Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaal

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Selle eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus seoses tööturu võimaluste ja kohtlemisega tööturul kogu ELis, parandades lapsevanemate või hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.
• Selles sätestatakse miinimumnõuded perekondlike põhjustega seotud (isa-, vanema- ja hooldaja) puhkuse ning paindliku töökorralduse kohta.
• Selle eesmärk on soodustada naiste osalemist tööturul ja hoolduskohustuste võrdset jagamist meeste ja naiste vahel.
• Direktiiviga luuakse meestele stiimulid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks tasustatud isa- ja vanemapuhkuse abil, mille puudumise tõttu võtsid isad sellist puhkust vähe.
• Töö- ja eraelu tasakaalu poliitika erinev ülesehitus naiste ja meeste puhul suurendab soolisi stereotüüpe ning erinevusi töö ja hooldamise vahel. Võrdse kohtlemise poliitika eesmärk peaks olema nii meeste kui ka naiste ametite ja rollidega seotud stereotüüpide küsimuse lahendamine.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi meeste ja naiste suhtes, kellel on tööleping või muu töösuhe vastavalt seadusele, kollektiivlepingutele või igas ELis kehtivatele tavadele, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.

Miinimumõigused

Direktiivis nähakse ette minimaalsed individuaalsed õigused seoses järgmisega:

• isa-, vanema- ja hooldaja puhkus;
• töötavate lapsevanemate või hooldajate paindlik töökorraldus ning
• perekonnaga seotud puhkust taotlevate või seda kasutavate isikute õiguskaitse ning paindlik töökorraldus.

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada õigusnorme, mis on töötajatele soodsamad

Isapuhkus

• Isal või võrdväärsel teisel vanemal, on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust lapse sünni korral.
• Isapuhkust makstakse riikliku haigushüvitise tasemel.
• Õigus isapuhkusele ei tohi sõltuda töötamise kestusest ega tööstaaži pikkusest.
• Liikmesriigid võivad seada õiguse saada tasu või hüvitist sõltuvusse varasemast töötamise kestusest, mille puhul nõutav periood ei tohi olla pikem kui kuus kuud vahetult enne lapse eeldatavat sünnitähtaega

Vanemapuhkus

• Igal töötajal on õigus nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele, millest kahte kuud ei saa vanemate vahel üle kanda.
• Vähemalt kaks kuud lapsehoolduspuhkust tuleb tasustada vanema kohta piisaval tasemel.
• Liikmesriigid võivad muuta vanemapuhkuse saamise õiguse sõltuvaks töötamise kestusest või pidevast tööstaažist, mis peab olema vähemalt üks aasta.
• Liikmesriigid tagavad töötajatele õiguse taotleda vanemapuhkuse võtmist paindlikul viisil, näiteks osalise ajaga või vaheldumisi töötamisega puhkepäevi, mis on eraldatud tööajaga.

Hooldaja puhkus

• Direktiiv sisaldab sätteid hooldaja, st töötaja kohta, kes hooldab sugulast, kes vajab tuge tõsise terviseprobleemi tõttu. Need sätted hõlmavad ka töötajaga samas leibkonnas elava isiku hooldamist.
• Igal hooldajal on õigus saada aastas viis tööpäeva hooldaja puhkust.

Paindlik töökorraldus

• Töötajatel, kelle lapsed on teatavas vanuses, mis on vähemalt kaheksa aastat, ja hooldajatel on õigus taotleda hooldamiseks paindlikku töökorraldust.
• Selline korraldus hõlmab kaugtöövõimalust, paindlikku töögraafikut või vähendatud töötundide arvu.
• Tööandja peab sellist taotlust käsitlema mõistliku aja jooksul ja põhjendama sellise taotluse rahuldamisest keeldumist või sellise töökorralduse edasilükkamist.
• Liikmesriigid võivad seada paindliku töökorralduse taotlemise õiguse tingimuseks varasema töötamise kestuse või tööstaaži pikkuse nõude. See ei tohi ületada kuut kuud.

Õiguskaitse

Liikmesriigid võtavad vastu õigusaktid, et tagada järgmine:

• töötajaid kaitstakse diskrimineerimise ja vallandamise eest põhjusel, et nad on taotlenud või võtnud perekondlikel põhjustel ette nähtud puhkust või taotlenud paindlikku töökorraldust;
• töötajatel, kes arvavad, et nad vallandati põhjusel, et nad neid õigusi kasutasid, peaks olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast vallandamise põhjendust;
• eelmine töökoht ja enne puhkust omandatud või omandamisel olevad töötaja õigused säilivad ka pärast puhkust.

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/18/EL alates 2. augustist 2022.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2019 ja see jõustub liikmesriikides alates 2. augustist 2022 (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse viimase kahe nädala jooksul makstav tasu, mille tähtaeg on 2. august 2024).

TAUST

Lisateave:

• Töö- ja eraelu tasakaal (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79–93)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT L 68, 18.3.2010, lk 13–20)

Direktiivi 2010/18/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 348, 28.11.1992, lk 1–7)

Vt konsolideeritud versiooni.

Viimati muudetud: 24.02.2020