Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta”

COM(2011) 789 final – 2011/0372 (COD)

2012/C 181/30

Raportöör: Richard ADAMS

Euroopa Komisjon otsustas 23. novembril 2011. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta”

COM(2011) 789 final – 2011/0372 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 14. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 151, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 16 komitee liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee tunnistab ja kinnitab vajadust täpsete ja põhjalike andmete järele, et aidata ELil ja liikmesriikidel täita kliimamuutuste mõju leevendamiseks võetud kohustusi ning rakendada kliima- ja energiapaketti. Käesolev määrus tugevdab seda protsessi.

1.2   Lisaks 4. osas antud üksikasjalikele soovitustele juhib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähelepanu sellele, et andmekogumisprotsess peab olema proportsionaalne ning jätkuvalt on vaja keskenduda tulemuste kasutamisele, et saavutada kliimapoliitika eesmärgid ja jätkata üldsuse harimist energia valdkonnas.

2.   Sissejuhatus

2.1   Uue määruse näol on tegemist vahendiga, mis pakub õigusliku aluse selleks, et rakendada läbivaadatud riiklikke seirekohustusi, mis võeti 2009. aasta kliima- ja energiapaketiga, ning tagada nii nende kui ka rahvusvaheliste kohustuste rakendamisel tehtavate edusammude õigeaegne ja täpne seire. Ehkki EL annab ligikaudu 11 % maailma CO2-heitest, võib ELi strateegilist pühendumust kasvuhoonegaaside vähendamisele ja ressursitõhususele ning sellesuunalist tegevust pidada positiivseks ja oluliseks panuseks rahvusvahelistesse rakendusmehhanismidesse. Eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. (2020. aasta eesmärgid on vähendada CO2 heitkoguseid 20 %, suurendada taastuvenergia tarbimise osakaalu 20 % ning suurendada energiatõhusust 20 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.)

2.2   Maailma kliima muutub üha kiiremini globaalse energiatasakaalu muutumise tõttu. Kuna kasvuhoonegaasid on suutelised neelama ja kiirgama infrapunakiirgust, avaldab kasvuhoonegaaside esinemine Maa atmosfääris suurt mõju õhutemperatuurile. Veeauru järel on peamine kasvuhoonegaas süsinikdioksiid (CO2), märkimisväärne osa on ka metaanil ja osoonil.

2.3   Viimase 250 aastaga on fossiilkütuste põletamine suurendanud süsinikdioksiidi heitkogust atmosfääris 280 miljondikust (ppm) 390 miljondikuni. Ehkki süsinikdioksiidi looduslikke allikaid on märksa rohkem kui inimtekkelisi allikaid, tasakaalustas looduslikke allikaid varem süsiniku neeldumine nt taimedes ja planktonis toimuva fotosünteesi teel, mille üheks lähteaineks on CO2. Inimtegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside hulga suurenemine ja metsade hävitamine on selle tasakaalu paigast kõigutanud.

2.4   On kaalukaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kohta, mis on juba avaldanud ulatuslikku kahjulikku mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. Teatud mudelitel põhinevate prognooside kohaselt on tulevikus oodata murettekitavat mõju, mis avaldub merepinna tõusus, kõrbestumises, bioloogilise mitmekesisuse kadumises ja kliimahäiretes. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et ennetamine on parem (ja odavam) kui kliimamuutuste mõju leevendamine või nendega kohandumine. Sellest hoolimata on nõudlus majanduskasvu järele, ebavõrdne areng maailmas, jätkuv sõltuvus fossiilkütustest maailma peamise energiaallikana ning Maa elanikkonna pidurdamatu suurenemine olnud need põhjused, miks siiani ei ole saavutatud poliitilist konsensust küsimuses, kuidas rakendada tõhusat mehhanismi inimtegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

2.5   1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi tulemusel sõlmiti rahvusvaheline leping – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mille eesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris. Vastusena sellele lepingule kehtestas EL 1993. aastal kasvuhoonegaaside heitkoguste seiremehhanismi (1). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga 1997. aastal sooviti kasvuhoonegaaside heitkoguseid kontrolli all hoida, kasutades meetodeid, mis kajastasid riikide erinevusi, jõukust ja suutlikkust heitkoguseid vähendada. Vastuseks sellele ajakohastas EL 2004. aastal oma kasvuhoonegaaside heitkoguste seiremehhanisme (2) ning töötas välja terve rea CO2-heite vähendamise strateegiaid (3), millest kõige hiljutisem on energia tegevuskava aastani 2050 (4). Edusammud seoses peamiste rahvusvaheliste kokkulepetega on jätkuvalt vaevalised, kuid käesoleva määrusega kehtestatakse vajalik ELi seireraamistik riigi ja liidu tasandi ning rahvusvaheliste kohustuste toetamiseks.

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1   Määruse eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel täita kliimamuutuste mõju leevendamiseks võetud kohustusi ning rakendada kliima- ja energiapaketti. Määrusega parandatakse mitmeid andmete esitamisega seotud aspekte ning tagatakse rahvusvaheliste seire- ja aruandluskohustuste järgimine, sh aruandlus seoses arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abiga. Samuti lihtsustatakse uute vahendite väljatöötamist kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning luuakse õiguslik alus tulevaste seire- ja aruandlusnõuete rakendamiseks.

3.2   Määruses käsitletakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaselt nõutud aruandlust, mis hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguseid kõigist sektoritest (energeetika, tööstusprotsessid, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF), jäätmed, põllumajandus jne). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2009. ja 2010. aasta konverentsidel lepiti kokku, et vaja on parandada aruandlust, et teiste seas ka EL oleks suuteline täitma kohustust anda arenguriikidele rahalist ja tehnoloogiaalast abi ning toetada neid suutlikkuse suurendamisel.

3.3   Uue määrusega rakendatakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse seire- ja aruandlusnõudeid ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudetud versiooni, sätestades ELi tasandil andmekogude ülevaatamise ja liikmesriikide jõupingutusi käsitleva otsusega kehtestatud nõuetele vastavuse hindamise tsükli, lisades aruandlusnõuded saastekvootidega kauplemisest saadud enampakkumistulude kasutamise kohta, nagu on sätestatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudetud versioonis. Määrusega tugevdatakse ka praegust seire- ja aruandlusraamistikku, et vastata tulevaste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide vajadustele, luues aluse seire ja aruandluse teostamiseks seoses meretranspordist pärit heitega, lennunduse sellise kliimamõjuga, mis ei ole seotud CO2-heitega, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega ning kliimamuutustega kohanemisega.

3.4   Üldiselt tõhustatakse määrusega ELi aruandlust arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta, viiakse aruandlus paremini kooskõlla teiste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad õhusaasteaineid, ning, võttes arvesse varasemast rakendamisest õpitut, tõhustatakse aruandlust tegeliku heite, prognooside, poliitikasuundade ja meetmete kohta.

3.5   Uue määrusega luuakse ka alus aruandluseks saastekvootidega kauplemise süsteemi raames saadud enampakkumistulude kohta, tagades läbipaistvuse ja viies läbi seiret kava üle kasutada vähemalt poolt iga-aastasest enampakkumistulust kliimamuutuste vastu võitlemiseks ELis ja kolmandates riikides.

3.6   Määrusega antakse panus heitkoguste 20 %-lise vähendamise eesmärgi saavutamisse, kuna sellega muudetakse iga-aastane seireprotsess kiiremaks ja tõhusamaks ning sätestatakse võimalus igal aastal hinnata, kuidas liikmesriigid on oma eesmärke täitnud. Määrusega nõutakse konkreetset aruandlust liikmesriikide rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta nii heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvates kui ka mittekuuluvates sektorites ning sätestatakse alus aruandluseks seoses meretranspordist pärit heitega ja lennunduse mõjuga, mis ei ole seotud CO2-heitega, sillutades teed tõhusate meetmete rakendamiseks neis sektorites.

3.7   Eelnevat õigusakti asendavas läbivaadatud versioonis ei nõuta täiendavate andmete kogumist VKEdelt ega tööstuselt, vaid toetutakse riiklike asutuste tasandi aruandlusele. Seega ei panda ettevõtetele mingeid lisakohustusi.

4.   Üldised ja konkreetsed märkused

4.1   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et heitkoguste ja muude kliimamuutusi puudutavate andmete täpne ja põhjalik seire ja neist aru andmine on ülitähtis rahvusvaheliste kohustuste tõhusaks täitmiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ning usalduse ja kindlustunde loomiseks maailma riikide seas, kes annavad oma osa kliimamuutuste vastu võitlemisel.

4.2   ELis on Euroopa Komisjonil juba ammu olnud Euroopa Keskkonnaameti toetusel kohustus esiteks koguda liikmesriikidelt seirealaseid andmeid ja edastada need ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile osana ELi ülevaatest Euroopa heitkoguste kohta, ning teiseks koguda vajalikku teavet, et viia läbi seiret kliimamuutustest tulenevate nõudmistega seotud koormuse jagamist käsitlevate ELi-siseste kokkulepete järgimise üle. Seepärast on oluline, et komisjonil oleksid volitused liikmesriikidelt vajalikku teavet nõuda, kontrollida selle täpsust, õigeaegsust ja järjepidevust ning puuduliku aruandluse korral võtta asjakohaseid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks.

4.3   Mitmesuguseid aruandlusnõudeid on aja jooksul tasapisi juurde tulnud ning neis esineb mõningaid kattuvusi, puudusi ja vastuolusid. Kliima- ja energiapaketti on hiljuti lisatud uusi nõudeid ning prognooside kohaselt lisanduvad ilmselt peagi ka nõuded aruandluseks meretranspordist pärit heite kohta. Eriti tähtis on täpne ja õigeaegne seire ning aruandlus, mis puudutab edusamme eesmärgi suunas vähendada heitkoguseid 2020. aastaks 20 %.

4.4   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et seetõttu on praegu õige aeg koondada kõik nõuded ühte uude määrusesse. Seeläbi saavad mõned olulised valdkonnad paremini kaetud ning üldist vastavusrežiimi lihtsustatakse, koondades kõik nõuded ühteainsasse seire ja aruandluse süsteemi, mis hõlmab kõiki praeguseid ja eeldatavaid seire- ja aruandlusnõudeid.

4.5   Komitee väljendab heameelt aruandlussüsteemide loomise üle (eeldusel, et nad on proportsionaalsed ja kasulikud) riiklike ja ELi andmekogusüsteemide ümber (artiklid 5 ja 6). Tänu sellele on võimalik igal aastal edusamme hinnata 2020. aasta üldeesmärgi ja artiklis 4 sätestatud riiklike vähese CO2-heitega arengu strateegiate põhjal. Tegemist on parima proaktiivse teabekogumisega, mis võimaldab edusammude seiret ja vajadusel uue hoo andmist, nii et saame kindlad olla väga olulise keskpika perioodi eesmärgi saavutamises.

4.6   Määrus võimaldab kasvuhoonegaaside heite ja „neeldajate” ulatuslikku seiret ja nendest aruandmist kõigis sektorites ELis, mis on kahtlemata üks olulistest elementidest, mille abil anda täpne hinnang üldisele mõjule, mida Euroopa avaldab üleilmsele heitkoguste tasemele. Komitee toetab reguleerimisala kavandatud laiendamist meretranspordist pärit CO2-heitele (artikkel 10) ja heite mis tahes võimalikele muudele liikidele, mida seni ei hõlmatud seire- ja aruandlusnõuetega. Nagu komitee on varem märkinud (5), tunneb ta muret põhjenduses 10 esitatud soovituse pärast, mille kohaselt tuleks teatud lennud jätta lennunduse heitkoguste aruandlusest välja, kuna seda laadi lünki saab mõnikord ära kasutada. Komitee arvates tuleks küsimust edaspidigi aktiivselt jälgida.

4.7   Lisaks kasvuhoonegaaside heite enda seirele on samuti oluline, et seire ja aruandlusega hõlmataks ka heite ja selle mõju vähendamiseks või piiramiseks võetavate meetmete ja tehtavate investeeringute ulatus ning juba toimuvate kliimamuutustega kohanemiseks tehtavad jõupingutused ja investeeringud. On vaja saada teavet nii avaliku kui ka erasektori jõupingutuste ja investeeringute kohta ning komitee toetab täiel määral määruse artiklites 13–16 esitatud sellekohaseid ettepanekuid. Sellegipoolest on artikli 16 sõnastus mõnevõrra ebatäpne teabe osas, mis tuleb esitada kohanemismeetmete kohta, ning komitee arvates vajab kõnealune artikkel täiustamist. Arvestada tuleb asjakohase proportsionaalse kasuga ja vältida töö dubleerimist.

4.8   Komitee on seisukohal, et tuleks teha jõupingutusi, et kajastada seires ja aruandluses Euroopa Liidu CO2-jalajälge või maailma teistele osadele avalduvat mõju, mis tuleneb ELi kaubandus- ja investeerimistegevusest kolmandates riikides. Artiklis 17 käsitletakse arenguabi ja tehnoloogiasiiret käsitlevat aruandlust. Ent selles on hõlmamata jäetud kaubanduse mõju ja erasektori finantsvood. Komitee on teadlik sellest, et teistest riikidest (nii arenenud kui ka arenguriikidest) pärit heitest peavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt aru andma kõnealused riigid ise ning et arenenud riigid, sh EL, toetavad osana 2010. ja 2011. aasta kokkulepetest meetmeid, millega tõhustada andmekogumis- ja seiresüsteeme arenguriikides. Tegemist on väga kasuliku arenguga, ent sellega ei pääse iseenesest küsimuse tuumani, mis puudutab ELi CO2-jalajälge ülejäänud maailmas. Komitee kutsub komisjoni üles süvenema kõnealustesse aspektidesse.

4.9   Komitee kutsub samuti komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast sõltuva, et tagada lisaks ametlikule arenguabile antava rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kaasamine finants- ja tehnoloogiaalasesse aruandlusse. Selle tulemusel saadakse täielikum pilt ELi poolt tervikuna arenguriikidele antava abi haardest ja mahust, tõhustades poliitika kujundamist ja aidates määratleda prioriteetseid rakendusmeetmeid.

4.10   Aruandlusandmete täpsus ja järjepidevus on kõnealuses valdkonnas eriti oluline, arvestades tõika, et maailma jaoks on määrava tähtsusega tegeleda kliimamuutusega tõhusalt ja tagada, et iga riik annaks sinna asjaomase panuse. Samuti on oluline õigeaegsus, nii et mis tahes kõrvalekalded kavadest ja kohustustest saaks otsekohe kindlaks teha ja võtta viivitamatult parandusmeetmeid. Komitee toetab uues määruses kajastuvat senisest karmimat distsipliini ja rangemat läbivaatamiskorda kõnealuste aspektide osas.

4.11   Määruse enamiku artiklitega kehtestatakse liikmesriikidele kohustused edastada komisjonile konkreetset laadi teavet. Komitee lähtub sellest, et on olemas tihedad töösuhted komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaameti vahel ning et enamik nõuetest töötati välja koostöös ja konsensuse alusel komisjoni ja liikmesriikide vahel ning Euroopa Keskkonnaameti kaasosalusel. Keskkonnaamet vastutab suuremalt jaolt üksikasjalike andmete kogumise ja kvaliteedikontrolli eest. Komitee toetab kindlalt kõnealust koostööl põhinevat lähenemisviisi, mille abil saaks komitee arvates kõige tõenäolisemalt tagada õigeaegse ja täpse teabe hõlpsaima voo ja lahendada probleemid.

4.12   Komitee märgib, et endiselt võib juhtuda, et mõnelt liikmesriigilt ei laeku andmed või aruanded õigeaegselt. Komitee kiidab heaks sätted, mis võimaldavad kõnealustel juhtudel hinnangute tegemist puuduvate andmete kohta (artikkel 9), ja komisjonile antava võimaluse algatada rikkumismenetlusi nõuete pideva või tahtliku täitmata jätmise puhul.

4.13   Komitee kiidab heaks Euroopa Keskkonnaameti osa selgesõnalise tunnustamise artiklis 25 ja komisjoni kinnituse selle kohta, et kavatsetakse jätkata korrapärase seiretegevuse arendamist, tuginedes Euroopa Keskkonnaameti poolt üle Euroopa loodud suurepärastele ekspert- ja koostöövõrgustikele. Euroopa Keskkonnaametil on ametialased oskused ja võrgustikud ülesandega tegelemiseks ning ametis koostatud sõltumatutel aruannetel keskkonnaandmete ja -suundumuste kohta on väga hea maine ja neid peetakse maailmas eriti usaldusväärseks. Komitee arvates peaks Euroopa Keskkonnaametile kuuluma määruse rakendamisel juhtiv osa ning mida rohkem saaks ametit kasutada kogutud andmeid avaldava või valideeriva asutusena, seda rohkem hakatakse määrusele omistama sõltumatut mõjukust ja usaldusväärsust.

4.14   Euroopa Keskkonnaamet on samuti kõige paremas positsioonis selleks, et laiendada mitteametlikult seire- ja aruandlusmenetlusi mõnele ELi vahetule naaberriigile, kes teeb ametiga juba korrapärast koostööd, saades sellest selgeid eeliseid. Lõppeesmärgiks peaks olema sellise seirekorra kehtestamine Euroopas, mida saaks üldiselt tunnustada ja eeskujuks tuua tegutsemismudeli või -standardina kogu maailmas.

4.15   Suutlikkuse suurendamine. Euroopas loodava seire- ja aruandlussüsteemi edukus sõltub igas liikmesriigis osavate, spetsialistidest koosnevate meeskondade olemasolust, kus toimub esmaste andmete täpne, objektiivne ja õigeaegne kogumine. Komitee kiidab heaks komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti kavatsuse aidata toetada ja hoida liikmesriikide suutlikkust kõnealuses valdkonnas, kasutades koostöövõrgustikke, tegevust ekspertrühmades ja asjakohase koolituse toetamist. Kasu võiks olla konkreetsete eelarvevahendite eraldamisest kõnealustele ülesannetele.

4.16   Komitee märgib heameelega, et komisjoni arvates tuleks määrusega tagada kõnealuse valdkonna teabe haarde ja kvaliteedi märkimisväärne parandamine vaid vähese täiendava kogukuluga tänu tasakaalustavatele säästudele, mille annab nõuete lihtsustamine. Arvestades kliimamuutuste määravat tähtsust Euroopa ja kogu maailma jaoks, on ilmselge, et seire ja aruandlus peavad olema põhjalik ja usaldusväärne, nagu määruses sätestatud. Samas on aga praeguses olukorras ka ilmselgelt oluline, et mis tahes lisakoormust tuleks piirata miinimumini. Seetõttu on komiteel heameel märkida, et määrus ei tohiks põhjustada ettevõtjatele mingisugust lisakoormust.

4.17   Üldiselt palub komitee, et riigikohaseid andmeid (vt artikkel 2) vahetataks komisjoni asjaomaste peadirektoraatide ja Euroopa välisteenistuse talituste vahel. See julgustaks väärtusliku teabe senisest ulatuslikumat kasutamist nende inimeste poolt, kes seavad sektoraalseid ja muid prioriteete asjaomastes planeerimisega tegelevates peadirektoraatides/talitustes.

4.18   Lisaks sellele, et pakutakse koondandmeid kliimakohustuste täitmisel tehtavate edusammude riikliku ja rahvusvahelise seire otstarbeks, on ülimalt oluline jätkata koondamata andmete arendamist, et nii asjaomased üksikisikud ja organisatsioonid kui ka teised saaksid hinnata ja jälgida üksikisikute ja mitmesuguste organisatsioonide panust kliimamuutuste vastasesse võitlusse ja selle lahendustesse. On vägagi soovitav, et mis tahes loodavad kohalikud või individuaalsed mõõte- ja seiresüsteemid oleks kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste mõõte- ja seiresüsteemidega, nii et andmeid saaks hõlpsalt koondada ja liigitada ning võrrelda ja hinnata erinevate poliitikavaldkondade ja eri osalejate võetud meetmete mõju. Kuigi see ei ole vaadeldava määruse vahetu eesmärk, on väga oluline, et kõnealuse nõudmisega arvestataks täiel määral riikide ja Euroopa seiresüsteemide arendamisel, et saavutada kõigil tasanditel täiesti sidus seiresüsteem.

4.19   Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et kõnealune oluline andmete kogumise ja seiretegevus pakub võimalusi kodanike kaasamiseks teabe- ning koolitusmaterjali ja vastavate praktiliste tegevusprogrammide kaudu. Tuleks kasutada kõiki avanevaid võimalusi tõsta Euroopa kodanike teadlikkust kliimamuutuste poliitika sotsiaalsest mõjust ning selgitada ja jälgida seda. Komitee jätkab ka edaspidi oma aktiivset tegevust kõnealuses valdkonnas.

(1)  Nõukogu otsus 93/389/EMÜ, 24. juuni 1993.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 280/2004/EÜ, 11. veebruar 2004.

(3)  COM(2011) 112 final.

(4)  COM(2011) 885/2.

(5)  ELT C 175, 27.7.2007, lk 47.