EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01977L0799-20041224

Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 19. detsembri 1977., aasta liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas (77/799/EMÜ)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1977/799/2004-12-24

1977L0799 — ET — 24.12.2004 — 008.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

▼M5

NÕUKOGU DIREKTIIV,

19. detsembri 1977.,

aasta liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas

(77/799/EMÜ)

▼B

(EÜT L 336, 27.12.1977, p.15)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

NÕUKOGU DIREKTIIV, 79/1070/EMÜ 6. detsember 1979,

  L 331

8

27.12.1979

 M2

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/12/EMÜ, 25. veebruar 1992,

  L 76

1

23.3.1992

►M3

NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/93/EÜ, 7. oktoober 2003,

  L 264

23

15.10.2003

►M4

NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/56/EÜ, 21. aprill 2004,

  L 127

70

29.4.2004

►M5

NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/106/EÜ, 16. november 2004,

  L 359

30

4.12.2004


Muudetud:

 A1

Kreeka ühinemisakt

  L 291

17

19.11.1979

 A2

  L 302

23

15.11.1985

►A3

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt

  C 241

21

29.8.1994

►A4

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

17

23.9.2003




▼B

▼M5

NÕUKOGU DIREKTIIV,

19. detsembri 1977.,

aasta liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas

(77/799/EMÜ)

▼B



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 ) ning arvestades, et:

liikmesriikide piire ületav maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustab eelarvekahju ja õiglase maksustamise põhimõtte rikkumist ning võib kaasa tuua moonutusi kapitali liikumises ning konkurentsitingimustes; seepärast mõjutavad need ühisturu toimimist;

nimetatud põhjustel võttis nõukogu 10. veebruaril 1975 vastu otsuse ühenduse poolt võetavate rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kohta; ( 3 )

probleemi rahvusvahelisest iseloomust tulenevalt ei piisa siseriiklikest meetmetest, mille mõju ei ulatu väljapoole riigi piire; maksuametite koostöö kahepoolsete lepingute alusel ei suuda samuti tõkestada maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise uusi mooduseid, mis on üha enam riikidevahelise iseloomuga;

maksuametite ühendusesisest koostööd tuleks seepärast tugevdada vastavalt ühistele põhimõtetele ja normidele;

liikmesriigid peaksid taotluse korral vahetama konkreetsete juhtumitega seotud teavet; riik, kellelt seda taotletakse, peaks teostama nimetatud teabe saamiseks vajalikku uurimist;

liikmesriigid peaksid ka ilma mistahes taotluseta vahetama igasugust teavet, mis näib olevat vajalik tulu- ja kapitalimaksu õigeks hindamiseks, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et tegemist on kasumi kunstliku ülekandmisega eri liikmesriikide ettevõtete vahel või kui sellised ülekanded kahe liikmesriigi ettevõtete vahel toimuvad maksusoodustuste saamiseks läbi kolmanda riigi või kui mistahes põhjusel on maksudest kõrvale hoidutud või maksustamist välditud või võidakse seda teha;

oluline on, et ühe liikmesriigi maksuameti ametnikel lubataks viibida teise liikmesriigi territooriumil, kui mõlemad asjassepuutuvad liikmesriigid seda soovitavaks peavad;

isikute ja ettevõtete põhiõiguste kaitseks tuleb hoolitseda, et taolise koostöö raames esitatav teave ei satuks kõrvaliste isikute kätte; seetõttu on vaja, et nimetatud teavet saavad liikmesriigid ei kasutaks teavet seda esitanud liikmesriigi loata muul eesmärgil kui maksustamiseks või asjaomase liikmesriigi maksuseaduste rikkumisest tulenevate kohtumenetluste hõlbustamiseks; samuti on oluline, et teavet saavad riigid rakendaksid selle suhtes sama konfidentsiaalsuse astet, mille alla see kuulub teabe esitanud riigis, kui viimane seda nõuab;

liikmesriigil, kellelt taotletakse uurimist või teabe esitamist, on õigus taotlus tagasi lükata kui tema õigusaktid või haldusmenetlus ei võimalda tema maksuametil oma tarbeks sellist uurimist teostada või sellist teavet koguda või kasutada, või kui kõnealuse teabe esitamine rikuks avalikku korda või tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi avalikustamise või kui liikmesriik, kelle jaoks teave on ette nähtud, ei saa praktilistel või õiguslikel põhjustel esitada samasugust teavet;

koostöömeetmete pidevaks uurimiseks ning asjassepuutuvates valdkondades, eriti ettevõtete gruppides kasumi kunstliku ülekandmise vallas kogemuste vahetamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni koostöö, et nimetatud meetmeid parandada ja asjakohaseid ühenduse norme ette valmistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Üldsätted

▼M5

1.  Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega igasugust teavet, mis võimaldab neil õigesti hinnata tulu- ja kapitalimaksu, ning igasugust teavet, mis on seotud nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel ( 4 ) artikli 3 kuuendas taandes viidatud kindlustusmaksetelt tasutavate maksude kehtestamisega.

▼B

2.  Olenemata kogumise viisist käsitatakse tulu- ja kapitalimaksudena kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisel saadud tulult, makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt ning ka makse kapitali kallinemise pealt.

▼A3

3.  Lõikes 2 osutatud maksud on praegusel hetkel:

Belgias:

Impôt des personnes physiques/Personenbelasting

Impôt des sociétés/Vennootschapsbelasting

Impôt des personnes morales/Rechtspersonenbelasting

Impôt des non-résidents/Belasting der niet-verblijfhouders

Taanis:

Indkomstskat til staten

Selskabsskat

Den kommunale indkomstskat

Den amtskommunale indkomstskat

Folkepensionsbidragene

Sømandsskat

Den særlige indkomstskat

Kirkeskat

Formueskat til staten

Bidrag til dagpengefonden

Saksamaal:

Einkommensteuer

Körperschaftsteuer

Vermögensteuer

Gewerbsteuer

Grundsteuer

Kreekas:

Φόρος εισοδήματος φυσικών προσώπων

Φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων

Φόρος ακινήτου περιουσίας

Hispaanias:

Impuesto sobre la renta de las personas Fisicas

Impuesto sobre Sociedades

Impuesto Extraordinario sobre el Patrimonio de las Personas Fisicas

Prantsusmaal:

Impôt sur le revenu

Impôt sur les sociétés

Taxe professionnelle

Taxe foncière sur les propriétés bâties

Taxe foncière sur les propriétés non bâties

Iirimaal:

Income tax

Corporation tax

Capital gains tax

Wealth tax

Itaalias:

Imposta sul reddito delle persone fisiche

Imposta sul reddito delle persone giuridiche

Imposta locale sui redditi

Luksemburgis:

Impôt sur le revenu des personnes physiques

Impôt sur le revenu des collectivités

Impôt commercial communal

Impôt sur la fortune

Impôt foncier

Madalmaades:

Inkomstenbelasting

Venootschapsbelasting

Vermogensbelasting

Austrias:

Einkommensteuer

Körperschaftsteuer

Grundsteuer

Bodenwertabgabe

Abgabe von land- und forstwirtschaftlichen Betrieben

Portugalis:

Contribuição predial

Imposto sobre a indústria agrícola

Contribuição industrial

Imposto de capitais

Imposto profissional

Imposto complementar

Imposto de mais-valias

Imposto sobre o redimento do petróleo

Os adicionais devidos sobre os impostos precedentes

Soomes:

Valtion tuloverot/de statliga inkomstskatterna

Yhteisöjen tulovero/inkomstskatten för samfund

Kunnalisvero/kommunalskatten

Kirkollisvero/kyrkoskatten

Kansaneläkevakuutusmaksu/folkpensionsförsäkringspremien

Sairausvakuutusmaksu/sjukförsäkringspremien

Korkotulon lähdevero/källskatten på ränteinkomst

Rajoitetusti verovelvollisen lähdevero/källskatten för begränsat skattskyldig

Valtion varallisuusvero/den statliga förmögenhetsskatten

Kiinteistövero/fastighetsskatten

Rootsis:

Den statliga inkomstskatten

Sjömansskatten

Kupongskatten

Den särskilda inkomstskatten för utomlands bosatta

Den särskilda inkomstskatten för utomlands bosatta artister m.fl.

Den statliga fastighetsskatten

Den kommunala inkomstskatten

Förmögenhetsskatten

Ühendkuningriigis:

Income tax

Corporation tax

Capital gains tax

Petroleum revenue tax

Development land tax

▼A4

Tšehhi Vabariigis:

Daně z příjmů

Daň z nemovitostí

Daň dědická, daň darovací a daň z převodu nemovitostí

Daň z přidané hodnoty

Spotřební daně

Eestis:

Tulumaks

Sotsiaalmaks

Maamaks

Küprosel:

Φόρος Εισοδήματος

'Εκτακτη Εισφορά για την Άμυνα της Δημοκρατίας

Φόρος Κεφαλαιουχικών Κερδών

Φόρος Ακίνητης Ιδιοκτησίας

Lätis:

iedzīvotāju ienākuma nodoklis

nekustamā īpašuma nodoklis

uzņēmumu ienākuma nodoklis

Leedus:

Gyventojų pajamų mokestis

Pelno mokestis

Įmonių ir organizacijų nekilnojamojo turto mokestis

Žemės mokestis

Mokestis už valstybinius gamtos išteklius

Mokestis už aplinkos teršimą

Naftos ir dujų išteklių mokestis

Paveldimo turto mokestis

Ungaris:

személyi jövedelemadó

társasági adó

osztalékadó

általános forgalmi adó

jövedéki adó

építményadó

telekadó

Maltal:

Taxxa fuq l-income

Poolas:

Podatek dochodowy od osób prawnych

Podatek dochodowy od osób fizycznych

Podatek od czynności cywilnopranych

Sloveenias:

Dohodnina

Davki občanov

Davek od dobička pravnih oseb

Posebni davek na bilančno vsoto bank in hranilnic

Slovakkias:

daň z príjmov fyzických osôb

daň z príjmov právnických osôb

daň z dedičstva

daň z darovania

daň z prevodu a prechodu nehnuteľností

daň z nehnuteľností

daň z pridanej hodnoty

spotrebné dane

▼B

4.  Lõiget 1 kohaldatakse ka kõikidele hiljem kehtestatud samaväärsetele või sarnastele maksudele, mis täiendavad või asendavad lõikes 3 loetletud makse. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist ning komisjoni selliste maksude jõustumisest.

▼A3

5.  Väljend “pädev ametiasutus” tähistab:

Belgias:

De Minister van financiën või volitatud esindaja

Le Ministre des finances või volitatud esindaja

Taanis:

Skatteministeren või volitatud esindaja

Saksamaal:

Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja

Kreekas:

Το Υπουργείο Οικονομικών või volitatud esindaja

Hispaanias:

El Ministro de Economía y Hacienda või volitatud esindaja

Prantsusmaal:

Le ministre de l'économie või volitatud esindaja

Iirimaal:

The Revenue Commissioners või nende volitatud esindajad

Itaalias:

▼M4

Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või tema volitatud esindaja

▼A3

Luksemburgis:

Le ministre de finance või volitatud esindajad

Madalmaades:

De minister van financiën või volitatud esindaja

Austrias:

Der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja

Portugalis:

O Ministro das Finanças või volitatud esindaja

Soomes:

Valtiovarainministeriö või volitatud esindaja Finansministeriet või volitatud esindaja

Rootsis:

▼M4

Chefen för Finansdepartementet või tema volitatud esindaja

▼A3

Ühendkuningriigis:

▼M3

The Commissioners of Customs and Excise või volitatud esindaja teabe puhul, mis on vajalik kindlustusmaksete ja aktsiisimaksu suhtes kohaldatavate maksude jaoks.

The Commissioners of Inland Revenue või volitatud esindaja kogu muu teabe puhul

▼A4

Tšehhi Vabariigis:

Ministr financí või volitatud esindaja

Eestis:

Rahandusminister või volitatud esindaja

Küprosel:

Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja

Lätis:

Finansu ministrs või volitatud esindaja

Leedus:

Finanšu ministrs või volitatud esindaja

Ungaris:

A pénzügyminiszter või volitatud esindaja

Maltal:

Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja

Poolas:

Minister Finansów või volitatud esindaja

Sloveenias:

Minister za finance või volitatud esindaja

Slovakkias:

Minister financií või volitatud esindaja

▼B

Artikkel 2

Teabevahetus taotluse alusel

1.  Liikmesriigi pädev asutus võib teise liikmesriigi pädevalt asutuselt seoses konkreetse juhtumiga taotleda artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe edastamist. Taotluse saanud liikmesriik ei pea taotlust täitma, kui näib, et taotluse esitanud riigi pädev asutus ei ole ammendanud oma tavapäraseid teabeallikaid, mida oleks asjaolusid arvesse võttes võinud taotletava teabe saamiseks kasutada soovitava tulemuse saavutamist ohtu seadmata.

2.  Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus selle teabe omandamiseks vajaliku mistahes uurimise.

▼M4

Soovitava teabe hankimiseks tuleb taotluse saanud asutusel või haldusasutusel, kelle poole ta võib abi saamiseks pöörduda, toimida nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma asukohamaa teise ametiasutuse palvel.

▼B

Artikkel 3

Automaatne teabevahetus

Teatud liiki juhtudel, mille liikmesriikide pädevad asutused lepivad kokku artiklis 9 sätestatud konsultatsioonimenetlusega, vahetavad nende pädevad asutused artikli 1 lõikes 1 nimetatud teavet korrapäraselt, eelneva taotluseta.

Artikkel 4

Omaalgatuslik teabevahetus

1.  Eelneva taotluseta edastab liikmesriigi pädev asutus temakäsutusesoleva artikli 1 lõikes 1 nimetatud teabe asjassepuutuva teise liikmesriigi pädevale asutusele järgmistel juhtudel:

a) ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et teises liikmesriigis võib jääda saamata maksutulu;

b) maksukohustuslane saab ühes liikmesriigis maksuvähenduse või maksuvabastuse, millega peaks kaasnema maksutõus või maksukohustus teises liikmesriigis;

c) ühe liikmesriigi maksukohustuslase ja teise liikmesriigi maksukohustuslase vahelisi äritehinguid teostatakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi selliselt, et nad võivad ühes või mõlemas kõnealuses liikmesriigis makse kokku hoida;

d) liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, kasumi kunstliku ülekandmisega ühe ettevõtete grupi siseselt võib kaasneda maksude kokkuhoid;

e) ühele liikmesriigile teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt edastatud teave on võimaldanud saada andmeid, mis võivad olla vajalikud maksukohustuse määramiseks viimatinimetatud liikmesriigis.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad artikliga 9 ette nähtud konsulteerimismenetluse alusel laiendada lõikes 1 nimetatud teabevahetust ka selles sätestamata juhtudele.

3.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad neile teadaolevat artikli 1 lõikes 1 nimetatud teavet üksteisele eelneva taotluseta edastada ka kõikidel muudel juhtudel.

Artikkel 5

Teabe edastamise tähtaeg

Liikmesriigi pädev asutus, kellelt eelmiste artiklite alusel teabe edastamist taotletakse, edastab selle nii kiiresti kui võimalik. Kui tal tekib teabe edastamisel takistusi või kui ta teabe edastamisest keeldub, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust, näidates ära takistuste iseloomu või keeldumise põhjuse.

Artikkel 6

Asjassepuutuva riigi ametnike koostöö

Eespool toodud sätete kohaldamiseks võivad teavet esitava liikmesriigi pädev asutus ja selle liikmesriigi pädev asutus, kelle jaoks teave on ette nähtud, artikliga 9 ette nähtud konsulteerimismenetlust kasutades lubada esimese liikmesriigi maksuametnikel viibida kõnealuses teises liikmesriigis. Selle sätte kohaldamise üksikasjalik kord määratakse kindlaks sama menetluse kohaselt.

Artikkel 7

Sätted salastatuse kohta

▼M4

1.  Kogu käesoleva direktiivi alusel liikmesriigile esitatud teavet hoitakse selles riigis salajasena samamoodi, kui tema siseriikliku õigusakti alusel saadud teavet. Seda teavet:

 võib teha kättesaadavaks üksnes otseselt maksude määramisega või käesoleva halduskontrolliga seotud isikutele,

 võib teha teatavaks üksnes seoses sanktsioone hõlmavate kohtumenetluste või haldusmenetlustega, mis puudutavad või on seotud maksude määramise või selle läbivaatamisega, ning üksnes isikutele, kes on selliste toimingutega otseselt seotud; kõnealust teavet võib siiski avalikustada avalikel kohtuistungitel või kohtuotsustes, kui teabe esitanud liikmesriigi pädev asutus ei ole teabe esmasel edastamisel selle vastu,

 ei või ühelgi juhul kasutada muul kui maksustamise eesmärgil või seoses sanktsioone hõlmavate kohtumenetluste või haldusmenetlustega, mis puudutavad või on seotud maksude määramise või läbivaatamisega.

Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette esimeses lõigus osutatud teabe kasutamise direktiivi 76/308/EMÜ ( 5 ) artiklis 2 käsitletud muude lõivude, tollimaksude ja maksude hindamiseks.

▼B

2.  Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki, kelle õigusaktide või haldustavadega on ette nähtud kõnealuses lõikes sätestatust kitsamad piirid, esitama teavet, kui asjassepuutuv riik ei kohustu nimetatud kitsamatest piiridest kinni pidama.

3.  Olenemata lõikest 1 võivad teavet esitava liikmesriigi pädevad asutused lubada seda taotluse esitanud liikmesriigis kasutada muuks otstarbeks, kui teabe andnud liikmesriigi õigusnormide kohaselt võiks teabe andnud riigis kõnealust teavet sarnasel juhul sarnaseks otstarbeks kasutada.

4.  Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teave võiks olla vajalik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul selle teabe talle edastada.

Artikkel 8

Teabevahetuse ulatus

▼M4

1.  Käesolev direktiiv ei pane liikmesriigile, kellelt on taotletud teabe esitamist, mingit kohustust uurimisi läbi viia või teavet esitada, kui selliste uurimiste teostamine või soovitud teabe kogumine on vastuolus kõnealuse riigi õigusaktidega või pädeva asutuse haldustavadega.

▼B

2.  Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi avalikustamise või oleks vastuolus avaliku korraga.

▼M4

3.  Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui seda taotlenud liikmesriik pole faktilistel või õiguslikel põhjustel võimeline sama tüüpi teavet andma.

▼M4

Artikkel8a

Teavitamine

1.  Liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel teavitab teise liikmesriigi pädev asutus kooskõlas taotluse saanud liikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teavitamist reguleerivate eeskirjadega saajat kõigist dokumentidest ja otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutustelt ning puudutavad nende kohaldamist tema käesoleva direktiiviga reguleeritud maksualastes õigusaktides.

2.  Teatamise taotlused viitavad teavitamisele kuuluva dokumendi või otsuse subjektile ning täpsustavad saaja nime ja aadressi koos mis tahes muu teabega, mis võib saaja tuvastamist hõlbustada.

3.  Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust viivitamata oma vastusest teatamistaotlusele ning teavitab teda eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist saajale teada anti.

Artikkel 8b

Üheaegsed kontrollimised

1.  Kui ühe või enama maksustamisele kuuluva isiku maksuseisund pakub ühist või täiendavat huvi kahele või enamale liikmesriigile, võivad need riigid leppida kokku üheaegsete kontrollimiste teostamises oma territooriumidel eesmärgiga sel viisil hangitud teavet vahetada iga kord, kui need osutuvad olevat tulemuslikumad kui kontrollimised, mis on viidud läbi ainult ühe liikmesriigi poolt.

2.  Igas liikmesriigis nimetab pädev asutus iseseisvalt need maksustamisele kuuluvad isikud, kelle osas ta kavatseb üheaegse kontrollimise ettepaneku teha. Ta teavitab vastavaid pädevaid asutusi teistes asjaomastes liikmesriikides juhtumitest, mille suhtes tema arvates tuleks kohaldada üheaegset kontrollimist. Ta esitab oma valiku põhjused võimaluste piires teabena, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Samuti täpsustab ta tähtaja, mille jooksul sellised kontrollimised tuleks teostada.

3.  Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas ta soovib üheaegsel kontrollimisel osaleda. Üheaegse kontrollimise ettepaneku saamisel teatab liikmesriigi pädev asutus oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest.

4.  Iga asjaomaste liikmesriikide pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab järelvalve ja kooskõlastamise eest.

▼B

Artikkel 9

Konsultatsioonid

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks peetakse, vajadusel komitees, järgmisi konsultatsioone:

 kahepoolsetes küsimustes asjassepuutuvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel neist ühe taotlusel,

 küsimustes, mis ei paku üksnes kahepoolset huvi, kõikide liikmesriikide ja komisjoni vahel ühe asjaomase asutuse või komisjoni taotlusel.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad teineteisega otse suhelda. Liikmesriikide pädevad asutused võivad vastastikuse kokkuleppe korral lubada, et nende määratud asutused võivad teatud juhtudel või teatud liiki asjades teineteisega otse suhelda.

3.  Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva direktiiviga hõlmatud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid, mis laienevad väljapoole konkreetset juhtumit, teavitavad nad sellest komisjoni niipea kui võimalik. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 10

Kogemuste vahetamine

Liikmesriigid jälgivad koos komisjoniga pidevalt käesoleva direktiiviga ettenähtud koostöömenetlust ning vahetavad eelkõige ettevõtete gruppide siseste üleandehindade osas kogemusi, et parandada asjaomast koostööd ning koostada vajadusel normide kogum kõnealuste valdkondade jaoks.

Artikkel 11

Ulatuslikuma abi lubatavus

Eespool toodud sätted ei takista muudest õigusaktidest tuleneda võivaid ulatuslikumaid teabevahetamiskohustusi.

Artikkel 12

Lõppsätted

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1979 ning edastavad need viivitamata komisjonile.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt edaspidi vastuvõetavate oluliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



( 1 ) EÜT C 293, 13.12.1976, lk 34.

( 2 ) EÜT C 56, 7.3.1977, lk 66.

( 3 ) EÜT C 35, 14.2.1975, lk 1.

( 4 ) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 5 ) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.

Top