Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02006R1367-20211028

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006, 6. september 2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1367/2021-10-28

02006R1367 — ET — 28.10.2021 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1367/2006,

6. september 2006,

keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ►M1  liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes

(ELT L 264 25.9.2006, lk 13)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1767, 6. oktoober 2021,

  L 356

1

8.10.2021




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1367/2006,

6. september 2006,

keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ►M1  liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1.  

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist (edaspidi „Århusi konventsioon”) tulenevate kohustuste rakendamisele, kehtestades eeskirjad konventsiooni sätete kohaldamiseks ►M1  liidu ◄ institutsioonide ja organite suhtes, eelkõige:

a) 

garanteerides üldsusele õiguse saada kätte keskkonnainfot, mille ►M1  liidu ◄ institutsioonid või organid on saanud või koostanud ja mis on nende valduses, ning määrates selle õiguse kasutamise põhitingimused ja praktilise korra;

b) 

tagades, et keskkonnainfo tehakse üldsusele üha enam kättesaadavaks ja et seda levitatakse üha laiemalt eesmärgiga saavutada selle võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia kasutamist, kui selline võimalus on olemas;

c) 

sätestades üldsuse osalemise seoses keskkonnaalaste kavade ja programmidega;

d) 

tagades keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluse ►M1  liidu ◄ tasandil käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

2.  
Käesoleva määruse sätete kohaldamisel püüavad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid abistada ja juhendada üldsust seoses keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumisega.

Artikkel 2

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

taotleja – füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb keskkonnainfot;

b) 

üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

c) 

►M1  liidu ◄ institutsioon või organ – ametiasutus, organ, asutus või agentuur, mis on loodud ►M1  ELi toimimise lepinguga ◄ või selle alusel, välja arvatud need, mis tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. II jaotise sätteid kohaldatakse siiski seadusandjana tegutseva ►M1  liidu ◄ institutsiooni või organi suhtes;

d) 

keskkonnainfo – kirjalikus, visuaalses, suulises, elektroonilises või muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:

i) 

selliste keskkonnaelementide nagu õhu ja atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja looduslike alade (sealhulgas märgalad, ranna- ja merealad), bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide (sealhulgas geneetiliselt muundatud organismide) seisundit ning nende vastastikust toimet;

ii) 

selliseid tegureid nagu ained, energia, müra, kiirgus või jäätmed, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, heitmed ja muude eraldiste keskkonda sattumise juhud, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktis i nimetatud keskkonnaelemente;

iii) 

selliseid meetmeid (sealhulgas haldusmeetmeid) nagu poliitika, õigusaktid, kavad, programmid, keskkonnaalased kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktides i ja ii nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti selliste keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi;

iv) 

aruandeid keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta;

v) 

tasuvust ja muid majandusanalüüse ja prognoose, mida kasutatakse punktis iii nimetatud meetmete ja tegevuste raames;

vi) 

inimeste tervislikku seisundit ja ohutust, sealhulgas toiduahela saastatus, asjakohastel juhtudel inimelu tingimused, kultuuriväärtused ja ehitised sel määral, kui neid mõjutavad või võib mõjutada punktis i nimetatud keskkonnaelementide seisund või nende elementide kaudu punktides ii ja iii nimetatud muud asjaolud;

e) 

keskkonnaalased kavad ja programmid – kavad ja programmid,

i) 

mille ►M1  liidu ◄ institutsioon või organ koostab ja, kui see on asjakohane, vastu võtab;

ii) 

mida nõutakse õigus- või haldusnormide alusel ja

iii) 

mis aitavad kaasa ►M1  liidu ◄ keskkonnapoliitika eesmärkide, nt kuuendas keskkonnaalases ►M1  liidu ◄ tegevusprogrammis sätestatud või järgnevates üldistes keskkonnaalastes tegevusprogrammides sätestatud eesmärkide saavutamisele või mis seda tõenäoliselt oluliselt mõjutavad.

Üldisi keskkonnaalaseid tegevusprogramme käsitatakse samuti keskkonnaalaste kavade ja programmidena.

Nimetatud mõiste ei hõlma finants- või eelarvekavasid ja -programme, mis sätestavad teatavate projektide või tegevuste rahastamiskorra või mis on seotud kavandatava aastaeelarvega, ►M1  liidu ◄ institutsiooni- või organisiseste tööprogrammidega või üksnes tsiviilkaitseks ettenähtud päästeplaanide ja programmidega;

f) 

keskkonnaõigus ►M1  liidu ◄ õigusaktid, mis olenemata nende õiguslikust alusest, aitavad saavutada ►M1  ELi toimimise lepingus ◄ sätestatud ►M1  liidu ◄ keskkonnapoliitika eesmärke: säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, kasutada loodusressursse kaalutletult ja mõistlikult ning edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks;

▼M1

g) 

„haldusakt” – liidu institutsiooni või organi vastu võetud muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslik ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses;

h) 

„halduslik tegevusetus” – liidu institutsiooni või organi poolt õigusliku ja välise mõjuga muu kui seadusandliku akti vastu võtmata jätmine, mis võib olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses;

▼B

2.  

Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ►M1  liidu ◄ institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:

a) 

►M1  ELi toimimise lepingu ◄ artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);

b) 

►M1  ELi toimimise lepingu ◄ artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);

c) 

►M1  ELi toimimise lepingu ◄ artikkel 195 (ombudsmani menetlused);

d) 

►M1  ELi toimimise lepingu ◄ artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).



II JAOTIS

KESKKONNAINFO KÄTTESAADAVUS

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamine

Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mille taotleja on esitanud ►M1  liidu ◄ institutsioonide ja organite valduses oleva keskkonnainfo kättesaamiseks, ilma et kedagi kodakondsuse, rahvuse või elukoha tõttu või juriidilise isiku puhul tema registreeritud asukoha või tegeliku tegevuskoha tõttu diskrimineeritaks.

Käesoleva määruse kohaldamisel asendatakse määruses (EÜ) nr 1049/2001 sõna „institutsioon” sõnadega „ ►M1  liidu ◄ institutsioon või organ”.

Artikkel 4

Keskkonnainfo kogumine ja levitamine

1.  

►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid korrastavad nende ülesannete täitmiseks olulist nende valduses olevat keskkonnainfot nii, et seda oleks võimalik aktiivselt ja süstemaatiliselt levitada üldsusele, eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia abil, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 11 lõigetega 1 ja 2 ning artikliga 12. ►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid muudavad keskkonnainfo järk-järgult kättesaadavaks elektroonilistest andmebaasidest, mis on avalike telekommunikatsioonivõrkude kaudu üldsusele kergesti kättesaadavad. Selleks panevad nad nende valduses oleva keskkonnainfo andmebaasidesse, millele lisatakse otsingumootorid ja muu tarkvara, mille eesmärk on abistada üldsust neile vajamineva info leidmisel.

Arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia teel kättesaadavaks tehtud info ei pea sisaldama teavet, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui see juba on elektrooniliselt kättesaadav. ►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid näitavad võimalikult täpselt, kus asub enne käesoleva määruse jõustumist kogutud teave, mis ei ole elektrooniliselt kättesaadav.

►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et säilitada nende valduses olevat keskkonnainfot sellisel kujul ja formaadis, mida on lihtne taasesitada ja mis on kättesaadav arvutikaugside või muude elektrooniliste vahendite abil.

2.  

Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele peavad andmebaasid või registrid sisaldama järgmist:

a) 

rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ►M1  liidu ◄ keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

b) 

eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ►M1  liidu ◄ institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

c) 

►M1  liidu ◄ õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt ►M1  ELi toimimise lepingu ◄ artikli 226 lõikele 1;

d) 

keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

e) 

keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

f) 

olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

g) 

keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.

3.  
Kui see on asjakohane, võivad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid täita lõigete 1 ja 2 nõuded, luues lingid veebisaitidele, kust võib infot leida.
4.  
Komisjon tagab, et regulaarselt vähemalt iga nelja aasta järel avaldatakse keskkonnaseisundi aruanne, mis sisaldab infot keskkonna kvaliteedi ja keskkonnale avaldatava surve kohta, ja et seda aruannet levitatakse.

Artikkel 5

Keskkonnainfo kvaliteet

1.  
►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid tagavad oma võimaluste piires, et kogu nende poolt või nende nimel koostatud info on ajakohane, täpne ja võrreldav.
2.  
Taotluse korral annavad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid taotlejale teada, kust ta võib leida infot mõõtmismenetluste kohta, sealhulgas infot analüüsimeetodite, proovivõtmise ja proovide eeltöötlemise kohta, mida on info koostamisel kasutatud, juhul kui selline info on olemas. Teise võimalusena võivad nad viidata kasutatud standardmenetlusele.

Artikkel 6

Erandite kohaldamine keskkonnainfo kättesaadavuse taotlemisel

1.  
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese ja kolmanda taande puhul, välja arvatud uurimine ja eelkõige ►M1  liidu ◄ õiguse võimalike rikkumiste uurimine, eeldatakse info avaldamiseks ülekaalukat üldsuse huvi, kui taotletud info on seotud heitmetega keskkonda. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud muude erandite puhul tõlgendatakse keeldumise aluseid kitsendaval viisil, võttes arvesse avalikustamisega teenitavat üldsuse huvi ja seda, kas taotletud info on seotud heidetega keskkonda.
2.  
Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud eranditele võivad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid keskkonnainfo kättesaadavaks tegemisest keelduda, kui sellise info avaldamine võib ebasoovitavalt mõjutada keskkonnakaitset, nt haruldaste liikide paljunemiskohti.

Artikkel 7

Taotlused keskkonnainfo saamiseks, mis ei ole ►M1  liidu ◄ institutsiooni või organi valduses

Kui ►M1  liidu ◄ institutsioon või organ saab taotluse keskkonnainfo saamiseks ja selle institutsiooni või organi valduses ei ole sellist infot, teatab ta taotlejale võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul, selle ►M1  liidu ◄ institutsiooni või organi või direktiivis 2003/4/EÜ määratletud riigiasutuse nime, kus tema arvates on võimalik taotleda nõutud infot, või edastab taotluse asjaomasele ►M1  liidu ◄ institutsioonile või organile või riigiasutusele ning teavitab sellest taotlejat.

Artikkel 8

Koostöö

Inimeste tervist, elu või keskkonda ähvardava otsese ohu korral, mille põhjuseks võivad olla inimtegevus või looduslikud tegurid, teevad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid direktiivis 2003/4/EÜ määratletud riigiasutuste taotluse korral koostööd ja abistavad neid, et kohe ja viivitamata levitada ohustatud üldsusele kogu ►M1  liidu ◄ institutsioonide ja organite ja/või nimetatud riigiasutuste valduses olev või nende nimel hoitav keskkonda puudutav info, mis võimaldaks üldsusel võtta meetmeid ohust tuleneva kahju vältimiseks või leevendamiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks ►M1  liidu ◄ õigusaktides, eelkõige otsustes nr 2119/98/EÜ ja nr 1786/2002/EÜ sätestatud mis tahes erikohustuste kohaldamist.



III JAOTIS

ÜLDSUSE OSALEMINE SEOSES KESKKONNAALASTE KAVADE JA PROGRAMMIDEGA

Artikkel 9

1.  
►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid tagavad, et üldsusele antakse asjakohaste praktiliste ja/või muude vahendite abil õigeaegsed ja tõhusad võimalused osaleda siis, kui kõik lahendusvariandid on veel võimalikud, keskkonnaga seotud kavade või programmide koostamisel, muutmisel või läbivaatamisel. Eelkõige, kui komisjon koostab selliste kavade või programmide kohta ettepaneku, mis esitatakse teistele ►M1  Liidu ◄ institutsioonidele või organitele otsustamiseks, võimaldab komisjon üldsuse osalemise sellisel ettevalmistusperioodil.
2.  
►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid määravad kindlaks üldsuse, keda lõikes 1 osutatud kava või programm mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kellel on huvi selle vastu, võttes arvesse käesoleva määruse eesmärke.
3.  

►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid tagavad lõikes 2 osutatud üldsuse teavitamise kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite abil, näiteks võimalusel elektroonilise meedia vahendusel, järgmisest:

a) 

ettepaneku eelnõu, kui see on olemas;

b) 

koostamisel oleva kava või programmiga seotud keskkonnainfo või hinnang, kui see on olemas, ja

c) 

osalemise praktiline kord, sealhulgas:

i) 

haldusüksus, kust asjassepuutuvat infot võib saada,

ii) 

haldusüksus, kuhu võib saata kommentaarid, arvamused või küsimused, ja

iii) 

mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad piisava aja jooksul üldsusel saada infot ja teha ettevalmistusi ning osaleda tõhusalt keskkonnaalases otsustamisprotsessis.

4.  
Kommentaaride vastuvõtmiseks kehtestatakse vähemalt kaheksanädalane tähtaeg. Kohtumiste või ärakuulamiste korraldamisel tuleb eelteade esitada vähemalt neli nädalat varem. Tähtaegasid võib lühendada kiireloomulistel juhtudel või siis, kui üldsusel on juba olnud võimalus kommenteerida kõnealust kava või programmi.
5.  
Otsuse tegemisel keskkonnaga seotud kava või programmi kohta võtavad ►M1  liidu ◄ institutsioonid ja organid nõuetekohaselt arvesse üldsuse osalemise tulemusi. ►M1  Liidu ◄ institutsioonid ja organid teavitavad üldsust nimetatud kavast või programmist, sealhulgas selle tekstist, ning otsuse tegemise aluseks olnud põhjustest ja kaalutlustest, kaasa arvatud üldsuse osalemist käsitlev info.



IV JAOTIS

VAIDEMENETLUS JA ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS

Artikkel 10

Haldusaktide vaidemenetlus

▼M1

1.  
Valitsusvälisel organisatsioonil või muudel üldsuse liikmetel, kes vastavad artikli 11 kriteeriumidele, on õigus esitada vaie liidu institutsioonile või organile, kes on haldusakti vastu võtnud või kes oleks pidanud haldusakti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, tuginedes sellele, et haldusakt või halduslik tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses.

Selline vaie tuleb esitada kirjalikult kaheksa nädala jooksul alates haldusakti vastuvõtmisest, sellest teatamisest või selle avaldamisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem, või väidetava haldusliku tegevusetuse korral kaheksa nädala jooksul alates sellest kuupäevast, millal haldusakt osutus vajalikuks. Vaides esitatakse selle alus.

2.  
Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on ilmselgelt põhjendamatu või selgelt alusetu. Kui liidu institutsioon või organ saab sama haldusakti või haldusliku tegevusetuse kohta mitu vaiet, võib institutsioon või organ vaided liita ja vaadata need läbi ühes menetluses. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast lõike 1 teises lõigus osutatud kaheksanädalase tähtaja möödumist.

▼B

3.  

Kui ►M1  liidu ◄ institutsioon või organ ei suuda hoolimata asjakohasest toimimisest tegutseda vastavalt lõikele 2, teavitab ta vaide esitanud valitsusvälist organisatsiooni nii pea kui võimalik ja hiljemalt nimetatud lõikes märgitud aja jooksul tegematajätmise põhjustest ja sellest, millal kavatsetakse vastavalt tegutseda.

▼M1

Liidu institutsioon või organ tegutseb igal juhul 22 nädala jooksul pärast lõike 1 teises lõigus osutatud kaheksanädalase tähtaja möödumist.

▼B

Artikkel 11

Kriteeriumid vaide esitamiseks ►M1  liidu ◄ tasandil

1.  

Valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada vaie vastavalt artiklile 10, tingimusel et:

a) 

ta on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale;

b) 

tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;

c) 

ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt punktis b nimetatud eesmärgi nimel;

d) 

küsimus, mille kohta vaie esitati, on kaetud organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega.

▼M1

2.  
Komisjon võtab vastu vajalikud sätted, et tagada lõikes 1 ja lõike 1a teises lõigus nimetatud kriteeriumide ja tingimuste läbipaistev ja järjepidev kohaldamine.

▼M1

Artikkel 11a

Vaiete ja lõplike otsuste avaldamine ning veebipõhised süsteemid vaiete vastuvõtmiseks

1.  
Liidu institutsioonid ja organid avaldavad kõik vaided niipea kui võimalik pärast nende kättesaamist ning kõik nende vaiete kohta tehtud lõplikud otsused niipea kui võimalik pärast nende vastuvõtmist.
2.  
Liidu institutsioonid ja organid võivad luua vaiete vastuvõtmiseks veebipõhised süsteemid ning nõuda, et kõik vaided esitataks nende veebipõhiste süsteemide kaudu.

▼B

Artikkel 12

Euroopa Kohtu menetlus

1.  
Vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon võib algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas ►M1  ELi toimimise lepingu ◄ asjakohaste sätetega.

▼M1

2.  
Kui liidu institutsioon või organ ei tegutse kooskõlas artikli 10 lõikega 2 või 3, võivad valitsusväline organisatsioon või muud üldsuse liikmed, kes artikli 10 kohase vaide esitasid, algatada kooskõlas ►M1  ELi toimimise lepingu ◄ asjakohaste sätetega menetluse Euroopa Kohtus.

▼B



V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Rakendusmeetmed

Vajaduse korral kohandavad ►M1  iidu ◄ institutsioonid ja organid oma kodukorda käesoleva määruse sätetega. Need kohandused jõustuvad 28. juunil 2007.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 28. juunist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Top