Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32000Q3614

    Komisjoni töökord (K(2000) 3614)

    EÜT L 308, 8.12.2000, p. 26–34 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 23/04/2020

    ELI: http://data.europa.eu/eli/proc_rules/2000/3614/oj

    32000Q3614



    Euroopa Liidu Teataja L 308 , 08/12/2000 Lk 0026 - 0034


    Komisjoni Töökord

    (K(2000) 3614)

    SISUKORD

    I PEATÜKK KOMISJON …

    Artikkel 1 Kollegiaalsus …

    Artikkel 2 Prioriteedid ja tööprogramm …

    Artikkel 3 President …

    Artikkel 4 Otsustamismenetlused …

    I jaotis Komisjoni koosolekud …

    Artikkel 5 Koosolekute kokkukutsumine …

    Artikkel 6 Päevakord …

    Artikkel 7 Kvoorum …

    Artikkel 8 Häälteenamus …

    Artikkel 9 Konfidentsiaalsus …

    Artikkel 10 Ametnike või muude isikute osalemine …

    Artikkel 11 Protokoll …

    II jaotis Muud otsustamismenetlused …

    Artikkel 12 Kirjalik menetlus …

    Artikkel 13 Volitamiskord …

    Artikkel 14 Delegeerimismenetlus …

    Artikkel 15 Päevakokkuvõte …

    III jaotis Komisjoni otsuste ettevalmistamine ja rakendamine …

    Artikkel 16 Isiklik personal …

    Artikkel 17 Peasekretär …

    Artikkel 18 Komisjoni õigusaktide kinnitamine …

    II PEATÜKK KOMISJONI TALITUSED …

    Artikkel 19 Talituste struktuur …

    Artikkel 20 Ajutised struktuurid …

    Artikkel 21 Talitustevaheline koostöö ja tegevuse kooskõlastamine …

    III PEATÜKK ASENDAMINE …

    Artikkel 22 Presidendi asendamine …

    Artikkel 23 Peasekretäri asendamine …

    Artikkel 24 Teiste juhtide asendamine …

    LÕPPSÄTTED …

    Artikkel 25 Rakendamine …

    Artikkel 26 Varasema töökorra kehtetuks tunnistamine …

    Artikkel 27 Jõustumine …

    Artikkel 28 Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamine …

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 16

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

    ON VASTU VÕTNUD TÖÖKORRA:

    I PEATÜKK

    KOMISJON

    Artikkel 1

    Komisjon tegutseb ühiselt vastavalt käesolevatele reeglitele ning presidendi poolt sätestatud poliitilistele juhistele.

    Artikkel 2

    Komisjon sätestab vastavalt presidendi poolt sätestatud poliitilistele juhistele oma prioriteedid ning võtab igal aastal vastu oma tööprogrammi.

    Artikkel 3

    President võib määrata komisjoni liikmetele konkreetse tegevusvaldkonna, mille osas nad vastutavad komisjoni töö ettevalmistamise ning komisjoni otsuste rakendamise eest. President võib määratud ülesandeid igal ajal muuta.

    President võib luua komisjoni liikmetest töörühmad ning määrata iga töörühma esimehe.

    Komisjoni esindab president. President määrab komisjoni liikmed, kes aitavad teda selle ülesande täitmisel.

    Artikkel 4

    Komisjoni otsused võetakse vastu:

    a) koosolekutel;

    või

    b) kirjaliku menetluse teel artikli 12 kohaselt;

    või

    c) volitamise teel artikli 13 kohaselt;

    või

    d) volituste delegeerimise teel artikli 14 kohaselt.

    I jaotis

    Komisjoni koosolekud

    Artikkel 5

    Komisjoni koosolekud kutsub kokku president.

    Komisjon koguneb üldjuhul vähemalt kord nädalas. Vajaduse korral peetakse täiendavaid koosolekuid.

    Komisjoni liikmed peavad kõikidel koosolekutel kohal olema. President otsustab, kas komisjoni liikmeid võib teatavatel juhtudel selle nõude täitmisest vabastada.

    Artikkel 6

    President võtab vastu iga koosoleku päevakorra, võttes eelkõige arvesse artiklis 2 sätestatud tööprogrammi.

    Ilma, et see piiraks presidendi eesõigust päevakorda vastu võtta, tuleb kõik märkimisväärseid kulusid hõlmavad ettepanekud esitada kokkuleppel komisjoni eelarve eest vastutava liikmega.

    Kui komisjoni liige teeb ettepaneku päevakorrapunkti lisamise kohta, teatatakse presidendile, välja arvatud erandlikel asjaoludel, sellest üheksa päeva ette.

    Komisjon saadab päevakorra ja vajalikud töödokumendid komisjoni liikmetele ettenähtud tähtaja jooksul artiklis 25 ettenähtud töökeeltes.

    Kui komisjoni liige taotleb päevakorrapunkti väljajätmist, lükatakse see presidendi nõusoleku korral järgmise koosoleku päevakorda.

    Komisjon võib presidendi ettepanekul arutada küsimusi, mis ei sisaldu päevakorras või mille osas saadeti vajalikud töödokumendid laiali liiga hilja. Komisjoni võib häälteenamusega otsustada päevakorrapunkti mitte arutada.

    Artikkel 7

    Komisjoni kvoorumiks vajalik liikmete arv võrdub asutamislepingus sätestatud liikmete arvu häälteenamusega.

    Artikkel 8

    Komisjon teeb otsuseid ühe või mitme liikme ettepaneku põhjal.

    Liikme taotluse korral korraldatakse hääletus. Hääletusele pannakse algselt esitatud ettepanek või vastutava(te) liikme(te) või presidendi poolt muudetud ettepanek.

    Komisjoni otsus võetakse vastu, kui asutamislepingus sätestatud liikmete häälteenamus hääletab otsuse poolt. Häälteenamus on vajalik sõltumata otsuse sisust ja laadist.

    Artikkel 9

    Komisjoni koosolekud ei ole avalikud. Arutelud on konfidentsiaalsed.

    Artikkel 10

    Kui komisjon ei ole teisiti otsustanud, osaleb koosolekutel peasekretär. Teiste isikute kohalviibimine määratakse kooskõlas käesoleva töökorra jõustamise reeglitega.

    Komisjoni liikme puudumise korral võib koosolekul osaleda tema kabinetiülem, kes võib presidendi soovil esitada puuduva liikme arvamuse.

    Komisjon võib otsustada kuulata ära teiste isikute seisukohad.

    Artikkel 11

    Iga komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll.

    Protokolli projekt esitatakse komisjonile kinnitamiseks järgmisel koosolekul. Kinnitatud protokolli tõendatakse presidendi ja peasekretäri allkirjaga.

    II jaotis

    Muud otsustamismenetlused

    Artikkel 12

    Komisjoni nõusoleku saamine ühe või mitme komisjoni liikme ettepaneku osas võib toimuda kirjaliku menetluse teel tingimusel, et ettepanekuga vahetult seotud peadirektoraadid on sellega nõus ning õigusteenistus on ettepaneku kinnitanud.

    Selleks saadab komisjon kõikidele komisjoni liikmetele artiklis 25 sätestatud keeltes kirjalikult ettepaneku teksti ning nähakse ette tähtaeg, mille jooksul peavad liikmed teatama kõikidest reservatsioonidest või muudatustest, mida nad teha soovivad.

    Iga komisjoni liige võib kirjaliku menetluse käigus esitada taotluse ettepaneku arutamiseks. Selleks saadab ta presidendile vastavasisulise põhjendatud taotluse.

    Ettepanek, mille osas ei ole ükski komisjoniliige reservatsioone esitanud ega ole neid kuni kirjalikuks menetluseks sätestatud tähtaja lõpuni jõus pidanud, loetakse komisjoni poolt vastuvõetuks. Vastuvõetud ettepanekud registreeritakse päevakokkuvõttes, mis kantakse järgmise koosoleku protokolli.

    Artikkel 13

    Kui ühise vastutamise põhimõtet on täielikult järgitud, võib komisjon volitada ühe või mitu komisjoniliiget võtma korraldus- või haldusmeetmeid komisjoni nimel ja komisjoni sätestatud piirangute raames ja tingimuste alusel.

    Komisjon võib presidendi nõusoleku korral samuti anda ühele või mitmele liikmele korralduse võtta vastu ükskõik millise dokumendi või ettepaneku lõplik tekst, mis esitatakse teistele institutsioonidele ja mille sisu on juba arutelude käigus kindlaks määratud.

    Selliselt antud volitused võib edasi volitada peadirektoritele või talituste juhatajatele, välja arvatud juhul, kui see on volitamisotsuses selgelt keelatud.

    Esimese, teise ja kolmanda lõike sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks delegeerimisreeglite kohaldamist finantsküsimuste või ametisse nimetavale asutusele ja töölepingute sõlmimise volitustega asutusele antud volituste suhtes.

    Artikkel 14

    Komisjon võib tingimusel, et ühise vastutuse põhimõtet on täielikult järgitud, delegeerida juhtimis- ja haldusmeetmete vastuvõtmise peadirektoritele ja talituste juhtidele, kes tegutsevad komisjoni nimel ning komisjoni poolt määratavate piirangute ja tingimuste alusel.

    Artikkel 15

    Volitamise või delegeerimise teel vastuvõetud otsused registreeritakse päevakokkuvõttes, mis kantakse järgmise koosoleku protokolli.

    III jaotis

    Komisjoni otsuste ettevalmistamine ja rakendamine

    Artikkel 16

    Iga komisjoni liige võib määrata endale isiklikud abid, kes aitaksid tal tööd läbi viia ja komisjoni otsuseid ette valmistada.

    Komisjoni liige, kellele on määratud mingi vastutusala, annab selle vastutusalaga seotud talitustele juhiseid.

    Artikkel 17

    Peasekretär aitab presidendil komisjoni tööd ja koosolekuid ette valmistada. Peasekretär aitab ka artikli 3 teise lõike alusel loodud töörühmade esimehi.

    Peasekretär tagab, et otsustamismenetlus on nõuetekohaselt rakendatud ja et artiklis 4 osutatud otsused jõustatakse.

    Samuti tagab ta, et ettevalmistavas etapis tehakse talituste vahel vajalikku koostööd ja et dokumentide esitamise eeskirju järgitakse.

    Peasekretär teeb kõik vajalikud sammud tagamaks, et komisjoni õigusaktidest ametlikult asjaomastele isikutele teatatakse ja et need avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ning samuti, et komisjoni ja selle talituste dokumendid teistele Euroopa Ühenduste institutsioonidele saadetakse.

    Peasekretär vastutab ametlike suhete eest Euroopa Ühenduste institutsioonidega, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab neid ülesandeid ise täita või määrata need täitmiseks oma liikmetele või talitustele. Lisaks sellele jälgib ta teiste Euroopa Ühenduste institutsioonide tööd ja teavitab sellest komisjoni.

    Artikkel 18

    Komisjoni poolt vastu võetud õigusaktid lisatakse koosoleku käigus autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana kokkuvõttele, mis koostatakse selle koosoleku lõpus, mille käigus nad vastu võeti. Kokkuvõtted kinnitatakse viimasel kokkuvõtte lehel presidendi ja peasekretäri allkirjaga.

    Kirjaliku menetluse teel vastuvõetud õigusaktid lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana artiklis 12 osutatud päevakokkuvõttesse. Need kinnitatakse viimasel päevakokkuvõtte lehel presidendi ja peasekretäri allkirjaga.

    Volitamise teel vastu võetud sätted lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana artiklis 15 osutatud päevakokkuvõttesse. Need kinnitatakse viimasel päevakokkuvõtte lehel presidendi ja peasekretäri allkirjaga.

    Delegeerimismenetluse teel või kooskõlas artikli 13 lõikega 3 edasidelegeerimismenetluse teel vastuvõetud sätted lisatakse autentse(te)s keel(t)es lahutamatu osana artiklis 15 osutatud päevakokkuvõttesse. Need kinnitatakse peadirektori või talituse juhi kinnitusega.

    Käesoleva töökorra tähenduses on "õigusakt" iga ESTÜ asutamislepingu artiklis 14, EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud õigusakt.

    Käesoleva töökorra tähenduses on "autentne keel või autentsed keeled" Euroopa Ühenduste ametlikud keeled üldkohaldatavate aktide puhul ja teistel juhtudel selle riigi keel või keeled, millele akt on suunatud.

    II PEATÜKK

    KOMISJONI TALITUSED

    Artikkel 19

    Komisjoni aitavad ülesannet täitmisel erinevad peadirektoraadid ja vastavad talitused, mis kokku moodustavad ühe haldusteenistuse.

    Peadirektoraadid ja vastavad talitused jagatakse tavaliselt direktoraatideks ning direktoraadid üksusteks.

    Artikkel 20

    Komisjon võib erijuhtudel luua konkreetsete küsimuste lahendamiseks eristruktuure ning määrata kindlaks nende kohustused ja töömeetodi.

    Artikkel 21

    Komisjoni tegevuse tõhususe tagamiseks teevad talitused tihedat koostööd ning tegutsevad komisjoni otsuste ettevalmistamisel või rakendamisel kooskõlastatult.

    Enne dokumendi esitamist komisjonile konsulteerib vastutav talitus piisavalt aegsasti teiste talitustega, mille vastutusalasse see dokument kuulub või mille ülesannetega see oma laadi tõttu seotud on, ning teavitab peasekretäri nendest aruteludest, milles peasekretär ei osalenud. Õigusteenistusega konsulteeritakse kõikide õigusaktide eelnõude või ettepanekute osas ning kõikide dokumentide osas, millel võivad olla õiguslikud tagajärjed. Eelarve, töötajate ja haldamise eest vastutavate peadirektoraatidega konsulteeritakse kõikide nende dokumentide osas, millel võib olla mõju vastavalt eelarvele ja rahalistele vahenditele või töötajatele ja haldamisele. Samuti konsulteeritakse vajaduse korral finantskontrolli eest vastutava peadirektoraadiga.

    Vastutav talitus püüab koostada ettepaneku, millel on konsulteeritud talituste nõusolek. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, lisab vastutav talitus eriarvamuste korral ettepaneku lõppu nimetatud talituste eriarvamused.

    III PEATÜKK

    ASENDAMINE

    Artikkel 22

    Kui president ei saa oma ülesandeid täita, täidab tema ülesandeid üks asepresidentidest või komisjoni liige, kes valitakse komisjoni poolt sätestatud korras.

    Artikkel 23

    Kui peasekretär ei saa oma ülesandeid täita, täidab tema ülesandeid asepeasekretär või kui see ei ole võimalik, komisjoni poolt määratud ametnik.

    Artikkel 24

    Kui peadirektor ei saa oma ülesandeid täita, täidab tema ülesandeid kõige kõrgem asepeadirektor ja kui neid on mitu, siis see asepeadirektor, kes on vanem, või kui see ametikoht puudub, siis komisjoni poolt määratud ametnik. Kui asendajat ei ole määratud, on asendajaks oma kategoorias ja palgaastmes kõige kõrgemal positsioonil olev ja kõige kauem ametis olnud ametnik ja kui selliseid ametnikke on mitu, siis see ametnik, kes on kõige vanem.

    Kui üksuse juht ei saa oma ülesandeid täita, täidab tema ülesandeid juhi asetäitja, kui selline ametikoht on olemas.

    Kui ükskõik milline teine juht ei saa oma ülesandeid täita, määrab vastutava ametniku peadirektor kokkuleppel komisjoni liikmetega. Kui asendajat ei ole määratud, on asendajaks oma kategoorias ja palgaastmes kõige kõrgemal positsioonil olev ja kõige kauem ametis olnud ametnik ja kui selliseid ametnikke on mitu, siis see ametnik, kes on kõige vanem.

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 25

    Komisjon sätestab vajaduse korral käesoleva töökorra jõustamise eeskirjad.

    Komisjon võib võtta komisjoni ja selle talituste tegevusega seoses täiendavad meetmed, mis lisatakse käesolevale töökorrale.

    Artikkel 26

    18. septembri 1999. aasta töökord, muudetud otsusega 2000/633/EÜ, ESTÜ ja Euratom, tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 27

    Käesolev töökord jõustub 1. jaanuaril 2001.

    Artikkel 28

    Käesolev töökord avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

    Brüssel, 29. november 2000

    Komisjoni nimel

    president

    Romano Prodi

    --------------------------------------------------

    LISA

    HEA HALDUSTAVA EESKIRI EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONI TÖÖTAJATELE ÜLDSUSEGA AMETIALASEL SUHTLEMISEL

    Kvaliteetne teenus

    Komisjonil ja selle töötajatel on kohustus teenida ühenduse huve ja seeläbi ka avalikke huve.

    Avalikkus ootab õigustatult kvaliteetset teenust ja avatud, kättesaadavat ja nõuetekohaselt toimivat töökorraldust.

    Kvaliteetse teenuse pakkumiseks peavad komisjon ja selle töötajad olema viisakad, objektiivsed ja erapooletud.

    Eesmärk

    Selleks, et komisjon saaks hea haldustavaga sätestatud kohustusi täita ja eelkõige avalikkusega suhtlemisel, kohustub komisjon järgima käesolevas eeskirjas sätestatud hea haldustava standardeid ning täitma neid oma igapäevases töös.

    Reguleerimisala

    Eeskiri on kohustuslik kõikidele töötajatele, kes on hõlmatud Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi "personalieeskirjad") ja teiste komisjoni ja selle töötajate suhteid reguleerivate sätetega, mida kohaldatakse Euroopa Ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes. Eeskirjast peavad oma igapäevases töös siiski juhinduma ka komisjoni eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikud, siseriiklikest avalikest teenistustest sinna ajutiselt tööle lähetatud eksperdid, praktikandid jt.

    Komisjoni suhteid personaliga reguleeritakse ainult personalieeskirjadega.

    1. ÜLDPÕHIMÕTTED

    Avalikkusega suheldes austab komisjon järgmisi üldpõhimõtteid:

    Õiguspärasus

    Komisjon tegutseb vastavalt õigusaktidele ning kohaldab ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirju ja menetlust.

    Mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine

    Komisjon austab mittediskrimineerimise põhimõtet ja tagab eelkõige elanikele võrdse kohtlemise nende kodakondsusest, soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest sõltumata. Seega peab sarnaste juhtumite käsitlemine olema põhjendatud konkreetse juhtumi asjassepuutuvate objektiivsete asjaoludega.

    Proportsionaalsus

    Komisjon tagab, et võetud meetmed on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.

    Eelkõige peab komisjon tagama, et käesoleva eeskirja kohaldamine ei too haldussüsteemile või eelarvele kunagi kaasa loodetava kasuga võrreldes ebaproportsionaalset koormust.

    Ühtsus

    Komisjon peab haldustava kohaldamisel olema järjepidev ning järgima oma tavapärast toimimist. Kõik selle põhimõtte erandid peavad olema asjakohaselt põhjendatud.

    2. HEA HALDUSTAVA SUUNISED

    Objektiivsus ja erapooletus

    Töötajad tegutsevad alati objektiivselt ja erapooletult ühenduse huvides ja avalikkuse heaolu nimel. Nad tegutsevad komisjoni poolt kehtestatud poliitika raames iseseisvalt ning nende käitumine ei ole kunagi juhitud nende isiklikest või siseriiklikest huvidest või poliitilisest survest.

    Teavitamis- ja haldusmenetlus

    Kui isikud paluvad komisjoni haldusmenetluse kohta teavet, peavad töötajad tagama, et see teave esitatakse vastava protseduuri jaoks kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

    3. TEAVE HUVITATUD ISIKUTE ÕIGUSTE KOHTA

    Kõikide nende isikute ärakuulamine, kelle huve küsimus vahetult puudutab

    Kui ühenduse õigus sätestab, et huvitatud isikutel on õigus oma seisukohti esitada, tagavad komisjoni töötajad, et huvitatud isikutele antakse võimalus oma vaated teatavaks teha.

    Otsuste põhjendamise kohustus

    Komisjoni otsuses peavad olema selgelt esitatud otsuse tegemise põhjendused ning otsus tuleb edastada asjaomastele isikutele ja osapooltele.

    Üldjuhul tuleb esitada otsuse tegemise täielik põhjendus. Kui samalaadsete otsustega seonduva suure isikute arvu tõttu ei ole siiski võimalik üksikute otsuste põhjendusi üksikasjalikult esitada, võib asjaomastele isikutele ja osapooltele saata ka standardvastused. Need standardvastused peaksid hõlmama vastuvõetud otsuste tegemise peamisi põhjusi. Lisaks sellele tuleb üksikasjalik põhjendus esitada sellele huvitatud isikule, kes põhjendust selgesõnaliselt nõudis.

    Kohustus teavitada kaebuste esitamise võimalusest

    Kui ühenduse õigus nii ette näeb, tuleb teatatud otsustes selgelt ära märkida, et otsust on võimalik edasi kaevata, samuti tuleb kirjeldada, kuidas kaebust esitada (märkida ära selle isiku või talituse nimi ja aadress, kellele kaebus tuleb esitada, ning kaebuse esitamise tähtaeg).

    Vajaduse korral peaksid otsused osutama kohtumenetluse algatamise võimalusele ja/või võimalusele esitada kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 230 või 195 kaebus Euroopa ombudsmanile.

    4. KÜSIMUSTELE VASTAMINE

    Komisjon kohustub vastama küsimustele kõige asjakohasemal viisil ja nii kiiresti kui võimalik.

    Dokumentide taotlemine

    Kui dokument on juba avaldatud, tuleks dokumenti taotlenud isik suunata Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse müügiesindajate poole või dokumendi- või teabekeskuste poole, mis võimaldavad vaba juurdepääsu dokumentidele, näiteks infopunktid, Euroopa dokumentatsioonikeskused jne. Paljud dokumendid on samuti kergesti kättesaadavad elektroonilises vormis.

    Dokumentidele juurdepääsu eeskirjad on sätestatud erimeetmes.

    Kirjavahetus

    Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 21 vastab komisjon kirjadele samas keeles, milles oli kirjutatud talle suunatud kiri, tingimusel et tegemist oli ühega ühenduse ametlikest keeltest.

    Komisjonile saadetud kirja vastus tuleb ära saata 15 päeva jooksul alates kuupäevast, millal vastutav komisjoni talitus kirja kätte sai. Vastus peaks sisaldama küsimuse eest vastutava isiku nime ning selgitama, kuidas on selle isikuga võimalik ühendust võtta.

    Kui vastust ei ole võimalik 15 tööpäeva jooksul saata ja kui vastus nõuab täiendavat tööd, näiteks talitustevahelist konsulteerimist või tõlkimist, peab vastutav töötaja saatma alati vahevastuse, märkides selles täiendavat tööd arvesse võttes ja küsimuse pakilisuse ja keerukusega arvestades kuupäeva, millal adressaat võib vastust oodata.

    Kui vastuse koostab mõni muu talitus kui see, millele kiri oli algselt adresseeritud, tuleb kirja esitajale teatada selle isiku nimi, kellele kiri on edasi suunatud, ja tema töökoha aadress.

    Neid eeskirju ei kohaldata kirjavahetuse suhtes, mida võib pidada ebasobivaks, näiteks juhul, kui kiri on korduv, kuritahtlik ja/või mõttetu. Sellisel juhul jätab komisjon endale õiguse sellise kirjavahetuse jätkamine lõpetada.

    Telefonikõned

    Telefonikõnedele vastates peavad töötajad teatama oma nime või oma töökoha nimetuse. Nad peavad kõnedele vastama võimalikult kiiresti.

    Küsimustele vastavad töötajad peavad andma teavet teemadel, mille eest nad otseselt vastutavad ning suunama teistel juhtudel helistaja asjakohasema allika juurde. Vajaduse korral peavad nad suunama kõne oma ülemusele või pidama temaga enne teabe andmist nõu.

    Kui küsimus hõlmab valdkonda, mille eest töötaja otseselt vastutab, selgitab töötaja välja helistaja nime ning kontrollib enne teabe andmist, kas teave on juba avaldatud. Kui teavet ei ole veel avaldatud, võib töötaja leida, et teabe avaldamata jätmine on ühenduse huvides. Sellisel juhul peaks ta teabe palujale selgitama, et seda teavet ei ole võimalik avaldada, ning osutama sobival juhul personalieeskirjade artiklis 17 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusele.

    Vajaduse korral peaks töötaja paluma telefoni teel esitatud taotluste esitamist ka kirjalikult.

    Elektronpost

    Töötajad vastavad elektronkirjadele viivitamatult, järgides telefonikõnesid käsitlevas jaotises kirjeldatud suuniseid.

    Kui elektronkiri on siiski oma olemuselt kirjaga samaväärne, käsitletakse seda samade suuniste alusel kui kirjavahetust ning selle puhul kehtivad samad tähtajad.

    Teabenõuded meedialt

    Kontaktide eest meediaga vastutab pressi- ja sidetalitus. Kui tehnilisi asju puudutavad küsimused kuuluvad nende konkreetsetesse vastutusaladesse, võivad töötajad siiski vastata meedia esitatud teabenõuetele.

    5. ISIKUANDMETE KAITSE JA KONFIDENTSIAALNE TEAVE

    Komisjon ja selle töötajad austavad eelkõige:

    - eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju,

    - Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 287 sätestatud kohustusi, eelkõige ametisaladustega seotud kohustusi,

    - eeluurimise salastatuse eeskirju,

    - personalieeskirjade artiklis 9 ning II ja III lisas sätestatud erinevate komiteede ja asutuste kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste konfidentsiaalsust.

    6. KAEBUSED

    Euroopa Komisjon

    Käesolevates eeskirjades sätestatud põhimõtete võimalikke rikkumisi käsitlevaid kaebusi on võimalik esitada Euroopa Ühenduste Komisjoni peasekretariaadile, [1] mis edastab kaebuse asjaomasele talitusele.

    Peadirektor või talituse juht vastab kaebusele kirjalikult kahe kuu jooksul. Seejärel on kaebuse esitajal aega üks kuu, et kaevata kaebuse tulemus läbivaatamiseks edasi Euroopa Komisjoni peasekretärile. Peasekretär vastab läbivaatamistaotlusele ühe kuu jooksul.

    Euroopa ombudsman

    Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 195 ja Euroopa ombudsmani statuudile, võib kaebuse esitada ka Euroopa ombudsmanile.

    [1] Postiaadress: Euroopa Ühenduste Komisjoni peasekretariaat, üksus SG/B/2 "Avatus, juurdepääs dokumentidele, suhted kodanikuühiskonnaga", rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brüssel (faks (32-2) 296 72 42).Elektronposti aadress: SG-Code-de-bonne-conduite@cec.eu.int.

    --------------------------------------------------

    Top