EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.4.2016

COM(2016) 182 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule

1.    TAUST    

2.    LINNULIHASEKTOR    

2.1. Tootmine, kauplemine ja tarbimine ELis    

2.2. Valimine tõuaretuseks    

3.    GENEETILINE VALIK JA SELLE MÕJU BROILERITE HEAOLULE    

3.1. Geneetiline valik: päritavus ja valikusurve    

3.2. Mõju loomade heaolule    

3.3. Loomade heaolu ja geneetilise valiku eesmärgid    

4.    PRAEGUNE OLUKORD    

4.1. Selektsiooniprogrammide kohta kättesaadav teave    

4.2. Geneetiline mitmekesisus    

5.    JÄRELDUSED    

I LISA ELi LINNULIHA TOODANG AASTATEL 2010-2014 (1 000 tonni)    

II LISA: EL 27 BROILERIFARMIDE ARV 2010. AASTAL    

III LISA: ÄRILISEL EESMÄRGIL KASVATATAVATE BROILERITE RISTAMISPÜRAMIID    

IV LISA: OLEMASOLEVATES SELEKTSIOONIPROGRAMMIDES KASUTATAVAD TUNNUSED    

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule

1.TAUST

Direktiivi (EÜ) 2007/43/EÜ 1 , millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, artikli 6 lõikes 1 on öeldud:

„Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangu põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju kindlaks tehtud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele asjakohased õigusloome ettepanekud.”

Käesolev aruanne on komisjoni vastus sellele nõudele.

Käesoleva aruande koostamiseks palus komisjon 2010. aastal Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi "toiduohutusamet") teaduslikku arvamust, 2 mida ajakohastati 2012. aastal, 3 ning andis volitused majandusanalüüsi 4 tegemiseks, mis viidi lõpule 2013. aastal.

Käesolevas aruandes käsitletakse ainult direktiivi 2007/43/EÜ 5 kohaldamisalasse kuuluvaid kanu.

Käesoleva aruande vastuvõtmise viibimise põhjuseks on ootamatult vaja läinud lisaaeg terviklike teaduslike ja majanduslike andmete saamiseks.

2.LINNULIHASEKTOR

2.1. Tootmine, kauplemine ja tarbimine ELis

2014. aastal jõudis kanaliha tootmine (lihatootmiseks kasutatavaid kanu nimetatakse ka broileriteks) 10,5 miljoni tonnini, mis tähendab umbes 6,5 miljardit kana 6 ning mis moodustab ligikaudu 12 % kogu maailma toodangust 7 .

Kolm neljandikku ELi tootmisest on koondunud seitsmesse liikmesriiki: Poola, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Madalmaad (vt I lisa).

2010. aastal oli EL 27 riikides üle 2,2 miljoni broilerifarmi. Siiski oli neist ainult 20 000 farmis rohkem kui 5 000 broilerit (vt II lisa).

2014. aastal oli omavarustatuse määr 8 ELis 103,9 %. ELi-sisene kaubandus põhineb peamiselt värskel kanalihal. ELi-siseses kanaliha kaubanduses domineerivad Madalamaad (umbes 30 % kogu ELi-sisesest piiriülesest liikumisest), neile järgnevad Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola.

Peamised kanaliha ostjad ELis on Madalmaad, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa. Nende nelja riigi arvel on ka 62 % kogu kanaliha impordist ELi, peamiselt külmutatud naturaalne rinnaliha Brasiiliast või külmutatud keedetud rinnaliha Taist.

ELis oli 2014. aastal kanaliha keskmine tarbimine inimese kohta 26,8 kg, mis asetab kanaliha ELis teisele kohale, moodustades sealiha järel umbes 30 % kogu lihatarbimisest 9 ). Kanaliha tarbimine kasvab jätkuvalt peaaegu kõigis liikmesriikides.

2.2. Valimine tõuaretuseks

Kanaliha tootmissüsteem on väga keerukas ja algab enne kana sündi. Lihakanad saadakse tänu keerukatele geneetilistele kombinatsioonidele , mis tehakse mitme eelneva põlvkonna jooksul.

Geneetilise valiku abil tehakse kindlaks kõige sobivamad linnud, kes saavad järgmise põlvkonna vanemateks. Valikuga määratakse kindlaks turu nõudmistele vastavad omadused, mille pärast konkreetne liin valiti.

Broilerite tootmine on neljaastmelise ristamise tulemus (vt III lisa). Selle püramiidse tootmisprotsessi lähtepunktiks on mitme puhta liini (nimetatakse ka aretusliiniks) geneetiline valimine aretusettevõtja poolt. Tõupuhastest liinidest valitud linnud ristatakse omavahel ning neid hoitakse bioturvalisuse kõrgel tasemel haigusvabas keskkonnas. Samuti hajutatakse nad geograafiliselt, et hoida ära nakkust, mis võiks põhjustada tõsist majanduslikku ja geneetilist kahju.

Puhasliini linde, kellest põlvneb järgmine põlvkond, kasutatakse pärast nende valimist mitmekordistamiseks. See koosneb kolmest etapist: esmalt vana-vanavanemate tasand, seejärel vanavanemate tasand ja lõpuks vanemate tasand, kes toodavad ööpäevaseid tibusid, kellest saavad ärilisel eesmärgil kasvatatavad broilerid.

Praegu domineerivad maailmas broileriaretusturul ainult mõned üksikud äriühingud. Need äriühingud ei ole esitanud komisjonile andmeid aretuskohtade või aretuslindude kohta, kuna nad peavad seda tundlikuks äriteabeks.

2.3. Kanade tootmise mudelid ELis

ELi kanatööstuses kasutatakse peamiselt kaht tootmisahela organisatsioonilist mudelit: vertikaalselt integreeritud tootmine ja sõltumatud lülid.

Vertikaalselt integreeritud mudeli puhul kontrollib integreeriv ettevõtja mitut või kõiki tootmisahela lülisid (aretus, haudumine, eluase, söödakäitis ja tootmisettevõte). Integreeriv ettevõtja tarnib ühepäevased tibud, sööda ja mõnikord ka eluaseme ning on igal hetkel lindude omanik. Põllumajandustootjatele makstakse kehtestatud määra alusel nende töö ja muutuvkulude eest. Sellist süsteemi kasutatakse Ühendkuningriigis, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Sõltumatute lülide mudeli puhul toimib iga lüli läbi avatud turu ja hindab oma riske. Põllumajandustootja on lindude omanik ja puutub otse kokku sööda hinna ja linnuliha nõudluse kõikumistega. Seda süsteemi kasutatakse Madalmaades ja Belgias, samas kui Saksamaal kasutatakse mõlemaid mudeleid.

Enamik geneetilisest valikust on suunatud rahuldama nõudlust kiirekasvuliste lindude järgi, mis on peamine tootmissüsteem ELis.

Sel eesmärgil kasutab ELi kanalihasektor kiirekasvulisi broilereid. Need broilerid jõuavad sihipärase eluskaaluni 2–2,5 kg umbes 35–45 päevaga. Siiski on olemas erinevused sõltuvalt riigist, piirkonnast või turusegmendist, kuhu tarnitakse. Euroopas on üldine suundumus pidada kiireks kasvuks väljavalitud broilereid suletud ja kontrollitud pidamistingimustes allapanul ning automatiseeritud sööda ja vee etteandmisega.

Siiski on osa toodangust ja seega ka osa geneetilisest valikust ette nähtud aeglase kasvuga lindude aretamiseks.

Aeglase kasvuga broilerite (70–81 päeva) vastu tuntakse ELi riikides viimaste aastate jooksul üha suuremat huvi. Neid broilereid kasutatakse vabapidamise ning mahepõllundusliku tootmise puhul väikese asustustihedusega ja alalise juurdepääsuga välisaladel. Siiski arvavad tööstusharu eksperdid, et aeglaselt kasvavad kanad jäävad nišituruks. Lisaks on tavapäraste broilerite ja mahepõllunduslike broilerite vahel veel ka sertifitseeritud broileritootmine, mis hõlmab aeglaselt kasvavaid broilereid, keda peetakse kinnistes ruumides kuni 56 päeva vanuseni. Alternatiivsete broilerite (aeglaselt kasvavad ja sertifitseeritud broilerid) arvu kohta puuduvad ELis täpsed andmed. Tööstusharu ekspertide hinnangul hõlmab see turuosa 5–10 % kogu broileritoodangust 10 .

3.GENEETILINE VALIK JA SELLE MÕJU BROILERITE HEAOLULE

Broilerite geneetiline valik on viimase 50 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Eelkõige on oluliselt kasvanud ärilisel eesmärgil kasvatatavate broilerite kasvutempo; standardbroilerid jõuavad nüüd 1,5 kg kehakaaluni vähem kui 30 päevaga, samas kui 1950tel kulus selleks 120 päeva. Algselt oli geneetiline valik suunatud broilerite kiiremale kasvule ja nende liha saagikusele. Kuid ühekülgse tootmise valiku soovimatute tagajärgede vältimiseks on viimastel aastatel hakatud broilereid valima ka teatud haigustele vastuvõtlikkuse ja heaolu näitajate alusel.

Enamik broilerite heaolu probleemidest on tingitud mitmest tegurist, nagu keskkonnategurid, halduslikud tegurid ja geneetilised tegurid. Siiski on teaduslikes arvamustes tunnistatud, et mõned heaolu probleemid on peamiselt seotud geneetiliste teguritega, ning teised on seotud keskkonna- / halduslike teguritega, nagu asustustihedus, allapanu kvaliteet, valgustingimused ja elutu keskkond.

3.1. Geneetiline valik: päritavus ja valikusurve

Viiakse läbi aretuskavasid, et mitmekordistamise püramiidi raames varustada tootmiskarju ööpäevaste broileritibudega (vt punkt 2.2). Aretuspüramiid hõlbustab ristamist geneetiliselt erinevate liinide vahel, et valida geneetilises kavas kindlaksmääratud tunnuseid. Selektsiooniefekt ühes põlvkonnas oleneb tunnuse päritavusest 11 ja kasutatud valikusurvest (st selliste määratud tunnusega lindude osakaal, keda kasutati järgmise põlvkonna vanematena). Lisaks ei taga puhtatõulistes karjades geneetilise valiku teel saavutatud edu samasuguseid muutusi ärilisel eesmärgil kasvatatavate broilerite puhul, kuna ärilisel eesmärgil kasvatatavate broilerite elukeskkond ei ole samasugune kui aretuskarjade oma 12 .

Üsna raske on saada andmeid valitud tunnuse päritavuse kohta, kuna ühelt poolt on usaldusväärsete andmete saamiseks vaja mitusada lindu ning teisest küljest on vajalik aeg geneetilise muutuse ilmnemiseks tootmiskarjas alati vähemalt 4 aastat (vt III lisa).

Kui valikukriteeriumiks on ühel ajal mitu tunnust, on selektsiooniefekt ühe tunnuse kohta väiksem kui see oleks olnud juhul, kui oleks valitud ühe tunnuse järgi, ning seepärast vähendab see valikusurvet. Kui selektsiooniprogramm A hõlmab näiteks kasvumäära ja vastupanuvõimet haigustele ning selektsiooniprogramm B hõlmab üksnes kasvumäära, on kasvumäära selektsiooniefekt programmis A aeglasem kui programmis B.

Varem olid tõuaretuse ja selektsiooniprogrammide ainsaks kriteeriumiks tootmisomadused. Kuna kanaliha tootmissektori majandust mõjutab kõige rohkem sööda hind, on peamiseks valikukriteeriumiks saanud söödaväärindus 13 . Viimastel aastatel on see siiski muutunud ja järjest rohkem pannakse rõhku muudele kui tootmisega seotud näitajatele, nagu luu kvaliteet, südame-veresoonkonna võimekus ja vastupidavus astsiidile (vt IV lisa).

Viis, kuidas sellised meetodid geneetilise selektsiooni programmidesse hõlmatakse, on kaubanduslikult tundlik teave ning aretusettevõtted seda ei avalda. Seetõttu ei ole teada täpne valikusurve, mis avaldub tootmisega seotud ja muudele kui tootmisega seotud omadustele.

3.2. Mõju loomade heaolule

Viimastel kümnenditel on geneetilise valiku teel muudetud laialdaselt broilerite metaboolseid ja käitumuslikke omadusi, mis on põhjustanud mitmeid heaolu probleeme, mida kirjeldatakse allpool:

Koivad ja liikumisvõime

Liikumissüsteemi mõjutavad koibade probleemid, nagu luu deformeerumine või vigastused, on peamine broilerite heaolu halvendav tegur ning need probleemid võivad olla geneetilise päritoluga. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) märkis, et umbes 30 % intensiivkasvatusest pärit broileritel on koibadega seotud kõrvalekaldeid. Sellised biomehaanilised puudused tulenevad tõenäoliselt morfoloogilistest muutustest, nagu kiire rinnalihase kasv, mis toob keha raskuskeskme ettepoole, ning suhteliselt lühikesed koivad võrreldes linnu kehakaaluga.

Kõnealuses teaduslikus arvamuses tunnistati, et valitud kiirekasvulise liini lindude luud on poorsemad ja neis on vähem mineraale kui aeglasemalt kasvava kontroll-liini lindudel. Lisaks näitasid uuringud, et kuni 56päevaseks kasvatatud aeglaselt kasvavad broilerid suudavad käia märkimisväärselt paremini kui need, keda kasvatatakse kuni 42päevaseks.

Ränkade kõnnaku kõrvalekalletega lindudel on raskusi ringi liikuda ja tõenäoliselt muudavad nad oma söömisharjumusi, st nad veedavad rohkem aega lamades, kuna liikumine on valulik, ja seetõttu kannatavad rohkem kontaktdermatiidi käes (vt allpool).

Astsiit ja äkksurma sündroom (SDS)

Astsiit on vedeliku kogunemine kõhuõõnde ning see on südame dilatatsiooni ja hüpertroofia põhjustatud ainevahetushäire tagajärg, mis võib kaasa tuua südame seiskumise ja muutused maksa talitluses. SDS on kõige sagedasem broilerite surma põhjus, mis esineb peamiselt kiirekasvuliste isaslindude seas 14 . Üldiselt eeldatakse, et mõlema probleemi peamine põhjus on ebapiisav hapnikuga varustatus või on hapniku nõudlus liiga suur. Täiendavad tegurid, nagu toit, õhu kvaliteet või valgustingimused võivad samuti avaldada mõju astsiidi tekkele või äkksurma sündroomile.

Mitmed uuringud, millele EFSA osutas, näitasid, et vastuvõtlikkus astsiidile on päritav. Geneetilise valiku teel saavutatud kiire kasv suurendab nende kahe haiguse riski, kuna lindude hapnikutarve suureneb ja see koormab kardiopulmonaalset süsteemi. Mitmetes uuringutes jõuti järeldusele, et astsiidist põhjustatud suremus on kiirekasvuliste broilerite seas (tapetakse 42päevaselt) suurem kui aeglase kasvuga broilerite seas (tapetakse 56päevaselt).

Kontaktdermatiit

Nahahaigused, nagu kontaktdermatiit (rinna, põlveõnnalde ja koibade hõõrdumine võib muutuda haavanditeks ja põletikuliseks) on peamiselt seotud lindude pidamistingimustega, kuna hoidumine märjast allapanust koos toidu koostisega (vähemal määral) tunduvad olevat peamised tegurid, et vältida nahahaiguste tekkimist 15 . Mitmed uuringud on näidanud, et kontaktdermatiit on mõõdukal määral päritav ning seega saaks geneetilise valikuga seda olulist loomade heaolu probleemi vähendada.

3.3. Loomade heaolu ja geneetilise valiku eesmärgid

Geneetilisest seisukohast on valiku soovitav tulemus selline lind, kelles on tulemuslikult ühendatud toodangu, paljunemise, tervise ja heaoluga seotud omadused. Kui loomade aretuskavades kasutataks valikukriteeriumina toodangu ja heaoluga seotud omaduste geneetilise korrelatsiooni hindamist, aitaks see ette näha, kuidas otsene valik muid omadusi mõjutaks.

Korrelatsioon ühest küljest mõne tervise ja heaoluga seotud omaduse ja teisest küljest tootmisega seotud omaduste vahel võib olla tugev või nõrk. Kui kahe omaduse vaheline korrelatsioon on tugev, tähendab see seda, et geneetilist valikut ei saa teha kummagi omaduse suhtes eraldi. Kui tootmisega seotud omadustel on väga nõrk korrelatsioon tervise ja heaoluga seotud omadustega, siis tähendab see seda, et kompromissina muude omaduste (nt astsiit) ees edendatakse tootmisega seotud omadusi (nt kasvumäär). See on väljakutse, millega saab tegelda tasakaalustatud aretuskavas, kasutades asjakohaseid valikuindekseid.

Ideaaljuhul peaksid aretuskavad ühendama omadused sellisesse valikuindeksisse, milles võetakse arvesse erinevate omaduste mõju lindudele.

Seoses eespool kirjeldatud peamiste mõjudega heaolule on EFSA poolt tsiteeritud teaduslikud uuringud näidanud järgmist.

Geneetiline korrelatsioon selliste omaduste vahel nagu konkreetsed luustikuprobleemid ja kasv peaks võimaldama koibade tervise geneetilist parandamist koos jätkuva, kuigi tagasihoidlikuma kasvumäära paranemisega.  

On võimalik aretada astsiidile resistentne liin, kuna on selgunud, et ainult üksikud geenid tekitavad vastuvõtlikkust astsiidile ning need on suurel määral päritavad. Äkksurma sündroomil on seos astsiidiga.

Kontaktdermatiidi (jalapadjandi ja põlveõndla põletuslaigud) ja kehakaalu vahel on nõrgem korrelatsioon, mis osutab sellele, et peaks olema võimalik teha valik jalapadjandi dermatiidi vastu, ilma et see mõjuks kahjulikult kehakaalule.

Selle taustal võib öelda, et juba praegu võib leida lahendusi, kuidas heaoluga seotud küsimusi praemini aretuskavadesse integreerida. Näiteks on hiljutised tootmiskarjade uuringud näidanud, et viimase kümne aasta jooksul on koibade probleemid ja astsiidi juhtumid vähenenud. Tööstusharu andmete kohaselt tulenevad sellised tulemused asjaolust, et valikusse on integreeritud tervise ja heaoluga seotud omadused.

4.PRAEGUNE OLUKORD

4.1. Selektsiooniprogrammide kohta kättesaadav teave

Geneetilistel markeritel põhinevad uued tehnoloogiad võivad aidata geneetilisel valikul teha kindlaks linde, kes kannavad soovitud geene. Aretuskavades läbiviidav geneetiline valik on kaasa aidanud konkurentsivõimelise broileritoodangu tagamisele ELis, kuid siiski ei ole võimalik täpselt kindlaks teha geneetiliste edusammude või üksikute omaduste paranemise taset, kuna aretusandmed on konfidentsiaalsed ja neile puudub juurdepääs.

Lisaks toimub selline geneetiline valik peamiselt aretusettevõtjate kontrollitavates karjades. Vaid vähesed aretusettevõtjad maailmas tarnivad aretusbroilereid ja broileritibusid 16 . Tootjatel on piiratud juurdepääs üksikasjalikule teabele aretuskavas kasutatavate valikukriteeriumide kohta.

Lisaks ei motiveeri turusurve praegu aretusettevõtjaid piisavalt, et eelistada aretuskavades heaoluga seotud omadusi.

Kanalihaturul keskendub konkurents peamiselt hinna langetamisele. Kuna sööt moodustab umbes 65 % tootmiskuludest, on geneetiline valik peamiselt keskendunud kiirele kasvule, et kulusid vähendada. Heaoluga seotud omaduste alusel valitud broilerite madalam söödaväärindus suurendab tootmiskulusid.

4.2. Geneetiline mitmekesisus

Selektsiooniprogrammid on kasulik vahend teatavate tootmisega seotud omaduste parandamiseks ärilise eesmärgiga seotud broileriliinides. Kuid selliste programmide tõttu on kaduma läinud geneetiline mitmekesisus, mis võib viia olukorrani, et tahtmatult kõrvaldatakse sellised geneetilised omadused, mis võivad olla kasulikud tulevikus, kui tootmistingimused muutuvad (vastupidavus uutele haigustele, uued klimaatilised tingimused jne).

See on põhjus, miks põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist käsitlevas ELi kavas soodustatakse geneetilist mitmekesisust. Sellega seoses rahastab komisjon projekti Globaldiv 17 , mille peamine eesmärk on koguda kokku erinevate valdkondade rahvusvahelised eksperdid, kes on seotud põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kirjeldusega, et vaadata läbi bioloogilise mitmekesisuse kadumise peamised põhjused ja leida strateegiad mitmekesisuse alalhoidmiseks.

5.JÄRELDUSED

Aretajad võtavad oma selektsiooniprogrammides järk-järgult arvesse kanade tervise ja heaoluga seotud omadusi.

Kehtivates õigusaktides on sätestatud loomade heaolunäitajate seiresüsteem 18 tootmistingimustes, mida võiks hakata kasutama ka geneetilise valiku kontekstis.

Tarbijad väljendavad üha enam huvi broilerite vastu, kes on valitud heaoluga seotud omaduste alusel ja kelle tootmiskulud on suuremad.

Loomade heaolu käsitleva teabe olemasolu eri tasanditel, mis on kohandatud konkreetselt iga sihtrühma jaoks (kool, meedia jne.), võiks aidata suurendada nõudlust loomade heaoluga arvestavate toodete järele.

Seadusandlikku ettepanekut ei peeta praegusel etapil vajalikuks. Kooskõlas loomade heaoluga seotud volitustega ja olemasolevate vahendite kaudu soovib Euroopa Komisjon soodustada paranemist selles valdkonnas.

I LISA ELi LINNULIHA TOODANG AASTATEL 2010-2014 (1 000 tonni)

II LISA: EL 27 BROILERIFARMIDE ARV 2010. AASTAL

III LISA: ÄRILISEL EESMÄRGIL KASVATATAVATE BROILERITE RISTAMISPÜRAMIID

IV LISA: OLEMASOLEVATES SELEKTSIOONIPROGRAMMIDES KASUTATAVAD TUNNUSED

(1)

   ELT L 182, 12.7.2007, lk 19.

(2)

   Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon (AHAW): Scientific Opinion on the influence of genetic parameters on the welfare and the resistance to stress of commercial broilers (Teaduslik arvamus geneetiliste parameetrite mõjust ärilisel eesmärgil kasvatatavate broilerite heaolule ja stressitaluvusele). EFSA Journal 2010; 8 (7): 1666. [82 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1666. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(3)

   de Jong I, Berg C., Butterworth A., Estevéz I.; Scientific report updating the EFSA opinions on the welfare of broilers and broiler breeders (Teaduslik aruanne, millega ajakohastatakse toiduohutusameti arvamusi broilerite ja sugubroilerite heaolu kohta). Toetavad väljaanded 2012: EN-295. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/publications

(4)

   Study of the impact of genetic selection on the welfare of chickens bred and kept for meat production (January 2013) (Uurimus geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule (jaanuar 2013): http://ec.europa.eu/food/animals/docs/aw_practice_farm_broilers_653020_final-report_en.pdf

(5)

   Vt direktiivi 2007/43/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt b ja artikli 1 lõik 2 esimene lõik.

(6)

   Allikas: Eurostat.

(7)

   http://www.avec-poultry.eu/system/files/archive/new-structure/avec/Communication/Study%20final%20version.pdf

(8)

   Omavarustatuse määr väljendab ELi toodangu suurust võrreldes liidusisese kasutusega (omavarustatuse määr = toodang / (toodang+ import – eksport).

(9)

   http://ec.europa.eu/agriculture/external-studies/2013/origin-labelling/fulltext_en.pdf

(10)

    http://www.avec-poultry.eu/system/files/archive/new-structure/avec/Communication/Study%20final%20version.pdf

(11)

   Päritavus kajastab geneetilise valiku tulemusel saavutatud erinevuste osakaalu üksikute isendite vahel. Päritavus analüüsib geneetiliste ja mittegeneetiliste tegurite erinevuste suhtelist mõju populatsiooni kogu jälgitavale hajuvusele. Näiteks on populatsioonis mõned inimesed pikemad kui teised; päritavuse abil püütakse kindlaks teha, kui suur osa on geneetikal asjaolus, et populatsioonist osa inimesi on pikemad.

(12)

   Study of the impact of genetic selection on the welfare of chickens bred and kept for meat production (January 2013) (Uurimus geneetilise valiku mõju kohta lihakanade heaolule (jaanuar 2013): http://ec.europa.eu/food/animals/docs/aw_practice_farm_broilers_653020_final-report_en.pdf

(13)

   Söödaväärinduse määr: tarbitud sööda kogus kehamassi suurendamiseks ühe kg võrra.

(14)

   Maxwell ja Robertson (1997; 1998) leidsid, et 4,7 % kogu maailma broileritest on kahjustatud.

(15)

   Kontaktdermatiidi levimus on erinev ja selle tagajärjed erinesid sõltuvalt lindude vanusest hindamise ajal.

(16)

   Umbes 60–70 % broilerite aretusest toimub Euroopa ettevõtetes ja nõudlus nende toodete järele kasvab eelkõige arengumaades (Hiina, Brasiilia, India).

(17)

   http://ec.europa.eu/agriculture/genetic-resources/actions/f-067/067-executive-summary_en.pdf

(18)

   Vt nõukogu direktiivi 2007/43/EÜ artikli 6 lõige 2.