a) kodulinnud, haudemunad, ühepäevased tibud ja määratletud patogeenivabad munad;

b) kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamass, munad ja munatooted.

1) „kodulinnud” — kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või uluklinnuvarude taastootmiseks;

2) „haudemunad” — kodulindude munad, mis on ette nähtud inkubeerimiseks;

3) „ühepäevased tibud” — kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel söödetud, ning vähem kui 72 tunni vanused muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid, olenemata sellest, kas neid on toidetud või mitte;

4) „sugulinnud” — 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks ette nähtud kodulinnud;

5) „produktiivlinnud” — 72 tunni vanused või vanemad kodulinnud, keda peetakse

6) „määratletud patogeenivabad munad” — haudemunad, mis on pärit määratletud patogeenidest vabadest kanakarjadest, nagu on kirjeldatud Euroopa farmakopöas, ( 17 ) ja mis on ette nähtud üksnes diagnoosimiseks, uurimistööks või farmaatsias kasutamiseks;

7) „liha” — järgmiste loomade söödavad osad:

8) „lihamass” — toode, mis saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur hävib või muutub;

9) „hakkliha” — konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks ja sisaldab vähem kui 1 % soola;

10) „tsoon” — selgelt määratletud kolmanda riigi osa, kuhu kuulub konkreetse haiguse suhtes eristatava tervisliku seisundiga loomade alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

11) „piirkond” — üks või mitu linnukasvatusettevõtet kolmandas riigis ühise bio-ohutuse haldussüsteemiga, kuhu kuulub konkreetse haiguse või konkreetsete haiguste suhtes eristatava tervisliku seisundiga kodulindude alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

12) „ettevõte” — ühel maa-alal paiknev rajatis või rajatise osa, kus toimub vähemalt üks järgmistest tegevustest:

13) „haudejaam” — ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning kes tarnib ühepäevaseid tibusid;

14) „linnukari” — kõik ühesuguses tervislikus seisundis kodulinnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; siseruumides hoitavate kodulindude puhul hõlmab mõiste kõiki sama õhuruumi jagavaid linde;

15) „linnugripp” — A-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kodulindude nakkushaigus,

16) „kõrge patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad:

17) „madala patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad linnugripi viiruste alatüübid H5 ja H7, välja arvatud kõrge patogeensusega linnugripp;

18) „Newcastle’i haigus” — kodulindude nakkushaigus:

19) „ametlik veterinaararst” — pädeva asutuse määratud veterinaararst;

20) „nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest (DIVA strateegia)” — vaktsineerimisstrateegia, mis võimaldab teha vahet vaktsineeritud/nakatunud ja vaktsineeritud/nakatumata loomade vahel, kasutades selleks epideemilise ehk väliviiruse vastaste antikehade avastamiseks ette nähtud diagnostilist testi ja vaktsineerimata sentinellilinde.

a) lõikes 1 nimetatud veterinaarsertifikaat, millel on märge „veoks läbi ELi”, ning

b) sertifikaat, mida nõuab sihtriigiks olev kolmas riik.

a) kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond on loetletud I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus ning tabeli 4. veerus on sätestatud asjaomase kauba veterinaarsertifikaadi näidis;

b) nende suhtes ei kohaldata impordikeeldu loomatervishoiuga seotud põhjustel;

c) imporditingimused sisaldavad impordijärgse isolatsiooni või karantiini nõuet.

a) lisatagatised, nagu on määratletud I lisa 1. osas esitatud tabeli 5. veerus;

b) 6. veerus esitatud eritingimused ja vajaduse korral I lisa 1. osas esitatud tabeli veerus 6A esitatud lõppkuupäevad ja veerus 6B esitatud algkuupäevad;

c) loomatervishoiualased lisatagatised, kui seda nõuab sihtliikmesriik ja neile viidatakse sertifikaadis;

d) salmonellakontrolli programmi heakskiitmisega seonduvaid piiranguid kohaldatakse vaid juhul, kui neile osutatakse I lisa 1. osas esitatud tabeli vastavas veerus.

a) teatab komisjonile haigusolukorrast 24 tunni jooksul alates kinnituse saamisest madala või kõrge patogeensusega linnugripi või Newcastle’i haiguse esmasest puhangust;

b) esitab kõrge patogeensusega linnugripi või Newcastle’i haiguse esmaste puhangute viiruse isolaadid viivitamata ühenduse linnugripi ja Newcastle’i haiguse tugilaborile; ( 18 ) selliseid viiruse isolaate ei pea esitama munade, munatoodete ja määratletud patogeenivabade munade impordi korral kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, kust on lubatud selliste kaupade import ühendusse;

c) edastab komisjonile regulaarselt uusi andmeid haigusolukorra kohta.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas ei ole linnugrippi esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b) kooskõlas artikliga 10 on kohaldatud linnugripi seire programmi vähemalt kuue kuu jooksul enne käesoleva lõike punktis a viidatud sertifitseerimist, kui sertifikaadis on nii nõutud.

a) kõrge patogeensusega linnugripi puhul on haiguse kontrollimiseks rakendatud hukkamispoliitikat;

b) madala patogeensusega linnugripi puhul on rakendatud kas hukkamispoliitikat või on kodulinnud haiguse tõrje eesmärgil tapetud;

c) kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

d) kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis c nimetatud puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud negatiivseid tulemusi andev linnugripi seire.

a) haiguse kontrollimiseks on rakendatud hukkamispoliitikat ja kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

b) kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis a nimetatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud linnugripi seire.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas on kohaldatud vähemalt kuue kuu jooksul I lisa 1. osas esitatud tabeli 7. veerus esitatud linnugripi seire programmi ja kõnealune programm vastab nõuetele,

b) kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

a) kolmas riik viib läbi vaktsineerimise linnugripi vastu I lisa 1. osas esitatud tabeli 8. veerus esitatud vaktsineerimiskava alusel ja kõnealune kava vastab V lisas esitatud nõuetele;

b) kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas ei ole Newcastle’i haigust esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b) vähemalt käesoleva lõike punktis a viidatud ajavahemiku vältel ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, kasutades vaktsiine, mis ei vasta VI lisas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele.

a) haiguse tõrjeks on rakendatud hukkamispoliitikat;

b) kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

c) vähemalt kolme kuu jooksul pärast punktides a ja b viidatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust

a) kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond võimaldab kasutada vaktsiine, mis on kooskõlas VI lisa I osas esitatud üldkriteeriumidega, kuid mitte nimetatud lisa II osas esitatud erikriteeriumidega;

b) täidetakse VII lisa I osas esitatud tervishoiualaseid lisanõudeid.

a) muude lindude kui silerinnaliste kodulindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse VIII lisas esitatud nõudeid;

b) aretuseks või tootmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude, nende haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse IX lisas esitatud nõudeid.

a) munad märgistatakse päritoluriigiks oleva kolmanda riigi ISO koodi ja päritoluettevõtte loanumbriga;

b) iga määratletud patogeenivabade munade pakend sisaldab ainult samast päritoluriigiks olevast kolmandast riigist, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt pärit mune ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

c) ühendusse imporditavad määratletud patogeenivabad munad tuleb pärast impordikontrolli rahuldavat läbimist transportida otse nende lõppsihtkohta.

a) ei laadita transpordivahendile, mis veab halvema tervisliku seisundiga kodulinde ja ühepäevaseid tibusid;

b) ühendusse transportimise vältel ei transpordita läbi kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

a) Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis paneb ametlik veterinaararst partiile seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevad dokumendid, mis on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artikliga 7, kannavad igal leheküljel Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst väljastanud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis tõendab, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) Leedusse sisenemise piiripunktis paneb ametlik veterinaararst partiile seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevad dokumendid, mis on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artikliga 7, kannavad igal leheküljel Leedusse sisenemise piiripunktis ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI LEEDU VENEMAALE”;

c) järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) Leedusse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst väljastanud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis tõendab, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) Veterinaarsertifikaadi annab välja eksportiv kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond käesoleva lisa 2. osas esitatud näidiste alusel ning järgides asjaomasele kaubale vastava näidise liigendust. Need sisaldavad näidisel esitatud järjekorras kinnitusi, mis on vajalikud mis tahes kolmanda riigi jaoks, ja vajaduse korral täiendavaid tervishoiunõudeid, mis on vajalikud eksportiva kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna jaoks.

Kui sihtkohaks olev ELi liikmesriik nõuab asjaomase kauba suhtes lisatagatisi, kantakse ka need veterinaarsertifikaadi originaali.

b) Iga asjaomase kauba saadetise kohta, mis eksporditakse samasse sihtkohta käesoleva lisa 1. osa 2. ja 3. veerus esitatud territooriumilt ning mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas, tuleb esitada eraldi üks sertifikaat.

c) Sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest kahepoolsest lehest või, kui on vaja rohkem tekstiruumi, on sertifikaat selline, et kõik leheküljed moodustavad ühtse terviku ja on jagamatud.

d) Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes ELi selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis toimub kontroll, ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad oma keele asemel siiski lubada muude ühenduse keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e) Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena, tingimusel et igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri sertifikaadi väljastav ametlik veterinaararst.

f) Kui sertifikaat koos punktis e osutatud lisalehtedega koosneb rohkem kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber „–x(leheküljenumber)/y(lehtede koguarv)–” ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g) Sertifikaadi originaaleksemplari peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst mitte varem kui 24 tundi enne saadetise laadimist ekspordiks ühendusse, kui ei ole sätestatud teisiti. Ekspordiriigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

Allkirja värv erineb teksti värvist. Sama eeskirja kohaldatakse ka muude pitserite suhtes, v.a sissepressitud pitserid ja vesimärgid.

h) Sertifikaadi originaal peab olema partiiga ELi piiripunktini kaasas.

i) Sertifikaat kehtib 10 päeva alates väljaandmise kuupäevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

Laevaga vedamise korral pikendatakse kehtivusaega merereisi pikkuse võrra. Selleks lisatakse veterinaarsertifikaadile laeva kapteni deklaratsiooni originaal, mis on koostatud vastavalt II lisale.

j) Kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei transpordita koos selliste kodulindude ja ühepäevaste tibudega, kes ei ole ette nähtud Euroopa Ühenduse jaoks või kes on halvemas tervislikus seisundis.

k) Ühendusse transportimise vältel ei veeta kodulinde ja ühepäevaseid tibusid läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

1.  Linnugripp

2.  Newcastle’i haigus

3.  Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum

4.  Salmonella arizonae

5.  Mycoplasma gallisepticum

6.  Mycoplasma meleagridis

direktiivi 90/539/EMÜ II lisa III peatükk.

7.  Inimese terviseohutuse seisukohast oluline salmonella

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse tugilabori soovitatud salmonelloosi määramise meetodit või sellega võrdväärset meetodit. Nimetatud meetodit kirjeldatakse standardi ISO 6579 (2002) D lisa eelnõu praeguses versioonis: „Salmonella spp. määramine loomade väljaheites ja tootmise esimese etapi proovides”. Selle määramismeetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

Serotüüp määratakse Kauffmann-White’i skeemi või samaväärse meetodi põhjal.

— isolatsiooniperioodi seitsmenda ja viieteistkümnenda päeva vahel võetakse kloaagi-tampooniproov kõikidelt lindudelt, kui saadetis koosneb vähem kui 60 linnust, ja vähemalt 60 linnult, kui saadetis koosneb enam kui 60 linnust;

— proovide analüüsid tuleb teha pädeva asutuse määratud ametlikus laboris, kasutades selleks diagnostilisi protseduure:

— Proove võib ühendada liitproovideks, tingimusel et üks ühendproov koosneb kuni viielt linnult saadud proovidest.

— Viiruse isolaadid tuleb viivitamata esitada riigi tugilaborile.

1. Eesmärkide kirjeldus

2. Kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata):

3. Seire tüüp:

4. Proovide võtmise kriteeriumid:

5. Statistiline alus nende ettevõtete arvu kindlaksmääramiseks, kust proove võetakse:

6. Proovivõtusagedus

7. Ettevõttest/lindlast võetud proovide arv

8. Proovivõtuperiood

9. Võetud proovide tüübid (kude, väljaheide, kloaagi-/suuneelu-/hingetoru-tampooniproovid)

10. Kasutatavad laboritestid (näiteks AGID, PCR, HI, viirusisolatsiooni test.)

11. Tsentraalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil analüüse tegevad laborid (mittevajalik maha tõmmata)

Tugilabor, kus tehakse kinnitamiseks vajalikke analüüse (linnugripi riiklik tugilabor, OIE või ühenduse linnugripi tugilabor)

12. Linnugripi seiretulemuste puhul kasutatav aruandlussüsteem/-kord (esitada tulemused, kui need on olemas)

13. Järeluuringud alatüüpide H5 ja H7 suhtes saadud positiivsete tulemuste puhul

1. Seire tüüp:

2. Proovide võtmise kriteeriumid

3. Jälgitavad metslinnuliigid (esitada liikide nimetused ladina keeles)

4. Jälgitavad valitud piirkonnad

5. I osa A jaotise punktis 6 ja punktides 8–12 nimetatud andmed

1. Riik/territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata)

2. Haiguse ajalugu (eelmised kõrge patogeensusega linnugripi või madala patogeensusega linnugripi haiguspuhangud kodulindude või metslindude seas)

3. Vaktsineerimise alustamise otsuse põhjuste kirjeldus

4. Riskianalüüs põhineb järgmisel:

5. Geograafiline piirkond, kus vaktsineeritakse

6. Ettevõtete arv vaktsineerimispiirkonnas

7. Ettevõtete arv kohas, kus vaktsineeritakse, kui see erineb punktis 6 esitatud arvust

8. Vaktsineeritaval territooriumil, tsoonis või piirkonnas asuvate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad

9. Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv punktis 7 esitatud ettevõtetes

10. Vaktsiini omaduste kokkuvõte

11. Riigi territooriumil linnugripi vaktsiinide lubamine, käsitsemine, valmistamine, ladustamine, tarnimine, jaotamine ja müük

12. DIVA vaktsineerimisstrateegia rakendamine

13. Vaktsineerimiskampaania ettenähtud kestus

14. Vaktsineeritud kodulindude ja vakstsineeritud kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt saadud linnukasvatussaaduste transpordi sätted ja piirangud

15. Vaktsineeritavates ja/või vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes tehtavad kliinilised ja laboratoorsed katsed (näiteks vaktsineerimise tõhususe testimine ja lindude transpordieelne testimine)

16. Andmete säilitamise (nt punktis 15 nimetatud üksikasjalik teave) ja vaktsineerivate ettevõtete registreerimise viisid

1. Vaktsineeritud ettevõtete arv piirkonnas kategooriate kaupa

2. Vaktsineeritud ettevõtete arv, millest proovid võetakse, kodulinnukategooriate kaupa

3. Sentinellilindude kasutamine (märkida igas lindlas kasutatud sentinellilindude liigid ja arv)

4. Ettevõttest ja/või lindlast võetud proovide arv

5. Andmed vaktsiini tõhususe kohta

1. Vaktsiinid peavad vastama Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu Newcastle’i haiguse peatükis sätestatud standarditele.

2. Vaktsiinid peab registreerima asjaomase kolmanda riigi pädev asutus, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Selliseks registreerimiseks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused tuginema täielikule toimikule, mis sisaldab andmeid tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul võivad pädevad asutused tugineda andmetele, mida on kontrollinud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus vaktsiin valmistati, kui nimetatud kontroll on tehtud vastavalt OIE standarditele.

3. Lisaks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused kontrollima vaktsiinide importi või tootmist ja jaotamist.

4. Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

a) alla 0,4 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 107 EID50, või

b) alla 0,5 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 108 EID50

1. Kui kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond ei keela Newcastle’i haiguse vaktsiinide kasutamist, mis ei vasta VI lisas esitatud erikriteeriumidele, kohaldatakse järgmisi tervishoiualaseid lisanõudeid:

2. Kui ühepäevaseid tibusid imporditakse punktis 1 osutatud kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, ei tohi ühepäevased tibud ja haudemunad, millest ühepäevased tibud on koorunud, puutuda haudejaamas ega transpordi ajal kokku kodulindude ja haudemunadega, mis ei vasta punkti 1 alapunktides a–d esitatud nõuetele.

a) keda ei ole 30 päeva enne tapmist vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse algkülvist valmistatud nõrgestatud elusvaktsiiniga, millel on kõrgem patogeensus kui lentogeense viirusetüve oma;

b) kellele on tehtud tapmise ajal ametlikus laboris Newcastle’i haiguse suhtes viirusisolatsiooni test, mis põhineb igast asjaomasest karjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil ja mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c) kes ei ole tapmisele eelnenud 30 päeva jooksul puutunud kokku kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b nimetatud tingimustele.

1. Ühendusse importimiseks ette nähtud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud võivad olla pärit üksnes ettevõtetest, mille asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on heaks kiitnud vähemalt sama rangete nõuete alusel, nagu on sätestatud direktiivi 90/539/EMÜ II lisas, ja mille heakskiit ei ole peatatud ega tühistatud.

2. Kui muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude ja/või nende päritolukarja puhul on vaja teha analüüse, et täita asjakohaste käesolevas määruses sätestatud veterinaarsertifikaatide tingimusi, peab analüüside jaoks proove võtma ja analüüse tegema kooskõlas III lisaga.

3. Ühendusse importimiseks ette nähtud haudemunadele kantakse kolmanda, päritoluriigi nimi ja sõna „haudemunad” ühes ühenduse ametlikest keeltest, kusjuures kirja kõrgus ei ole üle 3 mm.

4. Iga punktis 3 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvate kodulindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

5. Igas imporditud ühepäevaste tibude kastis on ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvad kodulinnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast haudejaamast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

1. Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

Punktis a nimetatud ajavahemikku võib siiski lühendada kolme nädalani, kui vastavalt III lisale on tehtud proovid ja analüüsid ning nende tulemused on soodsad.

2. Muid kodulinde kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat ettevõttes/ettevõtetes, kuhu kodulinnud pärast koorumist saadeti.

Kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse direktiivi 90/539/EMÜ IV lisa näidise 2 veterinaarsertifikaadi punktides 1.10 ja 1.11 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud asjakohase ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid ning muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid linnukarju.

Neid võib siiski paigutada lindlatesse, kus juba on sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

4. Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamise kuupäevast.

5. Hiljemalt punktis 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud sugu- ja produktiivlindudele ja ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

1. Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud („silerinnalised linnud”) märgistatakse kaelamärgise ja/või mikrokiibiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust linnud on pärit. Sellised mikrokiibid peavad vastama ISO standarditele.

2. Silerinnaliste lindude imporditud haudemunad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3. Iga punktis 2 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult silerinnaliste lindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

4. Igas imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude ühepäevaste tibude kastis on ainult silerinnalised linnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

1. Pärast direktiiviga 91/496/EMÜ kooskõlas tehtud impordikontrolli veetakse silerinnaliste lindude ning nende haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetised otse lõppsihtkohta.

2. Imporditud silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

3. Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat sihtettevõttes/-ettevõtetes, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

Kui silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ ( 27 ) IV lisa näidise 2 veterinaarsertifikaadi punktides I.10 ja I.11 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

4. Punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud silerinnalisi linde ja imporditud haudemunadest koorunud silerinnalisi linde isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid silerinnalisi linde ega kodulinde.

Neid võib siiski viia lindlatesse, kus juba on muid silerinnalisi linde ja kodulinde. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud silerinnalise linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi silerinnalist lindu ega kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

5. Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamisest ning kohaldatakse nimetatud punktides sätestatud meetmeid.

6. Hiljemalt punktis 2 või 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud silerinnalistele lindudele ja nende ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

a) enne isolatsiooniperioodi algust kontrollib pädev asutus käesoleva lisa II osa punktis 4 nimetatud isolatsiooniruumide nõuetekohasust;

b) käesoleva lisa II osa punktides 2 ja 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku jooksul tehakse igale silerinnalisele linnule kloaagi-tampooniproovil või väljaheiteproovil põhinev Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test;

c) kui silerinnalised linnud saadetakse liikmesriiki, mille staatus on määratud vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 punktile 2, tehakse igale silerinnalisele linnule lisaks käesoleva osa punktis b nimetatud viirusisolatsiooni testile ka seroloogiline test;

d) ühtegi lindu ei vabastata isolatsioonist enne, kui on saabunud punktides b ja c nimetatud testide negatiivsed tulemused.