(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1132 (3) on muu hulgas sätestatud avalikustamise ning liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise normid.

(2)

Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine selleks, et muuta majandustegevuse alustamine teises liikmesriigis äriühingu asutamise või selle äriühingu filiaali avamise kaudu lihtsamaks, kiiremaks ning aja- ja kulutõhusamaks ning anda äriühingute kohta põhjalikku ja kättesaadavat teavet, on üks konkurentsipõhise siseturu tõhusa toimimise, ajakohastamise ja haldusliku optimeerimise ning äriühingute konkurentsivõimelisuse ja usaldusväärsuse tagamise eeldus.

(3)

Hädavajalik on tagada õigus- ja halduskeskkond, mis võimaldab lahendada üleilmastumise ja digiteerimisega kaasnevaid uusi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, et kindlustada ühelt poolt vajalikud kaitsemeetmed kuritarvitamise ja pettuse eest ning teiselt poolt püüelda selliste eesmärkide poole nagu majanduskasvu edendamine, töökohtade loomine ja investeeringute toomine liitu, mis kõik annaks ühiskonnale tervikuna majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(4)

Liikmesriikide vahel on praegu märkimisväärsed erinevused selles, milline on internetipõhiste vahendite kättesaadavus ettevõtjate ja äriühingute jaoks, et nad saaksid ametiasutustega äriühinguõiguse küsimustes suhelda. E-valitsusteenused erinevad liikmesriigiti. Mõned liikmesriigid pakuvad terviklikke ja kasutajasõbralikke täielikult internetipõhiseid teenuseid, teised aga ei suuda äriühingu elutsükli teatavates olulistes etappides internetipõhiseid lahendusi pakkuda. Näiteks lubatakse mõnes liikmesriigis äriühingut asutada või registridokumente ja -andmeid muuta ainult isiklikult kohale ilmudes, mõni liikmesriik võimaldab seda teha kas isiklikult kohale ilmudes või internetipõhiselt, ja mõnes liikmesriigis saab seda teha ainult internetipõhiselt.

(5)

Seoses juurdepääsuga ettevõtet puudutavale teabele on liidu õiguses sätestatud, et minimaalselt vajalikud andmed tuleb alati anda tasuta. Sellise teabe ulatus on aga endiselt piiratud. Andmete kättesaadavus on erinev – mõnes liikmesriigis tehakse tasuta kättesaadavaks rohkem andmeid kui teistes ja see tekitab liidus ebavõrdse olukorra.

(6)

Komisjon rõhutas oma teatistes „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ ja „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ avaliku sektori asutuste rolli ettevõtjatele lihtsate võimaluste pakkumisel tegevuse alustamiseks, internetipõhiselt tegutsemiseks ja piiriüleseks laienemiseks. ELi e-valitsuse tegevuskavas märgiti eraldi digitaalsete vahendite parema kasutamise tähtsust äriühinguõigusega seotud nõuete täitmisel. Lisaks sellele esitasid liikmesriigid 6. oktoobri 2017. aasta Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis tungiva üleskutse suurendada jõupingutusi tõhusate kasutajakesksete elektrooniliste menetluste pakkumiseks liidus.

(7)

2017. aasta juunis hakkas toimima liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteem, mis hõlbustab liidus märkimisväärselt piiriülest juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele ning võimaldab liikmesriikide registritel üksteisega elektrooniliselt suhelda seoses teatavate äriühinguid puudutavate piiriüleste tehingutega.

(8)

Äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise hõlbustamiseks ning nende protsessiga seotud kulude, aja ja halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4) määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, tuleks kehtestada menetlused, mis võimaldavad äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise lõpule viia täielikult internetipõhiselt. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada äriühinguid selliseid menetlusi kasutama, kuid liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada muuta mõned või kõik internetipõhised menetlused kohustuslikuks. Praegused asutamise ja registreerimise kulud ja koormus ei tulene ainult äriühingu asutamise või filiaali registreerimise eest võetavatest halduslõivudest, vaid ka muudest nõuetest, mis muudavad kogu protsessi pikemaks, eelkõige kui nõutakse, et avaldaja kohale ilmuks. Peale selle tuleks neid menetlusi käsitlev teave teha internetipõhiselt ja tasuta kättesaadavaks.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 (5), millega luuakse ühtne digivärav, nähakse ette siseturu toimimise seisukohast asjakohase teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldnormid. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse erinormid, mis reguleerivad internetipõhist piiratud vastutusega äriühingute asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist äriühingute ja filiaalide poolt („internetipõhised menetlused“), mida nimetatud määrus ei reguleeri. Eelkõige peaksid liikmesriigid esitama spetsiifilist teavet käesolevas direktiivis ettenähtud internetipõhiste menetluste ja asutamisdokumentide näidiste (vormide) kohta ühtse digivärava kaudu juurdepääsetavatel veebisaitidel.

(10)

Kui äriühingute asutamine ja filiaalide registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine oleksid täielikult internetipõhised, saaksid äriühingud kasutada liikmesriikide pädevate asutustega suhtlemisel digitaalseid vahendeid. Liikmesriigid peaksid usalduse suurendamiseks tagama, et riigisisesed ja piiriülesed kasutajad saaksid kasutada turvalist e-identimist ja usaldusteenuseid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (6). Lisaks sellele peaksid liikmesriigid looma piiriülese e-identimise võimaldamiseks e-identimise süsteemid, millega nähakse ette lubatud e-identimise vahendid. Selliseid riigisiseseid süsteeme kasutataks teises liikmesriigis väljastatud e-identimise vahendite tunnustamisel alusena. Selleks et tagada usalduse kõrge tase piiriülestes olukordades, tuleks tunnustada ainult määruse (EL) nr 910/2014 artiklile 6 vastavaid e-identimise vahendeid. Igal juhul peaks käesolev direktiiv panema liikmesriikidele ainult kohustuse võimaldada internetipõhist äriühingute asutamist ja filiaalide registreerimist ning internetipõhist dokumentide ja andmete esitamist avaldajate poolt, kes on liidu kodanikud, tunnustades nende e-identimise vahendeid. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, kuidas nad teevad avalikkusele kättesaadavaks loetelu nende poolt tunnustatud identimisvahenditest, sealhulgas nendest, mis ei kuulu määruse (EL) nr 910/2014 reguleerimisalasse.

(11)

Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, millist isikut või milliseid isikuid siseriikliku õiguse alusel käsitatakse internetipõhistes menetlustes avaldajatena, tingimusel et see ei piira käesoleva direktiivi kohaldamisala ja eesmärki.

(12)

Selleks et muuta internetipõhiste menetluste kasutamine äriühingute jaoks lihtsamaks, tuleks liikmesriikide registrite puhul tagada, et käesolevas direktiivis ette nähtud internetipõhiste menetluste eest võetavat tasu käsitlevad reeglid on läbipaistvad ja neid kohaldatakse ilma diskrimineerimiseta. Samas ei tohiks tasusid käsitlevate reeglite läbipaistvuse nõue piirata lepingulist vabadust, kui see on asjakohane, avaldajate ja nende isikute vahel, kes abistavad neid internetipõhiste menetluste osas, sealhulgas vabadust pidada läbirääkimisi selliste teenuste eest sobiva hinna üle.

(13)

Tasud, mida registrid internetipõhiste menetluste eest võtavad, tuleks arvutada kõnealuste teenuste kulude põhjal. Need võivad muu hulgas katta ka väiksemate, tasuta osutatavate teenuste kulud. Oma summa arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus arvesse võtta kõiki internetipõhise menetlusega seotud kulusid, muu hulgas sellega seotud üldkulude osakaalu. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada kindlasummalised tasud ja määrata nende summa määramata ajaks tingimusel, et ta kontrollib korrapäraselt, et need ei ületa asjaomaste teenuste keskmist maksumust. Internetipõhise menetluse tasud, mida registrid liikmesriikides nõuavad, ei tohiks ületada selliste teenuste osutamise kulude hüvitamist. Samuti peaks juhul, kui menetluse lõpuleviimine eeldab makset, olema võimalik makset teha laialdaselt kättesaadavate piiriüleste makseteenuste abil, nagu näiteks krediitkaardid ja pangaülekanded.

(14)

Liikmesriigid peaksid aitama äriühingut asutada või filiaali registreerida soovijaid sellega, et esitavad ühtse digivärava ja asjakohasel juhul e-õiguskeskkonna portaali kaudu kokkuvõtlikul ja kasutajasõbralikul viisil teatava teabe menetluste ja nõuete kohta, mis puudutavad piiratud vastutusega äriühingute ja nende filiaalide asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist, juhatuse liikmena tegutsemise keeldu reguleerivaid norme ning äriühingute organite õigusi ja kohustusi.

(15)

Peaks olema võimalik asutada äriühinguid täielikult internetipõhiselt. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud piirata internetipõhist asutamist teatavat liiki piiratud vastutusega äriühingutega, nagu on täpsustatud käesolevas direktiivis, kuna muud liiki äriühingute asutamine liikmesriikide õiguse kohaselt on keerukas. Liikmesriigid peaksid igal juhul kehtestama üksikasjalikud äriühingu internetipõhist asutamist reguleerivad normid. Internetipõhiseks asutamiseks peaks saama esitada dokumente ja andmeid elektroonilisel kujul, ilma et see piiraks liikmesriikide materiaalõigusnormide ja menetlusnõuete kohaldamist, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud asutamisdokumentide koostamise õiguslike menetlustega ning esitatud dokumentide või andmete autentsuse, täpsuse, usaldusväärsuse ja asjakohase õigusliku vormiga. Samas ei tohiks need materiaalõigusnormid või menetluslikud nõuded muuta võimatuks internetipõhiseid menetlusi, eelkõige internetipõhist äriühingu asutamist ja filiaali registreerimist. Kui tehniliselt ei ole võimalik saada dokumentidest liikmesriikide nõudeid rahuldavaid elektroonilisi koopiaid, võiks erandkorras nõuda paberkandjal dokumente.

(16)

Kui kõik ametlikud äriühingu internetipõhise asutamise nõuded on täidetud, sealhulgas on äriühing õigesti esitanud kõik dokumendid ja andmed, peaks internetipõhine asutamine toimuma kiiresti kõikides asutustes või kõikide isikute ees või kõikides organites, kellele on liikmesriigi õiguse alusel ülesandeks tehtud internetipõhiste menetluste kõik aspektid. Samas, kui tekib kahtlus vajalike nõuete täitmise, avaldaja isikusamasuse, äriühingu nime seaduslikkuse, juhatuse liikmena tegutsemise keelu või muu teabe või dokumendi õiguslikele nõuetele vastavuse suhtes, või pettuse või kuritarvitamise kahtluse korral, võib internetipõhine asutamine kesta kauem ja asutustele selleks määratud tähtaeg ei tohi alata enne, kui need nõuded on täidetud. Kui menetlust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul lõpule viia, peaksid liikmesriigid tagama, et avaldajat teavitatakse viivituse põhjustest.

(17)

Selleks et tagada äriühingute kiire internetipõhine asutamine ja filiaalide internetipõhine registreerimine, ei tohiks liikmesriigid seada asutamise või registreerimise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne asutamise või registreerimise lõpuleviimist, välja arvatud juhul, kui see on liikmesriigi õiguses sätestatud, et tagada teatava tegevuse nõuetekohane kontroll. Pärast asutamist või registreerimist peaks olukordi, kus äriühing või filiaal ei tohi teatavat tegevust tegevusluba või muud luba saamata teostada, reguleerima liikmesriigi õigus.

(18)

Selleks et aidata ettevõtjate, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist, peaks saama osaühingu asutamiseks kasutada vorme, mis on internetis kättesaadavad. Liikmesriigid peaksid tagama, et neid vorme saab kasutada äriühingu internetipõhisel asutamisel, ja neil peaks olema vabadus kindlaks määrata nende vormide õiguslik tähendus. Sellised vormid võivad sisaldada eelnevalt kindlaksmääratud valikuvõimalusi kooskõlas liikmesriigi õigusega. Avaldajad peaksid saama valida, kas kasutada vormi või asutada äriühing vastavalt vajadustele kohandatud asutamisdokumentidega, ning liikmesriikidel peaks olema võimalus näha ette vormid ka teistele äriühinguliikidele.

(19)

Liikmesriikide äriühinguõiguse tavade austamiseks on oluline võimaldada paindlikkust selle suhtes, kuidas nad tagavad täielikult internetipõhise äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise ning dokumentide ja andmete esitamise süsteemi, sealhulgas notarite või juristide rolli suhtes sellise internetipõhise menetluse kõigis etappides. Internetipõhiste menetlustega seotud küsimusi, mida käesolev direktiiv ei reguleeri, tuleks reguleerida liikmesriigi õigusega.

(20)

Selleks et võidelda pettuse, rahapesu ja äriühingute ülevõtmise vastu ning näha ette kaitsemeetmed liikmesriikide registrites sisalduvate dokumentide ja andmete usaldusväärsuse tagamiseks, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiseid menetlusi reguleerivad sätted hõlmama ka äriühingut asutada või filiaali registreerida või dokumente ja andmeid esitada soovijate isikusamasuse ning õigus- ja teovõime kontrolli. Selline kontroll võib olla osa mõnes liikmesriigis nõutavast õiguspärasuse kontrollist. Selle kontrolli läbiviimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ja vastuvõtmine tuleks jätta liikmesriikidele. Selleks peaksid liikmesriigid saama nõuda notarite või juristide kaasamist internetipõhiste menetluste kõikides etappides. Notarite või juristide kaasamine ei tohiks siiski takistada menetluse täielikult internetipõhist lõpuleviimist.

(21)

Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et vältida identiteedi kuritarvitamist või muutmist või tagada nende normide järgimine, mis käsitlevad avaldaja õigus- ja teovõimet ning õigust tegutseda äriühingu esindajana, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta oma seaduste kohaselt meetmeid, millega saaks nõuda avaldaja kohale ilmumist liikmesriigi asutusse või selle isiku või organi ette, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise asutamise või dokumentide ja andmete esitamisega selles liikmesriigis, kus äriühing asutatakse või filiaal registreeritakse. Kohale ilmumist ei tohiks siiski nõuda süstemaatiliselt, vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja ainult siis, kui on põhjust kahtlustada avaldaja isikuandmete võltsimist või kui ei ole järgitud normide, mis reguleerivad avaldaja õigus- ja teovõimet ning õigust tegutseda äriühingu esindajana. Selline kahtlus peaks põhinema teabel, mis on kättesaadav asutustele, isikutele või organitele, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus selliseid kontrolle läbi viia. Kui kohale ilmumine on nõutav, peaksid liikmesriigid tagama, et menetluse muud etapid saab läbida internetipõhiselt. Õigus- ja teovõime mõistet tuleks mõista selliselt, et see hõlmab ka teovõimet.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud võimaldada oma pädevatel asutustel, isikutel või organitel täiendavalt elektrooniliselt kontrollida isikute identiteeti, õigus- ja teovõimet ning õiguspärasust, et kindlaks teha, kas kõik äriühingute asutamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kontroll võib muu hulgas hõlmata videokonverentse või muid internetipõhiseid vahendeid, mis pakuvad reaalajas audiovisuaalset ühendust.

(23)

Kõikide äriühingutega suhtlevate isikute kaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama ennetada pettusi või muid kuritarvitusi, keelates määrata isikut äriühingu juhatuse liikmeks, võttes arvesse mitte üksnes tema varasemat käitumist nende territooriumil, vaid ka teistelt liikmesriikidelt saadud andmeid, kui liikmesriigi õigus nii ette näeb. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud taotleda teavet teistelt liikmesriikidelt. Vastus võib hõlmata kas teavet kehtiva juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta või muud teavet, mis on taotluse saanud liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtestamise seisukohast oluline. Teabetaotlusi peaks saama teha registrite sidestamise süsteemi kaudu. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema vabadus valida, kuidas kõnealust teavet kõige paremini koguda, näiteks kogudes seda kõigist registritest või muudest kohtadest, kus teavet säilitatakse, vastavalt oma riigisisesele õigusele või luues äriregistrites eraldi registrid või eraldi jaod. Kui on vaja lisateavet, näiteks juhatuse liikmena tegutsemise keelu kestuse ja aluste kohta, peaks liikmesriikidel olema lubatud seda anda kõigi teabevahetussüsteemide kaudu vastavalt riigisisesele õigusele. Käesoleva direktiiviga ei tohiks siiski kehtestada kohustust nõuda sellist teavet iga kord. Ka ei tohiks võimalus teises liikmesriigis kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu arvesse võtta kohustada liikmesriiki teises liikmesriigis kehtivat juhatuse liikmena tegutsemise keeldu tunnustama.

(24)

Et tagada kõigi äriühingute või filiaalidega suhtlevate isikute kaitse ning vältida pettust või muud kuritarvitamist, on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid kontrollida, kas isikule, keda kavatsetakse nimetada juhatuse liikmeks, ei ole kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu. Selleks peaksid pädevad asutused äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teadma ka seda, kas antud isik on kantud mõnes teises liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelde käsitlevasse registrisse. Registrid, pädevad asutused või liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud isikud või organid, kes tegelevad internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, ei tohiks säilitada kõnealuseid isikuandmeid kauem kui on vaja selleks, et hinnata juhatuse liikme kandidaadi kõlblikkust. Neil üksustel võib siiski olla vaja selliseid andmeid pikema aja jooksul säilitada, pidades silmas negatiivse otsuse võimalikku läbivaatamist. Igal juhul ei tohiks säilitamisaeg ületada ajavahemikku, mis on sätestatud liikmesriigi normides äriühingu asutamise või filiaali registreerimise või dokumentide ning andmete esitamisega seotud isikuandmete säilitamise kohta.

(25)

Käesolevas direktiivis ettenähtud äriühingu internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega seotud kohustused ei tohiks piirata muude nõuete kehtestamist, mis ei ole äriühinguõigusega seotud, kuid mida äriühing peab liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt tegevuse alustamiseks täitma.

(26)

Sarnaselt äriühingute internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega peaks äriühingute kulude ja koormuse vähendamiseks olema võimalik esitada liikmesriikide registritele dokumente ja andmeid äriühingute kogu elutsükli vältel täielikult internetipõhiselt. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada esitada dokumente ja andmeid muul viisil, sealhulgas paberil. Peale selle tuleks äriühinguid käsitlevaid andmeid pidada avalikustatuks, kui andmed on tehtud neis liikmesriikide registrites avalikult kättesaadavaks, sest registrid on nüüd sidestatud ja kujutavad endast kasutajate jaoks usaldusväärset teabeallikat. Selleks et mitte pärssida olemasolevaid avalikustamisvahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus avaldada äriühingute andmeid täielikult või osaliselt liikmesriigi ametlikus väljaandes, tagades samal ajal, et register saadab teabe elektrooniliselt asjaomasele ametlikule väljaandele. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi norme, mis käsitlevad registri õigusjõudu ja liikmesriigi ametliku väljaande rolli.

(27)

Selleks et hõlbustada liikmesriikide registrites sisalduvate andmete otsimist ja vahetamist teiste süsteemidega, peaksid liikmesriigid tagama, et pärast asjaomase ülevõtmistähtaja möödumist on võimalik säilitada kõik pädevale asutusele või organile või isikule, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiste menetluste käigus esitatud dokumendid ja andmed registrites masinloetavas ja otsingu tegemist võimaldavas vormingus või struktureeritud andmetena. See tähendab, et failivorming peaks olema üles ehitatud nii, et tarkvararakendused suudaksid konkreetseid andmeid ja nende sisemist struktuuri hõlpsasti tuvastada, ära tunda ja vajalikke andmeid välja lugeda. Otsingut võimaldava dokumentide ja andmete vormi nõue ei peaks hõlmama skaneeritud allkirju või muid andmeid, mis ei sobi masinloetavuseks. Kuna see võib nõuda liikmesriikide olemasolevate infosüsteemide muutmist, peaks selle nõude ülevõtmistähtaeg olema pikem.

(28)

Äriühingute kulude ja halduskoormuse vähendamiseks ning menetluste pikkuse lühendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama äriühinguõiguse valdkonnas ühekordsuse põhimõtet, mis on liidus välja kujunenud, nagu näitavad muu hulgas määrus (EL) 2018/1724, Euroopa Komisjoni e-valitsuse tegevuskava ja Tallinna e-valitsuse deklaratsioon. Ühekordsuse põhimõtte kohaldamine tähendab, et äriühingutel ei paluta esitada samu andmeid avaliku sektori asutustele rohkem kui korra. Näiteks ei peaks äriühingud olema kohustatud esitama samu andmeid nii liikmesriigi registrile kui ka liikmesriigi ametlikule väljaandele. Selle asemel peaks register edastama juba esitatud andmed otse liikmesriigi ametlikule väljaandele. Samamoodi, kui ühes liikmesriigis asutatud äriühing soovib registreerida filiaali teises liikmesriigis, peaks äriühingul olema võimalik kasutada registrile varem esitatud dokumente või andmeid. Kui äriühing on asutatud ühes liikmesriigis, kuid tal on filiaal teises liikmesriigis, peaks äriühingul ka olema võimalik anda teatavatest muudatustest äriühingu andmetes teada ainult sellele registrile, kuhu on kantud äriühing, ilma et ta peaks esitama samu andmeid registrile, kuhu on kantud filiaal. Selle asemel peaksid register, kuhu on kantud äriühing, ja register, kuhu on kantud filiaal, vahetama selliseid andmeid nagu äriühingu nime muutmine või registrijärgse asukoha muutmine elektrooniliselt registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(29)

Selleks et tagada järjepidev ja ajakohane äriühingute andmete kättesaadavus liidus ning veelgi suurendada läbipaistvust, peaks olema võimalik kasutada registrite sidestamist teabe vahetamiseks kõikide äriühinguliikide kohta, mis on riigisisese õiguse kohaselt kantud liikmesriikide registritesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha nende muude äriühinguliikide dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad kättesaadavaks ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(30)

Läbipaistvuse ning töötajate, võlausaldajate ja vähemusosanike huvides ning äritehingute, sealhulgas piiriüleste tehingute vastu usalduse suurendamiseks siseturul on oluline, et investoritel, sidusrühmadel, äripartneritel ja ametiasutustel oleks lihtne juurdepääs äriühingute andmetele. Andmetele juurdepääsu parandamiseks peaks kõikides liikmesriikides olema suurem hulk andmeid kättesaadavad tasuta. Kõnealused andmed peaks hõlmama äriühingu seisundit ja andmeid tema filiaalide kohta teistes liikmesriikides, samuti neid isikuid puudutavad andmed, kellel on organina või organi liikmena õigus äriühingut esindada. Lisaks ei tohiks kogu või osa äriühingu poolt paberkandjal või elektrooniliselt avaldatud dokumentide ja andmete koopiate saamise hind ületada halduskulusid, sealhulgas registrite arendus- ja hoolduskulud, tingimusel et kulud ei ole taotletavate andmetega võrreldes ebaproportsionaalsed.

(31)

Praegu on liikmesriikidel võimalik luua valikulisi juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Komisjonil ei ole siiski võimalik teisi sidusrühmi registrite sidestamise süsteemiga ühendada. Et teised sidusrühmad saaksid kasutada registrite sidestamisest tulenevaid eeliseid ja tagada, et nende süsteemides hoitakse äriühingute kohta täpset, ajakohast ja usaldusväärset teavet, peaks komisjonil olema õigus luua täiendavaid juurdepääsupunkte. Sellised juurdepääsupunktid peaksid viitama komisjoni või teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste loodud ja hallatavatele süsteemidele, mille abil nad täidavad oma haldusülesandeid või järgivad liidu õiguse sätteid.

(32)

Et aidata siseturul asutatud äriühingutel oma majandustegevust hõlpsamini piiriüleselt laiendada, peaks neil olema võimalik avada ja registreerida teises liikmesriigis filiaale internetipõhiselt. Seepärast peaksid liikmesriigid võimaldama, nagu äriühingute puhulgi, filiaale internetipõhiselt registreerida ning dokumente ja andmeid internetipõhiselt esitada, aidates sellega vähendada kulusid ning vähendades samal ajal halduskoormust ja piiriülese laienemisega seotud vorminõuete täitmiseks kuluvat aega.

(33)

Liikmesriigil peaks olema võimalik kontrollida teises liikmesriigis registreeritud äriühingu filiaali registreerimisel registrite sidestamise süsteemi kaudu teatavaid äriühingu andmeid. Filiaali sulgemisel peaks selle liikmesriigi register sulgemisest teavitama registrite sidestamise süsteemi kaudu liikmesriiki, kus on registreeritud äriühing, ja mõlemad registrid peaksid need andmed registreerima.

(34)

Selleks et tagada järjepidevus liidu ja liikmesriikide õigusega, on vaja välja jätta tegevuse lõpetanud kontaktkomitee säte ja ajakohastada direktiivi (EL) 2017/1132 I ja II lisas sätestatud äriühinguliike.

(35)

Selleks et võtta arvesse liikmesriikide õiguses ja äriühinguliike käsitlevates liidu õigusaktides tulevikus tehtavaid muudatusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeeritud õigusakte direktiivi (EL) 2017/1132 I, II ja IIA lisas esitatud äriühinguliikide loetelu ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Käesoleva direktiivi sätted, sealhulgas äriühingute registreerimise kohustus, ei mõjuta liikmesriikide või nende territoriaalsete või halduslike allüksuste maksualaseid õigus- ega haldusnorme.

(37)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust keelduda äriühingute asutamisest ja filiaalide registreerimisest pettuse või kuritarvitamise korral ega liikmesriikide, sealhulgas politsei või muude pädevate asutuste uurimis- ja täitemeetmeid. See ei tohiks mõjutada ka muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas neid, mis on seotud normidega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ja tegelike tulusaajate kohta. Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (8), mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, eelkõige kohustusi, mis on seotud kliendi suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamisega riskitundlikkusest lähtuvalt ning äsja asutatud üksuse tegeliku tulusaaja kindlakstegemise ja registreerimisega selle üksuse asukohaliikmesriigis.

(38)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kooskõlas liidu andmekaitseõigusega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega. Füüsiliste isikute andmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9).

(39)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 26. juulil 2018.

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on pakkuda äriühingutele siseturul rohkem digitaalseid lahendusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)

Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(42)

Arvestades käesoleva direktiivi sätete täitmiseks liikmesriikide süsteemides vajalike muudatuste keerukust ning asjaolu, et äriühinguõiguse valdkonnas esineb liikmesriikide vahel digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisel praegu olulisi erinevusi, on asjakohane ette näha, et liikmesriikidel, kellel on käesoleva direktiivi teatavate sätete ülevõtmisel erilisi raskusi, peaks olema võimalik teatada komisjonile, et neil on vaja kasutada vastava rakendamise tähtaja puhul võimalikku kuni ühe aasta pikkust pikendust. Liikmesriigid peaksid teatama oma objektiivsed põhjused sellise pikenduse taotlemiseks.

(43)

Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt 13. aprillil 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 peaks see hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Liikmesriigid peaksid aitama seda hindamist läbi viia, esitades komisjonile andmed, mis on neile kättesaadavad selle kohta, kuidas internetipõhine äriühingute asutamine praktikas toimib, näiteks internetipõhiste asutamiste arv, nende juhtumite arv, kus kasutati vorme või kus nõuti kohale ilmumist, ning internetipõhise asutamise keskmine kestus ja keskmised kulud.

(44)

Tuleks koguda teavet, et hinnata käesoleva direktiivi tulemuslikkust võrreldes selle eesmärkidega ja et hinnata seda vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22.

(45)

Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta,