This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32013R0813
Commission Regulation (EU) No 813/2013 of 2 August 2013 implementing Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council with regard to ecodesign requirements for space heaters and combination heaters Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 813/2013, 2. august 2013 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 813/2013, 2. august 2013 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega EMPs kohaldatav tekst
ELT L 239, 6.9.2013, p. 136–161
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/01/2017
|
6.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 239/136 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 813/2013,
2. august 2013,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik tootekavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. |
|
(2) |
Katelde tõhususe sätted on kehtestatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (2). |
|
(3) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 punktis a on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised tooted on näiteks kütte- ja veesoojendusseadmed. |
|
(4) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles käsitletakse Euroopa Liidus enam kasutatavate kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmetega seotud tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke küsimusi. Uuring tehti koos sidusrühmadega ning liidu ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused on avaldatud. |
|
(5) |
Käesoleva määruse seisukohast olulised keskkonnaküsimused on kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete puhul energiatarbimine nende kasutamise ajal ning (soojuspumbaga kütteseadmete puhul) müravõimsustase. Lisaks sellele on fossiilkütuste jõul töötavate kütteseadmete puhul keskkonna seisukohast oluline lämmastikoksiidide, vingugaasi, osakeste ja süsivesinike heide. |
|
(6) |
Vingugaasi ja süsivesinike heite kohta ei ole asjakohane sätestada praegu ökodisaininõudeid, sest vastavaid Euroopa mõõtemeetodeid ei ole välja töötatud. Vastavate mõõtemeetodite väljatöötamise eesmärgil tegi komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidele ülesandeks tegelda käesoleva määruse läbivaatamise käigus ka kõnealuse heite ökodisaininõuetega. Kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete puhul võib jätkuvalt järgida ja rakendada liikmesriikides vingugaasi, osakeste ja süsivesinike heite kohta kehtivaid keskkonnanõudeid seni, kuni ei ole jõustunud vastavad ELi ökodisaininõuded. Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/142/EÜ (küttegaasiseadmete kohta) (3) sätteid, millega piiratakse küttegaasiseadmete põlemissaadusi seoses tervisekaitse ja ohutusega. |
|
(7) |
Ettevalmistav uuring näitab, et teiste direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas osutatud ökodisaininäitajatega seotud nõuded ei ole kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete puhul vajalikud. Eelkõige ei peeta oluliseks kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud külmutusagensitega, mida kasutatakse soojuspumbaga kütteseadmetes, millega tänapäeval köetakse Euroopas ehitisi. Seda, kas on asjakohane kehtestada ökodisaininõuded selliste kasvuhoonegaaside heite kohta, hinnatakse uuesti käesoleva määruse läbivaatamisel. |
|
(8) |
Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma katlad, koostootmise-kütteseadmed ja soojuspumbaga kütteseadmed, millega toodetakse soojust vesiküttesüsteemiga ruumi soojendamiseks, ning veesoojendid-katlad ja soojuspumbaga veesoojendid-kütteseadmed, millega toodetakse soojust vesiküttesüsteemiga ruumi soojendamiseks ning sooja joogi- ja olmevee tarnimiseks. Sellised kütteseadmed on ette nähtud tööks gaas- või vedelkütusega, sealhulgas (kuid mitte eelkõige) biokütusega, elektri jõul või ümbritsevast õhust või jäätmetest saadava energia jõul. |
|
(9) |
Kütteseadmetel, mis on kavandatud töötama peamiselt (üle 50 %) biomassist toodetud gaas- või vedelkütusel, on sellised tehnilised näitajad, mida oleks vaja tehnika, majanduse ja keskkonna seisukohast täiendavalt analüüsida. Sõltuvalt analüüsi tulemustest tuleks hiljem vajaduse korral kehtestada selliste kütteseadmete ökodisaini nõuded. |
|
(10) |
Hinnanguline aastane kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2005. aastal 12 089 PJ (289 miljonit nafta ekvivalenttonni), millele vastav heide on 698 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Konkreetseid meetmeid võtmata suureneks eeldatav aastane energiatarbimine 2020. aastaks 10 688 PJ-ni. Hinnanguline aastane kütteseadmetest ja veesoojenditest-kütteseadmetest tulenev lämmastikoksiidide heide oli Euroopa Liidus 2005. aastal 821 000 SOx ekvivalenttonni. Kui konkreetseid meetmeid ei võeta, võib aastane heide 2020. aastal ulatuda 783 000 SOx ekvivalenttonnini. Ettevalmistav uuring näitab, et kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete kasutamisel tarbitavat energiat ning lämmastikoksiidide heidet on võimalik oluliselt vähendada. |
|
(11) |
Kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete energiatarbimist on võimalik vähendada, kui kasutada olemasolevaid litsentsivabasid ja kulutasuvaid tehnilisi lahendusi, mille abil väheneks üldine kulu, mis tuleneb nii toote ostmisest kui ka selle edasisest kasutamisest. |
|
(12) |
Euroopa Liidus on peaaegu viis miljonit eluruumi, millel on ühiskasutatav suitsulõõr. Tehniliselt ei ole võimalik olemasolevaid katlaid ja veesoojendeid-katlaid välja vahetada tõhusate kondensatsioonkateldega, kui suitsulõõr on ühiskasutuses. Käesolevas määruses esitatud nõuded lubavad turule jätta sellistes tingimustes kasutamiseks ette nähtud katlad, mis ei ole kondensatsioonkatlad; sellega välditakse tarbijate tarbetuid kulutusi, antakse tootjatele aega välja töötada tõhusamal kütmistehnoloogial põhinevad katlad ning antakse liikmesriikidele aega koostada oma ehitusseadusi. |
|
(13) |
Käesolevas määruses ja komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 811/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, temperatuuriregulaatoriga päikese-kütteseadmete ning temperatuuriregulaatoriga veesoojendite-päikesekütteseadmete energiamärgistamisega, (4) sätestatud ökodisaininõuete järgimisest 2020. aastaks oodatav üldine mõju on järgmine: energiasääst aastas 1 900 PJ (45 miljonit nafta ekvivalenttonni, millele vastav heide on 110 miljonit CO2 ekvivalenttonni, ning aastase lämmastikoksiidide heite vähenemine 270 000 SOx ekvivalenttonni võrreldes olukorraga, kui meetmeid ei võetaks. |
|
(14) |
Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete energiatarbimine, müravõimsustase ja lämmastikoksiidide heide ning kuumaveesalvestite püsikaod kogu Euroopa Liidus, parandades sellega siseturu toimimist ja nimetatud toodete keskkonnatoimet. |
|
(15) |
Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. |
|
(16) |
Ökodisaininõuded tuleks kehtestada järk-järgult, et jätta tootjatele piisavalt aega käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete ümberkujundamiseks. Ajakava peaks olema selline, et sellega võetaks arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning tagataks ühtlasi käesoleva määruse eesmärkide õigeaegne saavutamine. |
|
(17) |
Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutamismeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonide vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, (5) sätestatud menetluste kohaselt. |
|
(18) |
Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikega 2 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused. |
|
(19) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
|
(20) |
Selleks et kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete keskkonnamõju piirata veelgi, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamise kohta. |
|
(21) |
Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks sätestada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus. |
|
(22) |
Direktiiv 92/42/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks, välja arvatud selle artikli 7 lõige 2 ja artikkel 8 ning III–V lisa, ja käesoleva määrusega tuleks kehtestada uued sätted, mille reguleerimisalasse kuuluksid ka muud kütteseadmed peale katelde, et parandada kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete energiatõhusust ning teisi keskkonnamõju seisukohast tähtsaid näitajaid. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 400 kW nimisoojusvõimsusega kütteseadmetele ja veesoojenditele-kütteseadmetele, sealhulgas kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele, nagu on määratletud delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 artiklis 2, kõnealuste toodete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
|
a) |
kütteseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama peamiselt biomassist toodetud gaas- ja vedelkütusel; |
|
b) |
tahkekütustel töötavad kütteseadmed; |
|
c) |
kütteseadmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (6) tähenduses; |
|
d) |
kütteseadmed, mis toodavad soojust üksnes sooja joogi- või olmevee tarbeks; |
|
e) |
kütteseadmed gaasilise soojuskandja, nagu auru või õhu soojendamiseks ja tarnimiseks; |
|
f) |
koostootmise-kütteseadmed suurima elektrivõimsusega vähemalt 50 kW; |
|
g) |
kütteseadmetele mõeldud soojusgeneraatorid ja selliste soojusgeneraatorite kestad, mis on turule lastud enne 1. jaanuari 2018 samasuguste soojusgeneraatorite ja samasuguste kestade asendamiseks. Asendustootele või selle pakendile tuleb selgelt märkida, mis tüüpi kütteseadme või soojendi jaoks see on ette nähtud. |
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:
1) „kütteseade”– kas ruumi kütmiseks ette nähtud seade või veesoojendi-kütteseade;
2) „ruumi kütmiseks ette nähtud seade”–
|
a) |
seade, mis vesiküttesüsteemiga toodab soojust soovitud sisetemperatuuri saavutamiseks ja selle hoidmiseks suletud ruumis, näiteks hoones, korteris või toas, ning |
|
b) |
millel on üks või mitu soojusgeneraatorit; |
3) „veesoojendi-kütteseade”– kütteseade, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks etteantud temperatuuriga, etteantud koguses, etteantud vooluhulgas ja etteantud ajavahemikel sooja joogi- ja olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogi- ja olmeveevarustusega;
4) „vesiküttesüsteem”– küttesüsteem, milles vesi on soojuskandja hoone või selle osa kütmiseks kasutatava keskselt toodetud soojuse viimiseks kiirguritesse;
5) „soojusgeneraator”– see osa kütteseadmest, milles toodetakse soojust ühel järgmistest viisidest:
kusjuures kütteseadmeks loetakse ka kütteseadmele ette nähtud soojusgeneraatorit ja sellise soojusgeneraatori jaoks ette nähtud kesta;
6) „kütteseadmekest”– kütteseadme osa, millesse on ette nähtud paigaldada soojusgeneraator;
7) „nimisoojusvõimsus (Prated )”– kütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW] standardsetel nimitingimustel ruumi kütmisel ja (vajaduse korral) vee soojendamisel; soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete nimisoojusvõimsuse määramise standardsed nimitingimused on III lisa tabelis 4 esitatud arvutuslikud võrdlustingimused;
8) „standardsed nimitingimused”– kütteseadmete töötingimused keskmistel kliimatingimustel nimisoojusvõimsuse, kütmise sesoonse energiatõhususe, vee soojendamise kasuteguri, müravõimsustaseme ja lämmastikoksiidide heite määramiseks;
9) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsandusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;
10) „biokütus”– biomassist saadav gaas- või vedelkütus;
11) „fossiilkütus”– ürgset päritolu gaas- või vedelkütus;
12) „katel”– kütteseade, milles toodetakse soojust fossiil- ja/või biokütusest ja/või elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslikul toimel;
13) „veesoojendi-katel”– katel, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks etteantud temperatuuril, etteantud koguses, etteantud vooluhulgaga ja etteantud ajavahemikel sooja joogi- või olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogi- või olmeveevarustusega;
14) „elektrikatel”– katel, milles soojust toodetakse üksnes elekterküttekehaga elektrivoolu soojusliku toime abil;
15) „veesoojendi-elektrikatel”– veesoojendi-katel, milles soojust toodetakse üksnes elekterküttekehaga elektrivoolu soojusliku toime abil;
16) „koostootmise-kütteseade”– ruumi kütmise kütteseade, millega ühe ja sama protsessi käigus toodetakse üheaegselt soojust ja elektrienergiat;
17) „soojuspumbaga kütteseade”– ümbritsevast õhust, veest, maapinnast ja/või jäätmetest ammutatud soojust ruumi kütmiseks kasutav seade; soojuspumbaga kütteseadmel võib olla üks või mitu täiendavat kütteseadet – kas elekterküttekeha või fossiil- ja/või biokütusel töötavat kütteseadet;
18) „soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade”– soojuspumbaga kütteseade, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks etteantud temperatuuriga, etteantud koguses, etteantud vooluhulgaga ja etteantud ajavahemikel sooja joogi- või olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogivee- või olmeveevarustusega;
19) „täiendav kütteseade”– lisakütteseade, millega toodetakse soojust siis, kui soojustarve on suurem, kui võimaldab rahuldada põhikütteseadme nimisoojusvõimsus;
20) „kütmise sesoonne energiatõhusus (ηs )”– arvutuslikul soojendamishooajal ruumi soojendamiseks tarbitava kütteseadme toodetava soojuse ja selle soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [%];
21) „vee soojendamise kasutegur (ηwh )”– veesoojendist-kütteseadmest saadava joogi- või olmevee soojendamiseks kasutatava kasuliku energia ja selle saamiseks kasutatava energia suhe protsentides;
22) „müravõimsustase (LWA )”– A-kaalutud müravõimsustase [dB] siseruumis ja/või väljas;
23) „teisendustegur (CC)”– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (7) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5.
II–V lisa kohaldamiseks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded ja ajakava
1. Kütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.
2. Ökodisaininõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale.
|
a) |
alates 26. septembrist 2015
|
|
b) |
alates 26. septembrist 2017
|
|
c) |
alates 26. septembrist 2018 peavad kütteseadmed vastama II lisa punkti 4 alapunkti a nõuetele. |
3. Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse III lisas sätestatud nõuete kohaselt.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem, ilma et sellega piirataks nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 ning III–V lisa kohaldamist.
2. Vastavushindamise tehnilises dokumentatsioonis peavad olema käesoleva määruse II lisa punkti 5 alapunktis b sätestatud tooteandmed.
Artikkel 5
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll
Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve eesmärgil käesoleva määruse IV lisas kirjeldatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.
Artikkel 6
Soovituslikud võrdlusnäitajad
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate kütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Kütteseadmetehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Eelkõige hinnatakse läbivaatamisel järgmist:
|
a) |
kas on asjakohane kehtestada külmutusagensist tingitud kasvuhoonegaaside heite ökodisaini nõuded; |
|
b) |
mis tasemel võiks võtta kasutusele vingugaasi, süsivesinike ja osakeste heite ökodisaini nõuded väljatöötatavate mõõtmismeetodite alusel; |
|
c) |
kas on asjakohane kehtestada katelde ja veesoojendite-katelde rangemad energiatõhususe, müravõimsustaseme ja lämmastikoksiidide heite ökodisaini nõuded; |
|
d) |
kas on asjakohane kehtestada spetsiaalselt peamiselt biomassist toodetud gaas- või vedelkütuse kasutamiseks ette nähtud kütteseadmete ökodisaini nõuded; |
|
e) |
teisendusteguri väärtuse kehtivus; |
|
f) |
kolmanda isiku sertifitseerimistegevuse asjakohasus. |
Artikkel 8
Üleminekusätted
1. Kuni 26. septembrini 2015 võivad liikmesriigid lubada lasta turule ja/või võtta kasutusele kütteseadmeid, mis on kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal liikmesriikides kütmise sesoonse energiatõhususe, vee soojendamise kasuteguri ja müravõimsustaseme kohta kehtivate õigusaktidega.
2. Kuni 26. septembrini 2018 võivad liikmesriigid lubada lasta turule ja/või võtta kasutusele kütteseadmeid, mis on kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal liikmesriikides lämmastikoksiidide heite kohta kehtivate õigusaktidega.
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 92/42/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud selle artikli 7 lõige 2 ja artikkel 8 ning III–V lisa, ilma et sellega piirataks liikmesriikide kohustust võtta kõnealune direktiiv üle siseriiklikku õigusesse ja kohaldada seda seni, kuni hakatakse kohaldama käesoleva määruse II lisas sätestatud ökodisaininõudeid.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 2. august 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17.
(3) ELT L 330, 16.12.2009, lk 10.
(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
(5) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(6) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(7) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
I LISA
II–V lisas kasutatavad mõisted
II–V lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid.
Kütteseadmetega seotud mõisted
1) „Ooteseisund”– seisund, milles kütteseade on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;
2) „ooteseisundi võimsustarve (PSB )”– seadme tarbitav võimsus [kW] ooteseisundis;
3) „keskmised kliimatingimused”– temperatuuritingimused, mis on iseloomulikud Strasbourgi linnale;
4) „temperatuuriregulaator”– seade, mis võimaldab lõppkasutajal seadistada sisetemperatuuri teatavateks ajavahemikeks ja edastada andmeid asjakohasele kütteseadme seadisele, näiteks juhtpaneelile, aidates sellega reguleerida sisetemperatuuri;
5) „ülemine kütteväärtus (GCV)”– kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast veest ja vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;
6) „võrdväärne mudel”– mudel, millel on samasugused II lisa punkti 5 tabelis 1 või 2 (kumb on asjakohane) sätestatud tehnilised näitajad nagu teisel mudelil ja mille on viinud turule sama tootja.
Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmetega seotud mõisted
7) „Küttekatel”– katel, milles toodetakse soojust fossiil- ja/või biokütustest ning mida saab kasutada koos ühe või mitme elekterküttekehaga soojusgeneraatoriga;
8) „veesoojendi-küttekatel”– veesoojendi-katel, milles toodetakse soojust fossiil- ja/või biokütustest ning mida saab kasutada koos ühe või mitme elekterküttekehaga soojusgeneraatoriga;
9) „B1-tüüpi küttekatel”– loomuliku tõmbega küttekatel, mille lõõris on lisaõhuklapp, mille ülesanne on viia välja põlemissaaduste jäägid katlaruumist, kust katel põlemiseks õhku võtab; B1-tüüpi katelt turustatakse ainult B1-tüüpi katlana;
10) „B1-tüüpi veesoojendi-küttekatel”– veesoojendi-küttekatel, mille lõõris on lisaõhuklapp, mille ülesanne on viia loomuliku tõmbega välja põlemissaaduste jäägid katlaruumist, kust katel põlemiseks õhku võtab; B1-tüüpi veesoojendit-küttekatelt turustatakse ainult B1-tüüpi veesoojendina-küttekatlana;
11) „aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus (ηson )”–
|
— |
küttekatla ja veesoojendi-küttekatla nimisoojusvõimsusel ja võimsusel 30 % nimisoojusvõimsusest määratud kasutegurite kaalutud keskmine [%]; |
|
— |
elektrikatla ja veesoojendi-elektrikatla kasutegur nimisoojusvõimsusel [%]; |
|
— |
ilma täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadme kasutegur nimisoojusvõimsusel [%]; |
|
— |
täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadme nimisoojusvõimsusel nii aktiveerimata kui ka aktiveeritud täiendava kütteseadmega määratud kasutegurite kaalutud keskmine [%]; |
12) „kasutegur (η)”– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja kogu tarbitud energia suhe [%]; tarbitud energia väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;
13) „kasulik võimsus (P)”– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme toodetud ja soojuskandjale üleantud soojuse võimsus [kW];
14) „elektriline kasutegur (ηel )”– toodetud elektrienergia ja koostootmise-kütteseadme tarbitud koguenergia suhe [%]; tarbitud koguenergia väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;
15) „süütaja võimsus (Pign )”– põhipõleti süütamiseks ette nähtud süütaja tarbitav võimsus [W] ülemise kütteväärtuse GCV järgi;
16) „kondensatsioonkatel”– katel või veesoojendi-katel, milles tavalistel töötingimustel ja vee etteantud töötemperatuuril veeldatakse osa põlemissaadustes sisalduvast veeaurust ja vabanevat aurustumissoojust kasutatakse soojendamiseks;
17) „lisaelektrienergia”– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme määratud tööks aastas tarbitav elektrienergia lõppenergia järgi [kW], mis arvutatakse täiskoormuse võimsustarbe (elmax), osalise koormuse võimsustarbe (elmin), ooteseisundi võimsustarbe ja vaikimisi määratud töötundide järgi igas seisundis;
18) „soojuskadu ooteseisundis (Pstby )”– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme soojuskadu tööseisundis soojusenergiatarbimise puudumise korral [kW].
Soojuspumbaga kütteseadmetega ja soojuspumbaga veesoojendiga-kütteseadmetega seotud mõisted
19) „Välistemperatuur (Tj )”– kuivtermomeetriga määratud välisõhutemperatuur [°C] (välisõhu suhtelise niiskuse võib määrata sellele vastava märgtermomeetri temperatuuri järgi);
20) „nimisoojustegur (COPrated ) (või nimiprimaarenergia tegur (PERrated ))”– seadme esitatud soojusvõimsus [kW], jagatuna soojendamiseks kasutatava nimisisendvõimsusega [kW] ning määratuna ülemise kütteväärtuse ja/või lõppenergia järgi, mis on korrutatud teguriga CC, kui soojendamine toimub standardsetes nimitingimustes;
21) „arvutuslikud võrdlustingimused”– III lisa tabelis 4 esitatud andmete kogum, mis sisaldab arvutuslikku võrdlustemperatuuri, kõrgeimat tasakaalutemperatuuri ja kõrgeimat piirtöötemperatuuri;
22) „arvutuslik võrdlustemperatuur (Tdesignh)”– välistemperatuur [°C] (nagu on esitatud III lisa tabelis 4), millele vastab osalise koormuse võimsustarbe suhtarv 1;
23) „osalise koormuse võimsustarbe suhtarv (pl(Tj))”– välistemperatuur, millest on lahutatud 16 °C, jagatuna arvutusliku võrdlustemperatuuriga, millest on lahutatud 16 °C;
24) „soojendamishooaeg”– töötingimuste kogum, millega kirjeldatakse kraadtunde: hooaja välistemperatuuride ja neile temperatuuridele vastavate tundide kogumeid;
25) „välistemperatuur indeksiga j”– välistemperatuur, millele vastab teatav selle välistemperatuuriga tundide arv, nagu on esitatud III lisa tabelis 5;
26) „kraadtunnid (Hj )”– soojendamishooaja teatavale välistemperatuurile vastavate tundide arv üle kõikide hooaja välistemperatuuride, nagu on esitatud III lisa tabelis 5;
27) „osalise soojendamiskoormuse võimsustarve (Ph(Tj))”– konkreetsele välistemperatuurile (Tj ) vastav soojusvõimsus [kW]; selle leidmiseks korrutatakse arvutuslik võimsus osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga;
28) „sesoonne soojustegur (SCOP) või sesoonne primaarenergiategur (SPER)”– elektrienergiat tarbiva (primaarenergiategur) või kütuseid tarbiva (soojustegur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme näitaja, mis iseloomustab määratud soojendamishooaega ja mille arvutamisel jagatakse aasta võrdlussoojendamisenergia aastas soojendamiseks tarbitava energiaga;
29) „aastane võrdlussoojendamisenergia (QH )”– määratud soojendamishooaja võrdlussoojendamisenergia [kWh], mis tuleb võtta aluseks teguri SCOP (või SPER) arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik soojusvõimsus hooaja aktiivse soojendamise seisundi ekvivalenttundide arvuga;
30) „aastane energiatarbimine (QHE )”– energia [kWh], mis kulub määratud soojendamishooajale vastava aastase võrdlussoojendamisenergia tagamiseks ja mis määratakse kas ülemise kütteväärtuse järgi ja/või lõppenergia järgi, mis on korrutatud teguriga CC;
31) „aktiivse seisundi ekvivalenttundide arv (HHE )”– hinnanguline tundide arv aastas [h], mille jooksul soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade peab tagama arvutusliku soojusvõimsuse, et oleks tagatud aasta võrdlussoojendamisenergia;
32) „aktiivse seisundi soojustegur (SCOPon ) või aktiivse seisundi primaarenergiategur (SPERon )”– aktiivses seisundis elektrienergiat tarbiva (keskmine soojustegur) või aktiivses seisundis kütuseid tarbiva (keskmine primaarenergiategur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme näitaja määratud soojendamishooaja aktiivses seisundis;
33) „lisakütteseadme soojusvõimsus (sup(Tj))”– sellise lisaküttekeha nimisoojusvõimsus Psup [kW], mis täiendab esitatud soojusvõimsust, et oleks tagatud konkreetsele temperatuurile vastav osalise soojendamiskoormuse võimsustarve juhul, kui see on suurem kui esitatud soojusvõimsus;
34) „konkreetsele temperatuurile vastav soojustegur (COPbin(Tj)) või konkreetsele temperatuurile vastav primaarenergiategur (PERbin(Tj))”– elektrienergiat tarbiva (primaarenergiategur) või kütuseid tarbiva (soojustegur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme konkreetsele hooaja välistemperatuurile vastav näitaja, mis arvutatakse konkreetsele välistemperatuurile vastava osalise soojendamiskoormuse võimsustarbe, esitatud soojusvõimsuse ja esitatud soojusteguri põhjal konkreetse välistemperatuuri jaoks ja mis teiste temperatuuride jaoks leitakse interpoleerimise või ekstrapoleerimise teel ning mida vajaduse korral parandatakse kaoteguriga;
35) „esitatud soojusvõimsus (Pdh(Tj))”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme toodetava soojuse tootja esitatud võimsus [kW] konkreetsel välistemperatuuril;
36) „võimsuse reguleerimine”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme võime muuta oma võimsust vähemalt ühe jahutamistsüklis seadme tööks vajaliku vedeliku mahulise vooluhulga muutmisega. Võimsuse reguleerimise järgi jagunevad seadmed muutumatu võimsusega seadmeteks, kui seadme vooluhulk ei ole muudetav, ja muudetava võimsusega seadmeteks, kui vooluhulka saab muuta järjestikku vähemalt kahe astme piires;
37) „arvutuslik soojusvõimsus (Pdesignh)”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme nimisoojusvõimsus (Prated) [kW] arvutuslikul võrdlustemperatuuril; kui välistemperatuur on võrdne arvutusliku võrdlustemperatuuriga, on arvutuslik soojusvõimsus võrdne osalise soojendamiskoormuse võimsustarbega sellel temperatuuril;
38) „esitatud soojustegur (COPd(Tj)) või esitatud primaarenergiategur (PERd(Tj))”– tootja esitatud soojustegur või primaarenergiategur, mille tootja esitab piiratud arvu välistemperatuuride kohta;
39) „tasakaalutemperatuur (Tbiv )”– välistemperatuur [°C], mille korral seadme tootja esitatud andmete kohaselt võrdub seadme esitatud soojusvõimsus asjaomasele temperatuurile vastava osalise soojendamiskoormuse võimsustarbega ja millest madalamal temperatuuril tuleb osalise soojendamiskoormuse võimsustarbe tagamiseks täiendada esitatud soojusvõimsust lisakütteseadme soojusvõimsusega;
40) „piirtöötemperatuur (TOL)”– seadme tootja esitatud soojendamise välistemperatuur [°C], millest madalamal temperatuuril õhu-vee-soojuspumbaga kütteseade või õhu-vee-soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust; sellest temperatuurist madalamal temperatuuril võrdub esitatud soojusvõimsus nulliga;
41) „küttevee piirtöötemperatuur (WTOL)”– seadme tootja esitatud soojendamise väljundküttevee temperatuur [°C], millest kõrgema temperatuuri korral soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust ning esitatud soojusvõimsus on null;
42) „tsükli soojusvõimsus (Pcych)”– kogu soojendamise katsetsükli koguvõimsus [kW];
43) „tsükli tõhusus (COPcyc või PERcyc)”– tsükli keskmine soojustegur (COPcyc) või tsükli keskmine primaarenergiategur (PERcyc) kogu katsetsükli jooksul, mis arvutatakse katsetsükli kogusoojuse [kWh] ja sama katsetsükli kogusisendenergia suhtena; kogusisendenergia [kWh] määratakse ülemise kütteväärtuse järgi ja/või lõppenergia järgi, mis on korrutatud teguriga CC;
44) „kaotegur (Cdh)”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tsüklilisest tööst tingitud tõhususe vähenemise näitaja, kui tegur Cdh on määramata, võetakse vaikimisi Cdh = 0,9;
45) „aktiivne seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mil suletud ruumis toimub soojendamine ja mille korral seadme soojendamisfunktsioon on aktiveeritud; selles seisundis võib toimuda soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tsüklilisi sisse- ja väljalülitamisi, et saavutada ruumis vajalik temperatuur või hoida seda;
46) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on väljalülitatud, samuti seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (1) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;
47) „termostaadiga välja lülitatud seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mille kestel soojendamisfunktsioon on küll sisse lülitatud, kuid ei ole aktiveeritud, sest soojendamiskoormust ei ole ning soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei tööta; tsüklilisi sisse- ja väljalülitumisi aktiivses seisundis ei loeta termostaadiga välja lülitatud seisundiks;
48) „kambrikütte seisund”– seisund, milles seade on aktiveerinud küttekeha, et vältida külmutusagensi liikumist kompressorisse ja piirata külmutusagensi sisaldust õlis kompressori käivitumisel;
49) „võimsustarve väljalülitatud seisundis (POFF )”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on väljalülitatud seisundis;
50) „termostaadiga välja lülitatud seisundi võimsustarve (PTO )”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on termostaadiga välja lülitatud seisundis;
51) „kambrikütte seisundi võimsustarve (PCK )”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on kambrikütte seisundis;
52) „külma kliima soojuspump”– spetsiaalselt külmas kliimas kasutamiseks ette nähtud soojuspumbaga kütteseade, millega ei saa valmistada sooja vett väljundtemperatuuriga 52 °C, kui sisendtemperatuur on – 7 °C kuivtermomeetriga (– 8 °C märgtermomeetriga) keskmiste kliimatingimuste arvutuslikel võrdlustingimustel;
53) „kasutamine madalal temperatuuril”– selline kasutamine, mille korral soojuspumbaga kütteseade tagab esitatud soojusvõimsuse, kui siseüksuse soojusvaheti väljundtemperatuur on 35 °C;
54) „kasutamine keskmisel temperatuuril”– selline kasutamine, mille korral soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade tagab esitatud soojusvõimsuse, kui siseüksuse soojusvaheti väljundtemperatuur on 55 °C.
Veesoojendite-kütteseadmetega vee soojendamisega seotud mõisted
55) „Koormusprofiil”– etteantud veekasutustabel, nagu on esitatud III lisa tabelis 7; igale veesoojendile-kütteseadmele vastab vähemalt üks koormusprofiil;
56) „veekasutus”– kasulikust vee vooluhulgast, kasulikust veetemperatuurist, kasulikust energiast ja maksimumtemperatuurist koosnev kogum, nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
57) „kasulik vee vooluhulk (f)”– minimaalne vooluhulk [l/min], millega kuum vesi lisab energiat võrdlusenergiale, nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
58) „kasulik veetemperatuur (Tm )”– veetemperatuur [°C], millest alates kuuma vee soojus hakkab lisanduma võrdlusenergiale, nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
59) „kasulik energia (Qtap )”– kuuma vee energia [kWh] sellise temperatuuri ja vooluhulgaga, mis on võrdne kasuliku veetemperatuuri ja vee vooluhulgaga või neist suurem, nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
60) „kuuma vee energia”– korrutis, mille tegurid on vee erisoojus, sooja väljundvee temperatuuri ja külma sisendvee temperatuuri vahe keskmine ning kogu tarnitud kuuma vee mass;
61) „maksimumtemperatuur (Tp )”– minimaalne veetemperatuur [°C], mis on vaja saavutada igal veekasutusel, nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
62) „võrdlusenergia (Qref )”– konkreetsele koormusprofiilile vastavate veekasutuste kasulike energiate summa [kWh], nagu on esitatud III lisa tabelis 7;
63) „maksimaalne koormusprofiil”– koormusprofiil, millele vastab suurim võrdlusenergia, mida veesoojendi-kütteseade suudab toota kõnealusele koormusprofiilile vastava temperatuuri ja vooluhulga korral;
64) „esitatud koormusprofiil”– vastavushindamise tegemiseks kasutatav koormusprofiil;
65) „päevane elektrienergiatarve (Qelec )”– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul vee soojendamiseks tarbitav elektrienergia [kWh] lõppenergia järgi;
66) „päevane kütteenergiatarve (Qfuel )”– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul vee soojendamiseks tarbitav kütus [kWh] ülemise kütteväärtuse järgi.
II LISA
Ökodisaininõuded
1. KÜTMISE SESOONSE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
|
a) |
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi kütmise sesoonne energiatõhusus ja kütteseadmete kasutegurid olla väiksemad allpool esitatud väärtustest:
|
|
b) |
Alates 26. septembrist 2017 ei tohi elektrikatelde, veesoojendite-elektrikatelde, koostootmise-kütteseadmete, soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
2. VEE SOOJENDAMISE KASUTEGURI NÕUDED
|
a) |
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi veesoojendite-kütteseadmete veesoojendamise kasutegur olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
|
b) |
Alates 26. septembrist 2017 ei tohi veesoojendite-kütteseadmete veesoojendamise kasutegur olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
3. MÜRAVÕIMSUSTASEME NÕUDED
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete müravõimsustase olla suurem järgmistest väärtustest:
|
Nimisoojusvõimsus ≤ 6 kW |
Nimisoojusvõimsus > 6 kW ja ≤ 12 kW |
Nimisoojusvõimsus > 12 kW ja ≤ 30 kW |
Nimisoojusvõimsus > 30 kW ja ≤ 70 kW |
||||
|
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
|
60 dB |
65 dB |
65 dB |
70 dB |
70 dB |
78 dB |
80 dB |
88 dB |
4. LÄMMASTIKOKSIIDIDE HEITE NÕUDED
|
a) |
Alates 26. septembrist 2018 ei tohi kütteseadmete lämmastikoksiidide heide (väljendatud lämmastikdioksiidina) olla suurem järgmistest väärtustest:
|
5. TOOTETEABE NÕUDED
Alates 26. septembrist 2015 tuleb kütteseadmete kohta esitada järgmine teave:
|
a) |
paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:
|
|
b) |
artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:
|
|
c) |
kütteseadme märgisel esitatakse järgmine teave:
|
Tabel 1
Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kohta nõutavad näitajad
|
Mudel(id): [mudelit (mudeleid) iseloomustavad näitajad] |
||||||||
|
Kondensatsioonkatel: [jah/ei] |
||||||||
|
Madalatemperatuuriline (2) katel: [jah/ei] |
||||||||
|
B1-tüüpi katel: [jah/ei] |
||||||||
|
Koostootmise-kütteseade: [jah/ei] |
Kui jah, kas koos lisakütteseadmega: [jah/ei] |
|||||||
|
Veesoojendi-kütteseade: [jah/ei] |
||||||||
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Nimisoojusvõimsus |
Prated |
x |
kW |
Kütmise sesoonne energiatõhusus |
ηs |
x |
% |
|
|
Katlad ja veesoojendid-katlad: kasulik soojusvõimsus |
Katlad ja veesoojendid-katlad: kasutegur |
|||||||
|
Nimisoojusvõimsusel ja kõrgtemperatuurilisel režiimil (1) |
P4 |
x,x |
kW |
Nimisoojusvõimsusel ja kõrgtemperatuurilisel režiimil (1) |
η4 |
x,x |
% |
|
|
Võimsusel 30 % nimisoojusvõimsusest ja madalatemperatuurilisel režiimil (2) |
P1 |
x,x |
kW |
Võimsusel 30 % nimisoojusvõimsusest ja madalatemperatuurilisel režiimil (2) |
η1 |
x,x |
% |
|
|
Koostootmise-kütteseadmed: kasulik soojusvõimsus |
Koostootmise-kütteseadmed: kasutegur |
|||||||
|
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveerimata |
PCHP100 + Sup0 |
x,x |
kW |
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveerimata |
ηCHP100 + Sup0 |
x,x |
% |
|
|
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveeritud |
PCHP100 + Sup100 |
x,x |
kW |
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveeritud |
ηCHP100 + Sup100 |
x,x |
% |
|
|
Koostootmise-kütteseadmed: elektriline kasutegur |
Lisakütteseade |
|||||||
|
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveerimata |
ηel,CHP100 + Sup0 |
x,x |
% |
Nimisoojusvõimsus |
Psup |
x,x |
kW |
|
|
Nimisoojusvõimsusel koostootmise-kütteseade lisakütteseadmega, mis on aktiveeritud |
ηel,CHP100 + Sup100 |
x,x |
% |
Sisendenergia liik |
|
|||
|
Lisaelektrienergia |
Muud näitajad |
|||||||
|
Täisvõimsusel |
elmax |
x,xxx |
kW |
Soojuskadu ooteseisundis |
Pstby |
x,xxx |
kW |
|
|
Osalisel võimsusel |
elmin |
x,xxx |
kW |
Süütaja võimsus |
Pign |
x,xxx |
kW |
|
|
Ooteseisundis |
PSB |
x,xxx |
kW |
Lämmastikoksiidide heide |
NOx |
x |
mg/kWh |
|
|
Veesoojendid-kütteseadmed: |
||||||||
|
Esitatud koormusprofiil |
|
|
Vee soojendamise kasutegur |
ηwh |
x |
% |
||
|
Päevane elektrienergiatarve |
Qelec |
x,xxx |
kWh |
Päevane kütteenergiatarve |
Qfuel |
x,xxx |
kWh |
|
|
Kontaktandmed |
Valmistaja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress |
|||||||
Tabel 2
Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kohta nõutavad näitajad
|
Mudel(id): [mudelit (mudeleid) iseloomustavad näitajad] |
||||||||
|
Õhu-vee-soojuspump: [jah/ei] |
||||||||
|
Vee-vee-soojuspump: [jah/ei] |
||||||||
|
Soojuskandja-vee-soojuspump: [jah/ei] |
||||||||
|
Külma kliima soojuspump: [jah/ei] |
||||||||
|
Koos lisakütteseadmega: [jah/ei] |
||||||||
|
Soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade: [jah/ei] |
||||||||
|
Näitajad esitatakse keskmise temperatuuriga kasutuse kohta, välja arvatud külma kliima soojuspumbad. Külma kliima soojuspumpade näitajad esitatakse madalatemperatuurilise kasutuse kohta. |
||||||||
|
Näitajad esitatakse keskmiste kliimatingimuste kohta. |
||||||||
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Näitaja |
Tähis |
Väärtus |
Ühik |
|
Nimisoojusvõimsus (3) |
Prated |
x |
kW |
Kütmise sesoonne energiatõhusus |
ηs |
x |
% |
|
|
Esitatud soojusvõimsus ruumitemperatuurile 20 °C ja välistemperatuurile Tj vastaval (osalise koormuse) võimsustarbel |
Esitatud soojustegur (primaarenergiategur) ruumitemperatuurile 20 °C ja välistemperatuurile Tj vastaval (osalise koormuse) võimsustarbel |
|||||||
|
Tj = – 7 °C |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = – 7 °C |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tj = + 2 °C |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = + 2 °C |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tj = + 7 °C |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = + 7 °C |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tj = + 12 °C |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = + 12 °C |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tj = tasakaalutemperatuur |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = tasakaalutemperatuur |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tj = piirtöötemperatuur |
Pdh |
x,x |
kW |
Tj = piirtöötemperatuur |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Õhu-vee-soojuspump: Tj = – 15 °C (kui TOL < – 20 °C) |
Pdh |
x,x |
kW |
Õhu-vee-soojuspump: Tj = – 15 °C (kui TOL < – 20 °C) |
COPd või PERd |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Tasakaalutemperatuur |
Tbiv |
x |
°C |
Õhu-vee-soojuspump: piirtöötemperatuur |
TOL |
x |
°C |
|
|
Tsükli soojusvõimsus |
Pcych |
x,x |
kW |
Tsükli tõhusus või primaarenergiategur |
COPcyc või PERcyc |
x,xx või x,x |
– või % |
|
|
Kaotegur (4) |
Cdh |
x,x |
— |
Küttevee piirtöötemperatuur |
WTOL |
x |
°C |
|
|
Võimsustarve ajal, kui seade ei ole aktiivses seisundis |
Lisakütteseade |
|||||||
|
Väljalülitatud seisund |
POFF |
x,xxx |
kW |
Nimisoojusvõimsus (3) |
Psup |
x,x |
kW |
|
|
Termostaadiga välja lülitatud seisund |
PTO |
x,xxx |
kW |
|
|
|||
|
Ooteseisund |
PSB |
x,xxx |
kW |
Sisendenergia liik |
||||
|
Kambrikütte seisund |
PCK |
x,xxx |
kW |
|
||||
|
Muud näitajad |
|
|||||||
|
Võimsuse reguleerimine |
Muutumatu/muudetav |
Õhu-vee-soojuspump: õhu nimivooluhulk, väliskeskkonnas |
— |
x |
m3/h |
|||
|
Müravõimsustase, siseruumis/väliskeskkonnas |
LWA |
x/x |
dB |
Vee-soojuskandja-vee-soojuspump: soojuskandja või vee nimivooluhulk, soojusvaheti väljas |
— |
x |
m3/h |
|
|
Lämmastikoksiidide heide |
NOx |
x |
mg/kWh |
|||||
|
Soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade: |
||||||||
|
Esitatud koormusprofiil |
x |
|
Vee soojendamise kasutegur |
ηwh |
x |
% |
||
|
Päevane elektrienergiatarve |
Qelec |
x,xxx |
kWh |
Päevane kütteenergiatarve |
Qfuel |
x,xxx |
kWh |
|
|
Kontaktandmed |
Valmistaja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress |
|||||||
(1) Kõrgtemperatuuriline režiim – tagasivoolutemperatuur kütteseadme sisendis 60 °C ja väljavoolutemperatuur kütteseadme väljundis 80 °C.
(2) Madalatemperatuuriline režiim – tagasivoolutemperatuur kütteseadme sisendis kondensatsioonkateldel 30 °C, madalatemperatuurilistel kateldel 37 °C ja muudel kütteseadmetel 50 °C.
(3) Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete nimisoojusvõimsus Prated on võrdne arvutusliku soojusvõimsusega Pdesignh, lisakütteseadme Psup nimisoojusvõimsus on võrdne lisakütteseadme soojusvõimsusega sup(Tj).
(4) Kui tegur Cdh on määramata, võetakse vaikimisi Cdh = 0,9.
III LISA
Mõõtmised ja arvutused
|
1. |
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäevaste üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimuste ja tehniliste näitajatega. |
|
2. |
Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused
|
|
3. |
Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise hooajaline energiatõhusus Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena ηson , mille juures võetakse arvesse temperatuuri regulaatorist, lisaelektrienergiast, ooteseisundi soojuskaost ja süütaja (kui seda kasutatakse) võimsusest tingitud panust ning koostootmise-kütteseadmete puhul elektrilist kasutegurit, mis on korrutatud teisendusteguri CC väärtusega 2,5. |
|
4. |
Soojuspumbaga kütteseadmetega ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmetega kütmise sesoonne energiatõhusus
|
|
5. |
Veesoojendite-kütteseadmete veesoojendamise kasutegur Veesoojendite-kütteseadmete veesoojendamise kasutegur ηwh arvutatakse esitatud koormusprofiili võrdlusenergia Qref ja selle tootmiseks kulutatava energia suhtena järgmistel tingimustel:
|
Tabel 3
Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete standardsed nimitingimused
|
Soojusallikas |
Soojusvaheti väliskeskkonnas |
Soojusvaheti siseruumides |
|||
|
Kuivtermomeetriga (märgtermomeetriga) mõõdetud sisendtemperatuur |
Soojuspumbaga kütteseadmed ja soojuspumbaga veesoojendid-kütteseadmed, välja arvatud külma kliima soojuspumbad |
Külma kliima soojuspumbad |
|||
|
Sisendtemperatuur |
Väljundtemperatuur |
Sisendtemperatuur |
Väljundtemperatuur |
||
|
Välisõhk |
+ 7 °C (+ 6 °C) |
+ 47 °C |
+ 55 °C |
+ 30 °C |
+ 35 °C |
|
Ventilatsiooniõhk |
+ 20 °C (+ 12 °C) |
||||
|
|
Sisend-/väljundtemperatuur |
||||
|
Vesi |
+ 10 °C/+ 7 °C |
||||
|
Soojuskandja |
0 °C/– 3 °C |
||||
Tabel 4
Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete arvutuslikud võrdlustingimused, kuivtermomeetriga mõõdetud temperatuurid (sulgudes märgtermomeetri temperatuurid)
|
Arvutuslik võrdlustemperatuur |
Tasakaalutemperatuur |
Piirtöötemperatuur |
|
Tdesignh |
Tbiv |
TOL |
|
– 10 (– 11) °C |
Maksimaalselt + 2 °C |
Maksimaalselt – 7 °C |
Tabel 5
Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete Euroopa võrdlussoojendamishooaeg keskmistel kliimatingimustel
|
Indeks j |
Tj [°C] |
Hj [h/aasta] |
|
1 … 20 |
– 30 … – 11 |
0 |
|
21 |
–10 |
1 |
|
22 |
–9 |
25 |
|
23 |
–8 |
23 |
|
24 |
–7 |
24 |
|
25 |
–6 |
27 |
|
26 |
–5 |
68 |
|
27 |
–4 |
91 |
|
28 |
–3 |
89 |
|
29 |
–2 |
165 |
|
30 |
–1 |
173 |
|
31 |
0 |
240 |
|
32 |
1 |
280 |
|
33 |
2 |
320 |
|
34 |
3 |
357 |
|
35 |
4 |
356 |
|
36 |
5 |
303 |
|
37 |
6 |
330 |
|
38 |
7 |
326 |
|
39 |
8 |
348 |
|
40 |
9 |
335 |
|
41 |
10 |
315 |
|
42 |
11 |
215 |
|
43 |
12 |
169 |
|
44 |
13 |
151 |
|
45 |
14 |
105 |
|
46 |
15 |
74 |
|
Kokku tunde: |
4 910 |
|
Tabel 6
Kasutatava ventilatsiooniõhu maksimaalne vooluhulk [m3/h], niiskusesisaldusega 5,5 g/m3
|
Esitatud koormusprofiil |
XXS |
XS |
S |
M |
L |
XL |
XXL |
3XL |
4XL |
|
Kasutatava ventilatsiooniõhu maksimaalne vooluhulk |
109 |
128 |
128 |
159 |
190 |
870 |
1 021 |
2 943 |
8 830 |
Tabel 7
Veesoojendite-kütteseadmete vee soojendamise koormusprofiilid
|
h |
3XS |
XXS |
XS |
S |
|||||||||
|
Q tap |
f |
Tm |
Q tap |
f |
Tm |
Q tap |
f |
Tm |
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
|
|
kWh |
l/min |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
°C |
|
|
07:00 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
07:05 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:15 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:26 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
0,525 |
3 |
35 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
07:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:01 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:05 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:30 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
08:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
09:00 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
09:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
10:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
11:45 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
12:00 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
12:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
12:45 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
0,525 |
3 |
35 |
0,315 |
4 |
10 |
55 |
|
14:30 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15:00 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15:30 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16:00 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
17:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18:00 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
18:15 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
0,105 |
3 |
40 |
|
|
18:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
19:00 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
19:30 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
20:00 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
20:30 |
|
|
|
|
|
|
1,05 |
3 |
35 |
0,42 |
4 |
10 |
55 |
|
20:45 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
20:46 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:00 |
|
|
|
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
21:15 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
21:30 |
0,015 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
0,525 |
5 |
45 |
|
|
21:35 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
21:45 |
0,015 |
2 |
25 |
0,105 |
2 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Qref |
0,345 |
|
|
2,100 |
|
|
2,100 |
|
|
2,100 |
|
|
|
|
h |
M |
L |
XL |
|||||||||
|
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
|
|
kWh |
l/min |
°C |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
°C |
|
|
07:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
07:05 |
1,4 |
6 |
40 |
|
1,4 |
6 |
40 |
|
|
|
|
|
|
07:15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
1,82 |
6 |
40 |
|
|
07:26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
07:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
07:45 |
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
4,42 |
10 |
10 |
40 |
|
08:01 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
08:05 |
|
|
|
|
3,605 |
10 |
10 |
40 |
|
|
|
|
|
08:15 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
08:25 |
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
08:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
08:45 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
09:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
09:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
10:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
10:30 |
0,105 |
3 |
10 |
40 |
0,105 |
3 |
10 |
40 |
0,105 |
3 |
10 |
40 |
|
11:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
11:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
11:45 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
12:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12:45 |
0,315 |
4 |
10 |
55 |
0,315 |
4 |
10 |
55 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
|
14:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
15:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
15:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
16:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
16:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
17:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
18:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
18:15 |
0,105 |
3 |
40 |
|
0,105 |
3 |
40 |
|
0,105 |
3 |
40 |
|
|
18:30 |
0,105 |
3 |
40 |
|
0,105 |
3 |
40 |
|
0,105 |
3 |
40 |
|
|
19:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
19:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:30 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
|
20:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:46 |
|
|
|
|
|
|
|
|
4,42 |
10 |
10 |
40 |
|
21:00 |
|
|
|
|
3,605 |
10 |
10 |
40 |
|
|
|
|
|
21:15 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
0,105 |
3 |
25 |
|
|
21:30 |
1,4 |
6 |
40 |
|
0,105 |
3 |
25 |
|
4,42 |
10 |
10 |
40 |
|
21:35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Qref |
5,845 |
|
|
|
11,655 |
|
|
|
19,07 |
|
|
|
|
h |
XXL |
3XL |
4XL |
|||||||||
|
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
Q tap |
f |
Tm |
Tp |
|
|
kWh |
l/min |
°C |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
°C |
kWh |
l/min |
°C |
°C |
|
|
07:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
11,2 |
48 |
40 |
|
22,4 |
96 |
40 |
|
|
07:05 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:15 |
1,82 |
6 |
40 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:26 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
07:45 |
6,24 |
16 |
10 |
40 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:01 |
0,105 |
3 |
25 |
|
5,04 |
24 |
25 |
|
10,08 |
48 |
25 |
|
|
08:05 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:15 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
08:45 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
09:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
1,68 |
24 |
25 |
|
3,36 |
48 |
25 |
|
|
09:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10:30 |
0,105 |
3 |
10 |
40 |
0,84 |
24 |
10 |
40 |
1,68 |
48 |
10 |
40 |
|
11:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11:45 |
0,105 |
3 |
25 |
|
1,68 |
24 |
25 |
|
3,36 |
48 |
25 |
|
|
12:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12:45 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
2,52 |
32 |
10 |
55 |
5,04 |
64 |
10 |
55 |
|
14:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
2,52 |
24 |
25 |
|
5,04 |
48 |
25 |
|
|
16:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16:30 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
17:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18:15 |
0,105 |
3 |
40 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18:30 |
0,105 |
3 |
40 |
|
3,36 |
24 |
25 |
|
6,72 |
48 |
25 |
|
|
19:00 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19:30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:30 |
0,735 |
4 |
10 |
55 |
5,88 |
32 |
10 |
55 |
11,76 |
64 |
10 |
55 |
|
20:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20:46 |
6,24 |
16 |
10 |
40 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:15 |
0,105 |
3 |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:30 |
6,24 |
16 |
10 |
40 |
12,04 |
48 |
40 |
|
24,08 |
96 |
40 |
|
|
21:35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21:45 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Qref |
24,53 |
|
|
|
46,76 |
|
|
|
93,52 |
|
|
|
IV LISA
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll
Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli teostamisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.
|
1. |
Liikmesriigi asutus katsetab igast mudelist ühte eksemplari. |
|
2. |
Kütteseadmemudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:
|
|
3. |
Kui kütteseadme katsetatud eksemplar ei vasta punkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele, loetakse mudel ja sellega võrdväärsed mudelid käesolevale määrusele mittevastavaks. Kui punkti 2 alapunktides b–e osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhuslikult veel kolm sama mudeli eksemplari. |
|
4. |
Kütteseadmemudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:
|
|
5. |
Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi asutus esitab ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse kohta otsuse tegemist katsetulemused ja muu asjakohase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile. |
Liikmesriikide ametiasutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.
V LISA
Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe, veesoojendamise kasuteguri, müravõimsustaseme, püsikao ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad kütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised:
|
1. |
kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja keskmisel temperatuuril kasutamise korral: 145 %; |
|
2. |
veesoojendite-kütteseadmete veesoojendamise kasutegurite võrdlusnäitajad:
|
|
3. |
Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete välisõhus leviva müra võimsustaseme (LWA ) võrdlusnäitajad nimisoojusvõimsusel on järgmised:
|
|
4. |
Lämmastikoksiidide heite (väljendatud lämmastikdioksiidina) võrdlusnäitaja:
|
Kõik punktides 1–4 sätestatud võrdlusnäitajad ei tarvitse olla saavutatavad ühe veesoojendi puhul.