This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015O0027
Guideline (EU) 2015/1938 of the European Central Bank of 27 August 2015 amending Guideline (EU) 2015/510 of the European Central Bank on the implementation of the Eurosystem monetary policy framework (ECB/2015/27)
Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/1938, 27. august 2015, millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2015/27)
Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/1938, 27. august 2015, millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2015/27)
ELT L 282, 28.10.2015, pp. 41–51
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
28.10.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 282/41 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/1938,
27. august 2015,
millega muudetakse Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2015/27)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest taanet,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda vahendid, instrumendid ja menetlused, mida kasutab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadest (edaspidi „RKPd”), et see poliitika rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühetaoliselt rakendada. |
|
(2) |
Eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisega tuleks tagada, et arvukate erinevate osalejate suhtes kehtivad ühetaolised kõlblikkuskriteeriumid. Need kriteeriumid määratletakse selleks, et tagada osapoolte võrdne kohtlemine kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ja osapoolte vastavus teatavatele usaldatavus- ja tegevusnõuetele. |
|
(3) |
Võttes arvesse hiljutist pangandusliidu loomist käsitlevat õigusloome arengut, on EKP nõukogu otsustanud täpsustada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooltele kohaldatavaid nõudeid. |
|
(4) |
EKP nõukogu on otsustanud kehtestada eurosüsteemi tagatiste raamistikus uue kõlblike turukõlbmatute varade liigi – kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid. |
|
(5) |
Seetõttu tuleks suunist EKP/2014/60 (1) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Suunist EKP/2014/60 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Suunise EKP/2014/60 pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60)”. |
|
2) |
Artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega: „10) „pädev ametiasutus”– riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle, sh EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete osas (*1); (*1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).” " |
|
3) |
Artikli 2 punkt 23 asendatakse järgmisega: „23) „riigisisene kasutamine”– osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:
|
|
4) |
Lisatakse järgmine artikli 2 punkt 42a: „42a) „mitterahaline rekapitaliseerimine riigivõlainstrumentidega”– krediidiasutuse märgitud kapitali mis tahes suurendamine selliselt, et kogu suurendatav kapital või osa sellest saadakse krediidiasutusele täiendavat kapitali võimaldava riigi- või avaliku sektori asutuse võlainstrumentide suunatud emissioonist asjaomasele krediidiasutusele;”. |
|
5) |
Artikli 2 punkt 70 asendatakse järgmisega: „70) „turukõlbmatu vara”– järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded, eluasemehüpoteekväärtpaberid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid;”. |
|
6) |
Lisatakse järgmine artikli 2 punkt 70a: „70a) „kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid”– võlainstrumendid:
|
|
7) |
Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. EKP võib teha peenhäälestusoperatsioone igal eurosüsteemi tööpäeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki reservi hoidmisperioodil. Kui tehingupäev, arvelduspäev ega tagasimaksepäev ei ole RKP tööpäevad, ei ole asjaomane RKP kohustatud selliseid operatsioone tegema.” |
|
8) |
Artikkel 55 asendatakse järgmisega: „Artikkel 55 Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57:
|
|
9) |
Lisatakse järgmine artikkel 55a: „Artikkel 55a Krediidiasutuse finantstugevuse hindamine 1. Konkreetse krediidiasutuse finantstugevuse hindamisel käesoleva artikli tähenduses võib eurosüsteem arvesse võtta järgmist usaldatavusnõuetega seotud teavet:
2. Kui järelevalveasutus ei ole usaldatavusnõuetega seotud teavet krediidiasutuse asukohariigi RKP-le ja EKP-le esitanud, on asukohariigi RKP-l või EKP-l õigus nõuda andmete esitamist krediidiasutuselt endalt. Kui krediidiasutus esitab asjaomased andmed otse, on ta kohustatud esitama ka andmed asjaomase järelevalveasutuse hinnangu kohta. Nõudmise korral tuleb esitada ka välisaudiitori kinnitus. 3. Filiaalid esitavad andmed omavahendite, finantsvõimenduse ja likviidsuse suhtarvude kohta määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt või kohastel juhtudel võrreldava tasemega andmed krediidiasutuse kohta, mille filiaalina tegutsetakse, individuaalselt ja konsolideeritud alusel kooskõlas järelevalvenõuetega. 4. Riigivõlainstrumentidega mitterahaliselt rekapitaliseeritud krediidiasutuste finantstugevuse hindamisel võib eurosüsteem määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatavate omavahendite suhtarvude tagamisel arvesse võtta asjaomase mitterahalise rekapitaliseerimise meetodeid ja kaalu, sealhulgas instrumendi liiki ja likviidsust ning instrumendi emitendi juurdepääsu turule. 5. Varahaldusvahendid, mis tulenevad kriisilahendusmeetmetest, mis on vormistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 806/2014 (*2) artiklis 26 või siseriiklikes õigusaktides, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*3) artiklit 42, sätestatud vara eraldamise vahendi taotlusena, ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kõlblikud. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)." (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)”;" |
|
10) |
Artikli 96 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Mitmepoolsest arengupangast või rahvusvahelisest organisatsioonist krediidisaajatele ja garantidele ei kohaldata lõigete 1 ja 2 sätteid ning need loetakse kõlblikuks, sõltumata asutamise kohast.” |
|
11) |
Artikkel 99 asendatakse järgmisega: „Artikkel 99 Täiendavad õigusnõuded krediidinõuete kohta 1. Selleks et krediidinõudel oleks kehtiv tagatis ning et krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õigusnõuded. Need on seotud järgmisega:
2. Need õigusnõuded on täpsustatud artiklites 100–105. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad sätestatakse vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.” |
|
12) |
Neljanda osa III jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine jagu: „4. jagu Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid Artikkel 107a Kõlblik vara liik 1. Kõlblik vara liik on võlainstrument, mis vastab artikli 2 lõikes 70a sätestatud kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide määratlusele. 2. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada:
3. Aluskrediidinõuded peavad olema antud krediidisaajatele, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Krediidinõude algataja peab olema eurosüsteemi osapool, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis ning emitent peab olema krediidinõuded soetanud algatajalt. 4. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis. Tehingu osapoolte, v.a emitent, aluskrediidinõuete krediidisaajad ja algataja, asukoht peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. 5. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi endises valuutas. 6. Pärast positiivse hinnangu andmist kinnitab eurosüsteem kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi kõlblikkust eurosüsteemi tagatisena. 7. Emitendi asutamise koha jurisdiktsiooni kohaldatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi, aluskrediidinõuete algataja, krediidisaajate, kohastel juhtudel garandi suhtes, aluskrediidinõuete lepingute ja aluskrediidinõuete otsest või kaudset algatajalt emitendile üleandmist reguleerivate mis tahes lepingute suhtes. 8. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama artiklites 66 ja 67 sätestatud emissiooni asukoha ja arveldamise korra nõuetele. Artikkel 107b Allutatuse keeld seoses kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele. Artikkel 107c Krediidikvaliteedi nõuded Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama käesoleva neljanda osa III jaotise 2. peatüki 3. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Artikkel 107d Aluskrediidinõuete soetamine emitendi poolt Emitent peab olema soetanud aluskrediidinõuete kogumi algatajalt viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks” või tegeliku müügi ekvivalendiks, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja maksejõuetuse korral. Artikkel 107e Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide läbipaistvuse nõuded 1. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid peavad vastama läbipaistvuse nõuetele kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri ja individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil. 2. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuri tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentidega tehtud tehingute põhiandmed, nt tehingu osapooled, ülevaade kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide struktuuriomadustest, ülevaade tagatistest ning kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tingimustest. Eurosüsteem võib hinnangu andmisel nõuda mis tahes tehingut puudutavate dokumentide ning eurosüsteemi hinnangul asjakohase kolmanda osapoole õigusliku arvamuse esitamist, sealhulgas (kuid mitte ainult) emitendilt ja/või algatajalt. 3. Individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks aluskrediidinõuete kogumi täielikud ja ühtlustatud laenuandmed kooskõlas VIII lisa nõuetega, v.a aruandlussageduse ja üleminekuperioodi osas. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkustingimuseks on, et kõik aluskrediidinõuded peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühe laenuandmete vormi põhjal. Eurosüsteem võib asjaomaste andmete hindamisel lugeda kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi mitteühetaoliseks. 4. Laenuandmed esitatakse vähemalt kord kuus, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva. Laenuandmete esitamiseks kehtestatud lõppkuupäev on kuu viimane kalendripäev. Kui laenuandmeid ei esitata või ei ajakohastata ühe kuu jooksul pärast lõppkuupäeva, ei ole kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrument enam kõlblik. 5. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatavaid andmekvaliteedi nõudeid, sh konkreetseid kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete vorme. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes ei kohaldata minimaalselt nõutava laenuandmete tulemusväärtuse astme tagamiseks üleminekuperioodi. 6. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist, kui seda on olnud; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid. Artikkel 107f Kõlblike aluskrediidinõuete liigid 1. Aluskrediidinõuded peavad vastama neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaos sätestatud krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele, arvestades käesoleva artikli erisusi. 2. Selleks, et aluskrediidinõudel oleks kehtiv tagatis, mis võimaldaks kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi omanikul krediidinõue algataja kohustuste täitmata jätmise korral kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud järgmised täiendavad õiguslikud nõuded kooskõlas lõigetega 3–9:
3. Algataja asukohariigi RKP, järelevalveasutus või välisaudiitor teostab ühekordse kontrolli menetluse osas, mida algataja kasutab eurosüsteemile aluskrediidinõuete kohta teabe esitamiseks. 4. Algataja asukohariigi RKP rakendab aluskrediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt kõiki järgmisi abinõusid:
5. Aluskrediidinõude emitendile üleandmise, või üleandmise, loovutamise või pantimise teel mobiliseerimise leping peab riigi õiguse kohaselt emitendi ja algataja ja/või vastuvõtja/määratud isiku/pandipidaja suhtes kehtima. Algataja ja/või vastuvõtja peab olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja aluskrediidinõuete tagatisena otsese või kaudse tagatisena üleandmise. Krediidisaaja teavitamise osas kohaldatakse järgmisi nõudeid, sõltuvalt kohaldatavast liikmesriigi õigusest:
6. Aluskrediidinõuded peavad olema täielikult üleantavad ning neid peab olema võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid tagatise üleandmise kohta. Aluskrediidinõude lepingus või mis tahes muus algataja ja krediidisaaja vahelises lepingus ei tohi olla piiravaid sätteid aluskrediidinõude realiseerimise kohta, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta, et eurosüsteemil oleks võimalik krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatist realiseerida. 7. Olenemata lõikest 6 ei käsitleta aluskrediidinõude realiseerimise piiranguna sätteid, mis piiravad sündikaatlaenuosade loovutamist pankadele, finantseerimisasutustele ja muudele üksustele, kes regulaarselt tegelevad või on asutatud laenude andmiseks, väärtpaberite ostmiseks või muusse finantsvarasse investeerimiseks. 8. Olenemata lõigetest 6 ja 7 ei käsitleta maksete kogumise ja jagamise ning laenu administreerimisega tegelevat laenukorraldajat (facility agent) sündikaatlaenuosa üleandmise ja realiseerimise piiranguna, kui on täidetud järgmised tingimused:
9. Krediidisaaja annab algatajale lepingu alusel tingimusteta nõusoleku algataja, emitendi ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente mobiliseeriva mis tahes osapoole poolt eurosüsteemile sellise aluskrediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks, mida asjaomane RKP nõuab esitatud aluskrediidinõude kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning aluskrediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks algataja/emitendi kohustuste täitmata jätmise korral.” |
|
13) |
Neljanda osa III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu: „3. jagu Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele Artikkel 112a Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele 1. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide hindamisel ei pea kasutama üht neljast eurosüsteemi poolt kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega aktsepteeritavast krediidihindamise allikast. 2. Igal kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõudel peab olema üks neljast eurosüsteemile aktsepteeritava krediidihindamise allika antud krediidikvaliteedi hinnangust kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Lisaks peab kasutatav krediidihindamissüsteem või -allikas olema seesama süsteem või allikas, mida kasutab algataja kooskõlas artikliga 110. Kohaldatakse 1. jaos sätestatud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõudeid aluskrediidinõuetele. 3. Iga kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõude krediidikvaliteeti hinnatakse krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal, mis peab vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3.” |
|
14) |
Neljanda osa VI jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 133a Riskiohjemeetmete kehtestamine kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele Tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete suhtes kohaldatakse individuaalset väärtuskärbet kooskõlas artiklis 131 sätestatud eeskirjadega. Tagatiste kogumisse kaasatud aluskrediidinõuete koguväärtus pärast väärtuskärbete kohaldamist peab mis tahes ajahetkel olema võrdne kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi bilansilise jääkväärtusega, või seda ületama. Kui koguväärtus langeb alla eelmises lauses osutatud piiri, hinnatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi väärtuseks null.” |
|
15) |
Neljanda osa VIII jaotisesse lisatakse järgmine artikkel 138a: „Artikkel 138a Võlainstrumentide kasutamine seoses mitterahalise rekapitaliseerimisega riigivõlainstrumentidega Osapool või osapoolega artikli 138 lõike 2 tähenduses „märkimisväärset seost” omav osapool võib osapoole mitterahalisel rekapitaliseerimisel kasutatud riigivõlainstrumente tagatisena kasutada vaid juhul, kui asjaomaste instrumentide emitendi juurdepääs turule on eurosüsteemi hinnangul piisav, arvestades asjaomaste instrumentide kaalu rekapitaliseerimisel.” |
|
16) |
Artikkel 148 asendatakse järgmisega: „Artikkel 148 Üldpõhimõtted 1. Osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt kõigis eurosüsteemi krediidioperatsioonides. 2. Osapooled võivad mobiliseerida kõlblikke varasid, v.a tähtajalisi hoiuseid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente, piiriüleselt vastavalt järgmistele tingimustele:
3. Turukõlblikke varasid võib kasutada RKP konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle RKP riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. 4. De Nederlandsche Bank on pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland võib avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu. 5. Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu. 6. Osapool, kellel ei ole RKPs depookontot või eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võib tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.” |
|
17) |
Artikkel 158 asendatakse järgmisega: „Artikkel 158 Valikulised meetmed usaldatavusnõuete alusel või kohustuse rikkumise korral 1. Usaldatavusnõuetele viidates võib eurosüsteem võtta järgmisi meetmeid:
2. Artikli 55 punkti b alapunktis i osutatud järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta kooskõlas järelevalvenõuetega individuaalselt ja/või konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, ning artikli 55 punkti b alapunktis iii osutatud järelevalvega võrreldava tasemega järelevalve alla kuuluvate osapoolte, kes ei vasta individuaalselt ja/või konsolideeritult määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõuetele, juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele peatatakse, piiratakse või lõpetatakse usaldatavusnõuetele viidates. Eurosüsteem võib teha erandi juhul, kui EKP nõukogu hinnangul on nõuetele vastavus võimalik tagada piisavate ja ajakohaste meetmete rakendamisega. 3. Osapoole finantstugevuse hindamisel artikli 55 punkti c kohaselt ning ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates peatada, piirata või lõpetada järgmiste osapoolte juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele:
Juhul kui juurdepääs eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele on peatatud, piiratud või lõpetatud, võib juurdepääsu taastada pärast asjaomaste andmete esitamist asjaomasele RKP-le ja EKP-le, kui eurosüsteemi hinnangul vastab osapool artikli 55 punkti c kohaselt finantstugevuse kriteeriumile. 4. Ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid piirab eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punktides a–d või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punkte a–d, sätestatud tingimuste kohaselt asjaomaste asutuste hinnangul „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva” osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele. Asjaomane piirang vastab eurosüsteemi krediidioperatsioonide juurdepääsu tasemele hetkel, mil asjaomane osapool tunnistatakse „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks”. 5. Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates peatada, täiendavalt piirata või lõpetada „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva” osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, kui osapool vastab ühele järgmistest tingimustest:
6. Lisaks juurdepääsu piiramisele eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele lõike 4 alusel, on eurosüsteem kohustatud usaldatavusnõuetele viidates peatama, täiendavalt piirama või lõpetama sellise osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kes on tunnistatud „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks”, kuid kelle suhtes ei ole võetud tarvitusele kriisilahendusmeedet ega või ka mõistlikult eeldada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktis b või riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punkti b, sätestatud alternatiivne eraõigusliku isiku meede või järelevalvemeede aitaks osapoole maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida. 7. Kui valikuline meede tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas järelevalveasutused või osapooled, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks. 8. Kohustuse rikkumise korral võib eurosüsteem peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui osapooled rikuvad eurosüsteemi kohaldatavat mis tahes lepingut või õigusakti. 9. Eurosüsteem peab kõiki eurosüsteemi valikulisi meetmeid kohaldama proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning neid kohaselt põhjendama.” |
|
18) |
Artikli 170 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vaidluste lahendamise kohaks on RKP asukohajärgse eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi kohus või vahekohus, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.” |
Artikkel 2
Jõustumine ja rakendamine
1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest RKPdele teatatakse.
2. RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja kohaldavad neid alates 2. novembrist 2015. Nad teavitavad EKPd nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 6. oktoobriks 2015.
Artikkel 3
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 27. august 2015
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).