Inimõigused ja demokraatia - ELi uus tegevuskava

Seoses praeguste konfliktide ja inimõiguste rikkumise laialdaste katsetega peab Euroopa Liit (EL) jõuliselt ja otsusekindlalt tegutsema.

ÕIGUSAKT

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015-2019) „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes” (JOIN(2015) 16 final, 28.4.2015).

KOKKUVÕTE

Seoses praeguste konfliktide ja inimõiguste rikkumise laialdaste katsetega peab Euroopa Liit (EL) jõuliselt ja otsusekindlalt tegutsema.

Uue ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava eesmärk on tugevdada ELi inimõiguste poliitika rakendamist kogu maailmas. Selle keskmes on kodanikuühiskonna esindajate tegevus inimõiguste kaitsmisel ja inimõiguste kaitsjate toetamisel.

MIS ON ÜHISTEATISE EESMÄRK?

Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatise eesmärk on uue inimõiguste ja demokraatia tegevuskava kavandamine ajavahemikuks 2015-2019.

ELi Nõukogu kinnitas tegevuskava 20. juulil 2015 järeldustes inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015-2019) kohta. Seda rakendavad ELi institutsioonid koos ELi riikidega. Ulatuslikult kaasatakse ka kodanikuühiskonna organisatsioone.

PÕHIPUNKTID

2015.-2019. aasta tegevuskavas pannakse eriti suurt rõhku koostööle kohalike institutsioonide ja mehhanismidega, sealhulgas inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide ja kodanikuühiskonnaga, ning nende osalusele.

Põhimõtted

Tegevuskava eesmärk on:

• jõustada kolmandate riikide juhtorganeid (riiklikud, parlamentaarsed ja piirkondlikud organisatsioonid), tugevdada kohtuvõimu ja toetada kodanikuühiskonda, sealhulgas tööturu osapooli;
• võidelda diskrimineerimise vastu, edendada sõnavabaduse ja soolise võrdõiguslikkuse austamist ning naiste mõjuvõimu suurendamist;
• tagada, et ELi tegevuse tähtsus inimõiguste kaitsmisel paistaks paremini silma.

Strateegilised valdkonnad

Tegevuskavas nähakse ette viis põhilist strateegilist tegevusvaldkonda:

• 1.

  kohalike osalejate rolli tugevdamine meetmetega, mis on suunatud suhtlusele väliste sidusrühmadega nii valitsuse kui ka valitsusvälisel tasandil;

• 2.

  peamiste inimõiguste alaste probleemidega tegelemine, hoides vajalikku tasakaalu ühelt poolt tsiviil- ja poliitiliste õiguste* ning teiselt poolt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste* vahel;

• 3.

  ulatusliku inimõigusalase lähenemisviisi tagamine konfliktide ja kriiside korral, toetades töövahendite väljatöötamist riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, et inimõiguste rikkumisi ära hoida, nendega tegelda ja nende vastu võidelda;

• 4.

  suurema sidususe ja järjepidevuse edendamine, et ELi poliitikas inimõigusi arvesse võtta, näiteks seoses kaubanduse ja investeeringute, rände-/varjupaiga- ja arengupoliitikaga ning terrorismivastaste meetmetega;

• 5.

  mõjukuse ja tulemustele orienteerituse süvendamine inimõiguste ja demokraatia vallas rohkem tulemustele suunatud ja strateegilisemate lähenemisviiside väljatöötamise abil.

Ülemaailmne tegevuskava

ELi tegevuskava raames rakendatud meetmed on kohaldatavad maailma kõikides piirkondades, võttes arvesse kohalikke vajadusi.

2017. aastal toimub kava vahehindamine, mille raames hinnatakse peamisi tulemusi ja võetakse arvesse uusi probleeme.

TAUST

2012. aastal võttis EL vastu inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku, mis sisaldas ka tegevuskava aastateks 2012-2014. Selle eesmärk oli edendada inimõigustega seotud kaalutluste arvessevõtmist paljudes ELi poliitikavaldkondades.

Pärast selle 97 meetmega kolmeaastase strateegilise kava rakendamist nähti mõningates valdkondades veel arenguruumi. Neid valdkondi käsitletakse tegevuskavas aastateks 2015-2019.

Lisateave:

• ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ELi välisteenistuse veebilehel;
• pressiteade uue inimõiguste ja demokraatia tegevuskava kohta Euroopa Komisjoni veebilehel.

PÕHIMÕISTED

• * Tsiviil- ja poliitilised õigused - õigused, mis kaitsevad üksikisikute vabadust ning tagavad inimestele võimaluse osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus, ilma et nad peaksid kartma diskrimineerimist ja repressioone.
• * Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - õigus toidule, eluasemele, haridusele, tervishoiule ja sotsiaalkindlustusele, õigus osaleda kultuurielus, õigus veele ja kanalisatsioonile ning õigus töötada.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldused inimõiguste ja demokraatia, ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava kohta.

Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldused inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015-2019) kohta.

Viimati muudetud: 16.08.2015