(1)

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) tuleks luua ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, et viia selle kestus vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (4) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kestusega. Käesolevas määruses tuleks sätestada EMKVFi prioriteedid, selle eelarve ning liidupoolse rahastamise erireeglid, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) alusel EMKVFi suhtes kohaldatavaid üldreegleid. EMKVFi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetuseks. Kõnealused vahendid on väga olulised järgmiste eesmärkide saavutamiseks: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

(2)

Ülemaailmse osalejana ookeanide valdkonnas ja maailma ühe suurima mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides, kuna säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab ookeanienergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on tõhus piirikontroll ja merekuritegevuse vastane üleilmne võitlus olulised ohutute ja turvaliste merede ja ookeanite seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

(3)

Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse kasutamist, võeti vastu määrus (EL) 2021/1060, mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealust määrust kohaldatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva EMKVFi osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) 2021/1060 sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja üldpõhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Nimetatud määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid elemente, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitava partnerluslepingu sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunatusele. Seega hõlmab see eeltingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning seire, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted seoses rahastamiskõlblikkuse reeglitega ning määratakse kindlaks erikord rahastamisvahenditele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (6) loodud InvestEU kasutamisele, kogukonna juhitud kohalikule arengule ja finantsjuhtimisele. Ka mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on kõikidel fondidel ühised. Fondide, sealhulgas EMKVFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust tuleks kirjeldada partnerluslepingus kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060.

(4)

EMKVFi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(5)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(6)

Eelarve otsese täitmise korral tuleks EMKVFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjaomaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse määruse (EL) 2021/523 kohaselt.

(7)

EMKVFist antaval toetusel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus, muu hulgas turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks käsitlemiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsi.

(8)

Liikmesriikide poolt kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele käesoleva määruse alusel antava abi suhtes tuleks kohaldada ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109. Võttes arvesse selle sektori eripära, ei tohiks neid artikleid kohaldada siiski maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse kohaselt ja mis kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete jaoks seatud prioriteete ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Kaaluda tuleks kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(10)

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on sätestatud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest jätkatakse. EMKVFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 108 000 000 eurot. EMKVFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 797 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaksid 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklikud eraldised tuginema Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (8) kohastele osakaaludele aastatel 2014–2020. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samal ajal kui teatavateks investeeringuteks kalalaevadesse ning püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks ja ajutiseks peatamiseks ette nähtud summasid tuleks piirata.

(11)

Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ning selle käive on peaaegu 750 000 000 000 eurot ja kogulisandväärtus 218 000 000 000 eurot aastas, kusjuures selle töökohtade loomise potentsiaal on veel palju suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1 300 000 000 000 eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2 heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKVFist. Euroopa merendussektori kasvupotentsiaali täitmiseks võiks kasutada uusi investeerimisvahendeid nagu InvestEU.

(12)

EMKVF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine; säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust liidus; säästva sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(13)

EMKVF peaks põhinema lihtsal ülesehitusel, mille jaoks ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ja üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse reegleid ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu erieesmärke. Liikmesriigid peaksid seega valmistama ette oma programmid, milles esitatakse kõnealuste eesmärkide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt nendes programmides sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) 2021/1060 sätestatud normide kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses kindlaks määratud erieesmärkidega. Siiski on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest tegevustest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitus täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

(14)

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) sõnastati 17 kestliku arengu eesmärgist ühena ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14) („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng“). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selles kontekstis on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise, bioloogiliste ressursside kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (9) sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamisega; samuti keelama teatavad kalapüügitoetused, mis põhjustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Selline peaks olema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames kalandustoetuste üle peetavate läbirääkimiste tulemus. Lisaks kohustus liit WTO läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki.

(15)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kogukuludest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning aitama saavutada eesmärki eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja elurikkuse eesmärkide praegust kattumist.

(16)

EMKVF peaks aitama saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonna- ja kliimamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda vastavalt määrusele (EL) 2021/1060.

(17)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (10) artiklile 42 peaks EMKVFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP normide järgimisest. ÜKP normide raskeid rikkumisi toime pannud käitajate taotlusi ei tohiks vastu võtta.

(18)

Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP spetsiifiliste tingimustega tegelemiseks ja ÜKP normide järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada sätted, mis täiendavad määruses (EL) 2021/1060 sätestatud maksete katkestamist, maksete peatamist ja finantskorrektsioone käsitlevaid norme. Kui liikmesriik ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski teha väljamakseid rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamiseks, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kohaldada finantskorrektsioone juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP normid olulisel määral täitmata.

(19)

Viimasel paaril aastal on võetud meetmeid, et taastada kalavarud kestlikul tasemel, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkust ja kaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme, eelkõige mis puudutab eesmärke taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse kestliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme, vältida soovimatut püüki ning rajada kalavarude taastamise alad. Nende eesmärkide saavutamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merealadel, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.

(20)

EMKVF peaks aitama saavutada ÜKP keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja tööhõivealaseid eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige mis puudutab eesmärke taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse kestliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme, vältida ja piirata soovimatut püüki võimalikult suures ulatuses ning viia püügitegevuse poolt mere ökosüsteemile avalduv negatiivne mõju miinimumini. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlik ning seda korraldatakse viisil, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega, et saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu, toetada tervisliku toidu varude kättesaadavust ning aidata saavutada rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvatele inimestele, pidades silmas rannapüüki ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kõnealune toetus peaks hõlmama innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, selektiivsetesse, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2 heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.

(21)

Kalapüügil on oluline roll liidu paljude rannikukogukondade elatusallikana ja kultuuripärandis, eriti seal, kus tähtis osa on väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi. Eelkõige on uute majandustegevuste loomine ja arendamine kalapüügisektoris noorte kalurite jaoks rahaliselt keeruline ning seda tuleks võtta arvesse EMKVFi vahendite jaotamisel ja suunamisel. Selline areng on oluline liidu kalapüügisektori konkurentsivõime seisukohalt. Seetõttu tuleks anda toetust püügitegevust alustavatele noortele kaluritele, et hõlbustada nende ettevõtete asutamist. EMKVFi kohaselt toetatavate uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks peaks toetuse andmine sõltuma piisava kogemuse või kvalifikatsiooni omandamisest. Kui tegevuse alustamise toetust antakse kalalaeva ostuks, peaks see aitama kaasa ainult esimese kalalaeva või selle kontrollosaluse ostule.

(22)

Soovimatu püügi vältimine on üks ÜKP peamisi väljakutseid. Sellega seoses on kogu saagi lossimise õiguslik kohustus toonud kaasa olulisi muutusi kalapüügiviisides, millel mõnikord on märkimisväärse rahaline kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKVFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule rakendamisele ning selektiivsust suurendavate kaitsemeetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. Peaks olema võimalik kohaldada teistele tegevustele kohaldatavast abi osakaalu määrast kõrgemat määra investeeringutele, mida tehakse selektiivsesse püügivahendisse, sadamate taristu parandamisse ja soovimatu saagi turustamisse. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, peaks olema võimalik ette näha ka 100%line abi ülemmäär liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

(23)

EMKVFist peaks olema võimalik toetada innovatsiooni ja investeeringuid liidu kalalaevade pardal. Kõnealune toetus peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on parandada tervishoidu, ohutust ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti. See ei tohiks hõlmata selliste seadmete soetamist, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala. Selline toetus ei tohiks kaasa tuua ka ühegi laeva püügivõimsuse suurenemist, välja arvatud juhul, kui see tuleneb otseselt kalalaeva kogumahutavuse suurenemisest, mis on vajalik ohutuse, töötingimuste või energiatõhususe parandamiseks. Sellistel juhtudel tuleks konkreetse laeva püügivõimsuse suurenemine kompenseerida vähemalt sama koguse püügivõimsuse varasema kõrvaldamise teel ilma avaliku sektori toetuseta kas siis samas laevastiku osas või laevastiku osas, kus püügivõimsus ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus, et vältida püügivõimsuse suurenemist laevastiku tasandil. Samuti ei tohiks toetust anda lihtsalt liidu õiguse kohaselt kohustuslike nõuete täitmiseks, välja arvatud nõuded, mille liikmesriik on kehtestanud nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 (11) kohaste valikuliste sätete jõustamiseks, ning välja arvatud teatavate kontrolliks vajalike seadmete ostmiseks, paigaldamiseks ja haldamiseks. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute täpsed rahastamiskõlblikkuse normid kehtestama liikmesriigid. Mis puudutab tervishoidu, ohutust ja töötingimusi kalalaevade pardal, siis peaks olema lubatud kohaldada kõrgemat abi osakaalu määra kui teistele tegevustele.

(24)

Vaja on kehtestada rahastamiskõlblikkuse erinormid teatavate muude kalalaevastikku tehtavate ja EMKVFist toetatavate investeeringute jaoks, et ära hoida olukorda, kus need investeeringud soodustavad liigset püügivõimsust või ülepüüki. Eelkõige tuleks kehtestada tingimused ka esimese kasutatud laeva ostmiseks noorele kalurile ja kalalaeva mootori asendamiseks või moderniseerimiseks antavale toetusele, sealhulgas tingimused, et laev kuulub laevastiku osasse, mille püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks ette nähtud püügivõimalustega, ning et uuel või moderniseeritud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides (kW) kui asendatud mootoril.

(25)

Investeerimine inimkapitali on väga oluline kalapüügi-, vesiviljelus- ja merendussektori konkurentsivõime ja majandustulemuste jaoks. Seepärast peaks olema võimalik EMKVFist toetada nõuandeteenuseid, teadlaste ja kalurite vahelist koostööd, kutseõpet ja elukestvat õpet, samuti sotsiaaldialoogi edendamist ja teadmiste levitamist.

(26)

ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalanduskontroll. Seetõttu tuleks EMKVFist toetada eelarve jagatud täitmise korral liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (12). Konkreetset toetust EMKVFist õigustavad kõnealuse määrusega kehtestatud teatavad kohustused, nimelt kohustuslikud laevade liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid, kohustuslikud elektroonilised kaugseiresüsteemid ning kohustuslik mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise süsteem. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja rannikuvalveülesannete alaseks koostööks.

(27)

ÜKP edu sõltub kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisega seotud probleeme ja kulusid, on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (13) ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete kogumise ja töötlemisega.

(28)

EMKVFist peaks eelarve otsese ja kaudse täitmise korral toetama ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist teaduslike nõuannete andmise, kaitsemeetmete alase piirkondliku koostöö, liidu tasandil kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksude kaudu.

(29)

Selleks et tugevdada majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikku ning keskkonnasäästlikku püügitegevust, peaks olema võimalik toetada EMKVFist meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitega 22 ja 23 ning II lisaga, samuti jõupingutusi, mida teevad liikmesriigid neile eraldatud püügivõimaluste optimeerimiseks, võttes arvesse oma laevastiku vajadusi ning suurendamata selle üldist püügivõimsust.

(30)

Võttes arvesse ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamise probleeme, on toetus laevastike kohandamiseks mõnikord jätkuvalt vajalik teatavate laevastiku osade ja merepiirkondade puhul. See toetus tuleks kindlalt suunata laevastiku haldamise parandamisele ning merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKVFist toetada püügitegevuse alalist lõpetamist nendes laevastiku osades, kus püügivõimsus ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavade raames, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku osade kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4, ning seda tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise kaudu. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjaomaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega.

(31)

Et aidata saavutada ÜKP kaitse-eesmärke või leevendada teatud erandlike asjaolude mõju, peaks olema võimalik EMKVFist toetada hüvituste maksmist püügitegevuse ajutise peatamise eest, mis on tingitud teatavate kaitsemeetmete rakendamisest, erakorraliste meetmete rakendamisest, säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaldamise katkemisest vääramatu jõu tõttu, loodusõnnetusest, keskkonnajuhtumist või tervisekriisist. Toetust tuleks kaitsemeetmetest tingitud püügitegevuse ajutise peatamise korral anda üksnes juhul, kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormuse vähendamine vajalik, et saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõike 5 punktis a sätestatud eesmärgid.

(32)

Kuna kalurid puutuvad kokku suurenevate majanduslike ja keskkonnariskidega, muu hulgas kliimamuutuste ja hinnavolatiilsuse tõttu, peaks olema võimalik EMKVFist toetada kalandussektori vastupanuvõimet tugevdavaid meetmeid, sealhulgas ühisfondide, kindlustusvahendite või muude kollektiivsete skeemide kaudu, mis suurendavad sektori suutlikkust juhtida riske ja reageerida ebasoodsatele sündmustele.

(33)

Väikesemahulise rannapüügiga tegelevad mere- ja siseveekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, ning kaldakalurid, sealhulgas veeselgrootute korjajad. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see annab peaaegu poole kalapüügisektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori käitajad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Säästvate kalapüügitavade soodustamiseks tuleks seetõttu EMKVFi kasutamisel neid käitajaid sooduskohelda maksimaalselt 100 % abi ülemmääraga, välja arvatud tegevuste puhul, mis on seotud esimese kalalaeva soetamisega või mootori asendamise või moderniseerimisega, ning kalalaeva kogumahutavust suurendavate tegevuste puhul, mille eesmärk on parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma oma programmis arvesse väikesemahulise rannapüügi konkreetseid vajadusi ja kirjeldama väikesemahulise rannapüügi arendamiseks kavandatud meetmete liike.

(34)

EMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr erieesmärgi kohta peaks olema 70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades lisakulude hüvitamise puhul, kus see peaks olema 100 %.

(35)

Abi ülemmäär peaks olema 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest ning teatavatel juhtudel peaks olema võimalik kehtestada erandmäärad.

(36)

Äärepoolseimad piirkonnad peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKVFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida käitajad äärepoolseimatest piirkondadest kannavad nende piirkondade asukoha või saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osakaalu määra kui teistele tegevustele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda kõnealuse toetuse kasutamiseks lisavahendeid. Kuna selline rahastamine on riigiabi, tuleks sellest teatada komisjonile, kes võib selle käesoleva määruse alusel kõnealuse toetuse raames heaks kiita.

(37)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks olema võimalik EMKVFist toetada veekeskkonna, sealhulgas sisevete elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks olema kättesaadav EMKVFi toetus, et hüvitada muu hulgas kalurite tegevust kaotatud püügivahendi ja mereprügi, sealhulgas sargassum-vetikate passiivsel kokkukogumisel merest ning toetada sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et tagada kaotatud püügivahendi ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõturajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda säilitada, nagu on ette nähtud direktiivis 2008/56/EÜ, kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist, Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (14) kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, liikide kaitset, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (15) kohaselt, ning sisevete taastamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (16) kohaselt välja töötatud meetmete programmiga. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKVF eelarve otsese täitmise korral toetama puhaste ja heas seisundis merede edendamist ning plasti ringmajandust käsitleva Euroopa strateegia rakendamist, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatises.

(38)

Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu hinnanguliselt rohkem kui 60 % oma kalatoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Oluline ülesanne on ergutada liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimist.

(39)

EMKVFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise eesmärgil. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu on sektoril keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus EMKVFist peaks olema kooskõlas vesiviljelust käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema rahastamiskõlblik keskkonnasäästlikkus, tulusad investeeringud, innovatsioon, kutseoskuste omandamine, töötingimuste parandamine ning kompensatsioonimeetmed oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamiseks. Rahastamiskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed.

(40)

Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tarbijate teavitamist. Selleks peaks EMKVFist olema võimalik toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1379/2013 (17) sätestatud eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

(41)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKVFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada ühise turukorralduse eesmärke. Muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) tuleks sellist toetust anda üksnes rahastamisvahendite või InvestEU, mitte aga toetuste kaudu.

(42)

EMKVFist peaks olema võimalik toetada kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele hüvituse maksmist märkimisväärseid turuhäireid põhjustavate erakordsete sündmuste korral.

(43)

Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikul tasandil juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu kestlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Samal ajal kui avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid olema läbivalt liidu eelarvesse integreeritud, peaks EMKVFi toetus keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavatele tingimustele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogia või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

(44)

Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral kohalike sidusrühmade partnerlustest, kes panustavad ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisusse. EMKVFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks eelarve jagatud täitmise korral olema võimalik toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranniku- ja sisevete kalapüüki, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondade kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

(45)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks olema võimalik EMKVFist toetada merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamist andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundist. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ja andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

(46)

Eelarve otsese ja kaudse täitmise korral peaks toetus EMKVFist keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.

(47)

60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus ja elurikkuse vähenemine, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline on liit nõukogu otsuse 98/392/EÜ (18) alusel, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üksmeel selles, et ookeanidele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonda ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt hallata.

(48)

Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“. Liidu ookeanide majandamise poliitika hõlmab ookeane integreeritud viisil. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu eesmärgi nr 14 saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, seda ära hoida ja see lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

(49)

EMKVFi meetmed rahvusvahelise ookeanide majandamise edendamiseks peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, reeglite ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKVF peaks toetama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, samuti liidu kohustuslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.

(50)

Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja meresõidu turvalisust. Nende eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu Nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2014 vastu võetud tegevuskava raames väga oluline roll teabe jagamisel ning koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahel. Seetõttu peaks EMKVF toetama mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud kui ka otsese täitmise korral, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti peaks fond võimaldama asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas eelarve kaudse täitmise kaudu.

(51)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Komisjon peaks hindama programmide kavandeid, võttes arvesse nende panuse maksimeerimist EMKVFi prioriteetidesse ning vastupanuvõime, rohepöörde ja digiülemineku eesmärkidesse. Programmide kavandite hindamisel peaks komisjon võtma arvesse ka nende panust säästva väikesemahulise rannapüügi arendamisse, keskkonnasäästlikkusse, majanduslikku ja sotsiaalsesse kestlikkusse, ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemide lahendamisse, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikesse tulemustesse, mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, mereprügi vähendamisse ning kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(52)

Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilist lähenemisviisi, peaks komisjon hindama programmide kavandeid, võttes asjakohasel juhul arvesse komisjoni poolt välja töötatud piirkondlike merealade analüüsi, milles on näidatud ühised tugevad ja nõrgad küljed seoses ÜKP eesmärkide saavutamisega. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid iga programmi läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi.

(53)

EMKVFi abil liikmesriikides saavutatud tulemusi tuleks hinnata näitajate põhjal. Liikmesriigid peaksid aru andma kehtestatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmisel tehtud edusammudest vastavalt määrusele (EL) 2021/1060. Selleks tuleks kehtestada seire- ja hindamisraamistik.

(54)

Et anda teavet määruse (EL) 2021/1060 kohaselt EMKVFist antava keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, tuleks kehtestada sekkumise liikidel põhinev metoodika. See metoodika peaks hõlmama antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetusega keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse antava panuse ulatust.

(55)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktidele 22 ja 23 tuleks EMKVFi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EMKVFi mõju kohapeal.

(56)

Komisjon rakendab EMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. EMKVFile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need on seotud EMKVFi prioriteetidega.

(57)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (20) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (21), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (22) ja (EL) 2017/1939 (23) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (24) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid hoidma ära, avastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas kelmusi ja pettusi. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile igast avastatud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest ja pettusest, ning õigusnormide rikkumise puhul võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest.

(58)

Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKVFist rahastatavate tegevuste kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) 2021/1060. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKVFist rahastatavate tegevuste kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (25) sätestatud isikuandmete kaitse õigusnorme.

(59)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku kindlaksmääramiseks seoses taotluste vastuvõetavuse kriteeriumidega; antud abi tagasinõudmise korra kehtestamiseks raske rikkumise korral; vastuvõetamatuse ajavahemiku asjaomasteks algus- ja lõppkuupäevadeks ja vastuvõetamatuse lühendatud ajavahemiku tingimusteks ning äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamise kriteeriumide kindlaksmääramiseks. Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võimaldada kehtestada täiendavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust üleminekusätete kehtestamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: tööprogrammid, energiatõhusate tehnoloogiate kindlaksmääramine, kalalaevade mootorite CO2 heite vähenemise mõõtmise metoodiliste elementide kehtestamine, erakordse sündmuse toimumine, selliste liikmesriikidepoolse rikkumise juhtumite kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksetähtaja edasilükkamist, maksete peatamist liikmesriigipoolse raske rikkumise korral, finantskorrektsioone, ning tegevuse tasandi asjakohased rakendusandmete kindlaksmääramine ja esitamine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26), välja arvatud tööprogrammide, sealhulgas tehnilise abi ja erakordse sündmuse korral.

(61)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 peaks olema võimalik anda toetust juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuse andmises häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 2021. eelarveaasta algusest, isegi kui neid rakendati ja need tekkisid enne toetustaotluse esitamist. Samadel põhjustel ja samadel tingimustel on vaja teha erand finantsmääruse artikli 193 lõikest 4 tegevustoetuste puhul.

(62)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, on vaja ette näha käesoleva määruse tagasiulatuv kohaldamine eelarve otsese või kaudse täitmise korral antava toetuse osas alates 1. jaanuarist 2021. Seetõttu peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,