Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32012R0630

Komisjoni määrus (EL) nr 630/2012, 12. juuli 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses vesinikul ning vesiniku ja maagaasi segude kütusel töötavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõuetega heitkoguste osas ning seoses paigaldatud elektrijõuallikaga sõidukeid käsitleva eriteabe lisamisega EÜ tüübikinnituse teabedokumenti EMPs kohaldatav tekst

ELT L 182, 13.7.2012, p. 14–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32017R1151

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/630/oj

13.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 630/2012,

12. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses vesinikul ning vesiniku ja maagaasi segude kütusel töötavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõuetega heitkoguste osas ning seoses paigaldatud elektrijõuallikaga sõidukeid käsitleva eriteabe lisamisega EÜ tüübikinnituse teabedokumenti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõike 3 punkte a, f ja i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Keskkonnahoidlikke ja energiatõhusaid sõidukeid käsitlev Euroopa strateegia” (2) tunnistatakse, et on olemas suur valik tehnoloogiaid, millega on tõenäoliselt võimalik aidata märkimisväärselt kaasa Euroopa 2020. aasta prioriteetsete sihtide saavutamisse, milleks on teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse (arukas majanduskasv) arendamine ning ressursisäästlikuma, rohelisema ja konkurentsivõimelisema majanduse (jätkusuutlik majanduskasv) edendamine.

(2)

Lühiajalises ja keskpikas perspektiivis jäävad sisepõlemismootorid maanteesõidukite puhul tõenäoliselt ülekaalu. Seepärast saaks hõlbustada sujuvat üleminekut sisepõlemismootoritelt teistsugustele jõuallikatele, mis põhinevad elektril (elektripatarei, kütuseelement), kohandades sisepõlemismootorid puhaste kütustega, nagu vesinik või vesiniku ja maagaasi segud.

(3)

Kuna jõuallikate tehnoloogiaga seotud tulevik on ebakindel ja on tõenäoline, et uued tehnoloogiad katavad üha suureneva turuosa, on vaja kohandada Euroopa olemasolevaid tüübikinnituse õigusakte nende tehnoloogiatega.

(4)

Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) ei kuulu vesinik ning vesiniku ja maagaasi segud asjaomaste kütuste tüüpide hulka. Seepärast oleks asjakohane kõnealuse määrusega kehtestatud tüübikinnitusmenetlust laiendada, et hõlmata kõnealused kütused.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ, (4) kehtestati mootorsõidukite tüübikinnituse ohutusnõuded seoses vesiniku kasutamisega mootorikütusena. Samuti tuleb saavutada keskkonnakaitse, kuna sisepõlemismootori kütusena kasutatud vesinikust tulenevad lämmastikoksiidi heitkogused võivad avaldada keskkonnale mõju.

(6)

Vesiniku ja maagaasi segud eraldavad atmosfääri teatava hulga saasteaineid, peamiselt süsivesinikke, süsinikmonooksiide, lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi; neid heitkoguseid tuleb käsitleda.

(7)

Erinevad valemid ja näitajad, mida kasutatakse heitkoguste määramise katsete tulemuste kindlaksmääramiseks, tuleks kohandada sisepõlemismootorites kasutatava vesiniku ning vesiniku ja maagaasi segude konkreetsete juhtude jaoks, sest need valemid ja näitajad on tugevalt sõltuvad kasutatud kütuse liigist ja omadustest.

(8)

Dokumente, mille tootja esitab riiklikule tüübikinnitusasutustele, tuleks ajakohastada nii, et need sisaldavad olulist teavet vesinikku või vesiniku ja maagaasi segusid kasutavate sõidukite ja elektrisõidukite kohta.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16.   „Hübriidelektrisõiduk”– sõiduk (sealhulgas sõidukid, mis saavad energiat tarbitavast kütusest vaid elektrilise energia-/voolusalvestusseadme uuesti laadimiseks), mis mehaaniliseks käitamiseks tarbib energiat kummastki allpool nimetatud salvestatud energia/toite allikast, mis on sõidukile paigaldatud:

a)

tarbitav kütus;

b)

aku, kondensaator, hooratas/generaator või muu elektri-/mehaanilise energia salvesti;”

(b)

lisatakse järgmised punktid:

„33.   „elektrijõuallikas”– süsteem, mis koosneb ühest või mitmest elektrienergiasalvestist, ühest või mitmest võimsuse jaotust reguleerivast seadmest ja ühest või mitmest elektriseadmest, mis muundab salvestatud elektrienergia ratastele ülekantavaks, sõiduki käitamiseks vajalikuks mehaaniliseks energiaks;

34.   „elektrisõiduk”– sõiduk, mida käitatakse ainult elektrijõuallikaga;

35.   „vesiniku ja maagaasi segu kasutav segakütuseline sõiduk”– segakütuseline sõiduk, mis saab liikuda vesiniku ja maagaasi/biometaani erinevatel segudel;

36.   „vesinikkütuseelemendiga sõiduk”– sõiduk, mida käitatakse vesinikkütuseelemendiga, mis muundab vesinikust saadava keemilise energia sõiduki käitamisel kasutatavaks elektrienergiaks”.

2.

Lisasid muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)  KOM(2010) 186 lõplik

(3)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

(4)  ELT L 35, 4.2.2009, lk 32.

LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 lisasid muudetakse järgmiselt.

1.

I lisa muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

1.1.   Lisanõuded ühekütuseliste ja kahekütuseliste gaaskütusega sõidukite ning vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite kohta”

(b)

Punkt 1.1.1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.1.1.   „tüüpkond”– veeldatud naftagaasi, maagaasi/biometaani või vesiniku ja maagaasi segusid kütusena kasutavate sõidukitüüpide rühm, mis määratakse kindlaks algsõiduki põhjal;”

(c)

punkt 1.1.2 asendatakse järgmisega:

1.1.2.   Veeldatud naftagaasil, maagaas-/biometaankütusel või vesiniku ja maagaasi segudel töötavatele sõidukitele antakse EÜ tüübikinnitus juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.”;

(d)

Punktile 1.1.2.1 lisatakse järgmine lõik:

„Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul võib koostis segus varieeruda 0 % vesinikust kuni vesiniku maksimaalse protsendimäärani, mille täpsustab tootja. Algsõiduk peab tootja täpsustatud vahemiku piires suutma kohanduda kõikide protsendimääradega. Ta peab suutma kohanduda ka kõikide maagaasi/biometaani koostistega, mida võib turul esineda, olenemata vesiniku protsendist segus.”;

(e)

punktid 1.1.2.2, 1.1.2.3 ja 1.1.2.4 asendatakse järgmisega:

„1.1.2.2.

Veeldatud naftagaas- või maagaas-/biometaankütusel töötavate sõidukite puhul katsetatakse algsõidukit 1. tüüpi katses kahe IX lisas sätestatud äärmusliku etalongaaskütusega. Kui maagaasi/biometaani puhul toimub üleminek ühelt kütuselt teisele praktikas lüliti abil, ei kasutata seda lülitit tüübikinnituse ajal.

Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul katsetatakse algsõidukit 1. tüüpi katses järgmiste kütusekoostistega:

—

100 % H-gaas;

—

100 % L-gaas.

—

segu, milles on H-gaas ja tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

—

segu, milles on L-gaas ja tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

1.1.2.3.

Sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui see vastab punktis 1.1.2.2 nimetatud katsetel mõlema samas punktis nimetatud etalonkütuse puhul heitkoguste piirväärtustele.

1.1.2.4.

Veeldatud naftagaas- või maagaas-/biometaankütusel töötavate sõidukite puhul määratakse iga saasteaine emissioonitulemuste suhe r järgmiselt:

Kütuse tüüp

Etalonkütused

r arvutamise valem

Veeldatud naftagaas

kütus A

Formula

kütus B

Maagaas/biometaan

kütus G20

Formula

”

kütus G25

(f)

Lisatakse järgmine punkt 1.1.2.5:

„1.1.2.5.

Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul määratakse iga saasteaine puhul kaks emissioonitulemuste suhet r1 ja r2 järgmiselt:

Kütuse tüüp

Etalonkütused

r arvutamise valem

Maagaas/biometaan

kütus G20

Formula

kütus G25

Vesiniku ja maagaasi segud

Vesiniku ja G20 segu tootja täpsustatud vesinikuprotsendi maksimummääraga

Formula

”

Vesiniku ja G25 segu tootja täpsustatud vesinikuprotsendi maksimummääraga

(g)

punktis 1.1.3 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Tüüpkonda kuuluvatele gaasirežiimil töötavatele ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaasisõidukitele, mis töötavad maagaas-/biometaankütusel, tüübikinnituse andmiseks tehakse 1. tüüpi katse ühe gaasetalonkütusega. Etalonkütuseks võib olla ükskõik kumb gaasetalonkütus. Sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui järgmised nõuded on täidetud:”;

(h)

lisatakse järgmine punkt 1.1.4:

1.1.4.   Tüüpkonda kuuluvatele vesiniku ja maagaasi segusid kasutavate segakütuselistele sõidukitele tüübikinnituse andmiseks tehakse kaks 1. tüüpi katset: esimene katse 100 % kas G20 või G25 kütusega ja teine katse vesiniku ja sama maagaas-/biometaankütusega, mida kasutati esimeses katses ning milles on tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

Esimese lõigu kohaselt katsetatud sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui lisaks punkti 1.1.3 alapunktides a, e ja g esitatud nõuetele on täidetud järgmised nõuded:

a)

kui maagaas-/biometaankütus on etalonkütus G20, korrutatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.5 kohaste vastavate teguritega (r1 esimese katse puhul r2 teise katse puhul), kui vastav tegur on > 1; kui vastav tegur on < 1, ei ole korrigeerimist vaja;

b)

kui maagaas-/biometaankütus on etalonkütus G25, jagatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.5 kohaselt arvutatud vastava teguriga (r1 esimese katse puhul r2 teise katse puhul), kui vastav tegur on < 1; kui vastav tegur on > 1, ei ole korrigeerimist vaja;

c)

tootja taotluse korral tuleb 1. tüüpi katse teha etalonkütuste nelja võimaliku kombinatsiooniga punkti 1.1.2.5 kohaselt, nii et korrigeerimist ei ole vaja;

d)

kui sama mootoriga tehakse mitu katset, siis arvutatakse kõigepealt etalonkütuse G20 ehk H2G20 ja etalonkütuse G25 ehk H2G25 tulemuste keskmine tootja täpsustatud vesiniku protsendi maksimummääraga; tegurid r1 ja r2 arvutatakse seejärel nende keskmiste tulemuste põhjal.”;

(i)

joonis I.2.4 asendatakse järgmisega:

„Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

Sõidukikategooria

Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Diiselmootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Elektrisõidukid

Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

Ühekütuselised

Kahekütuselised (1)

Segakütuselised (1)

Segakütuselised

Ühekütuselised

Etalonkütus

Bensiin (E5)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Maagaas/biometaan

Diisel (B5)

Diisel (B5)

—

—

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Etanool (E85)

Vesiniku ja maagaasi segud

Biodiisel

Gaasilised saasteained

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused) (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

—

Tahkete osakeste mass ja tahkete osakeste arv

(1. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

—

Heitmed tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

—

—

—

—

Karteri heitmed

(3. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

—

—

—

—

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

—

—

—

—

Kulumiskindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

—

Heitmed madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah (3)

(mõlemad kütused)

—

—

—

—

—

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

—

Pardadiagnostikasüsteem

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

—

—

CO2 heitmed, kütusekulu, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitav vahemaa

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

Jah

Jah

Heitgaasi suitsusus

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

—

(j)

punkt 4.9 asendatakse järgmisega:

„4.9.   Veeldatud naftagaasi, maagaasi või vesiniku ja maagaasi seguga käitatava sõiduki vastavuskontroll”;

(k)

punkt 4.9.1 asendatakse järgmisega:

4.9.1.   Toodangu vastavuse katsed võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe veeldatud naftagaasi puhul on etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe indeks maagaasi või vesiniku ja maagaasi segude puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe indeksite vahemikus. Sel juhul tuleb tüübikinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.”;

(l)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 3.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.   Kütus”;

ii)

lisatakse punkt 3.2.2.1:

„3.2.2.1.   Väikesõidukid: diisel/bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan/etanool (E85) / biodiisel / vesinik / vesiniku ja maagaasi segud (5)  (6)

iii)

lisatakse järgmised punktid 3.2.18 kuni 3.2.19.4.3:

„3.2.18.   Vesiniku kütuseseade: jah/ei (7)

3.2.18.1.   Määruse (EÜ) nr EÜ 79/2009 kohane EÜ tüübikinnituse number: …

3.2.18.2.   Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku kütuseseadme jaoks

3.2.18.2.1.   Mark (margid): …

3.2.18.2.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.18.2.3.   Heitmetega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.18.3.   Lisadokumentatsioon

3.2.18.3.1.   Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …

3.2.18.3.2.   Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.18.3.3.   Tähistuse joonis: …

3.2.19.   Vesiniku ja maagaasi segu kasutav kütuseseade: jah/ei (7)

3.2.19.1.   Vesiniku protsent kütuses (tootja täpsustatud maksimummäär):

3.2.19.2.   UN/ECE eeskirja nr 110 (8) kohane EÜ tüübikinnituse number …

3.2.19.3.   Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku ja maagaasi segu kütuseseadme jaoks

3.2.19.3.1.   Mark (margid): …

3.2.19.3.2.   Tüüp (tüübid): …

3.2.19.3.3.   Heitmetega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.19.4.   Lisadokumentatsioon

3.2.19.4.1.   Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesiniku ja maagaasi segule või tagasi: …

3.2.19.4.2.   Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.19.4.3.   Tähistuse joonis: …;

iv)

Lisatakse järgmised punktid 3.3. kuni 3.3.2.4.:

„3.3.   Elektrimootor

3.3.1.   Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1.   Maksimaalne tunnivõimsus: … KW

3.3.1.2.   Talitluspinge: … V

3.3.2.   Aku

3.3.2.1.   Elementide arv: …

3.3.2.2.   Mass: … kg

3.3.2.3.   Maht: … Ah (ampertund)

3.3.2.4.   Asukoht: …”;

v)

3. liite punkt 3.4.8. asendatakse järgmisega:

3.4.8.   Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … … km (UN/ECE eeskirja nr 101 lisa 9 kohaselt) (9)

vi)

Punktid 3.5.2.1. kuni 3.5.2.3. asendatakse järgmisega:

3.5.2.1.   Kütusekulu (linnasõit) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (10)

3.5.2.2.   Kütusekulu (linnaväline sõit) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (10)

3.5.2.3.   Kütusekulu (kombineeritult) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (10);

vii)

lisatakse järgmised punktid 3.5.3 kuni 3.5.4.3:

3.5.3   Elektrienergia kulu elektrisõidukite puhul … Wh/km

3.5.4.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergia kulu

3.5.4.1.   Elektrienergia kulu (tingimus A, kombineeritud) … Wh/km

3.5.4.2.   Elektrienergia kulu (tingimus B, kombineeritud) … Wh/km

3.5.4.3.   Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud) … Wh/km”;

2.

III lisa muudetakse järgmiselt:

(a)

Punkt 3.3. asendatakse järgmisega:

3.3.   Punktis 4.3.1.1. nimetatud heitgaaside alla kuuluvad metaan, vesi ja vesinik:

„…(HFID). Analüsaator kalibreeritakse gaasilise propaaniga, mille kogust väljendatakse süsinikuaatomite (C1) ekvivalendina.

Metaani (CH4) analüüs:

kasutada tuleb kas gaasikromatograafi koos leekionisatsioonidetektori (FID) tüüpi analüsaatoriga või leekionisatsioonidetektori (FID) tüüpi analüsaatorit, milles eraldajaks ei ole metaan ning mis on kalibreeritud gaasilise metaaniga, väljendatuna süsinikuaatomite ekvivalendina (C1).

Vee (H2O) analüüs:

kasutatakse hajumisvabal infrapunaspektromeetrial (NDIR) põhinevat analüsaatorit. NDIR kalibreeritakse kas veeauru või propüleeniga (C3H6). Kui NDIR kalibreeritakse veeauruga, tagatakse et torudes ja ühendustes ei saaks kalibreerimisprotsessi vältel esineda vee kondenseerumist. Kui NDIR kalibreeritakse prpüleeniga, esitab analüsaatori valmistaja teabe propüleeni kontentratsiooni konventeerimise kohta sellele vastavaks veeauru kontsentratsiooniks. Analüsaatori valmistaja kontrollib regulaarselt ja vähemalt kord aastas konversiooni väärtusi.

Vesiniku (H2) analüüs:

Sektor-tüüpi massispektromeetrial põhinev analüsaator, kalibreeritud vesinikuga.

Lämmastikoksiid (NOx)…” ”;

(b)

Lisatakse järgmine punkt 3.3.a.:

3.3.a.   Punktis 4.5.1. nimetatud puhtad gaasid sisaldavad propüleeni:

„…propaan: (minimaalne puhtus 99,5 %).

propüleen: (minimaalne puhtus 99,5 %).” ”;

(c)

punktile 3.4 lisatakse järgmine tekst:

„Vesiniku ja maagaasi segude puhul Formula g/l

kus A on maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides”;

(d)

punkt 3.8 asendatakse järgmisega:

3.8.   4. lisa 8. liite punkti 1.3 teist lõiku tuleb mõista järgmiselt:

„…Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

 

kõikide etalonkütuste puhul, välja arvatud vesinik

Formula

 

Kütusekoostise CxHyOz puhul on üldvalem:

Formula

 

Konkreetselt vesiniku ja maagaasi segude puhul on valem:

Formula

 

Vesiniku puhul arvutatakse lahjendustegur järgmiselt:

Formula

 

IX lisas sisalduvate etalonkütuste väärtus „X” on järgmine:

Kütus

X

Bensiin (E5)

13,4

Diisel (B5)

13,5

Veeldatud naftagaas

11,9

Maagaas/biometaan

9,5

Etanool (E85)

12,5

Etanool (E75)

12,7

Vesinik

35,03

Nendes valemites:

CCO2

=

CO2 kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna mahuprotsentides,

CHC

=

HC kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna süsiniku ekvivalendina miljondikes (ppm),

CCO

=

CO kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna miljondikes (ppm),

CH20

=

H2O kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna mahuprotsentides,

CH20-DA

=

H2O kontsentratsioon lahjendamiseks kasutatud õhus, väljendatuna mahuprotsentides,

CH2

=

vesiniku kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna miljondikes (ppm),

A

=

maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides.” ”

3.

IV lisa 1. liite punkti 2.2 esimesse lõiku lisatakse järgmine tekst:

„—

 vesiniku ja maagaasi segu puhul:

Formula

kus A on maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides.”

4.

IX lisa punkti A alapunkti 1 lisatakse järgmine:

„Tüüp: Vesinik sisepõlemismootorite jaoks

Omadused

Ühikud

Piirmäärad

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Vesiniku puhtus

mool%

98

100

ISO 14687-1

Süsivesinike üldsisaldus

μmol/mol

0

100

ISO 14687-1

Vesi (11)

μmol/mol

0

 (12)

ISO 14687-1

Hapnik

μmol/mol

0

 (12)

ISO 14687-1

Argoon

μmol/mol

0

 (12)

ISO 14687-1

Lämmastik

μmol/mol

0

 (12)

ISO 14687-1

CO

μmol/mol

0

1

ISO 14687-1

Väävel

μmol/mol

0

2

ISO 14687-1

Jäävad osakesed (13)

 

 

 

ISO 14687-1

Tüüp: Vesinik kütuseelemendiga sõidukite jaoks

Omadused

Ühikud

Piirmäärad

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Vesinikkütus (14)

mool%

99,99

100

ISO 14687-2

Gaaside üldsisaldus (15)

μmol/mol

0

100

 

Süsivesinike üldsisaldus

μmol/mol

0

2

ISO 14687-2

Vesi

μmol/mol

0

5

ISO 14687-2

Hapnik

μmol/mol

0

5

ISO 14687-2

Heelium (He), Lämmastik (N2), Argoon (Ar)

μmol/mol

0

100

ISO 14687-2

CO2

μmol/mol

0

2

ISO 14687-2

CO

μmol/mol

0

0,2

ISO 14687-2

Väävliühendite üldsisaldus

μmol/mol

0

0,004

ISO 14687-2

Formaldehüüd (HCHO)

μmol/mol

0

0,01

ISO 14687-2

Sipelghape (HCOOH)

μmol/mol

0

0,2

ISO 14687-2

Ammoniaak (NH3)

μmol/mol

0

0,1

ISO 14687-2

Halogeenitud ühendite üldsisaldus

μmol/mol

0

0,05

ISO 14687-2

Osakeste suurus

μm

0

10

ISO 14687-2

Osakeste kontsentratsioon

μg/l

0

1

ISO 14687-2

„Tüüp: vesiniku ja maagaasi segu

Vesinik- ja maagaas-/biometaankütused, mis moodustavad vesiniku ja maagaasi segu, peavad eraldi vastama käesolevas lisas esitatud vastavatele omadustele.”

5.

XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„CO2 HEITMETE, KÜTUSEKULU, ELEKTRIENERGIAKULU JA ÜHE LAADIMISEGA LÄBITAVA VAHEMAA KINDLAKSMÄÄRAMINE”;

b)

sissejuhatus asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lisas on sätestatud CO2 heitmete, kütusekulu, elektrienergiakulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega seotud nõuded.”;

c)

Punkt 3.1. asendatakse järgmisega:

3.1.   CO2 heitmete, kütusekulu, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmiseks kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 6.–10. lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja spetsifikatsioone allpool kirjeldatud eranditega.”;

d)

punkti 1.4.3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

1.4.3.   Kütusekulu väljendatuna liitrites 100 km kohta (bensiini, veeldatud naftagaasi, etanooli (E85) või diislikütuse puhul), kuupmeetrites (m3) 100 km kohta (maagaasi/biometaani ning vesiniku ja maagaasi segu puhul) või kilogrammides 100 km kohta (vesiniku puhul) arvutatakse järgmiste valemite abil:”;

e)

lisatakse järgmised punktid f ja g:

„f)

vesiniku ja maagaasi segudel töötavad ottomootoriga sõidukid:

Formula

g)

gaasilisel vesinikul töötavad sõidukid:

Formula

Eelneval kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja sõidukite puhul, mis töötavad kas gaasilisel või vedelal vesinikul, võib tootja valida alternatiivina eespoolsele meetodile kas valemi

FC = 0,1 · (0,1119 · H 2 O + H 2)

või meetodi vastavalt standardprotokollidele, nagu näiteks SAE J2572.”;

f)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nendes valemites:

FC= kütusekulu liitrites 100 km kohta (bensiini, etanooli, veeldatud naftagaasi, diisli või biodiisli puhul), kuupmeetrites (m3) 100 km kohta (maagaasi ning vesiniku ja maagaasi segude puhul) või kilogrammides 100 km kohta vesiniku puhul;

HC= mõõdetud süsivesinike heitkogus, g/km

CO= mõõdetud süsinikmonooksiidi heitkogus, g/km

CO2= mõõdetud süsinikdioksiidi heitkogus, g/km

H2O= mõõdetud H2O heitkogus, g/km

H2= mõõdetud H2 heitkogus, g/km

A= maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides

D= katses kasutatud kütuse tihedus.

Gaasiliste kütuste puhul on D tihedus 15 °C juures.

d= 1. tüübi katsega katsetatud sõiduki läbitud teoreetiline vahemaa kilomeetrites

p1 = rõhk gaaskütuse mahutis enne töötsüklit, Pa

p2 = rõhk gaaskütuse mahutis pärast töötsüklit, Pa

T1 = temperatuur gaaskütuse mahutis enne töötsüklit, K

T2 = temperatuur gaaskütuse mahutis pärast töötsüklit, K

Z1 = gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p1 ja temperatuuril T1

Z2 = gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p2 ja temperatuuril T2

V= gaasilise kütuse mahuti ruumala kuupeetrites

Kokkusurutavustegur saadakse järgmisest tabelist.

T(k)

p(bar)\

33

53

73

93

113

133

153

173

193

213

233

248

263

278

293

308

323

338

353

5

0,8589

0,9651

0,9888

0,9970

1,0004

1,0019

1,0026

1,0029

1,0030

1,0028

1,0035

1,0034

1,0033

1,0032

1,0031

1,0030

1,0029

1,0028

1,0027

100

1,0508

0,9221

0,9911

1,0422

1,0659

1,0757

1,0788

1,0785

1,0765

1,0705

1,0712

1,0687

1,0663

1,0640

1,0617

1,0595

1,0574

1,0554

1,0535

200

1,8854

1,4158

1,2779

1,2334

1,2131

1,1990

1,1868

1,1757

1,1653

1,1468

1,1475

1,1413

1,1355

1,1300

1,1249

1,1201

1,1156

1,1113

1,1073

300

2,6477

1,8906

1,6038

1,4696

1,3951

1,3471

1,3123

1,2851

1,2628

1,2276

1,2282

1,2173

1,2073

1,1982

1,1897

1,1819

1,1747

1,1680

1,1617

400

3,3652

2,3384

1,9225

1,7107

1,5860

1,5039

1,4453

1,4006

1,3651

1,3111

1,3118

1,2956

1,2811

1,2679

1,2558

1,2448

1,2347

1,2253

1,2166

500

4,0509

2,7646

2,2292

1,9472

1,7764

1,6623

1,5804

1,5183

1,4693

1,3962

1,3968

1,3752

1,3559

1,3385

1,3227

1,3083

1,2952

1,2830

1,2718

600

4,7119

3,1739

2,5247

2,1771

1,9633

1,8190

1,7150

1,6361

1,5739

1,4817

1,4823

1,4552

1,4311

1,4094

1,3899

1,3721

1,3559

1,3410

1,3272

700

5,3519

3,5697

2,8104

2,4003

2,1458

1,9730

1,8479

1,7528

1,6779

1,5669

1,5675

1,5350

1,5062

1,4803

1,4570

1,4358

1,4165

1,3988

1,3826

800

5,9730

3,9541

3,0877

2,6172

2,3239

2,1238

1,9785

1,8679

1,7807

1,6515

1,6521

1,6143

1,5808

1,5508

1,5237

1,4992

1,4769

1,4565

1,4377

900

6,5759

4,3287

3,3577

2,8286

2,4978

2,2714

2,1067

1,9811

1,8820

1,7352

1,7358

1,6929

1,6548

1,6207

1,5900

1,5623

1,5370

1,5138

1,4926

Kui p ja T vajalikud sisendväärtused ei ole tabelis märgitud, saadakse kokkusurutavustegur tabelis märgitud kokkusurutavustegurite lineaarinterpoleerimise abil, valides välja need, mis on otsitud väärtusele lähimad.”.

(1)  Kui kahekütuseline ja segakütuseline sõiduk on ühendatud, kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

(2)  Säte on ajutine, biodiisli suhtes tehakse ettepanek lisanõuete kohta hiljem.

(3)  Üksnes bensiinikatse enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi. Alates neist kuupäevadest tehakse katse mõlema kütusega. Kasutatakse IX lisa punktis B nimetatud E75 etalonkütust.

(4)  Kui sõidukit käitatakse vesinikuga, määratakse kindlaks vaid NOx heitmed”;

(5)  Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)

(6)  Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, käsitatakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavate sõidukitena.”;

(7)  Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)

(8)  ELT L 72, 14.3.2008, lk 113.”

(9)  ELT L 158, 19.6.2007, lk 34.”;

(10)  Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei tõmmata midagi maha)”

(11)  Ei kondenseerita.

(12)  Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kombineeritult: 1900 μmol/mol.

(13)  Vesinik ei sisalda tolmu, liiva, mustust, vaike, õli ega muid aineid koguses, millest piisab, et kahjustada tangitava sõiduki (mootori) kütusesüsteemi seadmeid.

(14)  Vesinikkütuse indeks määratakse kindlaks, lahutades 100 mooliprotsendist tabelis (gaaside üldsisaldus) loetletud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) üldsisalduse, väljendatuna mooliprotsentides. See on väiksem kõikide tabelis esitatud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) lubatud piirmäärade summast.

(15)  Gaaside üldsisalduse väärtus on tabelis loetletud koostisosade (v.a vesinik) väärtuste summa, välja arvatud tahked osakesed.”

Top