Kohtuasi C-147/12

ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB

versus

Frank Koot ja Evergreen Investments BV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hovrätten för Nedre Norrland)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Pädev kohus — Valikuline kohtualluvus „lepingutega seotud asjades” ja „lepinguvälise kahju puhul””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 18. juuli 2013

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohaldamisala – Välistatud valdkonnad – Pankrotimenetlused, kompromissi tegemised ja muud analoogsed menetlused – Mõiste – Aktsiaseltsi võlausaldaja hagi, millega soovitakse panna vastutust äriühingu võlgade eest aktsiaseltsi juhatuse liikmele ja aktsionärile – Välistamine – Määruse kohaldatavus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 1 lõike 2 punkt b)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Selle määruse sätete pidamine võrdväärseks Brüsseli konventsiooni sätetega – Nimetatud sätete tõlgendamine kooskõlas konventsiooni käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga

   (27. septembri 1968. aasta konventsioon; nõukogu määrus nr 44/2001)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepingutega seotud asjades ja lepinguvälise kahju puhul – Mõisted

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikkel 3)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Mõiste – Aktsiaseltsi võlausaldaja hagi, millega soovitakse panna vastutust äriühingu võlgade eest aktsiaseltsi juhatuse liikmele ja aktsionärile – Hõlmamine – Nõude loovutamine – Mõju puudumine

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

5. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Küsimus, mis on esitatud niisuguses kontekstis, et tarviliku vastuse andmine on välistatud – Küsimused, mis on esitatud ilma piisavalt täpse faktilise ja õigusliku raamistiku kirjelduseta – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 267)

6. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Kahjustava sündmuse toimumise koht – Mõiste – Äriühingu tegevusega ja selle tegevusega kaasneva finantsseisundiga seotud koht

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 24–26)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28 ja 29)

3.  Mõiste lepinguväline kahju määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tähenduses hõlmab kõiki hagisid, mille eesmärk on kindlaks teha kostja vastutus ja mis ei ole lepingutega seotud asjad selle määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses.

   Selle kohta olgu märgitud ühelt poolt, et mõistet lepingutega seotud asjad nimetatud määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses ei saa mõista nii, et sellega peetakse silmas olukorda, kus pool ei ole võtnud vabatahtlikult teise poole ees mingit kohustust. Nimetatud artikli 5 punkti 1 alapunktis a lepingutega seotud asjades ette nähtud valikulise kohtualluvuse eeskirja kohaldamine eeldab järelikult selle juriidilise kohustuse kindlakstegemist, mille isik on endale vabatahtlikult teise isiku ees võtnud ja millel põhineb hageja hagi. Teiselt poolt tekib lepinguväline vastutus üksnes juhul, kui kahju ja kahju aluseks oleva sündmuse vahel esineb põhjuslik seos.

   (vt punktid 32–34)

4.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 sätestatud mõistet „lepinguväline kahju” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab niisuguseid hagisid, mille on esitanud aktsiaseltsi võlausaldaja ja millega soovitakse panna vastutust selle äriühingu võlgade eest ühelt poolt selle äriühingu juhatuse liikmele ja teiselt poolt selle äriühingu aktsionärile, kuna nad lasksid nimetatud äriühingul oma tegevust jätkata hoolimata asjaolust, et äriühing oli alakapitaliseeritud ja kohustatud alustama likvideerimismenetlust.

   Selles osas ei saa nõustuda tõlgendusega, mille kohaselt peab nende hagide kvalifitseerimine olema kooskõlas äriühingu võlgade kvalifitseerimisega sõltuvalt olukorrast kas lepingulise või lepinguvälisena. Sellega kaasneks nimelt nende kohtute paljusus, kellele alluks nende hagide lahendamine, milles tõstatatakse asjassepuutuva äriühingu juhatuse liikme või aktsionäri üks ja seesama rikkumine sõltuvalt äriühingu erinevate võlgade – mis võivad olla niisuguste hagide aluseks – olemusest. Niisuguses olukorras on aga läheduse eesmärgiga, mida järgivad määruse nr 44/2001 artikli 5 punktides 1 ja 3 sätestatud valikulise kohtualluvuse eeskirjad, mis põhinevad lepingu või kahju põhjustanud sündmuse toimumise koha ja asja menetleva kohtu vahelisel eriti tihedal seosel, vastuolus see, et selle kohtu kindlaksmääramine, kellele konkreetne vaidlus allub, sõltub asjassepuutuva äriühingu võlgade olemusest.

   Sellises olukorras ei mõjuta asjaolu, et algne võlausaldaja on asjassepuutuva nõude loovutanud kolmandale isikule, kõnealuse määruse artikli 5 punkti 3 alusel kohtualluvuse kindlakstegemist.

   (vt punktid 38, 41, 42, 59 ja resolutsiooni punktid 1 ja 3)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 44–47)

6.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 sätestatud mõistet „selle paiga [...], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui tegemist on hagidega, mille eesmärk on panna vastutus aktsiaseltsi võlgade eest selle äriühingu juhatuse liikmele ja aktsionärile, on nimetatud paik see koht, millega on seotud nimetatud äriühingu teostatud tegevus ja selle tegevusega kaasnev finantsseisund.

   Mis puudutab seega hagisid, mis on esitatud äriühingu juhatuse liikme ja põhiaktsionäri vastu, kuna viimati nimetatud on selle äriühingu osas rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi, peab kahju põhjustanud sündmuse koht olema nii hagejate kui kostjate jaoks hästi etteaimatav. Samuti peab neil asjaoludel esinema korrakohase õigusemõistmise ja menetluse nõuetekohase kujundamise tähenduses eriti tihe seos hagejate esitatud hagide ja nimetatud koha vahel.

   (vt punktid 52, 55 ja resolutsiooni punktid 2 ja 3)

Kohtuasi C-147/12

ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB

versus

Frank Koot ja Evergreen Investments BV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hovrätten för Nedre Norrland)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Pädev kohus — Valikuline kohtualluvus „lepingutega seotud asjades” ja „lepinguvälise kahju puhul””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 18. juuli 2013

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohaldamisala — Välistatud valdkonnad — Pankrotimenetlused, kompromissi tegemised ja muud analoogsed menetlused — Mõiste — Aktsiaseltsi võlausaldaja hagi, millega soovitakse panna vastutust äriühingu võlgade eest aktsiaseltsi juhatuse liikmele ja aktsionärile — Välistamine — Määruse kohaldatavus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 1 lõike 2 punkt b)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Selle määruse sätete pidamine võrdväärseks Brüsseli konventsiooni sätetega — Nimetatud sätete tõlgendamine kooskõlas konventsiooni käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga

   (27. septembri 1968. aasta konventsioon; nõukogu määrus nr 44/2001)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepingutega seotud asjades ja lepinguvälise kahju puhul — Mõisted

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkti 1 alapunkt a ja artikkel 3)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral — Mõiste — Aktsiaseltsi võlausaldaja hagi, millega soovitakse panna vastutust äriühingu võlgade eest aktsiaseltsi juhatuse liikmele ja aktsionärile — Hõlmamine — Nõude loovutamine — Mõju puudumine

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

5. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Küsimus, mis on esitatud niisuguses kontekstis, et tarviliku vastuse andmine on välistatud — Küsimused, mis on esitatud ilma piisavalt täpse faktilise ja õigusliku raamistiku kirjelduseta — Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 267)

6. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral — Kahjustava sündmuse toimumise koht — Mõiste — Äriühingu tegevusega ja selle tegevusega kaasneva finantsseisundiga seotud koht

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 24–26)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28 ja 29)

3.  Mõiste lepinguväline kahju määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tähenduses hõlmab kõiki hagisid, mille eesmärk on kindlaks teha kostja vastutus ja mis ei ole lepingutega seotud asjad selle määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses.

   Selle kohta olgu märgitud ühelt poolt, et mõistet lepingutega seotud asjad nimetatud määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses ei saa mõista nii, et sellega peetakse silmas olukorda, kus pool ei ole võtnud vabatahtlikult teise poole ees mingit kohustust. Nimetatud artikli 5 punkti 1 alapunktis a lepingutega seotud asjades ette nähtud valikulise kohtualluvuse eeskirja kohaldamine eeldab järelikult selle juriidilise kohustuse kindlakstegemist, mille isik on endale vabatahtlikult teise isiku ees võtnud ja millel põhineb hageja hagi. Teiselt poolt tekib lepinguväline vastutus üksnes juhul, kui kahju ja kahju aluseks oleva sündmuse vahel esineb põhjuslik seos.

   (vt punktid 32–34)

4.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 sätestatud mõistet „lepinguväline kahju” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab niisuguseid hagisid, mille on esitanud aktsiaseltsi võlausaldaja ja millega soovitakse panna vastutust selle äriühingu võlgade eest ühelt poolt selle äriühingu juhatuse liikmele ja teiselt poolt selle äriühingu aktsionärile, kuna nad lasksid nimetatud äriühingul oma tegevust jätkata hoolimata asjaolust, et äriühing oli alakapitaliseeritud ja kohustatud alustama likvideerimismenetlust.

   Selles osas ei saa nõustuda tõlgendusega, mille kohaselt peab nende hagide kvalifitseerimine olema kooskõlas äriühingu võlgade kvalifitseerimisega sõltuvalt olukorrast kas lepingulise või lepinguvälisena. Sellega kaasneks nimelt nende kohtute paljusus, kellele alluks nende hagide lahendamine, milles tõstatatakse asjassepuutuva äriühingu juhatuse liikme või aktsionäri üks ja seesama rikkumine sõltuvalt äriühingu erinevate võlgade – mis võivad olla niisuguste hagide aluseks – olemusest. Niisuguses olukorras on aga läheduse eesmärgiga, mida järgivad määruse nr 44/2001 artikli 5 punktides 1 ja 3 sätestatud valikulise kohtualluvuse eeskirjad, mis põhinevad lepingu või kahju põhjustanud sündmuse toimumise koha ja asja menetleva kohtu vahelisel eriti tihedal seosel, vastuolus see, et selle kohtu kindlaksmääramine, kellele konkreetne vaidlus allub, sõltub asjassepuutuva äriühingu võlgade olemusest.

   Sellises olukorras ei mõjuta asjaolu, et algne võlausaldaja on asjassepuutuva nõude loovutanud kolmandale isikule, kõnealuse määruse artikli 5 punkti 3 alusel kohtualluvuse kindlakstegemist.

   (vt punktid 38, 41, 42, 59 ja resolutsiooni punktid 1 ja 3)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 44–47)

6.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 sätestatud mõistet „selle paiga [...], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui tegemist on hagidega, mille eesmärk on panna vastutus aktsiaseltsi võlgade eest selle äriühingu juhatuse liikmele ja aktsionärile, on nimetatud paik see koht, millega on seotud nimetatud äriühingu teostatud tegevus ja selle tegevusega kaasnev finantsseisund.

   Mis puudutab seega hagisid, mis on esitatud äriühingu juhatuse liikme ja põhiaktsionäri vastu, kuna viimati nimetatud on selle äriühingu osas rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi, peab kahju põhjustanud sündmuse koht olema nii hagejate kui kostjate jaoks hästi etteaimatav. Samuti peab neil asjaoludel esinema korrakohase õigusemõistmise ja menetluse nõuetekohase kujundamise tähenduses eriti tihe seos hagejate esitatud hagide ja nimetatud koha vahel.

   (vt punktid 52, 55 ja resolutsiooni punktid 2 ja 3)