EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02011R1343-20151128
Regulation (EU) No 1343/2011 of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on certain provisions for fishing in the GFCM (General Fisheries Commission for the Mediterranean) Agreement area and amending Council Regulation (EC) No 1967/2006 concerning management measures for the sustainable exploitation of fishery resources in the Mediterranean Sea
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011 , mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011 , mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid
2011R1343 — ET — 28.11.2015 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, (ELT L 347 30.12.2011, lk 44) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2102, 28. oktoober 2015, |
L 308 |
1 |
25.11.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1343/2011,
13. detsember 2011,
mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Euroopa Ühendus liitus Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga („GFCMi leping”) vastavalt nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsusele 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga ( 3 ) („GFCM”). |
|
(2) |
GFCMi lepinguga nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et toetada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist. |
|
(3) |
Euroopa Liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised. |
|
(4) |
GFCMi soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õiguses rakendada ulatuses, mida ei ole veel hõlmatud. |
|
(5) |
GFCM võttis 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta istungitel vastu mitmed GFCMi lepingu piirkonna kalapüüki käsitlevad soovitused ja resolutsioonid, mis on liidu õiguses rakendatud ajutiselt iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega, või GFCMi soovituste 2005/1 ja 2005/2 puhul, määruse (EÜ) nr 1967/2006 ( 4 ) artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 24. |
|
(6) |
Selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides ning arvestades asjaolu, et soovituste püsiv iseloom nõuab ka püsivat õiguslikku vahendit nende rakendamiseks liidu õiguses, oleks asjakohane rakendada kõnealused soovitused üheainsa õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. |
|
(7) |
Kuna GFCMi soovitusi kohaldatakse kogu GFCMi lepingu piirkonnas, kuhu kuuluvad Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu on määratletud GFCMi lepingu preambulis, tuleks kõnealused soovitused selguse ja õiguskindluse huvides rakendada liidu õigusaktides ühe eraldi määrusega, mitte määruse (EÜ) nr 1967/2006 muudatustena, sest nimetatud määrus käsitleb üksnes Vahemerd. |
|
(8) |
Teatavaid määruse (EÜ) nr 1967/2006 sätteid tuleks kohaldada mitte üksnes Vahemerel, vaid kogu GFCMi lepingu piirkonnas. Seepärast tuleks kõnealused sätted määrusest (EÜ) nr 1967/2006 välja jätta ning lisada käesolevasse määrusesse. Lisaks tuleks edasi täpsustada selles määruses sätestatud võrgusilma miinimumsuurust käsitlevaid teatud sätteid. |
|
(9) |
Territoriaalseid majandamismeetmeid käsitlevate GFCMi soovitustega kehtestatud „kalapüügipiirangutega piirkond” on oma mõjult sama, mis määruses (EÜ) nr 1967/2006 kasutatud mõiste „kalapüügi kaitseala”. |
|
(10) |
GFCM võttis 2009. aasta 23.–27. märtsil toimunud aastaistungil teadusliku nõuandekomitee teadusnõuande alusel, mis on lisatud GFCMi 11. istungjärgu aruandesse (FAO aruanne nr 890), vastu Lioni lahes kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamist käsitleva soovituse. Kõnealust meedet on asjakohane rakendada püügikoormuse korralduskava raames. |
|
(11) |
Mõne püügivahendi selektiivsus ei tohi segapüügi puhul Vahemerel ületada teatavat taset. Lisaks püügikoormuse üldisele kontrollimisele ja piiramisele on eriti oluline vähendada püügikoormust oluliste kalavarude täiskasvanud isendite kogunemiskohtades, et tagada paljunemise võimalikult vähese häirimisega nimetatud liikide jätkusuutlik kasutamine. Seepärast on kõigepealt soovitav vähendada teadusliku nõuandekomitee uuritud piirkonna püügikoormust endise tasemeni ning seejärel mitte lubada nimetatud taseme suurendamist. |
|
(12) |
Korraldusmeetmete aluseks olev teaduslik nõuanne peaks tuginema kalalaevastiku püügivõimsust ja tegevust, kalavarude bioloogilist seisundit ning kalandusega seotud sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete teaduslikule kasutusele. Kõnealused andmed tuleb koguda ja esitada õigeaegselt, et GFCMi abistavatel organitel oleks võimalik nõuannet ette valmistada. |
|
(13) |
GFCM võttis 2008. aasta istungil vastu soovituse, mis käsitleb sadamariigi meetmete piirkondlikku kava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks GFCMi piirkonnas. Kuigi nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ( 5 ) hõlmab üldjoontes kõnealuse soovituse sisu ning seda on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2010, on selles siiski mõned osad (nt sadamas inspekteerimise sagedus, ulatus ja menetlused), mida on vaja käsitleda käesolevas määruses, et kohandada seda soovitust GFCMi lepingu piirkonna eripäraga. |
|
(14) |
Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses kalapüügipiirangutega piirkondades toimunud püügitegevuse aruande vormi ja edastamisega; halva ilma tõttu kaotsiläinud päevade kuldmakrelli püügikeelu ajale ülekandmise taotluste ja sellise ülekandmise aruande vormi ja edastamisega; kuldmakrelli püügi kohta andmete kogumise kontekstis esitatava aruande vormi ja edastamisega; Musta mere põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatavate nootade võrgusilma miinimumsuuruse kasutamise teabe vormi ja edastamisega; ning statistiliste maatriksite teabe vormi ja edastamisega, samuti seoses GFCMi täitevsekretäriga tehtava koostöö ja teabevahetusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( 6 ). |
|
(15) |
Selleks et tagada liidu poolt tema GFCMi lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu õiguses selliste muudatuste rakendamisega, mis on saanud liidu suhtes siduvaks seoses liidu õiguses juba rakendatud kehtivate GFCMi meetmetega ja milleks on GFCMi täitevsekretärile teabe esitamine võrgusilma miinimumsuuruse kohta Mustas meres; GFCMi täitevsekretariaadile volitatud laevade nimekirja edastamine GFCMi registrisse kandmiseks; sadamariigi meetmed; koostöö, teavitamine ja aruandlus; GFCMi geograafiliste alapiirkondade ja geograafiliste koordinaatide kaart ja tabel; laevade inspekteerimise kord sadamariigis ning GFCMi statistilised maatriksid. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse Vahemere üldises kalanduskomisjonis („GFCM”) võetavate kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-, seire-, turustus- ning jõustamismeetmete kohaldamist liidus.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ELi kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse kutselise kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse suhtes GFCMi lepingu piirkonnas.
Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohaldamist.
2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ning selle liikmesriigi loal ja järelevalve all, kelle lipu all laev sõidab, ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute eesmärgil püügitoiminguid teostav liikmesriik teavitab komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteed kogu selliste püügitoimingute käigus püütud saagist.
Artikkel 3
Mõisted
Lisaks nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) ( 7 ) artiklis 3 ja määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel järgmisi mõisteid:
|
a) |
„GFCMi lepingu piirkond” – Vahemeri ja Must meri ning neid ühendavad veed, nagu on kirjeldatud GFCMi lepingus; |
|
b) |
„püügikoormus” – kalalaeva püügivõimsuse, väljendatud kas kW-des või GT-des (brutotonnaaž), ning merepäevadena väljendatud püügitegevuse korrutis; |
|
c) |
„merepäev” – kalendripäev, mille kestel laev ei ole sadamas, sõltumata sellest, kui kaua on kõnealune laev kõnealuse päeva jooksul piirkonnas; |
|
d) |
„ELi laevastikuregistri number” – komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) ( 8 ) I lisas määratletud ühenduse laevastikuregistri number. |
II
JAOTIS
TEHNILISED MEETMED
I
PEATÜKK
Kalapüügipiirangutega piirkonnad
Artikkel 4
Kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamine
Kalapüügipiirangutega piirkond kehtestatakse Lioni lahe idaosas järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
— 42° 40′ N, 4° 20′ E
— 42° 40′ N, 5° 00′ E
— 43° 00′ N, 4° 20′ E
— 43° 00′ N, 5° 00′ E.
Artikkel 5
Püügikoormus
Veetavaid võrke, põhjaõngejadasid, pelaagilisi õngejadasid ning põhja kinnitatud võrke kasutavate laevade puhul ei ületa põhjalähedaste kalavarude püügikoormus artiklis 4 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonnas iga liikmesriigi püügikoormust kõnealuses piirkonnas 2008. aastal.
Artikkel 6
Kalapüügi register
Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 16. veebruaril 2012 elektroonilisel kujul nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, kes püüdsid kala 2008. aasta jooksul artiklis 4 osutatud piirkonnas ning I lisas määratletud GFCMi geograafilises alapiirkonnas 7. Selles nimekirjas esitatakse laeva nimi, laeva ELi laevastikuregistri number, ajavahemik, milleks laeval oli püügiluba artiklis 4 osutatud piirkonnas, ning päevade arv, mille iga laev oli 2008. aastal geograafilises alapiirkonnas 7 ning täpsemalt artiklis 4 osutatud piirkonnas.
Artikkel 7
Püügiloaga laevad
1. Laevadele, kellel on lubatud püüda kala artiklis 4 osutatud piirkonnas, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) ( 9 ) artiklile 7.
2. Kalalaevadele, kes ei ole püüdnud kala artiklis 4 osutatud piirkonnas enne 31. detsembrit 2008, ei anta luba nimetatud piirkonnas kalapüügiks.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 16. veebruaril 2012 siseriiklikud õigusaktid, mis olid jõus 31. detsembril 2008 ning mis käsitlevad järgmist:
a) maksimaalne tundide arv päevas, mille kestel on laeval lubatud kala püüda,
b) maksimaalne päevade arv nädalas, mille kestel on laeval lubatud viibida merel ning ära olla sadamast,
c) kalalaevadele registreerimissadamast väljumiseks ja sinna naasmiseks ettenähtud kohustuslik aeg.
Artikkel 8
Tundlike elupaikade kaitse
Liikmesriigid tagavad artiklis 4 osutatud piirkonna kaitsmise mis tahes muu inimtegevuse mõjude eest, mis ohustavad kõnealuse kudemispiirkonna iseloomulike joonte säilimist.
Artikkel 9
Teave
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal enne 1. veebruari elektroonilise aruande artiklis 4 osutatud piirkonnas toimunud püügitegevuse kohta.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sellise püügitegevuse aruande vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 10
Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine
Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistes piirkondades:
a) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
— 39° 27,72′ N, 18° 10,74′ E
— 39° 27,80′ N, 18° 26,68′ E
— 39° 11,16′ N, 18° 32,58′ E
— 39° 11,16′ N, 18° 04,28′ E;
b) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
— 31° 30,00′ N, 33° 10,00′ E
— 31° 30,00′ N, 34° 00,00′ E
— 32° 00,00′ N, 34° 00,00′ E
— 32° 00,00′ N, 33° 10,00′ E;
c) süvamerepüügi piirangutega piirkond „Eratosthenese veealune mägi” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
— 33° 00,00′ N, 32° 00,00′ E
— 33° 00,00′ N, 33° 00,00′ E
— 34° 00,00′ N, 33° 00,00′ E
— 34° 00,00′ N, 32° 00,00′ E.
Artikkel 11
Tundlike elupaikade kaitse
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate asutuste ülesanne oleks kaitsta süvamere tundlikke elupaiku artiklis 10 osutatud piirkondades, ning tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud mis tahes muu tegevuse eest, mis ohustab nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.
II
PEATÜKK
Püügikeeluaja kehtestamine peibutuspüügivahenditega harilikku kuldmakrelli püüdvatele kaluritele
Artikkel 12
Püügikeeluaeg
1. Hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püük peibutuspüügivahenditega on keelatud 1. jaanuarist kuni 14. augustini igal aastal.
2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi püügipäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega püüdvate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Sellisel juhul esitab liikmesriik enne aasta lõppu komisjonile taotluse kõnealuse arvu püügipäevade ülekandmiseks.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse samuti määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndis.
4. Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:
a) aruanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, kaasa arvatud taotlust toetavad asjakohased andmed ilmastikuolude kohta,
b) laeva nimi ja laeva ELi laevastikuregistri number.
5. Komisjon teeb lõikes 2 osutatud liiki taotluste kohta otsuse kuue nädala jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ning teavitab sellest otsusest liikmesriiki kirjalikult.
6. Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 5 kohaselt vastuvõetud otsustest. Liikmesriigid esitavad igal aastal enne 1. novembrit komisjonile aruande eelmisel aastal kaotsiläinud püügipäevade ülekandmise kohta, nagu on osutatud lõikes 2.
7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõikes 4 osutatud taotluse ning lõikes 6 osutatud ülekandmise aruande vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Kalapüügiluba
Kalalaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, antakse kalapüügiluba kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 ning kõnealuste laevade nimed ja ELi laevastikuregistri numbrid kantakse nimekirja, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile. Kalapüügiluba peab olema laevadel, mille üldpikkus on alla 10 meetri.
Kõnealust nõuet kohaldatakse ka määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndi suhtes.
Artikkel 14
Andmete kogumine
1. Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) ( 10 ) kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid asjakohase süsteemi saaki ja püügikoormust käsitlevate andmete kogumiseks ja töötlemiseks.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 15. jaanuariks oma lipu all sõitnud kalalaevade arvu igas I lisas sätestatud GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilises alapiirkonnas ning samuti eelmisel aastal lossitud ja ümberlaaditud hariliku kuldmakrelli üldkoguse.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte selliste aruannete vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimismenetlusega.
3. Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretärile.
III
PEATÜKK
Püügivahendid
Artikkel 15
Võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Mustal merel
1. Musta mere põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatavate nootade võrgusilma miinimumsuurus on 40 mm. Noodaosi, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 40 mm, ei tohi kasutada ega pardal hoida.
2. Enne 1. veebruari 2012 asendatakse lõikes 1 osutatud noot ruudukujuliste silmadega noodaga, mille pära silmasuurus on 40 mm, või laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega noodaga, mille silma suuruse tunnustatud selektiivsus on sama, mis ruudukujuliste silmadega nooda puhul, mille pära silmasuurus on 40 mm, või suurem sellest.
3. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad põhjalähedaste kalavarude traalpüügiga Mustal merel, esitavad komisjonile esimest korda hiljemalt 16. veebruaril 2012 ja seejärel iga kuue kuu tagant kalalaevade nimekirja, kes sellise tegevusega Mustal merel tegelevad ja kes kasutavad ruudukujuliste silmadega nootasid, mille pära silmasuurus on 40 mm, või rombikujuliste silmadega nootasid, mille silmasuurus on vähemalt 50 mm, ning samuti nende osakaalu põhjalähedase traalpüügiga tegelevas liikmesriigi kalalaevastikus.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesolevas lõikes osutatud teabe vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Komisjon edastab lõikes 3 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile.
Artikkel 15a
Traalnootade ja nakkevõrkude kasutamine Musta mere piirkonnas
1. Traalnootade kasutamine on keelatud:
a) kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ületata 50 meetri samasügavusjoont, või
b) kaldale lähemal kui 50 meetri samasügavusjoon, kui see sügavus saavutatakse kaldale lähemal.
2. Liikmesriik võib erandkorras lubada oma kalalaevadel kalastada lõikes 1 osutatud piirkonnas, tehes erandeid kooskõlas soovitusega GFCM/36/2012/3, tingimusel et ta teavitab komisjoni nõuetekohaselt igast sellisest erandist.
3. Kui komisjon on seisukohal, et lõike 2 kohaselt tehtud erand ei vasta kõnealuses lõikes sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda kõnealuse erandi muutmist.
4. Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 2 kohaselt tehtud igast erandist.
5. Alates 1. jaanuarist 2015 on keelatud kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 millimeetrit.
Artikkel 16
Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine
Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1 000 m on keelatud.
IV PEATÜKK
Punakoralli kaitse ja säästev kasutamine
Artikkel 16a
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 2 ja artikli 8 lõike 1 punktide e ja g kohaldamist, või nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ ( 11 ) tulenevaid rangemaid meetmeid.
Artikkel 16b
Minimaalne korjesügavus
1. Punakoralli korjamine on keelatud sügavusel alla 50 meetri, kuni GFCM ei teata teisiti.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 12 ) artikli 18 lõigetega 1–6 vastu delegeeritud õigusakte lõikest 1 erandite tegemiseks.
3. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandite tegemiseks esitatavatele ühissoovitustele tuleb lisada:
a) üksikasjalik teave siseriikliku majandamisraamistiku kohta;
b) teaduslikud või tehnilised põhjendused;
c) nende kalalaevade loetelu, kellel on lubatud korjata punakoralli alla 50 meetri sügavusel või vastavate lubade arv, ja
d) nende püügipiirkondade loetelu, kus niisugune korjamine on lubatud ja mis on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatide abil nii maal kui ka merel.
Liikmesriigi iga esimeses lõigus osutatud ühissoovitus tuleb esitada hiljemalt 29. novembril 2018.
4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kehtestatud on sobiv siseriiklik majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügilubade väljaandmise kava, ning
b) piisavate keelupiirkondade ja -aegade abil on tagatud üksnes piiratud arvu punakoralli kolooniate kasutamine.
5. Olenemata lõigetest 2–4 võivad liikmesriigid üleminekumeetmena võtta soovituse GFCM/35/2011/2 rakendamiseks meetmeid, tingimusel et:
a) kõnealused meetmed moodustavad osa asjakohasest siseriiklikust majandamisraamistikust ning
b) asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni nõuetekohaselt nende meetmete võtmisest.
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et ühtegi erandit ei kohaldata enam pärast lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäeva.
6. Kui komisjon on kooskõlas lõike 5 punktiga b asjaomaste liikmesriikide edastatud teadete alusel seisukohal, et pärast 28. novembrit 2015 vastu võetud riiklik meede ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda selle meetme muutmist.
7. Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõigete 2 ja 5 kohaselt võetud meetmetest.
Artikkel 16c
Korallikoloonia sarra miinimumläbimõõt
1. Punakoralli kolooniates asuvat punakoralli, mille sarra läbimõõt on alla 7 millimeetri, mõõdetuna koloonia alusest ühe sentimeetri kõrgusel, ei tohi korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda kui töötlemata toodet.
2. Komisjonil on käesoleva määruse artikli 27 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigete 1–6 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lubada erandina lõikest 1 kohaldada alamõõduliste (< 7 mm) punakoralli kolooniate suhtes maksimaalset ületamismäära 10 % eluskaalust.
3. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandi tegemiseks esitatavatele ühissoovitustele tuleb lisada erandi tegemise teaduslikud või tehnilised põhjendused.
Liikmesriigi iga esimeses lõigus osutatud ühissoovitus tuleb esitada hiljemalt 29. novembril 2018.
4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kehtestatud on siseriiklik majandamisraamistik, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügilubade väljaandmise kava;
b) kehtestatud on konkreetsed järelevalve- ja kontrolliprogrammid.
5. Olenemata lõigetest 2–4 võivad liikmesriigid võtta üleminekumeetmena soovituse GFCM/36/2012/1 rakendamiseks vastu meetmeid, tingimusel et:
a) kõnealused meetmed moodustavad osa asjakohasest siseriiklikust majandamisraamistikust ning
b) asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni nõuetekohaselt nende meetmete võtmisest.
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et ühtegi tehtud erandit ei kohaldata enam pärast lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäeva.
6. Kui komisjon on kooskõlas lõike 5 punktiga b asjaomaste liikmesriikide edastatud teadete alusel seisukohal, et pärast 28. novembrit 2015 võetud riiklik meede ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda selle meetme muutmist.
7. Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõigete 2 ja 5 kohaselt võetud meetmetest.
Artikkel 16d
Vahendid ja -seadmed
1. Punakoralli puhul on ainsaks lubatud korjevahendiks pädeva siseriikliku asutuse tegevusloaga või selle poolt tunnustatud kalurite akvalangiga sukeldumisel kasutatav käsihaamer.
2. Kaugjuhitavate allveesõidukite (ROVide) kasutamine punakoralli korjamiseks on keelatud.
3. Erandina lõikest 2 on liikmesriigilt enne 30. septembrit 2011 jälgimise ja uurimise eesmärgil loa saanud ROVide kasutamine jätkuvalt lubatud kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades, tingimusel et asjaomased ROVid ei ole varustatud robotkäte või muu punakoralli lõikamist ja korjamist võimaldava seadmega.
Sellised load kaotavad kehtivuse või need tühistatakse 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on saanud teadustulemusi, mis näitavad, et ROVide kasutamine pärast 2015. aastat ei avalda negatiivset mõju punakoralli säästvale kasutamisele.
4. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik lubada ilma robotkäteta ROVide kasutamist jälgimise ja uurimise eesmärgil kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades, tingimusel et seoses siseriikliku majandamisraamistikuga on saadud teadustulemusi, mis ei näita negatiivset mõju punakoralli säästvale kasutamisele.
Sellised load kaotavad kehtivuse või need tühistatakse 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui GFCM esimeses lõigus osutatud teadustulemused kinnitab.
5. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik piiratud aja jooksul kuni 31. detsembrini 2015 lubada ROVide kasutamist teaduslike katsete eesmärgil, mis hõlmab nii punakoralli vaatlusi kui ka korjamist, tingimusel et need tegevused toimuvad siseriikliku uurimisasutuse järelevalve all või koostöös pädevate siseriiklike või rahvusvaheliste teadusasutuste või mõne muu asjaomase sidusrühmaga.
V PEATÜKK
Püügitegevuse mõju vähendamine teatavate mereliikide puhul
Artikkel 16e
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivist 92/43/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ ( 13 ) ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1185/2003 ( 14 ) tulenevaid rangemaid meetmeid.
Artikkel 16f
Merelindude juhupüük kalapüügivahenditesse
1. Kalalaevade kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merelinnud viivitamata vabadusse laskma.
2. Kalalaevad ei tohi merelinde kaldale tuua, välja arvatud merelindude riiklike kaitsekavade raames või üksikute viga saanud lindude paranemisele kaasaaitamiseks ning tingimusel, et pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist selliste merelindude kaldaletoomise kavatsusest nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.
Artikkel 16g
Merikilpkonnade juhupüük kalapüügivahenditesse
1. Niivõrd kui see on võimalik, käsitsetakse juhuslikult kalapüügivahenditesse püütud merikilpkonni ettevaatlikult ning vabastatakse nad vigastusi tekitamata ja elusalt.
2. Kalalaevade kaptenid ei tohi tuua kaldale merikilpkonni, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkreetse päästeprogrammi või riikliku kaitsekavaga või kui see on vajalik üksikute vigastatud ja komatoossete merikilpkonnade päästmiseks ja abistamiseks ning tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.
3. Kalalaevad, mis kasutavad väikeste pelaagiliste liikide püügiks seinnoota või pelaagiliste liikide püügiks kokkuveotrossideta haardnoota, väldivad nii palju kui võimalik merikilpkonnade nootadega sisse piiramist.
4. Põhjaõngejada ja põhja kinnitatud nakkevõrku kasutavate kalalaevade pardal peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks, et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabastamine viisil, mis võimaldab neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda.
Artikkel 16h
Munkhüljeste (Monachus monachus) juhupüük
1. Kalalaevade kaptenid ei tohi võtta pardale või ümber laadida või lossida munkhülgeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende päästmiseks ja konkreetse vigastatud isendi paranemisele kaasa aitamiseks, tingimusel et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.
2. Kalapüügivahenditesse juhuslikult püütud munkhülged vabastatakse vigastusi tekitamata ja elusalt. Munkhüljeste surnukehad tuleb lossida ning need konfiskeeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks või hävitatakse pädevate siseriiklike asutuste poolt.
Artikkel 16i
Vaalaliste juhupüük
Niivõrd kui see on võimalik, peavad kalalaevad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud ja laevaga kaasa toodud vaalalised vigastusi tekitamata ja elusalt ning viivitamata merre tagasi laskma.
Artikkel 16j
Kaitsealused haid ja raid
1. Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli ( 15 ) (edaspidi „Barcelona konventsiooni protokoll”) II lisas loetletud liiki haisid ja raisid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.
2. Niivõrd kui see on võimalik, peavad kalalaevad, mille püügivahenditesse on juhuslikult sattunud Barcelona konventsiooni protokolli II lisas loetletud liiki haid ja raid, need vigastusi tekitamata ja elusalt ning viivitamata vabaks laskma.
Artikkel 16k
Haide identifitseerimine
Haide pea maharaiumine ja nende nülgimine pardal ning enne lossimist on keelatud. Maharaiutud peadega nülitud haide turustamine esmamüügil pärast lossimist on keelatud.
VI PEATÜKK
Aadria meres väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes kohaldatavad meetmed
Artikkel 16l
Püügivõimsuse haldamine
1. Käesoleva artikli kohaldamisel on väikeste pelaagiliste liikide varude püügivõimsuse sihttaseme kehtestamisel lähtutud asjaomaste liikmesriikide esitatud kalalaevade loetelust, mis on edastatud GFCMi sekretariaadile vastavalt soovituse GFCM/37/2013/1 punktile 22. Kõnealused loetelud sisaldavad kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millel on väikeste pelaagiliste liikide püüdmise luba ning mis on registreeritud käesoleva määruse I lisas osutatud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates, või mida, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud väljaspool geograafilist alapiirkonda asuvas sadamas, käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 või 18 või mõlemas.
2. Traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad liigitatakse olenemata asjaomase laeva kogupikkusest väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate laevade hulka, kui sardiin ja anšoovis moodustavad vähemalt 50 % saagi eluskaalust.
3. Liikmesriigid tagavad, et geograafilises alapiirkonnas 17 väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate ning traalnootade või seinnootadega varustatud kalalaevade üldine püügivõimsus (väljendatuna brutotonnaažis (GT) või brutoregistertonnaažis (GRT) ning siseriikliku ja ELi laevastikuregistri kohases mootori võimsuse (kW) näitajas) ei ületa ühelgi ajahetkel väikeste pelaagiliste liikide püügivõimsuse sihttaset, millele on osutatud lõikes 1.
4. Liikmesriigid tagavad, et väikeste pelaagiliste liikide püügiga tegelevad traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad, millele on osutatud lõikes 2, ei püüa kala rohkem kui 20 päeva kuus või 180 päeva aastas.
5. Sellistel kalalaevadel, mis on püügireisil geograafilises alapiirkonnas 17 või 18 või mõlemas, kuid mis ei ole kantud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügiloaga laevade loetellu, on keelatud püüda või, erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1, hoida pardal või lossida anšoovise- või sardiinikogust või nii anšoovise- kui ka sardiinikogust, mis moodustab rohkem kui 20 % kogupüügist.
6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast lõikes 1 osutatud püügiloaga kalalaevade loetelus tehtud täiendusest, kustutamisest või muudatusest kohe pärast sellise täienduse, kustutamise või muudatuse tegemist. Need muudatused ei mõjuta lõikes 1 osutatud püügivõimsuse sihttaset. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi täitevsekretärile.
III
JAOTIS
KONTROLLIMEETMED
I
PEATÜKK
Laevade register
Artikkel 17
Püügiloaga laevade register
1. Iga liikmesriik saadab igal aastal enne 1. detsembrit komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil ajakohastatud nimekirja tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15-meetrise üldpikkusega laevade kohta, kellel liikmesriik lubab püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas, väljastades talle selleks püügiloa.
2. Lõikes 1 osutatud nimekirjas esitatakse järgmine teave:
a) laeva ELi laevastikuregistri number ja pardatähis vastavalt määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisa määratlusele;
b) ajavahemik, mille jooksul püük ja/või ümberlaadimine on lubatud;
c) kasutatavad püügivahendid.
3. Komisjon saadab igal aastal enne 1. jaanuari ajakohastatud nimekirja GFCMi täitevsekretariaadile, et asjakohased laevad kantaks GFCMi registrisse, mis hõlmab üle 15 m üldpikkusega laevu, kellel on lubatud püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas („GFCMi register”).
4. Lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused saadetakse komisjonile edastamiseks GFCMi täitevsekretariaadile tavapärase andmeedastussüsteemi abil vähemalt kümme tööpäeva enne seda, kui laev alustab püüki GFCMi lepingu piirkonnas.
5. ELi kalalaevad, mille üldpikkus on üle 15 meetri ja mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi lepingu piirkonnas püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi liiki kalu ega karpe.
6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega nad tagavad, et:
a) ainult nendel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja ja mille pardal on liikmesriigi väljastatud püügiluba, on lubatud püügiloa tingimuste alusel püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas;
b) püügiluba ei väljastata laevadele, kes on GFCMi lepingu piirkonnas või mujal tegelenud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et endised omanikud ja reederid ei ole enam nende laevadega juriidiliselt ega majanduslikult seotud ega oma mingit kontrolliõigust nende laevade üle ning nende laevad ei osale enam ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud;
c) liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral keelatud tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanike ja reederite osalemine GFCMi registrisse kandmata laevade püügitegevuses, mis toimub GFCMi lepingu piirkonnas, ja seotus sellise tegevusega;
d) liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral ette nähtud, et tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud ja reederid peavad olema lipuliikmesriigi kodanikud või seal asutatud juriidilised isikud;
e) liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.
7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata üle 15-meetrise üldpikkusega laevadel, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, kala ja karpide püük GFCMi lepingu piirkonnas ning nimetatud piirkonnast pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.
8. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et üle 15-meetrise üldpikkusega laevad, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi lepingu piirkonnas.
PEATÜKK Ia
Andmete registreerimise kohustus
Artikkel 17a
Punakoralli korjamine
Sellised kalalaevad, kellel on punakoralli korjamise luba, peavad pardal püügipäevikut, kus registreeritakse iga päev punakoralli- ja kalasaak püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse pädevatele siseriiklikele asutustele määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.
Artikkel 17b
Teatavate mereliikide juhupüük
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõike 5 kohaldamist, registreerivad kalalaevade kaptenid kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud püügipäevikus järgmise teabe:
a) kõik merelindude juhupüügi ja vabastamise juhtumid;
b) kõik merikilpkonnade juhupüügi ja vabastamise juhtumid;
c) kõik munkhüljeste juhupüügi ja vabastamise juhtumid;
d) kõik vaalaliste juhupüügi ja vabastamise juhtumid;
e) kõik Barcelona konventsiooni protokolli II ja III lisas loetletud liiki haide ja raide juhupüügi ning, kui seda on nõutud, vabastamise juhtumid.
2. Teaduslikule nõuandekomiteele analüüsiks esitatavad riiklikud aruanded peaksid lisaks logiraamatusse kantud teabele sisaldama ka:
a) järgmist teavet seoses merikilpkonnade juhupüügiga:
— püügivahendi tüüp,
— vahejuhtumi aeg,
— püügivahendite veesoleku aeg,
— sügavus ja asukoht,
— sihtliigid,
— merikilpkonlaste liigid ning
— kas merikilpkonnad lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt;
b) järgmist teavet seoses vaalaliste juhupüügiga:
— püügivahendi tüübi iseloomustus,
— vahejuhtumi aeg,
— asukoht (kas geograafiliste alapiirkondade või käesoleva määruse I lisas kirjeldatud statistiliste ruutude abil) ning
— kas asjaomase vaalalise puhul on tegemist delfiini või muu vaalaliste liigiga.
3. Liikmesriigid kehtestavad 31. detsembriks 2015 eeskirjad lõikes 1 osutatud juhupüügi registreerimise kohta selliste kalalaevade kaptenite poolt, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku pidamise kohustust määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 14 alusel.
II
PEATÜKK
Sadamariigi meetmed
Artikkel 18
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade suhtes.
Artikkel 19
Eelteade
Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 72 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega.
Artikkel 20
Inspekteerimine sadamas
1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 1, inspekteerivad liikmesriigid oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 15 % lossimisest ja ümberlaadimisest.
2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 2, inspekteeritakse igal juhul selliseid kalalaevu, kes sisenevad liikmesriigi sadamasse ilma eelneva loata.
Artikkel 21
Inspekteerimismenetlus
Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud nõuetele peab sadamas tehtav inspekteerimine vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele.
Artikkel 22
Sadama kasutamise keelamine
1. Liikmesriigid ei luba kolmanda riigi laeval kasutada oma sadamat GFCMi lepingu piirkonnas püütud kalatoodete lossimiseks, ümberlaadimiseks ega töötlemiseks ning keelavad sellel sadamateenuste kasutamise, muu hulgas kütuse- ja muude varude täiendamise, juhul kui laev:
a) ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või
b) on piirkondliku kalandusorganisatsiooni koostatud nimekirjas, millesse on kantud laevad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või aitavad sellele kaasa, või
c) on ilma kehtiva loata tegeleda kalapüügi või sellega seonduva tegevusega GFCMi lepingu piirkonnas.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid lubada kolmandate riikide laevadel oma sadamat kasutada vääramatu jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ( 16 ) artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks tingimata vajalikke teenuseid.
2. Lõiget 1 kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõike 2 ning artikli 37 lõigete 5 ja 6 sätetele, milles on käsitletud sadama kasutamise keelamist.
3. Kui liikmesriik on lõigete 1 või 2 kohaselt keelanud kolmanda riigi laeval oma sadamate kasutamise, teavitab ta sellest viivitamata asjaomase kalalaeva kaptenit, lipuriiki, komisjoni ning GFCMi täitevsekretäri.
4. Kui lõigetes 1 või 2 osutatud põhjused keelustamiseks enam ei kehti, tühistab liikmesriik oma keelu ja teavitab sellest tühistamisest lõikes 3 osutatud isikuid.
IV
JAOTIS
KOOSTÖÖ, TEAVITAMINE JA ARUANDLUS
Artikkel 23
Koostöö ja teavitamine
1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ning vahetavad teavet GFCMi täitevsekretäriga, eelkõige:
a) asjaomastest andmebaasidest teavet nõutades ja seda sinna edastades;
b) taotledes ja tehes koostööd, et toetada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.
2. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud kalandusega seotud teabesüsteemid võimaldavad vahetada otse elektroonilisel teel andmeid GFCMi täitevsekretäriga III jaotises osutatud sadamariigi inspekteerimise kohta, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
3. Liikmesriigid võtavad meetmed teabe vahendamiseks asjaomastele riiklikele ametiasutustele elektrooniliselt ja nende asutuste tegevuse koordineerimiseks III jaotise II peatükis esitatud meetmete rakendamisel.
4. Liikmesriigid koostavad käesoleva määruse kohaldamisel kontaktisikute nimekirja, mis saadetakse viivitamata elektrooniliselt komisjonile, GFCMi täitevsekretärile ja GFCMi lepingu osalistele.
5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte koostöö ja teabe vahetamise üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 23a
Asjakohaste andmete edastamine komisjonile
1. Iga aasta 15. detsembriks edastavad asjaomased liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:
a) andmed artiklis 17a osutatud punakoralli kohta ning
b) elektroonilises vormis andmed merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja raide juhupüügi ning vabastamise kohta, samuti mis tahes asjakohased andmed, millest artikli 17b lõike 1 punktide a, b, c, d ja e kohaselt tuleb teatada.
2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile iga aasta 31. detsembriks.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt soovituse GFCM/36/2012/1 punktile 5 kõikidest muudatustest punakoralli lossimiseks määratud sadamate loetelus.
4. Liikmesriigid seavad sisse nõuetekohased järelevalvesüsteemid, et koguda usaldusväärset teavet selle kohta, missugune on põhja kinnitatud nakkevõrkude abil hariliku ogahai püügiga tegelevate kalalaevade mõju vaalaliste populatsioonide Musta mere piirkonnas, ja esitavad selle teabe komisjonile.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest munkhüljeste koobaste geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ja asjakohastes loeteludes, millele on osutatud soovituse GFCM/35/2011/5 punktis 6.
6. Komisjon edastab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe viivitamata GFCMi täitevsekretärile.
7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud teabe vormi ja edastamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 23b
Väikeste pelaagiliste liikide kontroll, seire ja järelevalve Aadria meres
1. Liikmesriigid esitavad iga aasta 1. oktoobriks komisjonile oma kavad ja programmid, millega tagatakse artikli 16l järgimine nõuetekohase seire ja aruandluse, eelkõige igal kuul toimunud püüki ja püügikoormust käsitleva seire ja aruandluse kaudu.
2. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks.
Artikkel 24
Statistiliste maatriksite andmete teatamine
1. Liikmesriigid edastavad igal aastal enne 1. maid GFCMi täitevsekretärile GFCMi statistilise maatriksi ülesannete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 andmed vastavalt III lisa C osale.
2. Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks GFCMi andmesisestuse süsteemi või mis tahes muud sobivat GFCMi täitevsekretäri poolt ettenähtud andmeedastusstandardit ja -protokolli, mis on kättesaadav GFCMi veebilehel.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni andmetest, mida nad käesoleva artikli alusel on edastanud.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesolevas artiklis osutatud andmete vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
V
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 26
Volituste delegeerimine
Ulatuses, mis on vajalik, et rakendada liidu õiguses juba liidu õiguses rakendatud kehtivate GFCMi meetmete muudatused, mis muutuvad liidu jaoks kohustuslikuks, antakse komisjonile volitused võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta käesoleva määruse sätteid seoses järgmisega:
a) teabe edastamine GFCMi täitevsekretärile kooskõlas artikli 15 lõikega 4;
b) GFCMi täitevsekretärile püügiloaga laevade nimekirja edastamine kooskõlas artikliga 17;
c) sadamariigi meetmed kooskõlas artiklitega 18–22;
d) koostöö, teavitamine ja aruandlus kooskõlas artiklitega 23 ja 24;
e) GFCMi geograafiliste alapiirkondade tabel, kaart ja geograafilised koordinaadid kooskõlas I lisaga;
f) laevade inspekteerimismenetlus sadamariigis kooskõlas II lisaga ning
g) GFCMi statistiliste maatriksite andmed kooskõlas III lisaga.
Artikkel 27
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. ►M1 Artiklites 16b, 16c ja 26 ◄ osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates ►M1 28. novembrist 2015 ◄ . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ►M1 artiklites 16b, 16c ja 26 ◄ osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. ►M1 Artiklites 16b, 16c ja 26 ◄ alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 28
Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:
1) artikli 4 lõige 3 jäetakse välja;
2) artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Veetavate võrkude, välja arvatud lõikes 4 osutatud võrkude puhul kehtivad järgmised võrgusilma alammõõdud:
a) ruudukujuliste silmadega noot, mille pära silmasuurus on 40 mm, või
b) laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega noot, mille silma suuruse tunnustatud selektiivsus peab olema sama, mis punktis a osutatud nooda puhul, või suurem sellest.
Kalalaevad tohivad kasutada ja pardal hoida ainult ühte kahest nimetatud võrguliigist.
Komisjon esitab 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva lõike rakendamise kohta; komisjon esitab vajadusel nimetatud aruande ja liikmesriikidelt enne 31. detsembrit 2011 saadud teabe alusel ettepaneku nõuetekohaste muudatuste tegemiseks.”;
3) artikkel 24 jäetakse välja;
4) artiklist 27 jäetakse välja lõiked 1 ja 4.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
A) GFCMi (GAPid) tabel
|
FAO ALAPIIRKOND |
FAO STATISTILISED RAJOONID |
GAPid |
|
LÄÄNEOSA |
1.1. BALEAARID |
1 Alboráni mere põhjaosa |
|
2 Alboráni saar |
||
|
3 Alboráni mere lõunaosa |
||
|
4 Alžeeria |
||
|
5 Baleaarid |
||
|
6 Põhja-Hispaania |
||
|
11.1 Lääne-Sardiinia |
||
|
1.2. LIONI LAHT |
7 Lioni laht |
|
|
1.3. SARDIINIA |
8 Korsika |
|
|
9 Liguuria meri ja Türreeni mere põhjaosa |
||
|
10 Türreeni mere lõunaosa |
||
|
11.2 Ida-Sardiinia |
||
|
12 Põhja-Tuneesia |
||
|
KESKOSA |
2.1. AADRIA MERI |
17 Aadria mere põhjaosa |
|
18 Aadria mere lõunaosa (osa) |
||
|
2.2. JOONIA MERI |
13 Hammameti laht |
|
|
14 Qābise laht |
||
|
15 Malta |
||
|
16 Lõuna-Sitsiilia |
||
|
18 Aadria mere lõunaosa (osa) |
||
|
19 Joonia mere lääneosa |
||
|
20 Joonia mere idaosa |
||
|
21 Joonia mere lõunaosa |
||
|
IDAOSA |
3.1. EGEUSE MERI |
22 Egeuse meri |
|
23 Kreeta |
||
|
3.2. LEVANT |
24 Põhja-Levant |
|
|
25 Küpros |
||
|
26 Lõuna-Levant |
||
|
27 Levant |
||
|
MUST MERI |
4.1. MARMARA |
28 Marmara meri |
|
4.2. MUST MERI |
29 Must meri |
|
|
4.3. AASOVI MERI |
30 Aasovi meri |
B) GFCMi GAPide kaart (GFCM, 2009)
— FAO statistilised rajoonid (punasega) — GFCMi GAPid (mustaga)
01 – Alboráni mere põhjaosa
02 – Alboráni saar
03 – Alboráni mere lõunaosa
04 – Alžeeria
05 – Baleaari saared
06 – Põhja-Hispaania
07 – Lioni laht
08 – Korsika
09 – Liguuria meri ja Türreeni mere põhjaosa
10 – Türreeni mere lõuna- ja keskosa
11.1 – Lääne-Sardiinia
11.2 – Ida-Sardiina
12 – Põhja-Tuneesia
13 – Hammameti laht
14 – Qābise laht
15 – Malta
16 – Lõuna-Sitsiilia
17 – Aadria mere põhjaosa
18 – Aadria mere lõunaosa
19 – Joonia mere lääneosa
20 – Joonia mere idaosa
21 – Joonia mere lõunaosa
22 – Egeuse meri
23 – Kreeta
24 – Põhja-Levant
25 – Küpros
26 – Lõuna-Levant
27 – Levant
28 – Marmara meri
29 – Must meri
30 – Aasovi meri
C) GFCMi GAPide geograafilised koordinaadid (GFCM, 2009)
|
GAPid |
PIIRID |
|
1 |
Rannajoon 36° N 5° 36′ W 36° N 3° 20′ W 36° 05′ N 3° 20′ W 36° 05′ N 2° 40′ W 36° N 2° 40′ W 36° N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° W 37° 36′ N 1° W |
|
2 |
36° 05′ N 3° 20′ W 36° 05′ N 2° 40′ W 35° 45′ N 3° 20′ W 35° 45′ N 2° 40′ W |
|
3 |
Rannajoon 36° N 5° 36′ W 35° 49′ N 5° 36′ W 36° N 3° 20′ W 35° 45′ N 3° 20′ W 35° 45′ N 2° 40′ W 36° N 2° 40′ W 36° N 1° 13′ W Maroko-Alžeeria piir |
|
4 |
Rannajoon 36° N 2° 13′ W 36° N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° W 37° N 1° W 37° N 0° 30′ E 38° N 0° 30′ E 38° N 8° 35′ E Alžeeria-Tuneesia piir Maroko-Alžeeria piir |
|
5 |
38° N 0° 30′ E 39° 30′ N 0° 30′ E 39° 30′ N 1° 30′ W 40° N 1° 30′ E 40° N 2° E 40° 30′ N 2° E 40° 30′ N 6° E 38° N 6° E |
|
6 |
Rannajoon 37° 36′ N 1° W 37° N 1° W 37° N 0° 30′ E 39° 30′ N 0° 30′ E 39° 30′ N 1° 30′ W 40° N 1° 30′ E 40° N 2° E 40° 30′ N 2° E 40° 30′ N 6° E 41° 47′ N 6° E 42° 26′ N 3° 09′ E |
|
7 |
Rannajoon 42° 26′ N 3° 09′ E 41° 20′ N 8° E Prantsusmaa-Itaalia piir |
|
8 |
43° 15′ N 7° 38′ E 43° 15′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 9° 45′ E 41° 20′ N 8° E 41° 18′ N 8° E |
|
9 |
Rannajoon Prantsusmaa-Itaalia piir 43° 15′ N 7° 38′ E 43° 15′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 13° E |
|
10 |
Rannajoon (k.a Põhja-Sitsiilia) 41° 18′ N 13° E 41° 18′ N 11° E 38° N 11° E 38° N 12° 30′ E |
|
11 |
41° 47′ N 6° E 41° 18′ N 6° E 41° 18′ N 11° E 38° 30′ N 11° E 38° 30′ N 8° 30′ E 38° N 8° 30′ E 38° N 6° E |
|
12 |
Rannajoon Alžeeria-Tuneesia piir 38° N 8° 30′ E 38° 30′ N 8° 30′ E 38° 30′ N 11° E 38° N 11° E 37° N 12° E 37° N 11° 04′ E |
|
13 |
Rannajoon 37° N 11° 04′ E 37° N 12° E 35° N 13° 30′ E 35° N 11° E |
|
14 |
Rannajoon 35° N 11° E 35° N 15° 18′ E Tuneesia-Liibüa piir |
|
15 |
36° 30′ N 13° 30′ E 35° N 13° 30′E 35° N 15° 18′ E 36° 30′ N 15° 18′ E |
|
16 |
Rannajoon 38° N 12° 30′ E 38° N 11° E 37° N 12° E 35° N 13° 30′ E 36° 30′ N 13° 30′ E 36° 30′ N 15° 18′ E 37° N 15° 18′ E |
|
17 |
Rannajoon 41° 55′ N 15° 08′ E Horvaatia-Montenegro piir |
|
18 |
Rannajooned (mõlemad pooled) 41° 55′ N 15° 08′ E 40° 04′ N 18° 29′ E Horvaatia-Montenegro piir Albaania-Kreeka piir |
|
19 |
Rannajoon (k.a Ida-Sitsiilia) 40° 04′ N 18° 29′ E 37° N 15° 18′ E 35° N 15° 18′ E 35° N 19° 10′ E 39° 58′ N 19° 10′ E |
|
20 |
Rannajoon Albaania-Kreeka piir 39° 58′ N 19° 10′ E 35° N 19° 10′ E 35° N 23° E 36° 30′ N 23° E |
|
21 |
Rannajoon Tuneesia-Liibüa piir 35° N 15° 18′ E 35° N 23° E 34° N 23° E 34° N 25° 09′ E Liibüa-Egiptuse piir |
|
22 |
Rannajoon 36° 30′ N 23° E 36° N 23° E 36° N 26° 30′ E 34° N 26° 30′ E 34° N 29° E 36° 43′ N 29° E |
|
23 |
36° N 23° E 36° N 26° 30′ E 34° N 26° 30′ E 34° N 23° E |
|
24 |
Rannajoon 36° 43′ N 29° E 34° N 29° E 34° N 32° E 35° 47′ N 32° E 35° 47′ N 35° E Türgi-Süüria piir |
|
25 |
35° 47′ N 32° E 34° N 32° E 34° N 35° E 35° 47′ N 35° E |
|
26 |
Rannajoon Liibüa-Egiptuse piir 34° N 25° 09′ E 34° N 34° 13′ E Egiptuse – Gaza sektori piir |
|
27 |
Rannajoon Egiptuse – Gaza sektori piir 34° N 34° 13′ E 34° N 35° E 35° 47′ N 35° E Türgi-Süüria piir |
|
28 |
|
|
29 |
|
|
30 |
|
II LISA
Laevade inspekteerimismenetluse kord sadamariigis
1. Laeva andmed
Sadamainspektorid:
a) kontrollivad, et pardal hoitavad ametlikud dokumendid on kehtivad, võttes vajaduse korral ühendust asjaomase lipuriigiga või rahvusvaheliste laevaregistritega;
b) korraldavad vajaduse korral dokumentide ametliku tõlkimise;
c) kontrollivad, et laeva nimi, lipp, pardatähis ja tähistused (samuti laeva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number, kui see on olemas) ning rahvusvaheline raadiokutsung on õiged;
d) uurivad võimaluse korral, kas laev on muutnud nime ja/või lippu, ning märgivad sel juhul üles varasema(d) nime(d) ja lipu(d);
e) märgivad üles registreerimissadama, laeva omaniku (ning käitaja ja tegeliku tulusaaja, kui see erineb omanikust), esindaja ja kapteni nime ja aadressi, sh ettevõtte identifitseerimisnumbri ja registreeritud omaniku, kui see on olemas, ning
f) märgivad üles varasemate omanike nimed ja aadressid eelneva viie aasta jooksul.
2. Püügiload
Sadamainspektorid kontrollivad, et kalapüügiluba või kalade ja kalatoodete transpordiluba vastab punkti 1 alusel saadud teabele, ning kontrollivad lubade kehtivusaega ja nende kohaldamist piirkondade, liikide ja püügivahendite suhtes.
3. Muud dokumendid
Sadamainspektorid vaatavad läbi kõik asjakohased dokumendid, sh elektroonilised dokumendid. Asjaomased dokumendid võivad hõlmata logiraamatuid, eelkõige kalapüügipäevikuid, ja ka munsterrolli, lastiplaane ning olemasolu korral kalatrümmide jooniseid või kirjeldusi. Nimetatud hoiuruume või -alasid võidakse kontrollida, et teha kindlaks, kas nende suurus ja koosseis vastab joonistele või kirjeldustele ning kas last on paigutatud lastiplaanide kohaselt. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused dokumendid ka piirkondliku kalandusorganisatsiooni väljastatud püügi- või kaubandusdokumente.
4. Püügivahendid
a) Sadamainspektorid kontrollivad, et pardal olevad püügivahendid vastavad püügilubade tingimustele. Püügivahendeid võidakse kontrollida, et kindlaks teha, kas sellised tunnused nagu võrgusilma suurus (ja võimalikud seadised), võrkude pikkus, õngekonksu suurus jne vastavad kehtivatele õigusaktidele ning kas püügivahendite märgised vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada.
b) Sadamainspektorid võivad laeva ka läbi otsida, veendumaks et laeval ei ole peidetud või ebaseaduslikke püügivahendeid.
5. Kala ja kalatooted
a) Sadamainspektorid kontrollivad, kuivõrd see on võimalik, kas pardal olevad kalad ja kalatooted on püütud kehtivate lubade tingimuste kohaselt. Selleks kontrollivad sadamainspektorid vajaduse korral kalapüügipäevikut ja esitatud aruandeid, sh neid, mis on edastatud laevaseiresüsteemi kaudu.
b) Pardal hoitavate koguste ja liikide kindlaksmääramiseks võivad sadamainspektorid kontrollida kas trümmis olevat kala või kala lossimise ajal. Seda tehes võivad sadamainspektorid avada karpe, millesse kala on pakendatud, ja liigutada kala või karpe, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust.
c) Mahalaadimisel võivad sadamainspektorid kontrollida lossitud liike ja koguseid. Kõnealune kontroll võib hõlmata toote liiki, eluskaalu (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused) ja ümberarvestustegurit, mida kasutati, et arvutada kaal pärast töötlemist ümber eluskaaluks. Sadamainspektorid võivad kontrollida ka võimalikke pardale jäetud koguseid.
d) Sadamainspektorid võivad kontrollida kogu pardal oleva saagi kogust ja koostist, sh proovivõtu teel.
6. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollimine
Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.
7. Aruanne
Pärast inspekteerimist koostab ja allkirjastab inspektor kirjaliku aruande ning esitab laeva kaptenile selle koopia.
8. Sadamariigi inspekteerimise tulemused
Sadamariigi inspekteerimise tulemused hõlmavad vähemalt järgmist teavet:
1. Inspekteerimise andmed:
— inspekteerimise eest vastutav asutus (inspekteerimise eest vastutava asutuse nimi või asutuse määratud muu asutuse nimi),
— inspektori nimi,
— inspekteerimise kuupäev ja kellaaeg,
— inspekteerimissadam (koht, kus laeva on inspekteeritud) ning
— kuupäev (aruande koostamise kuupäev).
2. Laeva andmed:
— laeva nimi,
— laeva tüüp,
— püügivahendite liik,
— laeva pardatähis (laeva pardanumber) ja IMO number (kui on olemas) ja vajaduse korral muud numbrid,
— rahvusvaheline raadiokutsung,
— MMSI number (liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood), kui on olemas,
— lipuriik (riik, kus laev on registreeritud),
— olemasolu korral eelmised nimed ja lipuriigid,
— kodusadam (sadam, kus laev on registreeritud) ja varasemad kodusadamad,
— laeva omanik (nimi, aadress, kontaktandmed),
— tegelik tulusaaja, kui erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),
— laeva käitaja, kes vastutab laeva kasutamise eest, kui see erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),
— laeva esindaja (nimi, aadress, kontaktandmed),
— olemasolu korral eelmiste omanike nimi ja aadress,
— kapteni ja püügimeistri nimi, kodakondsus ja merendusalane kvalifikatsioon ning
— munsterroll.
3. Kalapüügiluba (litsentsid/load):
— laevale antud load püüda kala või transportida kala ja kalatooteid,
— loa väljastanud riik,
— lubade tingimused, sh piirkonnad ja kehtivusaeg,
— asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon,
— lubade piirkonnad, reguleerimisala ja kehtivusaeg,
— lubatud eraldiste üksikasjad – kvoodid, püügikoormus või muu,
— lubatud liigid, kaaspüük ja püügivahendid ning
— ümberlaadimise andmed ja dokumendid (vajaduse korral).
4. Püügireisi andmed:
— püügireisi alguse kuupäev, kellaaeg, püügipiirkond ja koht,
— külastatud piirkonnad (sisenemine ja väljumine erinevatest piirkondadest),
— ümberlaadimistoimingud merel (kuupäev, liigid, koht, ümberlaaditud kala kogus),
— viimasena külastatud sadam,
— käimasoleva püügireisi lõpu kuupäev ja kellaaeg ning
— järgmine kavandatav külastatav sadam, vajaduse korral.
5. Saagi inspekteerimise tulemused:
— lossimise algus ja lõpp (kellaajad ja kuupäev),
— kalaliigid,
— tooteliik,
— eluskaal (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused),
— asjaomane ümberarvestustegur,
— kaal pärast töötlemist (lossitud kogused liikide kaupa ja kirjeldused),
— vastav eluskaal (lossitud kogustele vastav eluskaal, toote mass korrutatud ümberarvestusteguriga),
— kontrollitud kala ja kalatoodete kavandatav sihtkoht ning
— vajaduse korral pardal hoitava kala kogus ja liigid.
6. Püügivahendite inspekteerimise tulemused:
— püügivahendite liikide üksikasjad.
7. Järeldused:
— inspekteerimise järeldused, sh arvatavate rikkumiste kirjeldus ja viited asjaomastele eeskirjadele ja meetmetele. Sellekohased tõendid lisatakse inspekteerimisaruandele.
III LISA
A) GFCM/SAC laevastiku osadeks liigitamine
|
Rühmad |
< 6 meetrit |
6–12 meetrit |
12–24 meetrit |
Üle 24 meetri |
|
1. Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad |
A |
|
|
|
|
2. Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad |
B |
C |
|
|
|
3. Traalerid |
|
D |
E |
F |
|
4. Seinerid |
|
G |
H |
|
|
5. Õngejadakalapüügi laevad |
|
I |
||
|
6. Pelaagilise traalpüügi laevad |
|
J |
||
|
7. Tuunipüügiseinerid |
|
|
K |
|
|
8. Tragipüügilaevad |
|
L |
|
|
|
9. Mitmeotstarbelised laevad |
|
|
M |
|
Laevastiku osade kirjeldus
|
A |
Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad – kõik mootorita (tuule jõul või käituriga liikuvad) laevad, mille üldpikkus on alla 12 m. |
|
B |
Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on alla 6 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on alla 6 m. |
|
C |
Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on 6–12 m – kõik mootoriga laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit. |
|
D |
Traalerid, mille pikkus on alla 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on alla 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga. |
|
E |
Traalerid, mille pikkus on 12–24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 12–24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga. |
|
F |
Traalerid, mille pikkus on üle 24 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga. |
|
G |
Seinerid, mille pikkus on 6–12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on 6–12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga. |
|
H |
Seinerid, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga, välja arvatud laevad, millel kasutatakse seinnoota tuunipüügiks mis tahes ajal aasta jooksul. |
|
I |
Õngejadakalapüügi laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük õngejadadega. |
|
J |
Pelaagilise traalpüügi laevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük pelaagilise traaliga. |
|
K |
Tuunipüügiseinerid – kõik laevad, millel kasutatakse tuunipüügiks seinnoota mis tahes ajavahemiku jooksul aastas. |
|
L |
Tragipüügilaevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjavõrkudega. |
|
M |
Mitmeotstarbelised laevad, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille üldpikkus on üle 12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit. |
Märkus: kõikidesse lahtritesse võib lisada teavet. Eespool esitatud tabeli tühjad lahtrid tähendavad seda, et asjaomaseid laevu ei ole palju. Vajaduse korral on siiski soovitav liita „tühja lahtri” teave kõige sobivama kõrvaloleva „halli lahtri” teabele.
B) Nominaalse püügikoormuse mõõtmist käsitlev tabel
|
Püügivahend |
Skaala ja mõõtmed |
Võimsus |
Tegevus |
Nominaalne püügikoormus (1) |
|
Tragi (molluskite püüdmiseks) |
Avatud võrgusuu, võrgusuu laius |
GT |
Kalapüügi aeg |
Selle ala pindala, kus kasutati tragisid (2) |
|
Traal (sh põhjavõrgud lestaliste püüdmiseks) |
Traali liik (pelaagiline, põhja-) GT ja/või GRT Mootori võimsus Võrgusilma suurus Võrgu suurus (võrguava laius) Kiirus |
GT |
Kalapüügi aeg |
GT × päevade arv GT × tundide arv kW × päevade arv |
|
Seinnoot |
Võrgu pikkus ja sügavus GT Valguse tugevus Väikepaatide arv |
GT Võrgu pikkus ja sügavus |
Otsingu aeg Pardale hiivamine |
GT × vettelaskmiste arv Võrgu pikkus × pardalehiivamiste arv |
|
Võrgud |
Võrgu tüüp (nt abar, nakkevõrk) Võrgu pikkus (määrustega ette nähtud) GT Võrgu pindala Võrgusilma suurus |
Võrgu pikkus ja sügavus |
Kalapüügi aeg |
Võrgu pikkus × päevade arv Pindala × päevade arv |
|
Õngejadad |
Konksude arv GT Õngejadade arv Konksude omadused Sööt |
Konksude arv Õngejadade arv |
Kalapüügi aeg |
Konksude arv × tundide arv Konksude arv × päevade arv Õngejadade arv × päevade/tundide arv |
|
Lõkspüünised |
GT |
Lõkspüüniste arv |
Kalapüügi aeg |
Lõkspüüniste arv × päevade arv |
|
Seinerid/ peibutuspüügivahendid |
Peibutuspüügivahendite arv |
Number of FADs |
Püügireiside arv |
Peibutuspüügivahendite arv × püügireiside arv |
|
(1) Püügikoormust käsitlevad meetmed, mis ei hõlma ajaliselt kindlaksmääratud tegevust, tuleks ajaliselt määratleda (nt aasta). (2) Kalapüügi intensiivsuse arvutamiseks (püügikoormus/km2) ning püügikoormuse sidumiseks püütud liikidega tuleks viidata konkreetsele piirkonnale (märkida pindala). |
||||
C) GFCMi 1. ülesanne – tegevusüksused
( 1 ) ELT C 354, 28.12.2010, lk 71.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. oktoobri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2011. aasta seisukoht.
( 3 ) EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.
( 4 ) ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, asendatud parandusega (ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).
( 5 ) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.
( 6 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
( 7 ) EÜT 358, 31.12.2002, lk 59.
( 8 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.
( 9 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
( 10 ) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
( 11 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
( 14 ) Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).
( 15 ) EÜT L 322, 14.12.1999, lk 3.
( 16 ) EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3.