1.   Kõik turuosalised vastutavad süsteemi tasakaalustatuse eest („tasakaalustamiskohustus“). Sel eesmärgil on turuosalised kas tasakaaluhaldurid või delegeerivad oma kohustused lepingu alusel enda poolt valitud tasakaaluhaldurile. Kõik tasakaaluhaldurid vastutavad tasakaalustamatuse eest rahaliselt ning püüavad tasakaalu saavutada või aidata elektrisüsteemil tasakaalu saavutada.

2.   Liikmesriigid võivad teha erandeid tasakaalustamiskohustusest üksnes järgmistel juhtudel:

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid motiveerida tasakaalustamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastatud turuosalisi võtma tasakaalu eest täielikku vastutust.

3.   Kui liikmesriik teeb lõike 2 kohase erandi, tagab ta, et rahalist vastutust tasakaalustamatuse eest kannab mõni teine turuosaline.

4.   Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti b üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

1.   Tasakaalustamisturud, sealhulgas eelkvalifitseerimine, tuleb korraldada nii, et:

2.   Tasakaalustamisenergia hind ei tohi olla tasakaalustamisvõimsuse lepingus eelnevalt kindlaks määratud. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, ja samas tuleb kaitsta tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust.

3.   Tasakaalustamisturud peavad tagama talitluskindluse, võimaldades samal ajal piirkonnaülest võimsust maksimaalselt kasutada ja seda tõhusal ajavahemikeüleselt jaotada vastavalt artiklile 17.

4.   Tasakaalustamise standardtoodete ja tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia tasaarvestus tugineb hinnakujunduse marginaalile (piirkulupõhine), välja arvatud juhul, kui kõik reguleerivad asutused kiidavad heaks alternatiivse hinnakujunduse meetodi, mille aluseks on kõikide põhivõrguettevõtjate ühine ettepanek lähtuvalt analüüsist, mis näitab, et alternatiivne hinnakujundusmeetod on tõhusam.

Turuosalistel peab olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning tasakaalustamisenergia sulgemisaeg ei tohi olla varasem kui piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul.

Keskdispetšerjuhtimise mudelit kohaldavad põhivõrguettevõtjad võivad kehtestada täiendavad eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistele.

5.   Tasakaaluarveldusel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas.

6.   Tasakaalustamisenergia hinnapiirkond peab olema võrdne pakkumispiirkonnaga, välja arvatud keskdispetšerjuhtimise mudeli korral, kui tasakaalustamisenergia hinnapiirkond võib moodustada osa pakkumispiirkonnast.

7.   Reservvõimsust mõõdavad põhivõrguettevõtjad ning seda hõlbustatakse piirkondlikul tasandil.

8.   Tasakaalustamisvõimsuse hankimist teostavad põhivõrguettevõtjad ja seda võidakse hõlbustada piirkondlikul tasandil. Piiriülese võimsuse reserveerimist võib sel eesmärgil piirata. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine peab olema turupõhine ja korraldatud nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimisel puhul, vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, sõltumata sellest, kas turuosalised osalevad individuaalselt või agregeerimise teel.

Tasakaalustamisvõimsuse hankimine põhineb esmaturul, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on teinud erandi, et lubada turupõhise hanke teiste vormide kasutamise põhjusel, et tasakaalustamisteenuste turul puudub konkurents. Erandid kohustusest hankida tasakaalustamisvõimsust esmaturgudelt vaadatakse läbi iga kolme aasta järel.

9.   Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus kiidab heaks erandi sellest põhimõttest, sest põhivõrguettevõtja tehtud hinnangust nähtub, et see tooks kaasa suurema majandusliku tõhususe. Tasakaalustamisvõimsuse lepingut ei sõlmita varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on heaks kiitnud lepingu varasema sõlmimise või pikema lepinguperioodi, et tagada varustuskindlus või suurendada majanduslikku tõhusust.

Erandi andmise korral koostatakse vähemalt 40 % tasakaalustamise standardtoodete puhul ja vähemalt 30 % kõikide tasakaalustamisvõimsuseks kasutatavate toodete puhul tasakaalustamisvõimsuse leping mitte varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev. Tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa leping koostatakse maksimaalselt üheks kuuks enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperioodi kestus on maksimaalselt üks kuu.

10.   Põhivõrguettevõtja taotlusel võib reguleeriv asutus pikendada lõikes 9 osutatud tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa lepinguperioodi kestust kuni kaheteistkümne kuuni, tingimusel et pikendamise otsus on ajaliselt piiratud ning lõpptarbijatele kulude vähendamisest tulenev positiivne mõju ületab turule avalduva negatiivse mõju. Taotlus sisaldab järgmist:

11.   Olenemata lõikest 10 ei tohi lepinguperioodid olla alates 1. jaanuarist 2026 pikemad kui kuus kuud.

12.   1. jaanuariks 2028 teatavad reguleerivad asutused komisjonile ja ACERile, kui suur osa koguvõimsusest on kaetud lepingutega, mille kestus ja hankeperiood on pikemad kui üks päev.

13.   Põhivõrguettevõtjad või volitatud ettevõtjad avaldavad võimalikult reaalajas ja mitte hiljem kui 30 minuti möödumisel kättetoimetamisest plaanimispiirkondade süsteemi aktuaalse tasakaalu, prognoositava tasakaalustamishinna ja tasakaalustamisenergia prognoositava hinna.

14.   Kui tasakaalustamise standardtoodetest talitluskindluse tagamiseks ei piisa või kui mõned tasakaalustavad ressursid ei saa tasakaalustamisturul tasakaalustamise standardtoodete kaudu osaleda, võivad põhivõrguettevõtjad teha ettepaneku teha ja reguleerivad asutused võivad kiita heaks erandid lõigetest 2 ja 4 konkreetsete tasakaalustamistoodete osas, mis aktiveeritaks lokaalselt, vahetamata neid teiste põhivõrguettevõtjatega.

Erandite ettepanekus tuleb kirjeldada esildatud meetmeid, mille eesmärk on minimeerida konkreetsete toodete kasutamist seoses majandusliku tasuvusega, tõendada, et eritooted ei põhjusta märkimisväärset ebatõhusust ega moonutusi tasakaalustamisturul kas plaanimispiirkonnas või väljaspool seda, ning vajaduse korral esitada eeskirjad ja teave selle kohta, kuidas tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia pakkumusi teisendada tasakaalustamise standardtoodete tasakaalustamisenergia pakkumusteks.

1.   Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad korraldavad lõimitud järgmise päeva ja päevasiseste turgude juhtimist ühiselt vastavalt määrusele (EL) 2015/1222. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad teevad koostööd liidu tasandil või kui see on asjakohasem, siis piirkondlikul tasandil, et maksimeerida elektriga kauplemise tõhusust ja tulemuslikkust liidu järgmise päeva ja päevasisestel turgudel. Kohustus teha koostööd ei mõjuta liidu konkurentsiõiguse kohaldamist. Elektriga kauplemise osas teostavad põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate üle regulatiivset järelevalvet reguleerivad asutused vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ja ACER vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklitele 4 ja 8.

2.   Järgmise päeva turud ja päevasisesed turud

1.   Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul.

2.   Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

3.   Määratud elektriturukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 500 kW või alla selle, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas võimaldada tarbijatel vahetult osaleda.

4.   1. jaanuariks 2021 peab tasakaaluarveldusperiood olema kõigis plaanimispiirkondades 15 minutit, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud erandi või andnud vabastuse. Erandeid võib teha üksnes 31. detsembrini 2024.

Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi tasakaaluarveldusperiood olla pikem kui 30 minutit juhul, kui kõik sünkroonala reguleerivad asutused on andnud vabastuse.

1.   Kooskõlas määrusega (EL) 2016/1719 annavad põhivõrguettevõtjad pikaajalisi ülekandeõigusi või võtavad muid meetmed, et võimaldada turuosalistel, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikel maandada hinnariske pakkumispiirkonnaüleselt, välja arvatud siis, kui pädevate reguleerivate pädevate asutuste forvardturu hindamine pakkumispiirkonna piiridel näitab asjaomastes pakkumispiirkondades piisavaid riskimaandamise võimalusi.

2.   Pikaajalised ülekandeõigused antakse läbipaistvalt, turupõhiselt ja mittediskrimineerivalt ühtse jaotamiskeskkonna kaudu.

3.   Liidu konkurentsiõigust järgides on turukorraldajatel õigus arendada riskimaanduseks forvardtooteid, sealhulgas pikaajalisi riskimaanduseks mõeldud forvardtooteid, et anda turuosalistele, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid ei tohi kehtestada nõuet, et riski maandamine peab toimuma kauplemisega ühe liikmesriigi või pakkumispiirkonna piires.

1.   Elektrienergia hulgihinnale ei tohi seada ülem- ega alammäära. Seda nõuet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergiat ja tasakaalustamishinda, ilma et see mõjutaks tehnilisi hinnapiire, mida võib kohaldada tasakaalustamise ajavahemikus ning järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes vastavalt lõikele 2.

2.   Määratud elektriturukorraldajad võivad kohaldada järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes kõrgeimate kliiringhindade suhtes ühtlustatud ülem- ja alammäärasid. Need piirmäärad peavad olema piisavalt kõrged, et mitte tarbetult piirata kauplemist, olema siseturu jaoks ühtlustatud ja võtma arvesse saamata jäänud energia maksimumhinda. Määratud elektriturukorraldajad rakendavad läbipaistvat mehhanismi, et tehnilisi pakkumispiire õigeaegselt automaatselt kohandada, juhul kui kehtestatud ülemmäärad eeldatavasti saavutatakse. Korrigeeritud kõrgemaid ülemmäärasid kohaldatakse seni, kuni selle mehhanismi raames on vaja ülemmäärasid veelgi suurendada.

3.   Põhivõrguettevõtjatel ei ole lubatud võtta meetmeid hulgimüügihindade muutmiseks.

4.   Reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused teevad kindlaks oma territooriumil rakendatavad tegevuspõhimõtted ja meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujundust, sealhulgas piirata pakkumisi, mis on seotud tasakaalustamisenergia aktiveerimisega, reservvõimsuse mehhanismidega, põhivõrguettevõtja võetud meetmetega, müügitulemuste vaidlustamise meetmetega, või mis võivad kaasa aidata valitseva seisundi ärakasutamise ennetamisele ja ebatõhusalt kindlaks määratud pakkumispiirkondade tekke vältimisele.

5.   Kui reguleeriv asutus või määratud pädev asutus on tuvastanud tegevuspõhimõtte või meetme, mida võidakse kasutada hulgihindade hinnakujunduse piiramiseks, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada, või kui see ei ole võimalik, siis leevendada selle tegevuspõhimõtte või meetme mõju pakkumiskäitumisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile 5. jaanuariks 2020 aruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta.

1.   Kui see on vajalik varustuskindluse normi kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused hiljemalt 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna. Hinnanguline hind tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused võivad pakkumispiirkonniti kindlaks määrata erineva hinnangulise hinna, kui nende territooriumil on rohkem kui üks pakkumispiirkond. Juhul kui pakkumispiirkond koosneb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumist, peavad asjaomased reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused selle pakkumispiirkonna puhul kindlaks määrama ühtse saamata jäänud energia hinna. Ühtse saamata jäänud energia hinna kindlaksmääramisel peavad reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused kasutama artikli 23 lõikes 6 osutatud metoodikat.

2.   Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused ajakohastavad oma hinnangulist saamata elektri hinda vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui kõnealused asutused täheldavad olulisi muutusi.

1.   Energiatootmisüksuste ja tarbimiskaja koormusjaotus peab olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja, välja arvatud juhul, kui lõigetes 2–6 on sätestatud teisti, turupõhine.

2.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektritootmisseadmete koormusjaotuse puhul seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui riigisisese elektrisüsteemi turvaline toimimine seda võimaldab, ning tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ning juhul, kui kõnealused energiatootmisüksused on:

3.   Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada koormuse eelisjaotust lõike 2 punktis a osutatud energiatootmisüksustele, mis alustavad tegevust vähemalt kuus kuud pärast otsuse tegemist, või kohaldada madalamat võimsust, kui on sätestatud lõike 2 punktis a, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

Kõigi erandite puhul välditakse tagasiulatuvaid muudatusi tootmisseadmete jaoks, mis juba saavad kasu koormuse eelisjaotusest, olenemata liikmesriigi ja tootmisseadmete käitaja vahelisest vabatahtlikust kokkuleppest.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha stiimuleid, et tootmisseadmed, mis võivad koormuse eelisjaotust kasutada, sellest vabatahtlikult loobuksid.

4.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha koormuse eelisjaotuse elektri puhul, mis on toodetud tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksustega, mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW.

5.   Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

6.   Ilma et see piiraks enne 4. juulit 2019 sõlmitud lepingute kohaldamist, jätkatakse nende energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne 4. juulit 2019 ning mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (20) artikli 16 lõike 2 kohast koormuse eelisjaotust, endiselt koormuse eelisjaotuse kohaldamist. Koormuse eelisjaotuse kohaldamine kõnealuste energiatootmisüksuste suhtes lõpetatakse alates kuupäevast, mil energiatootmisüksust muudetakse oluliselt, mis loetakse toimunuks juhul, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui suureneb energiatootmisüksuse tootmisvõimsus.

7.   Koormuse eelisjaotus ei tohi ohustada elektrisüsteemi turvalist toimimist, sellega ei tohi põhjendada piirkonnaülese võimsuse piiramist rohkem, kui on ette nähtud artikliga 16, ning see peab põhinema läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

1.   Tootmise koormuse ümberjaotamine ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamine peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. See peab olema avatud kõikidele, sealhulgas teistes liikmesriikides asuvatele tootmistehnoloogiatele, energia salvestamisele ja tarbimiskajale, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

2.   Ümberjaotatud ressursid valitakse tootmisüksuste, energia salvestamisüksuste ja tarbimiskaja hulgast turupõhiseid mehhanisme kasutades ning see hüvitatakse rahaliselt. Koormuse ümberjaotamiseks kasutatavad tasakaalustamisenergia pakkumused ei määra kindlaks tasakaalustamisenergia hinda.

3.   Muud kui turupõhist tootmise, energia salvestamise ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamist võib kasutada vaid siis, kui:

4.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad asjaomasele pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande järgmise kohta:

Reguleeriv asutus esitab aruande ACERile ja avaldab esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud andmete kokkuvõtte, vajaduse korral koos soovitustega parenduste tegemiseks.

5.   Järgides võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamise nõudeid, mis põhinevad reguleerivate asutuste kehtestatud läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, peavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad:

6.   Kui kasutatakse muud kui turupõhist vähendavat ümberjaotamist, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

7.   Kui kasutatakse muud kui turupõhist koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuse ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahaline hüvitis peab olema võrdne järgmistest elementidest suuremaga või mõlema kombinatsioonidest suuremaga, kui ühe elemendi kohaldamine tooks kaasa põhjendamatult madala või põhjendamatult kõrge hüvitise:

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et lahendada ülekandevõime piiratus. Pakkumispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel. Pakkumispiirkonnad ei või sisaldada struktuurset ülekandevõime piiratust, välja arvatud juhul, kui sellel puudub mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele või kui selle mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele leevendatakse ajutise erandliku parandusmeetmete kaudu ning kõnealune struktuurne ülekandevõime piiratus ei põhjusta piirkonnaülese kauplemisvõimsuse vähendamist kooskõlas artikli 16 nõuetega. Liidus peab pakkumispiirkondade struktuur olema selline, et sellega maksimeeritakse artikli 16 kohaselt majanduslikku tasuvust ja maksimeeritakse piirkonnaüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse.

2.   Iga kolme aasta tagant esitab ENTSO-E aruande struktuurse ülekandevõime piiratuse ja muu olulise füüsilise ülekandevõime piiratuse kohta pakkumispiirkondades ja nende vahel, sealhulgas ülekandevõime piiratuse asukoha ja sageduse kohta vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas piirkonnaülese kauplemise maht on jõudnud käesoleva määruse artikli 15 kohase lineaartrajektoorini või artikli 16 kohase miinimumvõimsuseni.

3.   Et tagada pakkumispiirkondade optimaalne struktuur, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Läbivaatamise käigus tehakse kindlaks kõik struktuursed ülekandevõime piiratused ja analüüsitakse pakkumispiirkondade erinevaid struktuure kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad, järgides menetlust vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Kehtivaid pakkumispiirkondi hinnatakse lähtuvalt nende suutlikkusest luua usaldusväärne turukeskkond, sealhulgas paindlik tootmis- ja koormusvõimsus, mis on hädavajalik võrgu kitsaskohtade vältimiseks ning elektrienergia nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, tagades võrgutaristusse tehtavate investeeringute pikaajalise kindluse.

4.   Käesoleva määruse artikli ja artikli 15 kohaldamisel on asjaomasteks liikmesriikideks, põhivõrguettevõtjateks ja reguleerivateks asutusteks need liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad ja reguleerivad asutused, kes osalevad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises, ja samuti need, kes asuvad samas võimsusarvutusalas vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud vastu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel.

5.   Hiljemalt 5. oktoobriks 2019 esitavad kõik asjaomased põhivõrguettevõtjad reguleerivatele asutusele heakskiitmiseks ettepaneku metoodika ja eelduste kohta, mida pakkumispiirkondade läbivaatamise käigus kasutatakse, ning arutlusele tulevate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad ettepaneku kohta vastu ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul ettepaneku esitamisest. Kui reguleerivad asutused ei suuda selle aja jooksul võtta vastu ühehäälset otsust ettepaneku ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta, teeb ACER järgneva kolme kuu jooksul otsuse metoodika ja eelduste kohta ning arutlusele tulevate pakkumispiirkondade alternatiivse struktuuri kohta. Metoodika peab põhinema struktuursetel ülekandevõime piiratustel, mida tõenäoliselt ei kõrvaldata järgmise kolme aasta jooksul, ja seejuures võetakse vajalikul määral arvesse taristu arendamise projektide tegelikku arengut, mille oodatav realiseerimisaeg on järgmise kolme aasta jooksul.

6.   Tuginedes lõike 5 kohaselt heaks kiidetud metoodikale ja eeldustele, esitavad pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad hiljemalt 12 kuud pärast metoodika heakskiitmist vastavalt lõikele 5 asjaomastele liikmesriikidele või nende määratud pädevatele asutustele ühise ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. Teised liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid või muud kolmandad riigid, kes jagavad sama sünkroonala mõne asjaomase liikmesriigiga, võivad esitada märkusi.

7.   Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud ja pädevate reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud aruandes või käesoleva artikli kohase pakkumispiirkondade läbivaatamise järel on üks või mitu põhivõrguettevõtjat tuvastanud oma juhtimispiirkonnas struktuurse ülekandevõime piiratuse, otsustab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koos oma põhivõrguettevõtjatega kuue kuu jooksul aruande saamisest, kas koostada riiklikud või rahvusvahelised tegevuskavad vastavalt artiklile 15 või vaadata läbi oma pakkumispiirkonna struktuur ja seda muuta. Otsusest teatatakse viivitamata komisjonile ja ACERile.

8.   Need liikmesriigid, kes on otsustanud muuta lõike 7 kohaselt pakkumispiirkonna struktuuri, peavad jõudma ühehäälsele otsusele kuue kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate esitamist. Teised liikmesriigid võivad esitada asjaomastele liikmesriikidele märkusi, kes peaksid neid oma otsuse tegemisel arvesse võtma. Seda otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile. Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda jõuda kuue kuu jooksul ühehäälsele otsusele, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Viimase abinõuna võtab komisjon pärast ACERiga konsulteerimist vastu otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri liikmesriikides ja nende vahel või säilitada see; komisjon teeb selle otsuse kuue kuu jooksul pärast sellise teatise saamist.

9.   Liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad enne käesoleva artikli kohase otsuse tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

10.   Kõigis käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustes tuleb märkida muutuse rakendamise kuupäev. Rakendamiskuupäeva abil leitakse tasakaal ajalise surve ja praktiliste kaalutluste, näitkeks elektri forvardlepingutega kauplemise vahel. Otsuses võib ette näha asjakohase üleminekukorra.

11.   Kui määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suuniste kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri läbivaatamisi, tuleb kohaldada käesolevat artiklit.

1.   Artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmise järel koostab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koostöös oma reguleeriva asutusega tegevuskava. Tegevuskava sisaldab konkreetset ajakava meetmete võtmiseks, et vähendada tuvastatud struktuurset ülekandevõime piiratust nelja aasta jooksul alates artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmisest.

2.   Olenemata tegevuskava konkreetsetest edusammudest tagab liikmesriik, et ilma et see piiraks artikli 16 lõike 9 kohaseid erandeid või artikli 16 lõike 3 kohaseid erisusi, suurendatakse piirkonnaülese kauplemise võimsust igal aastal kuni artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsus on saavutatud. Nimetatud miinimumvõimsus tuleb saavutada hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Iga-aastane suurendamine toimub lineaarse trajektoorina. Trajektoori lähtekoht on kas võimsus, mis on eraldatud piiril või on kriitilise võrguelemendi osa tegevuskava vastuvõtmisele eelneval aastal või tegevuskava vastuvõtmisele eelneva kolme viimase aasta keskmine võimsus, olenevalt sellest, kumb on suurem. Liikmesriik tagab, tegevuskava rakendamise ajal on artikli 16 lõike 8 kohaselt piirkonnaüleseks kauplemiseks kättesaadavaks tehtud võimsus võrdne vähemalt lineaarse trajektoori väärtustega, muu hulgas kasutades võimsusarvutusalas parandusmeetmeid.

3.   Lõikes 2 osutatud lineaarse trajektoorini jõudmiseks vajaliku või tegevuskavaga hõlmatud piiridel piirkonnaülese võimsuse kättesaadavaks tegemiseks vajalike parandusmeetmete kulud kannab tegevuskava rakendav liikmesriik või seda rakendavad liikmesriigid.

4.   Asjaomane põhivõrguettevõtja hindab tegevuskava rakendamise jooksul igal aastal ja pärast tegevuskava lõppemist kuue kuu jooksul, kas olemasolev piiriülene võimsus on viimase 12 kuu jooksul jõudnud lineaarse trajektoorini või kas alates 1. jaanuarist 2026 on jõutud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuseni. Põhivõrguettevõtja esitab oma hinnangu ACERile ja asjaomastele reguleerivatele asutustele. Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed.

5.   Need liikmesriigid, kelle osas lõikes 4 osutatud hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole järginud lineaarset kava, peavad kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud aruande saamisest võtma ühehäälselt vastu otsuse selle kohta, kas muuta nendes liikmesriikides asuvat või nende vahelist pakkumispiirkondade struktuuri või see säilitada. Asjaomased liikmesriigid peaksid otsuse tegemisel arvesse võtma teiste liikmesriikide esitatud märkusi. Asjaomaste liikmesriikide otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile.

Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda ettenähtud ajavahemiku jooksul ühehäälsele otsusele jõuda, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Kuue kuu jooksul teate saamisest võtab komisjon viimase abinõuna pärast konsulteerimist ACERi ja asjaomaste sidusrühmadega vastu otsuse, kas muuta asjaomaste liikmesriikide vahelist või asjaomastes liikmesriikides asuva pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

6.   Kuus kuud enne tegevuskava kehtivusaja lõppu otsustavad struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriigid, kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega muutes oma pakkumispiirkonda või kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega parandusmeetmete abil, mille kulud nad katavad.

7.   Kui artikli 14 lõike 7 kohaselt on tuvastatud struktuurse ülekandevõime piiratuse olemasolu, kuid kuue kuu jooksul ei ole töötatud välja tegevuskava, hindab asjaomane põhivõrguettevõtja 12 kuu jooksul pärast struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastamist, kas olemasolev piiriülene võimsus on saavutanud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuse viimase 12 kuu jooksul, ning annab sellest teada asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile.

Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed. Kui hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole jõudnud miinimumvõimsuseni, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud otsustamisprotsessi.

1.   Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2015/1222.

2.   Tehingu piiramist kasutatakse ainult eriolukordades, kui põhivõrguettevõtja peab toimima kiiresti ning ei koormuse ümberjaotamine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Iga sellist menetlust kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Turuosalistele, kellele on jaotatud võimsus, hüvitatakse kõik piirangud, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud võimsusarvutusi kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 8, nagu on sätestatud artikli 37 lõike 1 punktis a ja artikli 42 lõikes 1.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad piirkonnaülese võimsuse, järgides talitluskindluse piire, kasutades põhivõrguettevõtjatelt saadud andmeid, sealhulgas andmeid parandusmeetmete tehnilist kättesaadavuse kohta, mis ei hõlma koormuse jagamist. Kui piirkondlikud koordineerimiskeskused jõuavad järeldusele, et võimsusarvutusalas või võimsusarvutusalade vahel olemasolevad parandusmeetmed ei ole piisavad, et saavutada artikli 15 lõikes 2 osutatud lineaartrajektoori või käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsust, järgides samas talitluskindluse piire, võivad nad viimase abinõuna kehtestada koordineeritud meetmed, millega piirkonnaülest võimsust vastavalt vähendada. Põhivõrguettevõtjad võivad kooskõlastatud meetmetest seoses koordineeritud võimsusarvutuse ja koordineeritud talitluskindluse analüüsiga kõrvale kalduda üksnes kooskõlas artikli 42 lõikega 2.

Kolme kuu möödumisel piirkondlike koordineerimiskeskuste töölehakkamisest vastavalt käesoleva määruse artikli 35 lõikele 2 ja seejärel iga kolme kuu tagant annavad piirkondlikud koordineerimiskeskused asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile aru võimsuse vähenemisest või teise lõigu kohastest kõrvalekalletest koordineeritud meetmetest ja hindavad selliseid juhtumeid ning annavad vajaduse korral soovitusi, kuidas selliseid kõrvalekaldeid tulevikus vältida. Kui ACER jõuab järeldusele, et käesoleva lõike kohase kõrvalekalde eeltingimused, mis jäid täitmata, on struktuurset laadi, esitab ta asjaomasele reguleerivale asutusele ja komisjonile arvamuse. Pädevad asutused võtavad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 või 62 vajalikke meetmeid põhivõrguettevõtjate ja piirkondlike koordineerimiskeskuste suhtes, kui käesoleva lõike kohased kõrvalekalde eeltingimused ei ole täidetud.

Struktuursete kõrvalekalletega tegeletakse artikli 14 lõikes 7 osutatud tegevuskavas või olemasoleva tegevuskava ajakohastamisel.

4.   Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriülese võimsuse poolt mõjutatud ühenduste tase, ülekandevõrkude maksimaalse võimsuse tase või mõlemad, kusjuures järgitakse võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnorme. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja koormuste ümberjaotamist, sealhulgas piiriülest koormuste ümberjaotamist, et saavutada lõike 8 kohane miinimumvõimsus. Maksimaalsuse võimaldamiseks rakendatakse piiriüleste parandusmeetmete koordineeritud ja mittediskrimineerivat menetlust pärast koormuse ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika rakendamist.

5.   Võimsust jaotatakse ainult otsestel või kaudsetel enampakkumistel, mis hõlmavad nii võimsust kui energiat. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Päevasisese kauplemise puhul tuleb kasutada pidevat kauplemist, mida võivad täiendada enampakkumised.

6.   Ülekandevõime piiratuse korral võidavad kehtivad, kõrgeima väärtusega võrgu läbilaskevõime pakkumised, olenemata sellest, kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised, ning mis pakuvad napi ülekandevõimsuse kõrgeima väärtuse. Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või käesoleva määruse artikli 63 kohane erand, on võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud baashinna kehtestamine keelatud.

7.   Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab kõnealune põhivõrguettevõtja sellest selgelt ja läbipaistvalt kõiki turuosalisi teavitama ja seda selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

8.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et hallata ülekandevõime piiratust oma pakkumispiirkonnas või et hallata võimsusvooge, mis tulenevad pakkumispiirkonna sisestest tehingutest. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3 ja 9 sätestatud erandite kohaldamist ning artikli 15 lõike 2 kohaldamist, loetakse käesolev lõige järgituks, kui on saavutatud piirkonnaülese kauplemise olemasoleva võimsuse järgmised miinimumtasemed:

Kokku 30 % võib kasutada iga kriitilise võrguelemendi talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks.

9.   Võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate taotlusel võivad asjaomased reguleerivad asutused prognoositavatel põhjustel teha erandi lõikest 8, kui see on vajalik talitluskindluse tagamiseks. Erand ei või olla seotud lõike 2 kohase juba jaotatud võimsuse piiramisega ning erandit ei või anda kauemaks kui üheks aastaks või kui kuni kaheks aastaks, juhul kui erandi ulatus igal aastal märkimisväärselt väheneb. Erandi ulatus piirdub üksnes sellega, mis on vajalik talitluskindluse tagamiseks, ning sellega ei tohi diskrimineerida piirkonnasisest ja -ülest kauplemist.

Enne erandi tegemist konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus teiste reguleerivate asutustega, kes asuvad liikmesriikides, mis moodustavad osa mõjutatud võimsusarvutusalast. Kui reguleeriv asutus ei nõustu kavandatava erandiga, teeb ACER otsuse erandi tegemise kohta vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 punktile a. Erandi tegemise põhjendus ja põhjused avaldatakse.

Kui tehakse erand, töötab asjaomane põhivõrguettevõtja välja ja avaldab metoodika ja projektid, mille abil leitakse erandiga hõlmatud probleemile pikaajaline lahendus. Erand muutub kehtetuks, kui saabub tähtpäev või kui leitakse lahendus, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

10.   Turuosalised teatavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele mõistliku aja jooksul enne asjakohast täitmisjärku, kas nad kavatsevad jaotatud võimsust kasutada. Kasutamata jääv võimsus tehakse turul uuesti kättesaadavaks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

11.   Tehniliste võimaluste piires tasakaalustavad põhivõrguettevõtjad piiratud ülekandevõimega võrkudes vastassuunas kulgevate võimsusvoogude võimsusnõuded, et ära kasutada liini maksimaalne võimsus. Võrgu talitluskindlust täiel määral silmas pidades ei keelduta kunagi ülekandevõime piiratust vähendavatest tehingutest.

12.   Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldaja, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse, või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad turuosalised õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustust tagada püsikindel ülekandevõimsus, peab ta turuosalisele hüvitama võimsusõiguste kaotusest tuleneva kahju. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning asjaomane reguleeriv asutus peab need läbi vaatama.

13.   Parandusmeetmete kulude jaotamisel põhivõrguettevõtjate vahel analüüsivad reguleerivad asutused, kui suur osakaal on kahe pakkumispiirkonna vahelises ülekandevõime piiratuses pakkumispiirkondade sisestest tehingutest tulenevatel voogudel, ning jaotavad kulusid selliste voogude tekitamise eest vastutavate pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt nimetatud osakaaluga, välja arvatud selliste voogude tekitatud kulud, mis tulenevad pakkumispiirkondade sisestest tehingutest, mis on allpool taset, mida võiks eeldada ilma ülekandevõime struktuurse piiratuseta.

Kõnealust taset analüüsivad ja selle määravad ühiselt kindlaks kõik võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjad iga pakkumispiirkonna piiri jaoks ja selle peavad heaks kiitma kõik võimsusarvutusala reguleerivad asutused.

1.   Põhivõrguettevõtjad arvutavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse vähemalt pärast järgmise päeva turu sulgemisaega ja piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul. Põhivõrguettevõtjad jaotavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse, kogu varem jaotamata ülejääva piirkonnaülese võimsuse ja kogu piirkonnaülese võimsuse, mis füüsiliste ülekandeõiguste omanikud annavad vabaks varasemast jaotamisest, järgmise piirkonnaülese võimsuse jaotamise käigus.

2.   Põhivõrguettevõtjad teevad ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise kohta asjakohase struktuuri kõigi ajavahemike piires, sealhulgas järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustaval turul. Selle jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama asjaomased reguleerivad asutused. Oma ettepaneku kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse järgmist:

3.   Kui piirkonnaülene võimsus on kättesaadav pärast piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul, peavad põhivõrguettevõtjad kasutama seda piirkonnaülest võimsust tasakaalustamisenergia vahetamiseks või tasakaalustamatuse netokorvamise protsessi elluviimiseks.

4.   Kui piirkonnaülest võimsust eraldatakse tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 8, kasutavad põhivõrguettevõtjad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistes esitatud metoodikaid.

5.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi suurendada määruse (EL) 2015/1222 kohaselt arvutatud talitluskindluse varu tulenevalt tasakaalustamisvõimsuse hankimisest või reservide jagamisest.

1.   Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sealhulgas võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning neid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata. Need tasud ei hõlma mitteseotud kulusid, mis toetavad mitteseotud poliitikaeesmärkide saavutamist.

Ilma et see piiraks direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõigete 1 ja 6 ning kõnealuse direktiivi XI lisa kriteeriumide kohaldamist, peab võrgutasude väljatöötamiseks kasutatud meetod neutraalselt toetama süsteemi üldist pikaajalist tõhusust tarbijatele ja tootjatele antavate hinnasignaalide kaudu ja eelkõige tuleb seda kohaldada nii, et sellega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi ei positiivselt ega negatiivselt. Võrgutasudega ei tohi ei positiivselt ega negatiivselt diskrimineerida energiasalvestamist ega energia agregeerimist ega vähendada stiimulit elektrit omatarbeks toota ja ise tarbida ning osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

2.   Tariifide arvestamise metoodikad peavad kajastama põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate püsikulusid ja andma asjakohaseid stiimuleid põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, soodustama turu lõimimist, varustuskindlust ning toetama tõhusaid investeeringuid ja seotud teadustööd, samuti soodustama innovatsiooni tarbijate huvides sellistes valdkondades nagu digiüleminek, teenuste paindlikkus ja energiaühendus.

3.   Asjakohasel juhul peab tootjatele või lõpptarbijatele või mõlemale kehtestatud tariifide tase andma asukohasignaale liidu tasandil ning võtab arvesse võrgukaod ja tekkinud ülekandevõime piiratuse ning taristuga seotud investeerimiskulud.

4.   Võrgutasude kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

5.   Käesoleva artikli alusel võrgutasude kehtestamine ei piira tasude kohaldamist, mis tulenevad artiklis 16 nimetatud ülekandevõime piiratuse juhtimisest.

6.   Piirkonnaülese elektrikaubanduse üksiktehingutelt ei võeta võrgutasu.

7.   Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, võttes arvesse seda, et kasutajad, sealhulgas aktiivsed tarbijad, kasutavad võrku. Jaotustariifid võivad hõlmata võrguühenduse võimsuse elemente ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, kaaluvad reguleerivad asutused ülekande- ja jaotustariife või nende metoodikat kinnitades või heaks kiites vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ajapõhiste eri võrgutariifide kasutamist ning võivad vajadusel kasutusele võtta ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad võrgu kasutamist läbipaistvalt, kulutõhusalt ja lõpptarbija jaoks prognoositavalt.

8.   Jaotustariifide arvestamise metoodika peab andma jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid oma võrgu kõige kulutõhusamaks käitamiseks ja arendamiseks, muu hulgas teenuste hankimise abil. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning võivad kehtestada tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe suurendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, paindlikkuse ning nutivõrkude ja -arvestite arendamise abil.

9.   ACER esitab hiljemalt 5. oktoobriks 2019 turu killustumise ohu leevendamiseks parimate tavade aruande ülekande- ja jaotustariifide arvestamise metoodikate kohta, võttes seejuures arvesse riikide eripärasid. Parimate tavade aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

ACER ajakohastab oma aruannet vähemalt kord iga kahe aasta tagant.

10.   Reguleerivad asutused võtavad parimate tavade aruannet nõuetekohaselt arvesse, kui nad kinnitavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariifid või nende metoodika vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59.

1.   Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekandevõime piiratuse juhtimise kord võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekandevõime piiratuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele antakse käesoleva määruse artikli 63, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega vähendada stiimulit ülekandevõime piiratuse vähendamiseks.

2.   Piirkonnaülese võimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse esmajärjekorras järgmistel eesmärkidel:

3.   Kui lõikes 2 sätestatud esmatähtsad eesmärgid on piisavalt täidetud, võib tulu kasutada sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel või võrgutariifide kehtestamisel või mõlemal juhul. Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale niikauaks, kuni seda saab lõikes 2 sätestatud eesmärkidel kasutada.

4.   Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt metoodikale, mille on ette pannud põhivõrguettevõtjad, olles konsulteerinud reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega, ning pärast heakskiidu saamist ACERilt. Põhivõrguettevõtjad esitavad metoodika ettepaneku ACERile hiljemalt 5. juuliks 2020 ja ACER teeb otsuse metoodika ettepaneku kohta kuue kuu jooksul alates selle saamisest.

ACER võib taotleda põhivõrguettevõtjatelt esimeses lõigus osutatud metoodika ajakohastamist. ACER kiidab muudetud või ajakohastatud metoodika heaks hiljemalt kuus kuud pärast selle esitamist.

Metoodikas tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõikes 2 osutatud eesmärgil, millistel tingimustel võib kõnealuseid tulusid kirjendada sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel ja kui kaua võib kõnealuseid tulusid kõnealusel real hoida.

5.   Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad reguleerivatele asutustele aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 1. märtsiks teavitavad reguleerivad asutused ACERit ja avaldavad aruande, milles esitatakse:

Kui võrgutariifide arvutamisel kasutatakse osa ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulust, tuleb aruandes näidata, kuidas põhivõrguettevõtjad täitsid lõike 2 kohaseid esmatähtsaid eesmärke, kui see on asjakohane.

1.   Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamisele. Selleks et täiendada Euroopa ressursside piisavuse hindamist, võivad liikmesriigid lisaks teha riiklikke ressursside piisavuse hindamisi vastavalt artiklile 24.

2.   Kui artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamises või artiklis 24 osutatud riiklikus ressursside piisavuse hindamises tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, peab asjaomane liikmesriik tuvastama regulatiivsed moonutused ja turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või aitasid kaasa selle tekkele.

3.   Liikmesriik, kellel on tuvastatud ressursside piisavusega seotud probleeme, koostab ja avaldab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, võtavad nad eelkõige arvesse artiklis 3 sätestatud põhimõtteid ja kaaluvad järgmist:

4.   Asjaomased liikmesriigid esitavad rakenduskava läbivaatamiseks komisjonile.

5.   Komisjon esitab nelja kuu jooksul alates rakenduskava saamisest arvamuse selle kohta, kas meetmetest piisab nende regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks, mis tuvastati lõike 2 kohaselt, ja võib paluda vajaduse korral liikmesriigil rakenduskava muuta.

6.   Asjaomased liikmesriigid jälgivad rakenduskava kohaldamist ja avaldavad jälgimise tulemused iga-aastases aruandes ning esitavad selle aruande komisjonile.

7.   Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas rakenduskavasid on rakendatud piisavalt ja kas ressursside piisavuse probleem on lahendatud.

8.   Kui tuvastatud ressursside piisavuse probleem on lahendatud, jätkavad liikmesriigid rakenduskava järgimist.

1.   Muude ressursside piisavusega seotud probleemide lahendamiseks võivad liikmesriigid viimase võimalusena, rakendades samal ajal käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107, 108 ja 109, võtta kasutusele reservvõimsuse mehhanismid.

2.   Enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.

3.   Liikmesriigid hindavad, kas ressursside piisavuse probleeme saab lahendada strateegilise reservi vormis reservvõimsuse mehhanismiga. Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid rakendada muud liiki reservvõimsuse mehhanismi.

4.   Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme kasutusele, kui nii Eurooma ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme.

5.   Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele enne, kui artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava on saanud komisjonilt positiivse hinnangu, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 5.

6.   Kui liikmesriik kohaldab reservvõimsuse mehhanismi, vaatab ta mehhanismi läbi ja tagab, et selle alusel ei sõlmita ühtegi uut lepingut, kui ei Euroopa ressursside piisavuse hindamises ega ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme, või kui komisjon ei ole esitanud artikli 20 lõike 5 kohaselt artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava kohta arvamust.

7.   Reservvõimsuse mehhanisme kavandades lisavad liikmesriigid sätte, mis võimaldab reservvõimsuse mehhanismi tõhusat järkjärgulist lõpetamist, kui kolme järjestikuse aasta jooksul ei sõlmita lõike 6 alusel ühtegi uut lepingut.

8.   Komisjon annab reservvõimsuse mehhanismidele heakskiidu kõige kauem 10 aastaks. Nende kasutamine lõpetatakse järk-järgult või nendele eraldatud võimsust vähendatakse artiklis 20 osutatud rakenduskava alusel. Liikmesriigid jätkavad rakenduskava kohaldamist pärast reservvõimsuse mehhanismi kehtestamist.

1.   Reservvõimsuse mehhanism:

2.   Strateegilise reservi ülesehitus peab vastama järgmistele nõuetele:

Esimese lõigu punktis a osutatud nõue ei mõjuta ressursside aktiveerimist enne nende tegelikku edastamist, et järgida ressursside käivitumispiiranguid ja käitamisnõudeid. Aktiveerimise ajal ei suunata strateegilise reservi väljundvõimsust tasakaalurühmadele hulgimüügiturgude kaudu ning see ei tohi muuta nende tasakaalustamatust.

3.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peavad reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid:

4.   Reservvõimsuse mehhanismid peavad sisaldama järgmisi süsinikdioksiidiheite piirnormidele seatud nõudeid:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud heite piirnorm 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta või rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta arvutatakse tootmisseadme projekti kohase tõhususe näitaja alusel, mis tähendab nimivõimsusele vastavat netotõhusust kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni tingimustega.

ACER avaldab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 esimeses lõigus osutatud väärtuste arvutamisega seotud tehnilisi suuniseid sisaldava arvamuse.

5.   Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme 4. juulil 2019, kohandavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid 4. peatükile, ilma et see piiraks hiljemalt 31. detsembril 2019 võetud kohustusi või sõlmitud lepinguid.

1.   Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, liikmesriikides ja igas üksikus pakkumispiirkonnas, kui see on asjakohane. Euroopa ressursside piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul.

2.   Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.

3.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsuse (21) artikli 1 alusel loodud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja ACERile Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostamise metoodika kavandi, lähtudes käesoleva artikli lõikes 5 esitatud põhimõtetest.

4.   Põhivõrguettevõtjad esitavad ENTSO-E-le andmed, mida ENTSO-E-l on vaja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tegemiseks.

ENTSO-E koostab Euroopa ressursside piisavuse hinnangu igal aastal. Tootjad ja teised turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele andmed eeldatava tootmisressursside kasutamise kohta, võttes arvesse primaarressursside kättesaadavust ja prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohaseid stsenaariumeid.

5.   Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb läbipaistval metoodikal, mis tagab, et hinnang:

6.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile järgmiste elementide arvutamise metoodika kavandi:

Metoodika peab põhinema läbipaistvatel, objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

7.   Lõigete 3 ja 6 kohaste ettepanekute osas metoodika kavandi kohta, ettepanekute aluseks võetud stsenaariumite, tundlike elementide ja eelduste osas ning lõike 4 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemuste osas konsulteeritakse eelnevalt liikmesriikidega, elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga ja asjaomaste sidusrühmadega ning need peab heaks kiitma ACER vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele.

1.   Riiklik ressursside piisavuse hinnang peab olema piirkondliku ulatusega ja põhinema artikli 23 lõikes 3 osutatud metoodikal, eelkõige artikli 23 lõike 5 punktides b–m sätestatul.

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud peavad sisaldama artikli 23 lõike 5 punktis b osutatud keskseid võrdlusstsenaariume.

Lisaks sellele võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes arvesse võtta täiendavaid tundlikke elemente lisaks nendele, millele on osutatud artikli 23 lõike 5 punktis b. Sellisel juhul võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes:

Lisaks sellele peab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutama artikli 26 lõike 11 punktis a osutatud metoodikat, kui hinnatakse teises liikmesriigis asuva võimsusepakkuja panust nende hõlmatavate pakkumispiirkondade varustuskindlusesse.

2.   Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud ja vajaduse korral Euroopa ressursside piisavuse hinnang ning lõike 3 kohane ACERi arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse pakkumispiirkonnaga seotud piisavuse probleem, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnang ei tuvastanud, lisatakse riikliku ressursside piisavuse hinnangusse kahe ressursside piisavuse hinnangu vahel esineva lahknevuse põhjendus, sealhulgas kasutatud tundlike elementide üksikasjad ja aluseks võetud eeldused. Liikmesriigid avaldavad kõnealuse hinnangu ja esitavad selle ACERile.

Kahe kuu jooksul aruande saamise kuupäevast esitab ACER arvamuse selle kohta, kas riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu vahelised lahknevused on põhjendatud.

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ võtab ACERi arvamust nõuetekohaselt arvesse ja muudab vajaduse korral oma hinnangut. Kui ta otsustab ACERi arvamust täielikult arvesse mitte võtta, avaldab riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ üksikasjalikku põhjendust sisaldava aruande.

1.   Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi. Varustuskindluse normis on läbipaistval viisil märgitud liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase. Piiriüleste pakkumispiirkondade puhul kehtestavad asjaomased asutused varustuskindluse normid ühiselt.

2.   Reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm peab lähtuma artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikast.

3.   Varustuskindluse normi arvutamise aluseks on vähemalt saamata jäänud energia hind ja uue turule siseneja kulu teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui „eeldatavasti mittetarnitav energia“ ja „eeldatav võimsuse puudujääk“.

4.   Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

1.   Teises liikmesriigis asuvad võimsusepakkujad saavad vahetult piiriüleselt osaleda muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid ning kui see on tehniliselt teostatav, siis ka strateegilistes reservides, vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.   Liikmesriigid peavad tagama, et välismaisel võimsusel, mis suudab pakkuda omamaisega võrdväärset tehnilist taset, on võimalus osaleda kodumaise võimsusega samas konkurentsil põhinevas protsessis. Kui 4. juuli 2019. aasta seisuga toimib reservvõimsuse mehhanism, võivad liikmesriigid võimaldada võrkudevaheliste ühenduste otsest osalemist välismaise võimsusena samas konkurentsil põhinevas protsessis maksimaalselt nelja aasta jooksul alates 4. juulist 2019 või kahe aasta jooksul pärast lõikes 11 osutatud metoodika heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Liikmesriigid võivad nõuda, et välismaine võimsus asuks liikmesriigis, millel on vahetu võrguühendus selle liikmesriigiga, kes mehhanismi kohaldab.

3.   Liikmesriigid ei tohi piirata oma territooriumil asuval võimsusel osalemast teiste liikmesriikide reservvõimsuse mehhanismis.

4.   Piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismides ei tohi muuta ega muul viisil mõjutada piirkonnaüleseid kavasid ja liikmesriikidevahelisi füüsilisi vooge. Kõnealused kavad ja vood määratakse kindlaks üksnes artikli 16 kohase võimsuse jaotamise tulemusega.

5.   Võimsusepakkujad saavad osaleda rohkem kui ühes reservvõimsuse mehhanismis.

Kui võimuse pakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, osalevad nad kuni omavaheliste ühenduste eeldatava kättesaadavuseni ja süsteemistressi tõenäolise esinemiseni mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus, vastavalt lõike 11 punktis a osutatud metoodikale.

6.   Võimsusepakkujad on kohustatud tegema kättesaamatusmakseid, kui nende võimsus ei ole kättesaadav.

Kui võimsusepakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, peavad nad olema kohustatud tegema mitu kättesaamatusmakset, kui nad ei suuda täita mitut kohustust.

7.   Põhivõrguettevõtjatele soovituse esitamise eesmärgil arvutavad artikli 35 kohaselt loodud piirkondlikud koordineerimiskeskused igal aastal välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse. Arvutuse tegemisel võetakse arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Põhivõrguettevõtjad määravad igal aastal piirkondliku koordineerimiskeskuse soovituse põhjal kindlaks välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse.

8.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 7 osutatud sisenemisvõimsust jaotatakse tunnustatud võimsusepakkujatele läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja turupõhiselt.

9.   Kui reservvõimsuse mehhanismid võimaldavad piiriülest osalemist kahes naaberliikmesriigis, läheb tulu, mis tuleb lõike 8 kohasest jaotamisest, asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, kes jagavad selle omavahel vastavalt käesoleva artikli lõike 11 punktis b osutatud metoodikale või mõlema asjaomase reguleeriva asutuse poolt heaks kiidetud ühisele metoodikale. Kui naaberliikmesriik ei kohalda reservvõimsuse mehhanismi või kohaldab sellist reservvõimsuse mehhanismi, mis ei ole piiriüleseks osalemiseks avatud, kiidab tulust saadava osa heaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus rakendatakse reservvõimsuse mehhanismi, pärast naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamuse taotlemist. Põhivõrguettevõtjad kasutavad sellist tulu artikli 19 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel.

10.   Selle ülekandesüsteemi eest vastutav põhivõrguettevõtja, kus välismaine võimsus asub, peab:

Asjaomane võimsusepakkuja teavitab viivitamata põhivõrguettevõtjat välismaises reservvõimsuse mehhanismis osalemisest;

11.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. juuliks 2020 ACERile:

Ettepaneku suhtes konsulteeritakse eelnevalt artikli 27 kohase menetluse raames ACERiga, kes peab selle heaks kiitma.

12.   Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad, kas võimsused on arvutatud kooskõlas lõike 11 punktis a osutatud metoodikaga.

13.   Reguleerivad asutused tagavad, et piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis on korraldatud tõhusalt ja mittediskrimineerivalt. Eelkõige näevad nad ette nõuetekohase halduskorra, et tagada kättesaamatusmaksete piiriülene maksmine.

14.   Lõike 8 kohast jaotatud võimsust saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda. Tunnustatud võimsusepakkujad teavitavad registrit kõikidest sellistest ülekandmisest, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

15.   ENTSO-E loob hiljemalt 5. juuliks 2021 lõike 10 punktis a osutatud registri ja käitab seda. Register on avatud kõigile tunnustatud võimsusepakkujatele, mehhanismi rakendavatele süsteemidele ja nende põhivõrguettevõtjatele.

1.   Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse ENTSO-E esitatud ettepaneku suhtes lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korda.

2.   Enne ettepaneku esitamist korraldab ENTSO-E konsulteerimise, kuhu on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, sealhulgas reguleerivad asutused ja muud liikmesriigi ametiasutused. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi oma ettepanekus nõuetekohaselt arvesse.

3.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud ettepaneku saamise kuupäevast kiidab ACER ettepaneku heaks või muudab seda. Viimasel juhul konsulteerib ACER ENTSO-E-ga enne muudetud ettepaneku heakskiitmist. ACER avaldab heakskiidetud ettepaneku oma veebisaidil hiljemalt kolm kuud pärast ettepaneku dokumentide saamise kuupäeva.

4.   ACER võib igal ajal taotleda heakskiidetud ettepanekusse muudatuste tegemist. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast esitab ENTSO-E ACERile kavandatavate muudatuste eelnõu. Kolme kuu jooksul alates kõnealuse eelnõu saamisest muudab ACER muudatusi või kiidab need heaks ning avaldab need muudatused oma veebisaidil.

1.   Põhivõrguettevõtjad teevad liidu tasandil ENTSO-E vahendusel koostööd, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piirkonnaülest kauplemist ning tagada Euroopa elektri ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng.

2.   ENTSO-E tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi toimiv ja lõimitud elektrienergia siseturg ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu, tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. ENTSO-E-l peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid.

1.   Elektri põhivõrguettevõtjad esitavad komisjonile ja ACERile ENTSO-E põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid.

2.   Kahe kuu jooksul alates põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandi kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid (sealhulgas tarbijaid) esindavate organisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta.

3.   Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ACERi arvamust, kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist.

4.   Põhivõrguettevõtjad võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist vastu muudetud põhikirja või töökorra ning avaldavad need.

5.   Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

1.   ENTSO-E:

2.   ENTSO-E teatab ACERile piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

3.   ENTSO-E avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta.

4.   Lõike 1 punktis j osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.

5.   ENTSO-E annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 32 lõikele 1. Et ENTSO-E saaks seda nõuet täita, annavad põhivõrguettevõtjad ENTSO-E-le nõutavat teavet.

6.   Komisjoni taotluse alusel esitab ENTSO-E komisjonile oma seisukohad artiklis 61 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.

1.   ENTSO-E viib artikli 30 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel läbi ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil. Konsulteerimine toimub struktureeritult, nii et enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist oleks võimalik sidusrühmade märkusi arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil kaasates artiklis 29 osutatud töökorra kohaselt kõiki asjakohaseid sidusrühmi, eelkõige kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavaid organisatsioone. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on selgitada välja kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.   Enne artikli 30 lõikes 1 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENTSO-E teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil on neid märkusi arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

1.   ACER jälgib artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ENTSO-E ülesannete täitmist ning annab tulemustest aru komisjonile.

ACER jälgib artikli 59 kohaselt välja töötatud võrgueeskirjade rakendamist ENTSO-E poolt. Kui ENTSO-E ei ole võrgueeskirju rakendanud, nõuab ACER ENTSO-E-lt põhjendatud selgitust, miks ENTSO-E ei ole seda teinud. ACER teavitab selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse.

ACER jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 58 lõike 1 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

2.   ENTSO-E esitab ACERile arvamuse saamiseks kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe, ja muud artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumendid.

Kui ACER leiab, et ENTSO-E esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset, esitab ACER komisjonile ja ENTSO-E-le põhjendatud arvamuse koos soovitustega kahe kuu jooksul kavandi esitamisest.

1.   Põhivõrguettevõtjad teevad piirkondlikku koostööd ENTSO-E raames, et aidata kaasa artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid. ENTSO-E edendab põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd piirkondlikul tasandil, tagades piirkondliku tulemuslikkusega seotud koostalitluse, teabevahetuse ja järelevalve valdkondades, mis ei ole veel liidu tasandil ühtlustatud.

2.   Põhivõrguettevõtjad parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste kaudsete enampakkumiste ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse mehhanismide lõimimise spetsiifilistele eelistele.

3.   Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Liikmesriik võib edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse geograafiline piirkond, mida piirkondlik koostööstruktuur hõlmab. Selleks konsulteerib komisjon reguleerivate asutuste, ACERi ja ENTSO-E-ga.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktid ei mõjuta artikli 36 kohaldamist.

1.   Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad asjaomastele reguleerivatele asutustele ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise kohta kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused vaatavad ettepaneku läbi ja kiidavad selle heaks.

Ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

2.   Pärast seda, kui reguleerivad asutused on lõikes 1 osutatud ettepaneku heaks kiitnud, asendavad piirkondlikud koordineerimiskeskused määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt loodud piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid ning alustavad tööd hiljemalt 1. juulil 2022.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (23) II lisas osutatud õiguslikus vormis.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad liidu õiguse kohaseid ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.

5.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid, mis on neile antud kooskõlas artikliga 37. Põhivõrguettevõtjad vastutavad võimsusvoogude juhtimise eest ning turvalise, töökindla ja tõhusa elektrisüsteemi tagamise eest kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõike 1 punktiga d.

1.   ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile ettepaneku, milles märgitakse, millised põhivõrguettevõtjad, pakkumispiirkonnad, pakkumispiirkondade piirid, võimsusarvutusalad ja katkestuste koordineerimisalad on hõlmatud iga süsteemikäitamispiirkonnaga. Ettepanekus võetakse arvesse võrguskeemi, sealhulgas elektrisüsteemide omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse määra, pidades silmas voogusid ja piirkonna suurust, mis peab hõlmama vähemalt ühte koordineeritud võimsusarvutusala.

2.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad osalevad asjaomases piirkonnas loodud piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Erandjuhul, kui põhivõrguettevõtja juhtimispiirkond kuulub mitmesse erinevasse sünkroonalasse, võib põhivõrguettevõtja osaleda kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Süsteemikäitamispiirkondade lähedal asuvate pakkumispiirkondade piiride puhul määratakse lõikes 1 osutatud ettepanekus kindlaks, kuidas peab nende piiride puhul toimuma piirkondlike koordineerimiskeskuste vaheline koordineerimine. Mandri-Euroopa sünkroonala puhul, kui kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevus võib süsteemikäitamispiirkonnas kattuda, teevad selle süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad otsuse, kas määrata selles piirkonnas üks piirkondlik koordineerimiskeskus või täidavad kaks piirkondlikku koordineerimiskeskust rotatsiooni korras osaliselt või täielikult kogu süsteemikäitamispiirkonna piirkondliku tähtsusega ülesandeid ja muid ülesandeid täidab üks määratud piirkondlik koordineerimiskeskus.

3.   Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud ettepaneku kättesaamist kiidab ACER süsteemikäitamispiirkondade kindlaksmääramist käsitleva ettepaneku heaks või teeb muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute puhul konsulteerib ACER enne muudatuste heakskiitmist ENTSO-E-ga. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil.

4.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad esitada ACERile ettepaneku lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud süsteemikäitamispiirkondade muutmiseks. Kohaldatakse lõikes 3 sätestatud menetlust.

1.   Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab terves süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on loodud, vähemalt kõiki järgmisi piirkondliku tähtsusega ülesandeid:

Esimeses lõigus osutatud ülesanded on üksikasjalikumalt sätestatud I lisas.

2.   Komisjoni või liikmesriikide ettepanekul avaldab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komitee arvamuse piirkondlikele koordineerimiskeskustele uute nõustamisülesannete andmise kohta. Kui komitee avaldab uute nõustamisülesannete andmise kohta positiivse arvamuse, täidavad piirkondlikud koordineerimiskeskused neid ülesandeid ENTSO-E poolt välja töötatud ja ACERi poolt artiklis 27 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

3.   Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike koordineerimiskeskuste vastu võetud koordineeritud meetmete ja soovituste rakendamiseks.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud ja vastavates võrgueeskirjades või suunistes veel käsitlemata ülesannete puhul töötab ENTSO-E välja ettepaneku kooskõlas artiklis 27 sätestatud menetlusega. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad neid ülesandeid ACERi poolt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva tõhusa, kaasava, läbipaistva ja konsensuse saavutamist soodustava töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid, nagu on sätestatud I lisas. Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja ka selle töökorra läbivaatamise menetluse.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused tagavad, et lõikes 1 osutatud töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid norme.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse nende igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate, teiste piirkondlike koordineerimiskeskuste ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused konsulteerivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikidega ja oma piirkondlike foorumitega (kui piirkondlik foorum on olemas) poliitiliselt tähtsates küsimustes, mille hulka ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevane tegevus ja nende ülesannete täitmine. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vajalikul määral arvesse liikmesriikide ja asjakohasel juhul oma piirkondlike foorumite antavaid soovitusi.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi, selgitada välja puudujäägid ja esitada parandusettepanekuid.

2.   ENTSO-E ja piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse jaoks täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse vastava piirkondliku koordineerimiskeskuse veebisaidil.

1.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad töötavad välja menetluse piirkondlike koordineerimiskeskuste poolt kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidega esitatud koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele adresseeritud koordineeritud meetmed seoses artikli 37 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad koordineeritud meetmeid, välja arvatud juhul, kui koordineeritud meetmete rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab mitte rakendada koordineeritud meedet käesolevas lõikes sätestatud põhjustel, teatab ta üksikasjalikud põhjused läbipaistval viisil ja tarbetu viivituseta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele. Sellistel juhtudel hindab piirkondlik koordineerimiskeskus otsuse mõju teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja võib teha vastavalt lõikes 1 sätestatud menetlusele ettepaneku teistsuguste koordineeritud meetmete kohta.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele soovitusi seoses artikli 37 lõike 1 punktides c–p loetletud ülesannetega või artikli 37 lõike 2 kohaselt määratud ülesannetega.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab lõikes 1 osutatud soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna teistele põhivõrguettevõtjatele tarbetu viivituseta oma otsuse põhjenduse.

4.   Koordineeritud meetmete või soovituse läbivaatamine algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotlusel. Koordineeritud meetme või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

5.   Kui koordineeritud meedet vaadatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt läbi, ei peatata läbivaatamistaotlus koordineeritud meetme kohaldamist, välja arvatud juhtudel, kui koordineeritud meetme rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga üksik põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

6.   Olles konsulteerinud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komiteega, võivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid ühe liikmesriigi või komisjoni ettepanekul ühiselt otsustada anda koordineeritud meetmete esitamise pädevus oma piirkondlikule koordineerimiskeskusele seoses ühe või mitme käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punktides c–p sätestatud ülesandega.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused asutavad koordineerimiskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

2.   Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad kõiki vastavates piirkondlikes koordineerimiskeskustes osalevaid põhivõrguettevõtjaid.

3.   Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

4.   Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevase toimimise ja selle ülesannete täitmisega seotud tegevus.

1.   Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad kehtestavad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri, mis toetab nende ülesannete täitmise ohutust.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

2.   Kui see on tingimata vajalik, võivad piirkondlikud koordineerimiskeskused luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse allpiirkondlike eripäradega, või piirkondlikke koordineerimiskeskusi, et tagada ülesannete tõhus ja usaldusväärne täitmine.

1.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

2.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused peavad oma kulude üle arvestust läbipaistval viisil ning teatavad neist ACERile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

3.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad ENTSO-E-le, ACERile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aastaaruande lõikes 1 sätestatud järelevalve tulemuste kohta ja teabe nende tegevuse kohta.

4.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus tuvastatud puudustest ENTSO-E-le, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ACERile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele. Selle aruande põhjal võivad süsteemikäitamispiirkonna vastavad reguleerivad asutused pakkuda piirkondlikele koordineerimiskeskustele välja meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

5.   Ilma et see piiraks vajadust kaitsta julgeolekut ning tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust, avalikustavad piirkondlikud koordineerimiskeskused aruanded, millele on osutatud lõigetes 3 ja 4.

1.   Kogu liitu hõlmava võrgu arengukava, millele osutatakse artikli 30 lõike 1 punktis b, sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.

Kogu liitu hõlmava võrgu arengukavas eelkõige:

Seoses esimese lõigu punktiga c võib kogu liitu hõlmava võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad erinevatest heakskiitmisega seotud menetlustest või tavadest.

2.   ACER esitab riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade kohta arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ning mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat kogu liitu hõlmava võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 51, soovitab ACER pädeval reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 51 lõikele 7 ja teavitada sellest komisjoni.

1.   Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse kulud, mis tekivad piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu.

2.   Lõikes 1 nimetatud hüvitist maksavad need siseriiklike ülekandesüsteemide käitajad, kelle võrkudest piiriülesed võimsusvood pärinevad, ja need võrguettevõtjad, kelle võrkudes kõnealused võimsusvood lõpevad.

3.   Hüvitismaksed tehakse korrapäraselt teatava möödunud ajavahemiku eest. Makstud hüvitist korrigeeritakse vajaduse korral tagantjärele vastavalt tegelikele kuludele.

Esimene ajavahemik, mille eest hüvitismakseid tuleb teha, määratakse kindlaks artiklis 61 nimetatud suunistes.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse hüvitismaksete suurused.

5.   Ülekantavate piiriüleste võimsusvoogude suurus ning siseriiklikest ülekandesüsteemidest pärinevate või kõnealustes võrkudes lõppevate piiriüleste võimsusvoogude suurus määratakse kindlaks teatava ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetud füüsiliste võimsusvoogude põhjal.

6.   Piiriüleste võimsusvoogude ülekandekulud määratakse kindlaks ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude põhjal, kusjuures võetakse arvesse kaod, investeeringud uude taristusse ning asjakohane osa taristuga seotud olemasolevatest kuludest, niivõrd kui taristut kasutatakse piiriüleste võimsusvoogude edastamiseks, ning eriti võetakse arvesse vajadust tagada varustuskindlus. Kulude kindlaksmääramisel kasutatakse tunnustatud standardile vastavaid kuluarvestuse viise. Kasu, mis võrk saab piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest, võetakse arvesse ja vähendatakse saadavat hüvitist.

7.   Kui kahe või enama liikmesriigi ülekandevõrgud moodustavad täielikult või osaliselt ühe juhtploki osa, loetakse üksnes põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitismehhanismiga seoses juhtplokk tervikuna ühe asjaomase liikmesriigi ülekandevõrgu osaks, et juhtplokis kulgevaid võimsusvoogusid ei saaks lugeda artikli 2 lõike 2 punkti b alusel piiriülesteks voogudeks, mille puhul tuleb maksta hüvitist käesoleva artikli lõike 1 alusel. Asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused võivad otsustada, millise asjaomase liikmesriigi osaks juhtplokk tervikuna loetakse.

1.   Põhivõrguettevõtjad võtavad kasutusele kooskõlastamis- ja teabevahetussüsteemid, mis tagavad võrkude turvalisuse ülekandevõime piiratuse juhtimisel.

2.   Põhivõrguettevõtjate ohutus-, talitlus- ja planeerimisnormid avalikustatakse. Avaldatav teave sisaldab üldist kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskevõime piiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kavad esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

3.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad iga päev kalkulatsiooni kasutusel oleva edastamisvõimsuse kohta, tuues esile kõik juba reserveeritud edastamisvõimsused. Kõnealust teavet antakse kindlaksmääratud vaheaegadega enne edastamispäeva ning selles esitatakse igal juhul eeloleva nädala ja kuu kalkulatsioon ning olemasoleva võimsuse edastatava osa eeldatav kogus.

4.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise, tasakaalustus- ja reservvõimsuse ning paindlikkuse kättesaadavuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

5.   Asjaomased turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele asjakohased andmed.

6.   Elektritootjad, kes omavad või käitavad tootmisvõimsusi, millest ühe tootmisvõimsuse installeeritud võimsus on vähemalt 250 MW, või kelle portfelli kuuluv tootmisvõimsus on vähemalt 400 MW, hoiavad reguleerivale asutusele, liikmesriigi konkurentsiasutusele ja komisjonile viie aasta jooksul kättesaadavana kõik elektrijaamaga seotud tunniandmed, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kõiki operatiivseid edastusotsuseid ning energiabörsidel, võrkudevaheliste ühenduste enampakkumistel, reservturgudel ja börsivälistel enampakkumistel tehtud pakkumisi. Elektrijaama iga tunni kaupa säilitatav teave peab sisaldama vähemalt andmeid olemasoleva tootmisvõimsuse ja varutud reservvõimsuse kohta, sealhulgas teavet varutud reservvõimsuse jaotamise kohta elektrijaama tasandil, pakkumise tegemise ja tootmise ajal.

7.   Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrke ja koormusvooge käsitlevate andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ning taotluse korral komisjonile ja liikmesriikidele. Reguleerivad asutused, liikmesriigid ja komisjon käsitlevad kõnealust andmepaketti konfidentsiaalsena ning tagavad selle konfidentsiaalse käsitlemise ka kõigi konsultantide puhul, kes teevad nende nõudmisel analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

1.   Komisjon vaatab läbi iga teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimisotsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 52 lõikele 6. Kahe kuu jooksul teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses teatise vastavusega direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 43 ja kas artikli 52 lõikele 2 või artiklile 53.

Komisjon võib esimeses lõigus viidatud arvamuse koostamisel taotleda ACERi arvamust reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus osutatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

2.   Komisjoni arvamuse saamisel võtab reguleeriv asutus kahe kuu jooksul vastu oma lõpliku otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.

3.   Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused või komisjon põhivõrguettevõtjatelt või tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda kogu teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

4.   Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.   Kui komisjon on saanud teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 43 lõikele 9, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.

1.   Jaotusvõrguettevõtjad teevad liidu tasandil koostööd ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjatel, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, on õigus saada üksuse registreeritud liikmeteks.

Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.

2.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab käesolevas määruses ette nähtud ülesandeid ja menetlusi kooskõlas artikliga 55. Olles liidu ühistes huvides töötav ekspertüksus, ei esinda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaid erihuvisid ega püüa mõjutada otsustusprotsessi teatavate erihuvide kaitsmiseks.

3.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmete suhtes kehtib registreerimiskohustus ja nad peavad tasuma õiglase ja proportsionaalse liikmemaksu, mille arvutamisel võetakse arvesse asjaomase jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrku ühendatud tarbijate arvu.

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koosneb vähemalt üldkogust, juhatusest, strateegiliste nõunike rühmast, eksperdirühmadest ja peasekretärist.

2.   Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad jaotusvõrguettevõtjad komisjonile ja ACERile kooskõlas artikliga 54 asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, sealhulgas käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu ja töökorra kavandi, sealhulgas ENTSO-E ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi, ning rahastamiseeskirja.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra kavandis tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus.

3.   Kahe kuu jooksul alates põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kättesaamisest esitab ACER komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide sidusrühmadega, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega.

4.   Kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist esitab komisjon arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kohta, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud ACERi arvamust.

5.   Jaotusvõrguettevõtjad loovad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, võtavad vastu selle põhikirja ja töökorra ning avaldavad need.

6.   Lõikes 2 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlusele.

7.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed.

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirjas, mis võetakse vastu artikli 53 kohaselt, tagatakse järgmised põhimõtted:

2.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vastu võetud menetlustega tagatakse üksuse liikmete õiglane ja proportsionaalne kohtlemine ning menetlused kajastavad liikmeskonna geograafilist ja majanduslikku struktuuri. Eelkõige nähakse menetluseeskirjadega ette järgmine:

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

2.   Lisaks täidab ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus järgmisi ülesandeid:

1.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 59 kohaste uute võrgueeskirjade väljatöötamises osaledes aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 53 osutatud töökorra konsulteerimist käsitleva osa kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige selliseid sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Konsulteerimise eesmärk on välja selgitada kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.   ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus võtab arvesse konsulteerimise käigus esitatud seisukohti. Enne artiklis 59 osutatud võrgueeskirju käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist teeb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

1.   Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd võrkude kavandamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine.

2.   Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd, et saavutada koordineeritud juurdepääs sellistele ressurssidele nagu hajatootmine, energia salvestamine ja tarbimiskaja, mis võivad aidata kaasa nii ülekandesüsteemi kui ka jaotusvõrguettevõtjate eriomaste vajaduste rahuldamisele.

1.   Komisjon võib artiklitest 59, 60 ja 61 tulenevate õiguste alusel vastu võtta rakendusakte või delegeeritud õigusakte. Kõnealused aktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad ENTSO-E väljatöötatud sõnastusettepanekutel või, kui see on ette nähtud artikli 59 lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ettepanekutel, mis on asjakohasel juhul välja töötatud koostöös ENTSO-E ja ACERiga artikli 59 kohases menetluses, või artikli 61 kohasel menetlusel põhinevate suunistena.

2.   Võrgueeskirjade ja suunistega:

1.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, kehtestades võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte võrgueeskirjade kehtestamiseks, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

3.   Pärast ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ega ole eeskätt seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust koostöös ENTSO-E-ga kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ACERile võrgueeskirja ettepaneku.

4.   Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega (raamsuunised). Komisjoni taotlus võib hõlmata tingimusi seoses raamsuunises käsitletavate valdkondadega. Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada.

5.   ACER konsulteerib ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.

6.   ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane taotlus kooskõlas lõikega 4.

7.   Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti.

8.   Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõigetes 4 või 7 määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon.

9.   Komisjon palub ENTSO-E-l, või kui lõike 3 kohaselt on tehtud asjaomane otsus, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel koostöös ENTSO-E-ga esitada ACERile ettepanek võrgueeskirja kohta, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud komisjoni taotluse saamisest.

10.   ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõikes 3 osutatud prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomitee koosneb ACERi esindajatest, ENTSO-E esindajatest, ning asjakohasel juhul ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajatest ja määratud elektriturukorraldajate esindajatest, kui see on asjakohane, ning piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajatest. ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, töötab välja võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 ja 2 osutatud valdkondades, kui komisjon on esitanud taotluse vastavalt lõikele 9.

11.   ACER vaatab ettepandud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et vastu võetud võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava versiooniga.

12.   Kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 9 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib ACER algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.

13.   Komisjon võib omal algatusel, kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud või kui ACER ei ole lõikes 12 osutatud võrgueeskirja kavandit välja töötanud, või lõike 11 kohaselt esitatud ACERi ettepaneku alusel vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja lõikes 1 ja 2 loetletud valdkondades.

14.   Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENTSO-E ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul.

15.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 61 sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENTSO-E võimalusi töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt ENTSO-E-le esitatud taotlusega. ENTSO-E esitab kõnealused suunised arvamuse saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.

1.   Komisjonil on õigus muuta võrgueeskirju artikli 59 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades ning vastavalt nimetatud artiklis sätestatud asjakohasele menetlusele. Võrgueeskirjade muutmise ettepanekuid võib teha ka ACER vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.   Võrgueeskirjade muutmiseks võivad ACERile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt huvitatud artikli 59 alusel vastu võetud võrgueeskirjast, sealhulgas ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. ACER võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

3.   ACER võib esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades kuidas on ettepanekud kooskõlas käesoleva määruse artikli 59 lõikes 3 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega. Kui ACERi hinnangul on muudatusettepanek vastuvõetav või kui tegu on ACERi enda muudatusettepanekuga, siis konsulteerib ta kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 14.

1.   Komisjonil on õigus vastu võtta käesolevas artiklis loetletud valdkondi käsitlevaid siduvaid suuniseid.

2.   Komisjonil on õigus võtta vastu suuniseid nendes valdkondades, kus sellise õigusakti väljatöötamine võiks põhineda ka artikli 59 lõigete 1 ja 2 kohasel võrgueeskirjade menetlusel. Kõnealused suunised võetakse vastu kas delegeeritud õigusaktidena või rakendusaktidena sõltuvalt sellest, millised õigused on komisjonile käesoleva määrusega selleks ette nähtud.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamiskorda käsitlevad suunised. Vastavalt artiklites 18 ja 49 sätestatud põhimõtetele täpsustatakse kõnealustes suunistes järgmisi asjaolusid:

4.   Vajaduse korral on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte suuniste kehtestamiseks, millega tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Suunistes võidakse täpsustada ka järgmised asjaolud:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse suunised põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamiseks liidu tasandil. Suunised peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 59 osutatud võrgueeskirjadega ja rajanema neil ning käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 punktis i osutatud vastuvõetud spetsifikatsioonidel. Nimetatud suuniste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse erinevaid piirkondlikke ja riiklikke talitlusnõudeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja kui see on asjakohane, muude sidusrühmadega.

1.   Alalisvooluvõrkude vaheliste uute ühenduste osas võib taotluse korral piiratud aja jooksul vabastada käesoleva määruse artikli 19 lõigete 2 ja 3 sätete ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 6, 43 ning artikli 59 lõike 7 ja artikli 60 lõike 1 sätete kohaldamisest järgmistel tingimustel:

2.   Lõiget 1 kohaldatakse erandjuhtudel ka vahelduvvooluvõrkude vaheliste ühenduste suhtes, kui kõnesolevad investeerimiskulud ja -riskid on eriti suured, võrreldes tavapäraste kulude ja riskidega, mis tekivad kahe naaberriigi ülekandesüsteemide ühendamisel vahelduvvooluvõrkude vahelise ühendusega.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimsuse märkimisväärse suurendamise suhtes.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsuse vabastuse andmiseks teevad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused üksikjuhtumipõhiselt. Vabastus võib kehtida uue võrkudevahelise ühenduse või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva võrkudevahelise ühenduse kogu võimsuse või selle osa suhtes.

Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus vabastustaotluse kätte sai, võib ACER esitada kõnealustele reguleerivatele asutustele oma arvamuse. Reguleerivad asutused võivad võtta ACERi arvamuse oma otsuse aluseks.

Vabastuse andmist otsustades kaalub reguleeriv asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja võrkudevahelisele ühendusele diskrimineerimiseta juurdepääsu tingimusi. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võtab reguleeriv asutus eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust või olemasoleva võimsuse muutmist, projekti prognoositavat tähtaega ja siseriiklikke olusid.

Enne vabastuse andmist lepivad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused kokku võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjad ning mehhanismid. Ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirjadesse lisatakse kohustus pakkuda kasutamata võimsust turule ning rajatise kasutajatel võimaldatakse omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja f osutatud kriteeriumide hindamisel võetakse arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi.

Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused on jõudnud kuue kuu jooksul vabastuse andmise taotluse kättesaamisest kokkuleppele vabastuse andmise otsuse suhtes, teavitavad nad ACERit oma otsusest.

Vabastuse andmise otsus, sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse.

5.   ACER teeb lõikes 4 osutatud otsuse

Enne otsuse tegemist konsulteerib ACER asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega.

6.   Olenemata lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et reguleeriv asutus või, vastavalt olukorrale, ACER esitab oma arvamuse liikmesriigi asjakohasele asutusele, kes teeb vabastuse taotluse kohta ametliku otsuse. Arvamus avaldatakse koos otsusega.

7.   Reguleerivad asutused esitavad iga vabastustaotluse koopia teavitamise eesmärgil komisjonile ja ACERile kohe pärast selle kättesaamist. Asjaomased reguleerivad asutused või ACER (teavitavad asutused) teatavad otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul, mis võimaldab tal teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:

8.   Komisjon võib 50 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast otsustada taotleda teavitavatelt asutustelt vabastuse andmise otsuse muutmist või tühistamist. 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt 50 tööpäeva võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset tähtaega võib ka pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused.

Kui taotletud teavet ei esitata komisjoni taotluses ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja lõppu on seda aega komisjoni ja teavitavate asutuste nõusolekul pikendatud või kui teavitavad asutused on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et nad käsitlevad teatist lõplikuna.

Teavitavad asutused täidavad komisjoni otsust vabastust käsitleva otsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul kättesaamisest ja teavitavad vastavalt komisjoni.

Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni heakskiit vabastuse andmise otsusele aegub kaks aastat pärast heakskiidu andmist, kui võrkudevahelise ühenduse ehitamist ei ole veel alustatud, ja viis aastat pärast selle vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole võrkudevahelist ühendust kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab teavitavate asutuste põhjendatud taotluse alusel, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mille üle isikul, kellele vabastus anti, puudub kontroll.

9.   Kui asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused otsustavad vabastuse andmise otsust muuta, siis teatavad nad kõnealusest otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Lõikeid 1–8 kohaldatakse vabastuse andmise otsuse muutmise otsuse suhtes, arvestades olemasoleva vabastuse eripärasid.

10.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vabastuse taotluse menetlust uuesti, kui:

11.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, milles täpsustatakse suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 ja lõigete 7–10 kohaldamise kord.

1.   Liikmesriigid võivad taotleda erandite tegemist artiklite 3 ja 6, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 4, artiklite 9, 10 ja 11, artiklite 14–17, artiklite 19–27, artiklite 35–47 ja artikli 51 asjakohastest sätetest, juhul kui:

Esimese lõigu punktis a osutatud juhul peab erand olema ajaliselt piiratud ja sellele kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja lõimumist elektrisiseturuga.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul ei ole piirang ajaliselt piiratud.

Komisjon teavitab enne otsuse vastuvõtmist neist taotlustest liikmesriike, tagades seejuures tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Käesoleva artikli kohaselt tehtud erandi eesmärgiks on tagada, et erand ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

Komisjon kajastab erandi tegemise otsuses, kui suurel määral peavad erandid võtma arvesse võrgueeskirjade ja suuniste kohaldamist.

2.   Artikleid 3, 5 ja 6, artikli 7 lõiget 1, artikli 7 lõike 2 punkte c ja g, artikleid 8–17, artikli 18 lõikeid 5 ja 6, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 1, 2 ning 4–8, artikli 22 lõike 1 punkti c, artikli 22 lõike 2 punkte b ja c, artikli 22 lõike 2 viimast lõiku, artikleid 23-27, artikli 34 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 35–47, artikli 48 lõiget 2 ning artiklit 49 ja artiklit 51 ei kohaldata Küprose suhtes kuni selle riigi põhivõrk ühendatakse teiste liikmeriikide põhivõrkudega.

Kui Küprose põhivõrku ei ühendata muude liikmesriikide põhivõrkudega 1. jaanuariks 2026, hindab Küpros vajadust erandi järele nendest sätetest ja võib esitada komisjonile taotluse erandi tegemise jätkamiseks. Komisjon hindab, kas vastavate sätete kohaldamine võiks põhjustada olulisi probleeme Küprose elektrisüsteemi talitlusele või tooks nende kohaldamine Küprosel eeldatavalt kasu turu toimimisele. Selle hindamise alusel esitab komisjon põhjendatud otsuse erandi täieliku või osalise pikendamise kohta. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66 alusel tehtu erandite kohaldamist.

4.   Seoses 2030. aastaks seatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgi saavutamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1999, võetakse nõuetekohaselt arvesse elektriühendust Malta ja Itaalia vahel.

1.   Liikmesriigid ja reguleerivad asutused annavad nõude korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määruse sätete täitmise tagamiseks.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

2.   Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita lõikes 1 osutatud teavet lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikku teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt.

Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia reguleerivatele asutustele selles liikmesriigis, mille territooriumil asub ettevõtja juhatus.

3.   Lõikes 1 osutatud teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude eesmärgi, samuti artikli 66 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või eksitava teabe esitamise eest.

4.   Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud füüsilised isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma tarbijate nimel, tarbija jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

5.   Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 66 lõikega 2 ettenähtud karistused. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht.

6.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse, artikli 59 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirjade ning artikli 61 kohaselt vastuvõetud suuniste rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest

2.   Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 65 lõike 3 alusel esitatud nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 65 lõike 5 esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega. Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmata jätmisega seotud rikkumise raskust.

3.   Lõike 1 alusel sätestatud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga.

1.   Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne selle tähtaja möödumist ning asjakohasel juhul enne järgmiste tähtaegade möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kaheksaks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 34 lõike 3, artikli 49 lõike 4, artikli 59 lõike 2, artikli 61 lõike 2 ja artikli 63 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjon vaatab 1. juuliks 2025 olemasolevad võrgueeskirjad ja suunised läbi, et hinnata, milliseid nende sätteid võiks nõuetekohaselt liidu elektrienergia siseturgu käsitlevatesse õigusaktidesse üle võtta kuidas vaadata läbi artiklites 59 ja 61 sätestatud võrgueeskirjade ja suunistega seonduvaid õigusi.

Komisjon esitab samaks kuupäevaks oma hindamise tulemuste kohta üksikasjaliku aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selle aruande põhjal esitab komisjon, kui see on asjakohane, järelmeetmetena oma hindamisele seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 31. detsembril 2026.

2.   Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 31. detsembril 2030 ja esitab kõnealuse läbivaatamise põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, lisades aruandele asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku.

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 14, 15, artikli 22 lõiget 4, artikli 23 lõikeid 3 ja 6, artiklit 35, 36 ja 62 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Artikli 14 lõike 7 ja artikli 15 lõike 2 rakendamise eesmärgil kohaldatakse ka artiklit 16 alates nimetatud kuupäevast.