmete kaitset ning põllumajandustootjate ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 71 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 68
Isikuandmete töötlemine ja kaitse
Artikkel 69
Eriprobleemide lahendamise meetmed
2.
PEATÜKK
Volituste delegeerimine ja rakendussätted
Artikkel 70
Delegeerimine
Artikkel 71
Komiteemenetlus
Artikli 24 lõikes 11, artikli 31 lõikes 2 ja artikli 67 lõikes 3 osutatud aktide puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
3.
PEATÜKK
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 72
Kehtetuks tunnistamine
Seda kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2017 liikmesriikides, kes kasutasid kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 teises lõigus sätestatud võimalust.
Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse enne 1. jaanuarit 2015 algavate taotlusaastate kohta.
Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele viidetena käesolevale määrusele või määrusele (EL) nr 1306/2013 ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 73
Üleminekueeskirjad
Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud korralt käesoleva määrusega sätestatavale korrale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte seoses vajalike meetmetega, et kaitsta põllumajandustootjate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.
Artikkel 74
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Artiklit 8, artikli 9 lõiget 6, artikli 11 lõiget 6, artiklit 14, artiklit 16, artikli 21 lõikeid 2 ja 3, artikli 22 lõiget 2, artikli 23 lõike 1 esimest lõiku, artikli 23 lõiget 6, artikli 24 lõiget 10, artiklit 29, artikli 36 lõike 1 esimest lõiku, artikli 41 lõiget 1, artikli 42 lõiget 1, artikli 43 lõikeid 2 ja 13, artikli 45 lõike 2 neljandat lõiku, artikli 46 lõikeid 2 ja 8, artikli 49 lõiget 1, artikli 51 lõiget 1, artiklit 53, artiklit 54, artikli 66 lõiget 1, artiklit 67 ja artiklit 70 ning artikli 72 lõiget 1 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Toetuskavade loetelu
|
Sektor |
Õiguslik alus |
Märkused |
|
Põhitoetuskava |
Käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki 1, 2. ja, 3. ja 5. jagu |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Ühtse pindalatoetuse kava |
Käesoleva määruse artikkel 36 |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Ümberjaotav toetus |
Käesoleva määruse III jaotise 2. peatükk |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandus-tavade toetus |
Käesoleva määruse III jaotise 3. peatükk |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus |
Käesoleva määruse III jaotise 4. peatükk |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Noorte põllumajandus-tootjate toetus |
Käesoleva määruse III jaotise 5. peatükk |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Vabatahtlik tootmis-kohustusega seotud toetus |
Käesoleva määruse IV jaotise 1. peatükk |
|
|
Puuvilla eritoetus |
Käesoleva määruse IV jaotise 2. peatükk |
Pindalatoetus |
|
Väikepõllumajandustootjate toetus |
Käesoleva määruse V jaotis |
Tootmiskohustusega sidumata toetus |
|
Posei |
Määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükk |
Programmides kehtestatud meetmete kohased otsetoetused |
|
Egeuse mere saared |
Määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükk |
Programmides kehtestatud meetmete kohased otsetoetused |
II LISA
Artiklis 6 osutatud riiklikud ülemmäärad
|
(tuhandetes eurodes) |
||||||||
|
Kalendriaasta |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
►M17 2021 ◄ |
►M18 2022 ◄ |
|
Belgia |
523 658 |
509 773 |
502 095 |
488 964 |
481 857 |
►M15 505 266 ◄ |
►M17 494 926 ◄ |
►M18 471 996 ◄ |
|
Bulgaaria |
721 251 |
792 449 |
793 226 |
794 759 |
796 292 |
►M15 866 720 ◄ |
►M17 788 626 ◄ |
►M18 797 255 ◄ |
|
Tšehhi Vabariik |
844 854 |
844 041 |
843 200 |
861 708 |
861 698 |
►M14 872 809 ◄ |
►M17 848 107 ◄ |
►M18 848 107 ◄ |
|
Taani |
870 751 |
852 682 |
834 791 |
826 774 |
818 757 |
►M14 818 757 ◄ |
IDREF="C008001M027000" ACTION="INSERTED" LEVEL="TEXT" COMMAND="EXPLICIT" ACTIVE.DOC="32020R2220" ACTIVE.LOC="AR:9;PT:18 .AND. AX:III;PT:1" MOD.LEVEL="1" PASSIVE.LOC="AX:II"?> ►M17 802 001 ◄ |
►M18 783 029 ◄ |
|
Saksamaa |
4 912 772 |
4 880 476 |
4 848 079 |
4 820 322 |
4 792 567 |
►M14 4 717 291 ◄ |
►M17 4 620 753 ◄ |
►M18 4 522 439 ◄ |
|
Eesti |
114 378 |
114 562 |
123 704 |
133 935 |
143 966 |
►M14 169 366 ◄ |
►M17 190 715 ◄ |
►M18 193 576 ◄ |
|
Iirimaa |
1 215 003 |
1 213 470 |
1 211 899 |
1 211 482 |
1 211 066 |
►M14 1 211 066 ◄ |
►M17 1 186 282 ◄ |
►M18 1 186 282 ◄ |
|
Kreeka |
1 921 966 |
1 899 160 |
1 876 329 |
1 855 473 |
1 834 618 |
►M14 1 834 618 ◄ |
►M17 1 797 077 ◄ |
►M18 1 796 193 ◄ |
|
Hispaania |
4 842 658 |
4 851 682 |
4 866 665 |
4 880 049 |
4 893 433 |
►M14 4 893 433 ◄ |
►M17 4 800 590 ◄ |
►M18 4 797 439 ◄ |
|
Prantsusmaa |
7 302 140 |
7 270 670 |
7 239 017 |
6 900 842 |
6 877 179 |
►M14 6 877 179 ◄ |
►M17 6 736 440 ◄ |
►M18 6 726 426 ◄ |
|
Horvaatia (*1) |
183 735 |
202 865 |
241 125 |
279 385 |
317 645 |
►M15 348 281 ◄ |
►M17 364 968 ◄ |
►M18 403 228 ◄ |
|
Itaalia |
3 902 039 |
3 850 805 |
3 799 540 |
3 751 937 |
3 704 337 |
►M14 3 704 337 ◄ |
►M17 3 628 529 ◄ |
►M18 3 628 529 ◄ |
|
Küpros |
50 784 |
50 225 |
49 666 |
49 155 |
48 643 |
►M14 48 643 ◄ |
►M17 47 648 ◄ |
►M18 47 648 ◄ |
|
Läti |
181 044 |
205 764 |
230 431 |
255 292 |
280 154 |
►M14 302 754 ◄ |
►M17 314 055 ◄ |
►M18 319 140 ◄ |
|
Leedu |
417 890 |
442 510 |
467 070 |
475 319 |
483 680 |
►M14 517 028 ◄ |
►M17 569 965 ◄ |
►M18 578 515 ◄ |
|
Luksemburg |
33 604 |
33 546 |
33 487 |
33 460 |
33 432 |
►M15 35 276 ◄ |
►M17 33 432 ◄ |
►M18 33 432 ◄ |
|
Ungari |
1 345 746 |
1 344 461 |
1 343 134 |
1 343 010 |
1 342 867 |
►M14 1 331 588 ◄ |
►M17 1 305 715 ◄ |
►M18 1 305 715 ◄ |
|
Malta |
5 241 |
5 241 |
5 242 |
5 243 |
5 244 |
►M14 5 244 ◄ |
►M17 5 244 ◄ |
►M18 5 244 ◄ |
|
Madalmaad |
749 315 |
736 840 |
724 362 |
682 616 |
670 870 |
►M14 660 870 ◄ |
►M17 661 382 ◄ |
►M18 609 775 ◄ |
|
Austria |
693 065 |
692 421 |
691 754 |
691 746 |
691 738 |
►M14 691 738 ◄ |
►M17 677 582 ◄ |
►M18 677 582 ◄ |
|
Poola |
3 378 604 |
3 395 300 |
3 411 854 |
3 431 236 |
3 450 512 |
►M14 3 390 991 ◄ |
►M17 3 360 049 ◄ |
►M18 3 391 233 ◄ |
|
Portugal |
565 816 |
573 954 |
582 057 |
590 706 |
599 355 |
►M15 684 355 ◄ |
►M17 680 873 ◄ |
►M18 685 528 ◄ |
|
Rumeenia |
1 599 993 |
1 772 469 |
1 801 335 |
1 872 821 |
1 903 195 |
►M14 1 903 195 ◄ |
►M17 1 891 805 ◄ |
►M18 1 919 363 ◄ |
|
Sloveenia |
137 987 |
136 997 |
136 003 |
135 141 |
134 278 |
►M14 134 278 ◄ |
►M17 131 530 ◄ |
►M18 131 530 ◄ |
|
Slovakkia |
438 299 |
441 478 |
444 636 |
448 155 |
451 659 |
►M14 394 385 ◄ |
►M17 417 082 ◄ |
►M18 396 034 ◄ |
|
Soome |
523 333 |
523 422 |
523 493 |
524 062 |
524 631 |
►M14 524 631 ◄ |
►M17 515 713 ◄ |
►M18 517 532 ◄ |
|
Rootsi |
696 890 |
697 295 |
697 678 |
698 723 |
699 768 |
►M14 699 768 ◄ |
►M17 685 676 ◄ |
►M18 685 904 ◄ |
|
Ühendkuningriik |
3 173 324 |
3 179 880 |
3 186 319 |
3 195 781 |
3 205 243 |
►M14 — ◄ |
|
|
|
(*1)
Horvaatia puhul on riiklik ülemmäär 344 340 000 eurot 2021. kalendriaastal ja 382 600 000 eurot 2022. kalendriaastal. |
||||||||
III LISA
Artiklis 7 osutatud netoülemmäärad
|
(miljonites eurodes) |
||||||||
|
Kalendriaasta |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
►M17 2021 ◄ |
►M18 2022 ◄ |
|
Belgia |
523,7 |
509,8 |
502,1 |
489,0 |
481,9 |
►M15 505,3 ◄ |
►M17 494,9 ◄ |
►M18 472,0 ◄ |
|
Bulgaaria |
720,9 |
788,8 |
789,6 |
791,0 |
792,5 |
►M15 867,1 ◄ |
►M17 789,3 ◄ |
►M18 799,0 ◄ |
|
Tšehhi Vabariik |
840,1 |
839,3 |
838,5 |
856,7 |
856,7 |
►M14 871,8 ◄ |
►M17 847,1 ◄ |
►M18 847,1 ◄ |
|
Taani |
870,2 |
852,2 |
834,3 |
826,3 |
818,3 |
►M14 818,1 ◄ |
►M17 801,3 ◄ |
►M18 782,3 ◄ |
|
Saksamaa |
4 912,8 |
4 880,5 |
4 848,1 |
4 820,3 |
4 792,6 |
►M14 4 717,3 ◄ |
►M17 4 620,8 ◄ |
►M18 4 522,4 ◄ |
|
Eesti |
114,4 |
114,5 |
123,7 |
133,9 |
143,9 |
►M14 169,4 ◄ |
►M17 190,7 ◄ |
►M18 193,6 ◄ |
|
Iirimaa |
1 214,8 |
1 213,3 |
1 211,8 |
1 211,4 |
1 211,0 |
►M14 1 211,1 ◄ |
►M17 1 186,3 ◄ |
►M18 1 186,3 ◄ |
|
Kreeka |
2 109,8 |
2 087,0 |
2 064,1 |
2 043,3 |
2 022,4 |
►M14 2 022,5 ◄ |
►M17 1 981,1 ◄ |
►M18 1 980,2 ◄ |
|
Hispaania |
4 902,3 |
4 911,3 |
4 926,3 |
4 939,7 |
4 953,1 |
►M14 4 953,8 ◄ |
►M17 4 859,1 ◄ |
►M18 4 856,0 ◄ |
|
Prantsusmaa |
7 302,1 |
7 270,7 |
7 239,0 |
6 900,8 |
6 877,2 |
►M14 6 877,2 ◄ |
►M17 6 736,4 ◄ |
►M18 6 726,4 ◄ |
|
Horvaatia (*1) |
183,7 |
202,9 |
241,1 |
279,4 |
317,6 |
►M15 348,3 ◄ |
►M17 365,0 ◄ |
►M18 403,2 ◄ |
|
Itaalia |
3 897,1 |
3 847,3 |
3 797,2 |
3 750,0 |
3 702,4 |
►M14 3 698,3 ◄ |
►M17 3 622,5 ◄ |
►M18 3 623,1 ◄ |
|
Küpros |
50,8 |
50,2 |
49,7 |
49,1 |
48,6 |
►M14 48,6 ◄ |
►M17 47,6 ◄ |
►M18 47,6 ◄ |
|
Läti |
181,0 |
205,7 |
230,3 |
255,0 |
279,8 |
►M14 302,5 ◄ |
►M17 313,8 ◄ |
►M18 318,9 ◄ |
|
Leedu |
417,9 |
442,5 |
467,1 |
475,3 |
483,3 |
►M14 517,0 ◄ |
►M17 570,0 ◄ |
►M18 578,5 ◄ |
|
Luksemburg |
33,6 |
33,5 |
33,5 |
33,5 |
33,4 |
►M15 35,3 ◄ |
►M17 33,4 ◄ |
►M18 33,4 ◄ |
|
Ungari |
1 276,7 |
1 275,5 |
1 274,1 |
1 274,0 |
1 273,9 |
►M14 1 301,4 ◄ |
►M17 1 275,5 ◄ |
►M18 1 275,5 ◄ |
|
Malta |
5,2 |
5,2 |
5,2 |
5,2 |
5,2 |
►M14 5,2 ◄ |
►M17 5,2 ◄ |
►M18 5,2 ◄ |
|
Madalmaad |
749,2 |
736,8 |
724,3 |
682,5 |
670,8 |
►M14 660,8 ◄ |
►M17 661,3 ◄ |
►M18 609,7 ◄ |
|
Austria |
693,1 |
692,4 |
691,8 |
691,7 |
691,7 |
►M14 691,7 ◄ |
►M17 677,6 ◄ |
►M18 677,6 ◄ |
|
Poola |
3 359,2 |
3 375,7 |
3 392,0 |
3 411,2 |
3 430,2 |
►M14 3 375,7 ◄ |
►M17 3 345,3 ◄ |
►M18 3 376,7 ◄ |
|
Portugal |
565,9 |
574,0 |
582,1 |
590,8 |
599,4 |
►M15 684,5 ◄ |
►M17 681,0 ◄ |
►M18 685,6 ◄ |
|
Rumeenia |
1 600,0 |
1 772,5 |
1 801,3 |
1 872,8 |
1 903,2 |
►M14 1 903,2 ◄ |
►M17 1 891,8 ◄ |
►M18 1 919,4 ◄ |
|
Sloveenia |
138,0 |
137,0 |
136,0 |
135,1 |
134,3 |
►M14 134,3 ◄ |
►M17 131,5 ◄ |
►M18 131,5 ◄ |
|
Slovakkia |
435,5 |
438,6 |
441,8 |
445,2 |
448,7 |
►M14 392,6 ◄ |
►M17 415,3 ◄ |
►M18 394,5 ◄ |
|
Soome |
523,3 |
523,4 |
523,5 |
524,1 |
524,6 |
►M14 524,6 ◄ |
►M17 515,7 ◄ |
►M18 517,5 ◄ |
|
Rootsi |
696,8 |
697,2 |
697,6 |
698,7 |
699,7 |
►M14 699,8 ◄ |
►M17 685,7 ◄ |
►M18 685,9 ◄ |
|
Ühendkuningriik |
3 170,7 |
3 177,3 |
3 183,6 |
3 192,2 |
3 201,4 |
►M14 — ◄ |
|
|
|
(*1)
Horvaatia puhul on netoülemmäär 344 340 000 eurot 2021. kalendriaastal ja 382 600 000 eurot 2022. kalendriaastal. |
||||||||
IV LISA
Artikli 10 lõikes 2 osutatud künniste kohandamise piirid
|
Liikmesriik |
Künnise piir eurodes (artikli 10 lõike 1 punkt a) |
Künnise piir hektarites (artikli 10 lõike 1 punkt b) |
|
Belgia |
400 |
2 |
|
Bulgaaria |
200 |
0,5 |
|
Tšehhi Vabariik |
200 |
5 |
|
Taani |
300 |
5 |
|
Saksamaa |
300 |
4 |
|
Eesti |
100 |
3 |
|
Iirimaa |
200 |
3 |
|
Kreeka |
400 |
0,4 |
|
Hispaania |
300 |
2 |
|
Prantsusmaa |
300 |
4 |
|
Horvaatia |
100 |
1 |
|
Itaalia |
400 |
0,5 |
|
Küpros |
300 |
0,3 |
|
Läti |
100 |
1 |
|
Leedu |
100 |
1 |
|
Luksemburg |
300 |
4 |
|
Ungari |
200 |
0,3 |
|
Malta |
500 |
0,1 |
|
Madalmaad |
500 |
2 |
|
Austria |
200 |
2 |
|
Poola |
200 |
0,5 |
|
Portugal |
200 |
0,3 |
|
Rumeenia |
200 |
0,3 |
|
Sloveenia |
300 |
0,3 |
|
Slovakkia |
200 |
2 |
|
Soome |
200 |
3 |
|
Rootsi |
200 |
4 |
|
Ühendkuningriik |
200 |
5 |
V LISA
Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatavad artiklites 10, 16 ja 18 osutatud finantssätted
A. Summad artikli 10 lõike 1 punkti a kohaldamiseks ja artiklis 16 osutatud toetuste riiklike ülemmäärade arvutamiseks 2015. aastal:
|
Bulgaaria |
: |
790 909 000 eurot |
|
Rumeenia |
: |
1 783 426 000 eurot |
B. Täiendavate riiklike otsetoetuste kogusumma 2015. aastal lisaks artikli 18 lõikes 1 osutatud põhitoetuskavale:
|
Bulgaaria |
: |
69 657 000 eurot |
|
Rumeenia |
: |
153 536 000 eurot |
C. Täiendavate riiklike otsetoetuste kogusumma 2015. aastal lisaks artikli 18 lõikes 2 osutatud puuvilla eritoetuskavale:
|
Bulgaaria |
: |
258 952 eurot |
VI LISA
Horvaatia suhtes kohaldatavad artiklites 10 ja 19 osutatud finantssätted
Summa artikli 10 lõike 1 punkti a kohaldamiseks:
382 600 000 eurot.
Täiendavate riiklike otsetoetuste kogusummad vastavalt artikli 19 lõikele 3:
|
(tuhandetes eurodes) |
||||||
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
2021 |
|
248 690 |
229 560 |
191 300 |
153 040 |
114 780 |
76 520 |
38 260 |
VIa LISA
Artikli 14 lõikes 2 osutatud maksimumsummad
|
(eurodes) |
|
|
Belgia |
10 076 707 |
|
Bulgaaria |
70 427 849 |
|
Tšehhi |
38 815 980 |
|
Taani |
11 371 893 |
|
Saksamaa |
148 488 749 |
|
Eesti |
21 968 972 |
|
Iirimaa |
39 700 643 |
|
Kreeka |
76 438 741 |
|
Hispaania |
250 300 720 |
|
Prantsusmaa |
181 388 880 |
|
Horvaatia |
42 201 225 |
|
Itaalia |
190 546 556 |
|
Küpros |
2 398 093 |
|
Läti |
29 326 817 |
|
Leedu |
48 795 629 |
|
Luksemburg |
1 843 643 |
|
Ungari |
62 430 371 |
|
Malta |
1 831 098 |
|
Madalmaad |
10 972 679 |
|
Austria |
72 070 055 |
|
Poola |
329 472 633 |
|
Portugal |
123 303 715 |
|
Rumeenia |
241 375 835 |
|
Sloveenia |
15 337 318 |
|
Slovakkia |
56 920 680 |
|
Soome |
73 005 307 |
|
Rootsi |
52 887 719 |
VII LISA
Maksimumsummad, mis lisatakse II lisas sätestatud summadele vastavalt artikli 20 lõikele 2
|
(tuhandetes eurodes) |
|||||||
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
2021 |
2022 |
|
3 360 |
3 840 |
4 800 |
5 760 |
6 720 |
7 680 |
8 640 |
9 600 |
VIII LISA
Artikli 41 lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus
|
Liikmesriik |
Põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus (hektarites) |
|
Belgia |
29 |
|
Bulgaaria |
6 |
|
Tšehhi Vabariik |
89 |
|
Taani |
60 |
|
Saksamaa |
46 |
|
Eesti |
39 |
|
Iirimaa |
32 |
|
Kreeka |
5 |
|
Hispaania |
24 |
|
Prantsusmaa |
52 |
|
Horvaatia |
5,9 |
|
Itaalia |
8 |
|
Küpros |
4 |
|
Läti |
16 |
|
Leedu |
12 |
|
Luksemburg |
57 |
|
Ungari |
7 |
|
Malta |
1 |
|
Madalmaad |
25 |
|
Austria |
19 |
|
Poola |
6 |
|
Portugal |
13 |
|
Rumeenia |
3 |
|
Sloveenia |
6 |
|
Slovakkia |
28 |
|
Soome |
34 |
|
Rootsi |
43 |
|
Ühendkuningriik |
54 |
IX LISA
Artikli 43 lõikes 3 osutatud samaväärsete tavade loetelu
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamisega samaväärsed tavad:
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine
Nõue: kasvatatakse vähemalt kolme põllumajanduskultuuri, peamine põllumajanduskultuur katab maksimaalselt 75 % maa-alast, ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:
Külvikord
Nõue: kasvatatakse vähemalt kolme põllumajanduskultuuri, peamine põllumajanduskultuur katab maksimaalselt 75 % maa-alast, ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:
Talvine pinnakate ( *1 )
Püüdekultuurid (*1)
Püsirohumaa säilitamisega samaväärsed tavad:
Rohumaade või karjamaade majandamine
Nõue: püsirohumaa säilitamine ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:
Ekstensiivsed karjakasvatussüsteemid
Nõue: püsirohumaa säilitamine ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaga samaväärsed tavad:
Nõue: järgitakse mis tahes järgmist tava vähemalt artikli 46 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud protsentuaalsel osal põllumaast:
maa tootmisest kõrvale jätmine ökoloogilistel põhjustel;
puhvertsoonide loomine kõrge loodusliku väärtusega aladel, Natura 2000 või muude elurikkuse kaitse alade loomine, sealhulgas hekkide ja vooluveekogude ääres;
kultiveerimata puhverribade ja põlluservade majandamine (koristamise kord, kohalikud või kindlaksmääratud rohttaimede sordid ja/või seemnete külvamise kord, kohalike sortide seemnete uuesti külvamine, ei kasutata pestitsiide, ei kõrvaldata sõnnikut ja/või mineraalväetisi), ei niisutata, ei kaeta mulda.
piiride, põllusiseste ribade ja maalappide majandamine eluslooduse või konkreetse fauna huvides (rohuga kaetud piir, pesade kaitse, metsalillede ribad, kohalikud seemnesegud, koristamata põllumajanduskultuurid);
maastikuelementide (puud, hekid, kaldavööndi puittaimestik, kivimüürid (terrassid), kraavid, tiigid) majandamine (kärpimine, trimmimine, kuupäevad, meetodid, taastamine);
turvastunud või märgade põllumaade rohuga kaetuna hoidmine (kasutamata väetisi ja taimekaitsevahendeid);
tootmine põllumaal väetist (mineraalväetis ja sõnnik) ja taimekaitsevahendeid kasutamata, niisutamata ja külvamata sama põllumajanduskultuuri kahel järjestikusel aastal samasse kohta (*1) ;
põllumaa muutmine ekstensiivse kasutusega püsirohumaaks.
X LISA
Artikli 46 lõikes 3 osutatud ümberarvestus- ja kaalutegurid
|
Maastikuelemendid |
Ümberarvestustegur (m/puu ühikuks m2) |
Kaalutegur |
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala (mõlema teguri kohaldamisel) |
||
|
Kesa (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
||
|
Terrassid (1 m kohta) |
2 |
1 |
2 m2 |
||
|
Maastikuelemendid: |
|
|
|
||
|
|
Hekid/metsasiilud/puude read (1 m kohta) |
5 |
2 |
10 m2 |
|
|
|
Üksikud puud (puu kohta) |
20 |
1,5 |
30 m2 |
|
|
|
Puudesalud (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
|
|
|
Tiigid (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
|
|
|
Kraavid (1 m kohta) |
5 |
2 |
10 m2 |
|
|
|
Traditsioonilised kiviaiad (1 m kohta) |
1 |
1 |
1 m2 |
|
|
|
Muud eespool loetlemata maastikuelemendid, mis on siiski kaitstud GAEC 7, SMR 2 või SMR 3 raames (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
|
|
Puhverribad ja põlluservad (1 m kohta) |
6 |
1,5 |
9 m2 |
||
|
Agrometsanduse hektarid (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
||
|
Piki metsaserva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad (1 m kohta) |
|
|
|
||
|
|
kus ei toimu tootmist |
6 |
1,5 |
9 m2 |
|
|
kus toimub tootmine |
6 |
0,3 |
1,8 m2 |
||
|
Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
0,5 |
0,5 m2 |
||
|
Artikli 32 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
||
|
Vahekultuuride või taimkattega alad (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
0,3 |
0,3 m2 |
||
|
Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m2 kohta) |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
||
|
Maa-alad, kus kasvab siidpööris (Miscanthus) |
ei kohaldata |
0,7 |
0,7 m2 |
||
|
Maa-alad, kus kasvab kaelus-vaigulill (Silphium perfoliatum) |
ei kohaldata |
0,7 |
0,7 m2 |
||
|
Maa, mis on jäetud kesaks korjetaimede jaoks (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
||
Artikli 46 lõikes 3 osutatud ümberarvestus- ja kaalutegurid, mida rakendatakse IX lisa jaotises III loetletud samaväärsetele tavadele
|
Samaväärne ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala |
Sarnane standardne ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala |
Ümberarvestustegur |
Kaalutegur |
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala (mõlema teguri kohaldamisel) |
|
1) Ökoloogilistel põhjustel söötijäetud maa (1 m2 kohta) |
Kesa |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
|
2) Puhvertsoonide loomine (1 m kohta) |
Puhverribad ja põlluservad |
6 |
1,5 |
9 m2 |
|
3) Ülesharimata puhverribade ja põlluservade haldamine (1 m kohta) |
Puhverribad ja põlluservad |
6 |
1,5 |
9 m2 |
|
4) Piirid, põllupealsed siilud ja maalapid: |
|
|
|
|
|
Piirid, põllupealsed siilud (1 m kohta) |
Puhverribad ja põlluservad |
6 |
1,5 |
9 m2 |
|
Maalapid (1 m2 kohta) |
Puudesalud |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
|
5) Maastikuelementide haldamine: |
|
|
|
|
|
Üksikud puud (puu kohta) |
Üksik puu |
20 |
1,5 |
30 m2 |
|
Puude rida (1 m kohta) |
Hekid/metsasiilud/puud reas |
5 |
2 |
10 m2 |
|
Puude rühm/puudesalu (1 m2 kohta) |
Puudesalud |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
|
Hekkide read (1 m kohta) |
Hekid/metsasiilud/puud reas |
5 |
2 |
10 m2 |
|
Veekoguäärse metsaga ribad (1 m kohta) |
Hekid/metsasiilud/puud reas |
5 |
2 |
10 m2 |
|
Terrassid (1 m kohta) |
Terrassid |
2 |
1 |
2 m2 |
|
Kiviaiad (1 m kohta) |
Traditsioonilised kiviaiad |
1 |
1 |
1 m2 |
|
Kraavid (1 m kohta) |
Kraavid |
5 |
2 |
10 m2 |
|
Tiigid (1 m2 kohta) |
Tiigid |
ei kohaldata |
1,5 |
1,5 m2 |
|
6) Turvastunud või märgade põllumaade rohuga kaetuna hoidmine (väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutamata) (1 m2 kohta) |
Kesa |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
|
7) Tootmine haritaval maal väetist ja/või taimekaitsevahendeid kasutamata, niisutamata, ilma sama kultuuri kaks aastat järjest külvamata (1 m2 kohta) |
Lühikese raieringiga madalmetsa alad; tootvate metsaservade ääres asuvad ribad; lämmastikku siduvate kultuuridega alad |
ei kohaldata |
0,3 0,7 lämmastikku siduvate kultuuride puhul |
0,3 m2 0,7 m2 |
|
8) Haritava maa muutmine püsirohumaaks (1 m2 kohta) |
Kesa |
ei kohaldata |
1 |
1 m2 |
XI LISA
Vastavustabel
osutatud artikli 72 lõikes 2
|
Määrus (EÜ) nr 73/2009 |
Käesolev määrus |
Määrus (EL) nr 1306/2013 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
— |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 4 |
— |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 5 |
— |
|
Artikli 4 lõige 1 |
— |
Artikkel 91 |
|
Artikli 4 lõige 2 |
— |
Artikkel 95 |
|
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 93 |
|
Artikli 6 lõige 1 |
— |
Artikkel 94 |
|
Artikli 6 lõige 2 |
— |
— |
|
Artikkkel 7 |
— |
— |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 7 |
— |
|
Artikkel 9 |
— |
— |
|
Artikkel 10 |
— |
— |
|
Artikkel 10a |
— |
— |
|
Artikkel 10b |
— |
— |
|
Artikkel 10c |
— |
— |
|
Artikkel 10d |
— |
— |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 8 |
Artikli 26 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 2 |
— |
|
Artikkel 11a |
Artikli 8 lõige 3 |
— |
|
Artikli 12 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikkel 12 |
|
Artikli 12 lõige 3 |
— |
Artikkel 14 |
|
Artikli 12 lõige 4 |
— |
— |
|
Artikkel 13 |
— |
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 67 |
|
Artikkel 15 |
— |
Artikli 68 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 69 |
|
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 70 |
|
Artikkel 18 |
— |
Artikkel 71 |
|
Artikkel 19 |
— |
Artikkel 72 |
|
Artikkel 20 |
— |
Artikli 74 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikkel 21 |
— |
Artikli 74 lõige 4 |
|
Artikkel 22 |
— |
Artikkel 96 |
|
Artikkel 23 |
— |
Artikkel 97 |
|
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 99 |
|
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 100 |
|
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 61 |
|
Artikli 27 lõige 1 |
— |
Artikli 102 lõige 3 |
|
Artikli 27 lõige 2 |
— |
Artikkel 47 |
|
Artikli 27 lõige 3 |
— |
Artikli 68 lõige 3 |
|
Artikli 28 lõige 1 |
Artikkel 10 |
— |
|
Artikli 28 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 3 |
— |
|
Artikli 28 lõige 3 |
Artikli 31 lõike 1 punkti a alapunktid i ja ii |
— |
|
Artikkel 29 |
— |
Artikkel 75 |
|
Artikkel 30 |
— |
Artikkel 60 |
|
Artikkel 31 |
— |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikkel 32 |
Artikkel 15 |
— |
|
Artikkel 33 |
— |
— |
|
Artikli 34 lõige 2 |
Artikli 32 lõiked 2 ja 4 |
— |
|
Artikkel 35 |
Artikkel 33 |
— |
|
Artikkel 36 |
— |
— |
|
Artikkel 37 |
Artikkel 12 |
— |
|
Artikkel 38 |
— |
— |
|
Artikli 39 lõige 1 |
Artikli 32 lõige 6 |
— |
|
Artikli 39 lõige 2 |
Artikli 35 lõige 3 |
— |
|
Artikli 40 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
— |
|
Artikli 41 lõige 1 |
Artikli 30 lõige 1 |
— |
|
Artikli 41 lõige 2 |
Artikli 30 lõiked 3 ja 6 |
— |
|
Artikli 41 lõige 3 |
Artikli 30 lõigete 3 ja 7 punkt a |
— |
|
Artikli 41 lõige 4 |
— |
— |
|
Artikli 41 lõige 5 |
Artikli 30 lõige 10 |
— |
|
Artikli 41 lõige 6 |
— |
— |
|
Artikkel 42 |
Artikli 31 lõike 1 punkt b |
— |
|
Artikli 43 lõige 1 |
Artikli 34 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
|
Artikli 43 lõige 2 |
— |
|
|
Artikli 43 lõige 3 |
Artikli 34 lõige 4 |
— |
|
Artikkel 44 |
— |
— |
|
Artikkel 45 |
— |
— |
|
Artikkel 46 |
— |
— |
|
Artikkel 47 |
— |
— |
|
Artikkel 48 |
— |
— |
|
Artikkel 49 |
— |
— |
|
Artikkel 50 |
— |
— |
|
Artikkel 51 |
— |
— |
|
Artikkel 52 |
— |
— |
|
Artikkel 53 |
— |
— |
|
Artikkel 54 |
— |
— |
|
Artikkel 55 |
— |
— |
|
Artikkel 56 |
— |
— |
|
Artikkel 57 |
— |
— |
|
Artikkel 57a |
Artikkel 20 ja VII lisa |
— |
|
Artikkel 58 |
— |
— |
|
Artikkel 59 |
— |
— |
|
Artikkel 60 |
— |
— |
|
Artikkel 61 |
— |
— |
|
Artikkel 62 |
— |
— |
|
Artikkel 63 |
— |
— |
|
Artikkel 64 |
— |
— |
|
Artikkel 65 |
— |
— |
|
Artikkel 66 |
— |
— |
|
Artikkel 67 |
— |
— |
|
Artikkel 68 |
— |
— |
|
Artikkel 69 |
— |
— |
|
Artikkel 70 |
— |
— |
|
Artikkel 71 |
— |
— |
|
Artikkel 72 |
— |
— |
|
Artikkel 73 |
— |
— |
|
Artikkel 74 |
— |
— |
|
Artikkel 75 |
— |
— |
|
Artikkel 76 |
— |
— |
|
Artikkel 77 |
— |
— |
|
Artikkel 78 |
— |
— |
|
Artikkel 79 |
— |
— |
|
Artikkel 80 |
— |
— |
|
Artikkel 81 |
— |
— |
|
Artikkel 82 |
— |
— |
|
Artikkel 83 |
— |
— |
|
Artikkel 84 |
— |
— |
|
Artikkel 85 |
— |
— |
|
Artikkel 86 |
— |
— |
|
Artikkel 87 |
— |
— |
|
Artikkel 88 |
Artikkel 56 |
— |
|
Artikkel 89 |
Artikkel 57 |
— |
|
Artikkel 90 |
Artikkel 58 |
— |
|
Artikkel 91 |
Artikkel 59 |
— |
|
Artikkel 92 |
Artikkel 60 |
— |
|
Artikkel 93 |
— |
— |
|
Artikkel 94 |
— |
— |
|
Artikkel 95 |
— |
— |
|
Artikkel 96 |
— |
— |
|
Artikkel 97 |
— |
— |
|
Artikkel 98 |
— |
— |
|
Artikkel 99 |
— |
— |
|
Artikkel 100 |
— |
— |
|
Artikkel 101 |
— |
— |
|
Artikkel 102 |
— |
— |
|
Artikkel 103 |
— |
— |
|
Artikkel 104 |
— |
— |
|
Artikkel 105 |
— |
— |
|
Artikkel 106 |
— |
— |
|
Artikkel 107 |
— |
— |
|
Artikkel 108 |
— |
— |
|
Artikkel 109 |
— |
— |
|
Artikkel 110 |
— |
— |
|
Artikkel 111 |
— |
— |
|
Artikkel 112 |
— |
— |
|
Artikkel 113 |
— |
— |
|
Artikkel 114 |
— |
— |
|
Artikkel 115 |
— |
— |
|
Artikkel 116 |
— |
— |
|
Artikkel 117 |
— |
— |
|
Artikkel 118 |
— |
— |
|
Artikkel 119 |
— |
— |
|
Artikkel 120 |
— |
— |
|
Artikkel 121 |
Artiklid 16 ja 17 |
— |
|
Artikkel 121a |
— |
Artikli 98 teine lõik |
|
Artikkel 122 |
— |
— |
|
Artikkel 123 |
— |
— |
|
Artikli 124 lõiked 1–5, 7 ja 8 |
— |
— |
|
Artikli 124 lõige 6 |
— |
Artikli 98 esimene lõik |
|
Artikkel 125 |
— |
— |
|
Artikkel 126 |
— |
— |
|
Artikkel 127 |
— |
— |
|
Artikkel 128 |
— |
— |
|
Artikkel 129 |
— |
— |
|
Artikkel 130 |
— |
— |
|
Artikkel 131 |
— |
— |
|
Artikkel 132 |
Artiklid 18 ja 19 |
— |
|
Artikkel 133 |
— |
— |
|
Artikkel 133a |
Artikkel 37 |
— |
|
Artikkel 134 (välja jäetud) |
— |
— |
|
Artikkel 135 (välja jäetud) |
— |
— |
|
Artikkel 136 |
— |
— |
|
Artikkel 137 |
— |
— |
|
Artikkel 138 |
Artikkel 3 |
— |
|
Artikkel 139 |
Artikkel 13 |
— |
|
Artikkel 140 |
Artikkel 67 |
— |
|
Artikkel 141 |
Artikkel 71 |
— |
|
Artikli 142 punktid a–q ja s |
Artikkel 70 |
— |
|
Artikli 142 punkt r |
Artikkel 69 |
— |
|
Artikkel 143 |
— |
— |
|
Artikkel 144 |
— |
— |
|
Artikkel 145 |
— |
— |
|
Artikkel 146 |
Artikkel 72 |
— |
|
Artikkel 146a |
— |
— |
|
Artikkel 147 |
Artikkel 73 |
— |
|
Artikkel 148 |
— |
— |
|
Artikkel 149 |
Artikkel 74 |
— |
|
I lisa |
I lisa |
— |
|
II lisa |
— |
II lisa |
|
III lisa |
— |
II lisa |
|
IV lisa |
III lisa |
— |
|
V lisa |
— |
— |
|
VI lisa |
— |
— |
|
VII lisa |
IV lisa |
— |
|
VIII lisa |
II lisa |
— |
|
IX lisa |
— |
— |
|
X lisa |
— |
— |
|
XI lisa |
— |
— |
|
XII lisa |
— |
— |
|
XIII lisa |
— |
— |
|
XIV lisa |
— |
— |
|
XV lisa |
— |
— |
|
XVI lisa |
— |
— |
|
XVII lisa |
— |
— |
|
XVIIa lisa |
— |
— |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1601/96, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 671).
( 2 ) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433, 22.12.2020, lk 11).
( 3 ) Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65).
( *1 ) Tavad, mille suhtes kohaldatakse artikli 43 lõike 12 punktis c osutatud arvutust.