EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52005AG0024
Common Position (EC) No 24/2005 of 18 April 2005 adopted by the Council, acting in accordance with the procedure referred to in Article 251 of the Treaty establishing the European Community, with a view to adopting a directive of the European Parliament and of the Council on the minimum health and safety requirements regarding the exposure of workers to the risks arising from physical agents (optical radiation) (19th individual Directive within the meaning of Article 16(1) of Directive 89/391/EEC)
Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 24/2005, 18. aprill 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 24/2005, 18. aprill 2005, toimides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
ELT C 172E, 12.7.2005, p. 26–50
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
12.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 172/26 |
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 24/2005,
18. aprill 2005,
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/…/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
(2005/C 172 E/02)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1) mis esitati pärast tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Asutamislepingu kohaselt võib nõukogu direktiividega vastu võtta miinimumnõuded, et soodustada eelkõige töökeskkonna parandamist töötajate tervise ja ohutuse paremaks kaitsmiseks. Sellised direktiivid hoiduvad haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut. |
|
(2) |
Komisjoni teatis ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta rakendamist käsitleva tegevusprogrammi kohta näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kehtestamise seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega. 1990. aasta septembris võttis Euroopa Parlament vastu seda tegevusprogrammi käsitleva resolutsiooni, (4) milles kutsutakse komisjoni üles eelkõige koostama eridirektiivi töökohal mürast ja vibratsioonist ning muudest füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskide kohta. |
|
(3) |
Esimese sammuna võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 25. juunil 2002. aastal vastu direktiivi 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). (5) Järgmisena võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 6. veebruaril 2003 vastu direktiivi 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). (6) Seejärel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 29. aprillil 2004 vastu direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväli) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). (7) |
|
(4) |
Nüüd peetakse vajalikuks kehtestada meetmed töötajate kaitseks optilise kiirgusega seotud riskide eest seoses nende mõjuga töötajate tervisele ja ohutusele ning eriti selle kahjustava toime tõttu silmadele ja nahale. Need meetmed ei ole mõeldud üksnes iga üksiku töötaja isikliku tervise ja ohutuse tagamiseks, vaid ka selleks, et luua kõikidele ühenduse töötajatele teatav minimaalne kaitsetase, hoidmaks ära võimalikke konkurentsimoonutusi. |
|
(5) |
Käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumnõuded, millega antakse liikmesriikidele võimalus säilitada või kehtestada töötajate kaitseks rangemaid sätteid, eelkõige määrata kindlaks madalamad kokkupuute piirväärtused. Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohiks õigustada liikmesriigis juba valitseva olukorra halvenemist. |
|
(6) |
Optilise kiirguse ohtude eest kaitsev süsteem peab piirduma taotletavate eesmärkide, järgitavate põhimõtete ning põhiväärtuste määratlusega, mis ei lasku liigselt üksikasjadesse, et liikmesriikidel oleks võimalik kõnealuseid miinimumnõudeid ühtselt kohaldada. |
|
(7) |
Optilise kiirgusega kokkupuutumise taset on võimalik tõhusalt vähendada, kui võtta juba töökohtade loomisel ennetusmeetmeid ning valida sellised töövahendid, -kord ja -meetodid, mille esmaseks eesmärgiks oleks riskide vähendamine nende tekkimisel. Seega aitavad töövahendeid ja -meetodeid käsitlevad sätted kaasa asjaomaste töötajate kaitsmisele. Vastavalt nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (8) artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldistele ennetuspõhimõtetele eelistatakse kollektiivseid kaitsemeetmeid üksikult võetavatele kaitsemeetmetele. |
|
(8) |
Tööandjad peaksid kooskõlas tehnika arenguga ja teaduslikult põhjendatud teadmistega optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskide kohta tegema ümberkorraldusi, et parandada töötajate ohutust ja tervisekaitset. |
|
(9) |
Kuna käesolev direktiiv on üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse nimetatud direktiivi töötajate kokkupuute puhul optilise kiirgusega, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid ja/või spetsiifilisemaid sätteid. |
|
(10) |
Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamisel. |
|
(11) |
Täiendavat lähenemisviisi, mis edendab parema reguleerimise põhimõtet ning tagab kaitstuse kõrge taseme, võib saavutada, kui optilise kiirguse allikate ja nendega seotud seadmete tootjate tooted vastavad ühtlustatud standarditele, mille eesmärk on kaitsta kasutajate tervist ja ohutust sellistest toodetest tulenevate ohtude eest; sellest tulenevalt pole tööandjatel vaja korrata mõõtmisi ega arvutusi, mida tootja on juba teinud, et määrata, kas sellised seadmed vastavad kohaldatavate ühenduse direktiividega sätestatud olulistele ohutusnõuetele. |
|
(12) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9) |
|
(13) |
Kokkupuute piirväärtusest juhindumine peaks andma kõrge kaitsetaseme optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate võimalike tervisemõjude puhul. Kuigi kokkupuute piirväärtuste ja tehnilise kontrolli kohaldamist ei peeta asjakohaseks kokkupuute puhul looduslike optilise kiirguse allikatega, on ennetusmeetmed, sealhulgas töötajate teavitamine ja koolitus, olulise tähtsusega riski analüüsimisel ja päikesekiirgusega kokkupuute riski vähendamisel. |
|
(14) |
Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) artikli 34 kohaselt peaks nõukogu julgustama liikmesriike koostama enda tarbeks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesolev direktiiv, mis on üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestab miinimumnõuded töötajate kaitseks optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate või tuleneda võivate riskide eest nende tervisele ja ohutusele töö ajal.
2. Käesolev direktiiv osutab töötajate tervise- ja ohutusriskile, mis tuleneb optilise kiirgusega kokkupuute kahjulikest mõjudest silmadele ja nahale.
3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või täpsemate sätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
optiline kiirgus — elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm–1 mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks:
|
|
b) |
laser (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu) — seade, mida saab, peamiselt juhitava stimuleeritud emissiooni tõttu, kasutada optilise kiirguse lainepikkuse vahemikus oleva elektromagnetkiirguse tekitamiseks või võimendamiseks; |
|
c) |
laserkiirgus — laserist lähtuv optiline kiirgus; |
|
d) |
mittekoherentne kiirgus — optiline kiirgus mis ei ole laserkiirgus; |
|
e) |
kokkupuute piirväärtused — optilise kiirgusega kokkupuute piirväärtused, mis põhinevad otseselt kindlaksmääratud tervisemõjule ja bioloogilistele kaalutlustele. Vastavus nimetatud piirväärtustele tagab, et optilise kiirguse tehisallikatega kokkupuutuvad töötajad on kaitstud kõikide teadaolevate kahjulike tervisemõjude eest; |
|
f) |
kiirgusintensiivsus(E) või võimsustihedus — kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2); |
|
g) |
kokkupuude kiirgusega (H) — kiirgusintensiivsuse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2); |
|
h) |
kiirgustihedus (L) — kiirgusvoog või väljundvõimsus ruuminurgaühiku ja pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m-2 sr-1); |
|
i) |
tase — kiirgusintensiivsuse, kiirguse ja kiirgustiheduse koostoime/koosmõju, millega töötaja kokku puutub. |
Artikkel 3
Kokkupuute piirväärtused
1. Muudest, kui looduslikest optilise kiirguse allikatest pärineva mittekoherentse kiirgusega kokkupuute piirväärtused on sätestatud I lisas.
2. Laserkiirgusega kokkupuute piirväärtused on sätestatud II lisas.
II JAGU
TÖÖANDJATE KOHUSTUSED
Artikkel 4
Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüs
1. Kui töötajad puutuvad kokku tehislike optilise kiirguse allikatega, peab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindama ja vajaduse korral mõõtma ja/või arvutama optilise kiirgusega kokkupuute tasemeid, millega töötajad tõenäoliselt kokku puutuvad, et oleks võimalik kindlaks määrata ja jõustada vajalikud meetmed kokkupuute piiramiseks kohaldatavate piirväärtusteni. Hindamise, mõõtmise ja/või arvutamise metoodika järgib laserkiirguse osas Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (IEC) standardeid ja mittekoherentse kiirguse osas Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) soovitusi. Kokkupuutesituatsioonides, mis ei ole hõlmatud nimetatud standardite ja soovitustega ja kuni asjakohased EL standardid või soovitused muutuvad kättesaadavaks, kasutatakse hindamisel, mõõtmisel ja/või arvutamisel kasutusel olevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid. Mõlemas kokkupuutesituatsioonis võib hindamisel arvesse võtta seadme valmistaja poolt esitatud teavet, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega.
2. Kui töötajad puutuvad kokku looduslike optilise kiirguse allikatega, peab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindama tervise- ja ohutuseriske, et oleks võimalik kindlaks määrata ja jõustada nende riskide minimeerimiseks vajalikud meetmed.
3. Lõikes 1 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutusi ning lõikes 2 osutatud hindamist kavandavad ja teostavad pädevad teenistused või isikud kohase tihedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 7 ja 11 sätteid pädevate teenistuste või isikute ning töötajatega konsulteerimise ja nende osalemise kohta. Lõikes 1 nimetatud kokkupuute taseme hindamisel saadud andmed, sealhulgas mõõtmisel ja/või arvutustel saadud andmeid, säilitatakse sobival kujul nii, et neid oleks hiljem võimalik kasutada.
4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:
|
a) |
tehislike optilise kiirguse allikatega kokkupuute tase, lainepikkuste vahemik ja kestus; |
|
b) |
kokkupuude looduslike optilise kiirguse allikatega; |
|
c) |
käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused; |
|
d) |
eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju; |
|
e) |
optilise kiirguse ja valgustundlike kemikaalide omavahelise koostoime poolt töökohal töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju; |
|
f) |
kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju; |
|
g) |
optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu; |
|
h) |
tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik; |
|
i) |
kokkupuude mitme optilise kiirguse allikaga; |
|
j) |
asjakohase IEC standardi kohane laserile kohaldatav klassifikatsioon ja kõik vastavad klassifikatsioonid kõikide tehislike allikate kohta, mis võivad tekitada sarnast kahju kui 3B või 4 klassi laser; |
|
k) |
optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele. |
5. Tööandja valduses peab olema riskianalüüs, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale; selles võib sisalduda tööandja põhjendus selle kohta, et optilise kiirgusega seotud riskide laad ja ulatus teeb edasise üksikasjaliku riskianalüüsi tarbetuks. Riskianalüüsi ajakohastatakse korrapäraselt, eriti siis kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et see on vajalik.
Artikkel 5
Riskide vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
1. Arvestades tehnika arengut ja meetmete kättesaadavust riski kontrollimiseks selle tekkimisel, kõrvaldatakse optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevad riskid või vähendatakse neid võimalikult madalale tasemele.
Optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskide vähendamine toimub direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete alusel.
2. Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud riskianalüüs näitab tehislike optilise kiirguse allikatega kokku puutuvate töötajate osas, et kokkupuute piirväärtused võivad olla ületatud, loob ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete tegevuskava, võttes eelkõige arvesse järgmist:
|
a) |
muud töömeetodid, mis vähendavad optilisest kiirgusest põhjustatud riske; |
|
b) |
vähem optilist kiirgust tekitavate seadmete valik, võttes arvesse tehtavat tööd; |
|
c) |
tehnilised meetmed optilise kiirguse vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral blokeerimisseadmete, varjestusseadmete või nendega sarnaste tervisekaitse seadmete kasutamine; |
|
d) |
töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide sobivad hooldusprogrammid; |
|
e) |
tööruumide ja töökohtade kujundus ja paigutus; |
|
f) |
kokkupuute kestuse ja taseme piiramine; |
|
g) |
asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus; |
|
h) |
seadme tootja juhendid, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega. |
3. Kui artikli 4 lõikes 2 osutatud riskianalüüs näitab, et töötajaid ohustab kokkupuude looduslike optilise kiirguse allikatega, loob ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete tegevuskava, et viia tervise- ja ohutuseriskid võimalikult madalale tasemele.
4. Artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi alusel tähistatakse tööruumid, kus töötajad võivad kokku puutuda tehislikest allikatest eralduvate optilise kiirguse tasemetega, mis ületavad kokkupuute piirväärtusi, asjakohaste märkidega vastavalt nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). (11) Asjaomased piirkonnad tähistatakse ning neile ligipääsu piiratakse kui see on tehniliselt teostatav ja kui on olemas kokkupuute piirväärtuste ületamise risk.
5. Kui hoolimata tööandja poolt käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks tehislike optilise kiirguse allikate osas võetavatele meetmetele kokkupuute piirväärtusi ületatakse, võtab tööandja kohe meetmeid, et vähendada kokkupuudet allapoole piirväärtusi. Tööandja teeb kindlaks kokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ja kohandab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida piirväärtuste taasületamist. Mingil juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtusi.
6. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid vastavalt eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustele.
Artikkel 6
Töötajate teavitamine ja koolitus
Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et tööl optilise kiirgusega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad vajalikku teavet ja koolitust, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud riskianalüüsi tulemustega, mis käsitleb eelkõige:
|
a) |
käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid; |
|
b) |
kokkupuute piirväärtusi ja nendega seotud võimalikke riske; |
|
c) |
käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud optilise kiirgusega kokkupuute tasemete hindamise, mõõtmise ja/või arvutuste tulemusi koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega; |
|
d) |
seda, kuidas avastada kokkupuute kahjulikke mõjusid tervisele ja kuidas neist teatada; |
|
e) |
asjaolusid, mille korral on töötajatel õigus tervisekontrollile; |
|
f) |
ohutut töökorraldust kokkupuudest tingitud riskide vähendamiseks; |
|
g) |
asjakohaste isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist. |
Artikkel 7
Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
III JAGU
MUUD SÄTTED
Artikkel 8
Tervisekontroll
1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu sätted asjakohase tervisekontrolli tagamiseks töötajatele, kui käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud riskianalüüsi tulemusel ilmneb oluline terviserisk. Nimetatud sätted, kaasa arvatud täpsustatud nõuded sanitaarraamatute ja nende kättesaadavuse kohta, kehtestatakse kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga.
2. Liikmesriigid loovad korra tagamaks, et iga töötaja kohta, kes läbib lõike 1 nõuete kohaselt tervisekontrolli, koostatakse individuaalne sanitaarraamat, mida hoitakse ajakohastatuna. Sanitaarraamat sisaldab läbitud tervisekontrollide kokkuvõtet. Neid peetakse sellisel kujul, et neid oleks võimalik kasutada ka hiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Pädevale asutusele antakse taotluse korral asjassepuutuvate sanitaarraamatute koopiad, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Töötajal on taotluse korral õigus tutvuda oma sanitaarraamatuga.
3. Kui tervisekontrolli tulemusena leitakse töötajal kindlaksmääratav haigus või kahjulik tervisemõju, mis arsti või töötervishoiuspetsialisti arvates on tööl optilise kiirgusega kokkupuutumise tagajärg:
|
a) |
teatab arst või mõni muu piisavalt kvalifitseeritud isik töötajale isiklikult temaga seotud tulemusest. Eelkõige peab ta saama teabe ja soovitused tervisekontrolli kohta, mis tal tuleks pärast kokkupuute lõppemist läbida; |
|
b) |
tööandjat teavitatakse kõikidest tervisekontrolli olulistest tulemustest, kooskõlas arstisaladuse põhimõttega; |
|
c) |
tööandja:
|
Artikkel 9
Karistused
Liikmesriigid näevad ette piisavad karistused, mida tuleb kohaldada vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 10
Tehnilised muudatused
1. Lisades sätestatud kokkupuute piirväärtuste muudatused võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 sätestatud korras.
2. Lisade rangelt tehnilist laadi muudatused, mis on kooskõlas:
|
a) |
töövahendite ja/või tööruumide kavandamist, ehitamist, valmistamist või konstrueerimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmisega tehnilise ühtlustamise ja standardiseerimise valdkonnas; |
|
b) |
tehnika arenguga, muudatustega kõige asjakohasemates ühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistes spetsifikatsioonides ning uute teaduslike avastustega optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas, |
võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 11
Komitee
1. Komisjoni abistab direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 osutatud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
IV JAGU
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Aruanded
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi praktikas rakendamise kohta, näidates selles ära tööturu osapoolte arvamuse.
Komisjon teavitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed ning tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteed nimetatud aruannete sisust, oma hinnangust kõnealuses valdkonnas toimunud arengule ja kõigist meetmetest, mis võivad olla õigustatud uusi teaduslikult põhjendatud teadmisi silmas pidades.
Artikkel 13
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … (12). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate või juba vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 15
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…
Euroopa Parlamendi nimel
president
…
Nõukogu nimel
eesistuja
…
(1) EÜT C 77, 18.3.1993, lk 12 ja EÜT C 230, 19.8.1994, lk 3.
(2) EÜT C 249, 13.9.1993, lk 28.
(3) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C 128, 9.5.1994, lk 146), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 75), nõukogu 18. aprilli 2005 aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(4) EÜT C 260, 15.10.1990, lk 167.
(5) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.
(6) ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.
(7) ELT L 159, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 184, 24.5.2004, lk 1.
(8) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(10) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(11) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.
(12) 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
I LISA
MITTEKOHERENTNE OPTILINE KIIRGUS
Biofüüsikaliselt asjakohased optilise kiirgusega kokkupuute väärtused on võimalik määrata allpool toodud valemitega. Kasutatav valem sõltub kiirgusallikast eralduva kiirguse lainepiirkonnast ja tulemusi tuleks võrrelda tabelis 1.1. esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise kiirguse allika kohta võib olla rohkem kui üks kokkupuute väärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.
Numeratsioon a–o viitab vastavale reale tabelis 1.1.
|
a) |
|
(Heff on asjassepuutuv ainult vahemikus 180–400 nm) |
|
b) |
|
(HUVA on asjassepuutuv ainult vahemikus 315–400 nm) |
|
c), d) |
|
(LB on asjassepuutuv ainult vahemikus 300–700 nm) |
|
e), f) |
|
(EB on asjassepuutuv ainult vahemikus 300–700 nm) |
|
g–l) |
|
(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ1 ja λ2 väärtused) |
|
m), n) |
|
(EIR on asjassepuutuv ainult vahemikus 780–3 000 nm) |
|
o) |
|
(Hskin on asjassepuutuv ainult vahemikus 380–3 000 nm) |
Käesoleva direktiivi eesmärkidel võib ülalpool esitatud valemid asendada järgmiste avaldistega ja kasutades järgmistes tabelites esitatud diskreetseid väärtusi:
|
a) |
|
ja Heff = Eeff · Δt |
|
b) |
|
ja HUVA = EUVA · Δt |
|
c), d) |
|
|
|
e), f) |
|
|
|
g — l) |
|
(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ1 ja λ2 väärtused) |
|
m), n) |
|
|
|
o) |
|
ja Hskin = Eskin·Δt |
Märkused:
|
Eλ (λ,t), Eλ |
spektraalne kiirgusintensiivus ehk võimsuse spektraaltihedus — teatud pinnale langeva kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja nanomeetri kohta [W m-2 nm-1]; Eλ (λ,t) ja Eλ väärtused saadakse mõõtmise teel või võib need anda seadme valmistaja; |
|
Eeff |
efektiivne kiirgusintensiivsus (UV piirkond) — S (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus UV lainepikkuste vahemikus 180–400 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
H |
kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
Heff |
efektiivne kokkupuude kiirgusega — S (λ) järgi spektraalselt kaalutud kokkupuude kiirgusega, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta[J m-2]; |
|
EUVA |
kogukiirgusintensiivsus (UVA) — arvutuslik kiirgustihedus UV-A lainepikkuse vahemikus 315–400 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
HUVA |
kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summa UV-A lainepikkuse vahemikus 315–400 nm, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
S (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse silmadele ja nahale suunatud tervisemõju sõltuvuse UV kiirguse lainepikkusest, (Tabel 1.2) [ühikuta suurus]; |
|
t, Δt |
aeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s]; |
|
λ |
lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm]; |
|
Δ λ |
ribalaius, mida väljendatakse nanomeetrites [nm], arvutus- või mõõteintervallid |
|
Lλ (λ), Lλ |
allika spektraalne kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta, steradiaani kohta ja nanomeetri kohta [W m-2 sr -1 nm-1]; |
|
R (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse nähtava valguse ja IR-A kiirguse poolt silmadele põhjustatud termilise kahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (Tabel 1.3) [ühikuta suurus]; |
|
LR |
efektiivne kiirgustihedus (termiline kahjustus) — R (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m- 2 sr –1]; |
|
B (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse sinise valguse poolt silmadele põhjustatud fotokeemilise kahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (Tabel 1.3) [ühikuta suurus]; |
|
LB |
efektiivne kiirgustihedus (sinine valgus) — B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m-2 sr–1]; |
|
EB |
efektiivne kiirgusintensiivus (sinine valgus) — B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgusintensiivsus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
EIR |
kogukiirgusintensiivsus (termiline kahjustus) — arvutuslik kiirgustihedus infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 780–3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
Eskin |
kogukiirgusintensiivsus (nähtav valgus, IR-A ja IR-B) — arvutuslik kiirgustihedus nähtava valguse ja infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380–3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
Hskin |
kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summa nähtava valguse ja infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380–3 000 nm, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2); |
|
α |
nägemisnurk — nurk, mille all paistab nähtav allikas vaatepunktist ümbritsevas ruumis, mida väljendatakse milliradiaanides (mrad). Nähtav allikas on tõeline või virtuaalne objekt, mis moodustab võrkkestale väikseima võimaliku kujutise. |
Tabel 1.1:
Kokkupuute piirväärtused mittekoherentsele optilisele kiirgusele
|
Indeks |
Lainepikkus nm |
Kokkupuute piirväärtus |
Ühikud |
Märkused |
Kehaosa |
Oht |
||
|
a. |
180-400 (UV-A, UV-B ja UV-C) |
Heff = 30 Päeva kestus 8 tundi |
[J m-2] |
|
|
valgusest põhjustatud sarvkestapõletik fotokeratiit sidekestapõletik/ konjunktiviit kae moodustumine/ kataraktogenees erüteemia elastoos nahavähk |
||
|
b. |
315-400 (UV-A) |
HUVA = 104 Päeva kestus 8 tundi |
[J m-2] |
|
|
kaemoodustumie/kataraktogenees |
||
|
c. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
|
LB:[W m-2 sr-1] t °C [sekundit] |
kui α ≥ 11 mrad |
|
valgusest põhjustatud võrkkesta põletik/ fotoretiniit |
||
|
kui t ≤ 10 000 s |
||||||||
|
d. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
LB = 100 kui t > 10 000 s |
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
e. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
|
EB: [W m-2] t: [sekundit] |
kui α < 11 mrad vt märkus 2 |
||||
|
kui t ≤ 10 000 s |
||||||||
|
f. |
300-700 (sinine valgus) (vt märkus 1) |
EB = 0,01 t >10 000 s |
[W m-2] |
|||||
|
g. |
380-1 400 (nähtav valgus ja IR-A) |
|
[W m-2 sr-1] |
Cα = 1,7 kui α ≤ 1,7 mrad Cα = α kui 1,7 ≤ α ≤ 100 mrad Cα = 100 kui α > 100 mrad λ1= 380; λ2= 1400 |
|
võrkkesta põletus |
||
|
kui t > 10 s |
||||||||
|
h. |
380-1400 (nähtav valgus ja IRA ) |
|
LR:[W m-2 sr-1] t: [sekundit] |
|||||
|
kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s |
||||||||
|
i. |
380-1 400 (nähtav valgus ja IR-A) |
|
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
kui t <10 μs |
||||||||
|
j. |
780-1 400 (IR-A) |
|
[W m-2 sr-1] |
Cα = 11 kui α ≤ 11 mrad Cα = α kui 11≤ α ≤ 100 mrad Cα = 100 kui á > 100 mrad (mõõtevaateväli 11 mrad) λ1= 780; λ2= 1400 |
|
võrkkesta põletus |
||
|
kui t > 10 s |
||||||||
|
k. |
780-1 400 (IR-A) |
|
LR: [W m-2 sr-1] t: [sekundit] |
|||||
|
kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s |
||||||||
|
l. |
780-1 400 (IR-A) |
|
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
kui t < 10 μs |
||||||||
|
m. |
780-3 000 (IR-A ja IR-B) |
EIR = 18 000 t-0,75 kui t ≤ 1 000 s |
E: [Wm-2] t: [sekundit] |
|
|
sarvkesta põletus kae moodustumine |
||
|
n. |
780-3 000 (IR-A ja IR-B) |
EIR = 100 kui t > 1 000 s |
[W m-2] |
|||||
|
o. |
380-3 000 (nähtav valgus, IR-A) ja IR-B) |
Hskin = 20 000 t0,25 kui t < 10 s |
H: [J m-2] t: [sekundit] |
|
nahk |
põletus |
||
|
Märkus 1: Vahemik 300–700 nm hõlmab osa UV-B kiirgusest, kogu UV-A kiirguse ja enamuse nähtavast valgusest; siiski viidatakse üldjuhul nendega seotud ohtude korral “sinise valguse” ohule. Rangelt võttes hõlmab sinine valgus ainult umbes vahemikku 400–490 nm. Märkus 2: Eriti väikeste allikate fikseerimise korral (nägemisnurk α < 11mrad), võib LB ümber arvestada EB-ks. Tavaliselt kohaldatakse seda vaid oftalmoloogiliste instrumentide puhul või liikumatu silma korral anesteesia ajal. Maksimaalne “vaatamise aeg” leitakse:tmax = 100/EB kus EB väljendatakse ühikuga W m-2. Tavaliste nägemisülesannete ajal ei ületa see silma liikumise tõttu 100 s. |
||||||||
Tabel 1.2:
S (λ) [ühikuta suurus], 180 nm–400 nm
|
λ (nm) |
S (λ) |
|
180 |
0,0120 |
|
181 |
0,0126 |
|
182 |
0,0132 |
|
183 |
0,0138 |
|
184 |
0,0144 |
|
185 |
0,0151 |
|
186 |
0,0158 |
|
187 |
0,0166 |
|
188 |
0,0173 |
|
189 |
0,0181 |
|
190 |
0,0190 |
|
191 |
0,0199 |
|
192 |
0,0208 |
|
193 |
0,0218 |
|
194 |
0,0228 |
|
195 |
0,0239 |
|
196 |
0,0250 |
|
197 |
0,0262 |
|
198 |
0,0274 |
|
199 |
0,0287 |
|
200 |
0,0300 |
|
201 |
0,0334 |
|
202 |
0,0371 |
|
203 |
0,0412 |
|
204 |
0,0459 |
|
205 |
0,0510 |
|
206 |
0,0551 |
|
207 |
0,0595 |
|
208 |
0,0643 |
|
209 |
0,0694 |
|
210 |
0,0750 |
|
211 |
0,0786 |
|
212 |
0,0824 |
|
213 |
0,0864 |
|
214 |
0,0906 |
|
215 |
0,0950 |
|
216 |
0,0995 |
|
217 |
0,1043 |
|
218 |
0,1093 |
|
219 |
0,1145 |
|
220 |
0,1200 |
|
221 |
0,1257 |
|
222 |
0,1316 |
|
223 |
0,1378 |
|
224 |
0,1444 |
|
225 |
0,1500 |
|
226 |
0,1583 |
|
227 |
0,1658 |
|
228 |
0,1737 |
|
229 |
0,1819 |
|
230 |
0,1900 |
|
231 |
0,1995 |
|
232 |
0,2089 |
|
233 |
0,2188 |
|
234 |
0,2292 |
|
235 |
0,2400 |
|
236 |
0,2510 |
|
237 |
0,2624 |
|
238 |
0,2744 |
|
239 |
0,2869 |
|
240 |
0,3000 |
|
241 |
0,3111 |
|
242 |
0,3227 |
|
243 |
0,3347 |
|
244 |
0,3471 |
|
245 |
0,3600 |
|
246 |
0,3730 |
|
247 |
0,3865 |
|
248 |
0,4005 |
|
249 |
0,4150 |
|
250 |
0,4300 |
|
251 |
0,4465 |
|
252 |
0,4637 |
|
253 |
0,4815 |
|
254 |
0,5000 |
|
255 |
0,5200 |
|
256 |
0,5437 |
|
257 |
0,5685 |
|
258 |
0,5945 |
|
259 |
0,6216 |
|
260 |
0,6500 |
|
261 |
0,6792 |
|
262 |
0,7098 |
|
263 |
0,7417 |
|
264 |
0,7751 |
|
265 |
0,8100 |
|
266 |
0,8449 |
|
267 |
0,8812 |
|
268 |
0,9192 |
|
269 |
0,9587 |
|
270 |
1,0000 |
|
271 |
0,9919 |
|
272 |
0,9838 |
|
273 |
0,9758 |
|
274 |
0,9679 |
|
275 |
0,9600 |
|
276 |
0,9434 |
|
277 |
0,9272 |
|
278 |
0,9112 |
|
279 |
0,8954 |
|
280 |
0,8800 |
|
281 |
0,8568 |
|
282 |
0,8342 |
|
283 |
0,8122 |
|
284 |
0,7908 |
|
285 |
0,7700 |
|
286 |
0,7420 |
|
287 |
0,7151 |
|
288 |
0,6891 |
|
289 |
0,6641 |
|
290 |
0,6400 |
|
291 |
0,6186 |
|
292 |
0,5980 |
|
293 |
0,5780 |
|
294 |
0,5587 |
|
295 |
0,5400 |
|
296 |
0,4984 |
|
297 |
0,4600 |
|
298 |
0,3989 |
|
299 |
0,3459 |
|
300 |
0,3000 |
|
301 |
0,2210 |
|
302 |
0,1629 |
|
303 |
0,1200 |
|
304 |
0,0849 |
|
305 |
0,0600 |
|
306 |
0,0454 |
|
307 |
0,0344 |
|
308 |
0,0260 |
|
309 |
0,0197 |
|
310 |
0,0150 |
|
311 |
0,0111 |
|
312 |
0,0081 |
|
313 |
0,0060 |
|
314 |
0,0042 |
|
315 |
0,0030 |
|
316 |
0,0024 |
|
317 |
0,0020 |
|
318 |
0,0016 |
|
319 |
0,0012 |
|
320 |
0,0010 |
|
321 |
0,000819 |
|
322 |
0,000670 |
|
323 |
0,000540 |
|
324 |
0,000520 |
|
325 |
0,000500 |
|
326 |
0,000479 |
|
327 |
0,000459 |
|
328 |
0,000440 |
|
329 |
0,000425 |
|
330 |
0,000410 |
|
331 |
0,000396 |
|
332 |
0,000383 |
|
333 |
0,000370 |
|
334 |
0,000355 |
|
335 |
0,000340 |
|
336 |
0,000327 |
|
337 |
0,000315 |
|
338 |
0,000303 |
|
339 |
0,000291 |
|
340 |
0,000280 |
|
341 |
0,000271 |
|
342 |
0,000263 |
|
343 |
0,000255 |
|
344 |
0,000248 |
|
345 |
0,000240 |
|
346 |
0,000231 |
|
347 |
0,000223 |
|
348 |
0,000215 |
|
349 |
0,000207 |
|
350 |
0,000200 |
|
351 |
0,000191 |
|
352 |
0,000183 |
|
353 |
0,000175 |
|
354 |
0,000167 |
|
355 |
0,000160 |
|
356 |
0,000153 |
|
357 |
0,000147 |
|
358 |
0,000141 |
|
359 |
0,000136 |
|
360 |
0,000130 |
|
361 |
0,000126 |
|
362 |
0,000122 |
|
363 |
0,000118 |
|
364 |
0,000114 |
|
365 |
0,000110 |
|
366 |
0,000106 |
|
367 |
0,000103 |
|
368 |
0,000099 |
|
369 |
0,000096 |
|
370 |
0,000093 |
|
371 |
0,000090 |
|
372 |
0,000086 |
|
373 |
0,000083 |
|
374 |
0,000080 |
|
375 |
0,000077 |
|
376 |
0,000074 |
|
377 |
0,000072 |
|
378 |
0,000069 |
|
379 |
0,000066 |
|
380 |
0,000064 |
|
381 |
0,000062 |
|
382 |
0,000059 |
|
383 |
0,000057 |
|
384 |
0,000055 |
|
385 |
0,000053 |
|
386 |
0,000051 |
|
387 |
0,000049 |
|
388 |
0,000047 |
|
389 |
0,000046 |
|
390 |
0,000044 |
|
391 |
0,000042 |
|
392 |
0,000041 |
|
393 |
0,000039 |
|
394 |
0,000037 |
|
395 |
0,000036 |
|
396 |
0,000035 |
|
397 |
0,000033 |
|
398 |
0,000032 |
|
399 |
0,000031 |
|
400 |
0,000030 |
Tabel 1.3:
B (λ), R (λ) [ühikuta suurused], 380 nm–1 400 nm
|
λ (nm) |
B (λ) |
R (λ) |
|
300 ≤ λ < 380 |
0,01 |
– |
|
380 |
0,01 |
0,1 |
|
385 |
0,013 |
0,13 |
|
390 |
0,025 |
0,25 |
|
395 |
0,05 |
0,5 |
|
400 |
0,1 |
1 |
|
405 |
0,2 |
2 |
|
410 |
0,4 |
4 |
|
415 |
0,8 |
8 |
|
420 |
0,9 |
9 |
|
425 |
0,95 |
9,5 |
|
430 |
0,98 |
9,8 |
|
435 |
1 |
10 |
|
440 |
1 |
10 |
|
445 |
0,97 |
9,7 |
|
450 |
0,94 |
9,4 |
|
455 |
0,9 |
9 |
|
460 |
0,8 |
8 |
|
465 |
0,7 |
7 |
|
470 |
0,62 |
6,2 |
|
475 |
0,55 |
5,5 |
|
480 |
0,45 |
4,5 |
|
485 |
0,32 |
3,2 |
|
490 |
0,22 |
2,2 |
|
495 |
0,16 |
1,6 |
|
500 |
0,1 |
1 |
|
500 < λ ≤ 600 |
100,02·(450 - λ) |
1 |
|
600 < λ ≤ 700 |
0,001 |
1 |
|
700 < λ ≤ 1 050 |
– |
100,002·(700 - λ) |
|
1 050 < λ ≤ 1 150 |
– |
0,2 |
|
1 150 < λ ≤ 1 200 |
– |
0,2 · 100,02·(1 150 - λ) |
|
1 200 < λ ≤ 1 400 |
– |
0,02 |
II LISA
OPTILINE LASERKIIRGUS
Optilise kiirgusega kokkupuute biofüüsikaliselt asjakohased väärtused võib määrata allpool esitatud valemite abil. Kasutatav valem sõltub allikast eralduva kiirguse lainepikkusest ja kestusest ja tulemusi tuleks võrrelda tabelites 2.2–2.4 esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise laserkiirguse allika kohta võib olla rohkem kui üks kokkupuute väärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.
Koefitsiendid tabelites 2.2–2.4 osutatud summade arvutamiseks on loetletud tabelis 2.5 ja korduva kokkupuute parandustegurid on loetletud tabelis 2.6.
Märkused:
|
dP |
võimsus, mida väljendatakse vattides [W]; |
|
dA |
pindala, mida väljendatakse ruutmeetrites [m2]; |
|
E (t), E |
kiirgusintensiivsus või võimsustihedus: teatud pinnale langeva kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida tavaliselt väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]. E(t), E väärtused saadakse mõõtmise teel või võib need anda seadme valmistaja; |
|
H |
kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta[J m-2]; |
|
t |
aeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s]; |
|
λ |
lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm]; |
|
γ |
mõõdetavat vaatevälja piirav koonusnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; |
|
γm |
mõõdetav vaateväli, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; |
|
α |
allika avanemisnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; piirav ava: ringikujuline ala, mille ulatuses arvutatakse kiirgusintensiivsuse ja kiirgusega kokkupuute keskmised. |
|
G |
integraalne kiirgustihedus: kiirgustiheduse integraal antud kokkupuute aja jooksul, mida väljendatakse kiirgusenergiana kiirgava pinna pindalaühiku kohta ja emissiooni ruuminurga ühiku kohta, džaulides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [J m-2 sr-1]. |
Tabel 2.1:
Kiirguse ohud
|
Lainepikkus [nm] λ |
Kiirguse vahemik |
Mõjutatud elund |
Oht |
Kokkupuute piirväärtuse tabel |
|
180–400 |
UV |
silm |
fotokeemiline kahjustus ja termiline kahjustus |
2.2, 2.3 |
|
180–400 |
UV |
nahk |
erüteemia |
2.4 |
|
400–700 |
nähtav |
silm |
võrkkesta kahjustus |
2.2 |
|
400–600 |
nähtav |
silm |
fotokeemiline kahjustus |
2.3 |
|
400–700 |
nähtav |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
|
700–1 400 |
IR-A |
silm |
termiline kahjustus |
2.2, 2.3 |
|
700–1 400 |
IR-A |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
|
1 400–2 600 |
IR-B |
silm |
termiline kahjustus |
2.2 |
|
2 600–106 |
IR-C |
silm |
termiline kahjustus |
2.2 |
|
1 400–106 |
IR-B, IR-C |
silm |
termiline kahjustus |
2.3 |
|
1 400–106 |
IR-B, IR-C |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
Tabel 2.2
Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused - Lühike kokkupuuteaeg < 10 s
|
Lainepikkus (1)[nm] |
Ava |
Kestus [s] |
|||||||
|
10-13–10-11 |
10-11–10-9 |
10-9–10-7 |
10-7–1,8 · 10-5 |
1,8 · 10-5–5 · 10-5 |
5 · 10-5–10-3 |
10-3 — 101 |
|||
|
UV-C |
180-280 |
1 mm kui t<0,3 s; 1,5 · t0,375 kui 0,3<t<10 s |
E = 3 1010 [W m-2] (3) |
H = 30 [J m-2] |
|||||
|
UV-B |
280-302 |
||||||||
|
303 |
H = 40 [J m-2] |
kui t < 2,6 · 10-9 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (2) |
|||||||
|
304 |
H = 60 [J m-2] |
kui t < 1,3 · 10-8 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
305 |
H = 100 [J m-2] |
kui t < 1,0 · 10-7 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
306 |
H = 160 [J m-2] |
kui t < 6,7 · 10-7 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
307 |
H = 250 [J m-2] |
kui t < 4,0 · 10-6 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
308 |
H = 400 [J m-2] |
kui t < 2,6 · 10-5 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
309 |
H = 630 [J m-2] |
kui t < 1,6 · 10-4 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
310 |
H = 103 [J m-2] |
kui t < 1,0 · 10-3 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
311 |
H = 1,6·103 [J m-2] |
kui t < 6,7 · 10-3 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
312 |
H = 2,5·103 [J m-2] |
kui t < 4,0 · 10-2 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
313 |
H = 4,0·103 [J m-2] |
kui t < 2,6 · 10-1 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
314 |
H = 6,3·103 [J m-2] |
kui t < 1,6 · 100-4 siis H = 5,6 · 103 t 0,25 [J m-2] (4) |
|||||||
|
UV-A |
315-400 |
H = 5,6 ·103 t0,25 [J m-2] |
|||||||
|
nähtav valgus ja IR-A |
400-700 |
7 mm |
H = 1,5·10-4CE [Jm-2] |
H = 2,7·104 t0,75 CE [Jm-2] |
H = 5·10-3 CE [Jm-2] |
H = 18 · t0,75 CE [Jm-2] |
|||
|
700-1 050 |
H = 1,5·10-4 CA CE [Jm-2] |
H=2,7·104 t0,75 CA CE [Jm-2] |
H = 5·10-3 CA CE [Jm-2] |
H = 18 · t0,75 CA CE [Jm-2] |
|||||
|
1 050-1 400 |
H = 1,5·10-3 CC CE [Jm-2] |
H =2,7·105 t0,75 CC CE [Jm-2] |
H = 5·10-2 CC CE [Jm-2] |
H = 90 · t0,75 CC CE [Jm-2] |
|||||
|
IR-B & IR-C |
1 400-1 500 |
Vt märkus (3) |
E = 1012 [W m-2] (4) |
H = 103 [Jm-2] |
H=5,6·103 · t0,25 [Jm-2] |
||||
|
1 500-1 800 |
E = 1013 [W m-2] (3) |
H = 104 [Jm-2] |
|||||||
|
1 800-2 600 |
E = 1012 [W m-2] (3) |
H = 103 [Jm-2] |
H=5,6·103 · t0,25 [Jm-2] |
||||||
|
2 600-106 |
E = 1011 [W m-2] (3) |
H=100 [Jm-2] |
H = 5,6·103 · t0,25 [Jm-2] |
||||||
Tabel 2.3
Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused Pikk kokkupuuteaeg ≥ 10 s
|
Lainepikkus (5) [nm] |
Ava |
Kestus [s] |
|||||||||
|
101–102 |
102–104 |
104–3 · 104 |
|||||||||
|
UV-C |
180-280 |
3,5 mm |
H = 30 [J m-2] |
||||||||
|
UV-B |
280-302 |
||||||||||
|
303 |
H = 40 [J m-2] |
||||||||||
|
304 |
H = 60 [J m-2] |
||||||||||
|
305 |
H = 100 [J m-2] |
||||||||||
|
306 |
H = 160 [J m-2] |
||||||||||
|
307 |
H = 250 [J m-2] |
||||||||||
|
308 |
H = 400 [J m-2] |
||||||||||
|
309 |
H = 630 [J m-2] |
||||||||||
|
310 |
H = 1,0 103 [J m-2] |
||||||||||
|
311 |
H = 1,6 103 [J m-2] |
||||||||||
|
312 |
H = 2,5 103 [J m-2] |
||||||||||
|
313 |
H = 4,0 103 [J m-2] |
||||||||||
|
314 |
H = 6,3 103 [J m-2] |
||||||||||
|
UV-A |
315-400 |
H = 104 [J m-2] |
|||||||||
|
Nähtav 400 — 700 |
400–600 Fotokeemiline (6) Võrkkestakahjustus |
7 mm |
H = 100 CB [Jm-2] (γ = 11 mrad) (8) |
E = 1CB [Wm-2]; (γ = 1,1 t0,5 mrad) (8) |
E = 1CB [Wm-2] (γ = 110 mrad) (8) |
||||||
|
400–700 Termiline (6) Võrkkestakahjustus |
|
||||||||||
|
IR-A |
700-1 400 |
7 mm |
|
||||||||
|
IR-B & IR-C |
1 400-106 |
see (7) |
E = 1 000 [Wm-2] |
||||||||
Tabel 2.4:
Naha suhtes kohaldatavad laseriga kokkupuute piirväärtused
|
Lainepikkus (9) [nm] |
Ava |
Kestus [s] |
||||||
|
< 10-9 |
10-9 — 10-7 |
10-7 — 10-3 |
10-3 — 101 |
101 — 103 |
103 — 3 · 104 |
|||
|
UV (A, B, C) |
180-400 |
3,5 mm |
E = 3 · 1010 [W m-2] |
Sama, mis silma kokkupuute piirnorm |
||||
|
nähtav valgus ja IR-A |
400-700 |
3,5 mm |
E = 2 · 1011 [W m-2] |
H = 200 CA [J m-2] |
H = 1,1 · 104 CA t 0,25 [J m-2] |
E = 2 · 103 CA [W m-2] |
||
|
700-1 400 |
E = 2 · 1011 CA [W m-2] |
|||||||
|
IR-B & IR-C |
1 400-1 500 |
E = 1012 [W m-2] |
Sama, mis silma kokkupuute piirväärtus |
|||||
|
1 500-1 800 |
E = 1013 [W m-2] |
|||||||
|
1 800-2 600 |
E = 1012 [W m-2] |
|||||||
|
2 600-106 |
E = 1011 [W m-2] |
|||||||
Tabel 2.5:
Kohaldatavad parandustegurid ja teised arvutusparameetrid
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv spektrivahemik (nm) |
Väärtus |
|
CA |
λ < 700 |
CA = 1,0 |
|
700-1 050 |
CA = 100,002(λ — 700) |
|
|
1 050-1 400 |
CA = 5,0 |
|
|
CB |
400-450 |
CB = 1,0 |
|
450-700 |
CB = 100,02(λ — 450) |
|
|
CC |
700-1 150 |
CC = 1.0 |
|
1 150-1 200 |
CC = 100,018(λ — 1150) |
|
|
1 200-1 400 |
CC = 8,0 |
|
|
T1 |
λ < 450 |
T1 = 10 s |
|
450-500 |
T1 = 10 · [100,02 ( λ — 450)] s |
|
|
λ > 500 |
T1 = 100 s |
|
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv bioloogilise toime korral |
Väärtus |
|
αmin |
kõik termilised mõjud |
αmin = 1,5 mrad |
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv nurgavahemik (mrad) |
Väärtus |
|
CE |
α < αmin |
CE = 1,0 |
|
αmin < α < 100 |
CE = α/αmin |
|
|
α > 100 |
CE = α2 / (αmin · αmax) mrad kui αmax = 100 mrad |
|
|
T2 |
α < 1,5 |
T2 = 10 s |
|
1,5 < α < 100 |
T2 = 10 · [10(α — 1,5)/98,5] s |
|
|
α > 100 |
T2 = 100 s |
|
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv kokkupuuteaeg (s) |
Väärtus |
|
γ |
t ≤ 100 |
γ = 11 [mrad] |
|
100 < t < 104 |
γ = 1,1 t 0, 5 [mrad] |
|
|
t > 104 |
γ = 110 [mrad] |
Tabel 2.6:
Korduva kokkupuutumise parandustegurid
Kõiki kolme järgnevat üldreeglit tuleb kohaldada kõikide korduvate kokkupuudete korral, mis tekivad korduvas režiimis töötavate impulsslaserite või skaneerivate lasersüsteemide puhul.
|
1. |
Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada sellise impulsikestusega üksikimpulsi kokkupuute piirväärtust. |
|
2. |
Igasuguse impulsside rea (või impulsside rea alarühma) tekitatud kokkupuude aja t jooksul ei tohi ületada kokkupuute piirväärtust aja t jaoks. |
|
3. |
Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada üksikimpulsi kokkupuute piirväärtust, mis on korrutatud kumulatiivse termilise toime parandusteguriga Cp=N-0,25, kus N on impulsside arv. See reegel kohaldub vaid kokkupuute termilise kahjustuse piirväärtuste suhtes, kusjuures kõik vähem kui Tmin jooksul antud impulsse käsitletakse ühe impulsina. |
|
Parameeter |
Kehtiv spektrivahemik (nm) |
Väärtus |
|
|
Tmin |
315 < λ ≤ 400 |
Tmin = 10-9 s |
(= 1 ns) |
|
400 < λ ≤ 1 050 |
Tmin = 18 · 10-6 s |
(= 18 μs) |
|
|
1 050 < λ ≤ 1 400 |
Tmin = 50 · 10-6 s |
(= 50 μs) |
|
|
1 400 < λ ≤ 1 500 |
Tmin = 10-3 s |
(= 1 ms) |
|
|
1 500 < λ ≤ 1 800 |
Tmin = 10 s |
|
|
|
1 800 < λ ≤ 2 600 |
Tmin = 10-3 s |
(= 1 ms) |
|
|
2 600 < λ ≤ 106 |
Tmin = 10-7 s |
(= 100 ns) |
|
(1) Kui laseri lainepikkus on hõlmatud kahe piirväärtusega, kohaldatakse rangemat.
(2) Kui 1 400≤λ<105 nm: ava läbimõõt = 1 mm kui t ≤ 0,3 s ja 1,5t0,375 mm kui 0,3 s < t < 10 s; kui 105≤λ<106 nm: ava läbimõõt = 11 mm.
(3) Kuna sellisel impulsipikkuse kohta on teave puudulik, soovitab ICNIRP kasutada kiirgusintensiivsuse piirväärtust 1 ns impulsi jaoks.
(4) Tabelis on üksikute laserimpulsside väärtused. Kui tegemist on mitme laserimpulsiga, peab vahemikku Tmin (loetletud tabelis 2.6) toimunud impulsid kokku liita ja tulemus tuleb asetada valemisse 5,6 103 t0,25.
(5) Kui laseri lainepikkus või muu omadus on hõlmatud kahe piirväärtusega, kohaldatakse rangemat.
(6) Väikeste allikate puhul, millede vaatenurk on 1,5 mrad või vähem, nähtava valguse kahekordne piirväärtused E alates 400 nm–600 nm vähendada soojuskiirguse piirväärtuseni, kui 10s≤t<T1 ja kuni fotokeemilise kiirguse piirväärtuseni kui kokkupuute aeg on suurem. T1 ja T2 jaoks vt Tabel 2.5. Fotokeemilise kiirguse võrkkestale põhjustatavat ohtu võib väljendada ka kiirgustiheduse ajaintegraalina G = 106 CB[Jm-2 sr-1)] kui t > 10s ja kuni t = 10 000 s ja L = 100 CB [W m-2sr-1] kui t > 10 000 s. G ja L mõõtmisel tuleb γm-i kasutada kui keskmistatud vaatevälja. Nähtava valguse ja infrapunakiirguse vaheline ametlik piir on CIE määratud 780 nm.
(7) Veerg lainepikkuste ribade nimetustega on vaid kasutajale parema ülevaate andmiseks. (CEN kasutab tähist G, CIE kasutab tähist Lt ning IEC ja CENELEC kasutavad tähist LP.)
(8) Lainepikkusele 1 400 — 105 nm: ava läbimõõt = 3,5 mm; lainepikkusele 105 — 106 nm: ava läbimõõt = 11 mm. Kokkupuute väärtuse mõõtmiseks võetakse γ arvesse järgmiselt: Kui α (allika avanemisnurk. ) > γ ( piirav koonusnurk, esitatud vastavas veerus sulgudes), siis mõõdetavale vaateväljale γm tuleb anda γ väärtus. (Kui kasutada laiemat mõõtmise vaatevälja, hinnatakse ohtu üle).
Kui α < γ siis mõõdetav vaateväli γm peab olema piisavalt avar, et katta allikas täielikult, samas ei piirata seda teiselt poolt ja see võib olla suurem kui γ.
(9) Kui laseri lainepikkus või mõni muu omadus on hõlmatud kahe piirväärtusega, kohaldatakse rangemat.
NÕUKOGU PÕHJENDUSED
I. SISSEJUHATUS
1993. aasta 8. veebruaril esitas komisjon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 118a põhjal nõukogule direktiivi ettepaneku töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega.
Ettepanekuga sooviti täiendada direktiivi 89/391/EMÜ, selgitades, kuidas mõnda selle sätetest tuleb kohaldada füüsikaliste mõjuritega kokkupuute konkreetsel juhul.
Euroopa Parlament ning majandus- ja sotsiaalkomitee esitasid oma arvamused vastavalt 20. aprillil 1994 ja 30. juunil 1993. Euroopa Parlament kinnitas oma esimesel lugemisel võetud seisukohta 16. septembril 1999. (1)
8. juulil 1994 esitas komisjon muudetud ettepaneku.
Amsterdami lepingu jõustumise järel ettepaneku õiguslik alus muutus ja artikli 118a asemel sai aluseks artikli 137 lõige 2, milles on sätestatud Euroopa Parlamendi kaasotsustamisõigus ning konsultatsioonid majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.
Regioonide komitee teatas oma 13. jaanuari 2000. aasta kirjas, et ei esita direktiivi ettepaneku kohta arvamust.
Ettepaneku põhijooneks oli nelja tüüpi füüsikalise mõjuri (müra, mehaaniline vibratsioon, optiline kiirgus ja elektromagnetväljad) koondamine ühteainsasse dokumenti ning eraldi lisa koostamine iga mõjuri kohta.
Arvestades nelja füüsikalise mõjuri karakteristikute suurt erinevust, otsustati 1999. aastal käsitleda neid siiski eraldi direktiivides. Direktiivid vibratsiooni, müra ja elektromagnetväljade kohta on juba vastu võetud. Seega otsustas nõukogu keskenduda optilisele kiirgusele, neljandale ja viimasele elemendile.
18. aprillil 2005 võttis nõukogu vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele vastu ühise seisukoha.
II. EESMÄRK
Esialgse ettepaneku jaotamise järel esitatud käesoleva direktiivi ettepaneku eesmärk on parandada töötajate tervisekaitset ja tööohutust nende kokkupuutel optilisest kiirgusest tulenevate riskidega.
III. ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS
1. Üldised märkused
Vastavalt asutamislepingu artikli 137 lõikele 1 “toetab ja täiendab ühendus liikmesriikide meetmeid eelkõige töökeskkonna parandamisel, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust”.
Asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 märgitakse, “et nõukogu võib direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju”.
Nõukogu ühine seisukoht vastab asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 nimetatud eesmärkidele antud valdkonnas, kuna see on kavandatud miinimumnõuete kehtestamiseks töötajate tervise ja turvalisuse kaitseks optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskide puhul.
Lisaks võtab ühine seisukoht hoolimata esialgse ettepaneku jaotamise tulemusena tekkinud erinevast struktuurist arvesse eesmärke, mille tõi esile komisjon ja mida toetab parlament. Ühine seisukoht sisaldab mitmeid muudatusi, mis tehti parlamendis komisjoni ettepaneku esimesel lugemisel.
2. Struktuur ja põhielemendid
2.1 Üldine struktuur
Ühise seisukoha üldine struktuur vastab kokkupuute piirväärtuste kehtestamise ning töötajate teavitamist ja koolitust, konsulteerimist ja osalust käsitlevate artiklite ning muude sätete osas suurel määral vibratsiooni, müra ja elektromagnetvälju käsitlevate direktiivide sätetele. Samuti on see kooskõlas komisjoni muudetud ettepaneku üldstruktuuriga.
Vastavalt artiklile 1 osutab ühine seisukoht ohtudele, mis tulenevad töötajate tervisele ja turvalisusele optilise kiirguse kahjulikust mõjust silmadele ja nahale. Kuna direktiivi kohaldamisala hõlmab nii akuutseid kui kroonilisi tervisekahjustusi, ei tehta vahet pika- ja lühiajalistel mõjudel. Selles kajastub muu hulgas tõsiasi, et ülemäärane kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib avaldada pikaajalist mõju, näiteks põhjustada naha melanoomide teket.
2.2 Kokkupuute piirväärtused
Käesolev ühine seisukoht põhineb kokkupuute piirväärtuste (ELV — exposure limit value) kehtestamisel, nagu on määratletud artiklis 2 ning sätestatud lisade tabelites vastavalt artiklile 3. Need väärtused põhinevad peamiselt Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Eest Kaitsmise Komisjoni (ICNIRP — International Commission on Non-Ionising Radiation Protection) soovitustel. Valdkondades, milles ICNIRP väärtused puuduvad, kasutatakse Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC — International Electrotechnical Commission) kehtestatud väärtusi. Need teaduslikult põhjendatud, konservatiivsed suunised on kavandatud ära hoidma nii akuutset kui pikaajalist kahjulikku mõju, mida võib silmadele ja nahale avaldada kokkupuude äärmiselt intensiivse kiirgusega. ICNIRP suunistes sisalduvad kokkupuute piirväärtused vastavad väärtustele, mida soovitavad ka teised samas valdkonnas tegutsevad sõltumatud teaduslikud nõuandeorganid, eelkõige Ameerika Riiklik Tööstushügieenikute Konverents (ACGIH — American Conference of Governmental Industrial Hygienists), Ühendkuningriigi Rahvuslik Kiirguskaitsenõukogu (NRPB — (UK) National Radiological Protection Board) ja Madalmaade Tervisenõukogu (Gezondheidsraad).
Piirväärtused kokkupuutel mittekoherentse kiirgusega, mis pärineb muudest kui looduslikest optilise kiirguse allikatest, on sätestatud I lisas, ja piirväärtused kokkupuutel laserkiirgusega II lisas.
Kuna kokkupuute piirväärtuste rakendamist ja tehnilist kontrolli ei peeta kokkupuutel looduslike optilise kiirguse allikatega asjakohaseks, on ennetusabinõud, sealhulgas töötajate teavitamine ja koolitus looduslikest allikatest (päike, vulkaaniline aktiivsus, loodustulekahjud, välk jm) pärit optilise kiirgusega seotud riskide hindamisel ja kokkupuute riski vähendamisel äärmiselt olulised.
2.3 Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüs
Ühise seisukoha ühe põhiosa moodustavad artikli 4 sätted, milles käsitletakse kokkupuute kindlaksmääramist ja riskianalüüsi. Tööandja peab oma riskianalüüsis pöörama erilist tähelepanu muu hulgas järgmistele olulistele elementidele: eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvad töötajad ja mitmesugused kokkupuute allikad (artikkel 4 lõige 4).
Artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et tööandja hindab ja vajadusel ka mõõdab ja/või arvutab välja optilise kiirgusega kokkupuute tasemed. Artikkel sisaldab juhiseid selleks kohaldatava metoodika kohta: võimalusel tuleks kasutada IEC, CIE või CEN (2) standardeid ja soovitusi, ning juhul, kui need ei ole kättesaadavad, järgida siseriiklikke või rahvusvahelisi teaduspõhiseid suuniseid. Tarbetu kordamise vältimiseks võib hindamisel arvesse võtta seadme valmistaja poolt esitatud andmeid, kui selle kohta on olemas ühenduse asjakohane direktiiv.
2.4 Kindlaks tehtud riski korral võetavad meetmed
Ühise seisukoha eesmärk on välistada või vähendada miinimumini riske, mis tulenevad kokkupuutest optilise kiirgusega. Artikli 5 lõikes 2 viidatakse töötajatele, kes puutuvad kokku tehislike ja artikli 5 lõikes 3 töötajatele, kes puutuvad kokku looduslike optilise kiirguse allikatega. Mõlemal juhul peab tööandja koostama ja täitma tegevuskava, mis hõlmab tehnilisi ja/või organisatsioonilisi meetmeid.
Tehislike kiirgusallikate puhul nimetatakse artikli 5 lõikes 2 sellise tegevuskava elementidena muu hulgas teistsuguseid töömeetodeid, seadmete valikut, tehnilisi kiirguse vähendamise meetodeid või töökohtade planeeringut ja paigutust. Kokkupuute piirväärtuste kontseptsioonist lähtudes sätestatakse artikli 5 lõikes 5 sõnaselgelt, et töötajad ei tohi puutuda kokku kiirgusega, mille tugevus ületab antud piirväärtusi. Kui kiirguse tugevus siiski ületab piirväärtusi, võtab tööandja viivitamatult meetmed selle alandamiseks, teeb kindlaks kokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ning muudab kaitse- ja ennetusmeetmeid taolise juhtumi kordumise vältimiseks.
Lisaks tuleb tuvastatud riski korral kindlaks teha ohustatud piirkonnad, tähistada need asjakohase märgistusega ja piirata neile ligipääs (artikkel 5 lõige 4).
Kokkupuute piirväärtuste normi piires hoidmine tehislike optiliste kiirgusallikate puhul ning ettevaatusprintsiibi süstemaatiline järgimine looduslike optiliste kiirgusallikate puhul kaitsevad suurel määral mis tahes võimalike kahjulike mõjude eest.
2.5 Peamised erinevused võrreldes komisjoni muudetud ettepanekuga
Ühine seisukoht ja komisjoni muudetud ettepanek erinevad üksteisest peamiselt järgmistes punktides:
|
— |
uus struktuur seoses optilise kiirguse käsitlemisega eraldi direktiivis, |
|
— |
kokkupuute piirväärtuste ümberstruktureerimine ja uus määratlemine, sealhulgas rakendusväärtuste ja lävitasemete tühistamine, |
|
— |
lisades leiduvad tabelid ja sätted, mis järgivad rangelt ICNIRP soovitusi, |
|
— |
viited standarditele, soovitustele ja teaduspõhistele suunistele, mida riskianalüüsi raames kasutatakse tehislikest allikatest pärit optilise kiirgusega kokkupuute taseme hindamiseks, mõõtmiseks ja arvutamiseks, |
|
— |
teatud tegevuste kõrgenenud riskiks tunnistamise ja nendest pädevale organile teatamise nõude tühistamine, |
|
— |
välitingimustes töötajatele siseruumides töötajatega võrdse kaitstuse taseme võimaldamine. |
3. Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel tehtud muudatused
Ühises seisukohas käsitletakse ainult optilist kiirgust, kuid mitmed Euroopa Parlamendi muudatused puudutavad teisi valdkondi. Sellepärast tuli enne ühise seisukoha vastuvõtmist arvesse võtta ainult järgmisi muudatusi: 1, 4-21, 25, 27, 34-36.
3.1 Nõukogu poolt vastu võetud parlamendi muudatused
Muudatused 1, 5, 9, 14, 16 ja 25 võeti ühisesse seisukohta täies ulatuses — kui mitte sõna-sõnalt, siis nende mõtet edasi andes.
Lisaks viidi artikli 2 punkti e osaliselt sisse muudatus 4. Muudatuse 4 teksti kasutamise asemel eelistas nõukogu märkida, et kokkupuute piirväärtuste järgimine tagab töötajate kaitstuse kõigi teadaolevate tervist kahjustavate mõjude eest.
Muudatuse 10 mõte kajastub artikli 5 lõike 6 tekstis, ehkki nõukogu ei pidanud asjakohaseks nimetada eriti tundlike riskirühmade puhul ainsa eesmärgina ennetusmeetmeid.
Muudatuse 12 mõte kajastub ühise seisukoha artikli 5 lõikes 1, milles nüüd viidatakse kokkupuute välistamisele või selle vähendamisele miinimumini.
Muudatus 13 võeti osaliselt artikli 5 lõikesse 5. Nõukogu ei pidanud vajalikuks eriliselt esile tõsta kollektiivseid meetmeid, sest tööandja peab kokkupuute vähendamisel allapoole piirväärtusi võtma arvesse kõiki võimalikke ennetusmeetmeid.
Muudatuse 17 mõte kajastub artikli 4 lõike 4 punktis f, mis sisaldab mitmesuguste optilise kiirgusega kokkupuute tagajärjel tekkida võivate kaudsete mõjude loetelu.
3.2 Nõukogu poolt tagasi lükatud parlamendi muudatused
Nõukogu ei soovinud lisada oma ühisesse seisukohta muudatusi 6, 7, 8, 11, 15, 18, 19, 20, 21, 27, 34, 35 ja 36 järgmistel põhjustel:
|
— |
Vajadus komisjoni muudetud ettepanekus ning muudatustes 6 ja 7 esitatud lävitaseme või rakendusväärtuse järele puudub, kuna teadaolevate kahjulike mõjude vältimiseks piisab ICNIRP poolt soovitatud kokkupuute piirväärtuste järgimisest. Töötervishoius leidub vähe valdkondi, mida oleks nii põhjalikult uuritud nagu optilist kiirgust, või mille suhtes siseriiklike ja rahvusvaheliste tervise alal nõustavate asutuste vahel valitseks nii suur üksmeel kui kokkupuute ohutustasemete suhtes. |
|
— |
Muudatust 8 ei võetud vastu, kuna ei nähtud vajadust määratleda “hindamist” lisaks artiklis 4 leiduvatele sätetele veel eraldi. |
|
— |
Muudatust 11 ei kiidetud heaks seetõttu, et artikli 4 sätete kohaselt tuleb hinnata riski töötaja tervisele, mitte aga kokkupuute taset. |
|
— |
Tervisekontrolli käsitlevat muudatust 15 ei võetud vastu, sest nõukogu eelistas töötajate koormamise asemel siduva kohustusega viidata üldiselt raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklile 14. Ühise seisukoha artikkel 8 sisaldab siiski mitmeid sätteid tervisekontrolli korraldamise kohta. |
|
— |
Muudatused 18, 19 ja 20 osutusid ülearuseks, kuna ühine seisukoht ei sisalda eraldi sätet erandite või vabastuse kohta. |
|
— |
Nõukogu tunnistas asjakohaseks artiklis 11 sisalduva standardsätte komisjoni abistamiseks loodava komitee kohta ja ei võtnud sellepärast vastu muudatust 21. |
|
— |
Muudatus 27 osutus ülearuseks, kuna ühine seisukoht ei sisalda eraldi sätet ohtlike toimingute kohta. |
|
— |
Muudatusi 34, 35 ja 36 ei võetud vastu, sest lisad tehti kooskõlas ICNIRP soovitustega ümber. |
IV. JÄRELDUS
Nõukogu leiab, et tervikuna on tema ühine seisukoht kooskõlas komisjoni muudetud ettepaneku põhieesmärkidega. Samuti on nõukogu seisukohal, et pidades silmas nelja füüsikalise mõjuri kohta koostatud eraldi tekste, on nõukogu võtnud arvesse põhieesmärke, mille poole Euroopa Parlament püüdles komisjoni esialgsesse ettepanekusse tehtud muudatuste kaudu.
(1) EÜT C 54, 25.2.2000, lk 75.
(2) IEC: Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (International Electrotechnical Commission)
CIE: Rahvusvaheline Valgustuskomisjon (International Commission on Illumination)
CEN: Euroopa Standardikomitee (European Committee for Standardisation)