Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0080

    Komisjoni määrus (EL) nr 80/2010, 28. jaanuar 2010 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend

    ELT L 25, 29.1.2010, p. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/80(1)/oj

    29.1.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 25/1


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 80/2010,

    28. jaanuar 2010,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (1) (edaspidi „IPA määrus”), eriti selle artikli 3 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (2) on sätestatud IPA määruse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

    (2)

    Arvestades IPA määruse esimestel rakendamisaastatel saadud kogemusi, tundub vajalik teha määruses (EÜ) nr 718/2007 väiksemaid muudatusi, millega kõrvaldatakse mõned vastuolud ja ekslikud viited, muudetakse mõnede artiklite tekst selgemaks ning täiendatakse mõnda erisätet, et muuta õigusakti rakendamine sidusamaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

    (3)

    On vaja täiendavalt selgitada, millal IPA erinevate rahastamisvahendite puhul kohaldatakse lisaks üldsätetele ka erisätteid. Abi hindamist käsitlevad sätted tuleks viia vastavusse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (4) tagades samal ajal parema sidususe kõigi IPA rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate üldsätete ja iga IPA rahastamisvahendi suhtes kohaldatavate erisätete vahel.

    (4)

    Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahendit käsitlevad erisätted peaksid paremini peegeldama IPA määruse sätteid, pidades silmas IPA määruse I lisas loetletud riikidele antava abi valdkondi ja võimalust kavandada abi andmist nii mitme- kui ka üheaastaste programmidena. Selleks et tagada sidus lähenemisviis IPA rahastamisvahenditele, oleks vaja tõsta ühenduse toetuse ülemmäära investeerimistegevuse puhul 85 protsendini abikõlblikest kuludest, et viia see vastavusse regionaalarengu rahastamisvahendist antava investeerimisabi muudetud osatähtsusega.

    (5)

    Tundub, et piiriülese koostöö rahastamisvahendi erisätetes, eelkõige neis, mis käsitlevad abisaajariikide ja liikmesriikide vaheliste piiriüleseid programme, tuleb oluliselt suurendada eelmakse summat, mida osalejariigid maksavad komisjoni maksete vastuvõtjaks määratud asutusele.

    (6)

    Mõned regionaalarengu rahastamisvahendi, inimressursside arendamise rahastamisvahendi ja maaelu arendamise rahastamisvahendi erisätted tuleb viia kooskõlla eeskirjadega, mis reguleerivad ELi liikmesriikide maaelu arendamise fonde ning nende eeletapi moodustavaid struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi.

    (7)

    Käesoleva määrusega kehtestatud sätted on kooskõlas ühinemiseelse abi komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 718/2007 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 8 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    abisaaja riigi tegevuskava koostamise ja korrapärase ajakohastamisega seotud sätted, pidades silmas, et tegevuskavas esitatakse soovituslikud võrdlusalused ja tähtajad artiklites 14 ja 18 osutatud komisjonipoolse eelkontrollita detsentraliseerimise saavutamiseks ning arvestades, et need sätted on nõutavad ainult nende rahastamisvahendite või programmide puhul, mille puhul artiklis 14 osutatud komisjoni otsuses haldusvolituste andmise kohta nõutakse komisjonipoolset eelkontrolli.”

    2)

    Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 31

    Eriorganid

    Artiklis 21 sätestatud struktuuride ja ametiasutuste määratletud üldraamistikus võib artiklis 28 kirjeldatud ülesanded liigitada ja teha nende täitmise ülesandeks eriorganitele, mis tegutsevad kas määratud tegevstruktuuride raames või neist väljaspool. Sellise liigitamise ja ülesannete määramise korral järgitakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 kehtestatud asjakohast ülesannete lahususe põhimõtet ning tagatakse, et lõplik vastutus nimetatud artiklis kirjeldatud ülesannete täitmise eest jääb määratud tegevstruktuuri kanda. Kõnealune struktuur vormistatakse kirjalike lepingutega, selle akrediteerib siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja selle haldamise delegeerib komisjon.”

    3)

    Artiklit 34 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Enne esmakordset haldamise delegeerimist ja pärast 1. jaanuari 2007 võib abikõlblik olla ka konkursikutsete või pakkumismenetluste algatamine tingimusel, et kõnealune esmakordne haldamise delegeerimine toimub asjaomase tegevuse või menetlusega kaasnevas reservatsioonis määratletud tähtaja jooksul ja et komisjon kiidab asjaomased dokumendid eelnevalt heaks, välja arvatud maaelu arendamise rahastamisvahendi puhul. Sõltuvalt haldamise delegeerimist käsitlevast otsusest võib kõnealused konkursikutsed või pakkumismenetlused tühistada või neid muuta.”

    b)

    Lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „3.   Kui IPA rahastamisvahendi kohta kehtestatud erisätetes ei ole sätestatud teisiti, ei ole järgmised kulud IPA määruse alusel abikõlblikud:”

    4)

    Artikli 35 lõike 3 teine taane asendatakse järgmisega:

    „—

    regionaalarengu rahastamisvahendi suhtes.”

    5)

    Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 36

    Intresside kuuluvus

    Kõik rahastamisvahendite eurokontodelt (mille on detsentraliseeritud haldamise korral avanud riiklik fond) teenitud intressid jäävad abisaajale riigile. Programmi ühendusepoolse rahastamise tulemusel kogunenud intressid kirjendatakse üksnes sellele programmile, loetakse abisaaja riigi vahendiks kui riigisisese avaliku sektori toetus ja deklareeritakse komisjonile programmi lõpetamisel.”

    6)

    Artikli 37 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Iga tegevust, millele erinevatest IPA rahastamisvahenditest abi antakse, peavad toetama nii riik kui ka ühendus, kui iga rahastamisvahendi kohta kehtestatud erisätetes ei ole sätestatud teisiti.”

    7)

    Artikli 40 lõige 7 asendatakse järgmisega:

    „7.   Abisaaja riigi esitatud programmis, tõendatud kuluaruannetes, maksetaotlustes ning rakendamisaruannetes nimetatud kulude summad esitatakse eurodes. Abisaajad riigid konverteerivad riigi vääringus kantud kulud eurodesse, kasutades komisjoni määratud selle kuu raamatupidamise euro vahetuskurssi, millal kulu kanti riikliku fondi või asjaomase tegevstruktuuri raamatupidamisarvestusse.”

    8)

    Artikli 47 lõike 1 kolmas taane asendatakse järgmisega:

    „—

    komisjon vabastab eelarvelise kulukohustuse lõppmakse”

    9)

    Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja, kel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, teeb tegevuses või programmis avastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades asjaomasele tegevusele või programmile antud ühenduse toetuse kas täielikult või osaliselt. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja võtab arvesse eeskirjade eiramise laadi ja tõsidust ning ühenduse toetusele tekitatud rahalist kahju.”

    b)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Eeskirjade eiramise korral nõuab siseriiklik eelarvevahendite käsutaja lõplikule abisaajale makstud ühenduse toetuse vastavalt siseriiklikele sissenõudmismenetlustele tagasi.”

    10)

    Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Komisjon teostab artiklis 5 kirjeldatud mitmeaastaste suunavate kavandamisdokumentide eelhindamist.”

    b)

    Lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Programmide suhtes teostatakse vastavalt vajadusele eelhindamist, vahehindamist ja järelhindamist kooskõlas käesoleva määruse II osas iga IPA rahastamisvahendi kohta kehtestatud erisätete ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 21.”

    c)

    Lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.

    d)

    Lõige 7 asendatakse järgmisega:

    „7.   Hindamiste tulemusi võetakse arvesse programmide koostamise ja rakendamise tsüklis.”

    11)

    Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Detsentraliseeritud halduse korral asutab abisaaja riik kuue kuu jooksul alates esimese rahastamislepingu jõustumisest kokkuleppel ühinemiseelse abi rahastamisvahendi riikliku koordinaatori ja komisjoniga IPA järelevalvekomitee, et tagada IPA rahastamisvahendite rakendamise sidusus ja kooskõlastatus.”

    12)

    Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   IPA järelevalvekomiteed abistavad IPA rahastamisvahendite raames kuue kuu jooksul alates esimese rahastamislepingu jõustumisest moodustatud valdkondlikud järelevalvekomiteed vastavalt II osas kehtestatud erisätetele. Valdkondlikud järelevalvekomiteed on seotud programmide või rahastamisvahenditega. Vajadusel võivad nende liikmete hulka kuuluda kodanikuühiskonna esindajad.”

    13)

    Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 60

    Järelevalve tsentraliseeritud ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse korral

    Tsentraliseeritud ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse korral võib komisjon võtta kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks asjaomaste programmide järelevalveks. Rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse korral võib kõnealuseid meetmeid rakendada ühiselt asjaomas(t)e rahvusvahelis(t)e organisatsiooni(de)ga. Järelevalvesse võib kaasata riikliku IPA koordinaatori.”

    14)

    Artikli 62 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Detsentraliseeritud halduse korral vastutavad tegevstruktuurid lõplike abisaajate nimekirja, tegevuse nimetuste ja igale tegevusele eraldatud ühenduse vahendite avaldamise korraldamise eest. Nad tagavad lõplike abisaajate teavitamise sellest, et rahastamise vastuvõtmisega nõustuvad nad ka enda lisamisega avaldatavasse lõplike abisaajate nimekirja. Kõiki selles nimekirjas sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 nõuetega (5).

    15)

    Artikli 64 lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lause:

    „Komisjon võib käesoleva rahastamisvahendi raames ja eespool loetletud valdkondades iga juhtumi kohta tehtava üksikotsusega anda abi IPA määruse I lisas loetletud liikmesriikidele, kellele ei ole veel artikli 14 kohaselt haldusvolitusi antud.”

    16)

    Artikli 66 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

    „c)

    lõpliku abisaaja esitatava pangagarantii või samalaadse tagatisega seotud kulud.”

    17)

    Artikli 67 lõikes 2 asendatakse kaks „75 %” määra „85 %” määraga ja „25 %” määr „15 %” määraga.

    18)

    Artiklis 68 asendatakse sissejuhatavad sõnad järgmistega:

    „Põhimõtteliselt antakse käesolevast rahastamisvahendist abi järgmisel kujul:”

    19)

    Artikli 69 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „1.   Komisjon kiidab heaks riiklikud programmid abisaaja riigi esitatud ettepanekute põhjal, milles võetakse arvesse artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides sätestatud põhimõtteid ja prioriteete. Eelkõige loetletakse ettepanekutes prioriteetsed suunad, mida asjaomases abisaajas riigis toetatakse ja mis võivad hõlmata artiklis 64 kehtestatud abi andmise valdkondi.

    2.   Abisaajariikide ettepanekud valitakse läbipaistvate menetluste kaudu, sealhulgas konsulteerides ettepanekute kavandite koostamise ajal asjaomaste sidusrühmadega.

    3.   Pärast komisjoni ja abisaaja riigi vahel toimunud riigi ettepanekute arutelusid esitab abisaaja riik igal aastal komisjonile projektide toimikud. Projektide toimikutes nähakse selgelt ette prioriteetsed suunad, kavandatud tegevus ja nende rakendamiseks valitud meetodid. Komisjon koostab projektide toimikuid silmas pidades rahastamisettepanekud.”

    20)

    Artikli 72 lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Piirkondlikud programmid hõlmavad abisaajaid riike Lääne-Balkanil. Eelkõige on programmi eesmärk lepitamine, ülesehitustöö ja poliitiline koostöö kõnealuses piirkonnas.”

    21)

    Artikli 73 lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Komisjon rakendab piirkondlikke ja horisontaalprogramme tsentraliseeritult või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt toimuva halduse kaudu vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 53d määratletule.”

    22)

    Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    korraldada artiklis 69 nimetatud ettepanekute ettevalmistamist;”

    b)

    lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Viidates artiklile 28 hõlmab tegevstruktuur üht või mitut rakendusasutust, mis luuakse abisaaja riigi valitsusasutuste raames või nende otsese kontrolli all.”

    23)

    Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 78

    Rakenduspõhimõtted ühenduse programmides ja ametite töös osalemise korral

    Ühenduse programmides ja ametite töös osalemise korral seisneb rakendamine abisaaja riigi rahalise toetuse selle osa programmi ja ameti eelarvesse maksmises, mida rahastatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. Detsentraliseeritud halduse korral teeb makse riiklik fond ja tsentraliseeritud halduse korral abisaajariikide ministeeriumid või muud asjaomased avalik-õiguslikud asutused. Viimasel juhul ei tee komisjon ühenduse toetuse eelmakseid.”

    24)

    Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 82

    Hindamine

    1.   Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahendi alusel rakendatavate programmide suhtes viiakse läbi eelhindamist ning vahe- ja/või järelhindamist kooskõlas artikliga 57.

    2.   Enne abisaajale riigile haldusvolituste andmist teostab komisjon kõik hindamised.

    Pärast haldusvolituste andmist vastutab abisaaja riik vahehindamiste läbiviimise eest vastavalt vajadusele, ilma et see piiraks komisjoni õigust teostada kõiki erakorralisi hindamisi, mida ta vajalikuks peab.

    Vastutus eel- ja järelhindamiste eest jääb komisjonile ka pärast seda, kui ta on andnud haldusvolitused üle abisaajale riigile, ilma et see piiraks abisaaja riigi õigust teostada kõiki selliseid hindamisi, mida ta vajalikuks peab.

    3.   Kooskõlas IPA määruse artikliga 22 saadetakse asjaomased hindamisaruanded arutamiseks ühinemiseelse abi komiteele.”

    25)

    Artikli 86 lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Piiriülese koostöö rahastamisvahendi raames võib vastavalt vajadusele samuti toetada abisaajate riikide abikõlblike piirkondade osalemist struktuurifondide Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki täitvates riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes programmides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1638/2006 (6) sätestatud mitmepoolsetes merepiirkondade programmides. Eeskirjad, mis reguleerivad abisaajate riikide osalemist eespool nimetatud programmides, sätestatakse vastavalt vajadusele asjaomastes programmdokumentides ja/või rahastamislepingutes.

    26)

    Artiklit 89 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 2 punkt b jäetakse välja.

    b)

    Lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

    „g)

    maa ostusumma, mis moodustab kuni 10 % asjaomase tegevuse abikõlblikest kuludest.”

    27)

    Artiklit 92 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Kui piiriülese programmi rakendamine toimub artiklis 99 osutatud üleminekukorra alusel, sõlmitakse komisjoni ja iga programmis osaleva abisaaja riigi vahel ühe- või mitmeaastased rahastamislepingud. Iga selline rahastamisleping hõlmab asjaomas(t)el aasta(te)l abisaajale riigile antavat ühenduse toetust, mida on täpsustatud artikli 99 lõikes 2 osutatud rahastamiskavas.”

    b)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Artikli 86 lõike 1 punktis b osutatud koostööd käsitlevate piiriüleste programmide puhul sõlmitakse artikli 91 lõikes 6 osutatud otsuse alusel komisjoni ja iga programmis osaleva abisaaja riigi vahel ühe- või mitmeaastased rahastamislepingud. Iga selline rahastamisleping hõlmab asjaomas(t)el aasta(te)l abisaajale riigile antavat ühenduse toetust, mida on täpsustatud artikli 94 lõike 2 teises lõigus osutatud rahastamiskavas.”

    28)

    Artikli 94 lõike 1 punkti h alapunkt iii asendatakse järgmisega:

    „iii)

    vajadusel teave pädeva ametiasutuse kohta, kes võtab vastu komisjonilt laekuvaid makseid, ning organi või organite kohta, kes vastutavad maksete tegemise eest lõplikele abisaajatele;”

    29)

    Artiklit 95 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Osalevad riigid võivad ühise tegevuse välja valida ka väljaspool konkursikutseid. Sel juhul tuleb ühine tegevus kas eraldi ära märkida piiriüleses programmis või kui ühine tegevus on piiriülese programmi prioriteetide või meetmetega sidus, siis määratleda see mis tahes ajal pärast programmi vastuvõtmist artiklis 110 või artiklis 142 osutatud ühise järelevalvekomitee otsuses.”

    b)

    Lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Artikli 86 lõike 1 punktis a osutatud koostööd käsitlevate piiriüleste programmide jaoks valitud tegevuses osalevad vähemalt ühe osaleva liikmesriigi ja ühe osaleva abisaaja riigi lõplikud abisaajad.”

    30)

    Artikkel 96 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 96

    Peamise abisaaja ja teiste lõplike abisaajate kohustused

    1.   Artikli 86 lõike 1 punktis a osutatud koostööd käsitlevate piiriüleste programmide puhul määravad asjaomases tegevuses osalevad lõplikud abisaajad enne tegevust käsitleva ettepaneku esitamist endi hulgast peamise abisaaja. Peamine abisaaja, kelleks määratakse ühe osaleva riigi abisaaja, täidab järgmisi ülesandeid:

    a)

    kehtestab tegevuses osalevate lõplike abisaajatega suhtlemise korra lepingus, mis sisaldab muu hulgas sätteid, mis tagavad tegevuse jaoks eraldatud vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise korra;

    b)

    tagab kogu tegevuse rakendamise;

    c)

    vastutab ühenduse toetuse ülekandmise eest tegevuses osalevatele lõplikele abisaajatele;

    d)

    tagab, et tegevuses osalevate lõplike abisaajate kulud on kantud vastavalt tegevuse rakendamise eesmärkidele ja vastavad nende abisaajate poolt kokku lepitud tegevusele;

    e)

    kontrollib, kas tegevuses osalevate lõplike abisaajate kulud on artiklis 108 osutatud revidentide poolt kinnitatud.

    2.   Artikli 86 lõike 1 punktis a osutatud koostööd käsitlevate piiriüleste programmide puhul, mida rakendatakse artiklis 99 sätestatud üleminekukorra alusel:

    a)

    määravad asjaomases tegevuses osalevate liikmesriikide lõplikud abisaajad enne tegevust käsitleva ettepaneku esitamist endi hulgast peamise abisaaja. Peamine abisaaja, kelleks määratakse ühe osaleva riigi abisaaja, täidab lõike 1 punktides a–e sätestatud ülesandeid tegevuse selle osa suhtes, mis toimub liikmesriikides;

    b)

    määravad iga asjaomases tegevuses osaleva abisaaja riigi lõplikud abisaajad enne tegevust käsitleva ettepaneku esitamist endi hulgast peamise abisaaja. Peamised abisaajad, kes määratakse asjaomastes osalevates abisaajates riikides, täidavad lõike 1 punktides a–d loetletud ülesandeid tegevuse selle osa suhtes, mis toimub asjaomastes riikides.

    Osalevate liikmesriikide ja abisaajate riikide peamised abisaajad tagavad asjaomase tegevuse täpse koordineerimise.

    3.   Artikli 86 lõike 1 punktis b osutatud koostööd käsitlevate piiriüleste programmide puhul määravad iga asjaomases tegevuses osaleva abisaaja riigi lõplikud abisaajad enne tegevust käsitleva ettepaneku esitamist endi hulgast peamise abisaaja. Peamised abisaajad, kes määratakse asjaomastes osalevates abisaajates riikides, täidavad lõike 1 punktides a–d loetletud ülesandeid tegevuse selle osa suhtes, mis toimub asjaomastes riikides.

    Osalevate abisaajate riikide peamised abisaajad tagavad asjaomase tegevuse täpse koordineerimise.

    4.   Iga asjaomases tegevuses osalev lõplik abisaaja kannab vastutust deklareeritud kuludega seotud eeskirjade eiramise korral.”

    31)

    Artikli 97 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Projekti tasandil võivad väljaspool esimeses lõigus määratletud programmipiirkonda kantud kulud olla erandjuhtudel abikõlblikud, kui asjaomase projekti eesmärke on võimalik saavutada üksnes nimetatud kulusid kandes.”

    32)

    Artikli 103 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    kontrollida kulude korrapärasust. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikli 13 asjakohaseid sätteid. Korraldusasutus veendub, et iga tegevuses osaleva lõpliku abisaaja kulud oleksid artiklis 108 osutatud revidendi poolt kinnitatud;”

    33)

    Artikli 104 punkt g asendatakse järgmisega:

    „g)

    saata komisjonile iga aasta 31. märtsiks aruanne, milles märgitakse piiriülese programmi iga prioriteetse suuna kohta:

    i)

    eelneva aasta jooksul esitatud kuluaruandest pärast tegevusele antava avaliku sektori toetuse osalist või täielikku tühistamist tagasivõetud summad;

    ii)

    tagasimakstud summad, mis on eelmisel aastal esitatud kuluaruannetest maha arvatud;

    iii)

    aruanne eelneva aasta 31. detsembri seisuga tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta, liigitatuna sissenõudekorralduse väljastamise aasta järgi;

    iv)

    selliste summade loetelu, mille kohta on eelmise aasta jooksul kindlaks tehtud, et neid ei ole võimalik tagasi saada või mille puhul eeldatakse, et neid tagasi ei saa, liigitatuna tagasinõudekorralduse väljastamise aasta järgi.

    Punktide i–iii kohaldamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 138 lõikega 2 iga prioriteetse suuna kohta kogusummad, mis on seotud komisjonile määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikli 28 kohaselt teatatud eeskirjade eiramisega.

    Punkti iv kohaldamiseks tähistatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 138 lõikega 2 iga summa, mis on seotud komisjonile määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikli 28 kohaselt teatatud eeskirjade eiramisega, sellele eeskirjade eiramisele määratud viitenumbriga või muul asjakohasel viisil.

    Sertifitseerimisasutus märgib iga punktis iv osutatud summa puhul, kas ta taotleb ühenduse osa katmist Euroopa Liidu üldeelarvest.

    Kui komisjoni ei ole ühe aasta jooksul alates aruande esitamise kuupäevast nõudnud käesoleva määruse artikli 114 lõikes 2 osutatud teavet, ei ole osalevatele riikidele kirjalikult teatanud oma kavatsusest algatada asjaomase summa kohta uurimine ega ole osalevatelt riikidelt nõudnud tagasinõudmismenetluse jätkamist, kaetakse ühenduse osa Euroopa Liidu üldeelarvest.

    Aastane tähtaeg ei kehti pettusekahtluse või kindlakstehtud pettuse korral.”

    34)

    Artikli 105 lõike 1 punktis d asendatakse kuupäev 31. detsember kuupäevaga 31. märts.

    35)

    Artikli 108 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Iga osalev riik tagab, et revidendid saavad kulud kinnitada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil lõplik abisaaja need revidentidele esitas.”

    36)

    Artiklit 112 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „neljanda aasta 31. detsembriks” sõnadega „viienda aasta 31. detsembriks”.

    b)

    Lõike 2 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

    „i)

    lõpliku abisaaja kantud kulud, mis on esitatud korraldusasutusele saadetud maksetaotluses, ning nendele vastav avaliku sektori toetus;”

    37)

    Artikli 115 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    kulude hüvitamiseks esitatud lõplike abisaajate taotluste vastuvõtmise, kontrollimise ja kinnitamise menetlused ning lõplikele abisaajatele tehtavate maksete kinnitamise, teostamise ja raamatupidamisarvestuses kirjendamise menetlused;”

    38)

    Artikli 121 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Teenus-, tarne- ja töölepingute sõlmimise puhul järgitakse hankemenetluste läbiviimisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 teise osa IV jaotise 3. peatükki, määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 teise osa III jaotise 3. peatükki ning komisjoni otsuse K(2007) 2034 sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikidega koostöö tegemise eesmärgil Euroopa Ühenduste üldeelarvest rahastatavate teenus-, tarne- ja töölepingute puhul kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi, välja arvatud punkt II.8.2.

    Kõnealuseid sätteid kohaldatakse kogu piiriülese programmiga hõlmatud piirkonnas nii liikmesriikide kui abisaajate riikide territooriumil.”

    39)

    Artikli 124 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Kui ühenduse vahenditest eraldatav toetus arvutatakse artikli 90 lõiget 2 silmas pidades avaliku sektori kulude põhjal, ei mõjuta teave mis tahes muude kulude kui avaliku sektori kulude kohta maksetaotluse alusel arvutatud maksmisele kuuluva summa suurust.”

    40)

    Artikkel 126 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 126

    Lõplikele abisaajatele tehtavate maksete täielikkus

    Artikli 40 lõikes 9 sätestatut kohaldatakse mutatis mutandis.”

    41)

    Artikli 127 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Kõnealused summad konverteeritakse eurodesse komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskursi alusel, millal lõplik abisaaja esitab kuluteate artiklis 108 osutatud korraldusasutusele. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.”

    42)

    Artikli 128 lõikes 1 asendatakse eelmakse suurus „25 %” suurusega „50 %”.

    43)

    Artiklit 139 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    Rakendusasutus vastutab asjaomases riigis elluviidava piiriülese programmi raames teenuste, tarnete ja töödega seotud pakkumismenetluste, lepingute sõlmimise, maksete, raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse ning toetustega seotud lepingute sõlmimise, maksete, raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse eest.”

    b)

    Lõige 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Tsentraliseeritud halduse korral määratletakse tegevstruktuuride ülesanded ja vastutus asjaomastes piiriülestes programmides.”

    44)

    Artikli 140 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    kiidab heaks kriteeriumid, mille alusel valitakse piiriülese programmi raames rahastatav tegevus, sealhulgas väljaspool konkursikutseid määratletud tegevus nagu osutatud artikli 95 lõikes 1;”

    45)

    Artikli 141 kolmas lõige asendatakse järgmisega:

    „Detsentraliseeritud halduse korral võib komisjon viia läbi erakorralisi hindamisi, kui ta peab seda vajalikuks.”

    46)

    Artiklit 148 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Lisaks artikli 34 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele ei ole abikõlblikud infrastruktuuride amortisatsioonikulud.”

    b)

    Lisatakse järgmine lõige 3:

    „3.   Erandina artikli 34 lõikest 3 võivad abikõlblikud olla ka üksnes tegevuse kaasrahastamise perioodiga seotud tegevuskulud, sealhulgas rendikulud.”

    47)

    Artikli 149 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Ühenduse toetus prioriteetse suuna tasandil ei ületa 85 % abikõlblikest kuludest.”

    48)

    Artiklit 150 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Käesoleva rahastamisvahendi puhul tähendab tulutoov projekt mis tahes ühinemiseelsest abist rahastada soovitavat tegevust, mis hõlmab investeeringut infrastruktuuri, mille kasutamise eest tasuvad vahetult kasutajad ja mis toob tulu, või mis tahes tegevust, mis hõlmab maa või hoonete müüki või rentimist või mis tahes muude tasuliste teenuste pakkumist.”

    b)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Tulutoovate projektide abikõlblikud kulutused, mida kasutatakse ühenduse toetuse arvutamiseks vastavalt artiklile 149, ei tohi olla suuremad kui investeeringu maksumuse hetkeväärtus, millest on lahutatud investeeringu kindla ajavahemiku puhastulu hetkeväärtus a) infrastruktuuri tehtavate investeeringute korral või b) muude projektide korral, kus tulusid on võimalik eelnevalt objektiivselt hinnata.”

    c)

    Lisatakse järgmine lõige 5:

    „5.   Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata:

    a)

    käesolevast rahastamisvahendist kaasrahastatava tegevuse suhtes, mille kogukulud on 1 miljon eurot või vähem;

    b)

    tulu suhtes, mis ettevõtetesse investeerimise korral saadakse kaasrahastatavate investeeringute majandusliku eluea jooksul;

    c)

    selliste rahastamisvahendite raames saadud tulu suhtes, mis lihtsustavad juurdepääsu rahastamisele riskikapitali, laenude ja tagatisfondide kaudu.”

    49)

    Artikli 152 lõikele 2 lisatakse punkt d:

    „d)

    lõpliku abisaaja esitatava pangagarantii või samalaadse tagatisega seotud kulud.”

    50)

    Artikli 156 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    pärast mitmeaastase suunava kavandamisdokumendi läbivaatamist;”

    51)

    Artiklile 160 lisatakse lõige 4:

    „4.   Regionaalarengu rahastamisvahendi puhul võib artiklis 156 osutatud rakenduskavade läbivaatamise ajal suurendada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eelmakseid kuni 30 protsendini kolmeks eelnevaks aastaks ettenähtud ühenduse toetusest.”

    52)

    Artikli 167 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    vaatab igal kohtumisel läbi rakendamistulemused, eelkõige iga prioriteetse suuna jaoks kavandatud eesmärkide saavutamise ning meetmed ja artiklis 57 osutatud vahehindamised; komitee teostab nimetatud järelevalvet artikli 155 lõike 2 punktis d osutatud näitajate põhjal.”

    53)

    Artikli 181 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Abisaajad riigid töötavad välja üksikasjaliku koolitusstrateegia lõikes 1 ettenähtud tegevuse rakendamiseks. Nimetatud strateegia sisaldab kriitilist hinnangut olemasolevate koolitusstruktuuride kohta, koolitusvajaduste analüüsi ja eesmärke. Samuti kehtestatakse strateegias koolituste pakkujate valiku kriteeriumid. Programmis esitatakse ka koolitusstrateegia kirjeldus.”

    54)

    Artikli 182 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Tehnilise abi tegevusega seoses peetakse nõu käesoleva rahastamisvahendi valdkondliku järelevalvekomiteega. Järelevalvekomitee kiidab igal aastal heaks tehnilise abi meetmete rakendamise aastase tegevuskava.”

    55)

    Artikli 184 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Iga programm sisaldab järgmist:

    a)

    praeguse olukorra kvantifitseeriv kirjeldus arenguerinevuste, -mahajäämuste ja -potentsiaali kohta, eelnevate ühenduse abi ja muu kahe- ja mitmepoolse abiga võetud meetmete peamised tulemused, kasutatud rahalised vahendid ja tulemuste hindamine;

    b)

    maapiirkondade praeguse olukorra analüüsil põhinev maaelu arendamise riikliku strateegia kirjeldus;

    c)

    riiklikul maaelu arendamise strateegial ja sõltumatute ekspertide osalusel koostatud asjaomaste sektorite analüüsil põhinev programmi strateegiliste prioriteetide kirjeldus. See sisaldab ka artikli 171 lõikes 1 sätestatud prioriteetsete suundade asjaomaste järelevalve- ja hindamisnäitajate kvantifitseeritud eesmärke;

    d)

    selgitus selle kohta, kuidas rakendatakse maaelu arendamise rahastamisvahendi raames rakendatavas tegevuses abisaajate riikide üldist strateegilist lähenemisviisi ja mitmeaastases suunavas kavandamisdokumendis määratletud valdkondlikke strateegiaid;

    e)

    üldine suunav finantstabel, kus esitatakse ülevaade iga maaelu arendamise meetme jaoks ettenähtud riiklikest, ühenduse ja vajaduse korral erasektori rahalistest vahenditest meetmete kaupa, samuti prioriteetsete suundade ELi kaasrahastamise määrad;

    f)

    artiklist 171 valitud meetmete kirjeldus, sealhulgas:

    lõplike abisaajate määratlus,

    geograafiline ulatus,

    abikõlblikkuse tingimused,

    järjestuspõhimõtted projektide valimisel,

    järelevalvenäitajad,

    kvantifitseeritud sihtnäitajad;

    g)

    programmi rakendamiseks loodud tegevuskorra kirjeldus, mis sisaldaks järelevalvet ja hindamist;

    h)

    programmi rakendamise eest vastutavate ametiasutuste ja organite nimetused;

    i)

    pädevate ametiasutuste ja organite ning asjakohaste majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapartnerite kaasamiseks peetud nõupidamiste tulemused ja vastuvõetud sätted;

    j)

    programmi eelhindamise tulemused ja esitatud soovitused, sealhulgas järelmeetmete kirjeldus, mida abisaaja riik on märkuste põhjal võtnud.”

    56)

    Artikli 193 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

    „1.   Käesoleva rahastamisvahendi puhul esitatakse artikli 61 lõikes 1 nimetatud valdkondlikud aastaaruanded komisjonile, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi riiklikule koordinaatorile ja siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale programmi rakendamise ajal kuue kuu jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu.”

    57)

    Lisa punkti 3 alapunktis o asendatakse järgmisega:

    „o)

    Ülesannete lahusus

    automaatse ristkontrollimise huvides jaotatakse ühe tehinguga seotud eri ülesanded erinevate töötajate vahel.”

    Artikkel 2

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 28. jaanuar 2010

    Komisjoni nimel

    eesistuja

    José Manuel BARROSO


    (1)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

    (2)  ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.

    (3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

    (4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

    (5)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

    (6)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.”


    Top