Euroopa Pettustevastane Amet – juurdluseeskirjad

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi

määrus (EL, Euratom) 2020/2223, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega

MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 eesmärk on

• tugevdada otsuse 1999/352/EÜ, ECSC, Euratom alusel asutatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sõltumatust, et võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, mis kahjustab ELi finantshuve*;
• muuta OLAFi juurdlused tõhusamaks;
• parandada koostööd asjaomaste institutsioonide ja asutuste vahel;
• tugevdada juurdlusega seotud üksikisikute õigusi.

Muutmismääruse (EL, Euratom) 2020/2223 eesmärk on

• kohandada OLAFi tegevust, võttes aresse määruse (EL) 2017/1939 alusel loodud Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamist (vt kokkuvõte), et tagada maksimaalne vastastikune täiendavus; ja
• suurendada OLAFi uurimisülesannete täitmise tõhusust mitmes konkreetses küsimuses, sealhulgas:
  • kohapealse kontrollimise ja inspekteerimise uued normid
  • juurdepääs pangakonto andmetele
  • menetluslike tagatiste kontrolöri ametikoha loomine
  • asjaomase isiku juurdepääs lõpparuandele
  • pettustevastaste koordineerimistalituste rolli tugevdamine ELi riikides ja
  • uued normid juurdluse järelmeetmete parandamiseks.

PÕHIPUNKTID

OLAF

• viib läbi sise- ja välisjuurdlust;
• pakub EPPO-le abi tiheda koostöö, teabevahetuse, vastastikuse täiendavuse ja kattuva töö vältimise kaudu;
• aitab ELi riikidel korraldada tihedat koostööd pettustevastaste ametiasutuste vahel;
• arendab Euroopa Komisjoni talitusena ELi pettustevastast poliitikat;
• aitab välja töötada ja arendada pettuste- ja korruptsioonivastaseid strateegiaid, et kaitsta ELi finantshuve;
• edendab ja koordineerib praktiliste kogemuste ja hea menetlustava jagamist;
• osaleb vajaduse korral ühistes uurimisrühmades;
• toetab ühiseid riiklikke pettustevastase võitluse meetmeid.

Sisejuurdlus

OLAF

• viib läbi haldusjuurdlusi ELi institutsioonides, organites, ametites ja asutustes ning ettevõtjate* ruumides;
• omab õigust saada viivitamata ja ette teatamata juurdepääs juurdlusaluse juhtumiga seotud asjakohasele teabele ja andmetele;
• võib nõuda suulist ja kirjalikku teavet ametnikelt, muudelt töötajatelt ning ametite ja asutuste juhtidelt;
• teavitab institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi, kui juurdlus puudutab tema töötajaid, ja konsulteerib vajaduse korral nendega, kui ELi finantshuvide kaitsmiseks tuleks rakendada haldusmeedet.

Muutmismäärusega (EL, Euratom) 2020/2223 antakse OLAFile juurdluse ajal juurdepääs eraisikuna omatavatele seadmetele, mida kasutatakse tööks, kui OLAFil on alust kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline. Juurdepääs põhineb sise-eeskirjadel, mille iga asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus võtab vastu oma töötajate ja liikmete kohta.

Välisjuurdlus

OLAF

• viib läbi kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi ja muud juurdlustegevust ELi riikides, kolmandates riikides, rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides ja ettevõtjate juures vastavalt määrustes (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete tingimustele;
• võib edastada ELi riikide pädevatele asutustele teavet pettuste, korruptsiooni või muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kohta, et võimaldada neil võtta asjakohaseid meetmeid.

Muutmismääruse (EL, Euratom) 2020/2223 kohaselt oleks välisjuurdlustes juurdepääs tööks kasutatavatele eraisikuna omatavatele seadmetele samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu vastava riigi ametiasutustel.

Juurdlusmenetlus

OLAFi peadirektor

• otsustab, kas algatada välis- või sisejuurdlus, kui on piisavaid kahtlusi, kas peadirektori omal algatusel või mõne ELi institutsiooni, organi, ameti või asutuse või mõni ELi riigi taotlusel;
• võib viivitamata saata asjaomasele ELi institutsioonile, organile, ametiile või asutusele või ELi riigile igasuguse asjakohase teabe, kui peadirektor otsustab jätta sisejuurdluse algatamata;
• juhib juurdlust, vajaduse korral kirjalike juhiste põhjal;
• esitab järelevalvekomiteele aruande, kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul, ja seejärel iga kuue kuu tagant;
• võib edastada liikmesriigi õigusasutustele sisejuurdluse käigus saadud teabe liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate asjaolude kohta.

OLAFi töötaja:

• viib juurdlust läbi objektiivselt ja erapooletult, järgides määruse menetluslikke tagatisi ja süütuse presumptsiooni;
• kogub juurdlusalust isikut süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid;
• võib juurdluse ajal asjakohase etteteatamisega küsitleda isikut või tunnistajat – sellel isikul on õigus keelduda enda vastu seletuste andmisest ja kasutada enda valitud isiku abi;
• koostab vestluse kohta protokolli ning annab küsitletavale isikule vestluse protokolli koopia;
• annab kõnealusele isikule õiguse esitada märkusi juhtumi asjaolude kohta;
• käsitleb kogu välis- ja sisejuurdluse käigus edastatud või saadud teavet konfidentsiaalsena;
• teeb koostööd EPPO, Eurojusti, Europoli ja ELi riikide, kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Juurdepääs pangakonto andmetele

Muutmismäärusega (EL, Euratom) 2020/2223 tugevdatakse OLAFi juurdlusvolitusi. OLAF võib koostöös liikmesriikide ametiasutustega küsida pangakonto ja tehingute andmeid, kui need on vajalikud juurdluse jaoks. See toimuks samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes. Selleks tuleks esitada kirjalik taotlus, milles selgitatakse selle asjakohasust ja proportsionaalsust.

Menetluslike tagatiste kontrolör

Menetluslike tagatiste kontrolöri sõltumatu ametikoht loodi muutmismääruse (EL, Euratom) 2020/2223 alusel. Järelevalvekomitee juurde kuuluv kontrolör käsitleb asjaomaste isikute esitatud kaebusi ja annab OLAFile soovitusi kaebuses tõstatatud küsimuse lahendamiseks.

Tihe koostöö OLAFi ja EPPO vahel

OLAF ja EPPO täiendavad teineteist ELi finantshuvide kaitsmisel ning teevad tihedat koostööd. Muutmismääruse (EL, Euratom) 2020/2223 kohaselt jääb OLAF haldusjuurdlust teostavaks haldusorganiks ning võib anda finants-, haldus-, distsiplinaar- ja õigusmõistmisealaseid soovitusi. EPPO volitused, mis hõlmavad ELi 27 riigist 22, sisaldavad kriminaaljuurdlusi, et võtta tema pädevusse kuuluvate ELi finantshuve kahjustavate pettuste, korruptsiooni või muude kuritegudega seotud isikud kriminaalvastutusele.

EPPO abistamiseks ning tõendite lubatavuse, samuti põhiõiguste ja menetluslike tagatiste kaitsmiseks peavad EPPO ja OLAF tihedas koostöös tagama, et järgitakse määruse (EL) 2017/1939 menetluslikke kaitsemeetmeid.

Lõpparuanne

Koostatakse peadirektori vastutuse all pärast uurimise lõpetamist.

• See sisaldab:
  • juurdluse õiguslikku alust;
  • teostatud menetlustoiminguid ja järgitud tagatisi;
  • tuvastatud asjaolusid ja nende esialgset õiguslikku klassifikatsiooni;
  • hinnangulist finantsmõju ning
  • juurdluskokkuvõtet.
• Vajaduse korral lisatakse aruandele peadirektori soovitused võimalike distsiplinaar-, haldus-, finants- ja/või kohtulike meetmete võtmise kohta ning sissenõutavate summade hinnanguline suurus.
• Aruanne saadetakse asjaomasele ELi riigile või institutsioonile, organile, ametile või asutusele.

ELi riigid:

• loovad pettustevastase koordineerimistalituse, et tõhustada koostööd ja teabevahetust OLAFiga;
• annavad või koordineerivad OLAFile oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi.

ELi institutsioonid, organid, asutused ja ametid

• võtavad vastu eeskirjad, mille kohaselt nende töötajad peavad tegema OLAFiga koostööd ja edastama talle teavet;
• tagavad sisejuurdluste konfidentsiaalsuse;
• ei tohi paralleelselt läbi viia juurdlust samade asjaolude kohta, kui OLAFi peadirektor on algatanud juurdluse või kaalub selle algatamist;
• saadavad OLAFile viivitamata kogu teabe võimaliku pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku finantstegevuse kohta.

Kehtetuks tunnistamine

Määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja määrus (Euratom) nr 1074/1999.

MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.
• Muutmismäärus (EL, Euratom) nr 2020/2223 jõustus 17. jaanuaril 2021.

TAUST

Lisateave:

• Euroopa Pettustevastane Amet (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1–22)

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2223, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 49–73)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999) kohaldamise hindamine“ (COM(2017) 589 final, 2.10.2017)

Komisjoni talituste töödokument „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999) kohaldamise hindamine, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule“ (SWD(2017) 332 final, 2.10.2017)

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20–22)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2–5)

Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4)

Komisjoni 23. veebruari 1994. aasta otsus 94/140/EÜ kelmuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee loomise kohta (EÜT L 61, 4.3.1994, lk 27–28)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 02.02.2021