22.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 356/19

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmeid kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavat teaduslikku nõuannet ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruannet.

(3)

Nõukogu on kohustatud vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ja vajaduse korral ka teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)

Käesolevas määruses kehtestatud püügivõimaluste kasutamine peaks toimuma vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (2) eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(6)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (3) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud eri meetmeid.

(7)

Selleks, et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2013. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

a)

määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

a)

saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või

b)

saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.