30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 8 lõikes 3 nõutakse, et reitinguagentuur peab kasutama krediidireitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril, sealhulgas järeltestimisel.

(2)

Käesolevat määrust on tarvis selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (2) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt tehtava hindamise läbipaistvus ning ühtsed eeskirjad seoses määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuetega.

(3)

Kui ESMA vaatab määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 15 kohaselt läbi reitinguagentuuri registreerimise taotlust, peab ta hindama, kas reitinguagentuur täidab sama määruse artikli 8 lõike 3 nõudeid. Pärast reitinguagentuuri registreerimist peab ESMA tema poolt teostatava kestva järelevalve raames hindama – alati, kui ta sellist hindamist vajalikuks peab –, kas reitinguagentuur täidab jätkuvalt artikli 8 lõike 3 nõudeid.

(4)

Määrus (EÜ) nr 1060/2009, eelkõige selle artikkel 23, ei luba ESMA-l, komisjonil ega ühelgi liikmesriigi ametiasutusel sekkuda krediidireitingute ega nende andmise meetodite sisusse. Vastavalt sellele tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad, mille alusel neid meetodeid hinnata, kuid määrus ei tohiks anda neile asutustele õigust otsustada nende meetodite kohaselt antud krediidireitingu õigsuse üle.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 6 lõige 2, kui seda lugeda koos määruse I lisa A jao punktiga 9, nõuab, et reitinguagentuur kehtestab järelevalve funktsiooni, mille eesmärk on vaadata korrapäraselt läbi meetodid, mudelid ja peamised reitingueeldused, nagu matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, nende mis tahes olulised muutused või kohandused ning meetodite, mudelite ja peamiste reitingueelduste asjakohasus nende kasutamisel või kavandatud kasutamisel uutele finantsinstrumentidele reitingu andmiseks.

(6)

Käesolev määrus tugineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõule, mille on ESMA komisjonile esitanud heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 10 sätestatud menetlusele.

(7)

ESMA on käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta viinud läbi avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust. Lisaks esitas ESMA 2011. aasta mais üleskutse esitada tõendeid, et koguda turuosalistelt teavet,

a)

sisaldavad selgeid ja usaldusväärseid kontrollimehhanisme ja protsesse meetodite edasiarendamiseks ja seonduvateks heakskiitmisteks ning mis võimaldavad asjakohast vaidlustamist;

b)

ühendavad endas kõiki peamisi tegureid, mida peetakse oluliseks sellise üksuse või finantsinstrumendi krediidivõimelisuse määramisel, millele reiting antakse, ning mida toetavad statistika, varasemad kogemused või tõendid;

c)

võtavad arvesse selliste sama riskiteguriga seotud üksuste või finantsinstrumentide, millele reiting antakse, ning selliste riskitegurite, mille suhtes krediidireitingute andmise meetodid on tundlikud, vahelist modelleeritud seost;

d)

hõlmavad usaldusväärseid, asjakohaseid ja kvaliteediga seotud analüütilisi mudeleid, peamisi krediidireitingute määramise eeldusi ja kriteeriume, kui need on kehtestatud.

a)

kõik kvalitatiivsed tegurid, sealhulgas kvalitatiivse hindamise ulatus iga teguri puhul;

b)

kõik kvantitatiivsed tegurid, sealhulgas peamised muutujad, teabeallikad, põhieeldused, modelleerimis- ja kvantitatiivsed tehnikad.

a)

iga krediidireitingute andmise meetodites kasutatud kvalitatiivse ja kvantitatiivse teguri olulisuse kirjeldus, sealhulgas, kui see on asjakohane, neile teguritele omistatud suhtelise kaalu kirjeldus ja põhjendus ning nende mõju krediidireitingule;

b)

hinnang nendes krediidireitingute andmise meetodites kasutatud põhieelduste ning makromajanduse või finantsandmetest tuletatud kriitiliste riskitegurite vahelise seose kohta ning

c)

hinnang seose kohta nendes krediidireitingute andmise meetodites kasutatud põhieelduste ning nendest meetoditest aja jooksul põhjustatava krediidireitingute volatiilsuse vahel.

a)

reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatud liikmed;

b)

reitinguagentuuri järelevalve funktsioon;

c)

mis tahes muu asjaomane isik või komitee, kes tegeleb krediidireitingute andmise meetodite jälgimise ja läbivaatamisega.

a)

neid jätkuvalt kasutada, välja arvatud juhul, kui on olemas objektiivne põhjus, miks krediidireitingute andmise meetodeid muuta või lõpetada nende kasutamine;

b)

võtta kohe arvesse iga käimasoleva seire või kontrolli tulemusi, eriti juhul, kui muutused struktuursetes makromajanduslikes või finantsturu tingimustes võivad nende meetoditega saadud krediidireitinguid mõjutada;

c)

võrrelda krediidireitinguid eri varaklasside lõikes.

a)

neid meetodeid sobiva ajavahemiku jooksul ja eri varaklasside lõikes rakendades määratud krediidireitingute varasem usaldusväärsus ja prognoosivõime;

b)

määr, kuivõrd reitingumudelis kasutatud eeldused hälbivad tegelikest makseviivituse määradest ja kahjumääradest.

a)

uurida krediidireitingute andmise meetodite tundlikkust muutuste suhtes nende mis tahes algeeldustes, sealhulgas kvalitatiivsetes ja kvantitatiivsetes tegurites;

b)

teha nende krediidireitingute andmise meetoditega saadud varasemate krediidireitingute täpne ja asjakohane hindamine;

c)

kasutada usaldusväärseid sisendeid, sealhulgas sobivat andmevalimite suurust;

d)

võtta kõigi kasutatavate krediidireitingu kategooriate osas (nagu struktureeritud finantsinstrumendid, riigid, ettevõtted, finantseerimisasutused, kindlustus, riigivõlakirjad) asjakohaselt arvesse nende üksuste või finantsinstrumentide peamisi geograafilisi piirkondi, millele reitinguid antakse.

a)

regulaarsed krediidireitingute ja tulemuslikkuse ülevaated reitingu saanud üksuste ja finantsinstrumentide kohta;

b)

valimisisene ja -väline testimine;

c)

varasemad valideerimise või järeltestimise andmed.

a)

tagab, et krediidireitingute andmise meetodid võimaldavad krediidivõimelisust mõistlikult prognoosida;

b)

kohaldab sisemisi protseduure järjekindlalt ja pikema aja jooksul ning eri turusegmentide lõikes;

c)

on kehtestanud protseduurid, millega tagatakse järeltestimise käigus esile tõstetud süsteemsete krediidireitingute anomaaliate tuvastamine ning asjakohane käsitlemine.