This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006R1367-20211028
Regulation (EC) No 1367/2006 of the European Parliament and of the Council of 6 September 2006 on the application of the provisions of the Aarhus Convention on Access to Information, Public Participation in Decision-making and Access to Justice in Environmental Matters to Union institutions and bodies
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006, 6. september 2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006, 6. september 2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes
02006R1367 — ET — 28.10.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1367/2006, 6. september 2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ►M1 liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264 25.9.2006, lk 13) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1767, 6. oktoober 2021, |
L 356 |
1 |
8.10.2021 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1367/2006,
6. september 2006,
keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ►M1 liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist (edaspidi „Århusi konventsioon”) tulenevate kohustuste rakendamisele, kehtestades eeskirjad konventsiooni sätete kohaldamiseks ►M1 liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes, eelkõige:
garanteerides üldsusele õiguse saada kätte keskkonnainfot, mille ►M1 liidu ◄ institutsioonid või organid on saanud või koostanud ja mis on nende valduses, ning määrates selle õiguse kasutamise põhitingimused ja praktilise korra;
tagades, et keskkonnainfo tehakse üldsusele üha enam kättesaadavaks ja et seda levitatakse üha laiemalt eesmärgiga saavutada selle võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia kasutamist, kui selline võimalus on olemas;
sätestades üldsuse osalemise seoses keskkonnaalaste kavade ja programmidega;
tagades keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluse ►M1 liidu ◄ tasandil käesolevas määruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
taotleja – füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb keskkonnainfot;
üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;
►M1 liidu ◄ institutsioon või organ – ametiasutus, organ, asutus või agentuur, mis on loodud ►M1 ELi toimimise lepinguga ◄ või selle alusel, välja arvatud need, mis tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. II jaotise sätteid kohaldatakse siiski seadusandjana tegutseva ►M1 liidu ◄ institutsiooni või organi suhtes;
keskkonnainfo – kirjalikus, visuaalses, suulises, elektroonilises või muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:
selliste keskkonnaelementide nagu õhu ja atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja looduslike alade (sealhulgas märgalad, ranna- ja merealad), bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide (sealhulgas geneetiliselt muundatud organismide) seisundit ning nende vastastikust toimet;
selliseid tegureid nagu ained, energia, müra, kiirgus või jäätmed, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, heitmed ja muude eraldiste keskkonda sattumise juhud, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktis i nimetatud keskkonnaelemente;
selliseid meetmeid (sealhulgas haldusmeetmeid) nagu poliitika, õigusaktid, kavad, programmid, keskkonnaalased kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktides i ja ii nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti selliste keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi;
aruandeid keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta;
tasuvust ja muid majandusanalüüse ja prognoose, mida kasutatakse punktis iii nimetatud meetmete ja tegevuste raames;
inimeste tervislikku seisundit ja ohutust, sealhulgas toiduahela saastatus, asjakohastel juhtudel inimelu tingimused, kultuuriväärtused ja ehitised sel määral, kui neid mõjutavad või võib mõjutada punktis i nimetatud keskkonnaelementide seisund või nende elementide kaudu punktides ii ja iii nimetatud muud asjaolud;
keskkonnaalased kavad ja programmid – kavad ja programmid,
mille ►M1 liidu ◄ institutsioon või organ koostab ja, kui see on asjakohane, vastu võtab;
mida nõutakse õigus- või haldusnormide alusel ja
Üldisi keskkonnaalaseid tegevusprogramme käsitatakse samuti keskkonnaalaste kavade ja programmidena.
Nimetatud mõiste ei hõlma finants- või eelarvekavasid ja -programme, mis sätestavad teatavate projektide või tegevuste rahastamiskorra või mis on seotud kavandatava aastaeelarvega, ►M1 liidu ◄ institutsiooni- või organisiseste tööprogrammidega või üksnes tsiviilkaitseks ettenähtud päästeplaanide ja programmidega;
keskkonnaõigus – ►M1 liidu ◄ õigusaktid, mis olenemata nende õiguslikust alusest, aitavad saavutada ►M1 ELi toimimise lepingus ◄ sätestatud ►M1 liidu ◄ keskkonnapoliitika eesmärke: säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, kasutada loodusressursse kaalutletult ja mõistlikult ning edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks;
„haldusakt” – liidu institutsiooni või organi vastu võetud muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslik ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses;
„halduslik tegevusetus” – liidu institutsiooni või organi poolt õigusliku ja välise mõjuga muu kui seadusandliku akti vastu võtmata jätmine, mis võib olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses;
Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ►M1 liidu ◄ institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:
►M1 ELi toimimise lepingu ◄ artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);
►M1 ELi toimimise lepingu ◄ artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);
►M1 ELi toimimise lepingu ◄ artikkel 195 (ombudsmani menetlused);
►M1 ELi toimimise lepingu ◄ artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).
II JAOTIS
KESKKONNAINFO KÄTTESAADAVUS
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamine
Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mille taotleja on esitanud ►M1 liidu ◄ institutsioonide ja organite valduses oleva keskkonnainfo kättesaamiseks, ilma et kedagi kodakondsuse, rahvuse või elukoha tõttu või juriidilise isiku puhul tema registreeritud asukoha või tegeliku tegevuskoha tõttu diskrimineeritaks.
Käesoleva määruse kohaldamisel asendatakse määruses (EÜ) nr 1049/2001 sõna „institutsioon” sõnadega „ ►M1 liidu ◄ institutsioon või organ”.
Artikkel 4
Keskkonnainfo kogumine ja levitamine
►M1 Liidu ◄ institutsioonid ja organid korrastavad nende ülesannete täitmiseks olulist nende valduses olevat keskkonnainfot nii, et seda oleks võimalik aktiivselt ja süstemaatiliselt levitada üldsusele, eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia abil, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 11 lõigetega 1 ja 2 ning artikliga 12. ►M1 Liidu ◄ institutsioonid ja organid muudavad keskkonnainfo järk-järgult kättesaadavaks elektroonilistest andmebaasidest, mis on avalike telekommunikatsioonivõrkude kaudu üldsusele kergesti kättesaadavad. Selleks panevad nad nende valduses oleva keskkonnainfo andmebaasidesse, millele lisatakse otsingumootorid ja muu tarkvara, mille eesmärk on abistada üldsust neile vajamineva info leidmisel.
Arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia teel kättesaadavaks tehtud info ei pea sisaldama teavet, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui see juba on elektrooniliselt kättesaadav. ►M1 Liidu ◄ institutsioonid ja organid näitavad võimalikult täpselt, kus asub enne käesoleva määruse jõustumist kogutud teave, mis ei ole elektrooniliselt kättesaadav.
►M1 Liidu ◄ institutsioonid ja organid teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et säilitada nende valduses olevat keskkonnainfot sellisel kujul ja formaadis, mida on lihtne taasesitada ja mis on kättesaadav arvutikaugside või muude elektrooniliste vahendite abil.
Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele peavad andmebaasid või registrid sisaldama järgmist:
rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ►M1 liidu ◄ keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;
eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ►M1 liidu ◄ institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;
keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;
keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;
olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;
keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.
Artikkel 5
Keskkonnainfo kvaliteet
Artikkel 6
Erandite kohaldamine keskkonnainfo kättesaadavuse taotlemisel
Artikkel 7
Taotlused keskkonnainfo saamiseks, mis ei ole ►M1 liidu ◄ institutsiooni või organi valduses
Kui ►M1 liidu ◄ institutsioon või organ saab taotluse keskkonnainfo saamiseks ja selle institutsiooni või organi valduses ei ole sellist infot, teatab ta taotlejale võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul, selle ►M1 liidu ◄ institutsiooni või organi või direktiivis 2003/4/EÜ määratletud riigiasutuse nime, kus tema arvates on võimalik taotleda nõutud infot, või edastab taotluse asjaomasele ►M1 liidu ◄ institutsioonile või organile või riigiasutusele ning teavitab sellest taotlejat.
Artikkel 8
Koostöö
Inimeste tervist, elu või keskkonda ähvardava otsese ohu korral, mille põhjuseks võivad olla inimtegevus või looduslikud tegurid, teevad ►M1 liidu ◄ institutsioonid ja organid direktiivis 2003/4/EÜ määratletud riigiasutuste taotluse korral koostööd ja abistavad neid, et kohe ja viivitamata levitada ohustatud üldsusele kogu ►M1 liidu ◄ institutsioonide ja organite ja/või nimetatud riigiasutuste valduses olev või nende nimel hoitav keskkonda puudutav info, mis võimaldaks üldsusel võtta meetmeid ohust tuleneva kahju vältimiseks või leevendamiseks.
Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks ►M1 liidu ◄ õigusaktides, eelkõige otsustes nr 2119/98/EÜ ja nr 1786/2002/EÜ sätestatud mis tahes erikohustuste kohaldamist.
III JAOTIS
ÜLDSUSE OSALEMINE SEOSES KESKKONNAALASTE KAVADE JA PROGRAMMIDEGA
Artikkel 9
►M1 Liidu ◄ institutsioonid ja organid tagavad lõikes 2 osutatud üldsuse teavitamise kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite abil, näiteks võimalusel elektroonilise meedia vahendusel, järgmisest:
ettepaneku eelnõu, kui see on olemas;
koostamisel oleva kava või programmiga seotud keskkonnainfo või hinnang, kui see on olemas, ja
osalemise praktiline kord, sealhulgas:
haldusüksus, kust asjassepuutuvat infot võib saada,
haldusüksus, kuhu võib saata kommentaarid, arvamused või küsimused, ja
mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad piisava aja jooksul üldsusel saada infot ja teha ettevalmistusi ning osaleda tõhusalt keskkonnaalases otsustamisprotsessis.
IV JAOTIS
VAIDEMENETLUS JA ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS
Artikkel 10
Haldusaktide vaidemenetlus
Selline vaie tuleb esitada kirjalikult kaheksa nädala jooksul alates haldusakti vastuvõtmisest, sellest teatamisest või selle avaldamisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem, või väidetava haldusliku tegevusetuse korral kaheksa nädala jooksul alates sellest kuupäevast, millal haldusakt osutus vajalikuks. Vaides esitatakse selle alus.
Kui ►M1 liidu ◄ institutsioon või organ ei suuda hoolimata asjakohasest toimimisest tegutseda vastavalt lõikele 2, teavitab ta vaide esitanud valitsusvälist organisatsiooni nii pea kui võimalik ja hiljemalt nimetatud lõikes märgitud aja jooksul tegematajätmise põhjustest ja sellest, millal kavatsetakse vastavalt tegutseda.
Liidu institutsioon või organ tegutseb igal juhul 22 nädala jooksul pärast lõike 1 teises lõigus osutatud kaheksanädalase tähtaja möödumist.
Artikkel 11
Kriteeriumid vaide esitamiseks ►M1 liidu ◄ tasandil
Valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada vaie vastavalt artiklile 10, tingimusel et:
ta on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale;
tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;
ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt punktis b nimetatud eesmärgi nimel;
küsimus, mille kohta vaie esitati, on kaetud organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega.
Artikkel 11a
Vaiete ja lõplike otsuste avaldamine ning veebipõhised süsteemid vaiete vastuvõtmiseks
Artikkel 12
Euroopa Kohtu menetlus
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
Rakendusmeetmed
Vajaduse korral kohandavad ►M1 iidu ◄ institutsioonid ja organid oma kodukorda käesoleva määruse sätetega. Need kohandused jõustuvad 28. juunil 2007.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 28. juunist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.