32001L0089

Nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ,

23. oktoober 2001,

ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 22. jaanuari 1980. aasta direktiivi 80/217/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed sigade klassikalise katku tõrjeks) [5] on sageli ja oluliselt muudetud. Nüüd, kui seda tuleb veelgi muuta, tuleks see direktiiv selguse ja ratsionaalsuse huvides uuesti sõnastada ühtse tekstina.

(2) Et elusloomi on mainitud asutamislepingu I lisas, on ühenduse üks ülesanne veterinaaria valdkonnas parandada sigade terviseseisundit, sel teel hõlbustades kauplemist sigade ja sigadest saadud toodetega, et tagada areng selle sektoris.

(3) Sigade klassikalise katku puhkemise puhuks on vaja sisse seada ühenduse tasandil tõrjemeetmed taudi likvideerimiseks, et tagada sigade sektori areng ning anda panus loomade tervise kaitsesse ühenduses.

(4) Sigade klassikalise katku puhang võib paisuda episootiliseks, põhjustades loomade suremust ja häireid sellises ulatuses, mis eriti ohustab seakasvatuse kasumlikkust tervikuna.

(5) Kõnealuse taudi kahtluse korral tuleb kohe võtta meetmeid, et taudi kinnitamise korral oleks võimalik viivitamata ja tõhusalt tegutseda, sealhulgas hävitada loomad nakatunud majandis.

(6) Taudipunkti tekkimise korral on samuti vaja vältida taudi edasist levikut, hoolikalt jälgides loomade liikumist ning saastuda võivate toodete kasutamist, puhastades ja desinfitseerides nakatunud ruume ning kehtestades taudipunkti ümber järelevalve- ja ohustatud tsoonid ning vajaduse korral alustades vaktsineerimist.

(7) Nakatumise korral võivad vaktsineeritud sead muutuda näiliselt terveteks viirusekandjateks ning taudi levitada. Sel põhjusel võidakse vaktsiinide kasutamist lubada üksnes hädaolukorras.

(8) Vastavalt teadusliku komitee arvamusele võib markervaktsiinidest, mis suudavad esile kutsuda kaitsva immuunsuse, mida on võimalik asjakohaste laborikatsete abil eristada loodusliku viiruse põhjustatud loomulikul nakatumisel tekkivast immuunreaktsioonist, saada kasulik lisavahend sigade klassikalise katku tõrjeks sigadega tihedalt asustatud aladel ja sel teel võib vältida loomade massilist tapmist. Sellepärast on soovitatav sisse seada ühenduse kord selliste eristavate katsete heakskiitmiseks pärast seda, kui on ületatud nendesse katsetesse jäänud puudused, ning lubada liikmesriikidel sisse seada asjakohastel juhtudel markervaktsiinide kasutamine hädaolukorras.

(9) Kui kõnealust taudi esineb uluksigadel, tuleks kohalda erimeetmeid taudi likvideerimiseks.

(10) Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et sigade klassikalise katku diagnoosimiseks kasutatakse ühtlustatud menetlusi ja meetodeid, sealhulgas määrata ühenduse referentlabor ning liikmesriikide referentlaborid.

(11) Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse vajalik ettevalmistus tõhusaks tegutsemiseks ühe või mitme sigade klassikalise katku taudipunktiga seotud hädaolukordades, eriti koostades kavasid taudi vastu võitlemiseks ning moodustades tõrjekeskusi ja eksperdirühmasid.

(12) Selleks et võtta arvesse teaduse edusamme, uute diagnostikavahendite ja vaktsiinide väljatöötamist ning kogemusi, mida on omandatud seoses sigade klassikalise katku hiljutiste puhangutega ühenduses, tuleb muuta mõningaid meetmeid, mis on ühenduses seni vastu võetud vastavalt direktiivile 80/217/EMÜ sigade klassikalise katku puhangute puhuks.

(13) Kogemused on näidanud, et toidujäätmete söötmine sigadele võib põhjustada sigade klassikalise katku viiruse levimise ohtu, kui töötlemise kontrollimeetmed ei ole piisavalt tõhusad. Kuni ühenduse meetmete vastuvõtmiseni selliste jäätmete töötlemise suhtes on soovitatav keelata käesolevast ajast alates nende jäätmete kasutamine seasöödaks. Lisaks tuleks jätkuvalt nõuda rahvusvahelistelt transpordivahenditelt pärit toidujäätmete hävitamist, arvestades selliste jäätmete erilist ohtlikkust.

(14) Selleks et tagada pädevate siseriiklike laborite egiidi all tehtava diagnostikatöö koordineerimise järjepidevus, tuleks ühenduse referentlaboriks kinnitada nõukogu otsusega 81/859/EMÜ [6] määratud Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule, Hannover ning õiguskindluse huvides tuleks kõnealune otsus kehtetuks tunnistada.

(15) Teaduslike ja tehniliste teadmiste arenguga arvestamiseks tuleks ette näha võimalus muuta käesolevat direktiivi ja selle lisasid kiire menetluse teel.

(16) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). [7]

(17) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses VII lisa B osas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiiviga seatakse sisse ühenduse miinimummeetmed sigade klassikalise katku tõrjeks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) siga – sigalaste sugukonda kuuluv mis tahes loom, sealhulgas uluksead;

b) uluksiga – siga, keda ei peeta ega aretata majandis;

c) majand – liikmesriigi territooriumil asuvad põllumajanduslikud või muud pinnad, kus alaliselt või ajutiselt aretatakse või peetakse sigu. See määratlus ei hõlma tapamajasid, transpordivahendeid ega tarastatud alasid, kus peetakse uluksigu ja võidakse nendele jahti pidada; need tarastatud alad peavad olema sellise suuruse ja struktuuriga, et nende suhtes ei saa kohaldada artikli 5 lõiget 1;

d) diagnoosimisjuhend – artikli 17 lõikes 3 viidatud sigade klassikalise katku diagnoosimisjuhend;

e) sigade klassikalise katku viirusega nakatumises kahtlustatav siga – siga või seakorjus, millel täheldatakse sigade klassikalise katku võimalikule esinemisele viitavaid kliinilisi sümptomeid või surmajärgseid kahjustusi või reaktsioone diagnoosimisjuhendi kohaselt tehtud laborikatsetele;

f) sigade klassikalise katku juhtum või sigade klassikalisse katku nakatunud siga – siga või seakorjus:

- millel on ametlikult kinnitust leidnud sigade klassikalise katku kliiniliste sümptomite või sigade klassikalisest katkust tingitud surmajärgsete kahjustustuste esinemine, või

- millel on diagnoosimisjuhendi kohaselt tehtud laborikatsete tulemusel ametlikult kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine;

g) sigade klassikalise katku taudipunkt – majand, kus on konstateeritud üks või mitu sigade klassikalise katku juhtumit;

h) esmane taudipunkt – haiguskolle vastavalt määratlusele, mille annab artikli 2 punkt d nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivis 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) [8];

i) nakkusala – liikmesriigi ala, kus pärast ühe või mitme sigade klassikalise katku juhtumi kinnitamist uluksigadel on vastavalt artiklile 15 või 16 rakendatud meetmeid taudi likvideerimiseks;

j) esmane sigade klassikalise katku juhtum uluksigadel – uluksigadel konstateeritud sigade klassikalise katku juhtum alal, kus ei ole rakendatud meetmeid vastavalt artiklile 15 või 16;

k) uluksigade metapopulatsioon – uluksigade rühm või osapopulatsioon, mille kokkupuude teiste rühmade või osapopulatsioonidega on piiratud;

l) taudile vastuvõtlik uluksigade populatsioon – uluksigade populatsiooni selline osa, millel ei ole tekkinud immuunsust sigade klassikalise katku vastu;

m) omanik – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kelle omandis on sead või kelle ülesanne on tasu eest või tasuta hoolitseda sigade eest;

n) pädev asutus – pädev asutus vastavalt määratlusele, mille annab artikli 2 lõige 6 nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivis 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) [9];

o) riiklik veterinaararst – veterinaararst, kelle on määranud liikmesriigi pädev asutus;

p) ümbertöötamine – üks kõrge riskiteguriga materjalide töötlemisviisidest, mis on ette nähtud nõukogu direktiivi 90/667/EMÜ [10] artikliga 3 ja mida rakendatakse viisil, millega välditakse sigade klassikalise katku levimise ohtu;

q) toidujäätmed – inimtoidu jäätmed restoranidest, toitlustusettevõtetest või köökidest, sealhulgas tööstuslikest köökidest ning sigu pidavate talunike või isikute majapidamisest;

r) markervaktsiin – vaktsiin, mis suudab esile kutsuda kaitsva immuunsuse, mida on võimalik diagnoosimisjuhendi kohaselt tehtud laborikatsete abil eristada loodusliku viirusetüübi põhjustatud loomulikul nakatumisel tekkivast immuunreaktsioonist;

s) surmamine – sigade surmamine vastavalt määratlusele, mille annab artikli 2 lõige 6 nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/119/EMÜ (loomade kaitse kohta tapmise või surmamise ajal) [11];

t) tapmine – sigade tapmine direktiivi 93/119/EMÜ artikli 2 lõike 7 tähenduses;

u) sigadega tihedalt asustatud ala – geograafiline ala 10 km raadiuses ümber sellise majandi, kus on sigade klassikalise katku viirusega nakatumises kahtlustatavaid või teadaolevalt sigade klassikalisse katku nakatunud sigu, kui sigade asustustihedus sellel alal ületab 800 siga ruutkilomeetri kohta; kõnealune majand peab asuma kas nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ [12] artikli 2 lõike 2 punktis p määratletud alal, kus majandites peetavate sigade asustustihedus ületab 300 siga ruutkilomeetri kohta, või vähem kui 20 ruutkilomeetri kaugusel sellisest alast;

v) kokkupuutes olnud majand – majand, kuhu võib selle asukoha tõttu, inimeste, sigade või sõidukite liikumise tulemusel või muul viisil olla toodud sigade klassikaline katk.

Artikkel 3

Sigade klassikalisest katkust teatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et sigade klassikalise katku esinemisest või kahtlusest tuleb kohustuslikus korras ja viivitamata teatada pädevale asutusele.

2. Ilma et see piiraks olemasolevate, taudipunktidest teatamist käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, tuleb liikmesriigil, kelle territooriumil leiab kinnitust sigade klassikalise katku esinemine:

a) teatada taudist ning anda komisjonile ja teistele liikmesriikidele I lisa kohaselt teavet:

- sigade klassikalise katku taudipunktide kohta, mis on leidnud kinnitust majandites,

- sigade klassikalise katku juhtumite kohta, mis on leidnud kinnitust tapamajas või transpordivahendis,

- esmaste sigade klassikalise katku juhtumite kohta, mis on leidnud kinnitust uluksigadel,

- vastavalt artiklile 8 korraldatud epidemioloogilise küsitluse tulemuste kohta;

b) anda komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikli 16 lõike 3 punkti a ja lõike 4 kohaselt teavet uluksigadel kinnitatud uute taudijuhtumite kohta sigade klassikalise katku nakkusalal.

3. I lisa sätteid võidakse täiendada või muuta artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 4

Meetmed majandis olevatel sigadel sigade klassikalise katku kahtlustamise korral

1. Liikmesriigid tagavad, et kui majandis on üks või mitu sigade klassikalise katku viirusega nakatumises kahtlustatavat siga, käivitab pädev asutus viivitamata ametliku uurimismenetluse kõnealuse taudi esinemise kinnitamiseks või välistamiseks diagnoosimisjuhendis sätestatud korras.

Kui majandit külastab riiklik veterinaararst, kontrollitakse ka registrit ning sigade identifitseerimismärgistust, millele viitavad artiklid 4 ja 5 nõukogu 27. novembri 1992. aasta direktiivis 92/102/EMÜ (loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta). [13]

2. Kui pädev asutus otsustab, et sigade klassikalise katku kahtlust majandis ei saa välistada, seab ta selle majandi ametliku järelevalve alla ning annab eelkõige korralduse, et:

a) kõik majandis olevad eri kategooriate sead tuleb loendada ning koostada juba nakatunud või surnud või tõenäoliselt nakatunud sigade nimekiri iga kategooria kohta; seda nimekirja ajakohastatakse, et pidada arvet taudikahtluse ajal sündinud ja surnud sigade kohta; nõudmise korral tuleb esitada selles nimekirjas sisalduvad andmed, mida võib iga inspekteerimise käigus kontrollida;

b) kõik majandis olevad sead tuleb panna kinni nende eluruumidesse või muusse kohta, kus saab nad isoleerida;

c) ükski siga ei tohi majandisse siseneda ega sealt väljuda. Vajaduse korral võib pädev asutus laiendada seda lahkumiskeeldu teistele loomaliikidele ning nõuda asjakohaste meetmete kohaldamist näriliste või putukate hävitamiseks;

d) ühtegi seakorjust ei tohi majandist välja viia ilma pädeva asutuse loata;

e) majandist ei tohi ilma pädeva asutuse loata välja viia liha, sigadest saadud tooteid, sigade spermat, munarakke ega embrüoid, loomasööta, tarberiistu, materjale ega jäätmeid, mis võivad levitada sigade klassikalist katku; liha, sealihast saadud tooteid, spermat, munarakke ega embrüoid ei tohi lasta majandist välja ühendusesisesesse kaubandusse;

f) inimeste sisenemiseks majandisse või sealt lahkumiseks on vaja pädeva asutuse kirjalikku luba;

g) sõidukite sisenemiseks majandisse või sealt väljumiseks on vaja pädeva asutuse kirjalikku luba;

h) sigade pidamiseks kasutatavate ehitiste ning majandi enda sisse- ja väljapääsude juures tuleb kasutada asjakohased desinfitseerimisvahendeid; iga inimene, kes majandisse siseneb või sealt lahkub, peab järgima asjakohaseid hügieenimeetmeid, mida on vaja sigade klassikalise katku viiruse leviku ohu vähendamiseks. Lisaks sellele tuleb hoolikalt desinfitseerida kõik transpordivahendid enne nende väljumist majandist;

i) tuleb korraldada epidemioloogiline küsitlus vastavalt artiklile 8.

3. Kui epidemioloogiline olukord seda nõuab ja eriti siis, kui taudikahtlaste sigadega majand asub sigadega tihedalt asustatud alal, võib pädev asutus:

a) kohaldada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud majandi suhtes meetmeid, mis on ette nähtud artikli 5 lõikega 1; pädev asutus võib olukorda arvestades siiski otsustada, et piirdutakse nende meetmete kohaldamisega üksnes sigade klassikalise katku viirusega nakatumises või viiruse kandmises kahtlustatavate sigade suhtes ning majandi selle osa suhtes, kus neid sigu peetakse, tingimusel et neid sigu on majutatud, peetud ja söödetud täiesti eraldi teistest majandis olevatest sigadest. Igal juhul tuleb surmamisel võtta sigadelt vastavalt diagnoosimisjuhendile piisav arv proove, et oleks võimalik kinnitada või välistada sigade klassikalise katku esinemine;

b) kehtestada lõikes 2 viidatud majandi ümber ajutise kontrollitsooni; sellesse tsooni jäävate seakasvatusmajandite suhtes kohaldatakse kõiki või mõningaid lõikes 1 või 2 osutatud meetmeid.

4. Lõikega 2 ette nähtud meetmete kohaldamist ei lõpetata enne, kui sigade klassikalise katku kahtlus on ametlikult lõpetatud.

Artikkel 5

Meetmed majandis olevatel sigadel sigade klassikalise katku kinnitamise korral

1. Liikmesriigid tagavad, et kui sigade klassikalise katku esinemine majandis on ametlikult kinnitust leidnud, annab pädev asutus lisaks artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmetele järgmised korraldused:

a) kõik majandis olevat sead tuleb viivitamata ja ametliku järelevalve all surmata selliselt, et välistatakse igasugune sigade klassikalise katku viiruse levimisoht transpordi või surmamise ajal;

b) surmamisel tuleb sigadelt vastavalt diagnoosimisjuhendile võtta piisav arv proove, et oleks võimalik kindlaks teha, mil viisil sigade klassikalise katku viirus majandisse sattus ning kui pika aja jooksul enne taudist teatamist on see võinud majandis olemas olla;

c) surnud või surmatud sigade korjused tuleb ametliku järelevalve all ümber töötada;

d) alates taudi tõenäolisest majandisse sattumise ajast kuni ametlike meetmete võtmiseni tapetud sigade liha tuleb võimaluse korral üles otsida ning ametliku järelevalve all ümber töötada;

e) sperma, munarakud ja embrüod, mis on kogutud selle majandi sigadelt alates taudi tõenäolisest majandisse sattumise ajast kuni ametlike meetmete võtmiseni, tuleb üles otsida ning hävitada ametliku järelevalve all viisil, millega välditakse sigade klassikalise katku viiruse levimisohtu;

f) kõiki tõenäoliselt saastunud aineid ja jäätmeid, näiteks loomasööta, tuleb töödelda viisil, millega tagatakse sigade klassikalise katku viiruse hävitamine; kõik ühekordselt kasutatavad materjalid, mis võivad olla saastunud, eriti kui neid on kasutatud tapmisel, tuleks hävitada; neid nõudeid kohaldatakse vastavalt riikliku veterinaararsti antud juhistele;

g) pärast sigade likvideerimist tuleb vastavalt artiklile 12 puhastada või desinfitseerida või töödelda sigade pidamiseks kasutatud ehitised, sigade või nende korjuste vedamiseks kasutatud sõidukid ning tõenäoliselt saastunud seadmed, allapanu, sõnnik ja läga;

h) esmase taudipunkti korral tuleb sigade klassikalise katku viiruse isolaadi suhtes rakendada diagnoosimisjuhendis näidatud laborimenetlust viiruse geneetilise tüübi kindlaksmääramiseks;

i) tuleb korraldada epidemioloogiline küsitlus vastavalt artiklile 8.

2. Kui kinnitatud taudipunkt on labor, loomaaed, loodusreservaat või tarastatud ala, kus sigu peetakse teaduslikul eesmärgil või eesmärkidel, mis on seotud liikide või haruldaste loomatõugude säilitamisega, võib liikmesriik otsustada teha erandi lõike 1 punktidest a ja e, tingimusel et see ei ohusta põhilisi ühenduse huve.

Sellisest otsusest teatatakse viivitamata komisjonile.

Komisjon vaatab kõikidel juhtudel olukorra viivitamata läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning esimesel võimalusel alalises veterinaarkomitees. Vajadusel võetakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras vastu meetmeid taudi leviku tõkestamiseks; need meetmed võivad hõlmata erakorralist vaktsineerimist artiklis 19 sätestatud korras.

Artikkel 6

Meetmed sigade klassikalise katku kinnitamise korral majandites, mis koosnevad erinevatest tootmisüksustest

1. Kui sigade klassikalise katku esinemine on leidnud kinnitust majandites, mis koosnevad kahest või enamast eraldi tootmisüksusest, ning selleks, et sigade nuumamine saaks lõpule jõuda, võib pädev asutus otsustada nakatunud majandi tervete seatootmisüksuste suhtes teha erandi artikli 5 lõike 1 punkti a sätetest tingimusel, et riiklik veterinaararst on kinnitanud, et nende tootmisüksuste struktuurist, suurusest ning tootmisüksuste vahelisest kaugusest ja seal tehtavatest toimingutest tulenevalt on nendes tootmisüksustes täiesti eraldiseisvad rajatised loomade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks nii, et viirusel ei ole võimalik levida ühest tootmisüksusest teise.

2. Lõikes 1 osutatud erandi kasutamise korral koostavad liikmesriigid üksikasjalikud eeskirjad selle kohaldamiseks, arvestades loomatervishoiutagatistega, mida on võimalik anda.

3. Seda erandit kasutavad liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon vaatab kõikidel juhtudel olukorra viivitamata läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning esimesel võimalusel alalises veterinaarkomitees. Vajadusel võetakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras vastu meetmeid taudi leviku tõkestamiseks.

Artikkel 7

Meetmed kokkupuutes olnud majandites

1. Majandid tunnistatakse kokkupuutes olnud majanditeks, kui riiklik veterinaararst teeb kindlaks või vastavalt artiklile 8 korraldatud epidemioloogilise küsitluse põhjal otsustab, et sigade klassikaline katk võib olla sattunud kas teistest majanditest artiklis 4 või 5 osutatud majandisse või artiklis 4 või 5 osutatud majandist teistesse majanditesse.

Sellistes majandites kohaldatakse artikli 4 sätteid seni, kui sigade klassikalise katku kahtlus on ametlikult lõpetatud.

2. Pädev asutus kohaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkupuutes olnud majandite suhtes artikli 5 lõikega 1 ette nähtud meetmeid, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab.

Sigadelt võetakse surmamisel vastavalt diagnoosimisjuhendile piisav arv proove, et oleks võimalik kinnitada või välistada sigade klassikalise katku esinemine nendes majandites.

3. Põhilised kriteeriumid ja ohutegurid, mida tuleb arvesse võtta artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamiseks kokkupuutes olnud majandis, on sätestatud V lisas. Teaduse arengu ja uute teaduslike kogemustega arvestamiseks võidakse neid kriteeriume ja ohutegureid edaspidi muuta või täiendada artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 8

Epidemioloogiline küsitlus

Liikmesriigid tagavad, et sigade klassikalise katku juhtumite kahtluse või taudipunktidega seotud epidemioloogiline küsitlus korraldatakse küsitluslehtede põhjal, mis on koostatud artiklis 22 osutatud situatsioonplaanide raames.

Selline küsitlus käsitleb vähemalt:

a) selle aja kestust, mil sigade klassikalise katku viirus võis majandis olemas olla, enne kui taudist teatati või taudikahtlus tekkis;

b) sigade klassikalise katku võimalikku päritolu kõnealuses majandis ning teiste selliste majandite kindlakstegemist, kus sead võivad olla nakatunud või viiruse saanud samast allikast;

c) inimeste, sõidukite, sigade, korjuste, sperma, liha või muu viirust kanda võiva materjali liikumist kõnealustesse majanditesse või nendest välja.

Kui selle küsitluse tulemused annavad põhjust oletada, et sigade klassikaline katk võib olla levinud majanditest või majanditesse, mis asuvad teises liikmesriigis, teatatakse sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 9

Ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamine

1. Kohe pärast seda, kui sigade klassikalise katku diagnoos majandi sigadel on saanud ametliku kinnituse, kehtestab pädev asutus ohustatud tsooni, mille raadius on vähemalt 3 kilomeetrit taudipunkti ümber ning mis omakorda hõlmatakse järelevalvetsooni raadiusega vähemalt 10 kilomeetrit.

Vastavates tsoonides kohaldatakse artiklites 10 ja 11 osutatud meetmeid.

2. Tsoonide kehtestamisel peab pädev asutus arvesse võtma:

a) vastavalt artiklile 8 korraldatud epidemioloogilise küsitluse tulemusi;

b) geograafilisi olusid, eriti looduslikke või kunstlikke piire;

c) majandite asukohta ja omavahelist lähedust;

d) sigade liikumise ja sigadega kauplemise tavasid ning tapamajade olemasolu;

e) sigade liikumise järelevalveks kõnealustes tsoonides kasutada olevaid vahendeid ja personali, eriti kui surmatavad sead tuleb nende päritolumajandist välja viia.

3. Kui tsoon hõlmab mitme liikmesriigi territooriumi osi, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koostööd kõnealuse tsooni kehtestamisel.

4. Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas nähtavasse kohta paigutatud märgid ja hoiatused ning meediavahendite, nagu näiteks pressi või televisiooni kasutamine tagamaks, et kõik inimesed ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis on täiesti teadlikud vastavalt artiklitele 10 ja 11 kehtestatud piirangutest, ning võtab tarvitusele abinõud, mida ta peab asjakohaseks, et tagada nende meetmete nõuetekohane täitmine.

Artikkel 10

Meetmed kehtestatud ohustatud tsoonis

1. Liikmesriigid tagavad, et ohustatud tsoonis kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) niipea kui võimalik, korraldatakse kõikide majandite loendus; pärast ohustatud tsooni kehtestamist külastab riiklik veterinaararst enne seitsme päeva möödumist neid majandeid ning vaatab sead kliiniliselt läbi ning kontrollib registrid ja sigade identifitseerimismärgistust, millele on osutatud direktiivi 92/102/EMÜ artiklites 4 ja 5;

b) keelatakse sigade liikumine ja transport üldkasutatavatel ja erateedel, välja arvatud vajaduse korral majandeid teenindavad teed, kui pädev asutus ei ole heaks kiitnud punktis f osutatud liikumist. Seda keeldu ei ole vaja kohaldada sigade mahalaadimiseta ega peatusteta transiitveo suhtes maanteel või raudteel. Peale selle võidakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras teha erand tapasigade suhtes, keda tuuakse väljastpoolt ohustatud tsooni selles tsoonis asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks;

c) veoautod ning muud sõidukid ja seadmed, mida kasutatakse sigade või muude elusloomade või saastuda võinud materjalide (nt korjused, loomasööt, sõnnik, läga vms) vedamiseks, puhastatakse, desinfitseeritakse ja töödeldakse võimalikult peatselt pärast saastumist, järgides artiklis 12 sätestatud nõudeid ja korda. Ükski sigade vedamiseks kasutatud veoauto ega sõiduk ei tohi kõnealusest tsoonist lahkuda enne, kui see on puhastatud ja desinfitseeritud, mille järel pädev asutus on seda kontrollinud ning andnud vastava loa;

d) ükski muu koduloom ei tohi majandisse siseneda ega sealt väljuda ilma pädeva asutuse loata;

e) kõikidest majandis olevatest surnud või haigetest sigadest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes korraldab asjakohase uurimise diagnoosimisjuhendiga ette nähtud korras;

f) sigu ei tohi majandist, kus neid peetakse, välja viia vähemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui on lõpetatud nakatunud majandite esialgne puhastamine ja desinfitseerimine. Pärast 30 päeva möödumist võib pädev asutus lõikes 3 sätestatud tingimustel lubada transportida sigu kõnealusest majandist:

- koheseks tapmiseks otse pädeva asutuse määratud tapamajja, mis eelistatavalt asub ohustatud tsoonis või järelevalve- tsoonis,

- otse töötlemisettevõttesse või sobivasse kohta, kus sead viivitamata surmatakse ning nende korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all, või

- erandlikel asjaoludel otse teistele ohustatud tsoonis asuvatele pindadele. Sellele sättele tuginevad liikmesriigid teatavad sellest alalises veterinaarkomitees viivitamata komisjonile;

g) sigade spermat, munarakke ega embrüoid ei viida välja ohustatud tsoonis asuvatest majanditest;

h) iga seakasvatusmajandisse sisenev või sealt väljuv inimene järgib asjakohaseid hügieenimeetmeid sigade klassikalise katku viiruse levimisohu vähendamiseks.

2. Kui lõikega 1 ette nähtud keeldusid kohaldatakse uute taudipunktide tekkimise tõttu kauem kui 30 päeva ning selle tulemusel tekivad loomade heaoluga seotud või muud probleemid sigade pidamisel, võib pädev asutus omaniku põhjendatud taotluse korral ja vastavalt lõikes 3 sätestatud tingimustele lubada transportida sigu ohustatud tsoonis asuvast majandist:

a) koheseks tapmiseks otse pädeva asutuse määratud tapamajja, mis eelistatavalt asub ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis;

b) otse töötlemisettevõttesse või sobivasse kohta, kus sead viivitamata surmatakse ning nende korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all; või

c) erandlikel asjaoludel otse teistele ohustatud tsoonis asuvatele pindadele. Sellele sättele tuginevad liikmesriigid teatavad sellest alalises veterinaarkomitees viivitamata komisjonile.

3. Kui on viidatud käesolevale lõikele, võib pädev asutus lubada sigade väljaviimist asjaomasest majandist tingimusel, et:

a) riiklik veterinaararst on majandis olevad sead, eriti äraviidavad sead kliiniliselt läbi vaadanud, sealhulgas mõõtnud proportsionaalse arvu sigade kehatemperatuuri ning kontrollinud registrit ja sigade identifitseerimismärgistust, millele on osutatud direktiivi 92/102/EMÜ artiklites 4 ja 5;

b) selle kontrolli ja läbivaatuse käigus ei ole ilmnenud mingisuguseid märke sigade klassikalisest katkust ning direktiivi 92/102/EMÜ sätteid on täidetud;

c) sigu veetakse sõidukites, mille on pitseerinud pädev asutus;

d) sigade vedamisel kasutatavad sõidukid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse kohe pärast vedamist, järgides artiklis 12 osutatud sätteid;

e) kui sead tuleb tappa või surmata, võetakse sigadelt vastavalt diagnoosimisjuhendile piisav arv proove, et oleks võimalik kinnitada või välistada sigade klassikalise katku esinemine nendes majandites;

f) kui sigu veetakse tapamajja:

- teatatakse selle tapamaja eest vastutavale pädevale asutusele kavatsusest saata sellesse tapamajja sigu ning vastuvõttev pädev asutus teatab saatvale pädevale asutusele nende kohalejõudmisest,

- hoitakse ja tapetakse tapamajja jõudnud sigu teistest sigadest eraldi,

- võtab pädev asutus määratud tapamajas tehtava tapaeelse ja -järgse kontrolli ajal arvesse kõiki märke, mis võivad viidata sigade klassikalise katku esinemisele,

- töötatakse nendelt sigadelt saadud värske liha ümber või märgistatakse see nõukogu direktiivi 72/461/EMÜ [14] artiklis 5a osutatud eritempliga ja seejärel töödeldakse seda vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 80/215/EMÜ [15] artikli 4 lõikes 1. Seda tehakse ettevõttes, mille on määranud pädev asutus. Liha saadetakse sellesse ettevõttesse tingimusel, et kõnealune partii pitseeritakse enne ärasaatmist ning see jääb pitseerituks kogu transpordi kestel.

4. Neid meetmeid kohaldatakse ohustatud tsoonis vähemalt seni, kui:

a) nakatunud majandid on puhastatud ja desinfitseeritud;

b) kõikides majandites olevad sead on vastavalt diagnoosimisjuhendile läbinud kliinilise ja laboratoorse uuringu, mille eesmärk on tuvastada sigade klassikalise katku võimalik esinemine.

Punktis b osutatud uuringuid ei tehta enne 30 päeva möödumist sellest, kui nakatunud majandites on lõpetatud esialgne puhastamine ja desinfitseerimine.

Artikkel 11

Meetmed kehtestatud järelevalvetsoonis

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalvetsoonis kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) korraldatakse kõikide seakasvatusmajandite loendus;

b) keelatakse sigade liikumine ja transport üldkasutatavatel ja erateedel, välja arvatud vajaduse korral majandeid teenindavad teed, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on selle heaks kiitnud. Seda keeldu ei ole vaja kohaldada sigade mahalaadimiseta ega peatusteta transiitveo suhtes maanteel või raudteel ega väljastpoolt järelevalvetsooni toodavate tapasigade suhtes, mis on teel kõnealuses tsoonis asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks;

c) veoautod ning muud sõidukid ja seadmed, mida kasutatakse sigade või muude elusloomade või saastuda võinud materjalide (nt korjused, loomasööt, sõnnik, läga vms) vedamiseks, puhastatakse, desinfitseeritakse ja töödeldakse võimalikult peatselt pärast saastumist, järgides artiklis 12 sätestatud nõudeid ja korda. Ükski sigade vedamiseks kasutatud veoauto ega sõiduk ei tohi kõnealusest tsoonist lahkuda enne, kui see on puhastatud ja desinfitseeritud;

d) pärast kõnealuse tsooni kehtestamist ei tohi ükski muu koduloom seitsme päeva jooksul ühessegi majandisse siseneda ega sealt väljuda ilma pädeva asutuse loata;

e) kõikidest majandis olevatest surnud või haigetest sigadest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes korraldab asjakohase uurimise diagnoosimisjuhendiga ette nähtud korras;

f) sigu ei tohi majandist, kus neid peetakse, välja viia vähemalt 21 päeva jooksul pärast seda, kui on lõpetatud nakatunud majandite esialgne puhastamine ja desinfitseerimine. Pärast 21 päeva möödumist võib pädev asutus artikli 10 lõikes 3 sätestatud tingimustel lubada transportida sigu kõnealusest majandist:

- koheseks tapmiseks otse pädeva asutuse määratud tapamajja, mis eelistatavalt asub ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis,

- otse töötlemisettevõttesse või sobivasse kohta, kus sead viivitamata surmatakse ning nende korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all või

- erandlikel asjaoludel otse teistele ohustatud tsoonis asuvatele pindadele. Sellele sättele tuginevad liikmesriigid teatavad sellest alalises veterinaarkomitees viivitamata komisjonile.

Kui sigu tuleb liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotlusel transportida tapamajja, võidakse artikli 27 lõikes 2 viidatud korras lubada erandeid artikli 10 lõike 3 punkti e ja punkti f neljanda taande sätetest, eriti seoses nende sigade liha märgistamisega ja selle liha edaspidise kasutamisega ning töödeldud toodete sihtkohaga;

g) sigade spermat, munarakke ega embrüoid ei viida välja järelevalvetsoonis asuvatest majanditest;

h) iga seakasvatusmajandisse sisenev või sealt väljuv inimene järgib asjakohaseid hügieenimeetmeid sigade klassikalise katku viiruse levimisohu vähendamiseks.

2. Kui lõikega 1 ette nähtud keeldusid kohaldatakse uute taudipunktide tekkimise tõttu kauem kui 30 päeva ning selle tulemusel tekivad loomade heaoluga seotud või muud probleemid sigade pidamisel, võib pädev asutus omaniku põhjendatud taotluse korral ja vastavalt artikli 10 lõikes 3 sätestatud tingimustele lubada transportida sigu järelevalvetsoonis asuvast majandist:

a) koheseks tapmiseks otse pädeva asutuse määratud tapamajja, mis eelistatavalt asub ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis;

b) otse töötlemisettevõttesse või sobivasse kohta, kus sead viivitamata surmatakse ning nende korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve; all või

c) erandlikel asjaoludel otse teistele ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis asuvatele pindadele. Sellele sättele tuginevad liikmesriigid teatavad sellest alalises veterinaarkomitees viivitamata komisjonile.

3. meetmeid kohaldatakse järelevalvetsoonis vähemalt seni, kui:

a) nakatunud majandid on puhastatud ja desinfitseeritud;

b) kõikides majandites olevad sead on vastavalt diagnoosimisjuhendile läbinud kliinilise ja vajaduse korral laboratoorse uuringu, mille eesmärk on tuvastada sigade klassikalise katku võimalik esinemine.

Punktis b osutatud uuringuid ei tehta enne 20 päeva möödumist sellest, kui nakatunud majandites on lõpetatud esialgne puhastamine ja desinfitseerimine.

Artikkel 12

Puhastamine ja desinfitseerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid on pädeva asutuse poolt ametlikult heaks kiidetud;

b) puhastus- ja desinfitseerimistoiminguid tehakse ametliku järelevalve all vastavalt:

- riikliku veterinaararsti antud juhistele, ja

- puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise põhimõtetele ja korrale, mis on sätestatud II lisas.

2. II lisas sätestatud puhastamise ja desinfitseerimise põhimõtteid ja korda võidakse edaspidi artikli 26 lõikes 2 viidatud korras muuta, et võtta arvesse teaduse arengut ja uusi teaduslikke kogemusi.

Artikkel 13

Taudipunktideks olnud seakasvatusmajandite taasasustamine

1. Artiklis 5 osutatud majanditesse ei tooda uusi sigu enne vähemalt 30 päeva möödumist sellest, kui on lõpetatud puhastus- ja desinfitseerimistoimingud vastavalt artiklile 12.

2. Uute sigade toomisel võetakse arvesse asjaomase majandi loomapidamise laadi ning järgitakse järgmist korda:

a) uute sigade toomist vabaõhu-seakasvatusmajanditesse alustatakse kontrollsigade toomisega, kelle uurimisel sigade klassikalise katku viiruse antikehade suhtes on saadud negatiivne tulemus või kes tuuakse majanditest, mille suhtes ei ole kehtestatud piiranguid seoses sigade klassikalise katkuga. Kontrollsead paigutatakse vastavalt pädeva asutuse seatud nõuetele majandi igasse osasse ning 40 päeva möödudes majandisse toomisest võetakse neilt proovid, mida vastavalt diagnoosimisjuhendile uuritakse antikehade suhtes.

Kui ühelgi seal ei ole tekkinud sigade klassikalise katku viiruse antikehasid, võidakse alustada täielikku taasasustamist. Ükski siga ei tohi majandist väljuda enne, kui on olemas seroloogilise uuringu negatiivsed tulemused;

b) kõikide teiste seakasvatusvormide puhul tuuakse uued sead kas vastavalt punktiga a ette nähtud meetmetele või täieliku taasasustamise teel, tingimusel et:

- kõik sead tuuakse majandisse 20 päeva jooksul sellistest majanditest, mille suhtes ei ole kehtestatud piiranguid seoses sigade klassikalise katkuga,

- taasmoodustatava karja sigu kontrollitakse seroloogiliselt vastavalt diagnoosimisjuhendile. Selle kontrolli jaoks ei võeta proove enne 40 päeva möödumist viimaste sigade kohalejõudmisest,

- ükski siga ei tohi majandist väljuda enne, kui on olemas seroloogilise uuringu negatiivsed tulemused.

3. Kui puhastus- ja desinfitseerimistoimingute lõpetamisest majandis on möödunud rohkem kui kuus kuud, võib pädev asutus siiski lubada teha erandi lõike 2 sätetest, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda.

Artikkel 14

Meetmed tapamajas või transpordivahendis olevatel sigadel sigade klassikalise katku esinemise kahtluse ja kinnituse korral

1. Liikmesriigid tagavad, et kui tapamajas või transpordivahendis kahtlustatakse sigade klassikalise katku esinemist, käivitab pädev asutus viivitamata ametliku uurimismenetluse kõnealuse taudi esinemise kinnitamiseks või välistamiseks diagnoosimisjuhendiga ette nähtud korras.

2. Kui tapamajas või transpordivahendis tehakse kindlaks sigade klassikalise katku juhtum, tagab pädev asutus, et:

a) kõik kõnealuses tapamajas või transpordivahendis olevad taudile vastuvõtlikud loomad surmatakse viivitamata;

b) nakatuda või nakkust kanda võinud loomade korjused, rups ja loomsed jäätmed töötatakse ümber ametliku järelevalve all;

c) ehitised ja seadmed, sealhulgas sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 12 riikliku veterinaararsti järelevalve all;

d) korraldatakse epidemioloogiline küsitlus vastavalt artiklile 8 mutatis mutandis;

e) sigade klassikalise katku viiruse isolaadi suhtes rakendatakse diagnoosimisjuhendiga ette nähtud laborimenetlust, et määrata kindlaks viiruse geneetiline tüüp;

f) artiklis 7 osutatud meetmeid kohaldatakse selles majandis, kust nakatunud sead või korjused toodi, ning teistes kokkupuutes olnud majandites. Kui epidemioloogilisest küsitlusest ei ilmne teisiti, kohaldatakse nakatunud sigade või korjuste päritolumajandis artikli 5 lõikes 1 sätestatud meetmeid;

g) tapmiseks või vedamiseks ei tohi tuua ühtegi uut looma enne vähemalt 24 tunni möödumist sellest, kui on lõpetatud puhastus- ja desinfitseerimistoimingud vastavalt artiklile 12.

Artikkel 15

Meetmed sigade klassikalise katku esinemise kahtluse ja kinnituse korral uluksigadel

1. Kui liikmesriigi pädeval asutusel on teave selle kohta, et uluksigu kahtlustatakse nakatumises, võtab ta viivitamata kõik asjakohased meetmed taudi esinemise kinnitamiseks või välistamiseks, andes teavet sigade omanikele ja jahipidajatele ning kontrollides, sealhulgas laboratoorselt uurides kõiki mahalastud või surnuna leitud uluksigu.

2. Niipea kui esmane sigade klassikalise katku juhtum uluksigadel on saanud kinnituse, astub liikmesriigi pädev asutus taudi leviku piiramiseks viivitamata järgmised sammud:

a) moodustab eksperdirühma, millesse kuuluvad veterinaararstid, jahipidajad, metsloomadega tegelevad bioloogid ja epidemioloogid. Eksperdirühm abistab pädevat asutust:

- epidemioloogilise olukorra uurimisel ja nakkusala määratlemisel vastavalt artikli 16 lõike 3 punkti b sätetele,

- asjakohaste meetmete määramisel, mida tuleb nakkusalal kohaldada lisaks punktides b ja c osutatutele; need meetmed võivad hõlmata jahipidamise peatamist ning uluksigade söötmise keeldu,

- koostab taudi likvideerimise kava, mis esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 16,

- kontrollib nakkusalal sigade klassikalise katku likvideerimiseks vastu võetud meetmete tõhusust;

b) seab määratletud nakkusalal asuvad seakasvatusmajandid viivitamata ametliku järelevalve alla ning eriti annab korraldused, et:

- kõikides majandites olevad kõikide kategooriate sead tuleb ametlikult loendada; omanik peab loenduse tulemusi ajakohastama. Nõudmise korral tuleb esitada loenduse tulemusel saadud andmed, mida võib iga inspekteerimise käigus kontrollida. Vabaõhu-seakasvatusmajandite puhul võidakse esimene loendus siiski teha hinnanguliselt,

- kõiki majandis olevaid sigu tuleb hoida nende eluruumides või muus kohas, kus saab nad uluksigadest isoleerida. Uluksead ei tohi kokku puutuda materjaliga, millega võivad hiljem kokku puutuda majandis olevad sead,

- ükski siga ei tohi majandisse siseneda ega sealt väljuda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seda lubanud, arvestades epidemioloogilist olukorda,

- sigade pidamiseks kasutatavate ehitiste ning majandi enda sisse- ja väljapääsude juures tuleb kasutada asjakohaseid desinfitseerimisvahendeid,

- kõik uluksigadega kokku puutuvad inimesed peavad kinni pidama asjakohastest hügieenimeetmetest, et vähendada sigade klassikalise katku levimisohtu; sellised meetmed võivad hõlmata ajutist seakasvatusmajandisse sisenemise keeldu nende inimeste suhtes, kes on kokku puutunud uluksigadega,

- kõiki majandis olevaid surnud või haigeid sigu, millel on sigade klassikalise katku sümptomid, tuleb uurida sigade klassikalise katku suhtes,

- seakasvatusmajandisse ei tohi tuua ühegi mahalastud või surnuna leitud uluksea osa ega materjali või seadmeid, mis võivad olla saastunud sigade klassikalise katku viirusega,

- sigu, nende spermat, embrüoid ega munarakke ei tohi viia nakkusalalt välja ühendusesiseseks kaubastamiseks;

c) korraldab nii, et määratletud nakkusalal maha lastud või surnuna leitud uluksigu inspekteerib riiklik veterinaararst ning neid uuritakse sigade klassikalise katku suhtes vastavalt diagnoosimisjuhendile. Kõigi positiivsete tulemustega loomade korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all. Kui selle uuringu tulemused on sigade klassikalise katku suhtes negatiivsed, kohaldavad liikmesriigid nõukogu direktiivi 92/45/EMÜ [16] artikli 11 lõikes 2 sätestatud meetmeid. Inimtoiduks mitte ette nähtud loomaosad töötatakse ümber ametliku järelevalve all;

d) tagab, et sigade klassikalise katku viiruse isolaadi suhtes rakendatakse diagnoosimisjuhendis näidatud laborimenetlust viiruse geneetilise tüübi kindlaksmääramiseks.

3. Kui sigade klassikalise katku juhtum esineb uluksigadel liikmesriigi alal, mis on teise liikmesriigi territooriumi lähedal, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd tauditõrjemeetmete kehtestamisel.

Artikkel 16

Kavad sigade klassikalise katku likvideerimiseks uluksigade populatsiooni hulgas

1. Alates sellest, kui on kinnitatud esmane sigade klassikalise katku juhtum uluksigadel, esitavad liikmesriigid komisjonile 90 päeva jooksul kirjaliku kava, mis käsitleb määratletud alal taudi likvideerimiseks võetud meetmeid ning sellel alal asuvate majandite suhtes kohaldatavaid meetmeid, ilma et see piiraks artiklis 15 sätestatud meetmete kohaldamist.

Komisjon vaatab kava läbi, et otsustada, kas see võimaldab saavutada soovitud eesmärke. Kõnealune kava, mida on vajaduse korral muudetud, kiidetakse heaks artikli 27 lõikes 2 viidatud korras.

Pärast seda võidakse kava muuta või täiendada, et võtta arvesse olukorra muutusi.

Kui need muudatused käsitlevad nakkusala ümbermääratlemist, tagavad liikmesriigid, et komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse nendest muudatustest viivitamata.

Kui muudatused käsitlevad kava muid sätteid, esitavad liikmesriigid muudetud kava komisjonile läbivaatamiseks ja võimalikuks heakskiitmiseks artikli 27 lõikes 2 viidatud korras.

2. Pärast lõikes 1 osutatud kavaga ette nähtud meetmete heakskiitmist asendavad need meetmed artikliga 15 ette nähtud esialgsed meetmed kuupäeval, mis otsustatakse heakskiitu andes.

3. Lõikes 1 osutatud kava sisaldab teavet, mis käsitleb:

a) vastavalt artiklile 15 korraldatud epidemioloogiliste uuringute ja kontrolli tulemusi ning taudi geograafilist levimust;

b) asjaomase liikmesriigi territooriumil määratletud nakkusala. Nakkusala määratlemisel võtab pädev asutus arvesse:

- epidemioloogiliste uuringute tulemusi ja taudi geograafilist levimust,

- sellel alal olevat uluksigade populatsiooni,

- uluksigade liikumise suhtes oluliste looduslike või kunstlike takistuste olemasolu;

c) tiheda koostöö korraldamist bioloogide, jahipidajate, jahiorganisatsioonide, looduskaitseteenistuste ning (loomatervishoiu ja terviseohutuse) veterinaarteenistuste vahel;

d) teabekampaaniat, mis tuleb korraldada parandamaks jahipidajate teadlikkust meetmetest, mida nad peavad likvideerimisprogrammi raames võtma;

e) konkreetseid jõupingutusi, mis on tehtud uluksigade metapopulatsioonide arvu ja asukoha kindlakstegemiseks nakkusalal ja selle ümbruses;

f) nakkusalal ja selle ümbruses olevate uluksigade metapopulatsioonide ligikaudset arvu ja suurust;

g) konkreetseid jõupingutusi, mis on tehtud uluksigade populatsiooni nakatumise ulatuse kindlakstegemiseks, uurides jahipidajate poolt maha lastud või surnuna leitud uluksigu ning tehes laboriuuringuid, sealhulgas loomade vanuse järgi kategoriseeritud epidemioloogilisi uuringuid;

h) meetmeid, mis on võetud piiramaks taudi levimist uluksigade liikumise kaudu ja/või uluksigade metapopulatsioonide omavaheliste kokkupuudete kaudu; need meetmed võivad hõlmata jahikeeldu;

i) taudile vastuvõtliku sigade populatsiooni, eriti põrsaste arvu vähendamiseks võetud meetmeid;

j) nõudeid, mida jahipidajad peavad täitma taudi leviku vältimiseks;

k) surnuna leitud või mahalastud uluksigade likvideerimise menetlust, mis seisneb:

- ümbertöötamises ametliku järelevalve all, või

- inspekteerimises riikliku veterinaararsti poolt ning laboriuuringutes vastavalt diagnoosimisjuhendile. Kõigi positiivsete tulemustega loomade korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all. Kui selle uuringu tulemused on sigade klassikalise katku suhtes negatiivsed, kohaldavad liikmesriigid direktiivi 92/45/EMÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud meetmeid. Inimtoiduks mitte ette nähtud loomaosad töötatakse ümber ametliku järelevalve all;

l) iga mahalastud või surnuna leitud uluksea suhtes tehtud epidemioloogilist küsitlust. See küsitlus peab hõlmama küsitluslehe täitmist, mille abil saadakse järgmist teavet:

- geograafiline ala, kus loom surnuna leiti või maha lasti,

- looma surnuna leidmise või mahalaskmise kuupäev,

- looma leidnud või maha lasknud isik,

- sea vanus ja sugu,

- mahalaskmise korral: sümptomid enne mahalaskmist,

- surnuna leidmise korral: korjuse seisund,

- laboritulemused;

m) järelevalveprogramme ja profülaktikameetmeid, mida kohaldatakse määratletud nakkusalal ja vajaduse korral selle ümbruses asuvate majandite suhtes, sealhulgas loomade transpordi ja liikumise suhtes sellel alal, sellelt alalt välja ja sellele alale; need meetmed hõlmavad vähemalt keeldu viia sigu, nende spermat, embrüoid või munarakke nakkusalalt välja ühendusesiseseks kaubastamiseks;

n) muid kriteeriume, millest lähtutakse määratletud alal taudi likvideerimiseks võetud meetmete ja sellel alal majandite suhtes rakendatud meetmete kohaldamise lõpetamisel;

o) asutust, millele on ülesandeks tehtud kõnealuse kava rakendamise eest vastutavate osakondade tegevuse järelevalve ja koordineerimine;

p) süsteemi, mis on sisse seatud selleks, et vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile a määratud eksperdirühm saaks taudi likvideerimise kava tulemusi korrapäraselt läbi vaadata;

q) taudiseiremeetodeid, mis rakendatakse vähemalt 12 kuu möödudes määratletud nakkusalal viimati kinnitatud sigade klassikalise katku juhtumist uluksigadel; neid meetodeid kohaldatakse vähemalt 12 kuu jooksul ning need peavad hõlmama vähemalt punktide g, k ja l alusel juba rakendatud meetmed.

4. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele saadetakse iga kuue kuu järel aruanne, mis käsitleb epidemioloogilist olukorda määratletud alal ning taudi likvideerimise kava tulemusi.

Artikli 26 lõikes 2 viidatud korras võidakse vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju teabe kohta, mida liikmesriikidel tuleb selles suhtes esitada.

Artikkel 17

Diagnostikamenetlused ja bioloogilise ohutuse nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) diagnostikamenetlustes, proovide võtmisel ja laboriuuringutel sigade klassikalise katku tuvastamiseks järgitakse diagnoosimisjuhendit;

b) igas liikmesriigis on siseriiklik labor, mis vastavalt III lisale vastutab diagnostikastandardite ja -meetodite koordineerimise eest.

2. Lõike 1 punktis b osutatud siseriiklikud laborid peavad sidet ühenduse referentlaboriga, millele on osutatud IV lisas. Sellel laboril on kõnealuses lisas sätestatud volitused ja kohustused, ilma et see piiraks otsuse 90/424/EMÜ, eriti selle otsuse artikli 28 kohaldamist.

3. Selleks et tagada ühetaolised menetlused sigade klassikalise katku diagnoosimiseks, kiidetakse kahe kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast ja artikli 26 lõikes 2 viidatud korras heaks sigade klassikalise katku diagnoosimisjuhend, millega nähakse ette vähemalt:

a) minimaalsed bioloogilise ohutuse nõuded ja kvaliteedistandardid, millele peavad vastama sigade klassikalist katku diagnoosivad laborid ning mida tuleb järgida proovide transportimisel;

b) kriteeriumid ja menetlused, mida tuleb järgida sigade klassikalise katku esinemise kinnitamiseks või välistamiseks tehtaval kliinilisel läbivaatusel või lahkamisel;

c) kriteeriumid ja menetlused, mida tuleb järgida elussigadelt või sigade korjustelt proovide võtmisel sigade klassikalise katku esinemise kinnitamiseks või välistamiseks laboriuuringute teel, sealhulgas proovivõtumeetodid seroloogiliseks või viroloogiliseks sõelumiseks käesolevas direktiivis sätestatud meetmete kohaldamise raames;

d) sigade klassikalise katku diagnoosimiseks kasutatavad laborikatsed, sealhulgas:

- diferentsiaaldiagnoosikatsed sigade klassikalise katku ja muude katkuviiruste eristamiseks,

- vajaduse korral ja asjakohastel puhkudel katsed markervaktsiini tekitatud antikehade eristamiseks nendest, mida on esile kutsunud looduslikku tüüpi sigade klassikalise katku viirus,

- kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks;

e) laborimeetodid sigade klassikalise katku viiruse isolaatide geneetiliseks tüpiseerimiseks.

4. Selleks et tagada asjakohased bioloogilise ohutuse tingimused loomade tervise kaitseks, tohib sigade klassikalise katku viirust, selle genoomi ning antigeene ja vaktsiine käidelda või kasutada uuringute, diagnoosimise või valmistamise eesmärgil üksnes sellistes kohtades, ettevõtetes ja laborites, mis on saanud pädeva asutuse heakskiidu.

Heakskiidetud kohtade, ettevõtete ja laborite nimekiri saadetakse komisjonile enne 1. maid 2003 ning selle järel tuleb seda pidevalt ajakohastada.

5. III ja IV lisa sätteid ning diagnoosimisjuhendit võidakse täiendada või muuta artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 18

Sigade klassikalise katku vaktsiinide kasutamine, valmistamine ja müük

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) keelatakse sigade klassikalise katku vaktsiinide kasutamine;

b) ühenduse territooriumil käideldakse, valmistatakse, säilitatakse, tarnitakse, levitatakse ja müüakse sigade klassikalise katku vaktsiine ametliku järelevalve all.

2. Vajaduse korral võidakse artikli 26 lõikes 2 viidatud korras vastu võtta eeskirju sigade klassikalise katku vaktsiinide tootmise, pakendamise ja levitamise ning nende varude seisukorra kohta ühenduses.

Artikkel 19

Erakorraline vaktsineerimine seakasvatusmajandis

1. Kui sigade klassikalise katku esinemine seakasvatusmajandites on kinnitust saanud ning epidemioloogiliste andmete põhjal võib eeldada selle levimise ohtu, võidakse hoolimata artikli 18 lõike 1 punktist a korraldada seakasvatusmajandites erakorraline vaktsineerimine vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud korrale ja nõuetele.

2. Põhilised kriteeriumid ja ohutegurid, millega tuleb arvestada erakorralise vaktsineerimise rakendamisel, on sätestatud VI lisas, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 sätete kohaldamist. Neid kriteeriume ja ohutegureid võidakse edaspidi artikli 26 lõikes 2 viidatud korras muuta või täiendada, et võtta arvesse teaduse arengut ja uusi teaduslikke kogemusi.

3. Kui liikmesriik kavatseb korraldada vaktsineerimise, esitab ta komisjonile erakorralise vaktsineerimise kava, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) taudiolud, mis on andnud põhjuse taotleda erakorralist vaktsineerimist;

b) selle geograafilise ala ulatus, kus korraldatakse erakorraline vaktsineerimine, ning seakasvatusmajandite arv sellel alal;

c) vaktsineeritavate sigade kategooriad ja ligikaudne arv;

d) kasutatav vaktsiin;

e) vaktsineerimisprogrammi kestus;

f) vaktsineeritud loomade identifitseerimine ja registreerimine;

g) meetmed sigade ja nendest saadud toodete liikumise suhtes;

h) kriteeriumid, mille põhjal otsustatakse, kas kokkupuutes olnud majandite suhtes rakendatakse vaktsineerimist või artikli 7 lõikes 2 osutatud meetmeid;

i) muid hädaolukorraga seotud asjakohaseid küsimusi, sealhulgas vaktsineeritud majanditest ning teistest vaktsineerimisala majanditest võetud proovide kliinilist ja laboratoorset kontrolli, eriti kui kasutatakse markervaktsiini.

Komisjon vaatab kava viivitamata läbi, tehes koostööd asjaomase liikmesriigiga. Artikli 27 lõikes 2 viidatud korras võidakse erakorralise vaktsineerimise kava heaks kiita või enne heakskiidu andmist nõuda selle muutmist või täiendamist.

Pärast seda võidakse kava artikli 27 lõikes 2 viidatud korras muuta või täiendada, et võtta arvesse olukorra muutusi.

4. Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, tagab iga erakorralist vaktsineerimist korraldav liikmesriik, et vaktsineerimisperioodil:

a) ei välju vaktsineerimisalalt ühtegi elussiga, välja arvatud juhul, kui sigu tuleb transportida vaktsineerimisalal või selle lähedal asuvasse pädeva asutuse määratud tapamajja koheseks tapmiseks või jäätmetehasesse või muusse sobivasse kohta, kus nad viivitamata surmatakse ning nende korjused töötatakse ümber ametliku järelevalve all;

b) kas töötatakse ümber või märgistatakse vastavalt artikli 10 lõike 3 punkti f neljandas taandes viidatud sätetele kogu värske sealiha nendelt sigadelt, keda vaktsineeriti erakorralise vaktsineerimise käigus;

c) otsitakse üles ja hävitatakse ametliku järelevalve all sperma, munarakud ja embrüod, mis on vaktsineeritavatelt sigadelt kogutud 30 vaktsineerimiseelse päeva jooksul.

5. Lõike 4 sätteid kohaldatakse vähemalt kuus kuud pärast vaktsineerimistoimingute lõpetamist kõnealusel alal.

6. Enne lõikes 5 osutatud kuue kuu möödumist võetakse artikli 27 lõikes 2 viidatud korras meetmeid, et keelata:

a) seropositiivsete sigade väljaviimine majandist, kus neid peetakse, välja arvatud koheseks tapmiseks;

b) sperma, embrüote ja munarakkude kogumine seropositiivsetelt sigadelt;

c) seropositiivsete emiste põrsaste väljaviimine päritolumajandist, välja arvatud juhul, kui neid veetakse:

- tapamajja koheseks tapmiseks,

- pädeva asutuse määratud majandisse, kust nad saadetakse otse tapamajja,

- teise majandisse pärast seda, kui seroloogiline uuring sigade klassikalise katku viiruse antikehade suhtes on andnud negatiivse tulemuse.

7. Erandina lõikest 3 võib otsuse erakorralise vaktsineerimise korraldamiseks teha liikmesriik, kui see ei ohusta ühenduse huve ja täidetakse järgmised tingimused:

a) tuleb koostada erakorralise vaktsineerimise kava lühikirjeldus vastavalt artiklile 22. Sellest kavast ja otsusest korraldada erakorraline vaktsineerimine tuleb teatada komisjonile enne vaktsineerimise algust;

b) lisaks lõikes 3 osutatud teabele tuleb selle kavaga ette näha, et kõik sead sellises majandis, kus vaktsiini kasutatakse, tuleb vastavalt lõike 4 punktile a tappa või surmata võimalikult peatselt pärast vaktsineerimistoimingute lõppu ning nendest sigadest saadud värske liha tuleb kas ümber töötada või märgistada ja töödelda vastavalt artikli 10 lõike 3 punkti f neljanda taande sätetele.

Selle otsuse tegemise korral vaadatakse vaktsineerimiskava viivitamata läbi alalises veterinaarkomitees. Artikli 27 lõikes 2 viidatud korras võidakse erakorralise vaktsineerimise kava heaks kiita või enne heakskiidu andmist nõuda selle muutmist või täiendamist.

8. Sõltumata lõigete 5 ja 6 sätetest võidakse lõikes 4 sätestatud meemete kohaldamine lõpetada pärast seda, kui:

a) kõik sead majandis, kus kasutati vaktsiini, on vastavalt lõike 4 punktile a tapetud või surmatud ning nendest sigadest saadud värske liha on kas ümber töötatud või märgistatud ja töödeldud vastavalt artikli 10 lõike 3 punkti f neljandale taandele;

b) kõik majandid, kus peeti vaktsineeritud sigu, on puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt artiklile 12.

Kui lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamine lõpetatakse, tagavad liikmesriigid ka selle, et:

a) eespool osutatud majanditesse ei tooda uuesti sigu enne, kui puhastamis- ja desinfitseerimistoimingute lõpetamisest on möödunud vähemalt 10 päeva, ega enne, kui kõik sead nendes majandites, kus kasutati vaktsiini, on tapetud või surmatud;

b) pärast majanditesse uute sigade toomist läbivad vaktsineerimisala kõikide majandite sead vastavalt diagnoosimisjuhendile kliinilise ja laboratoorse uuringu sigade klassikalise katku viiruse suhtes. Uute sigade toomise korral majandisse, kus kasutati vaktsiini, ei tehta neid uuringuid enne 40 päeva möödumist uute sigade toomisest ning kõnealuse aja jooksul ei tohi sigu farmist välja viia.

9. Kui vaktsineerimise käigus on kasutatud markervaktsiini, võidakse artikli 27 lõikes 2 viidatud korras lubada erandeid lõigetest 4, 5 ja 6, eriti seoses vaktsineeritud sigade liha märgistamise ja selle edaspidise kasutamisega ning töödeldud toodete sihtkohaga. Sellist luba tohib anda järgmistel tingimustel:

a) enne vaktsineerimise algust on vaktsineerimise kava heaks kiidetud vastavalt lõikele 3;

b) asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile sellekohase taotluse koos ülevaatliku aruandega vaktsineerimisprogrammi täitmise, selle tulemuste ja üldise epidemioloogilise olukorra kohta; ja

c) vaktsineerimisprogrammi täitmist on kohapeal kontrollitud artiklis 21 viidatud korras.

Lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud sätetest tehtavate erandite vastuvõtmisel tuleb võtta arvesse ohtu, et sigade klassikalise katku viirus levib vaktsineeritud sigade, nende järelkasvu ja nendest saadud toodete liikumise ja kaubastamise kaudu.

Artikkel 20

Uluksigade erakorraline vaktsineerimine

1. Kui sigade klassikalise katku esinemine uluksigadel on kinnitust saanud ning epidemioloogiliste andmete põhjal võib eeldada selle levimise ohtu, võidakse hoolimata artikli 18 lõike 1 punktist a korraldada uluksigade vaktsineerimine vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale ja nõuetele.

2. Kui liikmesriik kavatseb korraldada vaktsineerimise, esitab ta komisjonile erakorralise vaktsineerimise kava, mis sisaldab järgmist teavet:

a) taudiolud, mis on andnud põhjuse taotleda erakorralist vaktsineerimist;

b) selle geograafilise ala ulatus, kus korraldatakse erakorraline vaktsineerimine. Igal juhul peab see ala olema osa nakkusalast, mis on määratletud vastavalt artikli 16 lõike 3 punktile b;

c) kasutatava vaktsiini tüüp ning vaktsineerimismenetlus;

d) noorsigade vaktsineerimiseks tehtavad erilised jõupingutused;

e) vaktsineerimisprogrammi eeldatav kestus;

f) vaktsineeritavate uluksigade ligikaudne arv;

g) uluksigade populatsioonis suurte ümberrühmitumiste vältimiseks võetavad meetmed;

h) asjakohastel puhkudel meetmed, mida võetakse selleks, et vältida vaktsiiniviiruse levimist majandites peetavatele sigadele;

i) vaktsineerimisprogrammi eeldatavad tulemused ning selle tõhususe mõõtmiseks kasutatavad parameetrid;

j) asutus, millele on ülesandeks tehtud kõnealuse kava rakendamise eest vastutavate osakondade tegevuse järelevalve ja koordineerimine;

k) süsteemi, mis on sisse seatud selleks, et vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile a määratud eksperdirühm saaks vaktsineerimisprogrammi tulemusi korrapäraselt läbi vaadata;

l) muud hädaolukorraga seotud asjakohased küsimused.

Komisjon vaatab kava viivitamata läbi koostöös asjaomase liikmesriigiga eriti selleks, et tagada kava järjepidevus nende meetmete suhtes, mida kohaldatakse vastavalt artikli 16 lõikega 1 ette nähtud likvideerimiskavale.

Kui vaktsineerimisala on lähedal teise liikmesriigi territooriumile, kus kohaldatakse samuti meetmeid sigade klassikalise katku likvideerimiseks uluksigadel, tuleb samuti tagada vaktsineerimise kava ning selles teises liikmesriigis kohaldatavate meetmete omavaheline järjepidevus.

Artikli 27 lõikes 2 viidatud korras võidakse erakorralise vaktsineerimise kava heaks kiita või enne heakskiidu andmist nõuda selle muutmist või täiendamist.

Pärast seda võidakse erakorralise vaktsineerimise kava eespool viidatud korras muuta või täiendada, et võtta arvesse olukorra muutusi.

3. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele saadetakse iga kuue kuu järel koos artikli 16 lõikes 4 osutatud aruandega vaktsineerimisprogrammi tulemusi käsitlev aruanne.

Artikkel 21

Ühenduse kontroll

Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealset kontrolli, kui seda on vaja käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli tehakse, annab ekspertidele igakülgset abi nende ülesannete täitmiseks. Komisjon teatab liikmesriikidele kontrolli tulemustest.

Käesoleva artikli rakendamise eeskirjad ning eriti need eeskirjad, millega reguleeritakse siseriiklike asutustega tehtava koostöö korda, võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 22

Situatsioonplaanid

1. Iga liikmesriik koostab situatsioonplaani, milles määratakse sigade klassikalise katku taudipunkti tekkimise korral kohaldatavad siseriiklikud meetmed.

Selle plaaniga tuleb võimaldada juurdepääs vahenditele, seadmetele, personalile ja kõikidele asjakohastele vahenditele, mida on vaja taudipunkti kiireks ja tõhusaks likvideerimiseks. Plaanis näidatakse täpselt:

a) vaktsiininõuded, mida asjaomane liikmesriik peab vajalikuks erakorralise vaktsineerimise korral;

b) liikmesriigi alad, kus leidub sigadega tihedalt asustatud alasid, et tagada nendel aladel kõrgendatud tasemel valmisolek ja ettevalmistatus taudi suhtes.

2. Situatsioonplaani koostamise suhtes kohaldatavad kriteeriumid ja nõuded on sätestatud VII lisas.

Neid kriteeriume ja nõudeid võidakse artikli 26 lõikes 2 viidatud korras muuta ja täiendada, et võtta arvesse sigade klassikalise katku erilaadi ning arvestada tauditõrjemeetmete arendamisel tehtud edusamme.

3. Komisjon vaatab kõnealused situatsioonplaanid läbi, et otsustada, kas need võimaldavad saavutada soovitud eesmärke, ning annab asjaomasele liikmesriigile soovitusi muudatusteks, mida võib olla vaja muu hulgas selleks, et tagada plaani kooskõla teiste liikmesriikide situatsioonplaanidega.

Kõnealused situatsioonplaanid, mida on vajaduse korral muudetud, kiidetakse heaks artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Pärast seda võidakse neid situatsioonplaane artikli 26 lõikes 2 viidatud korras muuta või täiendada, et võtta arvesse olukorra muutusi. Igal juhul ajakohastavad liikmesriigid oma plaani iga viie aasta järel ning esitavad selle komisjonile heakskiidu saamiseks artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 23

Tauditõrjekeskused ja eksperdirühmad

1. Liikmesriigid tagavad, et sigade klassikalise katku taudipunktide tekkimise korral on võimalik viivitamata luua täiesti tegevusvõimelised siseriiklikud tauditõrjekeskused.

2. Siseriiklik taudikeskus juhib ja jälgib lõikes 3 osutatud kohalike tauditõrjekeskuste tegevust. Siseriikliku taudikeskuse vastutusalasse kuulub muu hulgas:

a) vajalike tõrjemeetmete määratlemine;

b) tagamine, et kohalikud tauditõrjekeskused eespool osutatud meetmeid kohe ja tõhusalt rakendavad;

c) personali ja muude ressursside suunamine kohalikesse tauditõrjekeskustesse;

d) teabe andmine komisjonile, teistele liikmesriikidele, riigi veterinaarorganisatsioonidele, riigiasutustele ning põllumajandus- ja kaubandusorganitele;

e) näidustuse korral erakorralise vaktsineerimise korraldamine ja vaktsineerimistsoonide määratlemine;

f) side diagnostikalaboritega;

g) side ajakirjanduse ja muu meediaga;

h) side politseisasutustega, et tagada õiguslikud erimeetmed.

3. Liikmesriigid tagavad, et sigade klassikalise katku taudipunktide tekkimise korral on võimalik viivitamata luua täiesti tegevusvõimelised kohalikud tauditõrjekeskused.

4. Teatavaid siseriikliku tauditõrjekeskuse funktsioone võidakse siiski delegeerida kohalikule tauditõrjekeskusele, mis sekkuvad direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis p sätestatud tasandil või kõrgemal tasandil, kui see ei ohusta siseriikliku tauditõrjekeskuse eesmärke.

5. Liikmesriigid loovad alaliselt tegutseva eksperdirühma, mis hakkab säilitama asjatundlikkust, et abistada pädevat asutust taudiks ettevalmistatuse tagamisel.

Taudipunkti tekkides abistab eksperdirühm pädevat asutust vähemalt:

a) epidemioloogilise küsitluse korraldamisel;

b) proovide võtmisel, uuringute tegemisel ja laboriuuringutulemuste tõlgendamisel;

c) tauditõrjemeetmete sisseseadmisel.

6. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikul ja kohalikel tauditõrjekeskustel ning eksperdirühmal on personal, vahendid ja seadmed, sealhulgas vajalikud sidesüsteemid, ning tõhus käsuliin ja juhtimine, et tagada käesoleva direktiiviga ette nähtud tauditõrjemeetmete kohene rakendamine.

Üksikasjad seoses siseriikliku ja kohalike tauditõrjekeskuste ning eksperdirühma personali, vahendite, seadmete, käsuliini ja juhtimisega määratakse kindlaks situatsioonplaanides, millele on osutatud artiklis 22.

7. Vastavalt artikli 26 lõikega 2 ette nähtud korrale võidakse kehtestada üksikasjalikumaid kriteeriume ja nõudeid siseriiklike tauditõrjekeskuste ja kohalike tauditõrjekeskuste ning eksperdirühmade ülesannete ja kohustuste suhtes.

Artikkel 24

Toidujäätmete kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) keelatakse toidujäätmete söötmine sigadele;

b) toidujäätmed rahvusvahelistelt transpordivahenditelt – näiteks laevadelt, maismaasõidukitelt ja lennukitelt – kogutakse ja hävitatakse ametliku järelevalve all;

c) teave punktide a ja b kohaldamise ning liikmesriikide teostatud asjakohase kontrolli kohta saadetakse komisjonile igal aastal hiljemalt 31. oktoobril, esmakordselt 2003. aastal. Komisjon esitab selle teabe alalisele veterinaarkomiteele, mis on moodustatud nõukogu otsusega 68/361/EMÜ. [17]

2. Üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kohaldatavaid tõrjemeetmeid ja teavet, mida liikmesriikidel tuleb selles suhtes esitada, eriti seoses lõike 1 punkti c sätetega, võidakse vastu võtta vastavalt artikli 26 lõikega 2 ette nähtud korrale.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama ühenduse õigusakte sigadele toidujäätmete söötmise kohta inimtoiduks mitte ette nähtud loomseid kõrvalsaadusi või loomasöötasid käsitlevate eeskirjade raamistikus.

Artikkel 25

Käesoleva direktiivi ja selle lisade muutmise ning käesoleva direktiivi rakendamiseks üksikasjalikumate eeskirjade vastuvõtmise kord

1. Vajaduse korral võib nõukogu käesolevat direktiivi komisjoni ettepaneku põhjal muuta kvalifitseeritud häälteenamusega, et võtta arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut.

2. Käesoleva direktiivi lisasid muudetakse siiski artikli 26 lõikega 2 ette nähtud korras.

3. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke üksikasjalikke eeskirju võetakse vastu artikli 26 lõikega 2 ette nähtud korras.

Artikkel 26

Tavaline regulatiivkomitee menetlus

1. Komisjoni abistab alaline veterinaarkomitee, mis on moodustatud otsusega 68/361/EMÜ.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikega 6 ette nähtud tähtajaks määratakse kolm kuud.

Artikkel 27

Kiirendatud regulatiivkomitee menetlus

1. Komisjoni abistab alaline veterinaarkomitee, mis on moodustatud otsusega 68/361/EMÜ.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikega 6 ette nähtud tähtajaks määratakse 15 päeva.

Artikkel 28

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 80/217/EMÜ, mida on muudetud VIII lisa A osas loetletud aktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. novembrist 2002, kui artikli 29 üleminekusätetest ei tulene teisiti ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust seoses VIII lisa B osas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 80/217/EMÜ käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile vastavalt IX lisas sätestatud vastavustabelile.

2. Direktiiv 81/859/EMÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 29

Üleminekusätted

1. Erandina artikli 28 lõike 1 esimesest lõigust kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel jätkuvalt direktiivi 80/217/EMÜ I ja IV lisa seni, kui jõustub otsus, millega kiidetakse heaks käesoleva direktiivi artikli 17 lõikes 3 osutatud diagnoosimisjuhend.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse jätkuvalt vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 6a heaks kiidetud ning käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval kehtivaid kavasid sigade klassikalise katku likvideerimiseks uluksigadel.

Enne 1. veebruari 2003 esitavad liikmesriigid komisjonile siiski nende kavade muudatused, milles on arvestatud artikli 16 lõike 3 sätteid.

Kõnealused kavad, mida on vajaduse korral muudetud, kiidetakse heaks artikli 27 lõikes 2 viidatud korras.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse jätkuvalt sigade klassikalise katku tõrje situatsioonplaane, mis on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 14b ja mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval.

Enne 1. maid 2003 esitavad liikmesriigid komisjonile siiski nende kavade muudatused, milles on arvestatud artikli 22 sätteid.

Kõnealused situatsioonplaanid, mida on vajaduse korral muudetud, kiidetakse heaks artikli 26 lõikes 2 viidatud korras.

4. Kuni käesoleva direktiivi kohaldamiseni võidakse vastavalt artikli 26 lõikele 2 vastu võtta üksikasjalikumaid üleminekusätteid seoses sigade klassikalise katku tõrjega.

Artikkel 30

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine ja kohaldamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusaktid hiljemalt 31. oktoobril 2002. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. novembrist 2002.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või neid meetmeid ametlikult avaldades nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 23. oktoober 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-Uytterbroeck

[1] EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 199.

[2] Euroopa Parlamendi 14. juuni 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 123, 25.4.2001, lk 69.

[4] EÜT C 148, 18.5.2001, lk 21.

[5] EÜT L 47, 21.2.1980, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 319, 7.11.1981, lk 20. Otsust on muudetud otsusega 87/65/EMÜ (EÜT L 34, 5.2.1987, lk 54).

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/556/EÜ (EÜT L 235, 19.9.2000, lk 27).

[9] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

[10] Nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiv 90/667/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaareeskirjad loomsete jäätmete kõrvaldamise, ümbertöötamise ja turustamise kohta ning haigusetekitajate vältimise kohta loomset päritolu või kalast valmistatud loomasöötades ning muudetakse direktiivi 90/425/EMÜ (EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[11] EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21.

[12] Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veise- ja seakaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 121, 29.7.1964, lk 1977/64). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.4.2001, lk 63).

[13] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[14] Nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiiv 72/461/EMÜ tervishoiu- ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[15] Nõukogu 22. jaanuari 1980. aasta direktiiv 80/215/EMÜ ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 47, 21.2.1980, lk 4). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[16] Nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiv 92/45/EMÜ metsulukite tapmise ja metsulukiliha turustamisega seotud terviseohutus- ja loomatervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 35). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/79/EÜ (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 31).

[17] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

Taudist teatamine ning üksikasjalikum epidemioloogiline teave, mida liikmesriigil tuleb esitada sigade klassikalise katku esinemise kinnituse korral

1. Alates sellest, kui on kinnitust saanud esmase taudipunkti olemasolu, esmane taudijuhtum uluksigadel või taudijuhtum tapamajas või transpordivahendis, peab asjaomane liikmesriik 24 tunni jooksul vastavalt nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ artiklile 5 sisse seatud loomahaigustest teatamise süsteemi kaudu teatama:

a) saatmiskuupäeva;

b) saatmise kellaaja;

c) liikmesriigi nime;

d) haiguse nimetuse;

e) taudipunktide või juhtumite arvu;

f) kuupäeva, mil kahtlustati sigade klassikalise katku esinemist;

g) taudi esinemise kinnituse kuupäeva;

h) kinnitamiseks kasutatud meetodid;

i) selle, kas taudi esinemine on saanud kinnitust uluksigade või majandis, tapamajas või transpordivahendis olevate sigade suhtes;

j) geograafilise koha, kus sigade klassikalise katku taudipunkti olemasolu või juhtum on kinnitust saanud;

k) kohaldatavad tauditõrjemeetmed.

2. Kui tegu on esmase taudipunktiga või esmase taudijuhtumiga uluksigadel, tapamajas või transpordivahendis, peab asjaomane liikmesriik lisaks punktis 1 osutatud andmetele edastama järgmise teabe:

a) taudile vastuvõtlike sigade arv taudipunktis, tapamajas või transpordivahendis;

b) iga seakategooria surnud sigade arv majandis, tapamajas või transpordivahendis;

c) iga seakategooria kohta: taudist tingitud haigestumus ning nende sigade arv, millel on kinnitust saanud sigade klassikalise katku esinemine;

d) taudipunktis, tapamajas või transpordivahendis tapetud sigade arv;

e) ümbertöötatud korjuste arv;

f) taudipunkti korral selle kaugus lähimast seakasvatusmajandist;

g) kui sigade klassikalise katku esinemine on saanud kinnitust tapamajas või transpordivahendis: nakatunud sigade või korjuste päritolumajandi või -majandite asukoht.

3. Kui tegu on teiseste taudipunktidega, tuleb punktides 1 ja 2 osutatud teave edastada nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ artiklis 4 sätestatud tähtaja jooksul.

4. Asjaomane liikmesriik tagab, et võimalikult peatselt pärast teavet, mida tuleb vastavalt punktidele 1, 2 ja 3 anda seoses sigade klassikalise katku taudipunkti või juhtumiga majandis, tapamajas või transpordivahendis, esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele kirjalik aruanne, mis sisaldab vähemalt:

a) kuupäeva, mil majandis, tapamajas või transpordivahendis olnud sead surmati ning nende korjused ümber töötati;

b) sigade surmamisel võetud proovide suhtes tehtud uuringute tulemusi;

c) artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erandi kohaldamise korral: surmatud ja ümber töötatud sigade arvu ning hiljem tapetavate sigade arvu ja nende tapmiseks ette nähtud tähtaega;

d) teavet taudi võimaliku päritolu kohta või kui see on tuvastatud, teavet taudi päritolu kohta;

e) kui on tegu esmase taudipunktiga või esmase taudijuhtumiga tapamajas või transpordivahendis: teavet taudipunktis esineva või taudijuhtumi põhjustanud viiruse geneetilise tüübi kohta;

f) kui sigu on surmatud kokkupuutes olnud majandis või majandis, kus on sigade klassikalise katku viirusega nakatumises kahtlustatavaid sigu, järgmist teavet:

- iga majandi kohta iga kategooria sigade surmamise kuupäev ning surmatud sigade arv,

- epidemioloogiline seos sigade klassikalise katku taudipunkti või juhtumi ning iga kokkupuutes olnud majandi vahel või igas kahtlusaluses majandis sigade klassikalise katku kahtluse põhjused,

- majandis olevatelt sigadelt võetud proovide suhtes tehtud laboriuuringute tulemused ning nende sigade surmamise aeg.

Kui kokkupuutes olnud majandis olevaid sigu ei ole surmatud, tuleb esitada sellise otsuse põhjused.

--------------------------------------------------

II LISA

Puhastamise ja desinfitseerimise põhimõtted ja kord

1. Üldpõhimõtted ja -kord:

a) puhastus- ja desinfitseerimistoimingud ning vajaduse korral võetavad närilise- ja putukatõrjemeetmed viiakse läbi ametliku järelevalve all ja vastavalt riikliku veterinaararsti juhistele;

b) kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid peavad olema pädeva asutuse poolt ametlikult heaks kiidetud, et tagada sigade klassikalise katku viiruse hävitamine;

c) desinfitseerimisvahendite tõhusust tuleb enne kasutamist kontrollida, sest teatavate desinfitseerimisvahendite tõhusus võib pikaajalise hoidmise tulemusel nõrgeneda;

d) desinfitseerimisvahendite ja desinfitseerimismenetluste valikul tuleb arvestada töödeldavate pindade, sõidukite ja objektide laadi;

e) rasvatustamis- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise tingimustega tuleb tagada, et nende tõhusus ei ole nõrgenenud. Eriti tuleb kinni pidada tootja antud tehnilistest parameetritest nagu rõhk, miinimumtemperatuur ja nõutav kokkupuuteaeg;

f) hoolimata sellest, millist desinfitseerimisvahendit kasutatakse, tuleb kohaldada järgmisi üldisi nõudeid:

- allapanu ja aluspõhu ning väljaheitematerjali põhjalik immutamine desinfitseerimisvahendiga,

- maapinna, põrandate, kaldteede ja seinte pesemine ja desinfitseerimine hoolika harjamise ja küürimise teel pärast seadmete ja sisseseade eemaldamist või võimaluse korral lahtivõtmist, et vältida puhastus- ja desinfitseerimistoimingute mõju nõrgenemist,

- seejärel põhjalikum töötlemine desinfitseerimisvahendiga minimaalse kokkupuuteaja jooksul, nagu on ette nähtud tootja soovitustes,

- puhastustoiminguteks kasutatud vesi tuleb hävitada selliselt, et välditakse igasugust viiruse levimise ohtu ja järgides riikliku veterinaararsti antud juhiseid;

g) kui pesemiseks kasutatakse rõhu all olevaid vedelikke, tuleb vältida eelnevalt puhastatud osade uuesti saastumist;

h) tõenäoliselt saastunud seadmed, sisseaseade, esemed või boksid tuleb pesta, desinfitseerida või hävitada;

i) pärast desinfitseerimismenetlust tuleb vältida uuesti saastumist;

j) käesoleva direktiivi raames nõutavad puhastus- ja desinfitseerimistoimingud tuleb dokumenteerida majandis või sõidukite registris ning kui nõutakse ametlikku tunnustust, tõendab seda riiklik veterinaararst.

2. Erisätted nakatunud majandite puhastamise ja desinfitseerimise kohta:

a) esialgne puhastamine ja desinfitseerimine:

- loomade surmamise ajal tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida või minimeerida sigade klassikalise katku levimise ohtu. See hõlmab muu hulgas ajutiste desinfitseerimisseadmete ülespanekut, kaitserõivastust, dušše, kasutatud seadmete, instrumentide ja rajatiste dekontamineerimist ning õhutusvõrgu voolutoite peatamist,

- surmatud loomade korjuseid tuleb pritsida desinfitseerimisvahendiga,

- kui korjused tuleb ümbertöötamiseks majandist välja viia, tuleb kasutada kaetud ja lekkimiskindlaid konteinereid,

- niipea, kui sigade korjused on viidud ümbertöötamiseks, tuleb majandi neid osi, kus kõnealuseid loomi majutati, ning surmamise, tapmise või lahkamise käigus saastunud muude ehitiste, õuede jms osi pritsida desinfitseerimisvahendiga, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 12,

- koed ja veri, mis võivad olla jäänud tapmise või lahkamise ajast või suurem saaste ehitistes, õuedes, tarberiistadel jms tuleb hoolikalt kokku koguda ja koos korjustega ümber töötada,

- kasutatav desinfitseerimisvahend peab jääma töödeldavale pinnale vähemalt 24 tunniks;

b) lõplik puhastamine ja desinfitseerimine:

- sõnnik ja kasutatud allapanu tuleb eemaldada ja seda tuleb töödelda vastavalt punkti 3 alapunktile a,

- kõikidelt pindadelt tuleb eemaldada rasv ja mustus, töödeldes neid pindu rasvatustamisvahendiga ja pestes veega,

- pärast veega pesemist pritsitakse pindu uuesti desinfitseerimisvahendiga,

- seitsme päeva möödudes tuleb pindu töödelda rasvatustamisvahendiga, loputada veega, pritsida desinfitseerimisvahendiga ja seejärel uuesti veega loputada.

3. Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine:

a) sõnnik ja kasutatud allapanu tuleb kokku kuhjata, kuumutada, neid tuleb pritsida desinfitseerimisvahendiga ning jätta vähemalt 42 päevaks seisma või hävitada põletamise või matmise teel;

b) läga tuleb jätta seisma vähemalt 42 päevaks pärast nakatunud materjali viimast lisamist, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on lubanud lühendatud hoiuperioodi läga suhtes, mida on tegelikult töödeldud vastavalt riikliku veterinaararsti juhistele nii, et viiruse hävimine on tagatud.

4. Erandina punktidest 1 ja 2 võib pädev asutus vabaõhu-seakasvatusmajandite suhtes siiski kehtestada puhastamise ja desinfitseerimise erikorra, võttes arvesse majandi liiki ja ilmastikuolusid.

--------------------------------------------------

III LISA

Sigade klassikalise katku siseriiklike laborite nimekiri ja kohustused

1. Sigade klassikalise katku siseriiklikud laborid on järgmised:

Belgia

Centre d’etude et de recherche vétérinaires et agrochimiques, 1180 Bruxelles

Taani

Statens Veterinære Institut for Virusforskning, Lindholm, 4771 Kalvehave

Saksamaa

Bundesforschungsanstalt für Viruskrankheiten der Tiere, 17498 Insel Riems

Kreeka

Veterinary Institute of Infectious and Parasitic Diseases, 15310 Ag. Paraskevi

Hispaania

Centro de Investigación en Sanidad Animal, 28130 Valdeolmos (Madrid)

Prantsusmaa

AFSSA-Ploufragan, Zoopole des Côtes d’Armor, 22440 Ploufragan

Iirimaa

Veterinary Research Laboratory, Abbotstown, Castleknock, Dublin 15

Itaalia

Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Umbria e delle Marche, 06100 Perugia

Luksemburg

Laboratoire de Médicine Vétérinare de l’Etat, 1020 Luxembourg

Holland

Instituut voor Veehouderij en Diergezondheid (ID-Lelystad), 8200 AB Lelystad

Austria

Bundesanstalt für Vet. Med. Untersuchungen in Modling, Robert Koch-Gasse 17, 2340 Modling

Portugal

Laboratório Nacional de Investigação Veterinária, 1500 Lisboa

Soome

Eläinlääkintä- ja elintarviketutkimuslaitos, 00231 Helsinki/Anstalten för veterinärmedicin och livsmedel, 00231 Helsingfors

Rootsi

Statens veterinärmedicinska anstalt, 75189 Uppsala

Ühendkuningriik

Veterinary Laboratories Agency, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB

2. Sigade klassikalise katku siseriiklikud laborid vastutavad selle eest, et igas liikmesriigis tehakse laboriuuringuid sigade klassikalise katku tuvastamiseks ning viiruse isolaatide geneetilise tüübi määramiseks vastavalt diagnoosimisjuhendile. Selleks võivad nad sõlmida erikokkuleppeid ühenduse referentlaboriga või teiste siseriiklike laboritega.

3. Iga liikmesriigi sigade klassikalise katku siseriiklik labor vastutab selle liikmesriigi igas diagnostikalaboris kasutatavate standardite ja diagnostikameetodite koordineerimise eest. Sel eesmärgil:

a) võivad nad laboritele tarnida diagnostikareaktiive;

b) kontrollivad nad kõikide selles liikmesriigis kasutatavate diagnostikareaktiivide kvaliteeti;

c) korraldavad nad korrapäraste vaheaegade järel võrdluskatseid;

d) säilitavad nad sigade klassikalise katku viiruse isolaate, mis on saadud selles liikmesriigis kinnitatud taudijuhtumitel ja taudipunktides.

--------------------------------------------------

IV LISA

Sigade klassikalise katku suhtes määratud ühenduse referentlabor

1. Ühenduse referentlabor sigade klassikalise katku jaoks on: Institut für Virologie, der Tierärztlichen Hochschule Hannover, Bünteweg 17, D-30559 Hannover, Saksamaa.

2. Sigade klassikalise katku suhtes määratud ühenduse referentlaboril on järgmised funktsioonid ja kohustused:

a) kooskõlastada komisjoniga konsulteerides meetodeid, mida liikmesriigid kasutavad sigade klassikalise katku diagnoosimiseks, eriti:

- säilitada ja tarnida diagnoosimisel kasutatavaid rakukultuure,

- tüpiseerida, säilitada ja tarnida sigade klassikalise katku viirusetüvesid seroloogiliste testide ja antiseerumite valmistamise jaoks,

- tarnida siseriiklikele laboritele standardseerumeid, ühendseerumeid ja muid võrdlusreaktiive, et standardida igas liikmesriigis kasutatavad katsed ja reaktiivid,

- moodustada ja hoida sigade klassikalise katku viirusetüvede kogu,

- korrapäraselt organiseerida diagnostikamenetluste võrdluskatseid ühenduse tasandil,

- koguda ja kõrvutada andmeid ja teavet ühenduses kasutatavate diagnostikameetodite ja tehtud katsete tulemuste kohta,

- iseloomustada sigade klassikalise katku viiruse isolaate parimatel teadaolevatel meetoditel, et võimaldada paremat arusaamist sigade klassikalise katku episotoloogiast,

- olla kursis sigade klassikalise katku järelevalve, episotoloogia ja profülaktika arenguga kogu maailmas,

- säilitada asjatundlikkust sigade klassikalist katku põhjustava viiruse ning teiste asjassepuutuvate viiruste suhtes, et võimaldada kiiret diferentsiaaldiagnoosi,

- omandada põhjalikke teadmisi sigade klassikalise katku likvideerimiseks ja tõrjeks kasutatavate veterinaarimmunoloogiliste toodete valmistamise ja kasutamise kohta;

b) teha vajalikud ettevalmistused laboridiagnostika ekspertide õppeks ja täiendõppeks, pidades silmas diagnostikamenetluste ühtlustamist;

c) hoida ühenduses tekkida võivate hädaolukordade jaoks saadaval väljaõppinud personali;

d) teha uuringuid ning võimaluse korral koordineerida uuringuid sigade klassikalise katku tõrje täiustamiseks.

--------------------------------------------------

V LISA

Põhilised kriteeriumid ja ohutegurid, mida tuleb arvestada kokkupuutes olnud majandi sigade surmamise otsustamisel

Kriteerium | Otsus |

surmata | jätta surmamata |

Sigade klassikalisele katkule viitavad kliinilised tunnused kokkupuutes olnud majandites | jah | ei |

Sigade liikumine taudipunktist kokkupuutes olnud majanditesse pärast tõenäolist aega, mil viirus nakatunud majandisse sattus | jah | ei |

Kokkupuutes olnud majandi asumine sigadega tihedalt asustatud alal | jah | ei |

Viiruse tõenäoline levimine taudipunktist välja enne tõrjemeetmete võtmist | väga ulatuslik/teadmata | väike |

Kokkupuutes olnud majandite asumine 500 meetri raadiuses taudipunktist | jah | ei |

Kokkupuutes olnud majandite asumine rohkem kui ühe taudipunkti lähedal | jah | ei |

Sigade arv taudipunktis ja/või kokkupuutes olnud majandites | suur | väike |

--------------------------------------------------

VI LISA

Põhilised kriteeriumid ja ohutegurid, mida tuleb arvestada seakasvatusmajandites erakorralise vaktsineerimise otsuse tegemisel

Kriteerium | Otsus |

vaktsineerida | jätta vaktsineerimata |

Taudipunktide arv/tekkimiskõver viimase 10–20 päeva jooksul | suur/suureneb kiiresti | väike/aeglane kasv |

Majandid, kus võidaks rakendada vaktsineerimist, asuvad sigadega tihedalt asustatud alal | jah | ei |

Edasiste taudipunktide tekkimise tõenäosus järgmiseks kaheks kuuks või pikemaks ajaks | väga tõenäoline | vähetõenäoline |

Ümbertöötamismahu nappus | jah | ei |

--------------------------------------------------

VII LISA

Kriteeriumid ja nõuded situatsioonplaanide suhtes

Liikmesriikidel tuleb tagada, et situatsioonplaanid vastavad vähemalt järgmistele kriteeriumidele ja nõuetele:

a) tuleb tagada, et on olemas situatsioonplaanide rakendamiseks vajalikud õiguslikud volitused, mis võimaldavad kiire ja tõhusa likvideerimisprogrammi läbiviimist;

b) tuleb tagada juurdepääs erakorralistele fondidele, eelarvevahenditele ja rahalistele allikatele, millega saab hõlmata sigade klassikalise katku episootia vastase võitluse kõik aspektid;

c) tuleb sisse seada käsuliin, millega tagatakse, et episootia esinemise korral rakendatav otsustamismenetlus on kiire ja tõhus. Vajaduse korral tuleb see käsuliin allutada otsuseid tegevale kesküksusele, mis vastutab episootiavastase võitluse kõikide strateegiate juhtimise eest. Veterinaarteenistuste direktor peab olema selle üksuse liige ja tagama side otsuseid tegeva kesküksuse ja artikliga 23 ette nähtud siseriikliku tauditõrjekeskuse vahel;

d) programmi kiiruse ja tõhususe tagamiseks tuleb kättesaadavaks teha asjakohased ressursid, sealhulgas laboripersonal, seadmed ja infrastruktuur;

e) tuleb ette näha juhiste käsiraamat. Selles tuleb täielikult, praktiliselt ja üksikasjalikult kirjeldada kõiki menetlusi, juhiseid ja meetmeid, mida kasutatakse sigade klassikalise katku puhkemise korral;

f) vajaduse korral tuleb ette näha üksikasjalikud erakorralise vaktsineerimise kavad;

g) personal peab korrapäraselt osalema:

i) väljaõppel sigade klassikalise katku kliiniliste tunnuste, epidemioloogiliste küsitluste ja sigade klassikalise katku vastase võitluse suhtes;

ii) vähemalt kaks korda aastas korraldatavatel õppehäiretel;

iii) sideviise käsitleval väljaõppel, et korraldada riigiasutustele, talupidajatele ja veterinaararstidele suunatud teabeprogramme episootia kohta.

--------------------------------------------------

VIII LISA

A osa

Direktiiv 80/217/EMÜ ja seda muutvad aktid

(Viide artiklile 28)

Direktiiv 80/1101/EMÜ | |

Direktiiv 80/1274/EMÜ | ainult artikkel 2 |

Direktiiv 81/476/EMÜ | ainult seoses viidetega direktiivi 80/217/EMÜ artiklites 1 ja 2 |

Direktiiv 84/645/EMÜ | |

Direktiiv 85/586/EMÜ | ainult seoses viidetega direktiivi 80/217/EMÜ artiklis 5 |

Direktiiv 87/486/EMÜ | |

Direktiiv 91/685/EMÜ | |

Otsus 93/384/EMÜ | |

Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev |

80/217/EMÜ | 1. juuli 1981 |

80/1101/EMÜ | |

80/1274/EMÜ | 1. juuli 1981 |

81/476/EMÜ | |

84/645/EMÜ | 31. märts 1985 |

85/586/EMÜ | 1. jaanuar 1986 |

87/486/EMÜ | 31. detsember 1987 |

91/685/EMÜ | 1. juuli 1992 |

--------------------------------------------------

IX LISA

Vastavustabel

Käesolev direktiiv | Direktiiv 80/217/EMÜ |

artikkel 1 | artikkel 1 |

artikli 2 punktid a, b, e, f, m, n, o ja q | artikli 2 punktid a, e, g, h, i, j, k ja m |

artikli 2 punktid c, d, g, h, i, j, k, l, p, r, s, t, u, v ja w | – |

artikli 3 lõige 1 | artikkel 3 |

artikli 3 lõiked 2 ja 3 | artikkel 12 |

artikli 4 lõiked 1 ja 2 | artikli 4 lõige 1 |

artikli 4 lõige 3 | – |

artikli 4 lõige 4 | artikli 4 lõige 2 |

artikli 5 lõike 1 punktid a, c, d, f, g ja i | artikli 5 lõige 1, välja arvatud seitsmes taane |

artikli 5 lõike 1 punktid b, e ja h ning lõige 2 | – |

artikkel 6 | artikkel 6 |

artikli 7 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik | artikli 5 lõige 2, artikli 10 lõige 1 |

artikli 7 lõike 2 teine lõik ja lõige 3 | – |

artikli 8 esimene lõik ning teise lõigu punkt b | – |

artikkel 8, välja arvatud eespool osutatud lõik ja punkt | artikkel 7 |

artikli 9 lõike 1 esimene lõik | artikli 9 lõige 1 |

artikli 9 lõike 1 teine lõik | – |

artikli 9 lõiked 2, 3 ja 4 | artikli 9 lõiked 2, 3 ja 10 |

artikli 10 lõige 1, välja arvatud punktid g ja h; artikli 10 lõiked 2 ja 3 | artikli 9 lõige 4 |

artikli 10 lõike 1 punktid g ja h | – |

artikli 10 lõige 4 | artikli 9 lõige 5 |

artikli 11 lõiked 1 ja 2 | artikli 9 lõige 6 |

artikli 11 lõige 3 | artikli 9 lõige 7 |

artikli 12 lõige 1 | artikkel 12 |

artikli 12 lõige 2 | – |

artikkel 13, välja arvatud lõike 1 punkt b | artikli 5 lõike 1 seitsmes taane |

artikli 13 lõike 2 punkt b | – |

artikkel 14 | – |

artikli 15 lõige 1 | artikli 6a lõige 1 |

artikli 15 lõike 2 punkt a ning punkti b viies ja kaheksas taane | – |

artikli 15 lõike 2 punkt b, välja arvatud viies ja kaheksas taane | artikli 6a lõige 2 |

artikli 15 lõike 2 punkt c | artikli 6a lõige 2a |

artikli 15 lõike 2 punkt d ning lõige 3 | – |

artikli 16 lõige 1, välja arvatud neljas lõik; artikli 16 lõige 2 | artikli 6a lõiked 3 ja 4 |

artikli 16 lõike 3 punktid b, c, g, j, k, l ja n | artikli 6a lõige 5 |

artikli 16 lõike 1 neljas lõik; lõike 3 punktid a, d, e, f, h, i, m, o, p ja q ning lõige 4 | – |

artikli 17 lõiked 1 ja 2 | artikkel 11 |

artikli 17 lõiked 3, 4 ja 5 | – |

artikkel 18 | artikli 14 lõike 1 punktid a ja c ning lõige 5 |

artikli 19 lõige 1; lõige 3, välja arvatud punktid h ja i; lõige 4, välja arvatud punkt c; lõige 5; lõige 6, välja arvatud punkt b | artikli 14 lõiked 2, 3 ja 4 |

artikli 19 lõige 2, lõike 3 punktid h ja i, lõike 4 punkt c, lõike 6 punkt b ning lõiked 7, 8 ja 9 | – |

artikkel 20 | – |

artikkel 21 | artikkel 14a |

artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3 | artikli 14b lõiked 1, 2 ja 4 |

artikkel 23 | – |

artikkel 24 | – |

artikkel 26 | artikkel 16 |

artikkel 27 | artikkel 16a |

artikkel 28 | – |

artikkel 29 | – |

artikkel 30 | – |

artikkel 31 | – |

artikkel 32 | artikkel 20 |

I lisa | – |

II lisa punkt 1, punkti 2 esimene ja teine taane ning punkti 3 alapunkt b | – |

II lisa punkt 2, välja arvatud esimene ja teine taane ning punkti 3 alapunkt b | V lisa |

III lisa punktid 1 ja 3 | II lisa |

III lisa punkt 2 | – |

IV lisa | VI lisa |

V lisa | – |

VI lisa | – |

VII lisa | – |

--------------------------------------------------