Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52016IP0346

Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta resolutsioon sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus (2015/2255(INI))

ELT C 204, 13.6.2018, p. 111–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/111

P8_TA(2016)0346

Sotsiaalne dumping ELis

Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta resolutsioon sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus (2015/2255(INI))

(2018/C 204/13)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 56, artikli 153 lõiget 5 ja artiklit 154,

—

võttes arvesse töötajate liikumisvabadust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 45) ja teenuste vaba liikumist (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 56),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 151, 153 ja 9, millega tagatakse piisav sotsiaalkaitse,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (2),

—

võttes arvesse direktiivi 2014/67/EL jätkuvat rakendamist,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (8), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (10),

—

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (11),

—

võttes arvesse nõukogu ettepanekut võtta vastu direktiiv tingimuste kohta, mida peavad täitma laevameeskonnad, kes osutavad regulaarselt liikmesriikide vahelise kauba- ja reisijateveo teenuseid (COM(1998)0251),

—

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (12), mida on muudetud nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta (13),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta (14),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (15),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud peamisi tööstandardeid ning selle konventsioone ja soovitusi töö halduse ja inspekteerimise kohta, mis on rahvusvaheline alus töötingimuste ja töötajate kaitse seadusesätete rakendamise tagamisel,

—

võttes arvesse Eurofoundi 2010. aasta aruannet „Posted workers in the European Union“ („Lähetatud töötajad Euroopa Liidus“) (16) ja riiklike aruandeid,

—

võttes arvesse Eurofoundi töösuhete sõnaraamatut (17),

—

võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2015. aasta uuringut „EU Social and Labour Rights and EU Internal Market Law“ (ELi sotsiaal- ja tööõigused ning siseturgu käsitlevad ELi õigusaktid),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2015. aasta uuringut „Wage setting systems and minimum rates of pay applicable to posted workers in accordance with Directive 96/71/EC in a selected number of Member States and sectors“ (Palgakujundussüsteemid ja lähetatud töötajatele kohaldatavad töötasu miinimummäärad kooskõlas direktiiviga 96/71/EÜ valitud liikmesriikides ja sektorites),

—

võttes arvesse Genti Ülikooli läbi viidud ja Euroopa Komisjoni rahastatud 2015. aasta uuringut „Atypical Forms of Employment in the Aviation Sector“ (Ebatüüpilised tööhõivevormid lennundussektoris),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 9. septembri 2015. aasta kõnet Euroopa Parlamendis olukorra kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0255/2016),

A.

arvestades, et deklareerimata töö ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine võib põhjustada konkurentsimoonutusi, mis kahjustab pikaajaliselt sotsiaalkindlustussüsteeme, suurendab ebakindlate töökohtade arvu ning halvendab töökaitse standardeid ja üldist töökohtade kvaliteeti, ning seepärast tuleks nendega võidelda; arvestades, et aina ulatuslikum allhanke kasutamine võib luua võimalused kehtiva töö- ja sotsiaalõiguse kuritarvitamiseks ja neist kõrvalehoidumiseks; arvestades, et niisuguse kuritarvitamisega võitlemine on hädavajalik, et säilitada siseturul liikumisvabadus ja liidus solidaarsus;

B.

arvestades et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabadus, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on siseturu aluspõhimõtted;

C.

arvestades, et kõigi liikmesriikide poolt alla kirjutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse nõue tagada kõigis valdkondades sooline võrdõiguslikkus; arvestades, et sotsiaalse dumpingu puhul seisneb ELi suurim väljakutse naiste tööhõive määra suurendamises, nende olukorra parandamises tööturul ja sooliste lõhede kaotamises;

D.

arvestades, et üks ELi poliitika peamisi põhimõtteid on sotsiaalne ühtekuuluvus, mis tähendab kõigi, nii kohalike kui ka liikuvate töötajate palkade ja neile tagatava sotsiaalkindlustuskaitse pidevat ja jätkuvat ühtlustamist; arvestades, et töötingimused ja palgad on liidus endiselt väga erinevad, ning arvestades, et ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine on jõukuse ning suurenenud sisenõudluse võtmeteguriks kogu liidus; arvestades, et palgaerinevused on töötajate kodumaalt lahkumise üks peamisi põhjuseid;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatakse liidu aluspõhimõtetena kõrge tööhõive taseme edendamine, piisava sotsiaalkaitse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tase; arvestades, et enamikus liikmesriikides asetleidva kriisi ja kõrge töötuse taseme tagajärjel suureneb ebavõrdsus;

F.

arvestades, et sooline palgalõhe on endiselt olemas ning et kehtivatest ELi õigusaktidest ja nn pehme õiguse alastest soovitustest hoolimata on areng selles valdkonnas äärmiselt piiratud; arvestades, et olukorda teravdab sotsiaalne dumping koos soolise palgalõhega, mis tekitab soolise pensionilõhe ja seab eakad naised eakatest meestest suuremasse vaesuseohtu;

G.

arvestades, et inimkaubandus, eriti naistega kaubitsemine, mis toimub mitte ainult kolmandatest riikidest ELi, vaid ka liikmesriikide vaheliselt, seondub sageli võltsitud töölepingutega;

H.

võttes arvesse piiriülestest töösuhetest tingitud sotsiaalse dumpingu ulatuse kasvu;

I.

arvestades, et turvalisus, reisijate ohutus ja head töötingimused on transpordisektoris omavahel suurel määral seotud;

J.

arvestades, et 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus kinnitati, et lõppeesmärk on ühtse Euroopa transpordipiirkonna loomine;

K.

arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada 2016. aastal uusi maanteetranspordi alaseid algatusi, mis hõlmavad selle sotsiaalseid aspekte;

L.

arvestades, et maanteetranspordi sektor on Euroopa Liidu ühiskonna ja majanduse keskne element ning see moodustab peaaegu kolmveerandi (72 %) ELi kogu maismaatranspordist; arvestades, et seda kasutab rohkem reisijaid kui raudteed, trammi ja metrood kokku ning selles on hõivatud üle 2,2 % (5 miljonit inimest) kogu ELi tööjõust;

M.

arvestades, et head töötingimused, mis kaitsevad füüsilist ja vaimset tervist, on töötajate põhiõigus (18), mis on iseenesest positiivse väärtusega;

N.

arvestades, et 15. juulil 2014 ja oma 2015. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus toonitas komisjoni president Jean-Claude Juncker vajadust õiglasema ja suuremal määral tõeliselt üleeuroopalise tööturu järele, mille saavutamiseks tuleb edendada ja kaitsta kodanike vaba liikumist kui liidu põhiõigust, vältides samal ajal süsteemi kuritarvitamist ja sotsiaalse dumpingu riski;

O.

arvestades, et Euroopa Kohus toonitas oma 18. detsembri 2007. aasta otsuses C 341/05: Laval (19) õigust võtta ühiseid meetmeid võimaliku sotsiaalse dumpingu vastu ning rõhutas, et sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed, et mitte piirata ELi põhivabadusi, nagu teenuste osutamise vabadust;

P.

arvestades, et Euroopa sotsiaalhartat peaks tunnustama kui liikmesriikide konsensuse väljundit sotsiaalsete põhiõiguste valdkonnas;

Q.

arvestades, et kuritarvituste ulatuslikumaks muutumine ja sotsiaalse dumpingu aina suurem kasutamine nõrgestab toetust siseturu põhimõtetele ja ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet, õõnestab Euroopa töötajate õigusi ja usaldust Euroopa integratsiooni vastu ning muudab tõelise sotsiaalse lähenemise hädavajalikuks; arvestades, et peamised mõjutatud sektorid on põllumajandus, ehitus, toitlustus ja toit, transport, tervishoid, hooldus- ja koduteenused;

R.

arvestades, et töötajate võrdse kohtlemise põhimõte Euroopa Liidus ja hädavajalik sotsiaalne lähenemine ühtsel turul on olulised; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 45 sätestatakse, et liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul;

S.

arvestades, et nii sotsiaalne, maksustamis- kui ka keskkonnaalane dumping on vastuolus Euroopa Liidu väärtustega, kuna see seab ohtu ELi kodanike õiguste kaitsmise (20);

T.

arvestades, et praegu ei ole enamik liikmesriike direktiivi 2014/67/EL veel üle võtnud, kuigi ülevõtmise tähtpäevaks määrati 18. juuni 2016; arvestades, et on oluline hinnata selle direktiivi rakendamise mõju pärast selle ülevõtmist kõikides liikmesriikides, et teha kindlaks selle tegelik mõju töötajate lähetamisega seotud mitmesuguste pettuste vastu võitlemisele ning lähetatud töötajate kaitsele;

U.

arvestades, et lähetatud töötajad moodustavad umbes 0,7 % kogu ELi tööjõust (21);

V.

arvestades, et lähetatud töötajate arv liidus on 1,92 miljonit ja nad töötavad peamiselt ehitussektoris (43,7 % kõikidest lähetatud töötajatest), samuti teeninduses, transpordis, sides ja põllumajanduses;

W.

arvestades, et isikute vaba liikumine on Euroopa projekti jaoks väga oluline, kuid see on ka majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise eeltingimus, et tugevdada kõikide liikmesriikide konkurentsivõimet ja muuta see jätkusuutlikuks;

X.

arvestades, et Euroopa Kohus on märkinud oma kohtuotsuses C-396/13, et direktiivi 96/71/EÜ eesmärk on ühelt poolt kindlustada kodumaiste ettevõtjate ja riikidevahelist teenust osutavate ettevõtjate aus konkurents ning teiselt poolt kindlustada, et lähetatud töötajatele kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi minimaalset kaitset tagavaid kohustuslikke sätteid;

Y.

arvestades, et töötajate lähetamine peaks lihtsustama ametioskuste ja kogemuste vahetamist, mitte põhjustama sotsiaalset dumpingut;

Z.

arvestades, et Euroopa tööandjate keskliitudel ja ametiühingutel võib olla sotsiaalse dumpingu vastases võitluses oluline roll;

AA.

arvestades, et on võetud kohustus mitte suurendada ettevõtete, eelkõige VKEde rahalist koormust;

AB.

arvestades, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse;

AC.

arvestades, et Euroopa Kohus on kohtuasjas C-396/13 tehtud otsuses toonitanud, et vastuvõttev liikmesriik on pädev määrama töötasu alammäära ja arvutamise viisi ning hindama kohaldatavaid kriteeriume;

AD.

arvestades, et komisjoni presidendi sõnul „tuleks samas kohas tehtava sama töö eest maksta sama tasu“ (22); arvestades, et see avaldus ja selle järgimine vajab õiguslikku selgitust;

I.    Liikmesriikide vahelise ja nendepoolse kontrollimise ja koordineerimise tugevdamine

1.

 on seisukohal, et kuna „sotsiaalse dumpingu“ juriidiliselt tunnustatud ja üldiselt üheselt kasutatavat määratlust ei ole, hõlmab mõiste palju erinevaid tahtlikke kuritarvitusi ning kehtivatest Euroopa ja riiklikest õigusaktidest (sh seadused ja üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud) kõrvalehoidumist, mille kaudu vähendatakse ebaseaduslikult tööjõu- ja tegevuskulusid, mis omakorda soodustab ebaausa konkurentsi tekkimist ning toob kaasa töötajate õiguste rikkumise ja töötajate ärakasutamise; on seisukohal, et nende tavade ja olukordade tagajärjed võivad avaldada mõju järgmises kolmes mõõtmes:

—

majanduslik aspekt: teatavate ettevõtjate ebaseaduslik tegevus (nt deklareerimata töö) või kuritarvitav tegevus (nt näilise füüsilisest isikust ettevõtja kasutamine) põhjustab suuri turumoonutusi, mis on kahjulikud heas usus tegutsevatele ettevõtetele, eriti VKEdele;

—

sotsiaalne aspekt: sotsiaalne dumping võib põhjustada diskrimineerimist ning töötajate ebaõiglast kohtlemist ELis ning võtta neilt võimaluse kasutada tõhusalt oma sotsiaal- ja tööõigusi, sealhulgas seoses töötasu ja sotsiaalkaitsega;

—

rahaline ja eelarvealane aspekt: sotsiaalsest dumpingust tingitud ettenähtud sotsiaalmaksete ja maksude maksmata jätmine ohustab liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide rahalist jätkusuutlikkust ja liikmesriikide rahandust;

2.

 on seisukohal, et on äärmiselt oluline tagada kogu ELis võrdsed tingimused ja aus konkurents ning kaotada sotsiaalne dumping; rõhutab, et tööinspektsioonidel ja/või sotsiaalpartneritel on oluline osa selles, et töötajate õiguste järgimine tagatakse, kooskõlas liikmesriikide õiguse ja tavadega määratletakse inimväärne töötasu ning tööandjatele tagatakse konsultatsioon ja juhised; meenutab, et ILO konventsiooni nr 81 töötingimuste järelevalve kohta on ratifitseerinud 28 liikmesriiki, ning palub liikmesriikidel tagada kõikide selle sätete rakendamine; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike tulemuslike ja tõhusate tööinspektsioonide ülesehitamisel ning töötama välja töötingimuste järelevalvet käsitleval ILO konventsioonil nr 81 põhineva soovituse, et tagada tööstandardite järgimine ja töötajate kaitse, sealhulgas tööaega, ohutust ja tervishoidu käsitlevate sätete järgimine; tuletab meelde sotsiaalpartnerite olulist rolli kehtivate õigusaktide järgimise tagamisel;

3.

 kutsub liikmesriike üles suurendama tõhusust ning tagama oma kontrollorganite (sealhulgas sotsiaal- ja/või tööinspektsiooni, ametite ja kontaktasutuste) töötajate piisava arvu ja ressursid, kaasa arvatud suulise ja kirjaliku tõlke jaoks, muu hulgas parimate tavade vahetamise kaudu; kutsub liikmesriike üles täitma ILO soovitatud kriteeriumi, millega nähakse ette vähemalt üks tööinspektor iga 10 000 töötaja kohta, ning tagama, et nad on töötajate ja teenuste vaba liikumise valdkonnas Euroopa õigusaktide jõustamiseks piisavalt varustatud;

4.

 kutsub liikmesriike üles parandama järelevalvetalituste piiriülest koostööd ning elektroonilist teabe- ja andmevahetust, et tõhustada kontrolle, mille eesmärk on võidelda sotsiaalse pettuse, näilise füüsilisest isikust ettevõtja kasutamise ja deklareerimata töö vastu ning seda ennetada, tunnustades samas andmekaitse tähtsust, ning edendada liikmesriikidevahelist kohustuslikku koostööd ja vastastikust abistamist; julgustab liikmesriike töötama välja kogu liitu hõlmavaid täiskasvanuõppe programme inspektoritele, tuvastama uusi eeskirjadest kõrvalehoidmise viise ja korraldama piiriülest koostööd; tunnustab komisjoni tööd liikmesriikide tööinspektorite vastastikuse õppe programmi rahastamisel; rõhutab, kui oluline on tagada riiklikele tööinspektsioonidele ja/või sotsiaalpartneritele juurdepääs kõikidele tegelikele töökohtadele ja kaasnevatele tööandja pakutud elukohtadele, kui siseriiklik õigus seda võimaldab, arvestades seejuures täiel määral eraelu kaitset, võttes arvesse, et see on eeltingimus, mis võimaldab neil teha oma tööd ja kontrollida sotsiaalse dumpingu juhtumeid; soovitab komisjonil kaaluda Eurodetachementi (eurolähetuse) projektide muutmist lähetamise kontrolli ja seirega tegelevate tööinspektorite (ja lähetatud töötajate teabeasutuste ametnike) teabevahetuse, ühiste koolituste ja koostöö alaliseks platvormiks – platvormiks, mis oleks deklareerimata töö Euroopa platvormi osa või toimiks sellega kooskõlas;

5.

 julgustab liikmesriike looma vajaduse korral kahepoolseid ajutisi rakkerühmi ning vajaduse korral mitmepoolse rakkerühma, kuhu kuuluvad riiklikud pädevad asutused ja tööinspektorid, kes tegeleksid sõltuvalt kõikide asjaomaste liikmesriikide heakskiidust väidetavate sotsiaalse dumpingu juhtumite, ebaseaduslikes tingimustes tehtava või pettusega seotud töö juhtumite piiriülese kohapealse uurimisega kooskõlas kontrollide toimumiskohaks olevate liikmesriikide siseriikliku õigusega, tuvastaksid varifirmasid, pettuslikke värbamisagentuure ja eeskirjade kuritarvitamisi, millega kaasneb töötajate ärakasutamine; märgib, et need rakkerühmad võiksid töötada kooskõlas deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi ja kõrgemate tööinspektorite komiteega, et vähendada rahalist koormust, ning et nad võiksid moodustada riiklike sotsiaalinspektsioonide võrgustiku, et soodustada teabe vahetamist; on seisukohal, et riiklike asutuste ja sotsiaalpartnerite vaheline hea koostöö on ülioluline, et lõpetada sotsiaalne dumping ja tagada ühtsel turul aus konkurents;

6.

 palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kehtivate õigusaktide tõhusam kohaldamine ja tõhustada koostööd liikmesriikide asutuste vahel, mis vastutavad töötingimuste inspekteerimise eest, eriti seoses piiriülese inspekteerimisega; tunnustab deklareerimata töö Euroopa platvormi käivitamist ja selle eesmärke, mis on kehtestatud deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alase koostöö edendamiseks; loodab, et see platvorm aitab tuvastada ja käsitleda riikliku ja ELi tööõiguse ning ELi töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätete rikkumise juhtumeid;

7.

 rõhutab vajadust täiendada sotsiaalõiguste rikkumiste vastast tegevust, võideldes maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega, et tagada äriühingutele aus konkurents ja võrdsed tingimused;

8.

 märgib, et kõige tavalisemad lähetamiseeskirjadest kõrvalehoidumise viisid on seotud töö deklareerimata jätmisega või ebakorrapärase deklareerimisega; soovitab, et lähetuse puhul peaks olema kõikides liikmesriikides kohustuslik esitada hiljemalt teenuste osutamise alustamisel deklaratsioon ning et niisugused deklaratsioonid tuleks kanda Euroopa registrisse, mis võimaldaks saada nende kohta lihtsamini teavet, et soodustada liikmesriikidevahelist kooskõlastamist ning vähendada liikmesriikide menetluste ja dokumentide erinevusest tulenevat praegust õiguskindlusetust;

9.

 rõhutab, et koostöös lähetava riigi pädevate asutustega peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalus kontrollida vormi A1 usaldusväärsust juhul, kui tekib tõsine kahtlus lähetuse õigsuse kohta; palub vormiga A1 tegeleval ajutisel haldustöörühmal suurendada oma jõupingutusi, parandades vormi A1 usaldusväärsust, ning uurida järelevalve hõlbustamise võimalust, kogudes vormid A1 ühte digitaalsesse süsteemi; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada, et sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise Euroopa süsteem (EESSI) oleks täielikult toimiv, et seda kasutaksid kõik liikmesriigid ja et see oleks kohandatud VKEde vajadustele; rõhutab, et töötajate, tööandjate ja tööinspektorite parem juurdepääs teabele, näiteks ühe keskse riikliku veebisaidi kaudu, on eeskirjade rikkumise vastu võitlemisel üks olulisimaid vahendeid;

10.

 palub liikmesriikidel ratifitseerida ILO konventsioon nr 189 koduabiliste kohta ja seda rakendada; kutsub liikmesriike üles looma õigusraamistikud, mis võimaldaksid koduabilistel ja hooldustöötajatel seaduslikult töötada, et tagada tööandjatele õiguskindlus ning töötajatele õiglased töölevõtutingimused ja inimväärsed töötingimused; palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata koduabilistega seotud teenistustingimusi ja esitada vajaduse korral kooskõlas kehtivate aluslepingutega (eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 1) soovitusi täiustuste kohta, mis hõlmavad asjakohast väljaõpet ja teabe jagamist sellesse kategooriasse kuuluvate töötajate õiguste ja kohustuste kohta;

11.

 märgib, et kõige rohkem mõjutab sotsiaalne dumping just naisi teatavates valdkondades, eriti majapidamis- ja hooldussektoris (eeskätt koduhoolduses); palub komisjonil koostöös liikmesriikidega hinnata kõiki olukordi, kus naised kogevad sotsiaalset ja palgadumpingut või teevad deklareerimata tööd, ning sellega seotud kehtivaid ELi õigusakte;

12.

 kutsub liikmesriike üles parandama avaliku sektori asutuste, ametiühingute ja vabaühenduste riikidevahelist ja kohalikku koostööd, et käsitleda võõrtöötaja sageli väga keerukaid probleeme, ning võtma arvesse töötingimusi ja kõiki muid elemente, mis on seotud elukvaliteedi, sealhulgas üldise tervise, sotsiaalse kaasatuse ja eluasemega;

13.

 rõhutab, kui olulised on direktiivi 2014/67/EL rahaliste halduskaristuste ja/või trahvide piiriülest täitmise tagamist käsitlevad sätted, mis aitavad takistada õigusaktide rikkumist; leiab, et pädevatel asutustel peaks olema võimalus rakendada mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, sealhulgas võimalus peatada teenuste osutamine töötajate lähetamist käsitlevate õigusaktide või kohaldatavate kollektiivlepingute ränga rikkumise korral; on seisukohal, et trahvide summa peab toimima takistusena ning et lähetamise suhtes kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe pakkumine VKEdele tuleb muuta tõhusamaks;

14.

 palub liikmesriikidel parandada oluliselt teabevahetust lähetatud töötajate sotsiaalkindlustuse osas, et parandada kehtivate õigusaktide täitmise tagamist; tuletab meelde oma nõudmist komisjonile uurida, kas oleks kasulik võtta kasutusele ja vajaduse korral näha ette võltsimiskindel Euroopa sotsiaalkindlustuskaart või muu üleliiduline elektrooniline dokument, kuhu saaks salvestada kõik vajalikud andmed sotsiaalkindlustuse olemasolu kontrollimiseks töösuhte alusel (23) ning töötaja lähetustega seotud vajaliku teabe, järgides seejuures rangelt andmekaitse eeskirju, eriti kui töödeldakse tundlikke isikuandmeid; rõhutab siiski, et see ei tohi mingil määral piirata ega kahjustada vastuvõtvate riikide asutuste ning sotsiaalpartnerite õigust vaadata kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega läbi sellisel kaardil olev andmesisu ja seda kontrollida;

15.

 nõuab, et Euroopa töö- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide raskete rikkumiste eest vastutavatest äriühingutest, sealhulgas varifirmadest koostataks kogu ELi hõlmav nimekiri – pärast nende eelnevat hoiatamist –, mille kohta võivad saada teavet üksnes asjakohased kontrolliasutused; nõuab, et neile äriühingutele keelataks seadusega kindlaksmääratud ajavahemikuks juurdepääs riigihangetele, riiklikele toetustele ja ELi vahenditele;

16.

 nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid piiriülest koostööd seoses täitmise tagamise alase teabega, võimaldaksid järelevalveasutustele parema juurdepääsu liikmesriikide elektroonilistes registrites ja Euroopa autoveo-ettevõtjate registris (ERRU) salvestatud andmetele ning koostaksid nimekirja rikkumistest, mille tõttu kaotab autoveo-ettevõtja hea maine, lisades sellesse ELi asjaomaste õigusaktide mittejärgimise; rõhutab, et eeskirjade rikkumise eest peaksid vastutama need, kes annavad töötajatele korraldusi;

II.    Regulatiivsete lünkade täitmine eesmärgiga tagada riikliku ning Euroopa töö- ja sotsiaalõiguse täitmine, ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimiskeelu käsitlemine

17.

 palub komisjonil võtta meetmeid, et kõrvaldada kehtivates eeskirjades tuvastatud puudused eesmärgiga võidelda tulemuslikult sotsiaalse dumpingu ning sotsiaalse ja maksupettuse vastu;

18.

 palub komisjonil jälgida tähelepanelikult direktiivi 2014/67/EL rakendamist ja deklareerimata töö vastase platvormi mõjusust võitluses varifirmade vastu, kohaldades üldisemalt põhimõtet, mille kohaselt peaks igal ettevõttel olema üks peamine peakorter, ning tagades, et lähetatud töötajatega tasuta teenuste osutamise korral peaks iga osalev teenuseosutaja tegutsema asukohaliikmesriigis tegelikult ning olema seega tegelik ettevõtja; tuletab meelde, et ettevõtete tegelik tegutsemine päritoluriigis on töötajate lähetamise põhjendamisel tähtis tegur; tuletab meelde, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon lükkas tagasi ettepaneku võtta vastu direktiiv ühe osanikuga osaühingute kohta, kuna mõned kavandatud sätted võivad hõlbustada selliste üksuste loomist, mille sotsiaal- ja majandustegevus on näiline, rikkuda nende lepingutest ja õigusest tulenevaid kohustusi ning tuua kaasa miljarditesse eurodesse ulatuva maksutulu kao; nõuab, et komisjon kaaluks võimalust teha ettepanek läbipaistva ja juurdepääsetava äriregistri väljatöötamise kohta kõigist ELi ettevõtjatest ning sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise Euroopa süsteemi (EESSI) kohustusliku kasutamise kohta;

19.

 palub komisjonil koostada uus aruanne selle kohta, milliseid edusamme on liikmesriigid teinud riiklike maksuasutuste ja -süsteemide vajalikul täiustamisel maksupettuste tõkestamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks“ (COM(2012)0722),

20.

 märgib, et direktiivis 96/71/EÜ viidatakse üksnes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 64 ja 74, mis on seotud teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabadusega, sellal kui direktiivi üks põhieesmärk on kaitsta töötajaid; juhib samas tähelepanu sellele, kui olulised on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 151 ja 153, milles EL ja liikmesriigid võtavad eesmärgiks tööhõive edendamise, elu- ja töötingimuste parandamise, piisava sotsiaalkaitse, sotsiaalse dialoogi edendamise ning tõrjutuse tõkestamise;

21.

 tunnistab pikkade allhankeahelatega seotud riske; tuletab meelde, et liikmesriigid saavad asjaomaste sotsiaalpartneritega konsulteerides kehtestada riigi tasandil solidaarsusvastutuse mehhanismid, mida kohaldatakse kohalike ja välisettevõtete suhtes, et võimaldada kohalikel ja võõrtöötajatel kasutada oma õigusi; tuletab meelde, et seda võimalust kinnitas direktiiv 2014/67/EL; palub komisjonil hoolikalt jälgida, kas liikmesriigid täidavad selles direktiivis neile seatud kohustust võtta meetmeid, millega tagatakse, et ehitussektoris saavad lähetatud töötajad allhanke korral pidada lähetatud töötajate õiguste järgimise eest vastutavaks töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on nende tööandja;

22.

 võtab teadmiseks direktiivi 96/71/EÜ ja selle rakendamisega seotud probleemid; toonitab, kui oluline on nende probleemide lahendamine, et tagada õiglased töötingimused, töötajate õiguste austamine ning võrdsed tingimused lähetavate ja vastuvõtva riigi kohalike ettevõtete jaoks, mis on eriti oluline VKEde puhul; nõuab direktiivi 2014/67/EL õigeaegset rakendamist; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta direktiivi 96/71/EÜ, lisades lähetusaja piirangu, kehtestades sätted töötasu kohta ja määratledes teenistustingimused, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja kodakondsusel põhineva diskrimineerimise keelamine, mis on sätestatud ELi õiguses alates aluslepingutest; nõuab, et lähetusi käsitlevad eeskirjad oleksid selged, proportsionaalsed ja põhjendatud; rõhutab vajadust järgida vastuvõtva riigi kollektiivlepinguid ja töösuhete süsteeme;

Liikuvad töötajad: sotsiaalse dumpinguga võitlemine transporditööstuses

23.

 nõuab töö- ja puhkeaja eeskirjade rakendamise hoolikamat kontrollimist maanteetranspordi sektoris; nõuab jälgimisseadmete täiustamist ning arukate sõidumeerikute õigeaegset kasutuselevõtmist professionaalseks kasutuseks, et tagada kehtivate õigusaktide nõuetekohane, tõhus ja mittediskrimineeriv rakendamine liikmesriikides, tekitamata liigset halduskoormust; palub, et komisjon hindaks kõigi ühenduse loa alusel tegutsevate ettevõtjate kohta elektroonilise ja tervikliku ettevõtjafaili koostamist, et koguda kokku kõik liikluskontrollide käigus kindlaks tehtud olulised andmed veoettevõtja, sõiduki ja sõidukijuhi kohta;

24.

 nõuab töö-, valve-, sõidu- ja puhkeaegadest kinnipidamise intensiivsemat kontrollimist kõigis asjaomastes sektorites, näiteks ehitus, toitlustus, tervishoid ja transport, ning järjekindlat karistamist raskete rikkumiste korral;

25.

 kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa maanteetranspordi ameti loomist, et tagada ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja edendada maanteetranspordi valdkonnas standardimist ja kõikide liikmesriikide vahelist koostööd;

26.

 palub, et komisjon kooskõlastaks ja tugevdaks riiklike asutuste koostööd maanteetranspordi õigusaktide vallas, sealhulgas teabevahetuse kaudu, ning ka muude jõupingutuste osas, mille eesmärk on toetada õigusaktide rakendamist ja tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused; märgib, et õigusaktide jõustamine selles valdkonnas on peamiselt liikmesriikide kohustus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid tihedamat koostööd Euro Contrôle Route'i ja Euroopa liikluspolitseinike võrgustikuga (TISPOL), et parandada maanteetransporti käsitlevate ELi õigusaktide järgimist, tagades selleks nende võrdse ja asjakohase rakendamise;

27.

 kutsub komisjoni üles kohaldama maanteetranspordi valdkonna liikuvate töötajate suhtes ühiselt määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I) artikli 8 lõiget 2, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu otsuses Koelzschi kohtuasjas (Euroopa Kohtu (suurkoja) 15. märtsi 2011. aasta kohtuotsus C-29/10);

28.

 palub komisjonil ja liikmesriikidel vahetada arvamusi, et täpsustada asjakohaseid sätteid, et näilise füüsilisest isikust ettevõtjana kasutamise vastu võitlemiseks võiks teha selget vahet töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel, ning palub komisjonil esitada töösuhte olemasolu näitajate alusel konkreetseid soovitusi kooskõlas ILO soovitusega nr 198 töösuhete kohta, diskrimineerimata samas väikese klientide arvuga tegelikke füüsilisest isikust ettevõtjaid; toonitab vajadust jälgida selliste töötajate nagu lennukipiloodid ja rongijuhid tööalast staatust ja töösuhet ettevõtetega, kelle heaks nad töötavad; toonitab, et näilise füüsilisest isikust ettevõtjate probleemiga kaasnevad olulised tagajärjed töötajate sotsiaalkaitsele ja ohutusele ja see võib mõjutada ausat konkurentsi;

29.

 ei nõustu kabotaaži edasise liberaliseerimisega, kuni kehtivat õigusraamistikku ei ole tugevdatud; julgustab komisjoni esitama parandatud eeskirju, et tagada parem rakendamine ja lihtsustada järelevalvet; palub komisjonil muuta kombineeritud vedu käsitlevat direktiivi 92/106/EMÜ (24), et kaotada ebaõiglased tavad, ning nõuab täiendavaid meetmeid, et järgida kombineeritud vedudega seotud sotsiaalõigusnorme;

30.

 palub, et need liikmesriigid, kus kehtib maanteemaksusüsteem, teeksid kogutud maanteemaksu andmed järelevalveasutustele kättesaadavaks, võimaldamaks tõhusamat järelevalvet kabotaaživeo üle;

31.

 soovitab, et ettevõtte vara omandamisel või üleminekul tuleks selgelt välja tuua need nõuded, mida ei eirata, vaid mis võetakse üle uutesse lepingutesse, et kaitsta töötajate õigusi ettevõtjate üleminekul direktiivi 2001/23/EÜ (25) tähenduses;

32.

 nõuab määruse (EÜ) nr 1008/2008 parandamist, et tagada riikliku tööõiguse kohustuslik kohaldamine lennuettevõtjate juures, kelle tegutsemisbaasid asuvad ELis, ning tõhustada termini „peamine äritegevuse koht“ määratlemist ja mõistet, ning nõuab ka, et sotsiaalkindlustussüsteemide ja tööõiguse koordineerimisega seoses viidaks meeskonnaliikmete „põhibaasi“ määratlus vastavusse määrustega (EL) nr 83/2014 (26) ja (EL) nr 465/2012 (27);

33.

 nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid seoses Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) määruse ja muude asjaomaste õigusaktidega otseseid töölepinguid kui normi ning piiraksid ebatüüpiliste töölepingute kasutamist;

34.

 nõuab lennumeeskonna ja salongipersonali sotsiaalõiguste kaitsmist;

35.

 kutsub liikmesriike üles vaatama oma seadused läbi, kindlustamaks, et kõik lennundussektori lepingud tagavad kvaliteetse töökoha ja head töötingimused; on veendunud, et ebakindlad töötingimused ohustavad lennuohutust; rõhutab, et konkurentsivõime ei tohi olla see hind, mille vastu vahetatakse töötajate sotsiaalkaitse ja teenuste kvaliteet;

36.

 rõhutab, et 7. detsembril 2015 avaldatud komisjoni Euroopa lennundusstrateegia sotsiaalset mõõdet tuleks tugevdada, kuna kvaliteetne tööhõive ja head töötingimused on otseselt seotud nii reisijate kui ka personali turvalisuse ja ohutuse tagamisega; rõhutab lisaks, et komisjon ja liikmesriigid peavad jälgima riiklikke sotsiaalõigusnorme ja kollektiivlepinguid nende lennuettevõtjate puhul, kelle tegutsemisbaasid on ELi territooriumil, ning tagama nende nõuetekohase täitmise tagamise; tuletab sellega seoses meelde seoseid sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning teenuste kvaliteedi ja ohutuse vahel; tunnistab, kui oluline on kehtestada koolituse miinimumnõuded hooldustöötajatele tsiviillennunduses; palub komisjonil muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 868/2004 (28), mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju, ning analüüsida selle rakendamata jätmise põhjusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi eeskirju, mis käsitlevad lennumeeskonna algkoolitust ja lubasid, et kõrvaldada lennukipilootide ärakasutamist põhjustavad puudused, näiteks lepingud, mille puhul piloodid maksavad peale, et nad lennata saaksid (nn pay-to-fly);

37.

 kutsub komisjoni üles uurima võimalust esitada täiendav ettepanek kohaldatavate töötingimuste kohta laevanduses, sealhulgas seoses laevameeskondadega;

38.

 on seisukohal, et komisjon peaks tagama merendussektoris sotsiaalõigusnormide, sealhulgas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni täieliku rakendamise; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda meetmeid, millega julgustatakse väljaõppinud Euroopa meremeeste töölevõtmist ja ametishoidmist;

Majanduse digiteerimisega seotud probleemide prognoosimine

39.

 tuletab meelde, kui oluline on ühendada digitaal- ja jagamismajanduse areng töötajate kaitsega selles uues sektoris, kus paindlikumad töömeetodid võivad tekitada töösuhteid, mille sotsiaalkaitse, tööaja, töökoha, väljaõppe, töötajate osaluse ja töökaitsega seotud standardid on madalamad; rõhutab, et kooskõlas ELi põhiõiguste harta ja siseriiklike tavadega peavad nendele uutele töösuhte vormidele kehtima ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus; rõhutab, et liikmesriigid peavad viima oma õigusaktid kooskõlla digitaal- ja jagamismajandusega, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles hindama kiiresti selle sektoris kohaldatavaid Euroopa õigusakte ning töötama vajaduse korral välja ettepanekuid digitaal- ja jagamismajanduse reguleerimiseks, et tagada aus konkurents ja kaitsta töötajate õigusi;

40.

 märgib, et digiteerimine avaldab Euroopa tööturgudele otsustavat mõju; rõhutab, et digiteerimine võib luua uusi ärimudeleid ja uusi töökohti (eelkõige kõrge, aga ka madala kvalifikatsiooniga töötajate jaoks), kuid samas võib see tekitada ka ebakindla tööhõive vorme; rõhutab vajadust võtta digitaalse ühtse turu strateegias arvesse sotsiaalset mõõdet, et kasutada täielikult ära kaasneva tööhõive- ja majanduskasvu võimalusi ning tagada samas töökaitse kõrge tase; kutsub komisjoni üles kujundama digitaalset ühtset turgu sotsiaalselt õiglasel ja jätkusuutlikul viisil; leiab, et olemasolevad sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kohandada digitaal- ja jagamismajanduse valdkonna töötajate vajadustega, et tagada neile töötajatele piisav sotsiaalkaitse;

41.

 tuletab meelde, et mõnes majandussektoris, näiteks põllumajanduses, varieerub tööaeg vastavalt hooajast tingitud piirangutele;

III.    Ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise saavutamine

42.

 rõhutab põhiõiguste ülimuslikkust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja tõhustama sotsiaaldialoogi, mis täidab otsustavat osa kõrgetasemeliste töötingimuste saavutamises; rõhutab, et tööõigus ja ranged sotsiaalnormid täidavad majanduse tasakaalustamises, sissetulekute toetamises ja võimetesse investeerimise julgustamises olulist osa; rõhutab, et sellega seoses tuleb kõigis ELi õigusaktides ja poliitikadokumentides võtta arvesse ametiühingute õigusi ja vabadusi, järgida kollektiivlepinguid ning toetada töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet;

43.

 palub komisjonil võtta konkreetseid meetmeid sotsiaalse dumpingu all kannatavate naiste abistamiseks, keskendades kõik üldised poliitikasuunad ja meetmed võrdsuse saavutamisele, võttes arvesse jätkuvat vahetegemist tööturul ja töölepingute ebavõrdsust, nagu seda endiselt peegeldavad märkimisväärsed soolised palgaerinevused;

44.

 rõhutab, et ebavõrdsus Euroopas süveneb ja see takistab strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja tööhõivega seotud eesmärkide saavutamist;

45.

 rõhutab, kui oluline on rakendada liidu territooriumil ja/või euroalal majandus-, maksu- ja sotsiaalmehhanisme, mis majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust vähendades parandavad ELi kodanike elatustaset; lisaks rõhutab, et komisjon peaks võtma arvesse seisukohti sotsiaalküsimuste kohta, et parandada lähenemise kaudu töötajate kaitset;

46.

 tuletab meelde komisjoni kohustust kehtestada sotsiaalõiguste sammas ja rõhutab vajadust ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise järele, et saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 sätestatud eesmärgid; rõhutab, et sellise samba aluseks ei saa olla kriteeriumite kehtestamine erisuguste riiklike sotsiaalsüsteemide võrdlemiseks – see saab olla üksnes esialgne analüütiline raamistik; rõhutab, et sotsiaalõiguste samba vastuvõtmisega ei tohiks vähendada kehtivaid töö- ja sotsiaalstandardeid;

47.

 märgib ära töötaja ja tööandja sotsiaalmaksete määrade erinevused liikmesriikides; palub komisjonil hinnata nende erinevuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju ühtse turu kontekstis;

48.

 on seisukohal, et palgad, mis võimaldavad töötajatele inimväärse elu, on olulised sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt ja tootliku majanduse säilitamiseks; nõuab kollektiivläbirääkimiste austamist ja edendamist; lisaks soovitab kehtestada alampalga määra, vajaduse korral riikliku alampalga vormis, järgides nõuetekohaselt iga liikmesriigi tavasid ja olles konsulteerinud sotsiaalpartneritega, et saavutada võimaluse korral järk-järgult vähemalt 60 % vastava riigi keskmisest palgast, et vältida suuri palgaerinevusi, toetada kogunõudlust ja majanduse elavdamist ning ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

49.

 märgib ära automaatsete stabilisaatorite võimaliku väärtuse; rõhutab vajadust täiendada neid stabilisaatoreid tõhusa tööhõivepoliitikaga, mille peamine eesmärk on luua kvaliteetseid töökohti;

50.

 kutsub komisjoni üles kaaluma koos liikmesriikidega vajadust võtta ELi tasandil meetmeid, et käsitleda allhanke mitmesuguseid aspekte, sealhulgas suurendades solidaarvastutust allhanke ahela ulatuses;

51.

 rõhutab, et kõik alltöövõtjad, sealhulgas ajutist tööd vahendavad bürood, mis saadavad enamasti naisi muudesse liikmesriikidesse tegema majapidamise ja koduhooldusega seotud tööd, tuleb võtta vastutusele saamata jäänud palga ning tasumata sotsiaalmaksete ja õnnetusjuhtumikindlustuse ning haiguste ja töövigastustega seotud hüvitiste eest; rõhutab, et lisaks peavad alltöövõtjad suutma abistada töötajaid kliendipoolse väärkohtlemise ja ahistamise korral ning aitama neil koduriiki tagasi pöörduda;

52.

 kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada õigusakt, millega võiks ettevõtjate suhtes rakendada suuremat hoolsuskohustust, pannes neile vastutuse nii nende kolmandates riikides tegutsevate tütarettevõtjate kui ka allhankijate eest, et vältida inimõiguste rikkumisi, korruptsiooni, raskeid füüsilisi vigastusi ja keskkonnakahju ning ILO konventsioonide rikkumist;

53.

 on seisukohal, et WTO 4. tarneviisi käsitlevate eeskirjade alusel ja kaubanduslepingute raames peavad direktiiv 96/71/EÜ ning sotsiaalkindlustussüsteemi koordineerimist käsitlevad eeskirjad olema kohaldatavad kolmandatest riikidest lähetatud töötajate töö suhtes, et hoida ära kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate ja töötajate soodsam kohtlemine võrreldes liikmesriikide ettevõtjate ja töötajatega;

54.

 palub komisjonil võtta võimaluste piires arvesse käesolevas resolutsioonis esitatud soovitusi;

55.

 rõhutab vajadust eri Euroopa poliitikavaldkondade parema koordineerimise järele;

o

o o

56.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(2)  ELT L 159, 28.5.2014, lk 11.

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(5)  ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(6)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 72.

(7)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.

(8)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

(9)  ELT L 80, 23.3.2002, lk 35.

(10)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(11)  EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

(12)  EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.

(13)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 30.

(14)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0012.

(15)  ELT L 65, 11.3.2016, lk 12.

(16)  http://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2010/working-conditions-industrial-relations/posted-workers-in-the-european-union

(17)  https://www.eurofound.europa.eu/et/observatories/eurwork/industrial-relations-dictionary

(18)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõige 1: „Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.“

(19)  EU:C:2007:809.

(20)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0252.

(21)  Vt Pacolet, Jozef, ja De Wispelaere, Frederic, „Posting of workers: Report on A1 portable documents issued in 2012 and 2013“, lk 15. Eurostati andmete kohaselt koosnes kogu ELi tööjõud 2013. aastal 243 miljonist inimesest (tööjõu uuringu ülevaade 2013, Eurostat (http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Archive:Labour_force_survey_overview_2013).

(22)  https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/pg_et.pdf

(23)  Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioon tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0012).

(24)  Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel, (ELT L 368, 17.12.1992, lk 38).

(25)  Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

(26)  Komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 83/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 28, 31.1.2014, lk 17).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 465/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 149, 8.6.2012, lk 4).

(28)  ELT L 162, 30.4.2004, lk 1.

Top