1.   Käesolev määrus on erimeede määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 tähenduses.

2.   Käesolevas määruses kehtestatakse eeskirjad järgmise kohta:

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata sellise jäätmete kasutamise suhtes, mille eesmärk on toota kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 artikliga 5 liidu lubatud ainete loetellu kantud aineid ning aineid, milles suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõiget 1, lõiget 2 ja lõike 3 alapunkti a, kui need ained on ette nähtud edasiseks kasutamiseks kooskõlas kõnealuse määrusega

1.   Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 10/2011 artiklis 3 ja määruse (EL) nr 2023/2006 artiklis 3 sätestatud mõisteid.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

3.   Samuti kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1.   Ringlussevõtutehnoloogiat peetakse sobivaks, kui on tõendatud, et selle abil on võimalik jäätmeid ringlusse võtta määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 vastavate ja mikrobioloogiliselt ohutute ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete saamiseks.

2.   Ringlussevõtutehnoloogiaid eristatakse järgmiste omaduste alusel:

3.   Sobivad ringlussevõtutehnoloogiad on loetletud I lisas. I lisa võib muuta vastavalt artiklitele 15 ja 16.

4.   Kui teatavat ringlussevõtutehnoloogiat kasutavate ringlussevõtuprotsesside puhul sõltub piisava saastest puhastamise määra saavutamine sisendmaterjali täpsest spetsifikatsioonist, nende protsesside täpsest konfiguratsioonist või kohaldatavatest käitamistingimustest ning kui sellist spetsifikatsiooni, konfiguratsiooni või neid tingimusi ei saa selle tehnoloogia sobivaks tunnistamise ajal lihtsate eeskirjadega kindlaks määrata, annab komisjon igale seda tehnoloogiat kasutavale ringlussevõtuprotsessile eraldi loa kooskõlas V peatükis, eelkõige artikli 19 lõikes 1 sätestatud menetlusega („loa andmine“).

5.   I lisas täpsustatakse, kas ringlussevõtutehnoloogia puhul tuleb anda luba üksikute ringlussevõtuprotsesside jaoks.

6.   Iga ringlussevõtutehnoloogiat, mille kohta ei ole tehtud otsust selle sobivuse kohta vastavalt artiklile 15 või 16, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel uudse tehnoloogiana.

1.   Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid võib turule lasta üksnes juhul, kui nende tootmisel on täidetud lõigetes 2–7 sätestatud nõuded.

2.   Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 10/2011 II, III ja V peatükis sätestatud nõudeid.

3.   Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmisel kasutatakse kas:

4.   Kui ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed on toodetud sobivat ringlussevõtutehnoloogiat kasutades, on täidetud järgmised nõuded:

5.   Kui ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid toodetakse uudse tehnoloogia abil, on täidetud artiklites 10–13 sätestatud nõuded.

6.   Artikliga 24 loodud liidu register sisaldab ringlussevõetud plasti tootmise kohta järgmist teavet:

7.   Kui see on asjakohane, ei ole tootmises kasutatava lubatud ringlussevõtuprotsessi staatus artikli 24 kohaselt loodud registris „peatatud“ ega „tühistatud“.

8.   Tootmises kasutatava saastest puhastamise seadmestiku staatus artikli 24 kohaselt loodud registris ei ole „peatatud“.

1.   Ringlussevõetud plasti ning ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete üksikpartiide kohta esitatakse üks dokument või üks protokoll nende kvaliteedi kohta ning partiid identifitseeritakse kordumatu numbri ja selle tootmisetapi nimetusega, millest need on pärit.

2.   Kooskõlas artikliga 29 on turulelastud ringlussevõetud plastiga kaasas vastavusdeklaratsioon.

3.   Järeltöötlejatele tarnitavad ringlussevõetud plasti mahutid on märgistatud. Märgistusel on määruse (EÜ) nr 1935/2004 II lisas määratletud sümbol, millele järgneb:

a)	tähis ja kooskõlas artikliga 24 selle saastest puhastamise seadmestiku number, milles ringlussevõetud plast toodeti,

b)	tähis , millele järgneb partii number,

4.   Lõikes 3 osutatud märgistus peab alati olema selgesti loetavad, nähtavas kohas ja kindlalt kinnitatud.

Mahutitel, mille suurim mõõde on alla 75 cm, on märgistuse minimaalne tähemärgisuurus vähemalt 17 punkti (6 mm), mahutitel, mille suurim mõõde on vahemikus 75–125 cm, 23 punkti, ning mahutitel, mille suurim mõõde on üle 125 cm, 30 punkti.

5.   Erandina lõikest 4 võib paigaldistesse või sõidukitele paigaldatud püsimahutitelt märgistuse ära jätta.

6.   Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikliga 15 nõutavale toidukäitlejale või lõpptarbijale antava ringlussevõetud materjali või eseme märgistusele märgitakse I lisas sätestatud piirangud ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad sobiva ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kasutamist, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud piirangud ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad ringlussevõtuprotsessi abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kasutamist.

1.   Jäätmekäitlejad, kes osalevad sisendplasti tarneahelas, tagavad, et kogutud plastijäätmed vastavad järgmistele nõuetele:

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel käsitatakse plastijäätmeid eraldi kogutud jäätmetena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

3.   Plastijäätmeid kontrollitakse kogu kogumise ja eeltöötlemise ajal kvaliteedi tagamise süsteemide abil. Kvaliteedi tagamise süsteemid:

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2023/2006 artikleid 4, 5, 6 ja 7 ning kõnealuse määruse lisa punkti B kohaldatakse mutatis mutandis hea tootmistava, kvaliteedikontrolli ja -tagamise süsteemide ning asjakohaste dokumentide suhtes.

1.   Kasutatava saastest puhastamise protsessi sisendplast ja väljund vastavad I lisa tabeli 1 3., 5. ja 6. veerus sätestatud spetsifikatsioonidele vastava ringlussevõtutehnoloogia puhul, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud erikriteeriumidele.

2.   saastest puhastamise protsess viiakse läbi kooskõlas I lisa tabeli 1 8. veerus sätestatud asjakohaste spetsifikatsioonide ja nõuetega, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud erikriteeriumidega. Ringlussevõtjad tagavad vastavuse määrusele (EÜ) nr 2023/2006.

3.   Saastest puhastamise seadmestik vastab järgmistele nõuetele:

4.   Peetakse andmehoidlat, mida kasutatakse lõike 3 punktis c osutatud vastavuskontrolli kokkuvõtte punktis 4.1 määratletud üksikpartiide kvaliteediandmete salvestamiseks. Andmehoidlas säilitatakse andmeid vähemalt viis aastat.

1.   Järeltöötlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

2.   Toidukäitlejad kasutavad ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid vastavalt artikli 5 lõike 6 kohaselt saadud juhistele.

Nad edastavad asjakohased juhised sellistesse materjalidesse ja esemetesse pakendatud toidu tarbijatele ja/või vajaduse korral teistele toidukäitlejatele.

3.   Jaemüüjad, kes müüvad ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis ei ole veel toiduga kokku puutunud, edastavad selliste materjalide ja esemete kasutajatele asjakohased juhised, kui sellised juhised ei ole märgitud nende materjalide ja esemete märgistusele.

1.   Ringlussevõtusüsteemi haldab üks juriidiline isik, kes vastutab ringlussevõtusüsteemi kogu toimimise eest.

Vähemalt 15 tööpäeva enne ringlussevõtusüsteemi käitamise alustamist teavitab ringlussevõtusüsteemi haldaja sellest oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni, et see registreeritaks artikli 24 kohaselt loodud liidu registris.

Haldaja esitab oma nime, aadressi, kontaktisikud, süsteemi nimetuse, kuni 300sõnalise süsteemi kokkuvõtte, lõikes 5 osutatud märgise, nimekirja liikmesriikidest, kus süsteemides osalevad ettevõtjad asuvad, ning viited süsteemis kasutatavatele saastest puhastamise seadmestikele. Seejärel tagab haldaja selle teabe ajakohastamise.

2.   Kui ringlussevõtjad teatavad ringlussevõetud plasti tootmisest ringlussevõtusüsteemi raames, ei koostata vastavuskontrolli kokkuvõtet ning ei kohaldata artikli 25 lõike 1 punkti c ega artiklit 26, välja arvatud juhul, kui I lisa tabeli 1 8. veerus on nõutud sellise vastavuskontrolli tegemist. Kui artikli 25 lõike 1 punkti c ja artiklit 26 ei kohaldata, on registreerimisstaatus vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g „tegutsev“, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 2.

3.   Ringlussevõtusüsteemi haldaja esitab kõigile osalevatele ettevõtjatele ja teistele osalevatele organisatsioonidele ühe dokumendi. Selles dokumendis esitatakse süsteemi eesmärgid, selgitatakse selle toimimist, antakse juhiseid ja sätestatakse üksikasjalikud kohustused osalejatele. Selgitus sisaldab ringlussevõtutoimingute kirjeldust.

4.   Ringlussevõtusüsteemid luuakse kooskõlas konkreetse nõuetega, mida kohaldatakse kasutatava sobiva ringlussevõtutehnoloogia suhtes ning mis on sätestatud I lisa tabelis 1, ning vajaduse korral kooskõlas kasutatava ringlussevõtuprotsessi loaga.

Jäätmekogumissüsteem on ringlussevõtusüsteemi osa ning see töötab konkreetse süsteemi jaoks, et tagada ainult süsteemile vastavalt kasutatud materjalide ja esemete kogumine.

5.   Kasutusetappidel, mil nende kokkupuude toiduga on ette nähtud või prognoositav, märgistatakse kõik ringlussevõtusüsteemiga hõlmatud materjalid ja esemed märgisega, mis on registreeritud artikli 24 kohaselt loodud liidu registris. Kõnealune märgis peab olema selgelt nähtav, kustumatu ja ringlussevõtusüsteemile ainuomane.

6.   Kõik toidukäitlejad, kes kasutavad lõikes 5 sätestatud märgisega materjale ja esemeid, tagavad, et need materjalid ja esemed vastavad järgmistele nõuetele:

Kui mõni neist nõuetest ei ole täidetud, võetakse materjalid või esemed ringlussevõtukavast välja ning kõrvaldatakse kasutuselt.

7.   Kui süsteem lubab kogumist tarbijatelt, toimub kogumine muudest jäätmetest eraldi, määratud kogumiskohtades, mis on sobivad tagamaks, et jäätmete kogumine vastab süsteemi nõuetele.

8.   Süsteemi kohaselt toodetud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid ei tohi turule lasta väljaspool süsteemi kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui I lisa 9. veerus on ette nähtud erand sellest nõudest.

9.   Ettevõtjad ja muud ringlussevõtusüsteemis osalevad organisatsioonid:

1.   Mitu arendajat võivad samal ajal iseseisvalt välja töötada uudseid tehnoloogiaid, isegi kui neid tehnoloogiaid võib pidada sarnasteks või samadeks.

Kui ettevõtjad või muud organisatsioonid teevad uudse tehnoloogia väljatöötamisel koostööd, esindab neid ettevõtjaid või organisatsioone üksainus juriidiline isik, kes tegutseb uudse tehnoloogia arendajana.

2.   Vähemalt kuus kuud enne artikli 4 lõike 3 punkti b alusel käitatava esimese saastest puhastamise seadmestiku töö alustamist teavitab arendaja oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni uudsest tehnoloogiast.

Uudse tehnoloogia kandmiseks artikli 24 alusel loodud liidu registrisse lisab arendaja sellesse teatesse oma nime, aadressi, kontaktisikud, uudse tehnoloogia nimetuse, kuni 300sõnalise kokkuvõtte uudse tehnoloogia kohta, veebiaadressi (URL), mis juhatab lõike 4 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt avaldatud aruanneteni, ning nende ringlussevõturajatiste nimed ja aadressid või numbrid, kus kavatsetakse tehnoloogiat arendada.

3.   Arendaja teates esitatakse ka järgmine üksikasjalik teave:

4.   Teatamise ajal avaldab ringlussevõtja oma veebisaidil lõikes 2 osutatud veebiaadressil ka toodetud plasti ohutust käsitleva üksikasjaliku esialgse aruande, mis põhineb lõikes 3 esitatud teabel. Sellest aruandest võib jätta välja üksikasjad ringlussevõtuprotsesside ja uudset tehnoloogiat kasutavate seadmestike kohta, kui need üksikasjad on põhjendatult äriliselt olulised, ning selles esitatakse üldkokkuvõte, kus on kogu teave, mida on vaja tehnoloogia sõltumatuks hindamiseks, ilma et oleks vaja tutvuda üksikasjalikumates aruannetes ja uuringutes sisalduva teabega.

5.   Arendaja kohandab II lisas sätestatud vastavuskontrolli kokkuvõtte vormi niivõrd, kui see on vajalik uudse tehnoloogia iseärasuste arvessevõtmiseks. Ta annab selle vastavuskontrolli kokkuvõtte kohandatud vormi kõigile uudset tehnoloogiat kasutavatele ringlussevõtjatele.

6.   Kui tehnoloogia puhul kohaldatakse ringlussevõtusüsteemi, tegutseb arendaja artikli 9 lõikes 1 osutatud ringlussevõtusüsteemi haldajana. Artikleid 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiget 2 ei kohaldata.

7.   Arendaja tagab pideva dialoogi kõigi uudset tehnoloogiat kasutavate ringlussevõtjatega, et vahetada teadmisi selle toimimise ja sisendplasti saastest puhastamise võime kohta. Ta dokumenteerib selle arutelu, esitades arutatud küsimused ja järeldused tehnoloogia toimimise ja sisendplasti saastest puhastamise võime kohta, ning kõnealune teave tehakse taotluse korral kättesaadavaks igale arendaja ja/või ringlussevõtjate asukohaterritooriumi pädevale asutusele.

8.   Lõike 2 kohaselt teavitatud pädev asutus kontrollib viie kuu jooksul pärast teavitamist, kas lõigetes 1–7 sätestatud nõuded on täidetud, ja kontrollib seejärel korrapäraselt lõikest 8 tulenevate nõuete täitmist.

Kui pädev asutus leiab, et need nõuded ei ole täidetud, teatab ta probleemidest arendajale ning võib anda arendajale korralduse lükata esimese saastest puhastamise seadmestiku tegevuse algus vastavalt lõikele 2 edasi seni, kuni arendaja on need probleemid lahendanud.

Arendaja teavitab pädevat asutust sellest, kuidas ta probleemid lahendas, või selgitab, miks ta ei pea meetmete võtmist vajalikuks.

Juhul kui pädeval asutusel on tõsiseid kahtlusi ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ohutuse suhtes, teavitab ta sellest komisjoni.

1.   Uudset ringlussevõtutehnoloogiat kasutava ringlussevõtuseadmestiku töö põhineb uudsel tehnoloogial, millest on teatatud vastavalt artikli 10 lõikele 2.

2.   Ringlussevõtja peab vastama artiklis 25 sätestatud haldusnõuetele.

3.   Uudse tehnoloogia väljatöötamiseks kasutatavat ringlussevõtuseadmestikku võib käitada ühest või mitmest artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud erinõudest kõrvale kaldudes või artikli 9 kohast ringlussevõtusüsteemi kasutades, tingimusel et iga kõrvalekalle või kõnealuse kava kasutamine on põhjendatud artikli 10 lõike 3 punkti b kohaselt esitatud selgitusega.

4.   Ringlussevõtjal peab olema artikli 12 kohaselt kättesaadav dokumenteeritud lisateave, millest nähtub, et ringlussevõtuseadmestiku abil toodetud ringlussevõetud plast vastab määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele ja on mikrobioloogiliselt ohutu.

5.   Ringlussevõtjal peab olema arendaja poolt artikli 10 lõike 5 kohaselt antud vormi alusel täidetud vastavuskontrolli kokkuvõte.

6.   Lõikes 3 osutatud lisateave, sh kõik lisatud dokumendid, ja lõikes 4 osutatud vastavuskontrolli kokkuvõte esitatakse taotluse korral arendajale ja pädevatele asutustele.

1.   Ringlussevõtja hoiab saastest puhastamise seadmestiku asukohas saadaval järgmist lisateavet:

2.   Lõikes 1 osutatud täiendavat teavet ajakohastatakse viivitamata arendaja ja ringlussevõtjate vahelise pideva dialoogi tulemusena, kui uus teave muutub kättesaadavaks kas seadmestiku töö ja arendamise või artikli 13 kohase seire tulemusel või kui arendaja muudab tehnoloogiat või kogub uusi näitajaid uudse tehnoloogia tulemuslikkuse ja toimivuse kohta. Seejärel esitab ringlussevõtja arendajale ajakohastatud teabe ja tõendavad dokumendid.

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel peavad tõendavad dokumendid sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

1.   Artikli 11 kohaselt saastest puhastamise seadmestikku käitav ringlussevõtja jälgib keskmist saastatuse määra usaldusväärse proovivõtustrateegia alusel, mille kohaselt võetakse proove sisendplasti partiidest ja vastavatest saastest puhastatud väljundpartiidest. Proovivõtustrateegias võetakse arvesse kõik tõenäoliselt sisendplasti koostist mõjutavad tegureid ning eelkõige võetakse arvesse toote päritolu geograafilisi või muid erinevusi.

Proovivõtmine hõlmab esialgu kõiki sisendpartiisid ja vastavaid väljundpartiisid, kuid proovivõtusagedust võib vähendada, kui keskmised väärtused muutuvad stabiilseks. Proovivõtusagedust tuleb igal juhul hoida sobival tasemel, et teha kindlaks sisendpartiide saastatuse määra suundumusi ja/või muid muutusi ning teha kindlaks, kas saasteainete esinemine on korduv.

Kui sisendplasti partiide põhjal proovivõtusageduse määramine ei ole ringlussevõtuprotsessi eripära tõttu otstarbekas, määratakse sagedus kindlaks nende partiide põhjal, mida kasutatakse kõige lähemas eeltöötlemistoimingus, mille puhul selline määramine on otstarbekas.

Saasteainete jääksisaldus väljundis määratakse kindlaks enne väljundmaterjali lahjendamist muu materjali lisamise teel. Kui saasteainete sisaldus väljundis on väiksem kui seireks kasutatud analüüsimeetodite määramispiir, võib väljundi seire asendada ühe või mitme uuringuga, millega tehakse kindlaks saasteainete jääksisaldus piiratud arvus väljundpartiides analüüsimeetoditega, mille määramispiir on piisavalt madal, et teha kindlaks saastest puhastamise seadmestikus saavutatud tegelik saastest puhastamise tõhusus. Kui väljundi saasteainete jääksisaldus on nii väike, et selle koguseline kindlaksmääramine ei ole võimalik, peab nende meetodite avastamispiir olema piisavalt madal, et aidata põhjendada, kas saastest puhastamise tõhusus on piisav, et tagada ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3.

2.   Lõike 1 kohaseks saastatuse määra määramiseks vajalike analüüside ja katsete tegemiseks osalevad neid toiminguid tegevad laborid korrapäraselt ja rahuldavate tulemustega selleks otstarbeks ette nähtud pädevuskatsetes. Esimest korda osaleb labor sellises pädevuskatses enne ringlussevõturajatise tegevuse algust.

3.   Ringlussevõtjad esitavad arendajale vähemalt iga kuue kuu järel seire käigus saadud andmed ja nende ajakohastatud põhjendused kooskõlas artikli 12 lõike 3 punktiga f, kui need on andmete põhjal muutunud.

4.   Arendaja avaldab iga kuue kuu järel oma veebisaidil aruande, mis põhineb kõigi uudset tehnoloogiat kasutavate seadmestike värskeimal teabel, mis on saadud lõike 3 kohaselt.

5.   See aruanne hõlmab vähemalt järgmist:

1.   Kui komisjon leiab, et uudse tehnoloogia kohta on olemas piisavalt andmeid, võib ta omal algatusel paluda toiduohutusametil selle tehnoloogia kohta hinnangu anda ja lisada taotlusele muud uudsed tehnoloogiad, eeldusel et need tehnoloogiad on sisuliselt sarnased või samad.

2.   Arendaja võib taotleda, et komisjon algataks lõikes 1 osutatud hinnangu andmise, kui ta on vastavalt artikli 13 lõikele 4 avaldanud vähemalt neli järjestikust aruannet saastest puhastamise seadmestiku kohta.

Kui arendaja taotleb hinnangu saamist uudsele tehnoloogiale, võib komisjon toiduohutusameti poole pöördumist edasi lükata kuni kahe aasta võrra, kui ta leiab, et olemasolevad teadmised uudse tehnoloogia kohta ei ole veel piisavad või kui teised ettevõtjad arendavad sama või sarnast uudset tehnoloogiat.

3.   Toiduohutusamet annab hinnangu uudse tehnoloogiaga rakendatava saastest puhastamise tehnoloogia sobivusele, võttes arvesse ringlussevõtutehnoloogiat tervikuna.

Hinnangu andmine sobivusele hõlmab hinnangu andmist sellele, kui tõhusad on kasutatud keemilised ja/või füüsikalised põhimõtted konkreetse sisendplasti saastest puhastamisel, et uudse tehnoloogia abil saadud ringlussevõetud plastist toodetud materjalid ja esemed vastaksid määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3. See hõlmab ka mikrobioloogilist ohutust.

4.   Ühe aasta jooksul pärast taotluse saamist uudsele tehnoloogiale hinnangu andmiseks avaldab toiduohutusamet arvamuse oma hinnangu tulemuste kohta. See arvamus sisaldab järgmist:

5.   Kui toiduohutusamet leiab, et uudsele tehnoloogiale hinnangu andmiseks on vaja kaasata uusi eksperte, võib ta lõikes 3 sätestatud tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra.

6.   Kui see on hinnangu andmise lõpuleviimiseks vajalik, võib toiduohutusamet paluda hinnatavate uudsete tehnoloogiate arendajatel täiendada ajavahemiku jooksul, mille ta täpsustab ning mis ei ületa kokku üht aastat, tema käsutuses olevat teavet artiklite 10 ja 12 kohaselt koostatud teabega ning muu teabe või selgitustega, mida ta peab sel eesmärgil vajalikuks. Kui toiduohutusamet nõuab sellist lisateavet, peatatakse lõikes 4 sätestatud tähtaegade kohaldamine kuni nõutud teabe saamiseni ühelt, mitmelt või kõigilt arendajatelt, sõltuvalt sellest, mis on hinnangu andmiseks asjakohane.

7.   Komisjon võib pärast toiduohutusameti ja konkreetse uudse tehnoloogia arendajatega konsulteerimist otsustada kohandada lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud tähtaegu sellele tehnoloogiale hinnangu andmiseks.

8.   Lõike 6 kohaselt nõutava lisateabe suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 39–39e ja määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklit 20 mutatis mutandis; sel puhul käsitatakse hinnangu andmisega seoses taotlejana uudsete tehnoloogiate arendajat või arendajaid.

Hinnangu andmisel tehnoloogiatele käsitleb toiduohutusamet konfidentsiaalsena täiendavat teavet, mida ta nõuab üksikute ringlussevõtuprotsesside ja ringlussevõtja kasutatavate seadmestike eriaspektide kohta. Artikli 12 lõike 1 punktides b ja e ning artikli 12 lõikes 3 osutatud teavet ei käsitata konfidentsiaalsena.

Käesoleva lõike kohaselt konfidentsiaalseks peetavat teavet ei jagata teiste arendajate, ringlussevõtjate ega kolmandate isikutega ega nende vahel ilma selle teabe omaniku nõusolekuta.

9.   Kui hinnangu andmisega hõlmamata muude uudsete tehnoloogiate arendajad avaldavad hinnangu jaoks asjakohast uut teavet, võib toiduohutusamet seda teavet arvesse võtta.

1.   Võttes arvesse toiduohutusameti arvamust, liidu õiguse asjakohaseid sätteid ja muid käsitletava küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid, otsustab komisjon, kas uudne tehnoloogia on uus sobiv ringlussevõtutehnoloogia vastavalt artikli 3 lõikele 1 või lisatakse see mõne olemasoleva sobiva ringlussevõtutehnoloogia hulka.

Kui komisjon leiab, et uudne tehnoloogia on sobiv ringlussevõtutehnoloogia, sätestab ta vajaduse korral selle tehnoloogia suhtes kohaldatavad erinõuded ja otsustab, kas seda rakendavate ringlussevõtuprotsesside jaoks on vaja luba ja kas see hõlmab ringlussevõtusüsteemi kasutamist.

2.   Kui komisjon leiab, et teatavat tehnoloogiat rakendavate ringlussevõtuprotsesside jaoks on vaja luba, kehtestab ta tingimused artikli 10 lõike 2 kohaselt teatatud ringlussevõtuseadmestike käitamise kohta.

3.   Tehnoloogiat, mida ei peetud lõike 1 kohaselt sobivaks, ei käsitata enam uudse tehnoloogiana. Arendajad võivad selle tehnoloogia põhjal alustada teise uudse tehnoloogia väljatöötamist, kui seda muudetakse nii oluliselt, et toiduohutusameti ja/või komisjoni tõstatatud probleemid saavad lahenduse.

1.   Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel analüüsida, kas on põhjust muuta konkreetse ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turulelaskmise tingimusi või täielikult takistada nende turulelaskmist isegi siis, kui seda tehnoloogiat peetakse sobivaks.

2.   Lõikes 1 osutatud analüüsi tegemiseks esitavad tehnoloogia arendaja, tehnoloogiat kasutavate ringlussevõtuprotsesside või -seadmestike arendajad, tootjad või pakkujad, kellele on osutatud artikli 17 lõikes 1, ringlussevõtjad, järeltöötlejad ja liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mille nad on ringlussevõtutehnoloogia kohta saanud. Vajaduse korral võib komisjon konsulteerida toiduohutusametiga.

3.   Komisjon võib kutsuda lõikes 2 osutatud osalejaid läbi viima konkreetset seireprogrammi või migratsioonikatseid. Komisjon võib määrata kindlaks tähtajad, mille jooksul need osalised peavad nõutava teabe või aruanded esitama.

4.   Selle analüüsi tulemuste põhjal võib komisjon:

5.   Kui komisjon otsustab, et ringlussevõtutehnoloogia ei ole sobiv, kohaldatakse artikli 15 lõiget 3.

1.   Üksikule ringlussevõtuprotsessile loa saamiseks esitab füüsiline või juriidiline isik, kes töötas välja ringlussevõtuprotsessi saastest puhastamise protsessi kas üksnes enda kui ringlussevõtja tarbeks või ringlussevõtjatele ringlussevõtu- või saastest puhastamise seadmestike müümiseks või litsentsimiseks (edaspidi „taotleja“), lõike 2 kohase taotluse.

2.   Taotleja esitab taotluse liikmesriigi pädevale asutusele koos järgmisega:

3.   Lõikes 2 osutatud pädev asutus:

4.   Toiduohutusamet teeb viivitamata järgmist:

5.   Tehniline toimik peab sisaldama järgmist teavet:

6.   Lõike 5 punktide e ja f kohaselt esitatud teavet ja sellega samaväärset teavet, mis on esitatud lõike 5 punkti a kohaselt, võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 20 lõikele 2 hoida konfidentsiaalsena.

1.   Toiduohutusamet avaldab kuue kuu jooksul alates kehtiva taotluse saamisest arvamuse selle kohta, kas kasutatavat sobivat ringlussevõtutehnoloogiat on ringlussevõtuprotsessis võimalik kasutada nii, et selle abil toodetud plastmaterjalid ja -esemed vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on mikrobioloogiliselt ohutud.

Toiduohutusamet võib esimeses lõigus sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra. Sel juhul annab ta taotlejale, komisjonile ja liikmesriikidele selgituse pikendamise põhjuse kohta.

2.   Toiduohutusamet võib vajaduse korral nõuda, et taotleja täiendaks taotlusele lisatud andmeid määratud aja jooksul kas kirjalikult või suuliselt. Kui toiduohutusamet nõuab lisateavet, peatatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegade kohaldamine kuni selle teabe esitamiseni.

3.   Toiduohutusamet:

4.   Toiduohutusameti arvamus peab sisaldama järgmist teavet:

1.   Võttes arvesse toiduohutusameti arvamust, liidu õiguse asjakohaseid sätteid ja muid käsitletava küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid, kaalub komisjon, kas kohaldatav üksik ringlussevõtuprotsess vastab sobiva ringlussevõtutehnoloogia kasutustingimustele ja kas selle käigus toodetakse plastmaterjale ja -esemeid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on mikrobioloogiliselt ohutud.

Komisjon koostab taotlejale adresseeritava otsuse eelnõu, millega antakse ringlussevõtuprotsessile luba või keeldutakse sellest. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 23 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (12) artiklit 5.

Kui otsuse eelnõu ei lange kokku toiduohutusameti arvamusega, selgitab komisjon oma otsuse põhjuseid.

2.   Otsus, millega luba antakse, sisaldab järgmist:

1.   Pärast kokkulepet komisjoniga avaldab amet üksikasjalikud taotluse koostamise ja esitamise suunised, võttes arvesse standardandmevorminguid, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Toiduohutusamet avaldab iga sobiva ringlussevõtutehnoloogia kohta, mille puhul on vaja luba üksikutele ringlussevõtuprotsessidele, teaduslikud suunised, milles kirjeldatakse hindamiskriteeriume ja teadusliku hindamise lähenemisviisi, mida ta kasutab kõnealuste ringlussevõtuprotsesside saastest puhastamise tõhususe hindamiseks. Suunistes täpsustatakse, milline teave on vaja seda konkreetset tehnoloogiat kasutavale ringlussevõtuprotsessile loa taotlemise toimikusse lisada.

1.   Ringlussevõtuprotsessile loa andmine ei mõjuta ühegi ettevõtja tsiviil- ega kriminaalvastutust seoses lubatud ringlussevõtuprotsessiga, protsessi kohaldava ringlussevõtuseadmestikuga, ringlussevõetud plastiga ja ringlussevõtuprotsessi käigus saadud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemetega ning sellise materjali või esemega kokku puutuva toiduga.

2.   Loa hoidja või ringlussevõtja annab komisjonile viivitamata teada igasugusest uuest teaduslikust või tehnilisest teabest, mis võib mõjutada loa aluseks olevat hindamist.

3.   Loa hoidja võib oma litsentsi alusel lubada kolmandatel isikutel käitada saastest puhastamise seadmestikku ringlussevõtjana. Loa hoidja tagab, et need ringlussevõtjad saavad kogu vajaliku teabe, juhised ja toetuse, et kindlustada seadmestiku käitamise ja selle tulemusel saadud ringlussevõetud plasti vastavus käesolevale määrusele.

4.   Loa hoidja edastab viivitamata oma asukohaterritooriumi pädevale asutusele ja komisjonile kõik muudatused kontaktisikute, oma kaubanime ja äriühingu nime või muu artikli 24 kohaselt loodud registris oleva teabe kohta ning muu ringlussevõtuprotsessi lubamise seisukohast asjakohase teabe.

5.   Loa hoidja teavitab viivitamata oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni olukorrast, milles ta ei saa täita või enam ei täida oma käesoleva artikli kohaseid kohustusi loa hoidjana. Loa hoidja esitab kogu vajaliku teabe, mis võimaldab komisjonil otsustada, kas ringlussevõtuprotsessi luba tuleks muuta või see tühistada.

1.   Loa hoidja võib taotleda ringlussevõtuprotsessi loa muutmist.

2.   Lõikes 1 osutatud muudatuse suhtes kohaldatakse artiklites 17–20 sätestatud korda, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

3.   Lõikes 1 osutatud taotlusele tuleb lisada:

4.   Kui muudatus on seotud ringlussevõtuprotsessi loa üleandmisega kolmandale isikule, teavitab loa hoidja sellest enne üleandmist komisjoni, märkides ära kõnealuse kolmanda isiku nime, aadressi ja kontaktandmed. Üleandmise ajal esitab ta kolmandale isikule teatatud loa, tehnilise toimiku ja kõik selles sisalduvad dokumendid. Kõnealune kolmas isik saadab komisjonile viivitamata tähtkirja, kus kinnitab, et nõustub üleandmisega, on saanud kõik dokumendid ja nõustub täitma kõiki käesolevast määrusest ja loast tulenevaid kohustusi.

1.   Toiduohutusamet hindab omal algatusel või liikmesriigi või komisjoni taotlusel ja artiklis 18 sätestatud korras, mida kohaldatakse mutatis mutandis, kas arvamus või ringlussevõtuprotsessi luba ja/või ringlussevõtuprotsess on endiselt kooskõlas käesoleva määrusega. Toiduohutusamet võib vajaduse korral konsulteerida loa hoidjaga.

2.   Enne lõike 1 kohase taotluse esitamist konsulteerib komisjon või liikmesriik toiduohutusametiga, kas on vaja loa saanud protsessi uut hindamist taotluse üksikasjade põhjal. Toiduohutusamet esitab komisjonile ja vajaduse korral ka taotluse esitanud liikmesriigile oma seisukohad 20 tööpäeva jooksul. Kui toiduohutusamet leiab, et hindamine ei ole vajalik, esitab ta komisjonile ja vajaduse korral ka taotluse esitanud liikmesriigile kirjaliku selgituse.

3.   Toiduohutusameti poolt vastavalt artikli 18 lõikele 1 avaldatud arvamuse põhjal võib komisjon otsustada luba muuta või see tühistada. Vajaduse korral võib ringlussevõtuprotsessi või konkreetsete saastest puhastamise seadmestike töö peatada, kuni neid muudatusi kõnealusel protsessil põhinevates ringlussevõtuseadmestikes rakendatakse. Registreerimisstaatus liidu registris muutub vastavalt.

1.   Luuakse liidu avalik register uudsete tehnoloogiate, ringlussevõtjate, ringlussevõtuprotsesside, ringlussevõtusüsteemide ja saastest puhastamise seadmestike kohta (edaspidi „register“).

2.   Register sisaldab järgmist:

3.   Registris säilitatakse eespool nimetatud teavet tabelites. Järgmised üksused tähistatakse seal kordumatute numbritega järgmiselt:

4.   Register tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

1.   Ringlussevõtjad peavad täitma järgmisi haldusnõudeid:

2.   Pärast lõike 1 punkti a kohast teatamist registreeritakse seadmestik liidu registris ja artikli 24 lõike 2 punkti g kohane registreerimisstaatus on siis „äsja registreeritud“.

3.   Lõike 1 punktis a osutatud teade sisaldab viidet lubatud ringlussevõtuprotsessile, mille alusel saastest puhastamise seadmestikku käitatakse, kui see on olemas, sobivale või uudsele tehnoloogiale, mida seal kasutatakse, ja vajaduse korral ringlussevõtusüsteemile, kuhu see kuulub.

4.   Ringlussevõtja teatab komisjonile ja vastavalt kas saastest puhastamise seadmestiku või ringlussevõtja asukohaterritooriumi pädevale asutusele kõigist muudatustest käesoleva artikli kohaselt registreerimiseks esitatud teabes.

1.   Ringlussevõtjad koostavad iga nende kontrolli all oleva saastest puhastamise seadmestiku kohta vastavuskontrolli kokkuvõtte, kasutades II lisas esitatud vormi või arendaja esitatud vormi, kui tegemist on uudse tehnoloogiaga ja vormid on erinevad.

Vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatakse kokkuvõte, milles kirjeldatakse selgelt ringlussevõtuseadmestikku, selle tööd, asjakohaseid menetlusi ja dokumente viisil, mis tõendab vastavust käesolevale määrusele.

Ringlussevõtjad võtavad arvesse komisjoni avaldatud suuniseid vastavuskontrolli kokkuvõtte kohta ning konkreetset olukorda asjaomases ringlussevõturajatises, kus seadmestik asub.

2.   Ringlussevõtjad esitavad saastest puhastamise seadmestiku asukohaterritooriumi pädevale asutusele vastavuskontrolli kokkuvõtte ühe kuu jooksul alates ringlussevõetud plasti tootmise alustamisest saastest puhastamise seadmestiku abil. Pädev asutus teatab vastavuskontrolli kokkuvõtte saamisest viivitamata komisjonile. Vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g muutub staatus ja selleks on nüüd „loodud“.

3.   Pädev asutus kontrollib, kas vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatud teave vastab käesolevale määrusele ja teeb sel eesmärgil ringlussevõtuseadmestikule artikli 27 kohase kontrolli.

Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik kindlaks teha, nõuab pädev asutus ringlussevõtjalt, et ta ajakohastaks vastavalt vajadusele vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatud teavet või ringlussevõtuseadmestiku käitamist, või kui see on asjakohane, siis mõlemat.

Kui nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, teavitab pädev asutus sellest komisjoni. Vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g muutub staatus ja selleks on nüüd „tegutsev“.

4.   Kui pädev asutus ei teata komisjonile, et nõuetele vastavus on kindlaks tehtud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil alustati ringlussevõetud plasti tootmise saastest puhastamise seadmestiku abil, muudetakse artikli 24 lõike 2 punkti g kohaselt registreerimisstaatust ja selleks saab „peatatud“.

Kui saastest puhastamise seadmestiku staatus on ühe aasta jooksul „peatatud“, kustutatakse seadmestikku käsitlev kanne registrist.

1.   Pädev asutus näeb ette, et ringlussevõetud plasti partii ei vasta nõuetele, kui ta leiab ametliku kontrolli käigus, et:

2.   Kui tehakse kindlaks, et üks või mitu partiid ei vasta nõuetele, võtab pädev asutus asjakohased meetmed kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 138.

3.   Ringlussevõtuseadmestiku käitamist ei loeta käesoleva määrusega kooskõlas olevaks, kui pädev asutus teeb kindlaks, et:

Kui pädev asutus teeb kindlaks, et ringlussevõtuseadmestiku käitamine ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, määrab pädev asutus kindlaks ajavahemiku, mille jooksul see nii oli, võttes arvesse mis tahes kättesaadavaid tõendeid või nende puudumist. Esimese lõigu punkti c kohasel juhul tähendab see kogu ringlussevõtuseadmestiku käitamisperioodi.

4.   Kui pädev asutus peab ringlussevõtuseadmestiku muutmist vajalikuks, võib ta selle osaks oleva saastest puhastamise seadmestiku kasutamise peatada. Kui peatamine kestab eeldatavasti kauem kui kaks kuud, tehakse vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g liidu registrisse sellekohane märge.

1.   Ringlussevõtjad esitavad vastavusdeklaratsiooni vastavalt III lisa A osas esitatud kirjeldusele ja vormile.

2.   Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järeltöötlejate jaoks juhiseid, mis on piisavad tagamaks, et järeltöötlejad saavad ringlussevõetud plasti edasi töödelda ringlussevõetud plastist materjalideks ja esemeteks, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Need juhised põhinevad rakendatud ringlussevõtutehnoloogia jaoks ette nähtud spetsifikatsioonidel, nõuetel või piirangutel ja vajaduse korral kasutatud ringlussevõtuprotsessil.

3.   Järeltöötlejad esitavad vastavusdeklaratsiooni vastavalt III lisa B osas esitatud kirjeldusele ja vormile.

1.   Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis on saadud ringlussevõtuprotsessi abil, mis põhineb sobival ringlussevõtutehnoloogial, mille jaoks käesolevas määruses nõutakse ringlussevõtuprotsesside individuaalset luba ja mille kohta on pädevale asutusele esitatud kehtiv taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 282/2008 artiklile 5 või mille kohta on esitatud taotlus vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 1 või artikli 22 lõikele 1 hiljemalt võib turule lasta seni, kuni taotleja võtab oma taotluse tagasi või kuni komisjon võtab vastu otsuse ringlussevõtuprotsessile loa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt artikli 19 lõikele 1.

2.   Määruse (EÜ) nr 282/2008 kohaselt esitatud taotlused selliste ringlussevõtuprotsesside lubamiseks, mis põhinevad ringlussevõtutehnoloogial, mida ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal I lisas sobiva ringlussevõtutehnoloogiana esitatud, ning taotlused suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse kohta loetakse lõpetatuks.

3.   Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis on saadud selliste ringlussevõtuprotsesside käigus, mis põhinevad ringlussevõtutehnoloogial, mida ei peeta käesoleva määruse kohaselt sobivaks, võib jätkuvalt turule lasta üksnes kuni 10. juulini 2023, välja arvatud juhul, kui need on valmistatud ringlussevõtuseadmestiku abil, mida käitatakse kooskõlas IV peatükiga uudse tehnoloogia väljatöötamiseks.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel on enne 10. oktoobrit 2022 ringlussevõetud plasti tootmiseks kasutatud saastest puhastamise seadmestiku tegevuse alustamise kuupäev 10. detsember 2022 sobival ringlussevõtutehnoloogial põhineva saastest puhastamise seadmestiku puhul või 10. juuni 2023 saastest puhastamise seadmestiku puhul, mida käitatakse kooskõlas IV peatükiga uudse tehnoloogia väljatöötamiseks.

5.   Erandina artikli 10 lõikes 2 sätestatud tähtajast esitavad ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks enne 10. oktoobrit 2022 juba kasutusel olevate tehnoloogiate arendajad artikli 10 lõike 3 kohaselt nõutud teabe ja avaldavad artikli 10 lõike 4 kohaselt nõutud aruande enne 10. aprilli 2023. Artikli 10 lõike 8 esimeses lõigus osutatud viiekuulist tähtaega kohaldatakse alates kuupäevast, mil pädev asutus saab teabe vastavalt artikli 10 lõikele 3. Artikli 10 lõike 8 teises lõigus sätestatud pädeva asutuse võimalust lükata edasi esimese saastest puhastamise seadmestiku käitamise algust ei kohaldata.

6.   Toidukäitlejad võivad kasutada seaduslikult turule lastud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid toidu pakendamiseks ja lasta neid turule kuni varude ammendumiseni.

1.   Nende ringlussevõtuseadmestike käitamise suhtes, mille abil on juba enne 10. oktoobrit 2022 toodetud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, milles ringlussevõetud plasti kasutatakse funktsionaalse tõkkekihi taga, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Arendaja edastab alapunktis i osutatud loetelu ja alapunktis ii nõutud katsetulemusi sisaldava uuringuaruande pädevale asutusele ja komisjonile enne 10. aprilli 2023. Uuringu üldine kokkuvõte moodustab osa kooskõlas artikli 10 lõikega 4 avaldatud esialgsest aruandest.

2.   Üksikud ringlussevõtjad, järeltöötlejad või muud lõikes 1 osutatud materjalide tootmises osalevad ettevõtjad ei tegutse arendajana selle lõike punkti i kohaselt. Kui konkreetse tehnoloogia arendaja on üksik ringlussevõtja, järeltöötleja või muu seadmestikku või selle osa kasutav ettevõtja või arendajat ei ole võimalik kindlaks teha, teda ei ole enam olemas või ta ei soovi enam täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ühineb vähemalt üks seadmestikku kasutav ettevõtja konsortsiumi või ühinguga, mis võib tegutseda arendajana tema nimel, või palub sõltumatul kolmandal isikul tegutseda arendajana. Kui konsortsium, ühing või kolmas isik saab sellistelt ettevõtjatelt mitu taotlust, rühmitab ta need taotlused kasutatavate ringlussevõtuseadmestike ja -protsesside tehnilise samaväärsuse alusel, et vähendada teatatavate tehnoloogiate arvu.

3.   Erandina artikli 13 lõikest 1 võivad sama arendaja teatatud saastest puhastamise seadmestikke käitavad ringlussevõtjad leppida kokku, et saastatuse määra seiret tehakse ainult ühes kolmandikus lõike 1 punkti i kohaselt esitatud loetelus esitatud seadmestikest, tingimusel et seadmestikud, mille seiret tehakse, on selles loetelus määratud, seire toimub kõigis ringlussevõturajatistes ja üldise proovivõtustrateegia usaldusväärsus ei vähene.