A LISA

SUUNISTES OSUTATUD KONTROLLNIMEKIRI

ÜLDMÄRKUSED

1.

Kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada komponentide osade üleandmisega. Kõik valitsused võtavad selle eesmärgi saavutamiseks võimalikke meetmeid ning püüavad jätkuvalt sõnastada kõigi tarnijate jaoks kasutuskõlbliku komponentide osade määratluse.

2.

Suuniste punkti 9 alapunkti b alapunktile 2 viitamisel tuleks „sama tüüpi” mõista selliselt, et projekteerimise, konstrueerimise või käitamise protsessid põhinevad kontrollnimekirjas määratletutega samadel või sarnastel füüsikalistel või keemilistel protsessidel.

3.

Tarnijad tunnistavad, et teatavate isotoopide eraldamise protsesside puhul on uraani rikastamiseks mõeldud tehased, seadmed ja tehnoloogia lähedalt seotud teadusuuringute, meditsiinilistel ja muudel mittetuuma-eesmärkidel kasutatavate „muude elementide” isotoopide eraldamiseks mõeldud tehaste, seadmete ja tehnoloogiaga. Sellega seoses peaksid tarnijad hoolikalt läbi vaatama oma õigusmeetmed, sealhulgas ekspordiloa andmise eeskirjad ja teabe/tehnoloogia klassifitseerimise ning julgeolekutavad, mis puudutavad „muude elementide” isotoopide eraldamist, et tagada vastavalt vajadusele asjakohaste kaitsemeetmete rakendamine. Tarnijad tunnistavad, et asjakohased kaitsemeetmed, mida kohaldatakse „muude elementide” isotoopide eraldamise puhul, on teatavatel juhtudel põhimõtteliselt samad, mida kohaldatakse uraani rikastamise korral. (Vt sissejuhatav märkus kontrollnimekirja 5. jaotises.) Suuniste punkti 17 alapunkti a kohaselt konsulteerivad tarnijad vajaduse korral teiste tarnijatega ühtsete poliitikameetmete ja menetluste rakendamiseks nende tehaste, seadmete ja tehnoloogia üleandmisel ja kaitsmisel, mis puudutavad „muude elementide” isotoopide eraldamist. Tarnijad peaksid samuti käituma sobiva ettevaatusega olukordades, kus uraani rikastamise protsessides kasutatud seadmeid ja tehnoloogiat kasutatakse muul kui tuumaotstarbel, näiteks keemiatööstuses.

TEHNOLOOGIA KONTROLL

Nimekirjas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tehnoloogia” üleandmist analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

„Tehnoloogia” üleandmise kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

Lisaks „tehnoloogia” üleandmise kontrolli teostamisele tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkidel peaksid tarnijad edendama selle tehnoloogia kaitset kontrollnimekirja kantud rajatiste projekteerimise, ehitamise ja käitamise suhtes, pidades silmas terrorirünnakutega seotud ohtu, ning rõhutama vastuvõtjatele selle tegemise vajadust.

TARKVARA KONTROLL

Nimekirjas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tarkvara” üleandmist analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

„Tarkvara” üleandmise kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

MÕISTED

„Fundamentaalteaduslikud uuringud”– eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste ja vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud konkreetse praktilise eesmärgi saavutamiseks.

„Arendus”– seotud kõikide „tootmisele” eelnevate järkudega, näiteks:

—	projekteerimine

—	projekteerimisega seotud teadusuuringud

—	projekteerimisega seotud analüüs

—	kontseptuaalne projekteerimine

—	prototüüpide koostamine ja katsetamine

—	katsetootmiskavad

—	projektlahenduse andmed

—	projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess

—	konfiguratsiooni projekt

—	integreerimisprojekt

—

skeemid

„Üldkasutatav”– „tehnoloogia” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes. (Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.)

„Mikroprogramm”– elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Muud elemendid”– kõik teised elemendid peale vesiniku, uraani ja plutooniumi.

„Tootmine”– kõik tootmisetapid, näiteks:

—	konstrueerimine

—	toote insenerlahendus

—	valmistamine

—	integreerimine

—	kokkupanemine (montaaž)

—	järelevalve

—	katsetamine

—	kvaliteedi tagamine

„Programm”– käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Tarkvara”– ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes füüsilisele andmekandjale.

„Tehniline abi”– võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis.

Märkus:Tehniline abi võib hõlmata tehniliste andmete üleandmist.

„Tehnilised andmed”– võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele, näiteks kettad, lindid, püsimälud.

„Tehnoloogia”– spetsiaalne teave, mis on vajalik nimekirjas sisalduvate kaupade „arenduseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave võib esineda „tehniliste andmete” või „tehnilise abi” kujul.

„Kasutamine”– käitamine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

MATERJALID JA SEADMED

1.   Lähtematerjal ja lõhustuv erimaterjal

Nagu on määratletud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja XX artiklis.

1.1.

„Lähtematerjal” „Lähtematerjal”– looduses esinevate isotoopide segu sisaldav uraan, kahandatud isotoobi 235 sisaldusega uraan, toorium, ükskõik milline eespool nimetatud aine metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul, muu materjal, mis sisaldab üht või mitut eespool nimetatud ainet sellises kontsentratsioonis, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab, ja muu niisugune materjal, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab.

1.2.

„Lõhustuv erimaterjal” i) „Lõhustuv erimaterjal”– plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan”, materjal, mis sisaldab üht või mitut eespool nimetatud ainet, muud lõhustuvad ained, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab; kuid „lõhustuv erimaterjal” ei hõlma lähtematerjali. ii) „Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan”– uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe. Suuniste rakendamisel ei võeta siiski arvesse allpool alapunktis a loetletud kaupu ning lähtematerjali või lõhustuva erimaterjali eksporti vastuvõtvale riigile 12 kuu jooksul allpool alapunktis b osutatud piirmäärade ulatuses. a) Plutoonium, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus ületab 80 %. Lõhustuv erimaterjal instrumentide anduriosades kasutamiseks grammides mõõdetavates või väiksemates kogustes ning lähtematerjal, mille puhul valitsus on veendunud, et seda kasutatakse ainult mittetuumaalastes tegevustes, näiteks sulamite või keraamika tootmisel. b) Lõhustuv erimaterjal 50 efektiivgrammi; looduslik uraan 500 kilogrammi; vaesestatud uraan 1 000 kilogrammi; toorium 1 000 kilogrammi.

2.   Seadmed ja mittetuumamaterjalid

Nimekirja kantavad seadmed ja mittetuumamaterjalid, mille kohta valitsus on võtnud vastu otsuse (B lisas osutatud kogustest väiksemad kogused loetakse praktilistel kaalutlustel mitteoluliseks).

2.1.	Tuumareaktorid ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid (vt B lisa 1. jaotis).

2.2.	Reaktorite mittetuumamaterjalid (vt B lisa 2. jaotis).

2.3.	Kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed (vt B lisa 3. jaotis).

2.4.	Tuumareaktori kütuseelementide valmistamise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed (vt B lisa 4. jaotis).

2.5.	Loodusliku uraani, vaesestatud uraani või lõhustuva erimaterjali isotoopide eraldamise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed (vt B lisa 5. jaotis).

2.6.	Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmise või kontsentreerimise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed (vt B lisa 6. jaotis).

2.7.	Jaotistes 4 ja 5 määratletud kütuseelementide tootmises kasutatava uraani ja plutooniumi konversiooni- ning uraani isotoopide eraldustehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed (vt B lisa 7. jaotis).

B LISA

SELGITUSED KONTROLLNIMEKIRJA KANTUD KAUPADE KOHTA

(nagu kindlaks määratud A lisa osa „MATERJALID JA SEADMED” jaotises 2)

1.   Tuumareaktorid ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Eri tüüpi tuumareaktorite liigitamisel võib lähtuda kasutatud aeglustist (nt raske vesi, grafiit, kergvesi) või aeglusti puudumisest, sisalduvate neutronite spektrist (nt termilised, kiired), kasutatud jahutist (nt vesi, sulametall, sulasool, gaas) või reaktori funktsioonist või tüübist (nt tuumareaktorid, uurimisreaktorid, katsereaktorid). Kõiki seda tüüpi tuumareaktoreid tuleks käsitada selle kande ja vajaduse korral kõikide selle kande alapunktide alla kuuluvatena. Selle kandega ei reguleerita tuumasünteesireaktoreid.

1.1.   Täielikud tuumareaktorid

Tuumareaktorid, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumade lõhastumise ahelreaktsiooni.

SELGITAV MÄRKUS

Põhimõtteliselt hõlmab „tuumareaktor” reaktorianumas asuvaid või vahetult selle külge kinnitatud seadmeid, südamiku võimsust reguleerivaid seadmeid ning komponente, mis üldjuhul sisaldavad või reguleerivad reaktorisüdamiku primaarjahutit või puutuvad sellega vahetult kokku.

EKSPORT

Siia kategooriasse kuuluvate põhiesemete tervikliku komplektina eksportimine toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt. Need sellesse funktsionaalselt määratletud kategooriasse kantud üksikesemed, mida eksporditakse üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt, on loetletud jaotistes 1.2–1.11. Valitsus jätab endale õiguse kohaldada suunistes toodud menetlusi teiste esemete suhtes selles funktsionaalselt määratletud kategoorias.

1.2.   Tuumareaktorianumad

Metallanumad või nende tööstuslikult toodetud põhiosad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori südamikku, ning jaotises 1.8 määratletud asjaomased tuumareaktori siseosad.

SELGITAV MÄRKUS

Jaotis 1.2 hõlmab tuumareaktorianumaid olenemata nende nimirõhust ning reaktori surveanumaid ja kalandreid. Reaktorianuma kaas kuulub jaotise 1.2 alla kui reaktorianuma tööstuslikult toodetud põhiosa.

1.3.   Tuumareaktori kütuse laadimis- ja eemaldamisseadmed

Manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kütuse laadimiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktorisse või sealt eemaldamiseks.

SELGITAV MÄRKUS

Eespool nimetatud esemed on võimelised toimetama kütust reaktorisse selle töö käigus või neil on tehniliselt kõrgetasemelised positsioneerimis- või asendiseadmed, mis võimaldavad viia läbi keerulisi operatsioone ka siis, kui reaktor on välja lülitatud, näiteks operatsioone, mille puhul kütuse laadimist ei saa vahetult jälgida või mille puhul juurdepääs kütusele ei ole üldjuhul võimalik.

1.4.   Tuumareaktori kontrollvardad ja -seadmed

Jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris toimuva tuumalõhustumise protsessi kontrollimiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vardad, nende toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud.

1.5.   Tuumareaktori survetorud

Torud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama jaotises 1.1 määratletud reaktoris nii kütuseelemente kui ka primaarjahutit.

SELGITAV MÄRKUS

Survetorud moodustavad osa kütusekanalitest, mis on projekteeritud töötama kõrgenenud rõhu all, mis võib vahel olla suurem kui 5 MPa.

1.6.   Tuumkütuse kattekest

Tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud reaktoris kütuse kattekestana ja kogustes üle 10 kg.

NB!	Tsirkooniumist survetorud – vt jaotis 1.5. Kalandrite torud – vt jaotis 1.8.

SELGITAV MÄRKUS

Tuumareaktoris kasutamiseks mõeldud torud, mis on valmistatud tsirkooniumist või selle sulamist, sisaldavad tsirkooniumit, mille puhul on hafniumi ja tsirkooniumi massivahekord enamjaolt vähem kui 1:500.

1.7.   Primaarjahuti pumbad või ringluspumbad

Pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti ringluse tekitamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktorites.

SELGITAV MÄRKUS

Spetsiaalselt vesijahutusega reaktorite jaoks projekteeritud või valmistatud pumbad või ringluspumbad, gaasijahutusega reaktorite jaoks mõeldud ringluspumbad ning sulametallilise jahutusega reaktoritele mõeldud elektromagnetilised ja mehhaanilised pumbad. Need seadmed võivad hõlmata ühel või mitmel tihendil põhineva ja primaarjahuti lekkimise takistamiseks mõeldud keerulise süsteemiga pumpasid, isoleeritud pumpasid ja inertsmassisüsteemiga pumpasid. See määratlus hõlmab Ameerika Mehaanikainseneride Liidu (American Society of Mechanical Engineers ehk ASME) standardi III osa I jaotise alaosa NB (1. klassi komponendid) või samaväärsete standardite kohaselt sertifitseeritud pumpasid.

1.8.   Tuumareaktori siseosad

„Tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kasutamiseks. Siia kuuluvad näiteks südamiku kandetarindid, kütusekanalid, kalandrite torud, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid.

SELGITAV MÄRKUS

„Tuumareaktori siseosadena” käsitatakse kõiki reaktorianuma põhistruktuure, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje tagamine ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

1.9.   Soojusvahetid

a)	Aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori primaar- või vahejahutuskontuuris kasutamiseks.

b)	Muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori primaarjahutuskontuuris kasutamiseks.

SELGITAV MÄRKUS

Aurugeneraatorid on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud reaktoris genereeritud soojuse ülekandmiseks toiteveele auru tekitamiseks. Kiirete reaktorite puhul, mis hõlmavad ka vahejahutuskontuuri, asubki aurugeneraator vahejahutuskontuuris.

Gaasijahutusega reaktorite puhul võib soojusvahetit kasutada soojuse ülekandmiseks sekundaarsesse gaasikontuuri, mis toimib gaasiturbiini ajamina.

See kanne ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, näiteks hädajahutussüsteeme või reaktori jääksoojuse jahutussüsteeme.

1.10.   Neutrondetektorid

Neutrondetektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori südamikus.

SELGITAV MÄRKUS

See kanne hõlmab reaktori südamikus ja väljaspool südamikku asuvaid detektoreid, millega mõõdetakse neutronvoo tasemeid laias ulatuses, üldjuhul alates 104 neutronist ruutsentimeetri kohta sekundi kohta kuni 1010 või enama neutronini ruutsentimeetri kohta sekundi kohta. Väljaspool südamikku asuva vahendina käsitatakse vahendit, mis asub väljaspool jaotises 1.1 määratletud reaktori südamikku, kuid paikneb reaktori ümbrisseina piirides.

1.11.   Soojusekraanid

„Soojusekraanid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris, et vähendada soojuskadu ja samuti kaitsta reaktorianumat.

SELGITAV MÄRKUS

„Soojusekraanid” on suured reaktorianumate kohale paigutatud struktuurid, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri anuma sees.

2.   Reaktorite mittetuumamaterjalid

2.1.   Deuteerium ja raske vesi

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja kõik muud deuteeriumiühendid, milles deuteeriumi aatomite suhe vesiniku aatomitesse ületab 1:5 000, kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kogustes, mis on suuremad kui 200 kg deuteeriumi aatomeid 12 kuu lõikes iga vastuvõtva riigi kohta.

2.2.   Tuumatehnoloogilise puhtusastmega grafiit

Tuumatehnoloogilise puhtusastmega grafiit, mille booriekvivalendi väärtus on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,50 g/cm, mis on ette nähtud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kogustes, mis ületavad 1 kg.

SELGITAV MÄRKUS

Ekspordikontrolli eesmärgil määrab valitsus kindlaks, kas eespool toodud kirjeldusele vastava grafiidi ekspordi eesmärk on selle grafiidi kasutamine tuumareaktoris.

Booriekvivalendi väärtuse võib kindlaks määrata katseliselt või määratleda kui lisandite BEz summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEz (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

CF on teisendustegur: (σz × AB):(σB × Az); ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides);

AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

3.   Kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Kiiritatud tuumkütuse ümbertöötlemisel eraldatakse plutoonium ja uraan tugevalt radioaktiivsetest lõhustumistoodetest ja teistest transuraanidest. Seda eraldamist saab läbi viia erinevate tehniliste protsessidega. Aastate jooksul on siiski kõige enamkasutatavamaks ja aktsepteeritumaks protsessiks saanud Purex. Purexi käigus lahustatakse kiiritatud tuumkütus lämmastikhappes, seejärel eraldatakse uraan, plutoonium ja lõhestumistooted lahuse ekstraheerimise teel, kasutades tributüülfosfaadi segu orgaanilises lahuses.

Purexi rajatistes on koos samaliigiliste funktsioonidega kiiritatud tuumkütuseelementide purustamine, kütuse lahustamine, lahuse ekstraheerimine ja protsessivedeliku ladustamine. See võib hõlmata ka seadmeid uraaninitraadi termiliseks denitreerimiseks, plutooniumnitraadi muundamiseks oksiidiks või metalliks ja lõhustamistooteid sisaldava jäätmelahuse töötlemist sellisesse vormi, mis on sobiv selle pikaajaliseks säilitamiseks või kahjutustamiseks. Neid funktsioone täitvate seadmete konkreetne liik ja ülesehitus võib erinevate Purexi rajatiste puhul mitmel põhjusel erineda, sealhulgas kiiritatud ja töötlemiseks suunatud tuumkütuse liik ja kogus ja eraldatud materjalide kavatsetud kasutusotstarve ja rajatise projekteerimisel kasutatud ohutus- ja hoolduspõhimõtted.

„Kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehas”, kaasa arvatud seadmed ja nende komponendid, mis otseselt juhivad kiiritatud kütust, enamikku tuumamaterjali ja lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes.

Neid protsesse, mis hõlmavad ka plutooniumi muundamis- ja plutooniummetalli täielikke tootmissüsteeme, võib tuvastada nendest meetmetest, mida rakendatakse, et vältida kriitilist seisundit (nt geomeetria abil), kiirgusega kokkupuutumist (nt varje abil) ja mürgisust (nt seadme isoleerimisega).

EKSPORT

Siia kategooriasse kuuluvate põhiesemete tervikliku komplektina eksportimine toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt.

Valitsus jätab endale õiguse kohaldada suunistes toodud menetlusi teiste esemete suhtes selles funktsionaalselt määratletud kategoorias vastavalt allpool toodud loetelule.

Seadmed, mis jäävad mõiste „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed” alla kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise puhul on järgmised:

3.1.   Kiiritatud kütuseelemendi tükeldamismasinad

Kaugjuhitavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks eespool kirjeldatud ümbertöötlemistehases ja mille eesmärgiks on tükeldada, hakkida või järgata kiiritatud kütuseelemente, puntraid või vardaid.

SELGITAV MÄRKUS

Need seadmed purustavad kütuse kattekesta, et paljastada kiiritatud tuumamaterjal ja see lahustada. Kõige enam kasutatakse spetsiaalselt projekteeritud metallist lõikureid, ehkki kasutada võib ka kaasaegsemat tehnikat nagu lasereid.

3.2.   Lahuseanumad

Kriitiliselt ohutud mahutid (nt väikese läbimõõduga, rõngakujulised või lamedad mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks eespool kirjeldatud ümbertöötlemistehases ja mis on ette nähtud kiiritatud tuumkütuse lahustamiseks ja mis on suutelised vastu pidama kuumadele, äärmiselt sööbivatele vedelikele ja mida võib kaugjuhtimise teel täita ja hooldada.

SELGITAV MÄRKUS

Lahuseanumatesse paigutatakse üldjuhul tükeldatud kasutatud kütus. Nendes kriitilise tähtsusega mahutites lahustatakse tuumamaterjal lämmastikhappes ja järelejäänud koored eemaldatakse protsessivoost.

3.3.   Lahusti ekstraheerijad ja lahuse ekstraheerimisseadmed

Kiiritatud kütuse ümbertöötlemise tehases kasutamiseks mõeldud spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lahuseekstraheerijad, nagu pakitud või pulseerivad sambad, segumikserid või tsentrifugaalekstraheerijad. Lahuse ekstraheerijad peavad olema vastupidavad lämmastikhappe söövitavale toimele. Sellised ekstraheerijad valmistatakse üldjuhul äärmiselt kõrgete nõuete järgi (sealhulgas erikeevitus, järelevalve- ja kvaliteeditagamise ning kvaliteedikontrollimeetodid) madala süsinikusisaldusega roostevabadest terastest, titaanist, tsirkooniumist või muudest kvaliteetsetest materjalidest.

SELGITAV MÄRKUS

Lahusti ekstraheerijatesse saabub kiiritatud kütuse lahus lahuseanumatest ja orgaaniline lahus, mis eraldab uraani, plutooniumi ja lõhustumisproduktid. Lahuse ekstraheerimise seade projekteeritakse üldjuhul vastavalt rangetele tööparameetritele nagu pikk kasutusiga ja hooldevabadus või lihtsalt asendatavana, lihtsa tööpõhimõtte ja juhtimisega ning paindlikuna muudatusteks protsessitingimustes.

3.4.   Kemikaalide hoidmis- või säilitusanumad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidmis- või säilitusanumad kasutamiseks kiiritatud kütuse ümbertöötlemise tehases. Hoidmis- või säilitusanumad peavad olema vastupidavad lämmastikhappe korrosioonile. Hoidmis- või säilitusanumad valmistatakse üldjuhul sellistest materjalidest nagu madala süsinikusisaldusega roostevaba teras, titaanium või tsirkoonium või muud kvaliteetsed materjalid. Hoidmis- või säilitussanumaid võib projekteerida nii, et neid saab kasutada ja hooldada kaugjuhtimise teel ja nad võivad tuumaohutuse seisukohast vastata järgmistele kriteeriumitele:

(1)	seinad või sisestruktuurid, mille booriekvivalendi väärtus on vähemalt 2 %, või

(2)	silindriliste anumate diameeter ei ole suurem kui 175 mm (7 tolli) või

(3)	plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ole suurem kui 75 mm (3 tolli).

SELGITAV MÄRKUS

Lahuse ekstraheerimine tekitab kolm põhilist protsessivedeliku voogu. Hoidmis- või säilitusanumaid kasutatakse kõigi kolme voo töötlemiseks järgmiselt:

a)	puhas uraaninitraadi lahus kontsentreeritakse aurustamise abil ja viiakse denitreerimisprotsessi, kus see muundatakse uraanoksiidiks. Seda oksiidi taaskasutatakse tuumkütusetsüklis;

b)	äärmiselt radioaktiivne lõhustumistoodete lahus kontsentreeritakse üldjuhul aurustamise teel ja ladustatakse kontsentraadina. Seda kontsentraati on hiljem võimalik aurustada ja muundada vormi, mis sobib tema säilitamiseks või kahjutustamiseks;

c)	puhas plutooniumnitraadilahus kontsentreeritakse ja ladustatakse, kuni seda saab kasutada edasises protsessis. Muu hulgas projekteeritakse plutooniumlahuste hoidmis- või säilitusanumad nii, et vältida kriitilisi probleeme seoses muudatustega kontsentratsioonis ja selle voo vormiga.

3.5.   Neutronite mõõtesüsteemid protsessi juhtimiseks

Neutronite mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud integreerimiseks automaatsetesse protsessi juhtimise süsteemidesse kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehases ja kasutamiseks sellistes süsteemides.

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid hõlmavad neutronite aktiivse ja passiivse mõõtmise ja eristamise võimet, et määrata kindlaks lõhustuva materjali kogus ja koostis. Kogu süsteem koosneb neutronite generaatorist, neutrondetektorist, võimenditest ja signaali töötlemise elektroonikast.

Siia kandesse ei kuulu neutronite detekteerimise ja mõõtmise vahendid, mis on projekteeritud tuumamaterjali arvepidamise või kaitse jaoks, ja mis tahes muud rakendused, mis ei ole seotud integreerimisega automaatsetesse protsessi juhtimise süsteemidesse kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehases või kasutamiseks sellistes süsteemides.

4.   Tuumareaktori kütuseelementide valmistamise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Tuumareaktori kütuseelemente valmistatakse ühest või mitmest lähtematerjalist või lõhustuvast erimaterjalist, mis on toodud lisa osas „MATERJALID JA SEADMED”. Oksiidkütuste ehk kõige levinuma kütuseliigi puhul kasutatakse kütusetablettide pressimise, paagutamise, peenestamise ja gradueerimise seadmeid. Seguoksiidkütuseid käsitsetakse kinnasboksides (või samaväärsetest mahutites), kuni nad on kattekestas hermetiseeritud. Igal juhul on kütus hermeetiliselt isoleeritud asjakohase kattekesta sisse, mis on kütuse esmane kate, et tagada kütuse asjakohane kasutus ja ohutus reaktori töötamise ajal. Samuti on igal juhul vaja tagada protsesside, menetluste ja seadmete täpne juhtimine äärmiselt rangete standardite kohaselt, et kindlustada kütuse prognoositav ja ohutu kasutus.

SELGITAV MÄRKUS

Seadmed, mis jäävad mõiste „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed” alla kütuseelementide valmistamiseks, hõlmavad selliseid seadmeid, mis

a)	on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjali tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

b)	hermetiseerivad tuumamaterjali kattekesta;

c)	kontrollivad kattekesta terviklikkust või hermeetilisust;

d)	kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

e)	mida kasutatakse reaktori kütuse elementide monteerimiseks.

Sellised seadmed või seadmete süsteemid võivad hõlmata näiteks järgmist:

1)	täisautomaatsed kütusetablettide kontrollimise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tablettide lõplike mõõtmete või pinnadefektide kontrollimiseks;

2)	automaatsed keevitusmasinad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud otskaante keevitamiseks kütusevarraste otsa;

3)	automaatsed testimis- ja kontrolliseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud valmis kütusevarraste terviklikkuse kontrollimiseks;

4)	spetsiaalselt tuumkütuse kattekesta valmistamiseks projekteeritud või valmistatud süsteemid;

Punkti 3 alla kuuluvad üldjuhul seadmed a) kütusevarraste otsa keevitatud kaante kontrollimiseks röntgeni kasutades, b) heeliumi lekkimise kindlaksmääramiseks surve all olevatest kütusevarrastest ning c) kütusevarraste skaneerimiseks gammakiirgust kasutades, et kontrollida kütusetablettide õiget laadimist.

5.   Loodusliku uraani, vaesestatud uraani või lõhustuva erimaterjali isotoopide eraldamise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Uraani isotoopide eraldamiseks mõeldud tehased, seadmed ja tehnoloogia on paljudel juhtudel lähedalt seotud „muude elementide” isotoopide eraldamise tehaste, seadmete ja tehnoloogiaga. Konkreetsetel juhtudel kohaldatakse jaotises 5 sätestatud kontrolli ka tehastele ja seadmetele, mis on mõeldud „muude elementide” isotoopide eraldamiseks. Selline „muude elementide” isotoopide eraldamiseks mõeldud tehaste ja seadmete kontrollimine täiendab tehaste ja seadmete kontrollimist, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kontrollnimekirja kantud lõhustuva erimaterjali töötlemiseks, kasutamiseks või tootmiseks. Sellist täiendavat jaotise 5 kohast „muude elementide” kasutamist hõlmavat kontrolli ei kohaldata suuniste 2. osas käsitletud elektromagnetilise isotooperaldusprotsessi puhul.

Jaotise 5 kohast kontrolli kohaldatakse ühtviisi, olenemata sellest, kas kavandatud kasutusala on uraani isotoopide eraldamine või „muude elementide” isotoopide eraldamine, järgmiste protsesside puhul: gaasitsentrifuugimine, gaasidifusioon, plasmaeraldus- ja aerodünaamilised protsessid.

Mõne protsessi puhul sõltub seos uraani isotoopide eraldamisega sellest, millise elemendi eraldamisega on tegu. Sellisteks protsessideks on: laseril põhinevad protsessid (näiteks molekulaarne laserisotooperaldamine ja atomaarse gaasi laserisotooperaldamine), keemiline vahetus ja ioonivahetus. Seetõttu tuleb tarnijatel neid protsesse hinnata juhtumipõhiselt, et vajadusel kohaldada „muude elementide” kasutamise puhul jaotise 5 kohast kontrolli.

Seadmed, mis vastavad mõistele „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed” uraani isotoopide eraldamiseks, hõlmavad järgmist:

5.1.   Gaasitsentrifuugid ja komplektid ning gaasitsentrifuugides kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud komponendid

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Gaasitsentrifuug koosneb üldjuhul õhukese seinaga 75–650 mm läbimõõduga silindrist või silindritest, mis asuvad vaakumkeskkonnas ja pöörlevad suure perifeerkiirusega (umbes 300 m/s või kiiremini) ümber oma vertikaalsuunalise peatelje. Selleks et saavutada suur kiirus, peavad pöörlevate komponentide konstruktsioonimaterjalid olema väga suure tugevuse-tiheduse suhtega, ning rootori komplekt ja seega ka selle üksikud osad peavad tasakaalustamatuse minimeerimiseks olema valmistatud väga väikese tolerantsiga. Erinevalt teistest tsentrifuugidest iseloomustab uraani rikastamise gaasitsentrifuugi see, et tal on rootorikambris pöörlev kettakujuline juhtplaat (juhtplaadid) ja statsionaarne torusüsteem UF6 gaasi söötmiseks ja väljutamiseks ning tal on vähemalt kolm eraldiasuvat kanalit, millest kaks on ühendatud kollektoritega, mis suunduvad rootoriteljelt rootorikambri välisseina suunas. Vaakumkeskkonnas asub ka rida kriitilise tähtsusega mittepöörlevaid seadmeid, mida ei ole raske valmistada, ehkki need on spetsiaalselt projekteeritud, ning mida ei valmistata unikaalsetest materjalidest. Tsentrifuugseade vajab aga suurel hulgal selliseid komponente, mistõttu kogused on oluline viide lõppkasutusele.

5.1.1.   Pöörlevad komponendid

a)

Terviklikud rootorsõlmed: Õhukese seinaga silindrid või rida omavahel ühendatud õhukese seinaga silindreid, mis on valmistatud ühest või mitmest kõrge tugevuse-tiheduse suhtega materjalist, mida kirjeldatakse käesoleva jaotise SELGITAVAS MÄRKUSES. Omavahelisel ühendamisel ühendatakse silindrid painduvate lõõtsade või rõngastega, mida kirjeldatakse jaotise 5.1.1 alapunktis c. Lõplikul kujul on rootorile paigaldatud sisemine juhtplaat (juhtplaadid) ja otsakaaned, mida kirjeldatakse jaotise 5.1.1 alapunktides d ja e. Terviklikku komplekti on siiski võimalik tarnida ainult osaliselt koostatuna.

b)	Rootortorud: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud õhukese seinaga silindrid, mille seinapaksus on kuni 12 mm, silindri läbimõõt 75–650 mm ja mis on valmistatud ühest või mitmest kõrge tugevuse-tiheduse suhtega materjalist, mida kirjeldatakse käesoleva jaotise SELGITAVAS MÄRKUSES.

c)

Rõngad või lõõtsad: Komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rootoritoru paikseks toestamiseks või mitme rootoritoru omavaheliseks ühendamiseks. Lõõts on lühike keermega silinder, mille seinapaksus on kuni 3 mm, läbimõõt vahemikus 75–650 mm ja mis on valmistatud ühest või mitmest kõrge tugevuse-tiheduse suhtega materjalist, mida kirjeldatakse käesoleva jaotise SELGITAVAS MÄRKUSES.

d)

Ekraanid: Kettakujulised komponendid läbimõõduga 75–650 mm, spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud paigaldamiseks tsentrifuugi rootortoru sisse, et eraldada plahvatuskamber peamisest separaatorikambrist ja mõnel juhul aidata kaasa UF6 gaasi tsirkuleerimisele rootoritoru peamise separeerimiskambri sees, ning mis on valmistatud ühest või mitmest kõrge tugevuse-tiheduse suhtega materjalist, mida kirjeldatakse käesoleva jaotise SELGITAVAS MÄRKUSES.

e)

Ülakaaned ja alakaaned: Kettakujulised komponendid läbimõõduga 75–650 mm, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sobima rootortoru otstesse ja hoidma UF6 rootortoru sees, ning mõnel juhul toetama või fikseerima ülemist laagrit või sisaldama integreeritult ülemise laagri üht osa (ülakaas), või kandma mootori pöörlevaid osasid ja alumist laagrit (alakaas), ning mis on valmistatud ühest või mitmest kõrge tugevuse-tiheduse suhtega materjalist, mida kirjeldatakse käesoleva jaotise SELGITAVAS MÄRKUSES.

SELGITAV MÄRKUS

Tsentrifuugi pöörlevate osade jaoks kasutatavad materjalid hõlmavad järgmist:

a)	martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

b)	alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa;

c)	kiudmaterjalid, mis sobivad kasutamiseks ühendkonstruktsioonides ja mille erimoodul on vähemalt 3,18 × 106 m ja eritõmbetugevus vähemalt 7,62 × 104 m („erimoodul” on Youngi moodul N/m2, mis on jagatud erikaaluga N/m3; „eritõmbetugevus” on tõmbetugevus N/m2, mis on jagatud erikaaluga N/m3).

5.1.2.   Staatilised komponendid

a)

Magnetilised ripplaagrid: 1. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laagrisõlmed, milles rõngasmagnet hõljub summutavat keskkonda sisaldavas korpuses. Ümbris valmistatakse UF6-le vastupidavast materjalist (vt jaotise 5.2 SELGITAV MÄRKUS). Magnet on sidestatud magnetpoolusega või teise, rootori (jaotise 5.1.1 alapunktis e kirjeldatud) ülakaanele kinnitatud magnetiga. Magnet võib olla rõngakujuline, kusjuures välis- ja siseläbimõõdu suhe on väiksem kui 1,6:1 või sellega võrdne. Magnet võib olla kujul, mille algläbitavus on vähemalt 0,15 H/m või jääkmagnetism vähemalt 98,5 % või magneetimismaksimum suurem kui 80 kJ/m3. Lisaks tavalistele materjaliomadustele nõutakse, et magnetiliste telgede kõrvalekallet geomeetrilistest telgedest lubatakse väga väikese tolerantsiga (väiksem kui 0,1 mm) või et nõutakse eraldi magneti materjali homogeensust. 2. Aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks gaasitsentrifuugides. SELGITAV MÄRKUS Sellistel laagritel on tavaliselt järgmised omadused: — projekteeritud tsentreerima rootorit, mis pöörleb sagedusel 600 Hz või rohkem, ja — ühendatud tõrgeteta toimiva elektritoiteallikaga ja/või puhvertoiteallikaga (UPS), et tagada toimimine kauem kui ühe tunni jooksul.

b)

Laagrid/summutid: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laagrid, mis koosnevad summutile paigaldatud pöördteljest ja selle pesast. Pöördtelg on tavaliselt karastatud terasest võll, mille ühes otsas on poolkerakujuline osa ja teise otsa külge on kinnitatud jaotise 5.1.1 alapunktis e kirjeldatud alakaas. Võllile võib siiski olla kinnitatud hüdrodünaamiline laager. Pesa on pelletikujuline ja selle ühel pinnal on poolkerakujuline süvend. Need komponendid tarnitakse sageli summutist eraldi.

c)

Molekulaarpumbad: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud silindrid, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning sisse puuritud avad. Tüüpilised mõõtmed on järgmised: siseläbimõõt 75–650 mm, seinapaksus vähemalt 10 mm, pikkus vähemalt võrdne läbimõõduga. Sooned on tavaliselt ristkülikukujulise ristlõikega ja sügavusega vähemalt 2 mm.

d)

Mootori staatorid: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rõngakujulised staatorid suure kiirusega mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel 600 Hz või rohkem ja võimsusel 40 VA või rohkem. Staatorid võivad koosneda lamineeritud madala kaoga raudsüdamikul olevatest mitmefaasilistest mähistest, mis koosnevad tavaliselt kuni 2 mm paksudest kihtidest.

e)

Tsentrifuugi korpus/vastuvõtjad: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud komponendid, mis sisaldavad gaastsentrifuugi rootortoru komplekti. Korpus koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm, millel on täppistöödeldud otsad laagrite paigaldamiseks ja üks või mitu kraed silindri paigaldamiseks. Freesitud otsad on teineteisega paralleelsed ja täisnurga all silindri pikiteljega, erinevusega kuni 0,05°. Korpus võib olla ka kärgkonstruktsiooniga, et mahutada mitut rootorikomplekti.

f)

Kulbid: Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torud UF6 gaasi eraldamiseks rootortorust Pitot' toru meetodil (st neis on ava, mis on suunatud rootoritorus ringlevale gaasivoolule, näiteks painutades radiaalselt paikneva toru otsa), mida on võimalik kinnitada tsentraalsele gaasiekstraheerimissüsteemile.

5.2.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid gaasi tsentrifuugrikastustehaste jaoks

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Lisasüsteemid, seadmed ja komponendid gaasi tsentrifuugrikastamistehaste jaoks on tehaste süsteemid, mis on vajalikud UF6 etteandmiseks tsentrifuugidesse, üksikute tsentrifuugide ühendamiseks omavahel kaskaadiks (või etappideks), et võimaldada üha suuremat rikastamist, ning UF6„toote” ja „jääkide” eemaldamiseks tsentrifuugidelt, ning seadmed, mis on vajalikud tsentrifuugide ajamiseks või tehaste juhtimiseks.

Üldjuhul aurustatakse UF6 tahkest olekust kuumutatud autoklaavide abil ja viiakse gaasina tsentrifuugidesse kaskaadjaotustorustiku kaudu. Tsentrifuugist väljuvad UF6„toote” ja „jääkide” gaasilised vood viiakse kaskaadjaotustorustiku kaudu külmalõksudesse (töötemperatuur umbes 203 K (– 70 °C), kus need kondenseeritakse enne edasist toimetamist transpordiks või ladustamiseks sobivatesse mahutitesse. Kuna rikastustehas koosneb tuhandetest kaskaadidena paigaldatud tsentrifuugidest, on kaskaadjaotustorustik mitu kilomeetrit pikk, hõlmates tuhandeid märkimisväärses osas korduva paigutusega keeviseid. Seadmed, komponendid ja torustikusüsteemid valmistatakse väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

SELGITAV MÄRKUS

Mõned allpool loetletud esemed kas puutuvad otseselt kokku UF6 protsessigaasiga või juhivad vahetult tsentrifuuge ja gaasi liikumist tsentrifuugist tsentrifuugi ja kaskaadist kaskaadi. UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid hõlmavad vaske, vasesulameid, roostevaba terast, alumiiniumi, alumiiniumoksiidi, alumiiniumisulameid, niklit või vähemalt 60 % niklisisaldusega sulameid ja fluoritud süsivesinikpolümeere.

5.2.1.   Etteandesüsteemid ning toote ja jäägi eemaldussüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastustehase seadmed, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nendega kaitstud, seahulgas:

a)	etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 viimiseks rikastusprotsessi;

b)	desublimaatorid, külmalõksud või pumbad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist selle edasiseks siirdamiseks kuumutamisel;

c)	tahkestamis- või vedeldamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

d)	„toote” või „jääkide” eraldusjaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse.

5.2.2.   Jaotustorustikusüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torustikusüsteemid ja jaotustorustikusüsteemid UF6 töötlemiseks tsentrifuugikaskaadides. Tavaliselt on torustikuvõrk „kolmekordne” jaotustorustikusüsteem, kus iga tsentrifuug on ühendatud iga jaotussüsteemiga. Seega on tegemist märkimisväärselt korduva vormiga. Süsteem on tervikuna valmistatud UF6-le vastupidavatest materjalidest või nendega vooderdatud (vt käesoleva jaotise SELGITAVAT MÄRKUST) ja valmistatud väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

5.2.3   Spetsiaalsed sulgeklapid ja juhtklapid

a)	sulgeklapid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või valmistatud toimima üksiku gaasitsentrifuugi UF6 etteande, toote või jääkide gaasilistele jugadele;

b)	UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud või nendega vooderdatud manuaalsed või automaatsed lõõtsklapid siseläbimõõduga 10–160 mm, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastustehaste peamistes või lisasüsteemides.

SELGITAV MÄRKUS

Tüüpilised spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud klapid hõlmavad lõõtsklappe, kiiretoimelisi sulgureid, kiiretoimelisi klappe jt.

5.2.4.   UF6 massispektromeetrid/iooniallikad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

1.	nad võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning nende lahutusvõime on parem kui 1 osa 320st;

2.	iooniallikad, mis on valmistatud niklist, nikli-vase sulamitest niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitest, või nendega vooderdatud;

3.	elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad;

4.	isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

5.2.5.   Sagedusmuundurid

Jaotise 5.1.2 alapunktis d määratletud mootori staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (ka konverterid või inverterid), või selliste muundurite osad, komponendid ja alakoostud, millel on kõik järgmised tunnused:

1.	600 Hz või võimsam mitmefaasiline sagedusväljund ja

2.	suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

5.3.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sõlmed ja komponendid kasutamiseks gaasdifusioonrikastusel

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Uraani isotoobi separeerimise gaasdifusioonmeetodi puhul on põhiline tehnoloogiline sõlm spetsiaalne poorne gaasilise difusiooni tõke, soojusvaheti gaasi jahutamiseks (mida kuumutatakse kompressiooniprotsessiga), tihendiklapid ja kontrollklapid, ning torustik. Juhul kui gaasdifusioontehnoloogias kasutatakse uraanheksafluoriidi (UF6), peavad kõik (gaasiga kokkupuutuvad) seadmed, torustik ja seadmete pinnad olema valmistatud materjalidest, mis jäävad UF6-ga kokku puutudes stabiilseks. Gaasdifusioonrajatis nõuab suurel hulgal selliseid seadmeid, seega võivad kogused olulisel määral osutada lõppkasutusele.

5.3.1.   Gaasilise difusiooni tõkked ja tõkkematerjalid

a)

spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud õhukesed poorsed filtrid poori suurusega 10–100 nm, paksusega kuni 5 mm ja torukujulised läbimõõduga kuni 25 mm, mis on tehtud metallilistest, polümeersetest või keraamilistest UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS), ja

b)

spetsiaalselt valmistatud ühendid või pulbrid selliste filtrite valmistamiseks. Selliste ühendite ja pulbrite hulka kuuluvad nikkel või vähemalt 60 % niklit sisaldavad sulamid, alumiiniumoksiid või UF6-le vastupidavad täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid, mille puhtus on vähemalt 99,9 massiprotsenti, osakeste suurus alla 10 μm ja osakeste suurus väga ühtlane, ning mis on spetsiaalselt valmistatud gaasilise difusiooni tõkete tootmiseks.

5.3.2.   Difuusori korpused

Gaasilise difusiooni tõkete hoidmiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hermeetiliselt suletavad anumad, mille valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud UF6-le vastupidavaid materjale (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS).

5.3.3.   Kompressorid ja gaasipuhurid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kompressorid või gaasipuhurid UF6 imivõimsusega 1 m3/min või rohkem ja väljundrõhuga kuni 500 kPa, mis on projekteeritud pikaajaliseks tööks UF6 keskkonnas, ning selliste kompressorite ja gaasipuhurite eraldiseisvad sõlmed. Kõnealuste kompressorite või gaasipuhurite rõhutõusuaste on 10:1 või vähem ja nende valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud UF6-le vastupidavaid materjale (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS).

5.3.4.   Rootorvõlli tihendid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vaakumtihendid, millel on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressorit või gaasipuhuri rootorit ajamimootoriga ühendav võll, et tagada kindel tihendamine õhu sisselekke vältimiseks täidetud kompressori või gaasipuhuri UF6-ga sisekambrisse. Sellised tihendid projekteeritakse tavaliselt väiksema puhvergaasi sisselekke kiirusega kui 1 000 cm3/min.

5.3.5.   Soojusvahetid UF6 jahutamiseks

UF6-le vastupidavatest materjalidest (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS) valmistatud või nendega vooderdatud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa.

5.4.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks gaasdifusioonrikastusel

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Gaasdifusioonrikastustehaste jaoks mõeldud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid on tehaste süsteemid, mis on vajalikud UF6 etteandmiseks gaasdifusioonseadmesse, üksikute seadmete omavahel ühendamiseks kaskaadideks (või etappideks), et võimaldada üha suuremat rikastamist, ning UF6„toote” ja „jääkide” eemaldamiseks difusioonikaskaadidest. Difusioonikaskaadide suure inertsuse tõttu põhjustab igasugune nende töö katkestamine ja eriti nende väljalülitamine väga tõsiseid tagajärgi. Seetõttu on gaasdifusioontehaste puhul nõutav range ja pidev vaakumkeskkonna säilitamine kõigis tehnoloogilistes süsteemides, automaatne kaitsmine õnnetuste eest ja gaasivoo täpne automaatne reguleerimine. Kõik see tekitab vajaduse varustada tehas suure arvu eriotstarbeliste mõõte-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemidega.

Üldjuhul aurustatakse UF6 autoklaavidesse asetatud silindritest ja jaotatakse gaasina sisenemispunkti kaskaadjaotustorustiku kaudu. Väljumispunktist väljuvad UF6„toote” ja „jääkide” gaasilised vood viiakse kaskaadi jaotustorustiku kaudu kas külmalõksudesse või kompressorjaamadesse, kus UF6 gaas vedeldatakse enne edasist toimetamist transpordiks või ladustamiseks sobivatesse mahutitesse. Kuna gaasdifusioonrikastustehas koosneb suurest arvust gaasdifusiooni komplektidest, mis on paigaldatud kaskaadideks, on jaotustorustik mitu kilomeetrit pikk, hõlmates tuhandeid märkimisväärse arvu ühesuguste paigutustega keeviseid. Seadmed, komponendid ja torustikusüsteemid valmistatakse väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

SELGITAV MÄRKUS

Allpool loetletud osad kas puutuvad vahetult kokku UF6 protsessigaasiga või kontrollivad otseselt voogu kaskaadis. UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid hõlmavad vaske, vasesulameid, roostevaba terast, alumiiniumi, alumiiniumoksiidi, alumiiniumisulameid, niklit või vähemalt 60 % niklisisaldusega sulameid ja fluoritud süsivesinikpolümeere.

5.4.1.   Etteandesüsteemid ning toote ja jäägi eemaldussüsteemid

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastustehaste seadmed, seahulgas:

a)	etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 viimiseks rikastusprotsessi;

b)	desublimaatorid, külmalõksud või pumbad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist selle edasiseks siirdamiseks kuumutamisel;

c)	tahkestamis- või vedeldamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

d)	„toote” või „jääkide” eraldusjaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse.

5.4.2.   Jaotustorustikusüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torustikusüsteemid ja jaotussüsteemid UF6 käsitsemiseks gaasilistel difusioonkaskaadidel.

SELGITAV MÄRKUS

Selline toruvõrgustik on tavaliselt „kahekordne” jaotussüsteem, kus iga kambrike on ühendatud iga jaotussüsteemiga.

5.4.3.   Vaakumsüsteemid

a)	spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vaakumkollektorid, vaakumpumbad või vaakumkogujad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem;

b)

vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tööks UF6 sisaldavas keskkonnas, ning mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud (vt käesoleva jaotise SELGITAVAT MÄRKUST). Need pumbad võivad olla kas rootor- või sundsöötmispumbad, neil võib olla siirde- ja floorgaasitihendeid ja neis võib leiduda spetsiaalseid töövedelikke.

5.4.4.   Spetsiaalsed sulgeklapid ja juhtklapid

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud manuaalsed või automaatsed lõõtstihendiga sulge- või juhtklapid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud paigaldamiseks gaasdifusioonrikastustehaste põhi- või lisasüsteemidesse.

5.4.5.   UF6 massispektromeetrid ja iooniallikad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

1.	nad võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning nende lahutusvõime on parem kui 1 osa 320st;

2.	iooniallikad, mille valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud niklit, nikli-vase sulameid niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulameid;

3.	elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad;

4.	isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

5.5.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid, mida kasutatakse aerodünaamilise rikastamise seadmetes

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Aerodünaamilistes rikastusprotsessides surutakse kokku gaasilise UF6 ja kerge gaasi (vesinik või heelium) segu, mis juhitakse seejärel läbi eraldamiselementide, mille tulemusel saavutatakse isotoopide eraldumine suurte tsentrifugaaljõudude tekitamise abil kaardus pinna kohal. Selleks on edukalt välja töötatud kaks meetodit: eraldusdüüsi- ja keeristorumeetod. Mõlema meetodi puhul on eraldusetapis kasutatavad põhikomponendid silindrilised anumad, milles asuvad spetsiaalsed eraldamiselemendid (düüsid või keeristorud), gaasikompressorid ja soojusvahetid kokkusurumisel tekkiva kuumuse eemaldamiseks. Aerodünaamiline rajatis nõuab tervet rida selliseid etappe, mistõttu kogused võivad anda olulist teavet lõppkasutamise kohta. Kuna aerodünaamilistes protsessides kasutatakse UF6, peavad kõik seadmed, torustikud ja gaasiga kokkupuutuvad pinnad olema valmistatud sellisest materjalist või vooderdatud sellise materjaliga, mis jääb kontaktis UF6-ga stabiilseks.

SELGITAV MÄRKUS

Käesolevas jaotises loetletud seadmed kas puutuvad otseselt kokku UF6 protsessigaasiga või juhivad otse voogu kaskaadi sees. Kõik pinnad, mis puutuvad kokku protsessigaasiga, on valmistatud UF6-le vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud. Aerodünaamilise rikastamise seadmeid käsitleva jaotise tähenduses on UF6korrosioonile vastupidavad materjalid vask ja vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või vähemalt 60 massiprotsendilise niklisisaldusega sulamid ja fluoritud süsivesinikpolümeerid.

5.5.1.   Eraldusdüüsid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud eraldusdüüsid ja nende komplektid. UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbivoolava gaasi jaotamiseks kaheks fraktsiooniks.

5.5.2.   Keeristorud

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keeristorud ja nende komplektid. Keeristorud on silindrilised või koonusekujulised torud, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning millel on üks või enam tangentsiaalset sisenemisava. Torud võivad olla varustatud düüsitüüpi lisaseadmetega kas toru ühes või mõlemas otsas.

SELGITAV MÄRKUS

Sissetulev gaas siseneb keeristorusse tangentsiaalselt ühest otsast või läbi pöördlabade või tangentsiaalselt mitmetest kohtadest toru seintest.

5.5.3.   Kompressorid ja gaasipuhurid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kompressorid või gaasipuhurid, mis on valmistatud UF6 või kandegaasisegu (vesinik või heelium) korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

5.5.4.   Rootorvõlli tihendid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rootorvõllitihendid, milles on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressormootori ning ajamimootori välist võlli nii, et protsessigaas ei voola välja või õhk või tihendusgaas ei voola kompressori või gaasipuhuri sisemusse, milles on UF6/kandegaasi segu.

5.5.5.   Gaasi jahutamiseks ettenähtud soojusvahetid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud soojusvahetid, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

5.5.6.   Eraldamiselemendi korpused

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud eraldamiselemendi korpused, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning millesse paigutatakse keeristorud või eraldusdüüsid.

5.5.7.   Toitesüsteemid ning toote ja jääkide eemaldussüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastamisseadme seadmestik, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, seahulgas:

a)	etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 viimiseks rikastusprotsessi;

b)	desublimaatorid (või külmlõksud), mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist selle edasiseks siirdamiseks kuumutamisega;

c)	veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

d)	„toote” või „jääkide” eraldusjaamad, mida kasutatakse UF6 toimetamiseks mahutitesse.

5.5.8.   Jaotustorustikusüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotustorustikusüsteemid, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning mis on ette nähtud UF6 töötlemiseks aerodünaamilistes kaskaadides. Selline toruvõrgustik on tavaliselt „topeltjaotussüsteem”, kus iga etapp või etappide rühm on ühendatud kõikide jaotussüsteemidega.

5.5.9.   Vaakumsüsteemid ja pumbad

a)	spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumpeadest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

b)	vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tööks UF6 keskkonnas, ning mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või on sellega vooderdatud. Need pumbad võivad kasutada floorgaasitihendeid ja spetsiaalset töövedelikku.

5.5.10.   Spetsiaalsed sulgeklapid ja juhtklapid

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud manuaalsed või automaatsed lõõtsklapid diameetriga vähemalt 40 mm, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks aerodünaamilise rikastuse seadmete põhi- või lisasüsteemides.

5.5.11.   UF6 massispektromeetrid/iooniallikad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

1.	mis võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 1 osa 320st,

2.	iooniallikad, mis on valmistatud niklist, nikli-vase sulamitest niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitest, või nendega kaitstud;

3.	elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad;

4.	isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

5.5.12.   UF6/kandegaasi eraldussüsteemid

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (vesinik või heelium)

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid on projekteeritud selleks, et vähendada UF6 sisaldust kandegaasis nii, et see oleks väiksem kui 1 ppm. Süsteemid võivad hõlmata järgmisi seadmeid:

a)	krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b)	krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c)	eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist ning

d)	külmlõksud, mis on võimelised UF6 külmutama.

5.6.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks keemilistes vahetites või ioonivahetusega rikastusseadmetes

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Kerge erinevus uraani isotoopide massis põhjustab väikesi muudatusi keemilise reaktsiooni tasakaalus, mida saab kasutada kui isotoopide eraldamise alust. Selleks on edukalt välja töötatud kaks protsessi: vedelik-vedelik keemiline vahetusprotsess ja tahke-vedelik ioonivahetusprotsess.

Vedelik-vedelik keemilises vahetusprotsessis viiakse vastuvoolu kokku vedelad faasid (vett sisaldav ja orgaaniline), mis tekitab tuhandete eraldusetappide kaskaadiefekti. Veefaas koosneb uraanikloriidist soolhappelahuses; orgaaniline faas koosneb ekstraheerijast, mis sisaldab uraanikloriidi orgaanilises lahuses. eralduskaskaadis kasutatavad kontaktorid võivad olla vedelik-vedelik vahetuskolonnid (nagu sõeltaldrikutega ioonivahetusprotsessi seadmed ) või vedelad tsentrifugaalsed kontaktorid. eralduskaskaadi mõlemas otsas vajatakse keemilisi muundamisi (oksüdeerimist ja redutseerimist) võimaldamaks tagasivoolu mõlemas otsas. Suur projekteerimismure on see, kuidas vältida protsessivoogude saastamist teatavate metalliioonidega. Seetõttu kasutatakse plastist, plastvoodriga (sh floorsüsinikpolümeerid) ja/või klaasiga vooderdatud kolonne ja torustikke.

Tahke-vedelik ioonivahetusprotsessis saadakse rikastamine uraani adsorptsiooni/desorptsiooniga spetsiaalsel, väga kiiresti reageerival ioonivahetusvaigul või adsorbendil. Uraani ja teiste keemiliste ainete lahus soolhappes viiakse läbi silindriliste rikastuskolonnide, mis sisaldavad pakitud adsorbendipatju. Pidevaks protsessiks on vajalik tagasivoolusüsteem, et vabastada uraan adsorbendist tagasi vedelike voogu nii, et toote ja jäägid saab kokku koguda. See saavutatakse sobiva keemiliste ainete redutseerimise/oksüdeerimisega, mis on täielikult regenereeritud eri välisahelates ja mida võib osaliselt regenereerida isotoopsete eraldamiskolonnide endi vahel. Kuuma kontsentreeritud soolhappelahuse olemasolu protsessis nõuab, et seadmed oleksid valmistatud korrosioonikindlast materjalist või sellega vooderdatud.

5.6.1.   Vedelik-vedelik vahetuskolonnid (keemiline vahetusprotsess)

Spetsiaalselt keemilises vahetusprotsessis uraani rikastamiseks projekteeritud või valmistatud vastuvoolu vedelik-vedelik vahetuskolonnid, millel on mehhaaniline võimsustoide. Kontsentreeritud soolhappelahuste korrosioonikindluse saavutamiseks valmistatakse nimetatud kolonnid ja nende siseseadmed sobivast plastmaterjalist (nagu näiteks floorvesinikpolümeerid) või klaasist, või vooderdatakse sellega. Kolonni töölava resideerimisaeg on tavaliselt kuni 30 sekundit.

5.6.2.   Vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid (keemiline vahetus)

Vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks keemilises vahetusprotsessis. Sellised kontaktorid kasutavad pöörlemist orgaanilise ja veevoogude dispersiooniks ja seejärel tsentrifugaaljõudu faaside eraldamiseks. Kontsentreeritud soolhappelahuste korrosioonikindluse saavutamiseks valmistatakse kontaktorid ja nende siseseadmed sobivast plastmaterjalist (nagu näiteks floorvesinikpolümeerid) või klaasist, või vooderdatakse sellega. Tsentrifugaalsete kontaktorite töölava resideerimisaeg on tavaliselt kuni 30 sekundit.

5.6.3.   Uraani redutseerimissüsteemid ja -seadmed (keemiline vahetus)

a)

spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani redutseerimiseks ühest valentsolekust teise uraani rikastamise keemilises vahetusprotsessis. Kambri materjalid, mis puutuvad kokku protsessi lahustega, peavad olema vastupidavad kontsentreeritud soolhappelahuste korrosioonile. SELGITAV MÄRKUS Kambri katoodiümbris peab olema projekteeritud nii, et takistada uraani uuestioksüdeerimist kõrgemale valentsusastmele. Uraani hoidmiseks katoodiümbrises võib kamber olla varustatud läbitungimatu diafragmamembraaniga, mis on valmistatud spetsiaalselt katiooni vahetusmaterjalist. Katood koosneb sobivast tahkest juhist, nagu grafiidist.

b)

U+4 võtmiseks orgaanilisest voost, happe kontsentratsiooni reguleerimiseks ja elektrokeemilise redutseerimise etteandmiseks kambrikesse spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid kaskaadi toote poolel. SELGITAV MÄRKUS Need süsteemid koosnevad lahuse ekstraheerimise seadmetest U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost vedelasse lahusesse, aurustumis- ja/või muudest seadmetest pH reguleerimise lahuse saavutamiseks ja reguleerimiseks ning pumpadest või muudest siirdeseadmetest elektrokeemilise redutseerimise kambrikestesse etteandmiseks. Projekteerimise juures on kõige olulisem see, kuidas vältida veevoogude saastumist teatavate metalliioonidega. Seetõttu on protsessivooga kokku puutuvate osade tõttu seade ehitatud selleks sobivast materjalist (nagu näiteks klaas, floorsüsinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) või sellega vooderdatud.

5.6.4.   Etteandesüsteemid (keemiline vahetus)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid kõrge puhtusega uraankloriidlahuse saamiseks keemilise vahetuse teel uraani isotoobi eraldamise seadmetes.

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid hõlmavad lahustamist, lahusti eraldamist ja/või ioonivahetuse seadmeid lahuse puhastamiseks, ning elektrolüütilisi kambrikesi U+6 või U+4 taandamiseks U+3ks. Nende süsteemidega toodetakse uraankloriidlahuseid, milles on ainult mõni osa miljonist metalli ebapuhtust, nagu kroom, raud, vanaadium, molübdeen ja teised kaksikvalentsed või kõrgemad multivalentsed katioonid. Kõrge puhtusega U+3 saamise süsteemi ehitusmaterjaliks on klaas, floorvesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat või polüeetersulfooni plastiga vooderdatud ja vaiguga immutatud grafiit.

5.6.5.   Uraani oksüdeerimise süsteemid (keemiline vahetus)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4ks tagasipöördumisega uraani isotoobi eraldamiskaskaadi juurde keemilise vahetuse rikastusprotsessis.

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid võivad hõlmata järgmisi seadmeid:

a)	seadmed kloori ja hapniku kontakteerumiseks isotoobi eraldamise seadme eralduskaskaadi ja sellest tulenevalt U+4 eraldamine ühtsesse orgaanilisse voogu, mis pöördub tagasi kaskaadi toote poolelt;

b)	seadmed, mis eraldavad vee soolhappest nii, et vett ja kontsentreeritud soolhapet saab uuesti sobivas kohas protsessi tagasi viia.

5.6.6.   Kiirelt reageerivad ioonivahetusvaigud/adsorbendid (ioonivahetus)

Kiirelt reageerivad ioonivahetusvaigud või adsorbendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks, kasutades ioonivahetusprotsessi, sealhulgas poorsed makrovõrgukujulised vaigud, ja/või kilestruktuurid, milles aktiivsed keemilised vahetusgrupid saavad ainult katta mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinna, ja muud sobivas vormis olevad ühendstruktuurid, sealhulgas kiud või osakesed. Nende ioonivahetusvaikude/adsorbentide läbimõõt on kuni 0,2 mm ja nad peavad olema keemiliselt vastupidavad kontsentreeritud soolhappe lahusele ning füüsiliselt piisavalt tugevad, et mitte degradeerida vahetuskolonne. Vaigud/adsorbendid on spetsiaalselt projekteeritud, et saavutada väga kiire uraani isotoobi vahetamise kineetika (vahetusmäära poolitusaeg on vähem kui 10 sekundit) ja nad on suutelised töötama temperatuurivahemikus 100 °C (373 K) kuni 200 °C (473 K).

5.6.7.   Ioonivahetuskolonnid (ioonivahetus)

Üle 1 000 mm läbimõõduga silindrilised kolonnid ioonivahetuse vaigu/adsorbendi pakitud patjade hoidmiseks ja toetamiseks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks ioonivahetusprotsessis. Kolonnid on valmistatud materjalist, mis on vastupidav kontsentreeritud soolhappelahusele (nt titaan või floorsüsinikplastid) ning on suuteline toimima temperatuurivahemikus 100 °C (373 K) kuni 200 °C (473 K) ja suuremal rõhul kui 0,7 MPa.

5.6.8.   Ioonivahetuse tagasijooksu süsteemid (ioonivahetus)

a)	ioonivahetuse uraani rikastamise kaskaadides kasutatavad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilised või elektrokeemilised redutseerimissüsteemid keemilis(t)e redutseerimisaine(te) regenereerimiseks;

b)	ioonivahetuse uraani rikastamise kaskaadides kasutatavad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilised või elektrokeemilised oksüdeerimissüsteemid keemilis(t)e oksüdeeriva(te) aine(te) regenereerimiseks.

SELGITAV MÄRKUS

Ioonivahetuse rikastusprotsess võib näiteks kasutada trivalentset titaani (Ti+3) kui redutseerivat katiooni, millisel juhul redutseerimissüsteem regenereerib Ti+4 redutseerimise teel Ti+3.

Protsessis võib oksüdandina kasutada näiteks trivalentset rauda (Fe+3), misjuhul oksüdeerimissüsteem regenereerib Fe+2 oksüdeerimise teel Fe+3.

5.7.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks laserrikastusseadmetes

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Praegused laserrikastussüsteemid jagunevad kahte rühma: need, milles protsessikandja on aatompõhine uraaniaur, ja need, milles protsessikandja on uraaniühendi aur, mis on mõnikord segatud muu gaasi või gaasidega. Selliste protsesside üldised nimetused on järgmised:

—	esimene liik – atomaarse gaasi laserisotooperaldamine

—	teine liik – molekulaarne laserisotooperaldamine ja laseraktiveeritud keemiline reaktsioon.

Laserrikastusseadmete süsteemid, vahendid ja komponendid on järgmised: a) seadmed uraanimetalli aurude etteandmiseks (selektiivne fotoioniseerimine) või seadmed uraaniühendi auru etteandmiseks (selektiivne fotodissotsieerimine või selektiivne keemiline ergastamine); b) seadmed rikastatud ja vaesestatud uraani metalli kogumiseks toote ja jääkidena esimese liigi seadmetes, ja seadmed dissotsieerunud või reageerinud ühendite kui toote ja puudutamata materjali kui jääkide kogumine teist liiki seadmetes; c) protsessi lasersüsteemid uraani isotoobi U235 isotoopide selektiivseks ergastamiseks ja d) etteandmiseks valmistumise ja toote muundamise seadmed. Uraani aatomite ja ühendite spektroskoopia keerukus võib tähendada, et tuleb kasutada mingit muud olemasolevat laser- ja laseroptilist tehnoloogiat.

SELGITAV MÄRKUS

Paljud käesolevas jaotises loetletud seadmed kas puutuvad otseselt kokku uraanimetalli auruga või vedelikuga või UF6 sisaldava protsessigaasiga või UF6 ja muude gaaside seguga. Kõik pinnad, mis puutuvad otseselt kokku uraaniga või UF6-ga, on tervenisti valmistatud korrosioonikindlast materjalist või sellega vooderdatud. Laserrikastusseadmeid käsitleva jaotise tähenduses on uraanimetalli aurule või vedelale uraanile vastupidav materjal ütriumoksiidiga kaetud grafiit või tantaal ning UF6 korrosioonile vastupidav materjal vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumsulamid, nikkel või (kaalu järgi) vähemalt 60 massiprotsendilise niklisisaldusega sulamid ja fluoritud süsivesinikpolümeerid.

5.7.1.   Uraani aurustamissüsteemid (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Spetsiaalselt laserrikastuseks projekteeritud või valmistatud uraani aurustamissüsteemid.

SELGITAV MÄRKUS

Süsteemid võivad hõlmata elektronkiire kahureid ning on projekteeritud saavutama sihtmärgil väljastatavat võimsust 1 kW või rohkem, millest piisab laserrikastusfunktsioonis vajamineval määral uraanimetalliaurude tekitamiseks.

5.7.2.   Vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid ja selliste süsteemide jaoks projekteeritud osad, mis on eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel.

SELGITAV MÄRKUS

Vedela uraanimetalli käitlemissüsteemid võivad koosneda tiiglitest ja nende jahutusseadmetest. Tiiglid ja muud selle süsteemi osad, mis puutuvad kokku sulauraani või uraanisulamite või uraanimetalli auruga, on valmistatud sobivast korrosiooni- ja kuumakindlast materjalist või sellega vooderdatud. Sobiv materjal on tantaal, ütriumoksiidiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud muude haruldaste muldmetalloksiididega (vt INFCIRC/254, 2. osa, muudetud kujul) või nende seguga.

5.7.3.   Uraanimetalli „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid vedelas või tahkes olekus uraanimetalli jaoks.

SELGITAV MÄRKUS

Kogumissüsteemide komponendid valmistatakse materjalist (nagu näiteks ütriumiga kaetud grafiit või tantaal), mis on vastupidav kuumusele ja uraanimetalli aurude või vedeliku sööbivale toimele, või on sellise materjaliga vooderdatud, ning need võivad hõlmata torusid, klappe, liideseid ja lisaosasid, „kõrisid”, etteandetorusid, soojusvaheteid ja kollektoriplaate magnetiliste, elektrostaatiliste või muude eraldamismeetodite jaoks.

5.7.4.   Eraldusmoodulite korpused (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Silindrilised või ristkülikukujulised anumad, elektronkiirekahurid ja „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraanimetalliaurude allika säilitamiseks.

SELGITAV MÄRKUS

Nendes korpustes on mitmeid liideseid elektriliste ja veega töötavate seadmete ühendamiseks, laserkiireaknaid, vaakumpumbaliideseid ning liideseid diagnostika- ja kontrolliaparatuuri ühendamiseks. Neil on ette nähtud avamis- ja sulgemisseadmed, et võimaldada sisekomponentide käsitsemist.

5.7.5.   Ülehelikiirusliku paisumise düüsid (molekulipõhised meetodid)

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist ülehelikiirusliku paisumise düüsid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini – 123 °C (150 K).

5.7.6.   „Toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid uraanimetalli või uraanijääkide kogumiseks pärast laservalgustust.

SELGITAV MÄRKUS

Ühe molekulipõhise isotoopilise laseralduse puhul kasutatakse toote kogumise süsteemi tahke uraani pentafluoriidi (UF5) kogumiseks. Saaduste kogumise süsteemid võivad koosneda filtrist, löögi- või tsüklontüüpi kollektoritest või nende kombinatsioonist ning peavad olema vastupidavad UF5/UF6 korrosioonile.

5.7.7.   UF6/kandegaasi kompressorid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6/kandegaasisegu kompressorid pikaajaliseks tööks UF6 keskkonnas. Protsessigaasidega kokku puutuvad kompressoriosad on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

5.7.8.   Rootorivõlli tihendid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rootorvõlli tihendid, milles on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressormootori välist võlli nii, et protsessigaas ei voola välja või õhk või tihendusgaas ei voola kompressori sisemusse, milles on UF6/kandegaasi segu.

5.7.9.   Floreerimissüsteemid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid UF5 floreerimiseks (tahke) UF6-ks (gaas).

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid on projekteeritud kogutud UF5 pulbri floreerimiseks UF6-ks, selle edasiseks kokku kogumiseks produktianumatesse või selle üleviimiseks sisendina täiendavaks rikastamiseks. Ühe meetodi puhul võib floreerimisreaktsiooni tekitada isotoobi separeerimissüsteemis, mille puhul ta reageerib, ja kust see võidakse kokku koguda otse „tootekollektorite” pealt. Teise meetodi puhul saab UF5 pulbri eemaldada/siirdada „tootekollektoritelt” floreerimiseks sobivatesse reaktsioonianumatesse (nt hõljukpadireaktor, kruvireaktor või leegitorn). Mõlemal juhul kasutatakse seadmeid floori (või mõne muu sobiva floreerimisaine) ladustamiseks ja ülekandmiseks ning seadmeid, mis on ette nähtud UF6 kogumiseks ja siirdamiseks.

5.7.10.   UF6 massispektromeetrid/iooniallikad (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

1.	mis võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 1 osa 320st,

2.	iooniallikad, mis on valmistatud niklist, nikli-vase sulamitest niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitest, või nendega kaitstud;

3.	elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad;

4.	isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

5.7.11.   Toitesüsteemid ning toote ja jääkide eemaldussüsteemid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastamisseadme seadmestik, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, seahulgas:

a)	etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 viimiseks rikastusprotsessi;

b)	desublimaatorid (või külmlõksud), mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist selle edasiseks siirdamiseks kuumutamisega;

c)	veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

d)	„toote” ja „jääkide” eraldusjaamad, mida kasutatakse UF6 toimetamiseks mahutitesse.

5.7.12.   UF6/kandegaasi eraldussüsteemid (molekulipõhised meetodid)

UF6 eraldamiseks kandegaasist spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid.

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid võivad hõlmata järgmisi seadmeid:

a)	krüogeensed soojusvahetid või krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b)	krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c)	külmlõksud, mis on võimelised UF6 külmutama.

Kandegaasiks võib olla lämmastik, argoon või mõni muu gaas.

5.7.13.   Lasersüsteemid

Uraani isotoopide eraldamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laserid või lasersüsteemid.

SELGITAV MÄRKUS

Laserrikastussüsteemides kasutatavad olulised laserid või laserkomponendid on esitatud dokumendi (muudetud kujul) INFCIRC/254, 2. osas. Lasersüsteem sisaldab tavaliselt nii optilisi kui ka elektroonilisi komponente, mille eesmärk on laserkiire/-kiirte juhtimine ja isotoopilisse eralduskambrisse ülekandmine. Atomaarse gaasi eraldamise meetodites kasutatav lasersüsteem hõlmab tavaliselt timmitavaid värvilasereid, millele antakse impulss muud tüüpi laserist (nt vaseaurude laserid või teatavad tahkislaserid). Molekulipõhiste meetodite raames kasutatavad lasersüsteemid võivad hõlmata süsinikdioksiidlasereid või eksimeerlasereid või mitme filtriga optilist tuuma. Pikema aja jooksul töötamiseks vajavad mõlema meetodi laserid või lasersüsteemid spektrisagedusstabilisaatorit.

5.8.   Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid, mida kasutatakse plasma separeerimise rikastusseadmetes

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Plasma separeerimise protsessis läbib uraaniioonide plasma elektrivälja, mis on reguleeritud uraani iooni U235 resonantssagedusele nii, et ioonid põhiliselt absorbeerivad energiat ja suurendavad oma korgitserisarnaste orbiitide diameetrit. Suure läbimõõduga kaardid haaratakse U235 rikastatud toote tootmiseks. Plasma, mis saadakse uraaniauru ioniseerimisega, asub vaakumkambris, milles on ülijuhtiva magnetiga tekitatud tugev magnetväli. Protsessi põhiliste tehnoloogiliste süsteemide hulka kuulub uraaniplasma genereerimise süsteem, ülijuhtiva magneti eraldusmoodul (vt INFCIRC/254, 2. osa (muudetud kujul)) ja metalli eemaldamise süsteemid „toote” ja „jääkide” kogumiseks.

5.8.1.   Mikrolaineallikad ja -antennid

Üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja -antennid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks.

5.8.2.   Ioonergastuse poolid

Üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud üle 100 kHz sageduse jaoks.

5.8.3.   Uraaniplasma genereerimise süsteemid

Plasmaeraldustehastes kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraaniplasma genereerimise süsteemid.

5.8.4.   [Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]

5.8.5.   Uraanimetalli „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid

Tahkes olekus uraanimetalli jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid. Kogumissüsteemid valmistatakse uraanimetalliaurude kuumusele ja korrosioonile vastupidavast materjalist, nagu näiteks ütriumoksiidiga kaetud grafiit või tantaal, või vooderdatakse sellega.

5.8.6.   Eraldusmoodulite korpused

Uraaniplasma lähteallikat, raadiosageduslikku ergutuspooli ning „toote” ja „jääkide” kogumissüsteeme sisaldavad silindrilised anumad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks plasmaeraldustehaste rikastusprotsessides.

SELGITAV MÄRKUS

Nendes korpustes on palju liideseid elektriseadmete, difusioonpumpade ja diagnostika- ning kontrollaparatuuri ühendamiseks. Neis on seadmed avamise ja sulgemise jaoks, et oleks võimalik käsitseda seadme sees olevaid osi, ja need on valmistatud selleks sobivast mittemagnetilisest materjalist, nagu näiteks roostevaba teras.

5.9.   Elektromagnetseadmetes kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Elektromagnetilises protsessis kiirendatakse soola kujul oleva etteandematerjali (tavaliselt UCl4), ioniseerimise abiltoodetud uraanimetalli ioone, ja juhitakse seda läbi magnetvälja, mis põhjustab erinevate isotoopide ioonide kulgemist eri suunas. Elektromagnetilise isotoobiseparaatori põhikomponendid on magnetväli isotoopide ioonivihu kõrvalekallutamiseks/separeerimiseks, iooniallikas koos oma kiirendussüsteemiga ja separeeritud ioonide kogumise süsteem. Protsessi muud süsteemid on magnetvälja toitesüsteem, iooniallika kõrgepinge toitesüsteem, vaakumsüsteem ja ulatuslikud kemikaalide käsitsemise süsteemid toote kokkukorjamiseks ja komponentide puhastamiseks/ümbertöötlemiseks.

5.9.1.   Elektromagnetilised isotoopseparaatorid

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani isotoopide separeerimiseks, ja sellega seonduvad seadmed, mis hõlmavad:

a)

iooniallikad Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ühte või enamat uraani iooni tootvad iooniallikad, kuhu kuuluvad auruallikas, ionisaator ja vihu kiirendaja, mis on valmistatud sellist sobivast materjalist nagu grafiit, roostevaba teras või vask, ja mis on suutelised välja andma kogu ioonivihu vooluks vähemalt 50 mA;

b)	ioonikogumissüsteemid Kollektoriplaadid koosnevad kahest või enamast rikastatud ja vaesestatud uraani ioonivihkude kogumiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud piludest ja taskutest, mis on valmistatud selleks sobivast materjalist, nagu grafiit või roostevaba teras;

c)

vaakumkorpused Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks, mis on valmistatud sellistest sobivatest mittemagnetilistest materjalidest nagu roostevaba teras, ja mis on projekteeritud tööks rõhul kuni 0,1 Pa. SELGITAV MÄRKUS Korpused on spetsiaalselt projekteeritud ja hõlmavad iooniallikaid, kollektoriplaate ja veejahutusega vooderdisi nii, et nendes on seadmed difusioonpumpade ühendamiseks ja avamiseks ning sulgemiseks, et neid komponente oleks võimalik korpustest eemaldada ja neid sinna uuesti paigaldada;

d)	Magnetpooluse detailid Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud magnetpooluse detailid, mille läbimõõt on suurem kui 2 meetrit, mida kasutatakse pideva magnetvälja säilitamiseks elektromagnetilises isotoopseparaatoris ja magnetvälja ülekandmiseks kõrvutiasetsevate separaatorite vahel.

5.9.2.   Kõrgepinge toiteallikad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kõrgepinge toiteallikad ioonide allikana, millel on kõik järgmised omadused: suuteline pidevaks tööks, väljundpinge 20 000 V või suurem, väljundvoolutugevus 1 A või suurem ja pingereguleerimine kaheksa tunni jooksul parem kui 0,01 %

5.9.3.   Magnetjõuallikad

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud suure võimsusega alalisvoolu magnetjõuallikad, millel on kõik järgmised omadused: suuteline pidevalt andma välja 500 A või suuremat voolu 100 V või suurema pinge juures ja mille voolu või pinge reguleerimine kaheksa tunni jooksul on parem kui 0,01 %.

6.   Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmise või kontsentreerimise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Rasket vett saab toota erinevate protsessidega. Siiski on majanduslikult kasulikud neist kaks protsessi: vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsess (GS protsess) ja ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsess.

GS protsess põhineb vesiniku ja deuteeriumi vahetusel vee ja vesiniksulfiidiga kolonnide reas, mille töötamisel on ülemine osa külm ja alumine osa kuum. Vesi voolab kolonnist alla, samas kui vesiniksulfiidgaas tsirkuleerib kolonnides suunaga alt üles. Gaasi ja vee segunemise parandamiseks kasutatakse mitut perforeeritud plaati. Deuteerium läheb vette madalatel temperatuuridel ja vesiniksulfiid kõrgetel temperatuuridel. Gaas või vesi, mida on deuteeriumiga rikastatud, väljutatakse esimese etapi kolonnidest kuumade ja külmade osade kokkupuutepunktis ja protsessi korratakse järgmiste etappide kolonnides. Viimase etapi toode, vesi, mis on kuni 30 % rikastatud deuteeriumiga, saadetakse destilleerimisüksusesse reaktorikvaliteediga raske vee, st 99,75 % deuteeriumoksiidi tootmiseks.

Ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessiga saab deuteeriumi ekstraheerida sünteesgaasist kokkupuute kaudu vedela ammoniaagiga katalüsaatori juuresolekul. Sünteesgaas viiakse vahetuskolonnidesse ja ammoniaagi muundurisse. Kolonnide sees liigub gaas suunaga alt üles, samas kui vedel ammoniaak liigub ülevalt alla. Sünteesgaasis eraldub deuteeriumist vesinik ja kontsentreeritakse ammoniaagis. Seejärel liigub ammoniaak kolonni allosas asuvasse ammoniaagikrakkerisse, samas kui gaas voolab ülaosas olevasse ammoniaagi muundurisse. Edasine rikastamine leiab aset järgmistes etappides ja lõppdestilleerimisel toodetakse reaktorikvaliteediga raske vesi. Sünteesgaasi sisestamine võib toimuda ammoniaagiseadmest, mille omakorda võib ehitada koos raske vee ammoniaagi-vesiniku vahetusseadmega. Ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis saab deuteeriumi allikana kasutada ühtlasi tavalist vett.

Paljud põhiseadmed raske vee tootmise tehastes, mis kasutavad GS või ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi, on laialdaselt kasutusel paljudes keemia- ja naftatööstuse harudes. See peab eriti paika väiketehaste puhul, mis kasutavad GS protsessi. Ent ainult vähesed nendest seadmetest on saadaval valmistootena. GS ja ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessid nõuavad suures koguses süttivate, söövitavate ja mürgiste vedelike käitlemist suure rõhu all. Seetõttu on nimetatud protsesse kasutavate tehaste ja seadmete projekteerimis- ja kasutusstandardite väljatöötamisel vaja pöörata suurt tähelepanu materjalide valikule ja vaja on standardeid, et tagada pikk kasutusiga, suur ohutus ja usaldusväärsus. Kaalukaussi kallutavad majanduse toimimine ja vajadus. Seega valmistatakse enamik seadmetest kliendi vajadusest lähtuvalt.

Lõpuks tuleks märkida, et nii GS kui ka ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis saab seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks. Selliste süsteemide näideteks on katalüsaatori tootmissüsteem, mida kasutatakse ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis, ja vee destillatsioonisüsteemid, mida kasutatakse raske vee lõplikul kontsentreerimisel reaktorikvaliteediga raskeks veeks mõlemas protsessis.

Seadmekomponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi või ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil, hõlmavad järgmist:

6.1.   Vee-vesiniksulfiidi vahetuskolonnid

Vahetuskolonnid, mille läbimõõt on 1,5 meetrit või suurem ja mis on suutelised töötama rõhu all, mis on suurem või võrdne 2 MPa (300 psi), ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi abil.

6.2.   Puhurid ja kompressorid

Ühe-etapilised, madala peaga (st 0,2 MPa või 30 psi) tsentrifugaalpuhurid või -kompressorid vesinik-sulfiidgaasi tsirkuleerimiseks (st gaas sisaldab üle 70 % H2S), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi abil. Nende puhurite või kompressorite jõudlus on suurem või võrdne 56 m3/s (120 000 SCFM), samas töötavad nad rõhu all, mis on suurem või võrdne tõmbega 1,8 MPa (260 psi) ja nende tihendid on projekteeritud tööks märja H2S-ga.

6.3.   Ammoniaagi-vesiniku vahetuskolonnid

Ammoniaagi-vesiniku vahetuskolonnid, mille kõrgus on suurem või võrdne 35 m (1 143 jalga), mille läbimõõt on 1,5–2,5 m (4,9–8,2 jalga), mis on suutelised töötama rõhu all, mis on suurem kui 15 MPa (2 225 psi), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil. Nendel kolonnidel on vähemalt üks silindriga sama läbimõõduga äärikuga ava, millest kolonnide siseosasid on võimalik välja võtta ja tagasi panna.

6.4.   Kolonnide siseosad ja astmepumbad

Kolonnide siseosad ja astmepumbad on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kolonnide jaoks raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil. Kolonnide siseosad hõlmavad spetsiaalselt projekteeritud astmereaktoreid, mis võimaldavad tihedat kontakti gaasi ja vedeliku vahel. Astmepumbad hõlmavad spetsiaalselt projekteeritud sukelpumpasid vedela ammoniaagi tsirkuleerimiseks kolonnide kokkupuuteastmes.

6.5.   Ammoniaagikrakkerid

Ammoniaagikrakkerid, mille töörõhk on suurem või võrdne kui 3 MPa (450 psi), ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

6.6.   Infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid

Infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku ja deuteeriumi suhte analüüsiks, kui deuteeriumi kontsentratsioon on 90 % või rohkem.

6.7.   Katalüütilised põletid

Katalüütilised põletid rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

6.8.   Täielikud raske vee parandamise süsteemid või selleks ettenähtud kolonnid

Täielikud raske vee parandamise süsteemid või selleks ettenähtud kolonnid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee muutmiseks reaktorikvaliteediga deuteeriumisisaldusega raskeks veeks.

SELGITAV MÄRKUS

Need süsteemid, mis tavaliselt kasutavad kergveest raske vee eraldamiseks vee destilleerimist, on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tootma reaktorikvaliteediga rasket vett (st tavaliselt 99,75 % deuteeriumoksiidi) väiksema kontsentratsiooniga raske vee varudest.

6.9.   Ammoniaagi sünteesimuundurid või sünteesiüksused

Ammoniaagi sünteesimuundurid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

SELGITAV MÄRKUS

Need muundurid või üksused võtavad sünteesgaasi (lämmastik ja vesinik) ammoniaagi-vesiniku kõrgsurvelisest vahetuskolonnist (või -kolonnidest) ja sünteesitud ammoniaak juhitakse tagasi vahetuskolonni (või -kolonnidesse).

7.   Jaotistes 4 ja 5 määratletud kütuseelementide tootmises kasutatava uraani ja plutooniumi konversiooni- ning uraani isotoopide eraldustehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

EKSPORT

Siia kategooriasse kuuluvate kõikide oluliste esemete eksport toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt. Kõiki tehaseid, süsteeme ning sellega seoses spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmeid saab kasutada lõhustuva erimaterjali töötlemiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

7.1.   Uraani konversioonitehas ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Uraani konversioonitehastes ja -süsteemides toimub uraani ühe keemilise ühendi konversioon teiseks keemiliseks ühendiks ühe või mitme protsessina, sealhulgas uraanimaagi kontsentraadi konversioon UO3-ks, UO3 konversioon UO2-ks, uraani oksiidide konversioon UF4-ks, UF6-ks või UCl4-ks, UF4 konversioon UF6-ks, UF6 konversioon UF4-ks, UF4 konversioon uraanimetalliks ja uraanifluoriidide konversioon UO2-ks. Paljud uraani konversioonitehase põhikomponendid on üldtuntud keemiatööstuse protsesside mitmetest osadest. Näiteks võivad nendes protsessides kasutatavad seadmed olla järgmised: sulatusahjud, pöördahjud, vedelikukihiga reaktorid, leekkolonnreaktorid, vedeliktsentrifuugid, destillatsioonikolonnid ja vedelik-vedelik ekstraktsioonikolonnid. Ent vähesed nendest esemetest on saadaval valmistootena ja enamik neist valmistatakse tellija vajadustest ja spetsifikatsioonidest lähtuvalt. Mõnel juhul on mõne käideldava kemikaali (HF, F2, CIF3 ja uraanifluoriid) söövitavate omaduste tõttu ja tuumaohutusest tulenevatel põhjustel vajalik spetsiaalne projekt ja valmistamisviis. Lõpuks tuleks märkida, et kõikides uraani konversiooniprotsessides võib osasid seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani konversiooniks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks uraani konversioonil.

7.1.1.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks

SELGITAV MÄRKUS

Uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks lahustatakse esmalt maak lämmastikhappes ja seejärel ekstraheeritakse puhastatud uranüülnitraat, kasutades lahusena tributüülfosfaati. Järgmiseks konverteeritakse uranüülnitraat UO3-ks kas kontsentreerimise ja denitreerimise või neutraliseerimise teel gaasilise ammoniaagiga, mis annab tulemuseks ammooniumdiuranaadi, mida seejärel filtreeritakse, kuivatatakse ja kaltsineeritakse.

7.1.2.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO3 konversiooniks UF6-ks

SELGITAV MÄRKUS

UO3 konversioon UF6-ks viiakse läbi otseselt fluorimise teel. Protsessi jaoks on vajalik fluorgaasi või kloortrifluoriidi olemasolu.

7.1.3.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO3 konversiooniks UO2-ks

SELGITAV MÄRKUS

UO3 saab konverteerida UO2-ks, kui redutseerida UO3 krakitud ammoniaakgaasi või vesinikuga.

7.1.4   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO2 konversiooniks UF4-ks

SELGITAV MÄRKUS

UO2 konverteeritakse UF4-ks, pannes UO2 reageerima vesinikfluoriidgaasiga (HF) temperatuuridel 300–500 °C.

7.1.5.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF4 konversiooniks UF6-ks

SELGITAV MÄRKUS

UF4 konversioon UF6-ks teostatakse eksotermilise reaktsioonina fluoriga kolonnreaktoris. UF6 kondenseeritakse kuumadest heitgaasidest, juhtides heitgaasi läbi külmalõksu, mis on jahutatud temperatuurini – 10 °C. Protsessi jaoks on vajalik fluorgaasi olemasolu.

7.1.6.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF4 konversiooniks uraanimetalliks

SELGITAV MÄRKUS

UF4 konversioon uraanimetalliks teostatakse redutseerimise teel magneesiumi (suurtes kogustes) või kaltsiumiga (väikestes kogustes). Reaktsioon viiakse läbi uraani sulamistemperatuurist (1 130 °C) kõrgematel temperatuuridel.

7.1.7.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 konversiooniks UO2-ks

SELGITAV MÄRKUS

UF6 saab muundada UO2-ks ühel järgmisest kolmest viisist. Esimesel puhul UF6 redutseeritakse ja hüdrolüüsitakse UO2-ks, kasutades vesinikku ja auru. Teisel juhul hüdrolüüsitakse UF6, lahjendades seda vette, lisades ammoniaaki ammooniumdiuranaadi sadestamiseks ja diuranaati redutseeritakse vesinikuga UO2-ks temperatuuril 820 °C. Kolmandas protsessis ühendatakse gaasiline UF6, CO2 ja NH3 vette, mille puhul sadestub ammooniumuranüül-karbonaat. Ammooniumuranüül-karbonaat ühendatakse auru ja vesinikuga temperatuuril 500–600 °C, et saada UO2.

UF6 konverteeritakse UO2-ks sageli kütuse valmistamise tehase esimeses etapis.

7.1.8.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 konversiooniks UF4-ks

SELGITAV MÄRKUS

UF6 konversioon UF4-ks toimub vesiniku redutseerimisega.

7.1.9.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO2 konversiooniks UCl4-ks

SELGITAV MÄRKUS

UO2 saab konverteerida UCl4-ks ühel järgmisest kahest viisist. Esimesel juhul reageeritakse UO2 süsiniktetrakloriidiga (CCl4) ligikaudu 400 °C juures. Teisel juhul reageeritakse UO2 ligikaudu 700 °C juures koos gaasitahma (CAS 1333-86-4), süsinikmonooksiidi ja klooriga, et saada UCl4.

7.2.   Plutooniumi konversioonitehased ning spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Plutooniumi konversioonitehastes ja -süsteemides toimub plutooniumi ühe keemilise ühendi konversioon teiseks keemiliseks ühendiks ühe või mitme protsessina, sealhulgas: plutooniumnitraadi konversioon PuO2-ks, PuO2 konversioon PuF4-ks ning PuF4 konversioon plutooniummetalliks. Plutooniumi konversioonitehaseid seostatakse tavaliselt ümbertöötlemisrajatistega, kuid samuti võib neid seostada plutooniumkütuse tootmisrajatistega. Paljud plutooniumi konversioonitehase põhikomponendid on üldtuntud keemiatööstuse protsesside mitmetes osades. Näiteks võivad nendes protsessides kasutatavad seadmed olla järgmised: sulatusahjud, pöördahjud, vedelikukihiga reaktorid, leekkolonnreaktorid, vedeliktsentrifuugid, destillatsioonikolonnid ja vedelik-vedelik ekstraktsioonikolonnid. Samuti võivad vajalikuks osutuda kuumad rakud, kindakarbid ja kaugjuhtimisega manipulaatorid. Ent vähesed nendest esemetest on saadaval valmistootena ja enamik neist valmistatakse tellija vajadustest ja spetsifikatsioonidest lähtuvalt. Eriti hoolikas tuleb projekteerimisel olla plutooniumiga seotud kiirituse, mürgisuse ja kriitilise seisundiga seotud ohtude tõttu. Mõnel juhul on mõne käideldava kemikaali (nt HF) söövitavate omaduste tõttu vajalik spetsiaalne projekt ja valmistamisviis. Lõpuks tuleks märkida, et kõikides plutooniumi konversiooniprotsessides võib osasid seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plutooniumi konversiooniks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks plutooniumi konversioonil.

7.2.1.   Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plutooniumnitraadi konversiooniks plutooniumoksiidiks

SELGITAV MÄRKUS

Selle protsessi põhifunktsioonid on järgmised: protsessi sööda säilitamine ja reguleerimine, sadestamine ja tahke/vedela eraldamine, kaltsineerimine, toote käitlemine, ventileerimine, jäätmekäitlus ja protsessi järelevalve. Protsessi süsteeme on eeskätt kohandatud nii, et vältida kriitilist seisundit ja kiirituse mõju ning vähendada mürgistusohtu. Enamikes ümbertöötlemisrajatistes hõlmab see protsess plutooniumnitraadi konversiooni plutooniumdioksiidiks. Teised protsessid võivad hõlmata plutooniumoksalaadi või plutooniumperoksiidi sadestamist.

7.2.2.   Plutooniummetalli tootmiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid

SELGITAV MÄRKUS

See protsess hõlmab harilikult plutooniumdioksiidi fluorimist, tavaliselt tugevasti söövitava vesinikfluoriidiga, et saada plutooniumfluoriid, mida seejärel redutseeritakse, kasutades kõrge puhtuseastmega kaltsiummetalli metallilise plutooniumi saamiseks ja kaltsiumfluoriidi räbu saamiseks. Selle protsessi põhifunktsioonid on järgmised: fluorimine (nt väärismetallist valmistatud või väärismetalliga vooderdatud seadmega), metalli redutseerimine (nt keraamilise tiigli kasutamisega), räbu eraldamine, toote käitlemine, ventilatsioon, jäätmekäitlus ja protsessi järelevalve. Protsessi süsteeme on eriti kohandatud nii, et vältida kriitilist seisundit ja kiirituse mõju ning vähendada mürgistusohtu. Teised protsessid hõlmavad plutooniumoksalaadi või plutooniumperoksiidi fluorimist, millele järgneb metalli redutseerimine.

C LISA

FÜÜSILISE KAITSE TASEME KRITEERIUMID

1.

Tuumamaterjalide füüsilise kaitse eesmärk on vältida nende materjalide loata kasutamist ja käitlemist. Suunisdokumendi punkti 3 alapunktis a nõutakse tõhusat füüsilise kaitse taset kooskõlas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri asjaomaste soovitustega, eelkõige dokumendis INFCIRC/225 sätestatuga.

2.

Suunisdokumendi punkti 3 alapunktis b on kirjas, et füüsilise kaitse meetmete rakendamise eest vastuvõtjariigis vastutab kõnealuse riigi valitsus. Tarnija ja saaja peaksid siiski omavahel kokku leppima füüsilise kaitse taseme, millele need meetmed toetuvad. Sellest tulenevalt peaksid kõnealused nõuded kohalduma kõikidele riikidele.

3.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri dokument INFCIRC/225 „Tuumamaterjali füüsiline kaitse” ja teised sarnased dokumendid, mida aeg-ajalt koostatakse rahvusvahelistes ekspertrühmades ja mida ajakohastatakse, et võtta arvesse tuumamaterjalide füüsilise kaitse kohta olemasolevate teadmiste taset ja hetkeseisu, on kasulikud dokumendid, mille põhjal saavad vastuvõtjariigid töötada välja füüsilise kaitse meetmete ja menetluste süsteemi.

4.

Tuumamaterjali liigitamist, nagu seda on tehtud lisatud tabelis, või mida tarnijad ajakohastavad aeg-ajalt vastastikkuse kokkuleppe alusel, kasutatakse füüsilise kaitse eritasemete kindlaksmääramiseks materjalide liigi ning neid materjale sisaldavate seadmete ja rajatiste alusel vastavalt suunisdokumendi punkti 3 alapunktidele a ja b.

5.

Kokku lepitud füüsilise kaitse tasemed, mille pädevad riiklikud asutused peavad lisatud tabelis loetletud materjali kasutamisel, ladustamisel ja vedamisel tagama, hõlmavad vähemalt järgmisi kaitsemeetmeid: III KATEGOORIA Kasutamine ja ladustamine kontrollitud juurdepääsuga alal. Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, kaasa arvatud saatja, saaja ja vedaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkulepe ning rahvusvahelise veo korral vastavalt tarniva ja vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vaheline eelnev kokkulepe, mis täpsustab vastutuse veo ajal üleandmise aja, koha ning korra suhtes. II KATEGOORIA Kasutamine ja ladustamine kontrollitud juurdepääsuga kaitsealal, s.t alal, mis on pideva valvurite või elektroonikaseadmete järelevalve all, ümbritsetud füüsilise tõkkega, mille nõuetekohase kontrolli all olevate sissepääsude arv on piiratud, või mis tahes samaväärse füüsilise kaitse tasemega alal. Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, kaasa arvatud saatja, saaja ja vedaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkulepe ning rahvusvahelise veo korral vastavalt tarniva ja vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vaheline eelnev kokkulepe, mis täpsustab vastutuse veo ajal üleandmise aja, koha ning korra suhtes. I KATEGOORIA Käesoleva kategooria materjali kaitstakse loata kasutamise eest väga usaldusväärsete süsteemide abil järgmiselt:   Kasutamine ja ladustamine väga range kaitse all asuval alal, s.t II kategoorias määratletud kaitsealal, kuhu pääsevad juurde üksnes kindlakstehtud usaldusväärsusega isikud ning mida jälgivad valvurid, kes on tihedas kontaktis asjakohaste reageerimisjõududega. Sellega seoses võetud erimeetmete eesmärk peaks olema igasuguse rünnaku, loata juurdepääsu ning asjaomase tuumamaterjali loata kõrvaldamise avastamine ja tõkestamine.   Vedu eriettevaatusabinõusid järgides, nagu on eespool määratletud II ja III kategooria materjalide veo puhul, ning saatjate pideva järelevalve all ja tingimustel, mis tagavad tiheda kontakti asjaomaste reageerimisjõududega.

6.

Tarnijad peaksid nõudma saajate identifitseerimist nende agentuuride või ametiasutuste poolt, kes vastutavad kaitsetaseme piisavuse eest ja reageerimis-/taasteoperatsioonide sisekoordineerimise eest kaitse all olevate materjalide loata kasutamise või käitlemise korral. Tarnijad ja saajad peaksid samuti määrama oma riiklikes ametiasutustes kontaktpunktid, et teha koostööd riigist väljaveo ja muudes ühist huvi pakkuvates küsimustes.

TABEL. TUUMAMATERJALI LIIGITUS

Materjal	Vorm	Kategooria
		I	II	III
1. Plutoonium*[a]	kiiritamata*[b]	2 kg või rohkem	alla 2 kg, kuid üle 500 g	500 g või vähem*[c]
2. Uraan-235	kiiritamata*[b]
	— isotoobi U235 suhtes üle 20 % rikastatud uraan	5 kg või rohkem		1 kg või vähem*[c]
	— isotoobi U235 suhtes üle 10 %, kuid alla 20 % rikastatud uraan	—	10 kg või rohkem	Alla 10 kg*[c]
	— üle loodusliku taseme, kuid alla 10 % rikastatud uraan isotoop U235*[d]	—	—	10 kg või rohkem
3. Uraani isotoop uraan-233	kiiritamata*[b]	2 kg või rohkem	alla 2 kg, kuid üle 500 g	500 g või vähem*[c]
4. Kiiritatud kütus			vaesestatud või looduslik uraan, toorium või väherikastatud kütus (alla 10 % lõhustuvaid materjale)*[e][f]
[a] Nagu on loetletud kontrollnimekirjas. [b] Reaktoris kiiritamata materjal või reaktoris kiiritatud materjal, kuid kiirgustasemega, mis ühe meetri kaugusel ilma kaitseta on võrdne või väiksem kui 100 rad/h. [c] Radioloogiliselt ebaolulist kogust ei võeta arvesse. [d] Looduslikku uraani, vaesestatud uraani ja tooriumi ning vähem kui 10 % ulatuses rikastatud uraani koguseid, mis ei kuulu III kategooriasse, tuleks kaitsta heaperemehelikult. [e] Kuigi kõnealune kaitsetase on soovitav, võivad riigid pärast konkreetsete asjaolude hindamist määrata muu füüsilise kaitse kategooria. [f] Muu kütuse, mis tulenevalt oma algsest lõhustuva materjali sisaldusest liigitatakse enne kiiritamist I või II kategooriasse, võib ühe kategooria võrra madalamale liigitada, kui kütuse kiirgustase ületab ühe meetri kaugusel ilma kaitseta 100 rad/h.

TUUMAENERGIAGA SEOTUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA SEADMETE, MATERJALI, TARKVARA JA NENDEGA SEOTUD TEHNOLOOGIA LOETELU

Märkus:

Käesolevas lisas on kasutatud rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI). Nimetatud süsteemi ühikutes määratletud füüsilist kogust tuleks pidada ametlikuks soovitatavaks kontrollväärtuseks. Mõne tööpingi mõõdud on aga esitatud nende tavapärastes ühikutes, mis ei ole SI ühikud.

Käesolevas lisas tavaliselt kasutatud lühendid (ja nende suurust tähistavad eesliited) on järgmised:

A	—	amper
Bq	—	bekerell
°C	—	kraad Celsiuse järgi
CAS	—	Chemical Abstracts Service
Ci	—	kürii
cm	—	sentimeeter
dB	—	detsibell
dBm	—	detsibell 1 millivati kohta
g	—	gramm; samuti raskuskiirendus (9,81 m/s2)
GBq	—	gigabekerell
GHz	—	gigaherts
GPa	—	gigapaskal
Gy	—	grey
h	—	tund
Hz	—	herts
J	—	džaul
K	—	kelvin
keV	—	tuhat elektronvolti
kg	—	kilogramm
kHz	—	kiloherts
kN	—	kilonjuuton
kPa	—	kilopaskal
kV	—	kilovolt
kW	—	kilovatt
m	—	meeter
mA	—	milliamper
MeV	—	miljon elektronvolti
MHz	—	megaherts
ml	—	milliliiter
mm	—	millimeeter
MPa	—	megapaskal
mPa	—	millipaskal
MW	—	megavatt
μF	—	mikrofarad
μm	—	mikromeeter
μs	—	mikrosekund
N	—	njuuton
nm	—	nanomeeter
ns	—	nanosekund
nH	—	nanohenri
ps	—	pikosekund
RMS	—	ruutkeskmine
rpm	—	pööret minutis
s	—	sekund
T	—	tesla
TIR	—	indikaatori kogunäit
V	—	volt
W	—	vatt

ÜLDMÄRKUS

Järgmisi punkte kohaldatakse tuumaenergiaga seotud kahesuguse kasutusega seadmete, materjali, tarkvara ja nendega seotud tehnoloogia loetelu suhtes.

1.	Loetelus oleva kauba kirjeldus hõlmab nii uut kui ka kasutatud kaupa.

2.	Kui loetelus oleva kauba kirjelduses ei ole toodud kvalifikatsioone ega spetsifikatsioone, siis loetakse, et see hõlmab selle kauba kõiki liike. Kategooriate pealkirjad on lisatud üksnes viitamiseks ega mõjuta kauba määratluse tõlgendamist.

3.

Sellise kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tehased) üleandmisega, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kui kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel. Märkus: Selle üle otsustamisel, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või kontrolli alla kuuluvaid komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, peavad valitsused kaaluma koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid anda tunnistust sellest, et kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on hangitavate kaupade põhiline koostisosa.

4.	Sellise kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada komponentide üleandmisega. Kõik valitsused võtavad selle eesmärgi saavutamiseks võimalikke meetmeid ning püüavad jätkuvalt sõnastada kõigi tarnijate jaoks kasutuskõlbliku komponentide määratluse.

TEHNOLOOGIA KONTROLL

„Tehnoloogia” üleandmist kontrollitakse kooskõlas suunistega ja lisa igas jaotises kirjeldatu kohaselt. Lisas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tehnoloogiat” analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

Lisas oleva mis tahes kauba lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik selle kauba paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

Märkus:

„Tehnoloogia” üleandmise kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe” või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA

„Tarkvara” üleandmist kontrollitakse kooskõlas suunistega ja lisas kirjeldatu kohaselt.

Märkus:

„Tarkvara” üleandmise kontrolli ei kohaldata järgmise „tarkvara” suhtes: 1. üldiselt avalikkusele kättesaadav tarkvara, kuna a. seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult ning b. see on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita, või 2. „üldkasutatav” tarkvara.

MÕISTED

„Täpsus”— väärtuse maksimaalne positiivne või negatiivne hälve tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Pöördenurga hälve”— maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Baasteadusuuringud”— eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste ja vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamisele.

„Kontuurjuhtimine”— tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid ettenihkekiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO 2806–1980 selle muudetud kujul).

„Arendus”— seotud kõikide „tootmisele” eelnevate järkudega, näiteks:

—	projekteerimine

—	projekteerimisega seotud teadusuuringud

—	projekteerimisega seotud analüüs

—	projektlahenduse põhimõtted

—	prototüüpide koostamine ja katsetamine

—	katsetootmiskavad

—	projektlahenduse andmed

—	projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess

—	konfiguratsiooni projekt

—	integreerimisprojekt

—

skeemid.

„Kiud- või niitmaterjalid”— pidev „monokiud”, „lõng”, „eelkedrus”, „köisik” ja „lint”.

NB!

1.   „Elementaarkiud” või „monokiud”— kiu väikseim osa, tavaliselt mõne mikromeetrise läbimõõduga.

2.   „Eelkedrus”— ligikaudu paralleelsetest „heietest” (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

3.   „Heie”— kogum „elementaarkiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

4.   „Lint”— materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „elementaarkiududest”, „heietest”, „eelkedrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jne, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

5.   „Köisik”— kogum „elementaarkiude”, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

6.   „Lõng”— kimp keerutatud „heiet”.

„Elementaarkiud”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Üldkasutatav”— siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes. (Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.)

„Lineaarsus”— maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid; enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu.

„Mõõtehälve”— iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, millises piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. Selles võetakse arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid.

„Mikroprogramm”— elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Monokiud”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Arvjuhtimine”— sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382).

„Positsioneerimistäpsus”— „arvjuhitavate” tööpinkide positsioneerimistäpsus määratakse kindlaks ja esitatakse kooskõlas punktis 1.B.2 nimetatud kaubaga, koostoimes allpool toodud nõuetega:

a)

testimistingimused (ISO 230/2 (1988), punkt 3): (1) tööpinki ja täpsuse mõõtmise vahendeid hoitakse 12 tundi enne mõõtmist ja mõõtmise ajal samal keskkonnatemperatuuril. Mõõtmisele eelneval ajal läbivad masina liugurid pidevalt sama liikumistsükli nagu täpsuse mõõtmise ajal; (2) masinale on paigaldatud mis tahes mehaaniline, elektrooniline või tarkvaravahend, mis eksporditakse koos masinaga; (3) mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite täpsus on vähemalt neli korda täpsem kui tööpingi eeldatav täpsus; (4) liugurite ajami vooluallikas on järgmine: i) pinge kõikumine ei tohi olla nimipingest suurem kui ± 10 %; ii) võrgusageduse kõikumine ei tohi olla nimisagedusest suurem ± 2 Hz; iii) voolukatkestused ei ole lubatud;

b)

testimisprogramm (punkt 4): (1) ettenihkekiirus (liugurite kiirus) peab mõõtmise ajal olema kiire ettenihkekiirus; NB! Optilisi pindu valmistavate tööpinkide puhul peab ettenihkekiirus olema 50 mm minutis või väiksem. (2) mõõtmisi tehakse jätkuvalt telje liikumise ühest lõpp-punktist teiseni pöördumata iga sihtpunkti liikumise osas tagasi alguspunkti; (3) telje testimise ajal hoitakse mittemõõdetavaid telgi poolel liikumise teel;

c)	testimistulemuste esitamine (punkt 2): mõõtmistulemuste hulgas peavad olema: (1) „positsioneerimistäpsus” (A) ja (2) keskmine reversiooniviga (B).

„Tootmine”— kõik tootmisetapid, näiteks:

—	konstrueerimine

—	toote insenerlahendus

—	valmistamine

—	integreerimine

—	kokkupanemine (montaaž)

—	järelevalve

—	katsetamine

—	kvaliteedi tagamine.

„Programm”— käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Eraldusvõime”— mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

„Eelkedrus”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Tarkvara”— ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale füüsilisele andmekandjale.

„Heie”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Lint”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Tehniline abi”— võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis.

Märkus:Tehniline abi võib hõlmata tehniliste andmete üleandmist.

„Tehnilised andmed”— võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu kettad, lindid, püsimälud.

„Tehnoloogia”— spetsiifiline teave, mis on vajalik nimekirjas sisalduvate kaupade „arenduseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb „tehniliste andmete” ja „tehnilise abi” kujul.

„Köisik”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

„Kasutamine”— käsitsemine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Lõng”— vt „Kiud- või -niitmaterjalid”.

LISA SISUKORD

1.

TÖÖSTUSSEADMED

1.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

1.A.1.

Kõrgtihedad kiirgusvarjeaknad

1 – 1

1.A.2.

Kiirgust taluvad televisioonikaamerad või nende jaoks ette nähtud objektiivid

1 – 1

1.A.3.

Robotid, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid

1 – 1

1.A.4.

Kaugjuhtimisega manipulaatorid

1 – 3

1.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

1.B.1.

Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud

1 – 3

1.B.2.

Tööpingid

1 – 4

1.B.3.

Mõõtekontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid

1 – 6

1.B.4.

Kontrollitava keskkonnaga induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad

1 – 7

1.B.5.

Isostaatpressid ja seotud seadmed

1 – 8

1.B.6.

Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid

1 – 8

1.B.7.

Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ja nendega seotud seadmed

1 – 8

1.C.

MATERJALID

1 – 9

1.D.

TARKVARA

1 – 9

1.D.1.

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „kasutamiseks”

1 – 9

1.D.2.

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”

1 – 9

1.D.3.

„Tarkvara” mis tahes elektrooniliste seadmete kombinatsiooni või süsteemi jaoks, mis võimaldab sellisel seadmel (sellistel seadmetel) toimida tööpinkide „arvjuhitava(te)” mooduli(te)na

1 – 9

1.E.

TEHNOLOOGIA

1.E.1.

Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”

1 – 9

2.

MATERJALID

2.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

2.A.1.

Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest

2 – 1

2.A.2.

Platineeritud katalüsaatorid

2 – 1

2.A.3.

Komposiitstruktuurid torude kujul

2 – 2

2.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

2.B.1.

Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks

2 – 2

2.B.2.

Liitiumi isotoopide eraldamise rajatised või tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks

2 – 2

2.C.

MATERJALID

2.C.1.

Alumiinium

2 – 2

2.C.2.

Berüllium

2 – 3

2.C.3.

Vismut

2 – 3

2.C.4.

Boor

2 – 3

2.C.5.

Kaltsium

2 – 3

2.C.6.

Kloortrifluoriid

2 – 3

2.C.7.

Kiud- või niitmaterjalid ja prepregmaterjalid

2 – 3

2.C.8.

Hafnium

2 – 4

2.C.9.

Liitium

2 – 4

2.C.10.

Magneesium

2 – 4

2.C.11.

Martensiitvanandatud teras

2 – 4

2.C.12.

Raadium-226

2 – 4

2.C.13.

Titaan

2 – 5

2.C.14.

Volfram

2 – 5

2.C.15.

Tsirkoonium

2 – 5

2.C.16.

Niklipulber või poorne (käsn) nikkel

2 – 5

2.C.17.

Triitium

2 – 6

2.C.18.

Heelium-3

2 – 6

2.C.19.

Radionukliidid

2 – 6

2.C.20.

Reenium

2 – 6

2.D.

TARKVARA

2 – 6

2.E.

TEHNOLOOGIA

2 – 6

2.E.1.

Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”

2 – 6

3.

URAANI ISTOTOOPIDE ERALDAMISE SEADMED JA KOMPONENDID (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

3.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

3.A.1.

Sagedusmuundurid või generaatorid

3 – 1

3.A.2.

Laserid, laservõimendid ja ostsillaatorid

3 – 1

3.A.3.

Klapid

3 – 3

3.A.4.

Ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid

3 – 3

3.A.5.

Suure võimsusega alalisvooluallikad

3 – 4

3.A.6.

Kõrgepingelised alalisvooluallikad

3 – 4

3.A.7.

Rõhuandurid

3 – 4

3.A.8.

Vaakumpumbad

3 – 4

3.A.9.

Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad

3 – 5

3.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

3.B.1.

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks

3 – 5

3.B.2.

Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid

3 – 5

3.B.3.

Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid

3 – 6

3.B.4.

Elementaarkiu poolimispingid ja nendega seotud seadmed

3 – 6

3.B.5.

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid

3 – 7

3.B.6.

Massispektromeetrid

3 – 7

3.C.

MATERJALID

3 – 8

3.D.

TARKVARA

3.D.1.

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „kasutamiseks”

3 – 8

3.D.2.

„Tarkvara” või krüpteerimisvõtmed/-koodid, mis on spetsiaalselt projekteeritud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks

3 – 8

3.D.3.

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks

3 – 8

3.E.

TEHNOLOOGIA

3.E.1.

Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”

3 – 8

4.

RASKE VEE TOOTMISE TEHASE JAOKS ASJAKOHASED SEADMED (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

4.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

4.A.1.

Spetsiaalsed topendid

4 – 1

4.A.2.

Pumbad

4 – 1

4.A.3.

Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid

4 – 1

4.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

4.B.1.

Vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende sisekontaktorid

4 – 1

4.B.2.

Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid

4 – 2

4.B.3.

[Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]

4 – 2

4.C.

MATERJALID

4 – 2

4.D.

TARKVARA

4 – 2

4.E.

TEHNOLOOGIA

4 – 2

4.E.1.

Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”

4 – 2

5.

TESTIMIS- JA MÕÕTMISSEADMED TUUMALÕHKESEADMETE ARENDAMISEKS

5.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

5.A.1.

Fotokordistitorud

5 – 1

5.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

5.B.1.

Impulss röntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid

5 – 1

5.B.2.

Suure lõppkiirusega relvasüsteemid

5 – 1

5.B.3.

Kiirkaamerad ja -pildindusseadmed

5 – 1

5.B.4.

[Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]

5 – 2

5.B.5.

Eriseadmed hüdrodünaamiliste katsete jaoks

5 – 2

5.B.6.

Kiired impulssgeneraatorid

5 – 3

5.B.7.

Brisantlõhkeaine sulustusanumad

5 – 3

5.C.

MATERJALID

5 – 3

5.D.

TARKVARA

5 – 3

5.E.

TEHNOLOOGIA

5 – 3

6.

TUUMALÕHKESEADMETE KOMPONENDID

6.A.

SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

6.A.1.

Detonaatorid ja mitmepunktilised initsieerimissüsteemid

6 – 1

6.A.2.

Süütesüsteemid ja vastavad kõrgvoolu impulssgeneraatorid

6 – 1

6.A.3.

Lülitusseadmed

6 – 2

6.A.4.

Impulsslahenduskondensaatorid

6 – 2

6.A.5.

Neutronite genereerimise süsteemid

6 – 3

6.A.6.

Liistakujooned

6 – 3

6.B.

TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

6 – 3

6.C.

MATERJALID

6.C.1.

Brisantlõhkeained või segud

6 – 3

6.D.

TARKVARA

6 – 4

6.E.

TEHNOLOOGIA

6 – 4

1.   TÖÖSTUSSEADMED

1.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

1.A.1.   Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.	„külm piirkond” on suurem kui 0,09 m2;

b.	tihedus üle 3 g/cm3 ja

c.	paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus:

Punktis 1.A.1.a tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on ettenähtud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1.A.2.   Kiirgust taluvad televisioonikaamerad või nende jaoks ette nähtud objektiivid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 5 × 104 Gy (räni) ilma nende töövõimet halvendamata.

Tehniline märkus:

Termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

1.A.3.   „Robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:

a.

„robotid” või „tööorganid”, millel on üks järgmistest omadustest: 1. need on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt siseriiklikele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele), või 2. need on spetsiaalselt projekteeritud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 5 × 104 Gy (räni) ilma nende töövõimet halvendamata; Tehniline märkus: Termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

b.	juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktis 1.A.3.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

Märkus:

Punkt 1.A.3 ei hõlma „roboteid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud muul kui tuumaotstarbel tööstuslikuks rakendamiseks, nagu näiteks autode pulverisaatorvärvimiskambrid.

Tehnilised märkused:

1.

„Robotid” Punktis 1.A.3 tähendab „robot” manipulatsioonimehhanismi, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada „andureid” ning millel on kõik järgmised omadused: a) multifunktsionaalsus; b) see on võimeline erinevate liikumiste kaudu kohale asetama või suunama materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis; c) koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ja d) on „kasutaja-programmeeritav” kas kasutades „õpetamine/kordamine” meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogika kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta. NB 1! Eespool esitatud definitsioonis tähistab mõiste „andurid” füüsikaliste nähtuste detektoreid, mille väljund (pärast selle muundamist signaaliks, mida juhtimismoodul saab tõlgendada) suudab genereerida „programme” või muuta programmeeritud käske või „programmi” arvandmeid. See hõlmab „andureid”, millel on järgmised funktsioonid: raalnägemine, infrapunakujutise loomine, akustilise kujutise loomine, kompimismeel, inertne asukoha mõõtmine, optiline või akustiline kauguse mõõtmine või jõu või pöördemomendi mõõtmine. NB 2! Eespool esitatud definitsioonis tähistab mõiste „kasutaja-programmeeritav” omadust, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada „programme” teisiti kui: a) muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või b) talitlusviiside sättimise, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil. NB 3! Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid: a) manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad; b) fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. „Programm” on mehaaniliselt piiratud asetatavate peatustega, nagu tapid või nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt; c) mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. „Programm” on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid või nukid. Liikumiste järjestus ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud „programmi” mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje „programmi” mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil; d) muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. „Programm” on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektrilistest kahendseadmetest või reguleeritavatest peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal; e) virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes'i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on projekteeritud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

2.

„Tööorganid” „Tööorganid” punkti 1.A.3 tähenduses – haaratsid, „aktiivsed tööriistühikud” ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile. NB! Eespool esitatud definitsioonis tähistab mõiste „aktiivne tööriistühik” seadet, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

1.A.4.   Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.	võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b.	võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus:

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülem-alluv”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

1.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

1.B.1.   Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a.	tööpingid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ja 2. mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduli või arvutijuhtimisega;

b.	rootori koolutussüdamikud, mis on projekteeritud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus:

Punkt 1.B.1.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

1.B.2.   Tööpingid ja nende ükskõik millised kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama või lõikama metalle, keraamikat või komposiitmaterjale, mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega üheaegseks „kontuurjuhtimiseks” kahe või enama telje suhtes:

NB!	Lisateave „arvjuhtimis”moodulite kohta, mida juhitakse nendega seotud „tarkvaraga”: vt punkt 1.D.3.

a.

treipingid, mille „positsioneerimistäpsus” koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega on vastavalt standardile ISO 230/2 (1988) parem (väiksem) kui 6 μm, mõõdetuna piki lineaartelge (üldine positsioneerimistäpsus), seoses masinatega, mille töötlusdiameeter on suurem kui 35 mm; Märkus: Punkt 1.B.2.a ei hõlma tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

b.

freespingid, millel on mis tahes järgmised omadused: 1. „positsioneerimistäpsus” koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega on vastavalt standardile ISO 230/2 (1988) parem (väiksem) kui 6 μm, mõõdetuna piki lineaartelge (üldine positsioneerimistäpsus); 2. kaks või enam kontuurjuhitavat pöördtelge või 3. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”; Märkus: Punkt 1.B.2.b ei hõlma mõlema järgmise omadusega freespinke: 1. x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ja 2. üldine „positsioneerimistäpsus” x-teljel on vastavalt standardile ISO 230/2 (1988) halvem (suurem) kui 30 μm.

c.

lihvimispingid, millel on mis tahes järgmised omadused: 1. „positsioneerimistäpsus” koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega on vastavalt standardile ISO 230/2 (1988) parem (väiksem) kui 4 μm, mõõdetuna piki lineaartelge (üldine positsioneerimistäpsus); 2. kaks või enam kontuurjuhitavat pöördtelge või 3. viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”; Märkus: Punkt 1.B.2.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke: 1. silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused: a. need on ette nähtud ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm, ja b. neil on vaid x-, z- ja c-telg; 2. koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 mikronit. Positsioneerimistäpsus vastab standardile ISO 230/2 (1988).

d.

juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam kontuurjuhitavat pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”. Märkused: 1. Järgmiste menetluste alusel ISO 230/2 (1988) või samaväärse siseriikliku standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kindlaksmääratud „positsioneerimistäpsust” võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul eraldi iga tööpingi katsetamise asemel, juhul kui riigi ametiasutused on selle ette näinud ja heaks kiitnud. Kindlaksmääratud „positsioneerimistäpsus” tuleb tuletada järgmiselt: a. valida viis tööpinki hinnatavast mudelist; b. mõõta lineaartelje täpsused vastavalt standardile ISO 230/2 (1988); c. määrata iga tööpingi iga telje täpsusväärtused (A). Täpsusväärtuse arvutamise meetodit on kirjeldatud standardis ISO 230/2 (1988); d. määrata iga telje keskmine täpsusväärtus. Sellest keskmisest väärtusest saab uuritava mudeli iga telje kindlaksmääratud „positsioneerimistäpsus” (Âx, Ây …); e. kuna punkt 1.B.2 viitab igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud „positsioneerimistäpsuse” väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi; f. kui mõni sellise tööpingi telg, mis ei ole hõlmatud punktidega 1.B.2.a, 1.B.2.b või 1.B.2.c, omab kindlaksmääratud „positsioneerimistäpsust”, mis on standardi ISO 230/2 (1988) kohaselt 6 μm või parem (väiksem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (väiksem) frees- ja treipinkidel, tuleks ehitajalt nõuda täpsusastme kinnitamist kord kaheksateistkümne kuu jooksul. 2. Punkt 1.B.2 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks: a. hammasrattad, b. väntvõllid või nukkvõllid, c. tööriistad või lõiketerad, d. pressi tiguvõllid.

Tehnilised märkused:

1.	Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841 „Numerical Control Machines – Axis and Motion Nomenclature” (numbrilised juhtimismasinad – telje ja liikumise nimestik).

2.	Teiseseid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille keskjoon on paralleelne esmase pöördteljega) ei arvestata kontuurtelgede koguarvu hulka.

3.	Pöördteljed ei pea tingimata pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade, nt tigu- või hammaslattajam.

4.

Punkti 1.B.2 tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili ja tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks a. lihvimisketaste rihtimissüsteemi lihvmasinaid; b. paralleelseid pöördtelgesid, mis on projekteeritud eraldi asuvate töödeldavate detailide paigaldamiseks; c. kolineaarseid pöörlevaid abitelgesid, mis on projekteeritud sama töödeldava detaili käsitsemiseks, hoides seda kinni erinevatest punktidest.

5.	Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 1.B.2.a, 1.B.2.b ja 1.B.2.c järgi.

6.	Punktid 1.B.2.b.3 ja 1.B.2.c.3 hõlmavad paralleelsel lineaarsel kinemaatilisel konstruktsioonil põhinevaid masinaid (nt kuusjalgrobotid), millel on viis või enam telge, millest ükski ei ole pöördtelg.

1.B.3.   Mõõtekontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid:

a.

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel on üks järgmistest omadustest: 1. ainult kaks telge ja suurim lubatav pikkuse mõõteviga ükskõik millisel teljel ehk ühemõõtmeline mõõteviga, määratud iga E0x MPE, E0y MPE või E0z MPE kombinatsiooniga, on võrdne või väiksem (parem) kui (1,25 + L/1 000) μm, kus L on mõõdetud pikkus millimeetrites masina talitluspiirkonna suvalises punktis (st telje pikkuse ulatuses) vastavalt standardile ISO 10360-2 (2009), või 2. kolm või enam telge ja kolmemõõtmeline (ruumiline) suurim lubatav pikkuse mõõteviga (E0, MPE ) on võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/800) μm, kus L on mõõdetud pikkus millimeetrites masina talitluspiirkonna suvalises punktis (st telje pikkuse ulatuses) vastavalt standardile ISO 10360-2 (2009); Tehniline märkus: Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0, MPE vastavalt standardile ISO 10360-2(2009) (nt järgnevatest parim: proov, stiilipikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega on võrreldav 1,7 + L/800 μm künnisega.

b.

lineaarse nihke mõõtevahendid: 1. mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid, mille „eraldusvõime” on kuni 0,2 mm mõõtepiirkonnas 0,2 μm või parem (väiksem); 2. lineaarsete muutuvate diferentsiaaltransformaatorite (LVDT) süsteemid, millel on mõlemad järgmised omadused: a. 1. „lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna täieliku talitluspiirkonna ulatuses LVDTdel, mille talitluspiirkond on kuni 5 mm, või 2. „lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna piirkonnas 0 kuni 5 mm LVDTdel, mille talitluspiirkond on üle 5 mm, ja b. triiv on parem (väiksem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K; 3. mõõtesüsteemid, millel on mõlemad järgmised omadused: a. sisaldavad laserit ja b. säilitavad vähemalt 12 tunni jooksul standardtemperatuuri kõikumisel 1 K ja standardrõhul järgmised omadused: 1. „eraldusvõime” mõõteskaala täisulatuses 0,1 μm või parem ja 2. „mõõtehälve” on (0,2 + L/2 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest parem (väiksem); Märkus: Punkt 1.B.3.b.3 ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, millel puudub avatud või suletud tagasisideahel, ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks. Tehniline märkus: Punktis 1.B.3.b tähendab „lineaarnihe” mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

c.	nurknihke mõõtevahendid, mille „pöördenurga hälve” on 0,00025° või parem (väiksem); Märkus: Punkt 1.B.3.c ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt laservalgust) peegli nurknihke määramiseks.

d.	süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. „mõõtehälve” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 5 mm kohta 3,5 μm või parem (väiksem) ja 2. „pöördenurga hälve” on 0,02° või väiksem.

Märkused:

1.	Punkt 1.B.3 hõlmab tööpinke, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kui nad vastavad mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

2.	Punktis 1.B.3 kirjeldatud seadmed kuuluvad kontrolli alla, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehniline märkus:

Kõik käesolevas punktis esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

1.B.4.   Kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

a.	ahjud, millel on kõik järgmised omadused: 1. võimelised töötama temperatuuril üle 1 123 K (850 °C); 2. induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või väiksem ja 3. projekteeritud sisendvõimsus on 5 kW või suurem; Märkus: Punkt 1.B.4.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks projekteeritud ahjusid.

b.	toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktis 1.B.4.a nimetatud ahjude jaoks.

1.B.5.   „Isostaatpressid” ja nendega seotud seadmed:

a.	„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ja 2. rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b.	stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktis 1.B.5.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehnilised märkused:

1.	Punktis 1.B.5 tähendab „isostaatpressid” seadmeid, mis on võimelised survestama suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

2.

Punktis 1.B.5 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

1.B.6.   Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid:

a.

elektrodünaamilise vibratsiooni katsetuste süsteemid, millel on kõik järgmised omadused: 1. neis kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja need sisaldavad digitaalkontrollerit; 2. need on võimelised väristama kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 000 Hz ja 3. need on võimelised tekitama jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b.	digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste „tarkvaraga”, mille reaalajaline ribalaius on üle 5 kHz ja mis on projekteeritud punktis 1.B.6.a nimetatud süsteemi jaoks;

c.	väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning mida saab kasutada punktis 1.B.6.a nimetatud süsteemides;

d.	katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on projekteeritud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning mida saab kasutada punktis 1.B.6.a nimetatud süsteemides.

Tehniline märkus:

Punktis 1.B.6 tähendab „tühi aluslaud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

1.B.7.   Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ja nendega seotud seadmed:

a.	kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000 – 20 000 cm3 ja 2. võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 973 K (1 700 °C);

b.	elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. võimsus 50 kW või suurem ja 2. võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 473 K (1 200 °C);

c.	arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 1.B.7.a või 1.B.7.b nimetatud ahjude jaoks.

1.C.   MATERJALID

Puuduvad.

1.D.   TARKVARA

1.D.1.   „Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktides 1.A.3, 1.B.1, 1.B.3, 1.B.5, 1.B.6.a, 1.B.6.b, 1.B.6.d või 1.B.7 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

Märkus:

Punktis 1.B.3.d nimetatud süsteemide jaoks spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud „tarkvara” hõlmab seinapaksuse ja -kontuuri samaaegse mõõtmise „tarkvara”.

1.D.2.   „Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 1.B.2 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

Märkus:

Punkt 1.D.2 ei hõlma töötlemise programmide „tarkvara”, mis loob „arvjuhtimise” käskluskoode, kuid ei võimalda seadmete otsest kasutamist erinevate osade töötlemiseks.

1.D.3.   „Tarkvara” mis tahes elektrooniliste seadmete kombinatsiooni või süsteemi jaoks, mis võimaldab sellisel seadmel (sellistel seadmetel) toimida tööpinkide „arvjuhitava(te)” mooduli(te)na, mis on võimeline (võimelised) juhtima viit või enamat interpoleerivat telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

Märkused:

1.	„Tarkvara” juhitakse kas eraldi ekspordituna või pidevalt salvestatuna „arvjuhitavas” moodulis või mis tahes elektroonilises seadmes või süsteemis.

2.	Punkt 1.D.3 ei hõlma juhtimis„tarkvara”, mille juhtimismooduli või tööpingi tootjad on spetsiaalselt projekteerinud või kohandanud punktis 1.B.2 nimetamata tööpingi käitamiseks.

1.E.   TEHNOLOOGIA

1.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1.A – 1.D. nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

2.   MATERJALID

2.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

2.A.1.   Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a.

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. mahutavus 150 cm3 (150 ml) – 8 000 cm3 (8 l (liitrit)) ja 2. mis on valmistatud järgmistest materjalidest või nende kombinatsioonist või on kaetud järgmiste materjalide või nende kombinatsiooniga, mille lisandite koguhulk on kuni 2 massiprotsenti: a. kaltsiumfluoriid (CaF2); b. kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3); c. tseeriumsulfiid (Ce2S3); d. erbiumoksiid (Er2O3); e. hafniumoksiid (HfO2); f. magneesiumoksiid (MgO); g. nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W; h. ütriumoksiid (Y2O3) või i. tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b.	tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. mahutavus 50 cm3 (50 ml) – 2 000 cm3 (2 liitrit) ja 2. valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massiprotsenti või rohkem;

c.	tiiglid, millel on kõik järgmised omadused: 1. mahutavus 50 cm3 (50 ml) – 2 000 cm3 (2 liitrit); 2. valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem, ning 3. kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

2.A.2.   Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi eraldamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

2.A.3.   Komposiitstruktuurid torudena, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	sisediameeter 75–400 mm ja

b.	valmistatud punktis 2.C.7.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis 2.C.7.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

2.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

2.B.1.   Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.	tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.

seadmed triitiumi tootmisrajatiste või -tehaste jaoks: 1. vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem; 2. vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

2.B.2.   Liitiumi isotoopide eraldamise rajatised või tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

NB!	Teatavad liitiumi isotoopide eraldamise seadmed ja komponendid plasmaeraldusprotsessi jaoks on otse kasutatavad ka uraani isotoopide eraldamiseks ning need on hõlmatud dokumendi INFCIRC/254 1. osaga (muudetud).

a.	rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed: 1. täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt projekteeritud liitiumamalgaamidele; 2. elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad; 3. liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid; 4. aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks;

c.	ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid;

d.	keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse eetreid, krüptande või lariaat-eetreid), mis on spetsiaalselt projekteeritud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

2.C.   MATERJALID

2.C.1.   Alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	on võimelised tagama tõmbetugevuse 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) ja

b.	torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus:

Punktis 2.C.1 tähistab „on võimelised tagama” alumiiniumsulameid enne ja pärast termotöötlust.

2.C.2.   Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heited või jäätmed.

Märkus:

Punkt 2.C.2 ei hõlma järgmist: a. metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele; b. oksiid kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonikakomponentideks või elektronlülituste põhimikeks; c. berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

2.C.3.   Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	puhtusaste 99,99 massiprotsenti või rohkem ja

b.	hõbedasisaldus on vähem kui 10 pmm (miljondikosa).

2.C.4.   Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heidete või jäätmetena.

Märkus:

Punktis 2.C.4 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus:

Boor-10 isotoobi looduslikult esinev sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

2.C.5.   Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium ja

b.	sisaldab vähem kui 10 miljondikosa boori.

2.C.6.   Kloriintrifluoriid (ClF3).

2.C.7.   „Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid:

a.

süsinik- või aramiid„kiud- või -niitmaterjalid”, millel on üks järgmistest omadustest: 1. „erimoodul” 12,7 ×106 m või rohkem, või 2. „eritõmbetugevus” 23,5 × 104 m või rohkem; Märkus: Punkt 2.C.7.a ei hõlma aramiid „kiud- ja -niitmaterjale”, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit.

b.	„klaaskiud- või -niitmaterjalid”, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. „erimoodul” 3,18 ×106 m või rohkem ja 2. „eritõmbetugevus” 7,62 × 104 m või rohkem;

c.

temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 2.C.7.a või 2.C.7.b nimetatud süsinik- või klaaskiud- või -niitmaterjalidest. Tehniline märkus: Vaik moodustab siin komposiidi põhiaine.

Tehnilised märkused:

1.	Punkti 2.C.7 tähenduses on „erimoodul” Youngi moodul paskalites, mis on väljendatud N/m2, mis on jagatud temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2 °C)) ja (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures mõõdetud erikaaluga, mis on väljendatud N/m3.

2.	Punkti 2.C.7 tähenduses on „eritõmbetugevus” tõmbetugevus, mis on väljendatud N/m2, mis on jagatud temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C) ja (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures mõõdetud erikaaluga, mis on väljendatud N/m3.

2.C.8.   Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heited või jäätmed.

2.C.9.   Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heidete või jäätmetena.

Märkus:

Punkt 2.C.9 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus:

liitium-6 isotoobi looduslikult esinev sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

2.C.10.   Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ja

b.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

2.C.11.   Martensiitvanandatud teras, mis on võimeline tagama tõmbetugevuse 1 950 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C).

Märkus:

Punkt 2.C.11 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus:

Punktis 2.C.11 tähistab „on võimeline tagama” martensiitvanandatud terast enne ja pärast termotöötlust.

2.C.12.   Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus:

Punkt 2.C.12 ei hõlma järgmist: a. meditsiiniseadmed; b. toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq raadium-226.

2.C.13.   Titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	on võimelised tagama tõmbetugevuse 900 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) ja

b.	torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus:

Punktis 2.C.13 tähistab „on võimelised tagama” titaanisulameid enne ja pärast termotöötlust.

2.C.14.   Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframi, ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	õõnsad silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 100–300 mm ja

b.	massiga üle 20 kg.

Märkus:

Punkt 2.C.14 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks ette nähtud tooteid.

2.C.15.   Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heited või jäätmed.

Märkus:

Punkt 2.C.15 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või väiksem.

2.C.16.   Niklipulber ja poorne (käsn) nikkel:

NB!	Spetsiaalselt gaasiliste difusiooni tõkete tootmiseks valmistatud niklipulbrite puhul vt dokumendi INFCIRC/254 1. osa (muudetud).

a.	niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused: 1. nikli puhtusaste 99,0 massiprotsenti või rohkem ja 2. keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTM standardile B 330;

b.	poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis 2.C.16.a nimetatud materjalist.

Märkus:

Punkt 2.C.16 ei hõlma järgmist: a. kiulised niklipulbrid; b. üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem.

Tehniline märkus:

Punktis 2.C.16.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 2.C.16.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.

2.C.17.   Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus:

Punkt 2.C.17 ei hõlma tooteid ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 10 GBq.

2.C.18.   Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus:

Punkt 2.C.18 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

2.C.19.   Radionukleiidid, mis on sobivad looma alfa-n reaktsioonil põhinevaid neutronallikaid:

aktiinium-225	kuurium-244	poloonium-209
aktiinium-227	einsteinium-253	poloonium-210
kalifornium-253	einsteinium-254	raadium-223
kuurium-240	gadoliinium-148	toorium-227
kuurium-241	plutoonium-236	toorium-228
kuurium-242	plutoonium-238	uraanium-230
kuurium-243	poloonium-208	uraanium-232

järgmisel kujul:

a.	elementkujul;

b.	ühenditena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg või suurem;

c.	segudena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg või suurem;

d.	eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus:

Punkt 2.C.19 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mille aktiivsus on väiksem kui 3,7 GBq.

2.C.20.   Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi, ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	õõnsad silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 100–300 mm ja

b.	massiga üle 20 kg.

2.D.   TARKVARA

Puuduvad.

2.E.   TEHNOLOOGIA

2.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia” punktides 2.A – 2.D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

3.   URAANI ISOTOOPIDE ERALDAMISE SEADMED JA KOMPONENDID (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

3.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

3.A.1.   Sagedusmuundurid või generaatorid, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused:

NB 1!

Sagedusmuundurid ja generaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, on hõlmatud dokumendi INFCIRC/254 1. osaga (muudetud kujul).

NB 2!

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite jõudluse suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata allpool nimetatud parameetritele, on hõlmatud punktidega 3.D.2 ja 3.D.3.

a.	mitmefaasiline väljund, mis annab 40 VA või suurema võimsuse;

b.	töötab sagedusel 600 Hz või rohkem ja

c.	sageduse stabiilsus parem (väiksem) kui 0,2 %.

Märkused:

1.	Punkt 3.A.1 hõlmab konkreetsete tööstusmasinate ja/või tarbekaupade (tööpingid, sõidukid jne) jaoks ette nähtud sagedusmuundureid üksnes siis, kui need vastavad pärast eemaldamist eespool nimetatud parameetritele ning kui üldmärkusest nr 3 ei tulene teisiti.

2.	Ekspordikontrolli eesmärgil määrab valitsus kindlaks, kas konkreetne sagedusmuundur vastab eespool nimetatud parameetritele, võttes arvesse riist- ja tarkvara piiranguid.

Tehnilised märkused:

1.	Sagedusmuundureid punkti 3.A.1 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

2.

Punktis 3.A.1 nimetatud parameetritele võivad vastata sellised turustatavad seadmed nagu: generaatorid, elektroonilised katseseadmed, vahelduvvooluallikad, reguleeritava kiirusega mootorajamid, kiirusmuutmisseaded, sagedusmuundurid, reguleeritava sagedusega ajamid või reguleeritava kiirusega elektriajamid.

3.A.2.   Järgmised laserid, laservõimendid ja ostsillaatorid:

a.	vaseaurude laserid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 500–600 nm ja 2. keskmine väljundvõimsus 30 W või suurem;

b.	argoonioonlaserid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 400–515 nm ja 2. keskmine väljundvõimsus üle 40 W;

c.

neodüümlisandiga laserid (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on 1 000–1 100 nm ning millel on üks järgmistest omadustest: 1. impulssergastusega ja hiidvälkelaserid laserkiirguse impulsi kestusega 1 ns või üle selle, millel on üks järgmistest omadustest: a. ristimoodiga, ühemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W, või b. ristimoodiga, ühemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 50 W, või 2. sisaldab sageduse kahekordistajat, mis võimaldab väljundkiirguse lainepikkust vahemikus 500–550 nm ning mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W;

d.	timmitavad impulss-ühemoodilised värvilaser-ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 300–800 nm; 2. keskmine väljundvõimsus üle 1 W; 3. kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ja 4. impulsi kestus on lühem kui 100 ns;

e.

timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 300–800 nm; 2. keskmine väljundvõimsus üle 30 W; 3. kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ja 4. impulsi kestus on lühem kui 100 ns. Märkus: Punkt 3.A.2.e ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

f.	aleksandriitlaserid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 720–800 nm; 2. ribalaius 0,005 nm või väiksem; 3. kordumissagedus on suurem kui 125 Hz ja 4. keskmine väljundvõimsus üle 30 W;

g.

süsinikdioksiidimpulsslaserid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 9 000–11 000 nm; 2. kordumissagedus on suurem kui 250 Hz; 3. keskmine väljundvõimsus üle 500 W ja 4. impulsi kestus on alla 200 ns. Märkus: Punkt 3.A.2.g ei hõlma võimsamaid (tavaliselt 1–5 kW) tööstuslikke keevitus- ja lõikusotstarbelisi süsinikdioksiidlasereid, kuna need on kas pidevlainelaserid või nende impulsi kestus on pikem kui 200 ns.

h.	impulssergastusega eksimeerlaserid (XeF, XeCl, KrF), millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 240–360 nm; 2. kordumissagedus on suurem kui 250 Hz ja 3. keskmine väljundvõimsus üle 500 W;

i.	paravesinikul Ramani muundurid, mis on projekteeritud tööks väljundi lainepikkusel 16 μm ja mille kordumissagedus on suurem kui 250 Hz;

j.

süsinikoksiidimpulsslaserid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 5 000–6 000 nm; 2. kordumissagedus on suurem kui 250 Hz; 3. keskmine väljundvõimsus üle 200 W ja 4. impulsi kestus on alla 200 ns. Märkus: Punkt 3.A.2.j ei hõlma võimsamaid (tavaliselt 1–5 kW) tööstuslikke keevitus- ja lõikusotstarbelisi süsinikdioksiidlasereid, kuna need on kas pidevlainelaserid või nende impulsi kestus on üle 200 ns.

3.A.3.   Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	nimisuurus 5 mm või rohkem;

b.	omab lõõtstihendit ning

c.	täielikult valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus:

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 3.A.3.a nimisuurus väikseimat läbimõõtu.

3.A.4.   ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	võimaldavad tekitada magnetvälja tugevusega üle 2 tesla;

b.	pikkuse ja sisediameetri suhe 2 või rohkem;

c.	sisediameeter üle 300 mm ja

d.	50 % solenoidi südamiku keskses ruumalas on magnetvälja ühetasasus parem kui 1 %.

Märkus:

Punkt 3.A.4 ei hõlma magneteid, mis on spetsiaalselt projekteeritud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi jaoks ja eksporditud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi osadena. NB! Sõna „osadena” ei tähenda tingimata sama saadetise füüsilist osa. Lubatud on eraldi saadetised erinevatest allikatest, tingimusel et nende ekspordidokumentides on selgelt märgitud, et tegemist on kuvamissüsteemi osadega.

3.A.5.   Kõrgepingelised alalisvooluallikad, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ja

b.	voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

3.A.6.   Kõrgepingelised alalisvooluallikad, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ja

b.	voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

3.A.7.   Rõhuandurid, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	rõhutundlikud elemendid, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumit, alumiiniumisulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit või niklisulamit, mis sisaldab üle 60 massiprotsendi niklit, või täielikult fluoritud süsivesinikpolümeere;

b.

tihendid (kui need on olemas), mis on vajalikud rõhuandurite tihendamiseks ja vahetus kontaktis protsessikeskkonnaga ning mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumit, alumiiniumsulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit või niklisulamit, mis sisaldab üle 60 massiprotsendi niklit, või täielikult fluoritud süsivesinikpolümeere ja

c.	millel on üks järgmistest omadustest: 1. täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning „täpsus” on üle ± 1 % täisskaala ulatusest või 2. täisskaala ulatus on võrdne või suurem kui 13 kPa ning „täpsus” on parem kui ± 130 Pa mõõtes 13 kPa juures.

Tehnilised märkused:

1.	Punktiga 3.A.7 hõlmatud rõhuandurid on seadmed, mis muudavad rõhkude mõõtmistulemused signaaliks.

2.	Punkti 3.A.7 tähenduses sisaldab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ja ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

3.A.8.   Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a.	sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem,

b.	pumpamise kiirus 15 m3/s või suurem ja

c.	võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13,3 mPa.

Tehnilised märkused:

1.	Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.	Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

3.A.9   Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a.	tagavad sissetõmbetootlikkuse 50 m3/h või enam;

b.	tagavad rõhutõusuastme 2:1 või enam ja

c.	mille kõik pinnad puutuvad kokku protsessigaasiga, mis on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest: 1. alumiinium või alumiiniumisulam; 2. alumiiniumoksiid; 3. roostevaba teras; 4. nikkel või niklisulam; 5. fosforpronks või 6. fluorpolümeerid.

Tehnilised märkused:

1.

Tigukompressorite ja hõrendus-tigupumpade puhul on poolkaarekujulised gaasitaskud ühe või mitme paari omavahel haakuva spiraalse tiiviku või ratta vahel, millest üks liigub ja teine on paigal. Liikuv ratas liigub ümber paigalseisva ratta; see ei pöörle. Kui liikuv ratas liigub ümber paigalseisva ratta, siis gaasitaskud muutuvad seadme väljundava suunas liikudes väiksemaks (st need surutakse kokku).

2.	Lõõtstihendiga tigukompressorite ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumpade puhul on protsessigaas pumba õlitatud osadest ja välisõhust täielikult isoleeritud metall-lõõtsaga. Lõõtsa üks ots on kinnitatud liikuva ratta külge ja teine pumba paigalseisva korpuse külge.

3.	Fluoropolümeerid hõlmavad muu hulgas järgmisi materjale: a. polütetrafluoroetüleen (PTFE); b. fluoroetüleenpropüleen (FEP); c. perfluoroalkoksüvaik (PFA); d. polüklorotrifluoroetüleen (PCTFE) ja e. vinülideen-fluoriid-heksafluoropropüleen kopolümeer.

3.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

3.B.1.   Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on suurem kui 250 g fluori tunnis.

3.B.2.   Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a.	rootori koostamise seadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks; Märkus: Punkt 3.B.2.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b.

rootori joondamise seadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele; Tehniline märkus: Punktis 3.B.2.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c.

lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks. Tehniline märkus: Punktis 3.B.2.c osutatud lõõtsadel on kõik järgmised omadused: 1. siseläbimõõt 75–400 mm; 2. pikkus 12,7 mm või rohkem; 3. ühe keeru sügavus üle 2 mm ja 4. valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, vanandatud martensiitterasest või ülitugevast „kiud- või niitmaterjalist”.

3.B.3.   Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed, nagu:

a.

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on projekteeritud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused: 1. pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm; 2. kandevõime 0,9–23 kg ja 3. võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

b.

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on projekteeritud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused: 1. võllitapi läbimõõt on üle 75 mm; 2. kandevõime 0,9–23 kg; 3. võimaldab tasakaalustada tasapinna kohta 0,010 kg × mm/kg jääktasakaalustamatusega või väiksemaga ja 4. rihmülekandega käitatavad.

3.B.4.   Järgmised elementaarkiu poolimispingid ja nendega seotud seadmed:

a.

elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused: 1. mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes; 2. mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”ja 3. mis võimaldavad 75–650 mm diameetriga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste rootorite mähkimist;

b.	punktis 3.B.4.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.	punktis 3.B.4.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

3.B.5.   Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on projekteeritud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Märkused:

1.	Punkt 3.B.5 hõlmab separaatoreid, mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope ja uraani isotoope. NB! Separaator, mis suudab eraldada plii isotoope ühe massiühiku suuruse erinevusega, suudab rikastada uraani isotoope kolme massiühiku suuruse erinevusega.

2.	Punkt 3.B.5 hõlmab separaatoreid, millel mõlemad, nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

Tehniline märkus:

Üks 50 mA suurune iooniallikas ei suuda looduslikust uraanist toota aastas rohkem kui 3 g eraldatud kõrgrikastatud uraani.

3.B.6.   Massispektromeetrid, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikaid:

NB!	Massispektromeetrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jooksvaks UF6 proovide analüüsimiseks, on hõlmatud dokumendi INFCIRC/254 1. osaga (muudetud kujul).

a.	induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.	huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.	termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.

elektronpommitusega massispektromeetrid, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. molekulaarkimbu sisselaskesüsteem, mis suunavad kollimeeritud kimbu analüüsi tulemusel saadud molekule ioonallika piirkonda, kus molekulid ioniseeritakse elektronkiirega, ja 2. üks või rohkem „külmalõksu”, mida saab jahutada temperatuurini 193 K (– 80 °C) või alla seda, et püüda kinni analüüsi tulemusel saadud molekulid, mida elektronkiir ei ole ioniseerinud;

e.	massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.

Tehnilised märkused:

1.	Punktis 3.B.6.d kirjeldatakse massispektromeetreid, mida tavaliselt kasutatakse UF6 gaasi proovide isotoobianalüüsiks.

2.	Punktis 3.B.6.d osutatud elektronpommitusega massispektromeetreid nimetatakse ka elektronlöök-massispektromeetriteks või elektronionisatsiooni massispektromeetriteks.

3.	„Külmalõks” punktis 3.B.6.d.2 on seade, mis püüab gaasimolekulid lõksu nende külmadele pindadele kondenseerimise või külmutamise teel. Selle punkti tähenduses ei ole suletud ahelaga gaasilise heeliumi krüogeenne vaakumpump „külmalõks”.

3.C.   MATERJALID

Puuduvad.

3.D.   TARKVARA

3.D.1.   „Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktides 3.A.1, 3.B.3 või 3.B.4 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

3.D.2.   „Tarkvara” või krüpteerimisvõtmed/-koodid, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktiga 3.A.1 hõlmamata seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks, ning mis vastab punktis 3.A.1 nimetatud parameetritele või ületab neid.

3.D.3   „Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktiga 3.A.1 hõlmatud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks.

3.E.   TEHNOLOOGIA

3.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 3.A – 3.D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

4.   RASKE VEE TOOTMISE TEHASE JAOKS ASJAKOHASED SEADMEDCommande ZA sans blanc avant! -- FI 2004/06/001(muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

4.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

4.A.1.   Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud ja

b.	projekteeritud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

4.A.2.   Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b.	tootlikkusega 8,5 m3/h või rohkem ja

c.	üks järgmistest omadustest: 1. kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 % või suurema kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 Mpa või 2. lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 % kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

4.A.3.   Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.	projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ja

b.	projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või suurem.

4.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

4.B.1.   Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende sisekontaktorid:

NB!	Spetsiaalselt raske vee tootmiseks projekteeritud või valmistatud kolonnide kohta vt dokumendi INFCIRC/254 1. osa (muudetud).

a.	vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused: 1. võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem; 2. valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTM-i (või samaväärse standardi) järgi ja 3. diameetriga 1,8 m või rohkem;

b.

Punktis 4.B.1.a nimetatud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ette nähtud sisekontaktorid. Tehniline märkus: Kolonnide „sisekontaktoriteks” on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on projekteeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega kuni 0,03 %. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

4.B.2.   Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	projekteeritud tööks temperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal;

b.	projekteeritud töötama siserõhul 0,5–5 MPa;

c.	valmistatud: 1. vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTM-i (või samaväärse standardi) järgi, või 2. samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest ja

d.	sisediameetriga 30 cm või rohkem ning „tegeliku pikkusega” 4 m või üle selle. Tehniline märkus: Termin „tegelik pikkus” osutab pakkematerjali aktiivkõrgusele pakketüüpi kolonnis või sisekontaktori plaatide aktiivkõrgusele plaaditüüpi kolonnis.

4.B.3.   [Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]

4.C.   MATERJALID

Puuduvad.

4.D.   TARKVARA

Puuduvad.

4.E.   TEHNOLOOGIA

4.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 4.A – 4.D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

5.   TESTIMIS- JA MÕÕTMISSEADMED TUUMALÕHKESEADMETE ARENDAMISEKS

5.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

5.A.1.   Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	fotokatoodi pindala on suurem kui 20 cm2 ja

b.	anoodimpulsi tõusuaeg on lühem kui 1 ns.

5.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

5.B.1.   Impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on mis tahes järgmine omaduste kombinatsioon:

a.	1. kiirendatud elektronide tippenergia 500 keV või rohkem, kuid vähem kui 25 MeV, ja 2. hüvetegur (K) 0,25 või suurem või

b.	1. kiirendatud elektronide tippenergia 25 MeV või rohkem ja 2. tippvõimsus on suurem kui 50 MW.

Märkus:

Punkt 5.B.1 ei hõlma kiirendeid, mida kasutatakse muude seadmete komponentidena, mille eesmärgiks ei ole elektronkiire- või röntgenikiirguse tekitamine (nt elektronmikroskoopia) või mis on ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

Tehnilised märkused:

1.

Hüvetegur (K) on defineeritud järgmiselt: K = 1,7 × 103 V2.65Q. V on elektronide tippenergia megaelektronvoltides. Kui kiirendi impulsi kestus on 1 μs või lühem, siis Q tähistab kogu kiirendatud laengut kulonites. Kui kiirendi impulsi kestus on pikem kui 1 μs, siis tähistab Q 1 μs jooksul kiirendatud maksimaalset laengut. Q on võrdne elektronkiire voolu i amprites integraaliga aja t suhtes sekundites, üle impulsi kestuse (Q = ƒ idt).

2.	Tippvõimsus = (tipp-pinge voltides) × (elektronkiire tippvool amprites).

3.	Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse impulsi kestuseks järgmistest väikseim: kas 1 μs või ühe mikrolaine modulaatoriimpulsi tekitatud kokkusurutud kiirepaketi kestus.

4.	Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse kiire tippvoolu väärtuseks kokkusurutud kiirepaketi keskmistatud voolu väärtust selle kiirepaketi kestel.

5.B.2.   Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütus, gaas, mähis, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.

Märkus:

See punkt ei hõlma relvi, mis on spetsiaalselt projekteeritud kineetilise energiaga relvasüsteemide jaoks.

5.B.3.   Kiirkaamerad ja pildindusseadmed ning nende komponendid:

NB!	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud kaamerate jõudluse suurendamiseks või vabastamiseks, või pildindusseadmed eespool nimetatud parameetritele vastamiseks on hõlmatud punktidega 5.D.1 ja 5.D.2.

a.

vöötkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid: 1. vöötkaamerad, mille kirjutuskiirus on suurem kui 0,5 mm/μs; 2. elektroonilised vöötkaamerad, mille võimalik ajaline lahutus on parem kui 50 ns; 3. punktis 5.B.3.a.2 nimetatud kaamerate vöötlambid; 4. lisandprogrammid, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks vöötkaameratega, millel on moodulstruktuurid ja mis võimaldavad punktis 5.B.3.a.1 või 5.B.3.a.2 nimetatud jõudlusspetsifikatsioone; 5. spetsiaalselt punktis 5.B.3.a.1 nimetatud kaamerate jaoks projekteeritud sünkroniseeriva elektroonika moodulid, rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest;

b.

kaaderkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid: 1. kaaderkaamerad, mille salvestuskiirus on üle 225 000 kaadri sekundis; 2. kaaderkaamerad, mille võimalik kaadri säriaeg on 50 ns või vähem; 3. kaaderpildinduslambid ja tahkis-pildindusseadmed, mille kujutise kiire strobeerimise aeg 50 ns või vähem ja mis on spetsiaalselt projekteeritud punktides 5.B.3.b.1 või 5.B.3.b.2 nimetatud kaamerate jaoks; 4. lisandprogrammid, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks kaaderkaameratega, millel on moodulstruktuurid ja mis võimaldavad punktis 5.B.3.b.1 või 5.B.3.b.2 nimetatud jõudlusspetsifikatsioone; 5. spetsiaalselt punktis 5.B.3.b.1 või 5.B.3.b.2 nimetatud kaamerate jaoks projekteeritud sünkroniseeriva elektroonika moodulid, rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest;

c.

järgmised tahkiskaamerad või elektronlambiga kaamerad ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid: 1. tahkiskaamerad või elektronlambiga kaamerad, mille kujutise kiire strobeerimise aeg on 50 ns või vähem; 2. tahkis-pildindusseadmed ja kujutisevõimendite torud, mille kujutise kiire strobeerimise aeg on 50 ns või vähem ning mis on spetsiaalselt projekteeritud punktis 5.B.3.c.1 nimetatud kaamerate jaoks; 3. elektro-optilised katikuseadmed (Kerri või Pockelsi rakud), kujutise kiire strobeerimisega (sisselülitusaeg) 50 μs või vähem; 4. lisandprogrammid, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks kaameratega, millel on moodulstruktuurid ja mis võimaldavad punktis 5.B.3.c.1 nimetatud jõudlusspetsifikatsioone. Tehniline märkus: Üheraamilisi kiirkaameraid saab kasutada üksi dünaamilisest sündmusest üksikpildi tegemiseks või mitut sellist kaamerat saab kombineerida järjestikku käivitatavas süsteemis sündmusest mitme pildi tegemiseks.

5.B.4.   [Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]

5.B.5.   Järgmised eriseadmed hüdrodünaamiliste katsete jaoks:

a.	kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.

b.	löögisurve mõõturid, mis on võimelised mõõtma rõhku, mis on suurem kui 10 GPa, sealhulgas manganiiniga, üterbiumiga ja polüvinülideen-bifluoriidiga tehtud (PVBF, PVF2) kalibraatorid;

c.	kvartsist rõhuandurid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa.

Märkus:

Punkt 5.B.5.a hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR), Doppleri laserinterferomeetrid (DLI) ja Doppleri valgus-kiirusmõõturid (PDV), mida tuntakse ka heterodüün-kiirusmõõturitena (Het-V).

5.B.6.   Kiired impulssgeneraatorid ja nende impulssliidesed ning millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	väljundpinge üle 6 V, aktiivkoormusel vähem kui 55 oomi ja

b.	„impulsi siirdeaeg” 500 ps või vähem.

Tehnilised märkused:

1.	Punktis 5.B.6.b on „impulsi siirdeaeg” defineeritud kui ajavahemik pinge amplituudi väärtuste 10 % ja 90 % vahel.

2.

Impulssliidesed on impulsside formeerimise lülitused, mis on mõeldud võtma vastu pinge hüppefunktsiooni ja seda kujundama mitmesuguste kujudega impulssideks, sealhulgas nelinurkseteks, kolmnurkseteks, hüppelisteks, eksponentsiaalseteks või üksiktsükliliseks. Impulssliidesed võivad olla impulssgeneraatorisse sisse ehitatud, seadme pistikmooduliks või väliselt ühendatavaks seadmeks.

5.B.7.   Sulustusanumad, kambrid, konteinerid ja muud sarnased mahutid, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

a.	need on projekteeritud selliselt, et need on võimelised sulustama plahvatust, mis on ekvivalentne 2 kg trinitrotolueeniga (TNT) või sellest suurem; ja

b.	neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

5.C.   MATERJALID

Puuduvad.

5.D.   TARKVARA

5.D.1.   „Tarkvara” või krüpteerimisvõtmed/-koodid, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktiga 5.B.3 hõlmamata seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks, ning mis vastab punktis 5.B.3 nimetatud parameetritele või ületab neid.

5.D.2.   „Tarkvara” või krüpteerimisvõtmed/-koodid, mis on spetsiaalselt projekteeritud punktiga 5.B.3 hõlmatud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks.

5.E.   TEHNOLOOGIA

5.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 5.A – 5.D. nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

6.   TUUMALÕHKESEADMETE KOMPONENDID

6.A.   SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID

6.A.1.   Detonaatorid ja mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:

a.	elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid: 1. lõhkamissild (EB); 2. lõhkamissilla juhtmed (EBW); 3. lööksütik; 4. plahvatava lehtmetalliga detonaator (EFI);

b.	süsteemid, mis kasutatavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu samaaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs.

Märkus:

Punkt 6.A.1 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad üksnes initsieerivaid lõhkeained, nt pliiasiidi.

Tehniline märkus:

Punktis 6.A.1 nimetatud detonaatorite puhul kasutatakse väikest elektrijuhti (silda, sildtraati või fooliumi), mis aurustub plahvatuslikult, kui kiire suurevooluline elektriline impulss seda läbib. Muude detonaatorite kui lööksütiku puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Lööksütiku puhul paiskab elektrijuhi plahvatuslik vaporisatsioon lööknõela teisele poole tühimikku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnede mudelite puhul paisatakse lööknõel magnetvälja abil. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit. Samuti kasutatakse mõnikord sõna „initsiaator” sõna „detonaator” asemel.

6.A.2.   Süütesüsteemid ja vastavad suure voolu impulssgeneraatorid:

a.	lõhkeainete detonaatorite initsieerimissüsteemid, kaasa arvatud elektrooniliselt laetud ja optiliselt juhitavad detonaatorite süsteemid, mis on projekteeritud juhtima eespool punktis 6.A.1 nimetatud mitmikkontrolli detonaatoreid;

b.

moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulsarid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused: 1. projekteeritud portatiivseks, mobiilseks või karmides tingimustes kasutamiseks; 2. võimelised andma energiat vähem kui 15 μs jooksul koormustel vähem kui 40 oomi; 3. väljundvool üle 100 A; 4. ükski mõõde ei ületa 30 cm; 5. massiga alla 30 kg ja 6. ette nähtud kasutamiseks laiendatud temperatuurivahemikus 223 K kuni 373 K (– 50 °C kuni 100 °C) või määratletud kohaseks kasutamiseks kosmoses.

c.

Mikro-dünamod (micro-firing units), millel on kõik järgmised omadused: 1. mõõtmed ei ületa 35 mm; 2. tööpinge võrdne või suurem kui 1 kV; 3. mahtuvus on võrdne või suurem kui 100 nF. Märkus: Optiliselt juhitavad detonaatorite süsteemid hõlmavad nii laserinitsieerimise kui ka laserlaenguga süsteeme. Lõhkeaine detonaatorite initsieerimissüsteemid hõlmavad nii plahvatavaid ferroelektrilisi kui ka plahvatavaid ferromagneetilisi initsieerimissüsteeme. Punkt 6.A.2.b hõlmab ksenoonvälklampide juhtimisseadmeid.

6.A.3.   Lülitusseadmed:

a.

külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused: 1. sisaldavad kolme või enamat elektroodi; 2. anoodpinge tippnimiväärtusega 2,5 kV või rohkem; 3. anoodvoolu tippnimiväärtus 100 A või rohkem ja 4. anoodi viiteaeg 10 μs või vähem; Märkus: punkt 6.A.3.a hõlmab gaastäitega krütrone ja vaakumsprütrone.

b.	ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. anoodi viiteaeg 15 μs või lühem ja 2. tippnimivoolutugevus 500 A või rohkem;

c.	kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, millel on kõik järgmised tehnilised omadused: 1. anoodpinge tippnimiväärtus üle 2 kV; 2. anoodvoolu tippnimiväärtus 500 A või rohkem ja 3. sisselülitusaeg 1 μs või vähem.

6.A.4.   Impulsi vabastamise kondensaatorid, millel on üks järgmistest omaduste kombinatsioonidest:

a.	1. tööpinge suurem kui 1,4 kV; 2. energiamahutavus suurem kui 10 J; 3. elektrimahtuvus suurem kui 0,5 μF ja 4. jadainduktiivsus väiksem kui 50 nH või

b.	1. tööpinge suurem kui 750 V; 2. elektrimahtuvus suurem kui 0,25 μF ja 3. jadainduktiivsus väiksem kui 10 nH.

6.A.5.   Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	need on ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ning

b.	1. triitium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse elektrostaatilist kiirendamist või 2. deuteerium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse elektrostaatiline kiirendamist, mis on võimeline saavutama väljundit 3 × 9 neutronit/s või enam.

6.A.6.   Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele ja millel on järgmised omadused:

a.	nimipinge suurem kui 2 kV ja

b.	induktiivsus väiksem kui 20 nH.

6.B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

Puuduvad.

6.C.   MATERJALID

6.C.1.   Brisantlõhkeained või segud, mis sisaldavad üle 2 massiprotsendi mõnda järgmist:

a.	tsüklotetrametüleentetranitramiin (HMX) (CAS 2691-41-0);

b.	tsüklotrimetüleentrinitramiin (HMX) (CAS 121-82-4);

c.	triaminotrinitrobenseen (TATB) (CAS 3058-38-6);

d.	aminodinitrobensofuroksaan või 7-amino-4,6-nitrobensofurasaan-1-oksiid (ADNBF) (CAS 97096-78-1);

e.	1,1-diamino-2,2-dinitroetüleen (DADE või FOX7) (CAS 145250-81-3);

f.	2,4-dinitroimidasool (CAS 5213-49-0);

g.	diaminoasoksüfurasaan (DAAOF või DAAF) (CAS 78644-89-0);

h.	triaminotrinitrobenseen (DATB) (CAS 1630-08-6);

i.	dinitroglükooluriil (DNGU või DINGU) (CAS 55510-04-8);

j.	2,6-bis(pikrüülamino)-3,5-dinitropüridiin) (PYX) (CAS 38082-89-2);

k.	(3,3′-diamino-2,2′,4,4′′,6,6′-heksanitrobifenüül või dipikramiid) (DIPAM ) (CAS 17215-44-0);

l.	diaminoasofurasaan (DAAzF) (CAS 78644-90-3);

m.	1,4,5,8-tetranitro-püridasino[4,5-d]püridasiin (TNP) (CAS 229176-04-9);

n.	heksanitrostilbeen (HNS) (CAS 20062-22-0) või

o.	mis tahes lõhkeaine, mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s.

6.D.   TARKVARA

Puuduvad.

6.E.   TEHNOLOOGIA

6.E.1.   Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 6.A – 6.D nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.