(1)

Direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) enampakkumisel müümine on liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) aluspõhimõte.

(2)

2014. aasta oktoobris leidis Euroopa Ülemkogu, et LHÜde tasuta eraldamine ei tohiks lõppeda ja et olemasolevate meetmete rakendamist tuleks jätkata ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu seni, kuni muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi. Kuna kolmandate riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnakasu säilitamiseks jätkata üleminekuperioodil LHÜde tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on kasvuhoonegaaside ülekandumise oht.

(3)

ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused on kinnitanud, et eri sektorid ja allsektorid on kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatud erineval määral ning et LHÜde tasuta eraldamine on kasvuhoonegaaside ülekandumist ära hoidnud. Kui mõnes sektoris ja allsektoris võib kasvuhoonegaaside ülekandumise ohtu pidada suuremaks, siis teised suudavad märkimisväärse osa oma heitkoguseid katvate LHÜde kuludest turuosa kaotamata tootehindadesse üle kanda ja kannavad ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on kasvuhoonegaaside ülekandumise oht väike. Kasvuhoonegaaside ülekandumise ohu vähendamiseks on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 5 sätestatud, et komisjon määrab kindlaks selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mida peetakse kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatuks. Nimetatud sektoritele ja allsektoritele tuleks eraldada tasuta 100 % LHÜde kogusest, mis on kindlaks tehtud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a.

(4)

Oma otsusega 2014/746/EL (2) määras komisjon kindlaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu aastateks 2015–2019. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410 (3) pikendati kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu kehtivust 31. detsembrini 2020.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10b on sätestatud kolme viimase kalendriaasta kättesaadavate andmete põhjal tehtava hindamise kriteeriumid. Sellega seoses kasutas komisjon aastate 2013–2015 andmeid, kuna hindamise ajal olid 2016. aasta andmed kättesaadavad ainult mõne parameetri kohta.

(6)

Selleks et koostada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu aastateks 2021–2030, hindas komisjon sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE 4. tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (4). NACE 4. tasandil on andmete kättesaadavus optimaalne ning sektorid täpselt määratletud. Sektor on esitatud NACE klassifikaatori neljanumbrilisel tasandil ja allsektor Prodcomi kuue-või kaheksanumbrilisel tasandil, st kaupade klassifikatsioonis, mida kasutatakse liidu tööstusliku tootmise statistikas ja mis tuleneb NACE klassifikaatorist.

(7)

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumist hinnati kahes etapis. NACE 4. tasandil toimuva esimese astme kvantitatiivse hindamise korral peetakse sektorit kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks juhul, kui „kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja“ ületab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud läviväärtust 0,2. Piiratud arvul juhtudel, mis vastasid ELi HKSi direktiivi artikli 10b lõigetes 2 ja 3 selgelt kindlaks määratud kõlblikkuskriteeriumidele, tehti teise astme hindamine kas konkreetsete kriteeriumidega kvalitatiivse hindamise või üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivse hindamise vormis.

(8)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10b korrutati kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja saamiseks sektoris kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht sektori heitemahukusega.

(9)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10b arvutati kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi väärtuse summa ning Euroopa Majanduspiirkonna turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena. Komisjon hindas iga sektori ja allsektori kaubandusmahtu Eurostati Comexti andmebaasist saadud andmete põhjal. Komisjoni hinnangul on need kõige täielikumad ja usaldusväärsemad andmed kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi koguväärtuse ning samuti aasta kogukäibe kohta liidus.

(10)

Heitemahukus saamiseks jagati asjaomase sektori otsese ja kaudse heite summa kogulisandväärtusega ja seda mõõdetakse ühikuga kg CO2 euro kohta. Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu tehingulogi kõige täpsem ja läbipaistvam CO2 heite andmete allikas käitise tasandil ja seepärast on neid andmeid kasutatud sektorite otsese heite arvutamiseks. Käitised on määratud NACE 4. tasandi sektoritesse nende andmete põhjal, mille liikmesriigid on käitiste kohta esitanud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 ja komisjoni otsuse 2011/278/EL (5) kohaselt esitatavates riiklikes rakendusmeetmetes. Sektoripõhise kogulisandväärtuse arvutamisel kasutati Eurostati koostatud ettevõtluse struktuurstatistikat, kuna seda peetakse kõige täpsemaks allikaks.

(11)

Kaudse heite kindlakstegemiseks peetakse kõige usaldusväärsemaks allikaks otse liikmesriikidelt kogutavaid andmeid elektritarbimise kohta, sest EL 28 tasandil ei ole andmed kättesaadavad. Elektritarbimise konverteerimiseks kaudseks heiteks kasutatakse elektrienergia heitekoefitsienti. Komisjon kasutas kontrollväärtusena ELi keskmist elektrienergiaallikate jaotust. Selle aluseks on energeetikasektorist, mis hõlmab kõiki elektrienergia tootmise allikaid Euroopas, pärinev liidu aastane koguheide jagatuna vastava elektritootmismahuga. Elektrienergia heitekoefitsienti on ajakohastatud, võttes arvesse elektrienergiasüsteemi CO2-heite vähendamist ja taastuvenergiaallikate osakaalu suurenemist. Uus väärtus tuleks siduda 2015. aastaga, mis on kooskõlas kolme viimase kalendriaasta (2013–2015) kättesaadavate andmetega. Ajakohastatud väärtus on 376 grammi süsinikdioksiidi kWh kohta.

(12)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad konkreetsete sektorite ja allsektorite kõlblikkust teiseks hindamiseks, kui need ei vasta peamisele kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kriteeriumile, mille alusel saaks neid kanda kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite loetellu. Kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja oli vahemikus 0,15–0,2, võis sektor taotleda kvalitatiivset hindamist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10b lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. Artikli 10b lõike 3 kohaselt võisid sektorid ja allsektorid heitemahukusega üle 1,5 taotleda kas kvalitatiivset hindamist või üksikasjalikumal tasandil (Prodcomi kuue- või kaheksanumbriline tasand) kvantitatiivset hindamist. Sektorid ja allsektorid, mille jaoks tasuta eraldatavad LHÜd arvutatakse rafineerimistehaste võrdlusaluste põhjal, võisid samuti taotleda mõlemat liiki hindamist. Need sektorid ja allsektorid, mis on loetletud otsuse 2014/746/EL lisa punktis 1.2, võisid esitada taotluse kvantitatiivseks hindamiseks üksikasjalikumal tasandil.

(13)

Alates 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini toimunud veebipõhise konsulteerimise käigus paluti sidusrühmadel esitada oma seisukohad kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite loetelu koostamiseks kasutatava metoodika valiku kohta. Üldiselt pooldasid vastajad selliseid teise astme hindamisi, mis oleksid sama usaldusväärsed, õiglased ja läbipaistvad kui esimese astme kvantitatiivsed hindamised, ning toetasid ühtset hindamisraamistikku, mis kaasab sidusrühmi. Ajavahemikus veebruarist maini 2018 peeti neli kohtumist liikmesriikide ja sidusrühmadega, et valmistada ette kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu ning tulevaste hindamistega seotud edasist tööd.

(14)

Tehti mõju hindamine (6) selle tagamiseks, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu koostamiseks aastateks 2021–2030 vajalikud esimese ja teise astme hindamised teostatakse võrreldaval viisil, st et mõlema hindamise tulemusena tehakse kindlaks ainult kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorid. Mõjuhinnangus keskenduti teise astme hindamisraamistikuga seotud tegevusvariantidele.

(15)

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite esialgne loetelu aastateks 2021–2030 (7) avaldati 8. mail 2018 koos komisjoni juhenddokumentidega kvalitatiivsete ja üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivsete hindamiste kohta (8).

(16)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad hindamised tehti mitme sellise sektori puhul, mida ei peetud artikli 10b lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide põhjal kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(17)

Komisjon hindas NACE klassifikaatori jagude „Mäetööstus“ ja „Töötlev tööstus“ alla kuuluvat 245 tööstussektorit. Käesoleva otsuse lisa punktis 1 loetletud sektorid ja allsektorid vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning neid tuleks pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(18)

Mitme sektori puhul teostati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad kvalitatiivsed hindamised. Jõuti järeldusele, et järgmiste sektorite lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumise ohuga sektorite loetellu on õigustatud: „Soola kaevandamine“ (NACE kood 0893), „Tekstiili viimistlemine“ (NACE kood 1330), „Põhifarmaatsiatoodete tootmine“ (NACE kood 2110), „Kodu- ja ehiskeraamika tootmine“ (NACE kood 2341), „Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine“ (NACE kood 2342) ja „Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine“ (NACE kood 2332). Neid sektoreid tuleks seega ajavahemikus 2021–2030 pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(19)

Sektori „Pruunsöe kaevandamine“ (NACE kood 0520) puhul tehti kvalitatiivse hindamise käigus kindlaks mitu puudust, nt ei saa sektorit pidada mõjutatuks otsese heite kuludest. Samuti tekitas kahtlusi seos muudest kütuseliikidest tuleneva liidusisese konkurentsi ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vahel. Tõendati mõningast liiduväliste pruunsöe elektrijaamade tekitatavat piirkondlikku konkurentsi, ent kogu liitu hõlmava hinnangu kohaselt on väliskonkurents äärmiselt piiratud. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuse sektori lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatud sektorite ja allsektorite loetellu ei ole põhjendatud.

(20)

Kolm taotlust saadi sektoritelt, mida ei olnud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite esialgses loetelus: „Maagaasi tootmine“ (NACE kood 0620), „Kipsist ehitustoodete tootmine“ (NACE kood 2362) ja „Kergmetallide valu“ (NACE kood 2453). Nende taotluste hindamisel keskenduti sellele, kas need sektorid vastavad NACE 4. tasandil esimese astme kvantitatiivse hindamise põhjal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetellu lisamise tingimustele. Esimese astme hindamistel kasutatud ametlikud andmed edastati sidusrühmadele ning neid peeti kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite esialgse loetelu avaldamiseks piisavalt usaldusväärseks. Komisjon analüüsis asjaomase kolme sektori taotlustes esitatud lisateavet ja leiab, et esialgse seisukoha muutmine ei ole õigustatud. Neid sektoreid ei peeta ka edaspidi kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatuks, kuna asjakohased kasvuhoonegaaside ülekandumise näitajad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud läviväärtust 0,2. Lisaks ei vasta need sektorid jätkuvalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, mille täitmine on vajalik täiendava hindamise taotlemiseks.

(21)

Mitme allsektori puhul teostati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 1 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivsed hindamised. Jõuti järeldusele, et järgmiste sektorite lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumise ohuga sektorite loetellu on õigustatud: „Kaoliin ja muu kaoliinsavi“ (Prodcomi kood 08.12.21), „Toiduks valmistatud või konserveeritud kartulid külmutatult (sh täielikult või osaliselt õlis keedetud ja seejärel külmutatud) (v.a äädikaga või äädikhappega töödeldud)“ (Prodcomi kood 10.31.11.30), „Kuivatatud kartulid pulbrina, jahuna, helvestena, graanulitena ja teradena“ (Prodcomi kood 10.31.13.00), „Kontsentreeritud tomatipüree ja -pasta“ (Prodcomi kood 10.39.17.25), „Lõssipulber“ (Prodcomi kood 10.51.21), „Täispiimapulber“ (Prodcomi kood 10.51.22), „Kaseiin“ (Prodcomi kood 10.51.53), „Laktoos ja laktoosisiirup“ (Prodcomi kood 10.51.54), „Vadak ja töödeldud vadak pulbrina, graanulitena või muus tahkes vormis, kontsentreeritud või kontsentreerimata, lisatud magusainet sisaldav või mittesisaldav“ (Prodcomi kood 10.51.55.30), „Pagaripärm“ (Prodcomi kood 10.89.13.34), „Klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri) ja samalaadsed valmistised keraamika-, emaili- ja klaasitööstuses kasutamiseks“ (Prodcomi kood 20.30.21.50), „Vedelad läikelakid ja samalaadsed valmistised, klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed“ (Prodcomi kood 20.30.21.70), „Vabasepistatud raudosad ülekandevõllide, nukkvõllide, väntvõllide ja väntade jms jaoks“ (Prodcomi kood 25.50.11.34). Neid allsektoreid tuleks seega ajavahemikus 2021–2030 pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(22)

Allsektorite „Rasvatustatud või rasvatustamata kakaopasta“ (Prodcomi kood 10.82.11), „Kakaovõi, -rasv ja -õli“ (Prodcomi kood 10.82.12) ja „Suhkruta või muu magusainelisandita kakaopulber“ (Prodcomi kood 10.82.13) puhul tehti üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivse hindamise käigus kindlaks mitu kõrvalekaldumist ühtlustatud metoodikast, mis põhjustas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja märkimisväärse ülehindamise ohu. Seetõttu jõuti järeldusele, et nende allsektorite lisamine kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetellu ei ole põhjendatud.

(23)

Kuna kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu kehtib ajavahemikus 2021–2030, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,